Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Viit | 2-3/2055 |
Registreeritud | 27.05.2025 |
Sünkroonitud | 28.05.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
Sari | 2-3 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
Toimik | 2-3/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
Vastutaja | Ahti Kuningas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond) |
Originaal | Ava uues aknas |
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/25-0583 - Perioodi 2023–2027 suur- ja väikeprojektide toetuse andmise tingimused ja kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 10.06.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/916817bb-0bb7-4403-b472-21803767387d Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/916817bb-0bb7-4403-b472-21803767387d?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
MÄÄRUS
xx.xx.202x nr …..
Perioodi 2023–2027 suur- ja väikeprojektide toetuse
andmise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7
lõike 2, § 12 lõike 3 ja § 24 lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava aastateks
2023–2027“ sekkumise 0.3 „Innovatsioonikoostöö projektid – Euroopa
innovatsioonipartnerluse tegevusrühma projektid“ raames antava suur- ja väikeprojektide
toetuse (edaspidi toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord.
§ 2. Toetuse andmise eesmärk
Toetuse andmise eesmärk on võimaldada põllumajandustootjatele ja metsandusettevõtjatele
vajalike innovatiivsete lahenduste väljatöötamist, käsitledes vajaduse korral kogu tarneahela
vastastikust mõju ning võimaldades välja töötada uuenduslikke ja suurema lisandväärtusega
tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid, mille tulemusel suureneb ettevõtjate konkurentsivõime.
§ 3. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi
(1) Põllumajandustoodetest mittepõllumajandustoodete töötlemisele ning metsasaaduste
töötlemisele ja metsa majandamisele suunatud § 4 lõikes 1 sätestatud tegevuse elluviimise
toetamine on vähese tähtsusega abi milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu
artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023),
tähenduses (edaspidi vähese tähtsusega abi) ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja
konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
(2) Kui lõikes 3 nimetatud vähese tähtsusega abi saajal on vähese tähtsusega abi määr ületatud,
on § 4 lõikes 1 sätestatud tegevuse elluviimise toetamine teadus- ja arendusprojektidele antav
riigiabi komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise
EELNÕU
27.05.2025
2
kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187,
26.06.2014, lk 1–78), artikli 25 tähenduses.
(3) Riigiabi või vähese tähtsusega abi saaja on konkurentsiseaduse § 2 lõike 1 tähenduses
ettevõtja, sealhulgas mittetulundusühing või mittetulundusühingu liige või maaparandusühistu
või Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühma liige, kes osaleb ise või kelle töötaja, osanik,
aktsionär, liige või juhtorgani liige osaleb toetatavas tegevuses.
2. peatükk
Toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse määr ja suurus
§ 4. Toetatavad tegevused
(1) Toetust antakse põllumajandustoodete tootmisele ja töötlemisele, metsasaaduste
töötlemisele, metsa majandamisele ning põllumajandustoodetest mittepõllumajandustoodete
töötlemisele suunatud järgmiste tegevuste elluviimiseks, millega panustatakse §-s 2 sätestatud
eesmärkide saavutamisse:
1) rakendusuuringu tegemine;
2) tootearenduse tegemine;
3) punktis 1 või 2 sätestatud tegevusele eelneva teostatavusuuringu tegemine;
4) punktis 1 või 2 sätestatud tegevusega seotud intellektuaalomandi esmakaitse taotlemine;
5) rakendusuuringu, tootearenduse või teostatavusuuringu alane nõustamine;
6) kirjanduse ülevaate koostamine.
(2) Toetuse taotleja (edaspidi taotleja) kavandatav tegevus (edaspidi innovatsiooniprojekt)
peab olema suunatud ettevõtete praktiliste energia-, ressursi- ja keskkonnasäästlikkuse
tulemuslikkust suurendavate lahenduste väljatöötamisele ning uudse ja rakendusliku lahenduse
arendamisele.
(3) Toetust antakse piiriülese koostööga innovatsiooniprojekti elluviimiseks, kui töörühm
osaleb projektis partnerina ning projekti kulud jagatakse kahe erineva regiooni vahel. Töörühm
peab määrama oma rolli innovatsiooniprojektis kas piiriülese koostööprojekti juhtpartneri või
partnerina. Juhtpartnerina osaledes koordineerib töörühm kogu piiriülese koostööprojekti
elluviimist ja partnerite tegevust, tagades tegevuste toimumise vastavalt kokkulepitud ajakavale
ja eelarvele, ning võib taotleda toetust kogu projekti kulude katmiseks. Partnerina osaledes saab
Eesti töörühm taotleda toetust üksnes Eestis tehtud innovatsiooniprojekti tegevuste
tegevuskulude katteks.
(4) Toetatava innovatsiooniprojekti elluviimisel tuleb järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa
Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist
(EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad)
toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL)
nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186), artikli 127 lõike 3 kohast interaktiivset
koostöömudelit ning samas artiklis sätestatud Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmadele
kehtestatud nõudeid.
(5) Toetust ei anta järgmiste tegevuste kohta:
1) eraldiseisev teadustegevus, millel puudub praktiline väljund taotleja jaoks;
2) teavitus- ja esitlustegevus, mis kattub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2021/2115 artikli 78 alusel toetatava tegevusega;
3) ärimudeli loomine, muutmine või täiendamine;
3
4) tootmiskorralduse, kvaliteedistandardi ja juhtimise alane nõustamine;
5) veebilehe ja e-poe loomine ning töös hoidmine;
6) üksnes kirjanduse või andmebaasi alusel teostatavus- või tasuvusuuringu tegemine.
(6) Toetatava tegevusega ei tohi alustada, sealhulgas sellega seotud siduvaid kohustusi ei tohi
olla võetud, ja toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei tohi olla väljastatud
varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval.
§ 5. Toetuse määr ja suurus
(1) Toetust antakse kuni 80 protsenti innovatsiooniprojekti abikõlbliku kulu maksumusest.
(2) Toetuse maksimaalne suurus ühe innovatsiooniprojekti kohta on:
1) väikeprojekti puhul 350 000 eurot;
2) suurprojekti puhul 800 000 eurot.
(3) Toetust antakse innovatsiooniprojekti maksumusest kuni neli protsenti rakendusuuringu,
tootearenduse või teostatavusuuringu alaseks nõustamiseks ja kuni 3000 eurot kirjanduse
ülevaate koostamiseks.
(4) Toetuse maksimaalne suurus § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud intellektuaalomandi esmakaitse
taotlemisel on kuni 50 protsenti abikõlblikest kuludest;
(5) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 83 lõike 1
punkti a kohaselt tegelikult tekkinud abikõlblike kulude hüvitamisena.
(6) Taotlejale või taotleja kaudu abi saavale ettevõtjale toetuse andmisele vahetult eelnenud
kolme aasta jooksul antud vähese tähtsusega abi ei tohi koos taotletava toetusega ületada vähese
tähtsusega abi ülemmäära 300 000 eurot.
(7) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) 2023/2831
artiklis 5 sätestatud eri eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.
(8) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad,
kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt.
§ 6. Abikõlblikud kulud
(1) Abikõlblikud on järgmised innovatsiooniprojekti elluviimiseks vajalikud kulud, mis tehakse
sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil ja kooskõlas Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikliga 127 ning mis on vajalikud toetuse
eesmärgi saavutamiseks:
1) innovatsiooniprojekti ellu viiva töötaja tööjõukulu, sealhulgas tööjõukulu töö-, töövõtu- või
käsunduslepingu alusel;
2) innovatsiooniprojekti elluviimiseks vajalike materjalide kulu;
3) innovatsiooniprojekti tulemuste levitamise kulu.
(2) Lõike 1 punktis 1 nimetatud tööjõukulud ei või ületada 15 protsenti innovatsiooniprojekti
abikõlbliku kulu maksumusest.
(3) Abikõlblikud on täiendavad kaudsed kulud kuni 15 protsendi ulatuses otsestest
tööjõukuludest lihtsustatud hüvitamisviisi alusel tingimusel, et toetuse saaja puhul ei ole
4
tegemist riigiabi saajaga.
(4) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 73 lõikes 3 sätestatud kulu;
2) käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;
3) tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikute vahel sõlmitud tehinguga kaasnev kulu;
4) enne taotluse esitamist tekkinud kulu;
5) taotleja ja innovatsioonipartneri tavapärane tegevus- ja üldkulu;
6) sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, tagatismakse
ja finantsteenustega seotud muu kulu;
7) riigilõiv, trahv, finantskaristus ning vaide- ja kohtumenetluse korral menetluskulud;
8) maa ja olemasoleva ehitise ostmise, üürimise ja rentimise kulu;
9) tootmis- või töötlemisseadmesse ja ehitisse tehtava investeeringu kulu;
10) tehnoloogiasse tehtava investeeringu kulu, kui tehnoloogiat saab kasutada või muuta
kasutuskõlblikuks tööstuslikes rakendustes või kaubanduslikul eesmärgil;
11) kulu, mille kohta on taotleja saanud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu
või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi;
12) kasutatud masina ja seadme ostmise kulu;
13) koolituskulu, sealhulgas koolitusreisi kulu;
14) keskkonnamõju hindamisega või detailplaneeringu koostamisega kaasnev kulu;
15) innovatsioonipartneri palkamise korral taotluse esitamise ajal taotleja juures töötava
innovatsioonipartneri tööjõukulu ning olemasoleva töökoha täitmise ja taotleja juures töötava
töötaja asendamise kulu;
16) turundustegevusega seotud kulu;
17) innovatsiooniprojekti elluviimise seisukohast põhjendamatu ja ebaoluline kulu.
(5) Abikõlbliku kulu eest peab olema tasutud innovatsiooniprojekti abikõlblikkuse perioodi
jooksul.
§ 7. Kulude mõistlikkuse tõendamine
(1) Taotleja peab innovatsiooniprojekti raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara
mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse.
(2) Kui innovatsiooniprojekti raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav
käibemaksuta maksumus ületab 20 000 eurot, küsib taotleja üksteisest sõltumatute asjakohaste
hinnapakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust. Kui projekti raames tellitava
töö või teenuse või soetatava vara käibemaksuta maksumus on alla 20 000 euro, küsib taotleja
üksteisest sõltumatute asjakohaste hinnapakkujate käest vähemalt ühe hinnapakkumuse.
(3) Taotleja võib küsida alla kolme hinnapakkumuse, kui kolme hinnapakkumust küsida ei ole
objektiivselt võimalik ja esitama selle kohta põhjenduse.
(4) Hinnapakkumus peab sisaldama taotleja nime, hinnapakkuja nime ja kontaktandmeid,
hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust
ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust.
(5) Hinnapakkumuse küsimisel hoidub toetuse saaja huvide konfliktist. Huvide konfliktina
käsitatakse olukorda, kus toetuse saajal või tema nimel tegutseval isikul, sealhulgas töötajal,
juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud ostumenetluse ettevalmistamisse
või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle ostumenetluse tulemust, on
finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust
5
ja sõltumatust kahjustavatena.
(6) Taotleja ei või lõikes 2 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks innovatsiooniprojekti
raames tellitavat tööd või teenust või soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või
vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Taotleja võib jaotada innovatsiooniprojekti raames
tellitava töö või teenuse või soetatava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel
õigustatud.
(7) Lõigetes 1‒6 sätestatut ei kohaldata, kui taotleja on hankija riigihangete seaduse § 5
tähenduses, kes peab hanke korraldamisel järgima riigihangete seadust. Kui taotleja korraldab
riigihanke pärast taotluse esitamist, teeb ta enne taotluse esitamist turu-uuringu riigihangete
seaduse kohaselt.
(8) Lõigetes 1‒7 sätestatud tingimused kehtivad ka innovatsioonipartnerile.
§ 8. Ostumenetlus riigihangete registris
(1) Kui § 4 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud tegevuse eeldatav käibemaksuta maksumus on
60 000 eurot või sellest suurem, peab toetuse taotleja nimetatud tegevuse raames tellitava töö
või teenuse või soetatava vara mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks korraldama
ostumenetluse riigihangete registris.
(2) Ostumenetluse korraldamine riigihangete registris peab vastama järgmistele nõuetele:
1) ostumenetluse väljakuulutamisel avaldatakse riigihangete registris ostuteade, millest nähtub
tellitava töö või teenuse või soetatava vara kirjeldus, tehnilised andmed, majanduslikult
soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks pakkumuste hindamise kriteeriumid ja pakkumuste
esitamise tähtpäev;
2) pakkumuste esitamise tähtaeg on vähemalt 15 kalendripäeva;
3) teade ostumenetluse kohta on avalik;
4) ostumenetlusega seotud teabevahetus ostumenetluse korraldaja ja pakkuja vahel, sealhulgas
ostuteatele ja sellega seotud dokumentidele juurdepääsu võimaldamine ning pakkumuste ja
selgituste esitamine, toimub riigihangete registris;
5) pakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris;
6) punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta pärast pakkumuste esitamise tähtaega ja parima
pakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda;
7) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) esindajale lisatakse
Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruse nr 137 „Riigihangete registri põhimäärus” §
21 lõike 1 punkti 19 kohane vaatleja roll.
(3) Pakkumus peab sisaldama taotleja nime, pakkuja nime, registrikoodi ja kontaktandmeid,
pakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning
käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust.
(4) Taotleja võib loobuda ostumenetluse korraldamisest riigihangete registris, kui see ei ole
objektiivselt võimalik, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate
paljusus.
(5) Taotleja ei või lõikes 1 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava tegevuse
raames tellitavat tööd või teenust või soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või
vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Taotleja võib jaotada toetatava tegevuse raames tellitava
töö või teenuse või soetatava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.
6
§ 9. Taotleja
(1) Toetust antakse taotlejale, kes on äriseadustiku tähenduses ettevõtja ja kelle
innovatsiooniprojekt hõlmab tegevusi, mis kuuluvad justiitsministri 28. detsembri 2005. a
määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade
klassifikaator (EMTAK)“ (edaspidi EMTAK 2008) alusel määratletud järgmiste tegevusalade
alla:
1) üheaastaste põllukultuuride kasvatus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 011);
2) mitmeaastaste taimede kasvatus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 012);
3) taimede paljundamine (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 013);
4) loomakasvatus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 014);
5) segapõllumajandus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 015);
6) põllumajandust abistavad tegevusalad ja saagikoristusjärgsed tegevused (EMTAK 2008,
jagu A, alajagu 016);
7) metsakasvatus ja muud metsamajanduse tegevusalad (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 021);
8) looduslike materjalide kogumine, välja arvatud puit (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 023);
9) toiduainete tootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 10), välja arvatud kala, vähilaadsete ja
limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 102);
10) joogitootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 11).
(2) Toetust antakse innovatsiooniprojekti elluviimiseks väikeprojekti korral ühele ettevõtjale,
mitmele ettevõtjale ühiselt, mittetulundusühingule, tulundusühistule või maaparandusühistule
ning suurprojekti elluviimiseks vähemalt kolmele eraldiseisvale ettevõtjale,
mittetulundusühingule, tulundusühistule või maaparandusühistule, kes on
innovatsiooniprojekti elluviimise eesmärgil sõlminud koostöölepingu. Mittetulundusühingul,
tulundusühistul ja maaparandusühistul peab olema vähemalt kolm liiget. Kõiki koostöölepingu
sõlminud pooli käsitletakse edaspidi ühiselt kui taotlejat.
(3) Taotleja peab kaasama toetuse eesmärgi saavutamiseks lepingu alusel vähemalt ühe
järgmise innovatsioonipartneri:
1) teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 lõike 1 kohane teadus- ja arendusasutus;
2) ekspert, kelleks võib olla teadur, insener, regionaalministri 27. detsembri 2023. a määruse
nr 113 „Perioodi 2023–2027 nõuandeteenuse osutamise toetus“ §-s 6 sätestatud nõuetele vastav
nõustaja või muu töötaja, kellel on vähemalt keskharidus ja vähemalt kolmeaastane
töökogemus asjaomases valdkonnas viimase kümne aasta jooksul.
(4) Asjaomases valdkonnas doktorikraadiga isiku või doktoriõppes õppiva doktorandi
kvalifikatsiooni loetakse võrdsustatuks lõike 3 punktis 2 nimetatud töökogemusega.
§ 10. Nõuded taotlejale
(1) Taotleja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks määratud
intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud. Maksuvõla
tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud
summas.
(2) Taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt
ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud
sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.
(3) Taotleja on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja
7
tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise
ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas.
(4) Taotleja on täitnud Euroopa Komisjoni korralduse ebaseaduslikuks ja siseturuga
kokkusobimatuks tunnistatud abi tagasimaksmise kohta.
(5) Taotlejal ei ole kehtivat karistust karistusseadustiku §-s 491, 209, 2091, 210, 296, 298, 2981,
372, 373 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest.
(6) Taotleja või innovatsioonipartneri juures töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel töötav
isik, juhtorgani liige, osanik või aktsionär ei tegutse innovatsiooniprojekti abikõlblikkuse
perioodil juhtorgani liikmena, osanikuna või aktsionärina innovatsiooniprojektiga seotud
teadus- ja arendusasutuses või taotleja juures.
(7) Taotleja omatoodetud või töödeldud toodete ja saaduste turustamisest saadav müügitulu oli
taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal või sellele vahetult eelnenud
majandusaastal, mille majandusaasta aruande äriregistrile esitamise tähtpäev on möödunud, üle
20 000 euro.
(8) Paragrahvi 9 lõike 3 punktis 2 nimetatud ekspert ei tohi tegeleda müügikonsultandi tööga,
olla taotleja juhtorgani liige, osanik või aktsionär ega olla töötanud taotleja juures töö-, töövõtu-
või käsunduslepingu alusel ühe aasta jooksul enne taotluse esitamist.
(9) Kui taotleja on riigiabi saaja, ei tohi ta olla raskustes olev ettevõtja komisjoni määruse (EL)
nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses, kui selline nõue tuleneb asjakohasest Euroopa Liidu
õigusaktist, ning tal ei tohi olla täitmata artikli 1 lõike 4 punktis a nimetatud korraldus
ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohta.
(10) Lõigetes 1‒6 sätestatud nõuded kehtivad ka innovatsioonipartnerile.
(11) Kui taotleja on kaasanud innovatsioonipartnerina välispartneri, peab välispartner esitama
PRIA kinnituse, et:
1) tal ei ole päritoluriigi ees täitmata kohustusi, sealhulgas maksukohustusi ja Euroopa Liidu
vahenditest tulenevaid kohustusi;
2) ta ei ole rikkunud päritoluriigi seadusi;
3) ta on majanduslikult piisavalt stabiilses seisundis, et täita oma kohustusi partnerlussuhte
raames, sealhulgas kavandatud arendustegevuse osas, ja
4) tema põhikirjajärgne tegevus hõlmab teadus- ja arendustegevust.
3. peatükk
Toetuse taotlemine
§ 11. Taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg
(1) Toetuse saamiseks esitab taotleja selleks ettenähtud tähtajal PRIA-le elektrooniliselt PRIA
e-teenuse keskkonna kaudu §-s 12 sätestatud nõuetele vastava taotluse.
(2) PRIA teatab taotluste esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma
veebilehel.
§ 12. Nõuded taotlusele
8
(1) Taotleja esitab taotluses järgmised andmed:
1) taotleja nimi ja isiku- või registrikood ning taotleja esindaja ja innovatsiooniprojekti juhi
nimi ja kontaktandmed;
2) innovatsiooniprojekti selgelt sõnastatud tegevused ja sisu;
3) innovatsiooniprojekti kogumaksumus ja abikõlblike kulude suurus;
4) asukoht, kus innovatsiooniprojekti tegevused peamiselt toimuvad;
5) innovatsioonipartneri nimi ja kontaktandmed;
6) taotleja ja innovatsioonipartneri moodustatud innovatsiooniprojekti meeskonna liikmete
elulookirjeldused;
7) eksperdi kaasamise korral eksperdi elulookirjeldus ning haridust või kvalifikatsiooni tõendav
dokument;
8) suur- või väikeprojekti toetuse taotlemise korral koostööleping;
9) piiriülese koostööprojekti puhul kinnitus teise riigi rahastamisotsuse kohta
10) kulude mõistlikkust tõendavad §-s 7 ja §-s 8 nimetatud dokumendid või kui toetatava
tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus
on alla 20 000 euro, siis sellise kulu kirjeldus.
(2) Koos taotlusega esitab taotleja innovatsiooniprojekti plaani, mis peab sisaldama järgmisi
andmeid:
1) innovatsiooniprojekti aluseks oleva probleemi lühikirjeldus;
2) innovatsiooniprojekti pealkiri, eesmärgid ja oodatavad tulemused nii eesti kui ka inglise
keeles;
3) innovatsiooniprojekti algus- ja lõppkuupäev, ajakava, kogumaksumus ja abikõlblike kulude
suurus, taotletava toetuse summa ning innovatsiooniprojekti tulemuste levitamise kava.
(3) Piiriülese koostööprojekti puhul, mis hõlmab rahastajat teisest Euroopa Liidu riigist, peab
piiriülese töörühmana toetust taotlev partner tõendama korraldusasutusele oma osalust teise
riigi poolt kaasrahastatavas töörühmas. Taotleja esitab teise regiooni rahastaja kinnituse, et
taotleja tegevus partnerina selles piiriüleses koostööprojektis moodustab olulise osa
koostööprojekti tegevustest.
(4) Innovatsiooniprojekti elluviimise kulude, riskide ja loodava intellektuaalomandi õiguste
kasutamine ning jaotamine sätestatakse enne innovatsiooniprojekti elluviimisega alustamist
taotleja ja innovatsioonipartneri vahelises koostöölepingus.
4. peatükk
Taotluse menetlemine
§ 13. Taotluse kontrollimine
(1) Taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja innovatsiooniprojekti toetuse
saamise nõuetele vastavust kontrollib PRIA.
(2) Pärast taotluse esitamise tähtpäeva esitab PRIA Maksu- ja Tolliametile päringu toetust
taotlenud füüsilisest isikust ettevõtjate kohta järgmiste andmete saamiseks:
1) käibedeklaratsiooni andmed nende füüsilisest isikust ettevõtjate puhul, kes on
käibemaksukohustuslased;
2) tuludeklaratsiooni vormi E andmed.
§ 14. Taotluse hindamine
(1) PRIA hindab taotlusi lisas „Taotluse hindamise kriteeriumid“ sätestatud
9
hindamiskriteeriumite alusel ja moodustab hindamistulemuste alusel taotluste
paremusjärjestuse, milles loetakse paremaks suurema koondhinde saanud taotlus.
(2) PRIA hindab taotlusi lisas sätestatud hindamiskriteeriumite alusel, andes iga
hindamiskriteeriumi eest hindepunkte vahemikus 0–4.
(3) Koondhinne on hindamiskriteeriumite eest antud hindepunktide kaalutud keskmine, mille
leidmiseks korrutatakse iga hindamiskriteeriumi eest antud hindepunktid vastava
hindamiskriteeriumi osakaaluga ja saadud tulemused liidetakse.
(4) Võrdse koondhindega taotluste puhul eelistatakse taotlust, milles esitatud tegevused viib
ellu maapiirkonnas tegutsev taotleja, kelle püsiv tegevuskoht on väljaspool Tallinna või
Tallinnaga piirnevaid valdu ja kes on saanud lõike 5 punktis 1 sätestatud hindamiskriteeriumi
eest enim hindepunkte.
(5) Taotluse hindamiskriteeriumite osakaal koondhindes on järgmine:
1) innovatsiooniprojekti mõju sekkumise eesmärkide saavutamisele ja innovatsiooniprojekti
põhjendatus – 40 protsenti koondhindest;
2) innovatsiooniprojekti meeskonna pädevus ning taotleja võimekus innovatsiooniprojekt ja
selle jätkutegevused ellu viia – 40 protsenti koondhindest;
3) innovatsiooniprojekti kvaliteet – 20 protsenti koondhindest.
(6) Taotluste hindamiseks ja paremusjärjestuse moodustamise ettepaneku tegemiseks
moodustab PRIA hindamiskomisjoni, mis koosneb vähemalt viiest liikmest.
§ 15. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine
(1) Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ei ületa toetuseks ettenähtud
vahendeid, rahuldatakse kõik nõuetekohased taotlused, mis vastavad hindamiskriteeriumite
miinimumnõuetele, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28
lõike 1 punkti 3 alusel.
(2) Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ületab toetuseks ettenähtud
vahendeid, rahuldatakse taotluste hindamise tulemusel koostatud taotluste paremusjärjestuse
alusel parimad nõuetekohased taotlused, mis vastavad hindamiskriteeriumite
miinimumnõuetele, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28
lõike 1 punkti 2 alusel.
(3) Taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, kui:
1) taotluse koondhinne on vähemalt 2,5 ja;
2) taotlus on kõigi § 14 lõikes 5 sätestatud hindamiskriteeriumite eest saanud vähemalt
2,0 hindepunkti.
(4) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate
mitteabikõlblike kulude tõttu, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse, vähendades
toetuse summat Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 5
tingimustel mitteabikõlblike kulude võrra.
(5) Taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika
rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud alustel.
(6) PRIA teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise
10
otsuse 80 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast.
5. peatükk
Nõuded toetuse saajale ja toetuse maksmine
§ 16. Toetuse saaja kohustused
(1) Toetuse saaja viib innovatsiooniprojekti ellu, sealhulgas esitab kõik innovatsiooniprojekti
elluviimist tõendavad dokumendid, kuni 42 kuu jooksul arvates PRIA poolt taotluse
rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029.
(2) Toetuse saaja võib ühel korral innovatsiooniprojekti elluviimise jooksul enne
innovatsiooniprojekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist taotleda innovatsiooniprojekti
elluviimise pikendamist ühe aasta võrra mõjuval põhjusel ning tingimusel, et saavutatav
tulemus on kooskõlas meetme eesmärkide ja innovatsiooniprojektiga ning
innovatsiooniprojekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 30. juunil 2029.
(3) Toetuse saaja võib teha innovatsiooniprojekti eelarveridade vahel muudatusi kuni kümne
protsendi ulatuses projekti eelarve mahust ilma täiendavat taotlust esitamata tingimusel, et
muudatus ei too kaasa erinevate riigiabi liikide summade ega abi osakaalu muutust ning see on
eelnevalt kooskõlastatud PRIA-ga.
(4) Toetuse saaja alustab innovatsiooniprojekti elluviimist 30 kalendripäeva jooksul arvates
taotluse rahuldamise otsuse tegemisest ja esitab koos maksetaotlusega innovatsiooniprojekti
elluviimise alustamist tõendavad dokumendid.
(5) Toetuse saaja täidab kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni järgmisi kohustusi:
1) võimaldab teha auditit, teostada järelevalvet ja teha muud toetuse saamisega seotud kontrolli
ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja kinnisasjal,
ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal;
2) esitab auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud
andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul;
3) eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid
kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;
4) esitab toetuse kasutamisega seotud seireks ja hindamiseks vajalikku teavet;
5) teavitab viivitamata PRIA-t taotluses esitatud või innovatsiooniprojektiga seotud andmete
muutumisest või innovatsiooniprojekti elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas
innovatsiooniprojektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule;
6) jagab teavet nii algava, käimasoleva kui ka lõppenud innovatsiooniprojekti tegevuse kohta,
seejuures jagab teavet innovatsiooniprojekti tegevuste ja saadud tulemuste kohta riikliku üldise
põllumajanduspoliitika ülesandeid täitva võrgustikuga;
7) näitab avalikkusele, et tegemist on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD)
toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi
komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/129, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2021/2115 kohaseid õliseemnete, puuvilla ja veinivalmistamise
kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning liidu toetuse ja ÜPP strateegiakavadega seotud
teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad normid, sätestatud nõuete kohaselt.
(6) Toetuse saaja täidab toetuskõlblikkuse tingimusi, kui ta vastab § 10 lõigetes 1–5 sätestatud
nõuetele kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni.
§ 17. Maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele
11
(1) Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse
keskkonna kaudu maksetaotluse, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) innovatsiooniprojekt on täielikult või osadena ellu viidud;
2) innovatsiooniprojekti elluviidud osa eest on tasutud.
(2) Toetuse saaja esitab maksetaotluses järgmised andmed:
1) toetuse saaja ärinimi ja äriregistri kood;
2) toetuse summa, mille maksmist ta taotleb;
3) teave elluviidud innovatsiooniprojekti maksumuse ja selle tasumise kohta;
4) teave innovatsiooniprojekti elluviimist tõendavate dokumentide kohta;
5) andmed innovatsiooniprojekti kogumaksumuse muutumise kohta;
6) teave selle kohta, kui innovatsiooniprojekti tegevuse elluviimist on § 20 alusel rahastatud
enne töö või teenuse tellimise või vara soetamise eest tasumist.
(3) Toetuse saaja esitab koos maksetaotlusega järgmised dokumendid:
1) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või
soetas vara;
2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav
digitaalallkirjaga maksekorraldus või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;
3) selle isiku väljastatud osutatud teenuse või tehtud töö üleandmist-vastuvõtmist tõendav
dokument, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö, ja töötasu maksmist tõendav dokument;
4) töö-, töövõtu- või käsundusleping;
5) Maksu- ja Tolliameti isikustatud tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja deklaratsiooni vormi väljavõte, arvelduskonto väljavõte maksude tasumise
tõendamiseks või Maksu- ja Tolliameti ettemaksukonto väljavõte;
6) väljavõte palgalehest, millelt on näha töötaja ja tema tööandja nimi, töötajale arvestatud
töötasu ning sellelt kinnipeetud maksud ja muud kinnipidamised ning makstav netotöötasu;
7) paragrahvi 7 lõikes 2 nimetatud juhul vähemalt kolme hinnapakkuja hinnapakkumused;
8) paragrahvi 7 lõikes 3 nimetatud juhul vähemalt ühe hinnapakkuja hinnapakkumus;
9) nõuetekohane innovatsiooniprojekti vahearuanne, milles kajastatakse üksikasjalikult senised
tulemused ning antakse hinnang innovatsiooniprojekti edenemise, tehtud tööde ja eesseisvate
tegevuste kohta;
10) nõuetekohane innovatsiooniprojekti lõpparuanne, milles peavad olema kajastatud
üksikasjalikud andmed innovatsiooniprojekti elluviimise, tehtud tööde ja tulemuste kohta ning
mis peab sisaldama hinnangut innovatsiooniprojekti tulemuslikkuse, elluviimise ja tulemuste
levitamise kohta;
11) innovatsiooniprojekti lõpparuande esitamise korral eesti- ja ingliskeelne lühikokkuvõte
innovatsiooniprojekti peamistest tulemustest.
(4) Lõike 3 punktis 9 nimetatud innovatsiooniprojekti vahearuanne esitatakse
innovatsiooniprojekti tegevuste elluviimise perioodi keskel 14 kalendripäeva jooksul ja selle
saab esitada maksetaotlusest eraldi.
(5) Lõike 3 punktis 10 nimetatud innovatsiooniprojekti lõpparuanne esitatakse
30 kalendripäeva jooksul arvates innovatsiooniprojekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.
§ 18. Maksetaotluse kontrollimine
PRIA kontrollib vastuvõetud maksetaotluses ja innovatsiooniprojekti elluviimist tõendavates
dokumentides esitatud andmete õigsust ning elluviidud innovatsiooniprojekti vastavust taotluse
rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele, Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ning
12
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusele ja selle alusel kehtestatud
õigusaktidele.
§ 19. Toetuse maksmine
(1) Toetus makstakse üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ning tingimusel, et toetuse saaja
on järginud innovatsiooniprojekti elluviimisel kõiki nõudeid.
(2) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse Euroopa Liidu ühise
põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõike 4 alusel, kui enne toetuse maksmist
tehakse kindlaks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28
lõikes 3 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused.
(3) Kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et taotleja rikub toetatava tegevuse elluviimise
nõudeid või ei täida muid toetuse saaja kohustusi, võib PRIA rikkumise raskust, ulatust,
püsivust ja korduvust arvestades vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõike 3 alusel.
(4) PRIA teeb toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja
jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul
arvates §-s 17 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.
(5) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse
maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.
§ 20. Toetuse maksmine enne kulutuste tegemist
(1) Toetatava innovatsiooniprojekti tegevuse elluviimist võib Euroopa Liidu ühise
põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 30 lõike 1 ja lõike 3 punkti 1 kohaselt rahastada
toetuse saaja taotluse alusel riigieelarvelistest vahenditest pärast taotluse rahuldamise otsuse
tegemist enne töö või teenuse tellimise või vara soetamise eest tasumist, kui töö või teenus on
lõpetatud või vara on üle antud ning toetuse saaja on selle vastu võtnud ja selle eest tasunud
vähemalt omafinantseeringuga võrdse rahasumma ning kui toetuse saaja on piisavalt
usaldusväärne.
(2) Lõike 1 kohaselt innovatsiooniprojekti tegevuse elluviimise rahastamiseks esitab toetuse
saaja pärast toetatava innovatsiooniprojekti tegevuse täielikku või osadena elluviimist PRIA-le
elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu asjakohase taotluse koos § 17 lõikes 3
nimetatud dokumentidega.
(3) PRIA teeb toetatava innovatsiooniprojekti tegevuse elluviimise rahastamise otsuse sellise
aja jooksul, et nimetatud otsuse alusel makstav raha oleks võimalik kanda toetuse saaja
arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates lõikes 2 nimetatud nõuetekohaste dokumentide
saamisest.
(4) Paragrahvi 17 lõike 3 punktis 1 nimetatud arvel või arve-saatelehel märgitud toetatava
innovatsiooniprojekti tegevuse abikõlblike kulude eest peab olema tasutud ja § 17 lõike 2
kohane maksetaotlus koos sama paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud dokumendiga peab
olema PRIA-le esitatud seitsme tööpäeva jooksul arvates toetatava innovatsiooniprojekti
tegevuse elluviimise rahastamise otsuse alusel saadud raha laekumisest.
§ 21. Dokumentide säilitamine
13
Toetuse taotlemisega seotud dokumente säilitab PRIA kuni 31. detsembrini 2039. Paragrahvis 3
sätestatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise korral säilitab PRIA dokumente kümme
aastat arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.
§ 22. Toetuse saaja andmete avalikustamine
PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ning töötlemisest Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika
rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013
(ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja põllumajandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marko Gorban
Kantsler
Lisa. Taotluse hindamise kriteeriumid
1
Regionaal- ja põllumajandusministri (kuupäev digiallkirjas) määrus nr …
„Perioodi 2023–2027 suur- ja väikeprojektide toetuse
andmise tingimused ja kord“
Lisa
TAOTLUSE HINDAMISE KRITEERIUMID
1. Innovatsiooniprojekti mõju sekkumise eesmärkide saavutamisele ja innovatsiooniprojekti
põhjendatus
Taotlejale vajalike uuenduslike lahenduste väljatöötamine ja konkurentsivõime suurenemine
(osakaal 40 protsenti kaalutud keskmisest)
Hindepunkt Hindamiskriteerium
4 Innovatsiooniprojekti elluviimisega kaasneb ettevõtja konkurentsivõime
märkimisväärne suurenemine.
Taotleja on taotluses ja innovatsiooniprojekti plaanis selgelt kirjeldanud vajadust
uuenduslike tegevuste järele turul ning nõudlus kirjeldatud toote või teenuse järele on
märkimisväärselt suur.
Taotluses ja innovatsiooniprojekti plaanis kirjeldatud tehnoloogiline lahendus on
rahvusvahelisel tasandil uuenduslik.
Innovatsiooniprojekt on väga hästi põhjendatud, kavandatud tegevused on
asjakohased ja teostatavad.
3 Hinnatav tegevus ei vasta täielikult hindepunkti 4 tingimustele, kuid ületab selgelt
hindepunkti 2 taseme.
2 Innovatsiooniprojekti elluviimisega kaasneb ettevõtja konkurentsivõime mõningane
suurenemine.
Taotleja on taotluses ja innovatsiooniprojekti plaanis osaliselt kirjeldanud vajadust
uuenduslike tegevuste järele turul ning kirjeldatud toote või teenuse nõudlust, kuid
liiga üldiselt.
Taotluses ja innovatsiooniprojekti plaanis kirjeldatud tehnoloogiline lahendus on
selle ettevõtte jaoks uuenduslik.
Innovatsiooniprojekt on põhjendatud, kavandatud tegevused on osaliselt asjakohased
ja teostatavad.
1 Hinnatav tegevus ei vasta täielikult hindepunkti 2 tingimustele, kuid ületab selgelt
hindepunkti 0 taseme.
0 Innovatsiooniprojekti elluviimisega ei kaasne ettevõtja konkurentsivõime
suurenemist.
Innovatsiooniprojektiga ei kaasne uut uuenduslikku toodet või teenust.
Taotluses ja innovatsiooniprojekti plaanis kirjeldatud tehnoloogiline lahendus ei ole
uuenduslik.
Tegevused ei ole asjakohased ning tegevuste elluviimine ja oodatud tulemuste
saavutamine ei ole tõenäoline.
2. Innovatsiooniprojekti meeskonna pädevus ning taotleja võimekus innovatsiooniprojekt ja
selle jätkutegevused ellu viia (osakaal 40 protsenti kaalutud keskmisest)
Hindepunkt Hindamiskriteerium
4 Meeskonna võimekus innovatsiooniprojekt ellu viia on väga hea.
2
Meeskonnas on olemas kõik vajaliku pädevusega inimesed, et innovatsiooniprojekt
edukalt ellu viia.
Taotleja finantsvõimekus on väga hea, arvestades taotleja maksevõimet,
võlakordajat, müügitulu ja puhasrentaablust.
Taotleja võimekus katta innovatsiooniprojekti elluviimisega seotud kulusid ja
ressursside olemasolu on väga hea.
3 Hinnatav tegevus ei vasta täielikult hindepunkti 4 tingimustele, kuid ületab selgelt
hindepunkti 2 taseme.
2 Meeskonna võimekus innovatsiooniprojekt ellu viia on tagasihoidlik.
Meeskonna pädevus on vähene ning see võib ohtu seada innovatsiooniprojekti
juhtimise ja eduka elluviimise.
Taotleja finantsvõimekus on tagasihoidlik, arvestades taotleja maksevõimet,
võlakordajat, müügitulu ja puhasrentaablust.
Taotleja võimekus katta innovatsiooniprojekti elluviimisega seotud kulusid ja
ressursside olemasolu on vähene.
1 Hinnatav tegevus ei vasta täielikult hindepunkti 2 tingimustele, kuid ületab selgelt
hindepunkti 0 taseme.
0 Meeskonnal puudub võimekus ja pädevus innovatsiooniprojekt ellu viia.
Taotlejal puudub finantsvõimekus, arvestades taotleja maksevõimet, võlakordajat,
müügitulu ja puhasrentaablust.
Taotlejal puudub võimekus katta innovatsiooniprojekti elluviimisega seotud kulusid.
3. Innovatsiooniprojekti kvaliteet (osakaal 20 protsenti kaalutud keskmisest)
Hindepunkt Hindamiskriteerium
4 Innovatsiooniprojekti vajalikkus on väga hästi põhjendatud, probleem või kasutamata
arenguvõimalus on selgelt kirjeldatud.
Innovatsiooniprojekti eesmärgid on konkreetselt määratud ning innovatsiooniprojekti
plaan nende saavutamiseks on üksikasjalik ja selge.
Innovatsiooniprojekti seos taotleja kliima- ja ressursitõhususe parandamisega on
selgelt ja põhjalikult esitatud.
Tegevuste eelarve on asjakohane ja realistlik.
3 Hinnatav tegevus ei vasta täielikult hindepunkti 4 tingimustele, kuid ületab selgelt
hindepunkti 2 taseme.
2 Innovatsiooniprojekti vajalikkus on üldjoontes põhjendatud, probleem või kasutamata
arenguvõimalus on kirjeldatud vähesel määral, kuid arusaadavalt.
Innovatsiooniprojekti eesmärgid on üldjoontes lahti kirjutatud, kuid
innovatsiooniprojekti plaan nende saavutamiseks on liiga üldine.
Innovatsiooniprojekti seos taotleja kliima- ja ressursitõhususe parandamisega on
osaliselt esitatud.
Tegevuste eelarve on osaliselt asjakohane ja realistlik.
1 Hinnatav tegevus ei vasta täielikult hindepunkti 2 tingimustele, kuid ületab selgelt
hindepunkti 0 taseme.
0 Innovatsiooniprojekti vajalikkus on põhjendamata, probleem või kasutamata
arenguvõimalus on kirjeldamata.
Innovatsiooniprojekti eesmärgid on määramata ja puudub innovatsiooniprojekti plaan
nende saavutamiseks.
Innovatsiooniprojektil puudub seos taotleja kliima- ja ressursitõhususe
parandamisega.
Tegevuste eelarve ei ole asjakohane ega realistlik.
Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
Rahandusministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
Kliimaministeerium
(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/422
Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Austatud minister
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks regionaal- ja
põllumajandusministri määruse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava
aastateks 2023–2027” sekkumise 0.3 „Koostöö” tegevuse liigi „Innovatsioonikoostöö projektid
– Euroopa innovatsioonipartnerluse tegevusrühma projektid” raames antava suur- ja
väikeprojektide toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord" eelnõu.
Palume kooskõlastada eelnõu 10 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja põllumajandusminister
Lisad:
1. Eelnõu
2. Eelnõu lisa
3. Seletuskiri
Arvamuse avaldamiseks: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Maaelu
Teadmuskeskus, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda,
Eesti Talupidajate Keskliit ja Eesti Toiduainetööstuse Liit
Gret-Kristel Mällo
625 6553 [email protected]
SELETUSKIRI
regionaal- ja põllumajandusministri määruse
„Perioodi 2023–2027 suur- ja väikeprojektide toetuse andmise tingimused ja kord“
eelnõu juurde
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7
lõike 2, § 12 lõike 3 ja § 24 lõike 1 alusel ning lähtudes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
määrusest (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa
Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist
(EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad)
toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr
1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186) artiklist 77.
1. jaanuaril 2023. aastal algas uus Euroopa Liidu (edaspidi EL) eelarveperiood 2023–2027,
mille raames saab Eesti osa Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi ja Euroopa Maaelu Arengu
Põllumajandusfondi eelarvest. Nendest fondidest toetuste andmist reguleerib perioodil 2023–
2027 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/21151. Nimetatud määruse artikli 9
kohaselt tuleb liikmesriikidel EL-i toetuste saamiseks koostada ühise põllumajanduspoliitika
strateegiakava, milleks Eesti puhul on „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti
strateegiakava aastateks 2023–2027“2 (edaspidi strateegiakava), mis on kiidetud heaks
Euroopa Komisjoni otsusega.
Määruse alusel toetatavate innovatsiooniprojektide tegevused aitavad kaasa Vabariigi Valitsuse
poolt 2021. aasta aprillis heaks kiidetud riikliku valdkonna arengukava „Põllumajanduse ja
kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (edaspidi PõKa) ja selle alaeesmärgi „Tark ja
kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond“ eesmärkide
saavutamisse ning arvestavad Euroopa Liidu roheleppe strateegia „Talust taldrikule“
eesmärkidega.
Eelnõu eesmärk on soodustada Euroopa Innovatsioonipartnerluse (EIP) projektide rakendamist
ja innovatsioonikoostööd taotlejate ning teadus- ja arendusasutuste ja teadus- ja
arendustegevusega tegelevate asutuste vahel, et seeläbi parandada maapiirkonna ettevõtete
positsiooni väärtusahelas, suurendada kliima- ja ressursitõhusust ning maandada
vastupanuvõimet turu- ja tootmisriskidele, säilitades samas elurikkust ning looduslikest ja
klimaatilistest tingimustest tulenevaid iseärasusi. Parimate ja uuenduslike keskkonnasõbralike
tootmis- ja töötlemistavade väljatöötamiseks ja rakendamiseks tehakse koostööd nii Eesti kui
välismaiste teadus- ja arendusasutuste ning ekspertidega, toetatakse EIP projektide läbiviimist
nii Eesti kui väliskoostööna.
Sekkumine panustab PõKa teaduse ja innovatsiooni ning teadmussiirde tegevussuunda. Samuti
on arvestatud ettevõtjate ja teadlaste innovatsioonikoostöö tugevdamise, keskkonnasäästlike
1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32021R2115&from=ET 2 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 | Maaeluministeerium (agri.ee)
praktikate ja toidutarneahela eesmärkide rakendamise (Euroopa roheline kokkulepe, Talust
taldrikule, Euroopa kliimaseadus) vajadustega.
Sekkumise eesmärk, sekkumisviisid ja võimalikud tegevused eesmärgi saavutamiseks selgitati
välja sektori esindusorganisatsioonide esitatud ettepanekute põhjal Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi juhtimisel toimunud strateegiakava ettevalmistamise arutelude
käigus3.
Eelnõu on vajalik strateegiakava kohase „Innovatsioonikoostöö projektid – Euroopa
innovatsioonipartnerluse tegevusrühma projektid“ suur- ja väikeprojektide toetuse andmiseks
ning toetuse tingimuste kehtestamiseks.
Toetuse eesmärk on soodustada innovaatiliste lahenduste väljatöötamist ja rakendamist
põllumajandus- ja metsandussektoris, toetades nii suur- kui ka väikeprojekte. Suurprojektide
toetuse eesmärk on edendada laiapõhjalist koostööd, kaasates vähemalt kolm eraldiseisvat
ettevõtjat või organisatsiooni ning võimaldades kuni 800 000 euro suurust toetust, et arendada
sektoriülest innovatsiooni ja tõsta konkurentsivõimet. Väikeprojektide toetuse eesmärk on
pakkuda paindlikumat ja sihipärasemat tuge üksikettevõtjatele või väiksematele
koostöögruppidele, kes arendavad uuenduslikke lahendusi väiksemas mahus, toetuse
maksimaalse suurusega 350 000 eurot. Suur- ja väikeprojektide toetus võimaldab
põllumajandustootjatele ligipääsu ettevõtte välistele innovatsiooniks vajalikele teadmistele,
uute toodete, teenuste, protsesside ja tehnoloogiate, kuid ka traditsiooniliste tavade uutes
geograafilistes või keskkonnatingimustes väljatöötamiseks. Mõlema toetuse sihiks on
teadmussiirde ja tehnoloogilise arengu edendamine, aidates kaasa ressursitõhususe
suurendamisele, kestlikule toidutootmisele ning uute toodete ja teenuste väljatöötamisele.
Toetuse andmise alameesmärgid on:
1) toetada kontaktide loomist koostöö eesmärgil toetuse saaja ja teadus- ja arendusasutuste ning
ekspertide vahel;
2) võimaldada taotlejal saada oma uuendusliku idee teostatavuse ja tasuvuse kohta igakülgset
rakendatavat teavet.
Suur- ja väikeprojektide toetus võimaldab põllumajandustootjatele ligipääsu ettevõtte välistele
innovatsiooniks vajalikele teadmistele, uute toodete, teenuste, protsesside ja tehnoloogiate, kuid
ka traditsiooniliste tavade uutes geograafilistes või keskkonnatingimustes väljatöötamiseks.
Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal– ja Põllumajandusministeeriumi teadus- ja
arendusosakonna nõunik Gret-Kristel Mällo (625 6553, [email protected]). Juriidilise
ekspertiisi määruse eelnõule tegi Regionaal– ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna
peaspetsialist Maarika Arro (625 6197, [email protected]) ja keeleliselt toimetas eelnõu
sama osakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523, [email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu § 1 sätestab reguleerimisala.
3 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2021- 2027 ettevalmistamine
Määruse eesmärk on kehtestada strateegiakava sekkumise „Innovatsioonikoostöö projektid –
Euroopa innovatsioonipartnerluse tegevusrühma projektid” raames antava suur- ja
väikeprojektide toetuse (edaspidi toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord.
Määrusega reguleeritakse innovatsioonikoostöö projekte, mis on osa Euroopa
innovatsioonipartnerluse tegevusrühmadest ja millele antakse suur- ja väikeprojektide toetust.
Määruse eesmärk on aidata kaasa Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava
eesmärkide saavutamisele ning tagada toetuste andmise ja kasutamise läbipaistvus.
Määruse alusel toetatavad projektid aitavad kaasa PõKa eesmärkide saavutamisele ja selle
alaeesmärgi „Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud
keskkond“ eesmärkide saavutamisele. Samuti arvestavad toetatavad projektid Euroopa Liidu
roheleppe strateegia „Talust taldrikule“ eesmärkidega. See tähendab, et toetatavate projektide
tegevused aitavad kaasa jätkusuutlikule ja konkurentsivõimelisele põllumajandusele ning
aitavad tagada ohutu toidu ja keskkonna.
Eelnõu § 2 sätestab toetuse andmise eesmärgi.
Toetuse eesmärk on võimaldada põllumajandustootjatele ja metsandusettevõtjatele vajalike
innovaatiliste lahenduste väljatöötamist. Siinjuures on oluline arvestada kogu tarneahela
vastastikust mõju ning suurendada ettevõtjate konkurentsivõimet uuenduslike ja kõrgema
lisandväärtusega toodete, teenuste ja tehnoloogiate väljatöötamise kaudu. Oluline on ka
teadmiste- ja tehnoloogiasiirde ning koostöö tihendamine innovatsioonipartneriga. Seega on
toetuse eesmärk innovaatiliste lahenduste väljatöötamine ja ettevõtjate konkurentsivõime
suurendamine.
Toetuse andmine soodustab Euroopa Innovatsioonipartnerluse (EIP) projektide rakendamist ja
innovatsioonikoostööd erinevate osapoolte vahel, sealhulgas taotlejate, teadus- ja
arendusasutuste ning ekspertide vahel. Selle tulemusena peaks paranema maapiirkonna
ettevõtete positsioon väärtusahelas ning suurenema kliima- ja ressursitõhusus. Samuti aitab
toetus maandada turu- ja tootmisriske ning säilitada elurikkust ning looduslikest ja
klimaatilistest tingimustest tulenevaid iseärasusi. Toetuse eesmärk on ka parimate
keskkonnasõbralike tootmis- ja töötlemistavade väljatöötamine ning rakendamine, mille jaoks
tehakse koostööd nii Eesti kui välismaiste teadus- ja arendusasutustega. Kokkuvõtlikult
soodustatakse innovatsioonipartnerite kaasamist ning koostööd erinevate osapoolte vahel, et
aidata kaasa maapiirkonna ettevõtete konkurentsivõime suurendamisele.
Toetuse andmise alameesmärgid on:
1) toetada kontaktide loomist koostöö eesmärgil toetuse saaja ja teadus- ja arendusasutuste
vahel, mis aitab tagada tiheda koostöö erinevate osapoolte vahel ning võimaldab toetuse saajatel
kasutada kvaliteetset teadmusbaasi ja ekspertteadmisi oma ettevõtte arendamiseks. Selle
tulemusena võib oodata uuenduslike ja kõrgema lisandväärtusega toodete, teenuste ja
tehnoloogiate väljatöötamist ning konkurentsivõime kasvu.
2) saada igakülgset rakendatavat teavet taotleja uuendusliku idee teostatavuse ja tasuvuse kohta.
Selle eesmärgi täitmisel saab innovatsioonipartner pakkuda erinevaid ressursse ja vahendeid, et
aidata taotlejal oma idee teostatavust hinnata ning selle rakendamiseks vajalikke samme
planeerida. Oluline on, et taotlejal oleks juurdepääs vajalikele ressurssidele ja teadmistele, et
tagada idee võimalikult edukas teostamine ning tasuvus. Kui taotleja saab piisavalt teavet oma
idee teostatavuse ja tasuvuse kohta, võib see aidata vähendada riske ja suurendada võimalusi
innovatsiooniprojekti edukaks lõpuleviimiseks.
Suur- ja väikeprojektide toetus aitab kaasa kahe eesmärgi täitmisele: ühelt poolt on toetus
suunatud innovaatiliste lahenduste väljatöötamisele, teiselt poolt aga ka ettevõtjate
konkurentsivõime kasvule kõrgema lisandväärtusega toodete, teenuste ja tehnoloogiate
väljatöötamise kaudu. Määruse rakendamise tulemusena suureneb koostööd teinud ettevõtjate
ja teadus- ning arendusasutuste arv, mis omakorda toob kaasa ettevõtjate teadmiste- ja
tehnoloogiaalase võimekuse kasvu. Seega saab öelda, et määrus aitab kaasa innovatsiooni ja
koostöö arengule ning suurendab ettevõtjate võimekust.
Eelnõu § 3 sätestab toetusele kohalduvad riigiabi tingimused.
Riigiabi on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artikli 107 lõike 1 järgi igasugune
liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või
ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist.
Kuigi riigiabi on ELi ühisturuga põhimõtteliselt kokkusobimatu, on riigiabi lubamiseks siiski
teatud võimalused. Sealjuures on tulenevalt põllumajandussektori eripärast ELTL artiklis 42
tehtud riigiabi reeglite kohaldamiseks erisäte, mis kajastub Ühise põllumajanduspoliitika
strateegiakava aluseks oleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli
145 lõikes 2. Selle kohaselt ei kohaldata riigiabi eeskirju nende innovatsiooniprojektide suhtes,
mis on seotud ELTL lisas 1 nimetatud toodetega ehk põllumajandustoodetega. Seega
kohalduvad riigiabi nõuded üksnes juhul, kui tegemist ei ole põllumajandustoodete tootmise,
töötlemise või turustamisega. ELTL lisa 1 ehk põllumajandustoote mõistet tõlgendatakse
koostoimes Euroopa komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2023/2364, millega muudetakse
tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ)
nr 2658/87 I lisa (ELT L 2023/2364, 31.10.2023).
Eelnõu § 3 lõiked 1 ja 2 selgitavad vähese tähtsusega abi ja riigiabi kohaldamist käsitlevaid
asjaolusid.
Kui innovatsiooniprojekti tegevus ei ole seotud Euroopa Liidu Toimimise lepingu ja Euroopa
Liidu lepingu 2021/C 326/01 I lisas nimetatud toodetega, siis esimese valikuna loetakse toetus
vähese tähtsusega abiks vastavalt Euroopa komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles
käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese
tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023). Vähese tähtsusega abi puhul ei tohi ühele
ettevõtjale toetuse andmisele vahetult eelnenud kolme aasta jooksul antud vähese tähtsusega
abi koos taotletava toetusega ületada vähese tähtsusega abi ülemmäära 300 000 eurot.
Euroopa komisjoni määrus (EL) 2023/2831 on abi andmisel esimene valik, kuna selle kohaselt
on lubatud §-s 5 sätestatud toetuse määr 80 protsenti. Kui taotleja vähese tähtsusega abi maht
on ületatud, ei ole võimalik komisjoni määrust (EL) 2023/2831 kohaldada. Sel juhul loetakse
antav abi riigiabiks Euroopa komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107
ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks
(ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), artikli 25 tähenduses. Euroopa komisjoni määruse (EL) nr
651/2014 artikkel 25 sätestab aga madalamad abimäärad. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi
andmisega seotud piirangud laienevad ka innovatsioonipartnerile.
Eelnõu § 3 lõige 3 sätestab, et üksnes konkurentsiseaduse § 2 lõike 1 tähenduses ettevõtjate
suhtes kohaldatakse vähese tähtsusega abi ning riigiabi sätteid. Riigiabi eeskirjade kontekstis
on ettevõtja mõiste lai. Ettevõtjaks loetakse majandustegevusega tegelevaid isikuid olenemata
nende õiguslikust vormist. Seetõttu võib riigiabi eeskirjade kontekstis ettevõtja all mõista ka
mittetulundusühingut, mittetulundusühingu liiget või Euroopa Innovatsioonipartnerluse
töörühma liiget, kes osaleb ise või kelle töötaja, osanik, aktsionär, liige või juhtorgani liige
osaleb toetatavas tegevuses.
Eelnõu § 4 kirjeldab toetuse raames toetatavaid tegevusi.
Eelnõu § 4 lõige 1 sätestab tegevused, mille teostamiseks antakse toetust. Suur- ja
väikeprojektide toetus on sihtotstarbeline toetus, mis on mõeldud teadus- ja arendusasutuse
kaasamiseks ja tegevuste elluviimiseks vajalike materjalide soetamiseks. Toetus on vajalik
selleks, et saavutada §-s 2 sätestatud eesmärke, mis hõlmavad innovatsiooniprojekti tegevuste
elluviimist. Põllumajandustoodetest mittepõllumajandustoodete töötlemine on tegevus, mis ei
ole seotud ELTL 1 lisas nimetatud toodetega.
Toetust antakse rakendusuuringute läbiviimiseks, mille eesmärk on uute teadmiste ja
tehnoloogiliste lahenduste arendamine, millel on praktiline rakenduslik väljund uute või
oluliselt täiustatud toodete, protsesside või teenuste väljatöötamisel. See hõlmab näiteks
eksperimentaalseid teadusuuringuid, laboratoorseid tootekatsetusi, prototüüpide loomist ja
valideerimist, digitehnoloogiate katsetamist. Oluline on praktilise rakendatavuse testimine
reaalsetes tingimustes.
Toetust antakse tootearenduse läbiviimiseks, mille eesmärk on olemasolevate teadmiste ja
tehnoloogiate kohandamine ja rakendamine, millel on praktiline rakenduslik väljund uute või
oluliselt täiustatud toodete, protsesside või teenuste väljatöötamisel. Toetust saab näiteks
katseprojektide ja prototüüpide valmistamiseks, uute tehnoloogiate testimiseks ja
valideerimiseks ning tootmisprotsesside optimeerimiseks ja praktiliseks rakendamiseks.
Lisaks saab toetust kasutada teostatavusuuringute läbiviimiseks, mis aitab hinnata
innovatsiooniprojekti teostatavust, sealhulgas võimalikke riske ja väljakutseid.
Teostatavusuuring on protsess, mille käigus hinnatakse objektiivselt ja ratsionaalselt
innovatsiooniprojekti tugevaid ja nõrku külgi, võimalusi ja ohte ning selgitatakse välja
vajalikud ressursid ja innovatsiooniprojekti eduväljavaated, et toetada otsuste tegemise
protsessi.
Toetust antakse rakendusuuringu, tootearenduse või teostatavusuuringu läbiviimiseks vajaliku
sisulise ja erialase nõustamise eest, mille eesmärk on toetada innovatsiooniprojekti elluviimist.
Abikõlblik on nõustamine, mis aitab hinnata kavandatava toote, protsessi või tehnoloogia
praktilist rakendatavust. Toetust antakse ka sellisele nõustamisele, mis käsitleb tehnoloogiliste
lahenduste valikut ja optimeerimist arendustegevuse käigus, potentsiaalsete koostööpartnerite
kaasamist. Samuti on abikõlblik uuringute metoodikate väljatöötamine ning katseskeemide või
prototüüpide kavandamine, millel on praktiline väljund innovatsiooniprojekti elluviimises.
Kui taotlejal puuduvad need pädevused, võib olla vajalik väline abi ja toetus, et aidata arendada
ja rakendada innovaatilisi lahendusi.
Eelnõu § 4 lõige 2 sätestab, et toetus on suunatud põllumajandustoodete tootmisele ja
töötlemisele, metsasaaduste töötlemisele, metsa majandamisele ning põllumajandustoodetest
mittepõllumajandustoodete töötlemisele suunatud praktilistele ja rakenduslikele tegevustele,
mille eesmärk on leida praktilisi energia-, ressursi- ja keskkonnasäästlikkust suurendavaid
lahendusi. Toetus on suunatud innovatsiooniprojektidele, mis edendavad uusi ideid ning
levitavad teavet innovatsiooniprojektide kohta, mis on alustanud, käimas või juba lõppenud.
Oluline on märkida, et toetus on suunatud vaid tegevustele, mis vastavad toetuse eesmärkidele
ning mis suurendavad energia-, ressursi- ja keskkonnasäästlikkuse tulemuslikkust.
Eelnõu § 4 lõige 3 sätestab, et toetust antakse piiriülese koostööga innovatsiooniprojektide
elluviimiseks, kui projekti kulud jagunevad kahe erineva regiooni vahel ja Eesti töörühm osaleb
projektis partnerina. Töörühm peab määratlema oma rolli projektis kas juhtpartneri või
partnerina. Juhtpartnerina osaledes koordineerib töörühm kogu projekti elluviimist ning
partnerite tegevusi, mistõttu võib taotleda toetust kogu projekti kulude katteks. Partnerina
osaledes on toetatavaks üksnes Eestis toimuvate tegevuste kulud. Sätte eesmärk on soodustada
sisulist rahvusvahelist koostööd, toetades projekte, milles osalejad panustavad ühiselt ja mille
kasu jaguneb piiriüleselt.
Eelnõu § 4 lõige 4 sätestab, et toetatavad innovatsiooniprojektid peavad järgima Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 127 lõike 3 kohast interaktiivset
koostöö mudelit ning vastama artiklis 127 sätestatud Euroopa innovatsioonipartnerluse
töörühmadele kehtestatud nõuetele.
Artikli 127 kohaselt on põllumajanduse tootlikkust ja kestlikkust käsitleva Euroopa
innovatsioonipartnerluse (EIP) eesmärgiks innovatsiooni edendamine ja teadmiste vahetuse
parandamine. EIP raames toetatakse AKISt, ühendades poliitika ja vahendid innovatsiooni
kiirendamiseks. Eelkõige teeb EIP järgmist:
a) loob lisaväärtust, sidudes paremini teadusuuringud ja põllumajandustavad ning innustab
ulatuslikumalt kasutama olemasolevaid innovatsioonimeetmeid;
b) ühendab innovatsioonis osalejaid ja innovatsiooniprojekte;
c) soodustab innovatiivsete lahenduste kiiremat ja ulatuslikumat praktikasse ülevõtmist,
sealhulgas teabe vahetamist põllumajandustootjate vahel;
d) teavitab teadusringkondi põllumajandustootmise jaoks vajalikest teadusuuringutest.
Artikli 127 lõikes 3 määratletakse interaktiivse innovatsioonimudeli põhimõtted, mille
järgimist EIP töörühmadelt eeldatakse. EIP töörühmad on Euroopa innovatsioonipartnerluse
osaks. Iga EIP töörühm koostab kava innovatsiooniprojekti väljatöötamiseks või
rakendamiseks. See innovatsiooniprojekt põhineb interaktiivsel innovatsioonimudelil, mille
peamised põhimõtted on järgmised:
a) töötada välja innovatiivseid lahendusi, milles keskendutakse põllumajandustootjate või
metsandusettevõtjate vajadustele, ning samal ajal käsitleda vajaduse korral kogu tarneahela
vastastikust mõju;
b) ühendada sellised partnereid nagu näiteks põllumajandustootjad, nõustajad, teadlased,
ettevõtjad või valitsusvälised organisatsioonid, kelle vastastikku täiendavad teadmised
võimaldavad sihipärases kombinatsioonis kõige paremini saavutada innovatsiooniprojekti
eesmärke, ning
c) kasutada kogu innovatsiooniprojekti vältel kaasotsustamist ja ühisloomet.
EIP töörühmad võivad tegutseda mitte üksnes sama riigi piires, vaid ka riikidevaheliselt,
sealhulgas piiriülesel tasandil. Kavandatav innovatsioon võib põhineda nii uutel tavadel kui ka
traditsioonilistel tavadel uutes geograafilistes või keskkonnatingimustes.
EIP töörühmad teevad oma kavadest ja innovatsiooniprojektide tulemustest kokkuvõtte ja
levitavad seda, eelkõige riiklike ja Euroopa ÜPP võrgustike kaudu.
See tähendab, et innovatsiooniprojektide taotlustes peavad olema kirjeldatud, kuidas
innovatsiooniprojektis osalejad omavahel koostööd teevad ning kuidas innovatsiooniprojekt
aitab kaasa Euroopa innovatsioonipartnerluse eesmärkide saavutamisele. Lisaks peavad
innovatsiooniprojektid vastama Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmadele kehtestatud
nõuetele, nagu eespool kirjeldatud.
Eelnõu § 4 lõikes 5 loetletakse tegevused, mida selle määruse raames ei toetata, kuna need ei
aita kaasa seatud eesmärkide saavutamisele. Toetust ei anta järgmisteks tegevusteks:
1) eraldiseisvaks teadustegevuseks, millel puudub praktiline väljund toetust taotleva ettevõtja
jaoks;
2) teavitus- ja esitlustegevuseks, mis kattub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2021/2115 artikli 78 (Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine) alusel toetatava tegevusega;
3) ärimudeli loomiseks, muutmiseks või täiendamiseks;
4) tootmiskorralduse, kvaliteedistandardi ja juhtimise alaseks nõustamiseks, kuna tegemist ei
ole otseselt innovatsiooniprojekti sisu arendamisega, vaid pigem ettevõtte üldise toimimise ja
haldusvõimekuse parandamisega. Tootmiskorralduse alane nõustamine hõlmab näiteks
tootmisprotsesside struktureerimist, tööjaotuse muutmist, töövoogude ümberkorraldamist,
ajajuhtimist tootmises, siselogistika optimeerimist või seadmete kasutuse planeerimist.
Kvaliteedistandardi alane nõustamine viitab tegevustele, mis on seotud standardiseerimise ja
sertifitseerimise protsessidega (nt HACCP), mille eesmärk on kvaliteedi tagamine, kuid mitte
uute toodete või tehnoloogiate väljatöötamine. Juhtimise alane nõustamine hõlmab strateegilise
juhtimise, personali juhtimise, finantsjuhtimise, turundusstrateegiate või muud sarnased
teemad, mis toetavad ettevõtte üldist arengut;
5) veebilehe ja e-poe loomiseks;
6) üksnes kirjanduse või andmebaasi alusel teostatavus- või tasuvusuuringu läbiviimiseks.
Eelnõu § 4 lõige 6 sätestab, et toetust taotledes ei tohi alustada toetatava tegevusega enne
taotluse esitamist ning sellega seotud kohustusi ei tohi olla võetud varem, kui taotluse esitamise
päevale järgneval päeval. See tähendab, et toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikke
dokumente ei tohi olla väljastatud enne taotluse esitamist. Samuti sätestatakse, et toetatava
tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei tohi olla väljastatud varem kui taotluse esitamise
päevale järgneval päeval. Toetatav tegevus ei ole näiteks taotleja ja innovatsioonipartneri
omavaheline koostööleping, mis sõlmitakse enne innovatsiooniprojekti elluviimisega
alustamist.
Eelnõu § 5 sätestab toetuse määra ja suuruse.
Eelnõu § 5 lõige 1 ja 2 sätestavad, et maksimaalne toetuse summa ühe väikeprojekti kohta on
350 000 eurot, suurprojekti kohta 800 000 eurot ning toetuse suurus võib olla kuni 80 protsenti
toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. See tähendab, et taotleja peab ise rahastama
innovatsiooniprojekti vähemalt 20 protsendi ulatuses. Toetust antakse kuni 80 protsenti
toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest, kuid toetuse summa ei tohi ületada
väikeprojektide puhul 350 000 eurot ja suurprojektide puhul 800 000 eurot.
Eelnõu § 5 lõige 3 sätestab, et toetuse saaja saab taotleda innovatsiooniprojekti toote- või
teenusearenduse nõustamist kuni 4 protsenti abikõlbliku kulu maksumusest. Kirjanduse
ülevaate koostamist toetatakse kuni 3 000 euro ulatuses.
Nõustamise eesmärk on aidata toetuse saajal läbi viia innovaatilisi projekte ning leida lahendusi
nendega seotud probleemidele. Kirjanduse ülevaate koostamine võib olla seotud näiteks
tehnoloogia, turu-uuringute või patentidega ning selle eesmärk on aidata toetuse saajal saada
teavet ja teadmisi, mis võivad olla olulised tema innovatsiooniprojekti edukaks elluviimiseks.
Toetuse määrad nõustamise ja kirjanduse ülevaate koostamise jaoks on piiratud vastavalt
taotletava toetuse suurusega.
Eelnõu § 5 lõige 4 sätestab et toetust antakse intellektuaalomandi esmakaitse taotlemisega
seotud tegevuste elluviimiseks kuni 50 protsenti abikõlblikest kuludest. Esmakaitse taotlemine
soodustab ettevõtjate initsiatiivi kaitsta oma intellektuaalomandit, kuid eeldab samas ka
omafinantseeringu olemasolu. See aitab vältida olukordi, kus toetust kasutatakse ainuüksi
formaalse kaitsetaotluse esitamiseks ilma selge rakendusliku või ärilise eesmärgita.
Eelnõu § 5 lõige 5 sätestab, et toetust makstakse välja ainult nende kulude eest, mis on
tegelikult tekkinud, vastavad abikõlblikkuse kriteeriumitele ja mida saab dokumentaalselt
tõendada.
Eelnõu § 5 lõige 6 sätestab tingimused, millele vähese tähtsusega abi saajad peavad vastama.
Tingimus on see, et viimase kolme majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi ja antava
toetuse summa kokku ei tohi ületada vähese tähtsusega abi ülemmäära 300 000 eurot.
Eelnõu § 5 lõike 7 kohaselt võetakse vähese tähtsusega abi andmisel arvesse komisjoni
määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese
tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. Tingimus puudutab vähese tähtsusega abi erinevateks
eesmärkideks antava toetuse kumuleerimist vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr
2023/2831 artikli 5 sätestatud reeglitele. Vähese tähtsusega abi on väikeses mahus antav abi,
mille puhul Euroopa Komisjon on leidnud, et see ei mõjuta liikmesriikidevahelist konkurentsi.
Eelnõu § 5 lõike 8 kohaselt käsitletakse vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel kontserni
kuuluvaid või muul viisil omavahel seotud ettevõtjaid ühe ettevõtjana komisjoni määruse (EL)
2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt.
Eelnõu § 6 sätestab innovatsiooniprojekti abikõlblikud kulud.
Eelnõu §-s 6 lõikes 1 selgitatakse, millised kulud on toetatava tegevuse raames abikõlblikud
ning millised nõuded nendele kuludele kehtivad. Abikõlblikud kulud on need kulud, mis on
vajalikud toetatava tegevuse elluviimiseks ning on tehtud sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja
majanduslikult soodsaimal viisil. Samuti peavad kulud olema taotluses detailselt kirjeldatud
ning vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikliga 127
kehtestatud nõuetele ehk olema kooskõlas Euroopa innovatsioonipartnerluse põhimõtetega (vt
käesoleva seletuskirja § 4 lõike 3 juures). Need kulud peavad olema vajalikud toetuse eesmärgi
saavutamiseks. Kõik kulud peavad olema põhjendatud ning neid tuleb teha mõistlikult ja
majanduslikult otstarbekal viisil. Lisaks peab taotluses detailselt kirjeldama
innovatsiooniprojekti tulemuste levitamise kulusid ja tegevuste elluviimiseks vajalike
materjalide kulu. See tähendab, et taotluse esitaja peab selgelt kirjeldama, kuidas ta kavatseb
toetust kasutada, kuidas ta kavatseb innovatsiooniprojekti tulemusi levitada ning millised kulud
on seotud tegevuse elluviimiseks vajalike materjalidega.
Punktis 1 sätestatud abikõlblikud tööjõukulud võivad hõlmata alljärgnevaid kulusid:
1) toetatavat tegevust ellu viiva töötaja tööjõukulu, mis vastab asutusesisesele palgajuhendile
ja töö tasustamise juhendile ning on kooskõlas asutusesisese palgataseme või töötasuga;
2) füüsilise isikuga sõlmitud töövõtu- või käsunduslepingu alusel makstav tasu ja sellelt tasult
arvestatud maksud;
3) Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määruse nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste
maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord”
sätestatud tingimustel makstud töötaja lähetuskulu ja sellega kaasnev sõidu- ja majutuskulu.
Taotluse esitaja peab selgelt kirjeldama, millised kulud on seotud personali palgaga.
Eelnõu § 6 lõikes 2 sätestatakse, et lõike 1 punktis 1 nimetatud tööjõukulud ei või taotlejal
ületada 15 protsenti projekti abikõlbliku kulu maksumusest.
Eelnõu § 6 lõikes 3 sätestab, et kaudsed lisakulud hüvitatakse kuni 15% ulatuses projekti otsestest tööjõukuludest, kasutades lihtsustatud hüvitamisviisi. Oluline on arvestada, et seda hüvitamisviisi saab rakendada üksnes nende toetuse saajate puhul, kellele antav toetus ei ole käsitletav riigiabina – see tähendab, et kui projekti puhul saab rakendada kuni 80% toetuse abimäära, saab kasutada ka lihtsustatud kuluhüvitamise meetodit. Lihtsustatud hüvitamisviisi rakendamine tähendab, et kaudseid kulusid ei hüvitata tegelike kuludokumentide alusel, vaid määratakse kindlaksmääratud protsendi alusel, mis aitab oluliselt vähendada administratiivkoormust. Kaudseteks kuludeks loetakse näiteks bürootarvete kulud, sidekulud (sh telefoni- ja postikulud), infotehnoloogiakulud (sh kontoritehnika ost ning serverite, võrkude ja seadmete hooldus- ja remondikulud), kommunaalkulud (sh kütte-, vee- ja elektrikulud ning ruumide koristamine), kontoripindade rent ja valveteenus.
Eelnõu § 6 lõikes 4 sätestatakse kulud, mis ei ole toetatava tegevuse elluviimise kontekstis
abikõlblikud. Näiteks ei ole abikõlblikud enne taotluse esitamist tehtud kulud ega kulud, mis
on seotud maksude, litsentside, trahvide või intressidega. Samuti ei ole abikõlblikud kulud, mis
on seotud investeeringutega tootmis- või töötlemisseadmetesse, ega kulud, mis on seotud
ettevõtte ümberkorraldamisega või ülevõtmisega jne.
Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, artikli 73 lõikes 3 sätestatud
kulud, milleks on:
a) põllumajandustoodete tootmise õiguste ostmine;
b) toetusõiguste ostmine;
c) maa ostmine;
d) loomade ost ning üheaastaste taimede ost ja nende taimede istutamine muul eesmärgil kui:
i) loodusõnnetuse, ebasoodsate ilmastikutingimuste või katastroofi tagajärjel kaotatud
põllumajandusliku või metsamajandusliku potentsiaali taastamine;
ii) kariloomade kaitsmine suurkiskjate eest või kasutamine masinate asemel metsanduses;
iii) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1012 (45) artikli 2 punktis 24
määratletud ohustatud tõugude kasvatamine artiklis 70 osutatud kohustuste alusel või
iv) geneetilisest erosioonist ohustatud taimesortide säilitamine artiklis 70 osutatud
kohustuste alusel.
e) laenuintress, välja arvatud toetuste puhul, mis on antud intressitoetusena või tagatistasu
toetusena;
f) investeeringud suuremahulisse taristusse, mille liikmesriik on kindlaks määranud oma ÜPP
strateegiakavas ja mis ei ole osa määruse (EL) 2021/1060 artiklis 32 sätestatud kogukonna
juhitud kohaliku arengu strateegiatest, välja arvatud lairibaühendusse ja üleujutuste või
rannikukaitsega seotud ennetusmeetmetesse, mille eesmärk on vähendada võimalike
loodusõnnetuste, ebasoodsate ilmastikutingimuste või katastroofide tagajärgi;
g) investeeringud metsastamisse, mis ei ole vastavuses keskkonna- ja kliimaeesmärkidega
lähtuvalt kestliku metsanduse põhimõtetest, mis on välja töötatud üleeuroopalistes
metsastamise ja taasmetsastamise suunistes.
2) käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;
3) tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikute vahel sõlmitud tehinguga kaasnev kulu;
4) enne taotluse esitamist tekkinud kulu;
5) taotleja ja innovatsioonipartneri tavapärane tegevus- ja üldkulu, milleks on näiteks remondi,
rendi, üüri, kütuse, sidekulu ning muu tavapärane tegevus- ja üldkulu;
6) sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, tagatismakse
ja finantsteenustega seotud muu kulu;
7) riigilõiv, trahv, finantskaristus ning vaide ja kohtumenetluse korral menetluskulud;
8) maa ja olemasoleva ehitise ostmise, üürimise ja rentimise kulu;
9) tootmis- või töötlemisseadmesse ja ehitisse tehtava investeeringu kulu;
10) tehnoloogiasse tehtava investeeringu kulud, kui tehnoloogiat saab kasutada või muuta
kasutuskõlblikuks tööstuslikes rakendustes või kaubanduslikul eesmärgil. Investeeringud, mis
keskenduvad tehnoloogia ostmisele tööstuslikus kontekstis ei ole lubatud;
11) kulu mille kohta taotleja on saanud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu
või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi;
12) kasutatud masina ja seadme ostmiseks tehtud kulu;
13) koolituskulud, sealhulgas koolitusreisi kulu. Abikõlblikud ei ole kulud kursuste,
seminaride, töötubade jne. osavõtutasudena, samuti koolitusüritusega seotud transpordi,
majutuse ja päevarahade kulu;
14) keskkonnamõju hindamisega või detailplaneeringu koostamisega kaasnevad kulud; 15) innovatsioonipartneri palkamisel ei ole abikõlblik taotluse esitamise ajal taotleja juures töötava innovatsioonipartneri personalikulu, olemasoleva töökoha täitmine ega taotleja juures töötava töötaja asendamine. Toetuse eesmärk on toetada uute või täiendavate ressursside, näiteks teadmiste, oskuste kaasamist, mis aitavad kaasa innovatsiooniprojekti arengule ja teostamisele; 16) turundustegevusega seotud kulud on need väljaminekud, mis on tehtud ettevõtte toodete või teenuste turule toomiseks, reklaamimiseks ja müügiks. Reklaamikampaaniatega seotud kulu, nagu veebi- televisiooni- jne reklaamid. Reklaammaterjali kujundamise ja trükkimisega seotud kulu. Veebiturundus nagu näiteks sotsiaalmeedia kampaaniate ja e-posti turundamine, veebilehe hooldusega seotud kulu; 17) innovatsiooniprojekti elluviimise seisukohast põhjendamatu ja ebaoluline kulu. Eelnõu § 6 lõige 5 sätestab, et toetatava tegevusega seotud kulud, mida võib toetuse
taotlemiseks esitada, peavad olema tasutud innovatsiooniprojekti abikõlblikkuse perioodi
jooksul.
Eelnõu §-s 7 sätestatakse ostumenetluse läbiviimine.
Eelnõu § 7 lõikes 1 sätestatakse, et toetuse taotleja peab välja selgitama toetatava tegevuse
raames tellitava töö, teenuse või vara mõistliku maksumuse. Selle tulemusel valitakse
pakkumine, mis vastab kõige paremini etteantud nõuetele ja tingimustele ning on kõige
mõistlikuma hinna ja kvaliteedi suhtega. Selle nõude täitmise eesmärk on tagada, et toetuse
kasutamine oleks efektiivne ja majanduslikult otstarbekas.
Eelnõu § 7 lõige 2 sätestab, et kui taotleja soovib innovatsiooniprojekti raames tellida tööd,
teenust või soetada vara, mille käibemaksuta maksumus ületab 20 000 eurot, siis on vajalik
küsida vähemalt kolmelt üksteisest sõltumatult asjakohaselt pakkujalt võrreldavad
hinnapakkumused. See tähendab, et taotleja ei tohi tugineda ainult ühele pakkumusele, vaid
võrdlema erinevaid pakkumusi, et saada võimalikult õiglane hind. Selline protsess tagab, et
maksumus on mõistlik ja vastab turutingimustele.
Eelnõu § 7 lõige 3 sätestab, et taotleja võib küsida alla kolme võrreldava hinnapakkumuse, kui
objektiivsetel põhjustel kolme hinnapakkumuse küsimine ei ole võimalik. See tähendab, et kui
taotleja on näiteks juba uurinud turul saadaolevaid pakkumisi ja leidnud, et neid on vähem kui
kolm, võib ta küsida vähem hinnapakkumusi. Oluline on siiski meeles pidada, et taotleja peab
esitama põhjenduse, milles selgitama ja tõendama, miks oli võimatu või ebapraktiline küsida
kolme võrreldavat hinnapakkumust.
Eelnõu § 7 lõige 4 sätestab loetelu sellest, millist teavet peab sisaldama hinnapakkumus, mille
taotleja saab tellitud töö, teenuse või vara kohta. Hinnapakkumus peab sisaldama taotleja nime,
hinnapakkuja nime ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö,
teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust.
Eelnõu § 7 lõige 5 sätestab huvide konflikti vältimise kohustuse. Huvide konflikti vältimise
kohustus on seatud eesmärgiga selgitada välja asja, teenuse või töö mõistlik hind.
Eelnõu § 7 lõige 6 sätestab, et taotleja ei tohi eirata lõikes 2 sätestatud nõuet pakkumuste
küsimiseks, jagades toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse osadeks. Kui toetatava
tegevuse raames tellitav töö, teenus või vara on vajalik sama eesmärgi saavutamiseks, siis ei
ole lubatud seda jagada osadeks. Kuid taotleja võib jagada toetatava tegevuse raames tellitava
töö või teenuse või soetatava vara osadeks, kui selleks on objektiivsed põhjused, näiteks kui
tellitava töö või teenuse maht on nii suur, et seda ei ole ühekorraga võimalik läbi viia.
Eelnõu § 7 lõige 7 sätestab erandi ostumenetluse nõuete kohaldamisel nendele taotlejatele, kes
on hankijad riigihangete seaduse § 5 tähenduses, nagu näiteks riigiasutused ja avalik-õiguslikud
organisatsioonid. Neile ei kohaldu käesoleva paragrahvi lõiked 1–6, vaid nad juhinduvad oma
tavapärastest hankemenetluse reeglitest. Teisisõnu, kui taotleja korraldab hanke, mis kuulub
riigihangete seaduse reguleerimisalasse, peab ta järgima riigihangete seadust ning määruse § 7
lõike 1-6 nõuded ei kehti. Kui taotleja korraldab riigihanke pärast taotluse esitamist, peab ta
enne taotluse esitamist tegema turu-uuringu riigihangete seaduse nõuete kohaselt. Selline turu-
uuring aitab tagada, et hankija saab vajaliku teabe turul pakutavate hindade, kvaliteedi ja muude
tingimuste kohta, et teha teadlikke otsuseid hanke korraldamisel.
Eelnõu § 7 lõige 8 sätestab, et ka innovatsioonipartner peab järgima eelnõu § 7 kehtestatud
ostumenetluse nõudeid, välja arvatud juhul, kui tegemist on lõikes 7 mainitud hankijaga, kelle
puhul juhindutakse riigihangete seadusest.
Eelnõu §-s 8 sätestatakse nõuded riigihangete registris tehtava ostumenetluse kohta.
Eelnõu § 8 lõike 1 kohaselt peab toetuse taotleja toetatava tegevuse raames tellitava töö,
teenuse või soetatava vara mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse
riigihangete registris juhul, kui toetatava tegevuse prognoositav maksumus ületab 60 000 eurot,
olenemata sellest, et toetuse taotleja ei ole hankekohuslane riigihangete seaduse (edaspidi RHS)
mõistes. Nõude viia ostumenetlus läbi elektroonselt riigihangete registris eesmärk on tagada
avalike vahendite kasutamine konkurentsi tingimustel ja ühiste ühiskondlike eesmärkide
tulemuslikum toetamine. Riigihangete registris ostumenetluse korraldamine tagab läbipaistva
protsessi, mis tähendab, et kõik huvitatud osapooled saavad näha, milliseid hankeid on välja
kuulutatud, kes on pakkumisi teinud ja millised on pakkumiste tingimused.
Eelnõu § 8 lõikes 2 sätestatakse nõuded ostumenetluse korraldamisele riigihangete registris.
Ostumenetluse riigihangete registris elektroonselt läbiviimise nõude eesmärk on tagada avalike
vahendite kasutamine konkurentsi tingimustel ja ühiste ühiskondlike eesmärkide tulemuslikum
toetamine. Seega on oluline lähendada RHS-i tähenduses hankijatele ja RHS-i tähenduses
mittehankijatele seatud nõudeid, et võimalikult avatult ja läbipaistvalt läbi viia toetusega
hüvitatavate kulude tegemise aluseks olevaid hankeid või oste.
Eelnõu § 8 lõikes 3 sätestatakse nõuded pakkumusele, ehk milliseid andmeid peab sisaldama
pakkumus, kui ostumenetlus viiakse läbi riigihangete registris.
Eelnõu § 8 lõige 4 sätestab, et toetuse taotleja võib loobuda ostumenetluse korraldamisest
riigihangete registris, kui see on objektiivselt põhjendatud, eelkõige kui turul puudub asjaomase
töö, teenuse või vara pakkujate paljusus. Objektiivselt põhjendatuks loetakse näiteks olukorda,
kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate paljusus. Küll aga peab toetuse
taotleja vajadusel selgitama ja põhjendama, miks oli võimatu või ebapraktiline jätta
korraldamata ostumenetlus riigihangete registris.
Eelnõu § 8 lõikes 5 sätestatakse, et toetuse taotleja ei või jaotada riigihangete keskkonnas
teostatavat ostumenetlust osadeks eesmärgiga eirata ostumenetluse teostamiseks kehtestatud
korda või nõudeid, eriti kui toetatavaks tegevuseks on funktsionaalselt koos toimivad või sama
eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või ehitustööd. Toetuse taotleja võib jagada
toetatava tegevuse raames tellitava töö, teenuse või soetatava vara osadeks üksnes juhul, kui
selleks on objektiivsed põhjused, näiteks kui on tegu täiesti erinevate hangitavate tööde või
teenustega, mida ei ole ühekorraga võimalik läbi viia.
Eelnõu §-s 9 sätestatakse, et toetus on suunatud ettevõtjatele äriseadustiku tähenduses, kes
viivad ellu innovatsiooniprojekte, mis kuuluvad kindlaksmääratud majandustegevuse
valdkondadesse vastavalt Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorile (EMTAK 2008).
Seega saavad toetust taotleda ainult need ettevõtjad, kelle innovatsiooniprojekti tegevus kuulub
määruse tekstis nimetatud EMTAK klassifikaatori konkreetsetesse tegevusaladesse. See tagab,
et toetust kasutatakse sihipäraselt nende sektorite arenguks, mis on strateegiliselt olulised ning
mille innovatsioonipotentsiaal vastab toetuse eesmärkidele.
Äriseadustiku kohaselt on ettevõtja füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või
teenuseid ja kellele kaupade müük või teenuste osutamine on püsiv tegevus. Äriühing on
täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu.
Eelnõu §-9 lõikes 1 sätestatakse innovatsiooniprojekti tegevuste kuuluvus konkreetsetesse
tegevusaladesse, mis on peab justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule
dokumentide esitamise kord“ lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“
(edaspidi EMTAK 2008) kohaselt olema üks alljärgnevatest:
EMTAK kood Tegevusalad
A011 Üheaastaste põllukultuuride kasvatus, k.a
seemnete tootmiseks
Siia kuuluvad näiteks:
A0111: Teravilja- (v.a riis), kaunvilja- ja
õlitaimeseemnete kasvatus;
A0112. Riisikasvatus;
A0113: Köögivilja- ja melonikasvatus,
juurvilja ja mugulviljakasvatus (v.a.
tšillipipra, paprika (capsicum sop.) jm
vürtsi- ja maitsetaimede kasvatus,
seeneniidistiku kasvatamine);
A0114: Suhkrurookasvatus (v.a.
suhkrupeet);
A0115: Tubakakasvatus (v.a. tubakatoodete
tootmine);
A0116: Kiutaimekasvatus;
A0119: Muude üheaastaste põllukultuuride
kasvatus (lillekasvatus; söödakultuuri- ja
heintaimekasvatus jm üheaastaste
põllukultuuride kasvatus, v.a üheaastaste
vürtsi-, maitse-, uimastavate ja
ravimtaimede kasvatus).
A012 Mitmeaastaste, st kauem kui kaks
kasvuperioodi kasvavate taimede
kasvatus, k.a. seemnete tootmiseks
Siia gruppi kuuluvad näiteks:
A0121: Viinamarjakasvatus (v.a veini
tootmine);
A0124: Õun- ja luuviljaliste puuviljade
kasvatus;
A0125: Muu puuvilja-, marja- ning
pähklikasvatus;
A0126: Õlitaimekasvatus (v.a sojaubade,
maapähklite jm õlitaimede seemnete
kasvatus);
A0128: Vürtsi-, maitse-, uimastavate
taimede ja ravimtaimede kasvatus (sh
näiteks tšillipipar, magus paprika (capsicum
sop.), apteegitill, humal, jne);
A0129: Muude mitmeaastaste taimede
kasvatus, sh näiteks jõulupuude kasvatus,
puude kasvatus mahla kogumiseks, aga v.a.
lillekasvatus, puumahla ja kummitaolise
vaigu kogumine looduses).
A013 Taimede paljundamine
Taimse paljundus- ja istutusmaterjali
tootmine, k.a pistikud, juurevõsud ja
seemikud taime vahetuks paljundamiseks
või pookealuseks. Siia ei kuulu metsapuid
kasvatavate puukoolide tegevus, taimede
kasvatamine seemnete tootmise eesmärgil.
A014 Loomakasvatus hõlmab kõikide loomade
(v.a veeloomad) kasvatust ja aretust.
Grupp ei hõlma farmiloomade hooldamist ja
talitamist, naha tootmist tapamajades.
Siia gruppi kuuluvad näiteks:
A0141: Piimakarjakasvatus (v.a. piima
töötlemine);
A0142: Muu veislaste ja pühvlikasvatus;
A0143: Hobusekasvatus ja muude hobulaste
kasvatus (v.a. võistlus- ja ratsahobuste
tallide tegevus);
A0145: Lamba- ja kitsekasvatus, sh
kasvatus ja aretus, toorpiima tootmine,
toorvilla tootmine (siia ei kuulu lammaste
pügamine tasu eest või lepingu alusel,
kitkutud toorvilla tootmine, piima
töötlemine);
A0146: Seakasvatus;
A0147: Kodulinnukasvatus, sh kodulindude
kasvatus ja aretus, munade tootmine,
kodulindude haudejaamade tegevus (siia ei
kuulu sulgede või udusulgede tootmine);
A0149: Muu loomakasvatus (sh mesindus),
v.a näiteks toornaha tootmine jahipidamise
ja küttimise teel, kalakasvanduste tegevus,
kodulindude kasvatus ja aretus, jne.
A015 Segapõllumajandus
A0150: Segapõllumajandus, s.o
taimekasvatusega kombineeritud
loomakasvatus, kus tootmine ei ole
spetsialiseeritud kummalegi tegevusalale.
Kui taimekasvatuse või loomakasvatuse
toodang moodustab standardsest
brutomarginaalist 66% või enam, tuleb
tegevus liigatada kas taime- (A011, A012)
või loomakasvatuse ( A014) alla.
A016 Põllumajandust abistavad tegevusalad ja
saagikoristusjärgsed tegevused
Tasu eest või lepingu alusel tehtavad
põllumajandusliku tootmisega seotud
kõrvaltegevused ja põllumajandusega
sarnased tegevused, mille eesmärgiks ei ole
tootmine (st põllumajandustoodang). Siia
kuulub saagi ettevalmistamine esmaseks
turustamiseks.
A 0161: Taimekasvatuse abitegevused, v.a
näiteks saagikoristusjärgsed tegevused,
põllumajandusmaa dreenimine,
maastikuarhitektuur, agronoomide ja
põllumajandusökonomistide tegevus,
maastikukujundus ja haljastus,
põllumajandusnäituste ja –messide
korraldamine.
A0162: Loomakasvatuse abitegevused, v.a
ruumide rentimine ainult loomade
hooldamiseks ja talitamiseks, veterinaaria,
loomade vaktsineerimine, loomade
rentimine, lemmikloomade hooldamine ja
talitamine.
A0163: Saagikoristusjärgsed tegevused, nt
saagi ettevalmistamine esmaseks
turustamiseks. Siia ei kuulu
põllumajandustoodete ettevalmistamine
tootja poolt (vt vastavat klassi grupis 011,
012, 013), seemnete idanevuse
parandamisele suunatud
saagikoristusjärgsed tegevused, vahendajate
ja ühistute turundustegevus,
põllumajandustoorme hulgimüük.
A0164: Seemnete töötlemine
paljundamiseks. Seemnete kvaliteedi ja
idanevuse parandamine, seemnete
kuivatamine, puhastamine, sortimine ja
töötlemine kuni turustamiseni. Siia gruppi ei
kuulu seemnekasvatus, seemnete töötlemine
õli saamiseks, uute sortide aretamiseks või
uuendamiseks tehtavad teadusuuringud.
A021 Metsakasvatus jm metsamajanduse
tegevusalad
Siia kuulub nt metsa istutamine,
ümberistutamine, taastamine ja
harvendamine, võsa, paberipuu ja
küttepuude kasvatus, metsapuid kasvatavate
puukoolide tegevus.
A023 Looduslike materjalide kogumine, v.a
puit
Siia kuulub näiteks loodussaaduste
kogumine (nt metsaseened, marjad, pähklid,
tammetõrud, sammal, jne).
C10 Toiduainete tootmine
C1011: Liha töötlemine ja säilitamine ning
lihatoodete tootmine, v.a toidukõlbliku
linnurasva sulatamine, liha pakendamine
tasu eest või lepingu alusel;
C1012: Linnuliha töötlemine ja säilitamine,
v.a pakendamine tasu eest või lepingu
alusel;
C1013: Liha- ja linnulihatoodete tootmine,
v.a külmutatud valmisroogade tootmine
lihast ja linnulihast, lihasuppide tootmine,
liha hulgikaubandus, liha- ja
linnulihatoodete pakendamine tasu eest või
lepingu alusel;
välja arvatud C10201: Kala, vähilaadsete ja
limuste töötlemine ja säilitamine, v.a kala
töötlemine ja säilitamine kalapüügilaevadel,
õlide ja rasvade tootmine merepäritolu
toormest, külmutatud valmisroogade
tootmine kalast, kalasuppide tootmine;
C 1031: Kartuli töötlemine ja säilitamine;
C 1032: Puu- ja köögiviljamahla tootmine;
C10391 Muu puu- ja köögivilja töötlemine
ja säilitamine, v.a puu- ja köögiviljamahla
tootmine, pulbrite ja jahude tootmine
kuivatatud kaunviljadest, puuviljade ja
pähklite säilitamine suhkrus, valmistoitude
tootmine köögiviljast, tehiskontsentraatide
tootmine;
C104: Taimse ja loomse õli ja rasva
tootmine, v.a peki jm toidukõlbliku loomse
rasva sulatamine ja rafineerimine;
C1051: Piima töötlemine, piimatoodete ja
juustu tootmine;
C1052: Jäätisetootmine;
C106: Jahu ja tangainete, tärklise ja
tärklisetoodete tootmine;
C107: Pagari- ja makaronitoodete tootmine;
C108: Muude toiduainete tootmine (sh nt
suhkru ja kondiitritoodete, valmistoidu,
maitseainete ja -kastmete, kiirestiriknevate
ja eritoitude tootmine);
C109: Valmis loomasööda tootmine.
C11 Joogi tootmine
Alkoholivabade jookide, mineraalvee,
kääritatud (õlu, vein) ja destilleeritud
jookide tootmine. Siia gruppi ei kuulu
näiteks puu ja köögiviljamahla tootmine,
piimapõhiste jookide tootmine.
Toetuse taotlemisel märgib taotleja oma taotlusele innovatsiooniprojekt tegevusele vastava
EMTAK 2008 koodi. Selgitavate kommentaaridega EMTAK 2008 on kättesaadav Registrite ja
Infosüsteemide Keskuse (RIK) veebilehel http://www.rik.ee/et/e-ariregister/emtak-
tegevusalad, ülaltoodud tabel annab tegevusalade jaotusest gruppideks üldistatud ülevaate,
üksikasjalikumat jaotust tuleks siiski vaadata viidatud veebilehelt.
Eelnõu § 9 lõige 2 täpsustab kellele võib toetust anda innovatsiooniprojekti elluviimiseks
väike- ja suurprojekti korral. Väikeprojekti puhul on toetuse taotlemine avatud nii ühele
ettevõtjale kui ka mitmele ettevõtjale ühiselt ning samuti mittetulundusühingutele,
tulundusühistutele ja maaparandusühistutele. Suurprojekti puhul on nõutav, et projektis osaleks
vähemalt kolm eraldiseisvat osapoolt. Mõlema projektitüübi puhul on nõutav, et koostööprojekt
oleks sõlmitud innovatsiooniprojekti elluviimise eesmärgil, mis tagab projektitegevuste sisulise
seotuse ja ühise huvi innovaatiliste lahenduste väljatöötamisel.
Tingimus, et mittetulundusühingul, tulundusühistul ja maaparandusühistul peab olema
vähemalt kolm liiget, aitab välistada formaalsed juriidilised struktuurid ja tagada toetuse
sihipärase kasutamise tegelike koostöövõrgustike kaudu. Kõiki koostöölepingu sõlminud
osapooli käsitletakse toetuse andmisel ühiselt kui taotlejat, mis võimaldab ühtlustatud käsitlust
toetuse määramisel, tingimuste täitmise kontrollimisel ja aruandluse korraldamisel. Säte aitab
tagada, et toetust saavad üksnes need koostöövormid, mis põhinevad tegelikul partnerlusel ja
millel on piisav võimekus innovatsiooniprojekti elluviimiseks.
Eelnõu § 9 lõige 3 sätestab nõuded taotleja kaasatava innovatsioonipartneri kvalifikatsiooni
kohta. Innovatsioonipartneri roll on toetuse eesmärgi saavutamiseks vajaliku tegevuse
läbiviimine koostöös taotlejaga. Innovatsiooniprojekti võib olla kaasatud ekspert, kes on kõrge
kvalifikatsiooniga töötaja, näiteks teadur, insener või nõustaja, kellel on vähemalt teise taseme
haridus vastavalt Eesti Vabariigi haridusseaduse § 2 lõike 5 punktile 3.
Nõustaja on regionaalministri 27. detsembri 2023. a määruse nr 113 „Perioodi 2023 – 2027
nõuandeteenuse osutamise toetus“ määruse §-s 6 sätestatud nõuetele vastav isik
(https://www.riigiteataja.ee/akt/129122023024).
Lisaks peab kaasatud eksperdil olema vähemalt kolmeaastane töökogemus asjaomases
valdkonnas viimase kümne aasta jooksul ning ekspert ei tohi vastavalt määruse § 9 lõikele 9
olla taotleja juhtorgani liige, osanik või aktsionär, ega olla töötanud taotleja juures vähemalt
aasta enne taotluse esitamist. Samuti ei tohi ekspert tegeleda müügikonsultandi tööga, et vältida
huvide konflikti.
Innovatsioonipartneriks võib olla teadus- ja arendusasutus, mis vastab teadus- ja
arendustegevuse korralduse seaduse § 3 lõike 1 määratlusele. Teadus- ja arendusasutuste
kaasamine on oluline, sest teadus- ja arendusasutustel on olemas vajalikud teadmised,
kogemused ja infrastruktuur, et aidata kaasa innovatsiooniprojekti edukale elluviimisele ja
tulemuste saavutamisele. Innovatsioonipartneri kaasamine on vajalik toetuse eesmärgi
saavutamiseks ja tagab innovatsiooniprojekti kõrge kvaliteedi ning professionaalse teostamise.
Innovatsioonipartneri valimisel tuleb arvestada partneri kvalifikatsiooni ja töökogemusega
asjaomases valdkonnas.
Eelnõu § 9 lõige 4 sätestab, et doktoriõppe kestus asjaomases valdkonnas on võrdsustatud
töökogemusega, mistõttu nii doktorikraadi omavad isikud kui ka doktoriõppes õppivad
doktorandid võivad kvalifitseeruda innovatsioonipartneriteks.
Eelnõu § 10 sätestab nõuded toetuse taotlejale.
Eelnõu § 10 lõige 1 sätestab, et taotleja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri
haldusaktiga kindlaks määratud intress peab olema väiksem kui 100 eurot või tema riikliku
maksu võla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille
tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas. Sätte eesmärk on tagada, et toetust
saavad vaid need taotlejad, kes on oma kohustused riigi ees täitnud. Toetust antakse üksnes
neile, kes on majanduslikult jätkusuutlikud.
Maksukorralduse seaduse § 32 kohaselt on maksuvõlg maksukohustuslase poolt tähtpäevaks
tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress
ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress.
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 3 punkti 1 kohaselt
jäetakse taotlus rahuldamata, kui taotleja ei vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele. Seega on
PRIA-l õigus kontrollida kogu taotluste menetlemise ajal ja enne toetuse väljamaksmist taotleja
ja toetuse saajal riikliku maksu võla olemasolu ning maksuvõla olemasolu korral selle ajatatust
ja maksete tähtaegset tasumist.
Eelnõu § 10 lõige 2 sätestab, et taotlejal ei tohi olla likvideerimismenetlust ega
pankrotimenetlust. See tähendab, et taotleja äritegevus peab olema stabiilne ning ta ei tohi olla
finantsraskustes. Lisaks ei tohi taotlejal olla kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või
algatatud sundlõpetamist. Samuti ei tohi taotlejal olla kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust,
mis võib tähendada, et taotleja juriidiline seisund ei ole korras või tal on võlgnevused riigi ees.
Eelnõu § 10 lõige 3 sätestab, et kui taotleja on saanud varem toetust riigieelarvelistest või
muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi või vähese
tähtsusega abi, mis on kuulunud tagasimaksmisele, on tagasimaksmisele kuulunud summa
tähtajal tagasi makstud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on tagasimaksed tasutud
ettenähtud tähtajal ja summas. Selle nõude eesmärgiks on maandada riigile lisanduvate rahaliste
kohustuste (rikkumiste tagasimaksed) tekkimise riski ning tagada vahendite kasutamise
sihtotstarbelisus.
Eelnõu § 10 lõige 4 sätestab, et taotleja ei ole lubatud saada sama kulu katmiseks toetust
riigieelarvest, Euroopa Liidu vahenditest, välisvahenditest ega muud tagastamatut riigiabi. See
aitab tagada innovatsiooniprojektide sihipärase ja läbipaistva rahastamise, vältides
topeltrahastamist ja ebaseaduslikku riigiabi.
Eelnõu § 10 lõige 5 sätestab, et taotlejal ei tohi olla kehtivat karistust karistusseadustiku
paragrahvides sätestatud süütegude toimepanemise eest (KARS §-s 491 – ettevõtluskeeld; 209
- kelmus, 2091 - hankekelmus; 210 - soodustuskelmus, 296 - altkäemaksu vahendus, 298 -
altkäemaksu andmine, 2981- mõjuvõimuga kauplemine, 372 - tegevusloata ja keelatud
majandustegevus; 373 - ärikeelu rikkumine või 384 maksejõuetuse põhjustamine).
Eelnõu § 10 lõige 6 sätestab, et ei taotleja ega innovatsiooni partner ei tohi
innovatsiooniprojekti elluviimise ajal töötada üksteise juures. Tegemist on huvide konflikti
vältimisega, mis võiks mõjutada innovatsiooniprojekti objektiivsust ja sellest tulenevaid
tulemusi. Seega peab taotleja tagama, et tema juures töötavad isikud ei oleks seotud teiste
innovatsiooniprojektide või huvigruppidega, mis võiksid mõjutada nende tegevust
innovatsiooniprojekti raames.
Eelnõu § 10 lõikes 7 sätestatu kohaselt peab taotleja omatoodetud või töödeldud toodete ja
saaduste turustamisest saadud müügitulu kas koos või eraldi olema taotluse esitamise aastale
vahetult eelnenud majandusaastal suurem kui 20 000 eurot.
Omatoodetud või -töödeldud toodete ja saaduste turustamisest saadav müügitulu kas koos või
eraldi tähendab müügitulu, mis on saadud kas omatoodetud toodete ja saaduste turustamisest
või omatöödeldud toodete ja saaduste turustamisest. Müügitulu, mis on saadud nende toodete
või saaduste müügist, mis ei ole taotleja enda toodetud või töödeldud, vaid kokku ostetud ja
edasi müüdud, sellele nõudele ei vasta ja seda hindamisel ei arvestata.
Taotleja peab olema tootmise- või töötlemise ja turustamisega tegelenud vähemalt ühe
majandusaasta enne toetuse taotlemist, seega taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud
majandusaasta aruanne peab kajastama nimetatud omatoodetud või -töödeldud toodete ja
saaduste turustamisest saadud müügitulu. See tähendab, et taotleja on suutnud oma toodete ja
saaduste turustamisest teenida piisavalt tulu ning seetõttu on tal suurem tõenäosus projekti
edukaks elluviimiseks.
Eelnõu § 10 lõige 8 sätestab, et ekspert ei tohi olla taotleja juhtorgani liige, osanik või aktsionär,
ega olla töötanud taotleja juures vähemalt aasta enne taotluse esitamist. Samuti ei tohi ekspert
tegeleda müügikonsultandi tööga, et vältida huvide konflikti.
Eelnõu § 10 lõige 9 sätestab nõuded taotlejale, kui taotleja on riigiabi saaja. See tähendab, et
ettevõtja ei tohi olla majanduslikult ebastabiilses seisundis, kus ta on näiteks kaotanud enam
kui poole oma osa- või aktsiakapitalist akumuleeritud kahjumite tõttu, on kaotanud enam kui
poole oma raamatupidamises näidatud kapitalis, tal on toimumas maksejõuetusmenetlus või ei
ole ta täitnud eelnevate päästmis- või ümberkorraldusabide tingimusi. Taotlejale ei tohi välja
maksta uut riigiabi, kui tal on täitmata varasem korraldus tagastada juba saadud ebaseaduslik
ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud abi.
Eelnõu § 10 lõige 10 sätestab, et innovatsioonipartner, keda taotleja kaasab toetuse eesmärgi
saavutamiseks, peab vastama lõigetes 1 – 6 sätestatud nõuetele. Nende nõuete hulka kuuluvad
riikliku maksuvõla nõue, mis tähendab, et partneril ei tohi olla täitmata kohustusi riigi ees.
Samuti peab innovatsioonipartner vastama likvideerimismenetluse nõudele, mis tähendab, et
innovatsioonipartner ei tohi olla likvideerimismenetluses. Lisaks peab innovatsioonipartner
vastama nõuetele, mis on seotud sama kulu kohta toetuse taotlemise ja toetuse tagasimaksmise
tingimustega, mis on kehtestatud määrusega. Innovatsioonipartner peab vastama määruses
sätestatud nõuetele, et taotleja saaks kaasata toetuse saamiseks.
Eelnõu § 10 lõige 11 sätestab välispartneritele nõuded, mille eesmärk on tagada nende
usaldusväärsus ja vastutustundlikkus partnerlussuhetes. Välispartnerid, näiteks ülikoolid,
peavad esitama kinnituse, mis tõendab, et tal ei ole päritoluriigi ees täitmata kohustusi,
sealhulgas maksude ja Euroopa Liidu vahenditest tulenevaid kohustusi, et ta põhikirjajärgne
tegevus hõlmab teadus- ja arendustegevust ning, et ta ei ole rikkunud päritoluriigi seadusi.
Välispartner peab ka kinnitama, et tal ei ole majanduslikke raskusi, mis takistaksid
innovatsiooniprojekti raames võetud kohustuste täitmist. Esitatud kinnitused peavad olema
piisavad, et veenduda välispartneri vastavuses esitatud nõuetele.
Eelnõu § 11 sätestab taotluse esitamise ja selle tähtaja.
Eelnõu § 11 lõikes 1 sätestatakse, et taotleja esitab toetuse saamiseks PRIA-le elektrooniliselt
PRIA e-teenuse keskkonna kaudu avalduse selleks ettenähtud tähtajal ning esitatud andmeid
tõendavad dokumendid (edaspidi koos taotlus). Taotluse ning sellega seotud dokumentide
elektroonne esitamine on vajalik menetluse kiirendamiseks ning seireandmete kiiremaks ja
korrektsemaks kogumiseks. Taotluses esitatud andmed on vajalikud määruses sätestatud
nõuetele vastavuse kontrollimiseks ja meetme seireks vajalike andmete kogumiseks.
Eelnõu § 11 lõige 2 kirjeldab taotluse esitamise võimalusest teavitamist. Taotluse esitamise
tähtaja teeb PRIA teatavaks ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel.
Eelnõu § 12 sätestab nõuded taotlusele.
Eelnõu § 12 lõikes 1 esitatakse loend nõutud andmete kohta, mida taotlus peab sisaldama.
Taotleja esitab innovatsiooniprojekti selgelt sõnastatud tegevuste ja sisu kohta vastava EMTAK
koodi, mis kajastab projekti sisulist suunitlust. EMTAK koodi esitamine on vajalik projekti
vastavuse hindamiseks toetatavate tegevusvaldkondade loetelule.
Eelnõu § 12 lõige 2 sätestab nõuded taotluse osaks olevale innovatsiooniprojekti plaanile.
Taotleja peab esitama innovatsiooniprojekti taotluse osana ka probleemi lühikirjelduse. See
tähendab, et innovatsiooniprojekti eesmärk peab olema seotud probleemi lahendamisega või
selle leevendamisega. Probleemi lühikirjeldus peab sisaldama ülevaadet probleemist, mis vajab
lahendamist, selle põhjustest ja tagajärgedest, probleemi olulisus ja miks selle lahendamine on
vajalik. Probleemi lühikirjeldus annab ülevaate innovatsiooniprojekti taotluse põhjendatusest
ning aitab mõista, millist lisaväärtust innovatsiooniprojekt ettevõttele loob. Seega on oluline, et
probleemi lühikirjeldus oleks selge ja asjakohane.
Innovatsiooniprojekti plaan peab sisaldama järgmisi andmeid: innovatsiooniprojekti pealkiri,
eesmärgid ja oodatavad tulemused, nii eesti kui inglise keeles. Inglise keeles esitatud andmed
on vajalikud Euroopa Liidu fondide haldamise süsteemi (SFC) esitamiseks. Lisaks peab
innovatsiooniprojekti plaan sisaldama projekti algus- ja lõppkuupäeva, mis sätestavad
innovatsiooniprojekti tegevuste abikõlblikkuse perioodi ning tegevuste ajakava, mis annab
ülevaate sellest, millal ja millises järjekorras erinevad tegevused toimuvad. Samuti peab
innovatsiooniprojekti plaan sisaldama innovatsiooniprojekti kogueelarvet, taotletava toetuse
summat, planeeritud jätkutegevusi tulemuste elluviimisel ning innovatsiooniprojekti tulemuste
levitamise kava, mis näitab, kuidas innovatsiooniprojekti tulemusi plaanitakse avalikkusele ja
huvitatud osapooltele edastada.
Eelnõu § 12 lõige 3 sätestab nõude, mille kohaselt peab piiriüleses koostööprojektis osalev
taotleja, kelle projektipartner on rahastatud mõnest teisest Euroopa Liidu liikmesriigist,
tõendama oma osalust selles projektis. Selleks peab taotleja esitama teise riigi rahastaja
kinnituse, millest nähtub, et taotleja tegevus partnerina moodustab olulise osa kogu
koostööprojekti tegevustest. Nõude eesmärk on tagada, et toetust antakse üksnes sellistele
projektidele, kus Eesti-poolne panus on sisuline ja kooskõlas projekti tegevustega. Samuti
võimaldab see hinnata projekti tegelikku piiriülest mõõdet ja tugevdab koostööprojektide
vastastikkust kasu ning läbipaistvust.
Eelnõu § 12 lõige 4 sätestab, et taotleja ja innovatsioonipartner peavad enne projekti algust
sõlmima koostöölepingu, milles määratakse kindlaks kulude jaotus, riskide maandamise
põhimõtted ning intellektuaalomandi õiguste kasutamine ja jaotamine. Koostööleping tagab, et
osapoolte kohustused ja vastutus on selgelt reguleeritud, vältides hilisemaid vaidlusi ning
tagades innovatsiooni tulemuste sujuva rakendamise ja kommertsialiseerimise.
Intellektuaalomandi õiguste varajane fikseerimine võimaldab selget omandisuhete
määratlemist ja loob aluse loodud tehnoloogiate ja lahenduste edasiseks kasutamiseks,
turustamiseks ja arendamiseks.
Eelnõu § 13 sätestab taotluse nõuetele vastavuse kontrolli.
Eelnõu § 13 lõige 1 sätestab, et PRIA kontrollib taotluse vastuvõtmisel nõutavate dokumentide
olemasolu, taotluse tähtaegset esitamist, vastuvõetud taotluse nõuetele vastavust ja selles
esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse vastavust Euroopa Liidu
õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses ja määruses
sätestatud nõuetele.
Toetatava tegevuse vastavust määruses sätestatud nõuetele kontrollitakse pärast taotluste
hindamist. Nõuetele vastavust kontrollitakse üksnes nende taotluste puhul, mis kuuluksid
rahuldamisele hindamistulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestuse kohaselt.
Eelnõu § 13 lõike 2 kohaselt esitab PRIA Maksu- ja Tolliametile (edaspidi MTA) pärast taotluse
esitamise tähtaja viimast päeva füüsilisest isikust ettevõtjast taotlejate nimekirja nende
tuludeklaratsiooni vormi E andmete saamiseks ja käibedeklaratsiooni andmete saamiseks nende
FIE-de puhul, kes on käibemaksukohustuslased. MTA edastab PRIA-le nimetatud füüsiliselt
isikust ettevõtjate taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud aasta ja vahetult eelnenud teise
aasta tuludeklaratsioonide vormi E andmed.
Eelnõu § 14 sätestab taotluse hindamise ja taotluste paremusjärjestuse koostamise põhimõtted.
Eelnõu § 14 lõige 1 sätestab, et hindamisele kuuluvaid taotluseid hindab PRIA moodustatud
hindamiskomisjon vastavalt lisas „Taotluse hindamise kriteeriumid“ sätestatud
hindamiskriteeriumidele ning moodustab hindamistulemuste alusel paremusjärjestuse, milles
loetakse paremaks suurema koondhinde saanud taotlus. Hindamise läbiviimiseks võib PRIA
hindamiskomisjoni ettepanekul võimaldada taotlejal esitleda oma innovatsiooniprojekti, et
anda komisjonile täiendavaid selgitusi.
Eelnõu § 14 lõiked 2 ja 3 sätestavad, et taotlusi hinnatakse skaalal 0–4. Minimaalne hindepunkt
on „0“, maksimaalne hindepunkt on „4“. Hindepunkt „0“ tähendab, et hindamiskriteerium ei
ole täidetud, hindepunkt „1“ tähendab, et hindamiskriteerium on täidetud vähesel määral,
hindepunkt „2“ tähendab, et hindamiskriteerium on täidetud keskpäraselt, hindepunkt „3“
tähendab, et hindamiskriteerium on üldiselt täidetud, kuid esineb väikeseid puudusi, hindepunkt
„4“ tähendab, et hindamiskriteerium on täielikult täidetud.
Hindajate antud hinnetest arvutatakse aritmeetiline keskmine iga hindamiskriteeriumi lõikes.
Kaalutud keskmine saadakse, kui iga hindamiskriteeriumi aritmeetiline keskmine korrutatakse
hindamiskriteeriumi osakaaluga ja jagatakse sajaga. Kaalutud keskmiste liitmisel saadakse
koondhinne.
Näide:
Hindamiskriteerium Hindamiskriteeriumi
hinne
Osakaal Kaalutud keskmine
Mõju sekkumise
eesmärkide
saavutamisele ja
projekti põhjendatus
3 40% 1,2
Meeskonna pädevus
ja taotleja võimekus
projekt ja
jätkutegevused ellu
viia
2,5 40% 1,0
Projekti kvaliteet 2,5 20% 0,5
2,7 koondhinne
Eelnõu § 14 lõige 4 sätestab, et võrdsete näitajatega taotluste puhul eelistatakse taotlust, mille
tegevused viib ellu maapiirkonnas tegutsev ettevõtja, kelle püsiv tegevuskoht asub väljaspool
Tallinna või Tallinnaga piirnevaid Harku, Saue, Saku, Kiili, Rae, Jõelähtme ja Viimsi valdasid.
See tähendab, et kui näiteks kaks taotlust on võrdsed ning hindamiskriteeriumidest tulenevalt
saavad samasuguse koondhinde, siis eelistatakse taotlust, mille tegevused viib ellu
maapiirkonnas tegutsev ettevõtja, kelle püsiv tegevuskoht asub väljaspool Tallinnaga
piirnevaid valdasid. Kui ka see tingimus on taotlustel võrdselt täidetud, siis eelistatakse taotlust,
mis on lõike 6 punktis 1 nimetatud hindamiskriteeriumi eest saanud suurima arvu hindepunkte.
Eelnõu § 14 lõike 5 punkt 1 sätestab, et hindamisel võetakse arvesse innovatsiooniprojekti
panust ettevõtja konkurentsivõime kasvule, mõju sekkumise eesmärkide saavutamisele ning
projekti põhjendatust. See tähendab, et innovatsiooniprojekt aitab ettevõtjal saavutada koostöös
innovatsioonipartneriga praktilisi eesmärke, suurendades ettevõtte konkurentsivõimet. Näiteks
võib innovatsiooniprojekt keskenduda tootlikkuse parandamisele, uute toodete või teenuste
väljatöötamisele jne. Innovatsiooniprojekti hindamisel võetakse arvesse ka
innovatsiooniprojekti mõju muudele sekkumise eesmärkidele, näiteks uudse tehnoloogia
kasutusele võtmine kooskõlas ettevõtte arenguplaaniga, tehnoloogiaalase võimekuse kasv.
Eelnõu § 14 lõike 5 punkt 2 sätestab, et projekti meeskonna võimekuse hindamisel võetakse
arvesse mitmeid tegureid, sealhulgas ettevõtja motivatsiooni panustada projekti õnnestumisse
ning kaasatud ekspertide ja teaduspersonali võimekust. Ettevõtja motivatsioon on oluline, sest
see mõjutab suuresti projekti edukust ja tulemusi ning see avaldub tema aktiivses osalemises ja
kaasatuses projekti elluviimisel. Samuti on oluline kaasatud ekspertide ja teaduspersonali
võimekus, sest see tagab projekti tehnilise teostatavuse ja kvaliteedi. Seega on meeskonna
võimekuse hindamine üks oluline aspekt projekti edukuse tagamiseks. Lisaks hinnatakse
taotleja võimekust innovatsiooniprojekti ja jätkutegevuste elluviimisel.
Eelnõu § 14 lõike 5 punkt 3 sätestab, et innovatsiooniprojekti kvaliteedi hindamisel võetakse
arvesse innovatsiooniprojekti kooskõla ettevõtte arenguplaanidega ning hinnatakse, kas
plaanitavad tegevused on asjakohased ja aitavad kaasa ettevõtte arengule. Antakse hinnang
innovatsiooniprojekti otstarbekusele, majanduslikule põhjendatusele ja tulemuste saavutamise
tõenäosusele. Samuti võetakse hindamisel arvesse innovatsiooniprojekti seotust ettevõtte
arenguplaanidega ning hinnatakse, kas plaanitavad tegevused on asjakohased. Hindamisel
arvestatakse, kas innovatsiooniprojekt vastab ettevõtte pikaajalistele eesmärkidele ning kas
innovatsiooniprojekti elluviimine toob kaasa positiivseid majanduslikke tulemusi. Oluline on
ka innovatsiooniprojekti ajakava ja eelarve põhjendatus.
Eelnõu § 14 lõige 6 sätestab PRIA hindamiskomisjoni moodustamise. Taotluste hindamiseks
ning taotluste paremusjärjestuse koostamiseks määrab hindajad PRIA peadirektor,
kooskõlastades nimekirja eelnevalt Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga. Hindajatena
kaasatakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, innovatsiooniga seotud
organisatsioonide, tootjaid ja töötlejaid esindavate organisatsioonide ning
keskkonnaorganisatsioonide esindajad (Toiduliit, EPKK, tootjaorganisatsioonid jne) ning
vajaduse korral kitsama valdkonna eksperte.
Eelnõu § 15 sätestab taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused.
Eelnõu § 15 lõige 1 sätestab tingimused taotluste rahuldamise otsuste tegemiseks. Kui kõigi
nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ei ületa toetuseks ettenähtud vahendeid,
rahuldatakse kõik nõuetekohased taotlused, mis vastavad hindamiskriteeriumite
miinimumnõuetele, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28
lõike 1 punkti 3 alusel. Kui rahastamise summa ületab toetuseks ettenähtud vahendeid,
rahuldatakse paremusjärjestuse alusel parimad nõuetekohased taotlused. Otsuste tegemisel
lähtutakse
Eelnõu § 15 lõige 2 sätestab, et kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ületab
toetuseks ettenähtud vahendeid, rahuldatakse taotluste hindamise tulemusel koostatud taotluste
paremusjärjestuse alusel parimad nõuetekohased taotlused, mis vastavad hindamiskriteeriumite
miinimumnõuetele, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28
lõike 1 punkti 2 alusel.
Eelnõu § 15 lõike 3 punktid 1 ja 2 sätestavad, et innovatsiooniprojekti taotluste hindamisel
kehtestatakse kindlad miinimumnõuded, mille täitmine on kõigi taotluste heakskiitmise
eeltingimus.
Eelnõu § 15 lõige 4 sätestab, et kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud
taotluses sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise
otsuse vähendades toetuse summat Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise
seaduse § 28 lõike 5 tingimustel mitteabikõlblike kulude võrra.
Eelnõu § 15 lõige 5 sätestab, et otsuse taotluse rahuldamata jätmise kohta teeb PRIA Euroopa
Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 3 alusel. Lõige 3 sätestab,
millistel alustel võib teha otsuse jätta maaelu arengu toetuse taotlus rahuldamata. Lisaks
Euroopa Liidu õigusaktides kehtestatud alustele võib otsuse teha ka siis, kui taotleja, taotlus või
toetatav tegevus ei vasta toetuse andmise ja kasutamise nõuetele, kui Euroopa Liidu
õigusaktidest ei tulene teisiti. Samuti võib otsuse teha siis, kui taotleja ei esita või ei tee
teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealse kontrolli
tegemist. Taotlust ei rahuldata ka juhul, kui see ei vasta Euroopa Liidu ühise
põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 1, 2, 6, 7 või 8 nõuetele. Taotluse
rahuldamata jätmise otsuse võib teha ka siis, kui taotluses või taotluse menetluse käigus on
teadlikult esitatud valeandmeid. Need kriteeriumid tagavad, et toetust saavad vaid need
taotlejad, kes vastavad kõikidele nõuetele ja kelle taotlused onnõuetele vastavad.
Eelnõu § 15 lõike 6 sätestab ajaperioodi rahuldamise otsuse langetamiseks. PRIA teeb taotluse
osalise või täieliku rahuldamise või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 80 tööpäeva jooksul
arvates taotluse esitamise tähtpäevast.
Eelnõu § 16 sätestab toetuse saaja kohustused.
Eelnõu § 16 lõige 1 sätestab aja, mille jooksul toetuse saaja peab innovatsiooniprojekti ellu
viima ning esitama elluviimist tõendavad dokumendid. Toetatava tegevusega seotud kulud,
mida võib toetuse taotlemiseks esitada, peavad olema tasutud innovatsiooniprojekti
abikõlblikkuse perioodi jooksul. Abikõlblikkuse perioodi ehk innovatsiooniprojekti kestuse
pikkus on kuni 42 kuud. See tähendab, et kulud, mis on tehtud väljaspool seda perioodi, ei ole
toetatavad.
Eelnõu § 16 lõige 2 sätestab, et toetuse saaja võib innovatsiooniprojekti elluviimise jooksul
ühe korra taotleda innovatsiooniprojekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist ühe aasta võrra
mõjuval põhjusel. Pikendamiseks peab saavutatav tulemus jätkuvalt seonduma meetme ja
innovatsiooniprojekti eesmärkidega ning kõik tegevused, ka pikendamise korral, tuleb lõpetada
hiljemalt 2029. aasta 30. juuniks. Seega on lubatud innovatsiooniprojekti abikõlblikkuse
perioodi üks kord pikendada, kuid seda vaid mõjuval põhjusel ning eeldusel, et
innovatsiooniprojekti eesmärkide saavutamine ei ole ohustatud.
Eelnõu § 16 lõige 3 sätestab, et toetuse saajal on õigus teha innovatsiooniprojekti eelarveridade
vahel muudatusi kuni kümne protsendi ulatuses projekti kogumahust ilma täiendavat taotlust
esitamata, tingimusel, et muudatus ei too kaasa erinevate riigiabi liikide toetussummade ega abi
osakaalu muutust ning see on eelnevalt kooskõlastatud PRIA-ga. Selline paindlikkus võimaldab
toetuse saajal reageerida projekti elluviimise käigus tekkivatele vajadustele operatiivsemalt,
säilitades samas rahastamistingimuste läbipaistvuse ja kontrollitavuse.
Eelnõu § 16 lõige 4 sätestab, et toetuse saaja peab alustama innovatsiooniprojekti elluviimist
hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui tema taotlus on rahuldatud. See tähendab,
et kui PRIA teeb positiivse rahastamisotsuse, siis on taotlejal aega 30 kalendripäeva, et
tegevustega alustada. Tegevustega alustamine peab olema tõendatav. Näiteks hinnapakkumiste
võtmine, töölepingute sõlmimine jne. Kui innovatsiooniprojekti elluviimisega ei ole alustatud
30 kalendripäeva jooksul, on PRIA-l õigus § 18 alusel keelduda toetuse maksmisest.
Eelnõu § 16 lõikes 5 on loetletud toetuse saaja kohustused. Toetuse saaja on kohustatud
võimaldama teostada toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle järelevalvet ning teha muid
toetuse saamisega seotud kontrolle ja osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama
PRIA määratud isikul viibida oma kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente
ja toetuse abil soetatud vara kohapeal. Toetuse saaja on kohustatud esitama järelevalve
teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja
jooksul.
Toetuse saaja eristab oma raamatupidamises kontrollitavuse eesmärgil toetuse kasutamisega
seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja
maksedokumentidest, esitab toetuse kasutamisega seotud seireks vajalikku teavet ning säilitab
toetusega seotud dokumente vähemalt viimase toetusosa väljamaksmiseni.
Lisaks on toetuse saajal kohustus (EL) 2021/2115 artikkel 126 järgi levitada
innovatsiooniprojekti tulemusi nii algava, käimasoleva kui ka lõppenud innovatsiooniprojekti
kohta. See tähendab, et kogu innovatsiooniprojekti kestuse vältel peab toetuse saaja olema
valmis jagama teavet vastavalt etapile, kus innovatsiooniprojekt parasjagu asub. Kohustuslik
on jagada teavet nii innovatsiooniprojekti kui ka saadud tulemuste kohta ÜPP võrgustikuga.
See tagab, et teave jõuab laiema sihtrühmani ja kõik huvitatud isikud saavad
innovatsiooniprojekti kohta vajaliku info, mis omakorda aitab kaasa innovatsiooniprojekti
tulemuste paremale rakendamisele.
Eelnõu § 16 lõige 6 sätestab nõuded toetuse saajale, mis hõlmavad § 10 lõigetes 1–5
kehtestatud tingimusi. Seejuures tuleb silmas pidada, et nimetatud nõuetele peab toetuse saaja
vastama kogu toetatava innovatsiooniprojekti jooksul ehk kuni viimase toetusosa välja
maksmiseni. § 10 sätestatud toetuskõlblikkuse nõuded kehtivad toetuse saajale sihipärase
kasutamise perioodi lõpuni.
Eelnõu § 17 sätestab maksetaotluste esitamise üksikasjad ja kehtestab nõuded maksetaotlusele.
Eelnõu § 17 lõikes 1 on sätestatud, et kui toetuse saaja on innovatsiooniprojekti tegevuse
osaliselt või täielikult ellu viinud ning elluviidud innovatsiooniprojekti eest on tasutud, esitab
toetuse saaja elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu maksetaotluse.
Eelnõu § 17 lõikes 2 tuuakse välja loetelu andmetest, mida maksetaotlus peab sisaldama.
Toetuse saaja esitab maksetaotluses järgmised andmed:
1) toetuse saaja ärinimi, äriregistri kood;
2) toetuse summa, mille maksmist ta taotleb;
3) teave elluviidud innovatsiooniprojekti maksumuse ja selle tasumise kohta;
4) teave tehtud innovatsiooniprojekti elluviimist tõendavate dokumentide kohta;
5) andmed innovatsiooniprojekti kogumaksumuse muutumise kohta
6) kui tegevuse elluviimist on § 20 alusel rahastatud enne töö või teenuse tellimise või vara
soetamise eest tasumist, sellekohane teave.
Eelnõu § 17 lõikes 3 on toodud loetelu dokumentidest, mis tuleb esitada koos maksetaotlusega
ja mis hõlmab järgmisi dokumente: 1) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või soetas vara; 2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava digitempli või digiallkirjaga maksekorraldus või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte; 3) selle isiku väljastatud osutatud teenuse või tehtud töö üleandmist-vastuvõtmist tõendav dokument, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö, töötasu maksmist tõendav dokument; 4) töölepingu, töövõtulepingu või käsunduslepingu; 5) MTA isikustatud tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja tööstuskindlustusmakse deklaratsiooni vormi väljavõte, arvelduskonto väljavõte maksude tasumise tõendamiseks või MTA ettemaksukonto väljavõte; 6) väljavõte palgalehest, millelt on näha töötaja ja tema tööandja nimi, töötajale arvestatud töötasu ning sellest kinnipeetud maksud ja muud kinnipidamised ning makstav netotöötasu; 7) paragrahvi 7 lõikes 2 nimetatud juhul vähemalt kolme pakkuja hinnapakkumused; 8) paragrahvi 7 lõikes 3 nimetatud juhul vähemalt ühe pakkuja hinnapakkumus; 9) nõuetekohane innovatsiooniprojekti vahearuanne, milles kajastatakse lühidalt senised tulemused ning antakse hinnang innovatsiooniprojekti edenemise, tehtud tööde ning eesseisvate tegevuste kohta; 10)nõuetekohane lõpparuanne 30 kalendripäeva jooksul arvates innovatsiooniprojekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest, vastavalt taotluses märgitud projekti kestusele, milles peavad olema kajastatud detailsed andmed innovatsiooniprojekti elluviimise, tehtud tööde ja tulemuste kohta. Lõpparuanne peab sisaldama hinnangut innovatsiooniprojekti tulemuslikkusele, elluviimisele ja tulemuste levitamisele. 11) lühikokkuvõte eesti ja inglise keeles innovatsiooniprojekti peamistest tulemustest.
Koos maksetaotlusega tuleb esitada punktis 9 nõutud vahearuanne, kus tuuakse ära
innovatsiooniprojekti asjaomases etapis saadud detailsed tulemused ja tehtud tegevused.
Vajaduse korral põhjendatakse erinevusi etapi kavandatud ja tegelike tulemuste vahel, antakse
hinnang innovatsiooniprojekti etapi eesmärgi saavutamisele, tulemuslikkusele ja elluviimisele
ning innovatsiooniprojekti lõppeesmärgi saavutamise perspektiivile.
Innovatsiooniprojekti viimase etapi korral esitatakse punktis 10 nõutud innovatsiooniprojekti
lõpparuanne, milles võetakse kokku lisaks viimase etapi tegevustele ka kogu
innovatsiooniprojekti raames tehtud tegevused, vajaduse korral põhjendatakse erinevusi
innovatsiooniprojektis kavandatud ja tegelike tulemuste vahel ning antakse hinnang
innovatsiooniprojekti lõppeesmärgi saavutamisele. Lisatakse ka viited allikatele, mille kaudu
on avalikkust innovatsiooniprojekti tulemustest teavitatud. Lõpparuanne peab sisaldama
üksikasjalikku teavet innovatsiooniprojektis tehtud tööde ja tegevuste, ning saavutatud
praktiliste tulemuste kohta. Lõpparuanne peab sisaldama kõiki olulisi andmeid, mis
võimaldavad toetuse andjal hinnata innovatsiooniprojekti edukust. Viimase makse tegemise
aluseks on nõuetekohane lõpparuanne.
Lõpparuanne tuleb esitada 30 kalendripäeva jooksul pärast innovatsiooniprojekti
abikõlblikkuse perioodi lõppemist. Abikõlblikkuse periood on aeg, mille jooksul
innovatsiooniprojekt peab olema tehtud ja lõpetatud.
Eelnõu § 17 lõike 4 järgi tuleb vahearuanne esitada innovatsiooniprojekti tegevuste elluviimise
perioodi keskel ehk kui projektitegevuste elluviimise perioodist on möödunud pool, tuleb
vahearuanne esitada 14 kalendripäeva jooksul. Vahearuande esitamine ei pea olema
konkreetselt seotud maksetaotlusega, vaid see võib olla eraldi dokument. Vahearuande
esitamine on oluline, kuna see võimaldab jälgida innovatsiooniprojekti edusamme ja veenduda,
et innovatsiooniprojekt kulgeb plaanipäraselt.
Eelnõu § 17 lõike 5 kohaselt peab lõike 3 punktis 10 nimetatud innovatsiooniprojekti
lõpparuanne sisaldama hinnangut innovatsiooniprojekti tulemuslikkusele, elluviimisele ja
tulemuste levitamisele.
Eelnõu § 18 sätestab maksetaotluste kontrollimise, mille käigus PRIA hindab nii taotletava
toetuse õiguspärasust kui ka toetatava tegevuse vastavust EL asjakohastele õigusaktidele,
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusele ja selle alusel kehtestatud
õigusaktidele kehtestatud tingimustele ja eesmärkidele. Toetuse saaja peab veenduma, et ta viib
tegevusi ellu vastavalt toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele ja taotluses toodud
eesmärkidele. PRIA teostab kontrolli nii enne innovatsiooniprojekti taotluse rahuldamist kui ka
pärast maksetaotluste menetlemise käigus.
Eelnõu § 19 sätestab toetuse maksmise tingimused.
Eelnõu § 19 lõige 1 sätestab, et toetus makstakse välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks
ning tingimusel, et toetuse saaja on antud innovatsiooniprojekti etapi tegevused nõuetekohaselt
ellu viinud. Teisisõnu esitab toetuse saaja maksetaotluse siis, kui üks innovatsiooniprojekti
etapp või –tegevus on lõpetatud.
Eelnõu § 19 lõikes 2 sätestab, millal teeb PRIA toetuse maksmisest keeldumise otsuse. Toetuse
maksmisest keeldumise otsuse teeb PRIA Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika
rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud juhtudel kui esineb vähemalt üks järgmistest
asjaoludest:
1) taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse andmise ja kasutamise nõuetele, kui
Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti;
2) taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või
takistab kohapealse kontrolli tegemist;
3) taotlust ei rahuldata käesoleva paragrahvi lõike 1, 2, 6, 7 või 8 kohaselt;
4) taotluses või taotluse menetluse käigus on teadlikult esitatud valeandmeid.
Eelnõu § 19 lõige 3 sätestab, et kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et taotleja rikub
toetatava tegevuse elluviimise nõudeid või ei täida muid toetuse saaja kohustusi, võib PRIA
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõike 3 alusel vähendada
makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest. Seejuures võtab PRIA arvesse rikkumise
raskust, ulatust, püsivust ning korduvust.
Eelnõu § 19 lõikes 4 täpsustakse ajavahemik, mille jooksul PRIA teeb toetuse maksmise
otsuse. Pärast maksetaotluse esitamist ja nõuetekohaste dokumentide esitamist vastavalt §-s 17
toodud nõuetele, teeb PRIA otsuse toetuse esimese osa maksmise kohta. Selle otsuse
tegemiseks on ette nähtud kolm kuud alates nõuetekohaste dokumentide esitamise päevast.
Pärast toetuse maksmise otsuse tegemist teostab PRIA kümne tööpäevaga toetuse makse
toetuse saaja arvelduskontole.
Eelnõu § 19 lõikes 5 sätestatakse, millal teeb PRIA toetuse taotluse rahuldamata jätmise
otsuse. PRIA teeb taotluse rahuldamise jätmise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse
maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. Toetuse maksmisest
keeldumise otsuse korral tunnistab PRIA taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt
kehtetuks.
Eelnõu § 20 sätestab, et toetuse saajale võib maksta toetust enne kulutuste tegemist, see
võimaldab maksta toetust riigieelarve vahenditest enne projekti asjakohases etapis ettenähtud
tegevuste eest täielikult tasumist. Sellist rahastamisviisi võib kohaldada, kui on täidetud
järgmised tingimused: projekti asjakohases etapis ettenähtud tegevused on tehtud, toetuse saaja
on selle eest tasunud vähemalt omafinantseeringuga võrdse summa ning kui toetuse saaja on
piisavalt usaldusväärne. ELÜPS § 30 lõike 8 kohaselt loetakse toetuse saaja piisavalt
usaldusväärseks, kui: 1) tal ei ole riikliku maksu võlgnevust või tema riikliku maksu võla
tasumine on ajatatud ning maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg tasutud ajakava
kohaselt; 2) tema või tema suhtes valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud
likvideerimis- ega pankrotimenetlust; 3) ta on varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa
Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud või
toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on tagasimaksed tasunud ettenähtud tähtpäevaks ja
summas; 4) ta on varem ELÜPS § 28 või käesoleva lõike 1 kohaselt saadud toetust kasutanud
sihipäraselt ja tähtpäevaks. Omafinantseeringuga võrdse rahasumma hulka loetakse selle isiku,
kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või ostis kaupa, väljastatud arve-saatelehel või arve
ärakirjal kajastatud kõik abikõlblikud kulud, millest on maha arvatud tegevuse elluviimise
rahastamise otsuse alusel toetuse saajale makstav summa ning millele on juurde arvatud kõik
mitteabikõlblikud kulud. Oluline on, et tehtud töö või osutatud teenus on lõpetatud ning toetuse
saaja on need vastu võtnud.
Eelnõu § 21 sätestab dokumentide säilitamise korra, millest tulenevalt määruse alusel esitatud
dokumente taotlejale ei tagastata ning nimetatud dokumente säilitatakse PRIA-s kuni 2039.
aasta 31. detsembrini. Riigiabi (EL) nr 651/2014 ja vähese tähtsusega abi korral tuleb
dokumente säilitada kümme aastat
Eelnõu § 22 sätestab toetuse saaja andmete avalikustamise.
Liikmesriigid teavitavad toetusesaajaid sellest, et neid puudutavad andmed avaldatakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise
põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks
määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261) artiklite 98 ja 99 kohaselt ning
et liidu finantshuvide kaitsmise eesmärgil võivad liidu ja liikmesriikide auditeerimis- ja
uurimisorganid selliseid andmeid töödelda.
Veebilehel võib avaldada fondide toetusega valitud tegevuste loetelu vähemalt ühes liidu
institutsioonide ametlikus keeles. Loetelu sisaldab järgmisi andmeid: a) juriidiliste isikute puhul
toetusesaaja ja riigihangete puhul töövõtja nimi; b) kui toetusesaaja on füüsiline isik, siis tema
ees- ja perekonnanimi; d) tegevuse nimetus; e) tegevuse eesmärk ning selle eeldatavad või
tegelikud saavutused; f) tegevuse alguskuupäev; g) tegevuse eeldatav või tegelik lõpuleviimise
kuupäev; h) tegevuse kogumaksumus; i) asjaomane fond; j) asjaomane erieesmärk; k) liidu
kaasrahastamise määr; l) tegevuse ja asjaomase riigi asukohatähis või asukohatuvastus; m)
liikuva tegevuse või mitut tegevuskohta hõlmava tegevuse puhul toetusesaaja asukoht, kui
toetusesaaja on juriidiline isik; kui toetusesaaja on füüsiline isik, siis NUTS 2. tasandi piirkond;
n) tegevuse sekkumise liik vastavalt artikli 73 lõike 2 punktile g. Punktides b ja c osutatud
andmed kustutatakse kaks aastat pärast nende esmakordset avaldamist veebilehel.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.
Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115,
millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist
(EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise
põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning
tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435,
06.12.2021, lk 1–186)
Eelnõus nimetatud Euroopa Liidu õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja
veebilehel https://eur-lex.europa.eu.
4. Määruse mõjud
Eelnõu mõjusid on hinnatud „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 46 lg 1 alusel. Eelnõu
rakendamine toob kaasa otseseid positiivseid mõjusid majandusele, elu- ja looduskeskkonnale
ning kaudseid positiivseid mõjusid haridusele ja teadusele, julgeolekule, regionaalarengule.
Mõjud majandusele
Mõju majandusele on positiivne. Määrus loob ettevõtjatele paremad võimalused tugevdada oma
konkurentsivõimet innovaatiliste lahenduste väljatöötamise ja rakendamise kaudu. Toetatavate
tegevustega avardub oluliselt ettevõtjate võimalus koostöös teadus- ja arendusasutuste ja
ekspertidega suurendada uuenduslike ja kõrgema lisandväärtusega toodete, teenuste ja
tehnoloogiate praktilist kasutusele võtmist. Ettevõtjad saavad kasutada innovaatilisi meetodeid
ja tehnoloogiaid, mis aitavad neil täiustada oma tootmisprotsesse ning luua uusi tooteid ja
teenuseid. Lisaks sellele aitab koostöö teadus- ja arendusasutuste ning ekspertidega leida
tõhusamaid viise ressursside kasutamiseks, sealhulgas nutikate põllumajanduslike
tehnoloogiate, jätkusuutlike praktikate ja keskkonnasõbralike tootmismeetodite
kasutuselevõttu. Uute ja tõhusamate lahenduste väljatöötamine ning nende rakendamine aitab
suurendada tootlikkust, luua uusi töökohti ja stimuleerida majanduslikku arengut.
Mõju keskkonnale on positiivne. Innovatsioonikoostöö põllumajandusettevõtjate, teadlaste ja
ekspertide vahel parandab keskkonnahoidu ja jätkusuutlikkust. Uute teadmiste ja lahenduste
rakendamine aitab vähendada keskkonnamõju, optimeerida ressursside kasutamist ning toetada
kestlikke põllumajandus- ja metsanduspraktikaid. Selline lähenemine aitab säilitada
loodusvarasid, toetada bioloogilist mitmekesisust ning tagada pikaajalist jätkusuutlikkust.
„Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruanne“4 toob välja innovatsioonikoostöö vajalikkuse ja positiivse mõju kliimale,
mis saavutatakse, kui arvestatakse kliima- ja ressursitõhusust, ning samal ajal pööratakse
tähelepanu elurikkuse säilitamisele ning looduslikele ja klimaatilistele tingimustele.
Mõju haridusele ja teadusele on positiivne. Määruse rakendamise korral võime oodata
põllumajandussektori ettevõtjate ja teadus- ning arendusasutuste vahelise koostöö paranemist
ja intensiivistumist. See omakorda aitab suurendada sektori innovatsioonivõimekust ning tõsta
selle konkurentsivõimet. Põllumajandusettevõtjad toovad kaasa oma rikkaliku praktilise
kogemuse, samal ajal kui teadlased on ekspertidena kursis uuemate teadusavastustega. Nende
kahe osapoole koostöös saab ühendada praktilised teadmised teadusliku uurimistööga, mis viib
uute teadmiste ja lahenduste loomiseni. Põllumajandusettevõtjad saavad õppida teadlastelt
uuenduslikest meetoditest ja tehnoloogiatest ning teadlased omakorda omandavad
põllumajandusettevõtjatelt praktilisi teadmisi. Innovatsioonikoostöö põllumajandusettevõtjate
ja teadlaste vahel soodustab ka teadusuuringute praktilist rakendamist. See viib efektiivsemate
ja säästlikemate põllumajanduslike praktikate väljatöötamiseni. Samal ajal saavad teadlased
reaalset tagasisidet, mis aitab neil täiendada ja kohandada oma uurimisvaldkondi vastavalt
vajadustele.
Mõju julgeolekule ja välissuhetele
Toetusel on toidujulgeolekut silmas pidades positiivne mõju, tagades tootmise jätkusuutlikkuse,
uute toodete ja teenuste loomise ning arvestades samal ajal kliima ja ressursitõhususega. Uute
teadmiste ja lahenduste rakendamine, muu hulgas välismaiseid teadus- ja arendusasutusi ja
eksperte kaasates, aitab vähendada toidu tootmise keskkonnamõju, parandada ressursside
kasutamist ning leida innovaatilisi viise toidu tootmise ja töötlemise efektiivsuse
suurendamiseks.
Mõju regionaalarengule, sh linna-, maa- ja rannapiirkondadele
Innovatsioonikoostööl on positiivne mõju regionaalarengule, mis avaldub ettevõtluse ja
elukeskkonna kaudu. Uute teadmiste ja lahenduste rakendamine innovatsiooni toel aitab
vähendada keskkonnamõju, optimeerida ressursside kasutamist ning toetada kestlikke
põllumajandus- ja metsanduspraktikaid. Innovatsioonitoetus on laiaulatuslik, hõlmates kogu
Eesti territooriumi ning tagades võimalused ja toetuse kõikidele Eesti piirkondadele, mis
omakorda tugevdab piirkondade majanduslikku võimekust, suurendab ettevõtlustegevust ning
parandab elanike heaolu ja elukvaliteeti.
Toetusvajaduse prognoosimisel on arvestatud esmatootjate ja töötlejate suure huviga „Eesti
maaelu arengukava 2014-2020“ meetme 16 „Koostöö“ tegevusliikide 16.0
„Innovatsiooniklastri toetus“ ja 16.1/16.2 „Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate
arendamine toetus. Euroopa Innovatsioonipartnerlus“ vastu, mille raames on toetust määratud
8 klastrile (11 tegevuskava) ja tegevuse liigi 16.1/16.2 raames 67 projektile.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud.
4 https://www.agri.ee/euroopa-liidu-uhise-pollumajanduspoliitika-strateegiakava-2023-2027#keskkonnamoju-
strate
Strateegiakava sekkumine „Innovatsioonikoostöö projektid – Euroopa
innovatsioonipartnerluse tegevusrühma projektid” raames antava „Suur- ja väikeprojektide
toetus“ määruse rakendamist rahastatakse 80 protsendi ulatuses EAFRD eelarvest ning 20
protsendi ulatuses Eesti riigi riigieelarvest.
Strateegiakava sekkumine „Innovatsioonikoostöö projektid – Euroopa
innovatsioonipartnerluse tegevusrühma projektid” raames antava „Suur- ja väikeprojektide
toetus“ kogueelarve on 13,1 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu osa on ligikaudu 10,48
miljonit eurot ja Eesti riigi osalus ligikaudu 2,62 miljonit eurot.
Määruse rakendamine ei too kaasa tulusid riigieelarvesse.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Haridus- ja
Teadusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,
Kliimaministeeriumile õigusaktide eelnõude elektroonilises kooskõlastamise süsteemis EIS.