Kiri

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

[email protected]

Stenbocki maja Rahukohtu 3

15161, Tallinn

27.05.2025 nr 6-1/2054-1

Eesti seisukohad, mis käsitlevad LGBTIQ

strateegia uuendamist peale 2025. aastat

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukohad, mis käsitlevad LGBTIQ strateegia

uuendamist peale 2025. aastat.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) Protokollilise otsuse eelnõu;

2) Seletuskiri protokollilise otsuse juurde;

3) Lisa 1. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel;

4) Küsimustik vastustega.

Triinu Nurmjõe

[email protected]

1

Lisa 1. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel

Vastaja Kommentaar Arvestatud/mittearvestatud

Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeeriumi valdkondi puudutavad

hinnangud sobivad. Muudatusi teha ei ole

vaja.

Arvestatud.

Justiits- ja Digiministeerium 1. „The EU should play a key role in

combating bias and discrimination in AI and

online“ Pakutud: „strongly agree“. Nõustume,

selgitus: „The EU should play a key role in combating

prejudice and discrimination in the context of

AI and the online environment. In fact, it

already does. If the EU's influence in this role

were to weaken then technological

developments could move the game in a

direction that would endanger fundamental

rights.“ 2. “ The EU should play a major role in

combating conversion practices“ Pakutud: „strongly agree“. Palume muuta:

„neutral’“. Selgitus: „EE agrees that the EU should play a role in

combating conversion practices. More

specifically, the EU should focus on protecting

minors against such harmful practices. EE

would like to stress that combating conversion

Arvestatud osaliselt.

Leiame, et ELi tasandil on oluline tegeleda

vaenukõne ja -kuritegude takistamise ning

ELil on oluline roll takistamaks intersooliste

inimeste suguelundite moonutamise

praktikaid. Oleme nõus, et Eesti ei toeta

Euroopa Liidu tasandil kriminaalõiguslikke

meetmete kasutamist nende eesmärkide poole

püüdlemisel.

2

practices in the EU and by the EU should

cover measures taken in the areas of education

and social affairs (awareness raising, funding,

training of specialists, etc). This should not

mean harmonising criminal law at the EU

level. For harmonisation of EU criminal law,

the legal basis is lacking.“ 3. „The EU should prioritise fighting anti-

LGBTIQ online hate speech, including in

partnership with digital platforms“ Pakutud: „strongly agree“. Palume muuta:

„neutral’“. Selgitus: „Fighting and better support countering anti-

LGBTIQ online hate speech and hate crimes

through criminal law measures at the EU level

would not have sufficient legal basis in the

Article 83(1) of TFEU“

4. „The EU should better support countering

anti-LGBTIQ hate speech and hate crimes“ Pakutud: „strongly agree“. Palume samuti

muuta: „neutral’“. Selgitus sama: „Fighting and better support countering anti-

LGBTIQ online hate speech and hate crimes

through criminal law measures at the EU level

3

would not have sufficient legal basis in the

Article 83(1) of TFEU“

Täiendav kommentaar: Kuna KOM ei ole

selgelt väljendanud, mis meetmeid soovitakse

kasutada (loe: mis meetmetega soovitakse

asjaomast strateegiat täiendada), siis on JDM

poolt oluline KOMile välja tuua, et me ei

toetaks kriminaalõiguslikke meetmete

kasutamist strateegia eesmärkide poole

püüdlemisel. Seda isegi juhul kui KOM peaks

seda kaaluma.

Haridus- ja Teadusministeerium HTMi puudutavad selles 2 küsimust:

The EU should support LGBTIQ equality in

education through guidance and collaboration

with Member States

The EU should fully support the prevention of

bullying (including cyberbullying) and

discrimination against LGBTIQ children and

young people

Meie eksperdid kahtlevad valikus strongly

agree. Täpsemalt oli nende sisend järgmine: „Strongly agree“ valiku puhul tekib küsimus,

kas ja millises ulatuses need tegevused viivad

tegelike muutusteni liikmesriikide tasandil

(näiteks Ungaris). Samuti, milliseid muutusi

või kohustusi võib „strongly agree“ ehk

tugevalt nõustumine meile endile kaasa tuua. Siseriiklikul tasandil mõistame probleeme ja

väljakutseid. Eestis on teadlikkus LGBTIQ

Arvestatud.

4

noorte olukorrast järjest kasvanud, eriti seoses

koolikeskkonna turvalisuse, õpetajate oskuste

ning lapsevanemate teadlikkusega. FRA, 2023: • 42% noortest varjavad koolis oma

identiteeti; • 65% on kogenud kiusamist LGBTIQ

identiteedi tõttu; • 50% ütleb, et LGBTIQ temaatikat ei

ole koolihariduses käsitletud. Siseriiklikul tasandil tegelevad

ennetustegevustega strateegilised partnerid

perioodil 2025–2027, keskendudes LGBTIQ-

noorte heaolule ja kiusamise ennetusele.

Ennetustegevused on valdkonnaülesed ning

ennetuse kontseptsioonis on rõhk pandud just

laste ja noorte sihtrühmale. Seetõttu eelistame pigem valikut „agree“, mis

viitab samuti positiivsele hoiakule, kuid jätab

ruumi alternatiivsetele seisukohtadele ja

võimaldab väljendada toetust põhimõtteliselt,

kuid teatud reservatsioonidega rakendamise,

ulatuse või ajastuse osas.

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja

… mai 2025. a nr

Päevakorrapunkt nr …

Eesti seisukohad, mis käsitlevad LGBTIQ strateegia uuendamist peale 2025. aastat

1. Kiita heaks järgmised majandus- ja tööstusministri esitatud Eesti seisukohad, mis käsitlevad

LGBTIQ strateegia uuendamist peale 2025. aastat:

1.1.Eesti peab oluliseks, et Euroopa Komisjon koostaks aastateks 2025+ uue mõjusa pikaajalise

LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste strateegia, mille keskseteks eesmärkideks on

diskrimineerimise takistamine, turvalisuse tagamine, kaasava ühiskonna loomine ning

LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamine üleilmselt.

1.2.Strateegia kesksete eesmärkide saavutamiseks peab Euroopa Liidu koostöö keskenduma

järgmisele:

1.2.1. LGBTIQ-inimeste diskrimineerimise takistamiseks tuleb toetada liikmesriike LGBTIQ-

inimeste võrdsete võimaluste edendamisel ning diskrimineerimise vastu seismisel

kõigis ühiskonnaelu valdkondades. Eesti jaoks on väga oluline, et Euroopa Liidu

eestvedamisel ennetataks ja tõkestataks internetis ja tehisintellekti (AI) süsteemides

kallutatust ja diskrimineerimist.

1.2.2. LGBTIQ-inimeste turvalisuse tagamiseks tuleb toetada liikmesriike vaenukõne ja -

kuritegude ennetamisel, LGBTIQ-noorte ja -laste kiusamise (sh internetis) ennetamisel

ning LGBTIQ-ürituste turvalisuse tagamisel. Samuti peame oluliseks, et tähtsustakse

LGBTIQ-inimestest kuriteoohvritele tugiteenuste pakkumist ning varjupaigataotlejate

õiguste tagamist. Strateegias tuleb esitada ka Euroopa Liidu plaan selle kohta, kuidas

hariduslike ja sotsiaalsete meetmete ning rahvusvahelise koostöö kaudu takistada

intersooliste inimeste suguelundite moonutamise ja ümberpööramise praktikaid

(conversion practices).

1.2.3. LGBTIQ-inimesi kaasava ühiskonna loomiseks tuleb tõkestada LGBTIQ-inimeste

vastaseid narratiive ning tõrjuda ja suurendada teadlikust soostereotüüpidest. Eesti

soovib, et Euroopa Liidus loodaks LGBTIQ-kodanikuühiskonnale ja nende inimõiguste

kaitsjatele toetav keskkond. Eesti näeb Euroopa Liidul olulist rolli LGBTIQ-

perekondade, seal kasvavate laste ning LGBTIQ-laste õiguste tagamisel, samuti trans-,

intersooliste- ja mittebinaarsete inimeste tunnustamise edendamisel.

1.2.4. LGBTIQ-inimeste võrdseid võimalusi ja nende inimõigusi tuleb edendada ka üleilmselt,

sealhulgas rahvusvaheliste koostööformaatide kaudu. Peame vajalikuks, et Euroopa Liit

seisaks LGBTIQ-kodanikuühiskonna ja nende inimõiguste kaitsjate turvalisuse

tagamise eest kolmandates riikides ning panustaks LGBTIQ-inimeste vastase

desinformatsiooni ja teabe moonutamise takistamisse.

1.3.Strateegia elluviimise toetamiseks liikmesriikides peab Euroopa Komisjon eelkõige

rahastama liikmesriikide algatusi ja projekte, edendaks võrdsete võimaluste tagamiseks

vajalike andmete kogumist, aitaks kaasa liikmesriikide vahelisele kogemuste vahetamisele

ning pakuks koolitusi ja teisi võimekust suurendavaid tegevusi.

2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud

seisukohti.

3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad

teatavaks huvirühmadele, kes olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil

esitada punktis 1 nimetatud teatise ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad

teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa

Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.

Kristen Michal Keit Kasemets

Peaminister Riigisekretär

1

SELETUSKIRI

Eesti seisukohad, mis käsitlevad LGBTIQ strateegia uuendamist peale 2025. aastat

Sissejuhatus

“Võrdsuse liidu” saavutamine on Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) presidendi Ursula

von der Leyeni üks prioriteetidest aastateks 2024-2029, rõhutades EL-i pühendumust tagamaks

kõigile võrdsed õigused. Seega töötab komisjon välja uuendatud strateegiat, et võidelda

LGBTIQ inimeste ebavõrdsusega.

Konsultatsiooni eesmärk on, tuginedes 2020-2025 LGBTIQ strateegiaga saavutatud

edusammudele, koguda sisendit liikmesriikide asutustelt, et valmistada ette uus LGBTIQ

võrdsuse strateegia. Konsultatsiooni jagati otse liikmesriikide esindajatele LGBTIQ-inimeste

võrdsete võimaluste alarühmas ning sellele on võimalik vastata igast liikmesriigist ühel korral.

2020-2025 LGBTIQ võrdsuse strateegia fookuses on neli sammast:

 võitlus diskrimineerimisega;

 LGBTIQ inimeste turvalisuse tagamine;

 LGBTIQ inimesi kaasava ühiskonna ehitamine;

 LGBTIQ inimeste võrdsuse eestvedamine üle maailma.

Komisjon arvestab liikmesriikidelt kogutud sisendeid edasises töös uue LGBTIQ strateegia

loomisel, mistõttu on oluline Eesti riigi arvamust selgelt väljendada.

Eesti seisukohtade koostamisel ja küsimustikule vastamisel lähtume varasematest Vabariigi

Valitsuse heaks kiidetud strateegilistest dokumentidest:

- Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2023-2025 (heaks kiidetud 22.05.2023

Vabariigi Valitsuse istungil);

- Heaolu arengukava 2023-2030 (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 23.02.2023

istungil);

- Inimõigusdiplomaatia alused ja tegevuskava.

Eeltoodud varasemad seisukohad on jätkuvalt aktuaalsed ning seisukohtade koostamisel on

arvestatud nendes sisalduvat põhisuunda. Eestil on sõnastatud üldised võrdsete võimaluste

edendamise põhimõtted, mida Eesti enda Euroopa Liidu poliitikas jälgib. Samas puuduvad

täpsemad seisukohad, et kuidas edendada LGBTIQ-inimeste võrdseid võimalusi erinevates

Euroopa Liidu poliitika valdkondades ning mis on selles kontekstis Eesti jaoks olulised teemad.

Seisukohad aitavad seega täpsustada üldist võrdsete võimaluste edendamise põhimõtteid

LGBTIQ-inimeste kontekstis.

Konsultatsioonis on kokku 20 küsimust ning need on jaotatud neljaks osaks: 1) LGBTIQ

võrdsuse strateegia peale 2025. aastat – võtmeprioriteedid, 2) LGBTIQ võrdsuse strateegia

peale 2025. aastat – tugi liikmesriikidele; 3) LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste alarühm;

4) LGBTIQ riigisisene tegevuskava või strateegiad.

2

Eesti peab oluliseks, et LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste tagamiseks oleks Euroopa Liidu

prioriteetideks LGBTIQ-inimesi kaasava ühiskonna loomine, LGBTIQ-inimeste vastase

diskrimineerimise takistamine, LGBTIQ-inimeste turvalisuse tagamine ning LGBTIQ-

inimeste võrdsete võimaluste edendamine üleilmselt. EL peab toetama liikmesriike LGBTIQ-

inimeste võrdsete võimaluste edendamisel ning diskrimineerimise vastu seismisel kõigis

ühiskonnaelu valdkondades. EL peab vastu seisma internetis ja tehisintellekti (AI) süsteemides

aset leidvale kallutatusele ja diskrimineerimisele ning toetama liikmesriike ennetamaks

vaenukõne ja -kuritegusid, LGBTIQ-noorte ja -laste kiusamist (sh internetis) ning LGBTIQ-

ürituste turvalisuse tagamisel. Peame oluliseks, et EL aitaks tõhustada LGBTIQ-inimestest

kuriteoohvritele pakutavaid tugiteenuseid ning tagada LGBTIQ-inimestest varjupaigataotlejate

õigused. Eesti näeb Euroopa Liidul olulist rolli takistamaks intersooliste inimeste suguelundite

moonutamise- ja ümberpööramise praktikaid (conversion practices).

LGBTIQ-inimesi kaasava ühiskonna loomiseks tuleb tõkestada LGBTIQ-inimeste vastaseid

narratiive ning tõrjuda ja suurendada teadlikkust soostereotüüpidest. Eesti soovib, et EL looks

LGBTIQ-kodanikuühiskonnale ja nende inimõiguste kaitsjatele toetava keskkonna. EL-il on

oluline roll LGBTIQ-perekondade, seal kasvavate laste ning LGBTIQ-laste õiguste tagamisel.

Samuti trans-, intersooliste- ja mittebinaarsete inimeste tunnustamise edendamisel. Eesti jaoks

on oluline, et EL edendaks üleilmselt LGBTIQ-inimeste võrdseid võimalusi ja nende

inimõigusi. Seda muuhulgas läbi erinevate rahvusvaheliste koostööformaatide. Eesti näeb EL-

il olulist rolli LGBTIQ-kodanikuühiskonna ja nende inimõiguste kaitsjate turvalisuse

tagamisel. Samuti LGBTIQ-inimeste vastase desinformatsiooni ja teabe moonutamise

takistamisel. Liikmesriikide toetamisel neis püüdlustes peab Eesti oluliseks, et EL rahastaks

liikmesriikide algatusi ja projekte, edendaks võrdsete võimaluste tagamiseks vajalike andmete

kogumist, aitaks kaasa liikmesriikide vahelise kogemuste vahetamisele, pakuks koolitusi ja

teisi võimekust suurendavaid tegevusi ning looks pikaajalise LGBTIQ-inimeste võrdsete

võimaluste strateegia.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

võrdsuspoliitika osakonna nõunik Taavi Talupuu ([email protected]) ning EL ja

rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Triinu Nurmjõe ([email protected]).

Seisukohtadel on positiivne mõju LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamisele

Euroopa Liidu tasandil kõikides poliitika valdkondades. 2025. aasta kevadel avaldas ILGA

Europe ülevaate, kui kaitstud on LGBTIQ-inimeste õigused Euroopas. Selles avaldus

murettekitav trend, mille kohaselt rünnatakse üle Euroopa LGBTIQ-inimeste õigusi ja

vabadusi. Taoliste rünnakute eesmärgiks ei ole vaid LGBTIQ-inimeste õiguste ja vabaduste

piiramine ning ebavõrdse kohtlemise lubatavaks muutmine. Tegemist osa on laiemast

üleilmsest trendist piirata inimeste põhivabadusi, millest viimasel aastal on Euroopas kõige

suurema löögi all olnud õigus meelt avaldada ja õigus poliitilisele eriarvamusele.1

1 ILGA Europe. Press release: UK joins Hungary and Georgia with the Biggest Drops on Annual LGBTI Rights

Ranking. 2025. Press release: UK joins Hungary and Georgia With the Biggest Drops on Annual LGBTI Rights

Ranking | ILGA-Europe

3

LGBITQ-inimeste õiguste kaitsmise ja edendamise läbi kaitseme ja edendame kõigi inimeste

õigusi. Seda seetõttu, kuna meil kõigil on seksuaalne sättumus, sooline eneseväljendus, sooline

identiteet ja sootunnused. Eesti selgele toetusele Euroopa Liidu kõigis poliitikavaldkondades

LGBTIQ-inimeste võrdseid võimalusi edendada on sellest tulenevalt väga olulise positiivse

mõjuga. Eesti aitab sellega ühelt poolt takistada taoliste negatiivsete trendide levikut ja mõju

Euroopa Liidus. Teiselt poolt aitame luua positiivset muutust, seades eesmärgiks Euroopa

Liidu, kus kõik inimesed tunnevad end turvaliselt, kedagi ei diskrimineerita ning kõik on

ühiskonnas kaasatud.

Eesti seisukohad ja nende põhjendused

1.1 Eesti peab oluliseks, et Euroopa Komisjon koostaks aastateks 2025+ uue mõjusa

pikaajalise LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste strateegia, mille keskseteks

eesmärkideks on diskrimineerimise takistamine, turvalisuse tagamine, kaasava

ühiskonna loomine ning LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamine

üleilmselt.

Selgitus: Riigi pikaajalise strateegia Eesti 2035 aluspõhimõtete järgi peab kõigil Eestis olema

võrdne võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks. Seda sõltumata

individuaalsetest eripäradest ja vajadustest ning kuuluvusest erinevatesse sotsiaalsetesse

rühmadesse. Heaolu arengukava 2023-2030 seab üheks eesmärgiks vähemusrühmadele

võrdsete võimaluste tagamise eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks. LGBTIQ-

inimesed on üheks vähemusgrupiks, kellel ei ole sageli teistega võrreldes võrdseid võimalusi

ühiskonnaelus osalemiseks.

Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetide 2023-2025 järgi on Eestile oluline, et Euroopa Liidus

edendataks kõigis poliitikavaldkondades soolist võrdsust ja võrdseid võimalusi. Võrdsete

võimaluste edendamine hõlmab endas kaasava ühiskonna loomist, diskrimineerimise

takistamist ning turvalisuse tagamist erinevatele vähemusgruppidele. Seda seetõttu, kuna ilma

nendeta ei ole võimalik võrdseid võimalusi rakendada. Inimõigusdiplomaatia aluste ja

tegevuskava järgi on lisaks oluline tagada üleilmselt LGBTIQ-inimeste võrdsed võimalused ja

turvalisus. Selle järgi mõistab Eesti hukka LGBTIQ-inimeste diskrimineerimise ja nende vastu

suunatud vägivalla ning osaletakse aktiivselt nende õiguste kaitsmises.

1.2 Strateegia kesksete eesmärkide saavutamiseks peab Euroopa Liidu koostöö

keskenduma järgmisele:

1.2.1 LGBTIQ-inimeste diskrimineerimise takistamiseks tuleb toetada liikmesriike

LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamisel ning diskrimineerimise vastu

seismisel kõigis ühiskonnaelu valdkondades. Eesti jaoks on väga oluline, et

Euroopa Liidu eestvedamisel ennetataks ja tõkestataks internetis ja tehisintellekti

(AI) süsteemides kallutatust ja diskrimineerimist.

Selgitus: Riigi pikaajalise strateegia Eesti 2035 järgi on Eestile kõigi inimeste, seal hulgas

erinevate vähemusrühmade, võrdne kohtlemine ja diskrimineerimise vähendamine kõigis

ühiskonnaelu valdkondades. Inimõigusdiplomaatia aluspõhimõtete järgi on üheks Eesti

prioriteetseks teemaks murrangulised tehnoloogiad, millega võivad positiivse kõrval kaasneda

4

ka ohud inimõigustele. Eesti soovib kaasa aidata erinevate uute tehnoloogiate, eelkõige

tehisintellekti (AI) läbipaistvale ja eetilisele kasutamisele. Eesti jaoks on oluline, et samad

õigused, mis kehtivad veebiväliselt, kehtiksid ka veebis.

Tehisintellekti kasutamine võib süvendada LGBTIQ-inimeste diskrimineerimist ning soolist

ebavõrdsust.2 Tehisintellekti tegevuskava 2024-2026 järgi on oluline, et tehisintellekti

lahendused oleksid usaldusväärsed ja tagaksid inimeste õiguste kaitse. Ohukohana nähakse

tehisintellekti mitteoodatud kõrvalmõjusid nagu kallutatus või desinformatsioon. Üks

tuntumaid näiteid tehisintellekti kallutatuse mõjust Euroopas on pärit Hollandist, kus riik

kasutas aastaid algoritmi, mille abil ennustada võimalike lastetoetuste väärkasutajaid. Selle

tulemusena esitas Holland 26 000 vanemale tagasimakse nõude, mida ei olnud võimalik

vaidlustada. Seda vaatamata sellele, et võimaliku väärkäitumise osas polnud esitatud ühtegi

tõendit. Algoritmid kahtlustasid väärkäitumises eelkõige etnilisi vähemusi ja mitme

kodakondsusega inimesi.3

Selleks, et veebis tagada võrdne kohtlemine ning vähendada ohte inimõigustele tehisintellekti

süsteemides, on oluline internetis ja tehisintellekti süsteemides aset leidvale kallutatusele ja

diskrimineerimisele vastu seista.

1.2.2 LGBTIQ-inimeste turvalisuse tagamiseks tuleb toetada liikmesriike vaenukõne ja

-kuritegude ennetamisel, LGBTIQ-noorte ja -laste kiusamise (sh internetis)

ennetamisel ning LGBTIQ-ürituste turvalisuse tagamisel. Samuti peame oluliseks,

et tähtsustakse LGBTIQ-inimestest kuriteoohvritele tugiteenuste pakkumist ning

varjupaigataotlejate õiguste tagamist. Strateegias tuleb esitada ka Euroopa Liidu

plaan selle kohta, kuidas hariduslike ja sotsiaalsete meetmete ning rahvusvahelise

koostöö kaudu takistada intersooliste inimeste suguelundite moonutamise ja

ümberpööramise praktikaid (conversion practices).

Selgitus: Riigi pikaajalise strateegia Eesti 2035 järgi on oluline, et Eestis oleks kõikidel

inimestel turvaline elada. Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 ja Heaolu arengukava 2023-

2030 järgi on Eestile oluline, et kuriteoohvrid oleksid toetatud ja saaksid õigeaegse, piisava ja

asjakohase abi. Põhiseadusega on keelatud ja karistatud õhutada vihkamist, vägivalda ja

diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel.

Inimõigusdiplomaatia aluste ja tegevuskava järgi seisab Eesti koos samameelsetega LGBTIQ

isikute õiguste tagamise ja võrdse kohtlemise eest. Eesti mõistab hukka seksuaalse sättumuse

ja soolise identiteedi põhise diskrimineerimise ja LGBTIQ-inimeste vastu suunatud vägivalla

ning osaleb aktiivselt nende õiguste kaitsmises, sealhulgas samameelsetes rühmades.

2 Vt näiteks Keyes, O. (2018), „The misgendering machines: trans/HCI implications of automatic gender

recognition“, Proceedings of the ACM on Human–Computer Interaction, 2(CSCW), 88.

https://doi.org/10.1145/3274357. 3 Pablo Cerezo-Martínez,, Alejandro Nicolás-Sánchez, Francisco J Castro-Toledo. Analyzing the European

institutional response to ethical and regulatory challenges of artificial intelligence in addressing discriminatory

bias. Frontiers in Artificial Intelligence. Juuni 2024. Analyzing the European institutional response to ethical and

regulatory challenges of artificial intelligence in addressing discriminatory bias - PMC

5

Euroopa Põhiõiguste agentuuri 2023. aasta LGBTIQ uuringu järgi kogevad LGBTIQ-inimesed

väga suures ulatuses vägivalda. Viimase viie aasta jooksul oli 9% Eesti LGBTIQ-inimese vastu

toimunud füüsiline või seksuaalne rünnak. Viimase aasta jooksul koges iga teine LGBTIQ-

inimene ahistamist nagu vägivallaga ähvardamine, jälitamine, jõllitamine, sõimamine.

Vägivalla hirmus ei julge selge enamus LGBTIQ-inimestest endaga samast soost partneriga

avalikus ruumis käest kinni hoida.4

Inimõigusdiplomaatia seab üheks prioriteediks laste õiguste kaitsmise, mille osaks on võitlus

vägivallaga ja laste õiguste kaitsmine digiühiskonnas. Muu hulgas soovib Eesti panustada laste

küberturvalisuse parandamisse. 46% Eesti LGBTIQ-noortest vanuses 15-17 on internetis

näinud üleskutseid LGBTIQ-inimeste vastasele vägivallale. Samas vanuserühmas on kogenud

teiste õpilaste või õpetajate poolt kiusamist üle 80% LGBTIQ-noortest.5 Eestile on oluline, et

kõigil lastel oleks koolis turvaline. Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 järgi tuleb luua

vaimset ja füüsilist turvalisust tagav õpikeskkond.

Intersoolised inimesed on sündinud füüsiliste, hormonaalsete või geneetiliste sootunnustega,

mis ei vasta normidele, mida peetakse meeste ja naiste kehale omaseks. Enamus taolisest

variatsioonist ei ole ohtlikud intersooliste inimeste elule, tervisele või füüsilisele heaolule.

Iganenud meditsiinilise arusaama järgi võib ja peab soolise variatsiooniga laste kehasid

muutma selleks, et nad vastaksid tüüpiliste meeste või naiste kehadele. Enamasti kasutatakse

selleks kirurgilisi või hormonaalseid sekkumisi. Selle arusaama järgi tuleks taolist sekkumist

teha võimalikult varakult ja last tuleks kasvatada lähtudes sünnil määratud soost. Euroopa

Nõukogu Parlamentaarse Assamblee hinnangul on taoline praktika tõsises vastuolus inimeste

õigusega füüsilisele puutumatusele. Sageli tehakse taolisi eluaegse mõjuga sekkumisi

imikutele või väga väikestele lastele, kes ei ole võimelised selleks enda nõusolekut andma ning

enda soove väljendama. Taoliste sekkumiste põhjusteks ei ole otsene oht inimese elule või

tervisele ning see ei ole seotud raviprotseduuridega. Tegemist on kosmeetiliste

operatsioonidega, mille eesmärgiks ei ole vältida meditsiinilisi vaid eeldatavaid sotsiaalseid

probleeme. Lapsevanemaid võidakse survestada taolisteks sekkumisteks. Seetõttu on erinevad

rahvusvahelised organisatsioonid soovitanud taolised meditsiiniliselt mittevajalikud sugu

normaliseerivad praktikad ilma intersooliste inimeste informeeritud ja vaba nõusolekuta

keelustada.6

Erinevad rahvusvahelised organisatsioonid on hukka mõistnud katsed muuta LGBTIQ-

inimeste seksuaalset sättumust või sooidentiteeti. Seda ebateadusliku praktikat on nimetatud

4 FRA. EU LGBTIQ Survey III. 2023. EU LGBTIQ Survey III | European Union Agency for Fundamental

Rights 5 FRA. EU LGBTIQ Survey III. 2023. EU LGBTIQ Survey III | European Union Agency for Fundamental

Rights 6 Council of Europe. Parlamentary Assembly. Promoting the human rights of and eliminating discrimination

against intersex people. 2017. https://assembly.coe.int/nw/xml/XRef/Xref-XML2HTML-en.asp?fileid=24232

6

ebainimlikuks, julmaks, diskrimineerivaks ning üheks piinamise vormiks.7 37% Eesti

LGBTIQ-inimestest on kogenud katseid muuta nende seksuaalset sättumust8

Euroopa Liidu Varjupaigaameti järgi kogevad LGBTIQ-inimesed üle maailma oma elukoha

riikides diskrimineerimist, tagakiusamist ja vägivalda. Rahvusvahelise kaitse otsija teekonda

turvalisusesse mõjutavad tema seksuaalne sättumus, sootunnused, sooline identiteet ja sooline

eneseväljendus. Samuti mõjutavad need asjaolud rahvusvahelise kaitse menetlusprotsessi ja

kaitse saaja vastuvõttu sihtriigis.9

Inimõigusdiplomaatia alused seavad üheks Eesti prioriteediks migrantide õigused. Eesti seisab

selle järgi koos Euroopa Liidu ja samameelsetega selle eest, et migrantide kohtlemine oleks

kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja inimõigusnormidega. Samuti mõistab Eesti hukka

LGBTIQ-inimeste vastu suunatud vägivalla ja diskrimineerimise ning osaleb aktiivselt nende

õiguste kaitsmises. Eesti annab rahvusvahelist kaitset inimestele, keda on oma päritoluriigis

taga kiusatud seetõttu, et nad on LGBTIQ-inimesed.

1.2.3 LGBTIQ-inimesi kaasava ühiskonna loomiseks tuleb tõkestada LGBTIQ-

inimeste vastaseid narratiive ning tõrjuda ja suurendada teadlikust

soostereotüüpidest. Eesti soovib, et Euroopa Liidus loodaks LGBTIQ-

kodanikuühiskonnale ja nende inimõiguste kaitsjatele toetav keskkond. Eesti näeb

Euroopa Liidul olulist rolli LGBTIQ-perekondade, seal kasvavate laste ning

LGBTIQ-laste õiguste tagamisel, samuti trans-, intersooliste- ja mittebinaarsete

inimeste tunnustamise edendamisel.

Selgitus: Eesti jaoks on oluline kodanikuühiskonna edendamine ja inimõiguskaitsjate

toetamine. Heaolu arengukava 2023-2030 järgi on Eestile oluline toetada soolise võrdsuse ja

võrdse kohtlemisega tegelevate kodanikuühiskonna organisatsioonide ja võrgustike tegevust ja

arengut. Inimõigusdiplomaatia aluste järgi toetab Eesti arengukoostöö kaudu tegevusi, mis

edendavad kodanikuühiskonda ning seeläbi tugevat, sidusat ja demokraatliku ühiskonda.

Eesti jaoks on oluline, et kõikide perede ja laste õigused oleks tagatud. Heaolu arengukava

üheks eesmärgiks on luua Eesti, mis on hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks. Sihiks

on see, et Eesti lapsed on õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas

keskkonnas. Eesti soovib luua võimalused lapse abivajaduse ennetamiseks ja võimalikult

varajaseks märkamiseks ning vajaliku toe õigeaegseks pakkumiseks ning lapse heaolu tõsiselt

kahjustavate olukorda tõhusaks lahendamiseks. Siseriiklikult reguleerib kõikide laste,

sealhulgas LGBTIQ-laste, õigusi lastekaitseseadus. Inimõigusdiplomaatia aluste üheks

prioriteediks on laste õigused. Eesti lubab seista lapse õiguste kaitsmise eest, keskendudes

hariduse kättesaadavusele, võitlusele vägivallale, lapse füüsilise karistamise ja muu kehalise

väärkohtlemise keelustamisele ning lapse õiguste kaitsmisele digiühiskonnas.

7 Uladzislau Belavusau. Conversion Practices on LGBT+ People. Directorate-General for Internal Policie.

European Parliament. 2023. Conversion Practices on LGBT+ People 8 Council of Europe. Parlamentary Assembly. Promoting the human rights of and eliminating discrimination

against intersex people. 2017. https://assembly.coe.int/nw/xml/XRef/Xref-XML2HTML-en.asp?fileid=24232 9 European Union Agency for Asylum. LGBTIQ applicants in asylum systems. 2024. LGBTIQ applicants in

asylum systems, Fact Sheet No 27

7

Eesti jaoks on oluline tõrjuda soostereotüüpe ja suurendada teadlikust nendest. Heaolu

arengukava järgi soovib Eesti vähendada negatiivsete soostereotüüpide levikut ja nende

piiravat mõju. Inimõigusdiplomaatia aluste järgi seisab Eesti vastu soolise võrdsuse vastastele

liikumistele. ÜRO soolise võrdõiguslikkuse agentuuri UN Women järgi LGBTIQ-inimeste

õiguste vastased liikumised kattuvad sageli soolise võrdsuse vastaste liikumistega. Nii

nimetatud „sooideoloogia“ mõistega vastandutakse üheaegselt soolise identiteedi mõistele,

naiste õigustele ja laiemalt LGBTIQ-inimeste võrdsele kohtlemisele. Seetõttu on LGBTIQ-

inimeste vastastele narratiividele vastu seismine otseselt seotud naiste õiguste kaitsmisega.10

LGBTIQ-teemasid kasutatakse sageli ka välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja

sekkumise (FIMI) vahendina, millel võivad olla laiemad mõjud meie demokraatlikule

ühiskonnakorrale. Vt seisukoha 1.2.4 selgitust.

Eesti jaoks on oluline, et Euroopa Liit edendaks trans-, intersooliste- ja mittebinaarsete

inimeste tunnustamist. Eesti esitas Euroopa Kohtule eelotsustaotluses C-43/24 kirjaliku

seiskoha küsimusele, kas liidu õigusega on kooskõlas õigusnormidele antud siduv tõlgendus,

mille kohaselt mõistetakse perekonnaseisuaktides mõistet „sugu“ üksnes bioloogilise soona.

Eesti vastas kohtu küsimusele, et diskrimineerimise vältimiseks, isikute era- ja perekonnaelu

austamise põhiõiguse ja isikute vaba liikumise tagamiseks peavad liikmesriigid tagama

juriidilise sootunnustamise võimaluse lähtudes isiku soolisest identiteedist. Seetõttu ei ole

õiguspärane tõlgendada mõistet „sugu“ vaid bioloogilises tähenduses ning takistada seeläbi

sooandmete muutmise kande tegemist. Antud kohtuasjas käsitleti kitsalt transsooliste isikute

tunnustamisega seotud küsimust. Samas Eesti esitatud seisukoha põhjendus lähtub

põhimõttest, mille loogiliseks tulemuseks on see, et Euroopa Liit peaks tunnustama isikute

sugu lähtudes nende soolisest identiteedist. See hõlmab endas lisaks transsoolistele isikutele ka

intersoolisi ja mittebinaarseid isikuid.

1.2.4 LGBTIQ-inimeste võrdseid võimalusi ja nende inimõigusi tuleb edendada ka

üleilmselt, sealhulgas rahvusvaheliste koostööformaatide kaudu. Peame

vajalikuks, et Euroopa Liit seisaks LGBTIQ-kodanikuühiskonna ja nende

inimõiguste kaitsjate turvalisuse tagamise eest kolmandates riikides ning

panustaks LGBTIQ-inimeste vastase desinformatsiooni ja teabe moonutamise

takistamisse.

Selgitus: Eesti Euroopa Liidu poliitika 2023-2025 järgi on Eestile oluline, et püsiks

inimväärikust, üksikisiku põhiõigusi ja -vabadusi, demokraatlikku valitsemisviisi ning

õigusriiki austav ühiskonnakorraldus Euroopas. Inimõigusdiplomaatia aluste ja tegevuskava

järgi seisab Eesti koos samameelsetega LGBTIQ isikute õiguste tagamise ja võrdse kohtlemise

eest. Eesti lubab hukka mõista seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi põhise

diskrimineerimise ja LGBTI inimeste vastu suunatud vägivalla ning osaleda aktiivselt nende

õiguste kaitsmises, sealhulgas samameelsetes rühmades.

Samas on märgitud, et Eesti jaoks on välispoliitikas oluline kodanikuühiskonna ja demokraatia

edendamine. Eesti toetab arengukoostöö kaudu tegevusi, mis edendavad kodanikuühiskonda

10 UN Women. LGBTIQ+ communitites and the anti-rights pushpack: 5 things to know. 2024. LGBTIQ+

communities and the anti-rights pushback: 5 things to know | UN Women – Headquarters

8

ning seeläbi tugevat, sidusat ja demokraatliku ühiskonda. Eesti peab oluliseks

inimõiguskaitsjate toetamist ning nende turvalisust. Heaolu arengukava järgi on Eestile oluline

toetada soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemisega tegelevate kodanikuühiskonna

organisatsioonide ja võrgustike tegevust ja arengut.

Eesti Euroopa Liidu poliitika järgi on Eesti eesmärgiks tegeleda tõhusalt infomanipulatsiooni

leviku takistamiseega. Samas on välja toodud, et tuleb tegeleda desinformatsiooni leviku

piiramisega. Tehisintellekti tegevuskavas 2024-2026 nähakse desinformatsiooni ühe

tehisintellekti mitteoodatud kõrvalmõjuna. LGBTIQ-teemasid kasutatakse sageli välisriigist

lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise (FIMI) vahendina11. Selle abil üritatakse

ühiskonda lõhestada mitte ainult kitsalt LGBTIQ-teemadel vaid laiemalt tekitada vastasust

valitsuse poliitikale, seada kahtluse alla demokraatlik kord ning suurendada polariseerivat

arusaamist erinevatest kohalikest ja rahvusvahelistest sündmustest. Seetõttu on oluline

taolistele narratiividele vastu hakata mitte ainult kitsalt LGBTIQ-inimestele võrdsete

võimaluste tagamiseks, vaid see kannab endas laiemat demokraatia kaitsmise eesmärki.

1.3 Strateegia elluviimise toetamiseks liikmesriikides peab Euroopa Komisjon eelkõige

rahastama liikmesriikide algatusi ja projekte, edendaks võrdsete võimaluste

tagamiseks vajalike andmete kogumist, aitaks kaasa liikmesriikide vahelisele

kogemuste vahetamisele ning pakuks koolitusi ja teisi võimekust suurendavaid

tegevusi.

Selgitus: Eestile on oluline, et Euroopa Liit rahastaks liikmesriikide algatusi ja projekte, mis

edendavad LGBTIQ-inimeste võrdseid võimalusi. See on oluline selleks, et kasvaksid

liikmesriikide võimekused ja võimalused LGBTIQ-inimestele võrdsete võimaluste tagamisel.

Eesti jaoks on oluline koguda võrdsusandmeid erinevate vähemusgruppide kohta, seal hulgas

LGBTIQ-inimeste. Seda selleks, et andmete abil kujundada teaduspõhist võrdeid võimalusi

edendavat poliitikat. Heaolu arengukava 2023-2030 seab sihiks tagada regulaarsete ja

kvaliteetsete andmete tagamine erinevate vähemusrühmade olukorra ja vajaduste kohta.

Samuti on selle järgi oluline, et taoline andmete kogumine ja rakendamine oleks horisontaalne

ehk taolisi andmeid kogutaks ja kasutataks kõigis asjakohastes valdkondades. Euroopa Liidu

prioriteetide kohaselt peab Eesti oluliseks, et Euroopa Liidu tasandil oleks olemas ebavõrdsuse

analüüsi võimaldavad andmed ning tagatud Euroopa Liidu otsustusprotsessides osalejate

soolise võrdsuse ning võrdsete võimaluste edendamise alane teadlikkus ning oskused ja

ressursid. Eesti jaoks on oluline, et jätkuksid Euroopa Liidu eestvedamisel toimuv

võrdsusandmete kogumine, mis annab hea sisendi poliitika kujundamiseks ning võrdlusbaasi

teiste riikide ja üldiste trendidega. Eestil ei ole täna võrreldavat võimekust koguda LGBTIQ-

inimeste kohta niivõrd põhjalike andmeid, mistõttu on Euroopa Liidu eestvedamine Eestile

väga oluline.

Eesti hindab kõrgelt Euroopa Liidu erinevaid tegevusi, mis soodustavad liikmesriikide vahelisi

kogemuste vahetamisi ning aitaksid suurendada liikmesriikide võimekust LGBTITQ-

teemadega tegelemiseks. Eesti on osalenud aktiivselt Mittediskrimineerimise, võrdsuse ja

11 Euroopa Välisteenistus. FIMI targeting LGBTIQ+ people: Well-informed analysis to protect human rights

and diversity. 2023. EEAS-LGBTQ-Report.pdf

9

mitmekesisuse kõrgetasemelise töörühma raames loodud LGBTIQ-inimeste võrdsete

võimaluste alarühmas ja hindab kõrgelt selle tööd. Alarühm on võimaldanud liikmesriikide

vahelist kogemuste vahetamist ja üle-Euroopaliste arengutega paremini kursis olemist, loonud

otsesuhtluse Euroopa Komisjoni vastava teemaga tegelevate üksustega ning tutvustanud olulisi

valdkonda puudutavaid uuringuid. Samuti hindame kõrgelt Euroopa Liidu poolt loodud

erinevaid koolitusi ja teisi võimekust suurendavaid tegevusi. Eesti jaoks on oluline, et taolised

kogemuste vahetamist ja võimekust suurendavad tegevused jätkuksid.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 10 on märgitud, et „oma poliitika ja meetmete

määratlemisel ja rakendamisel püüab liit võidelda diskrimineerimisega soo, rassilise või

etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse

alusel“. LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste tagamine on sarnaselt teiste võrdsete

võimaluste teemadega horisontaalne. See tähendab, et see puudutab mitmeid ühiskonnaelu

valdkondi. Taoliste teemadega tegelemisel on vaja seetõttu valdkondade üleseid tegevusi ja

selle koordineerimist. Eesti jaoks on oluline, et Euroopa Liit looks pikaajalise LGBTIQ-

inimeste võrdsete võimaluste strateegia, mille abil Euroopa Liidu tasandil koordineeritaks

LGBTIQ-inimeste võrdsete võimalustega seotud tegevusi.

Huvigruppide kaasamine

Eesti seisukohtade väljatöötamiseks küsiti sisendeid Sotsiaalministeeriumilt, Haridus- ja

Teadusministeeriumilt, Kultuuriministeeriumilt, Justiits- ja Digiministeeriumilt,

Siseministeeriumilt, Välisministeeriumilt, Riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni

valdkonnalt.

Arvamused edastasid Sotsiaalministeerium, Justiits- ja Digiministeerium ning Haridus- ja

Teadusministeerium.

Saabunud sisendid ja hinnangud nendega arvestamise kohta on esitatud kaasamise tabelis (Lisa

1).

MS QUESTIONNAIRE In March 2020, the Commission adopted its first ever LGBTIQ equality strategy, which marked a new phase in the EU’s efforts to address discrimination against lesbian, gay, bisexual, transgender, non-binary, intersex and queer (LGBTIQ) people. The strategy covers 2020-2025 and focuses on four pillars: (i) tackling discrimination; (ii) ensuring LGBTIQ people’s safety; (iii) building LGBTIQ inclusive societies; and (iv) leading the call for LGBTIQ equality around the world. Social acceptance of LGBTIQ people has increased across the EU since the adoption of the 2020- 2025 LGBTIQ equality strategy. For instance, according to the 2023 special Eurobarometer on discrimination in the EU, Europeans are now more likely than in 2019 to feel comfortable if one of their children were in a same-sex relationship – 59% of those polled, up 4 percentage points (pps). At the same time, LGBTIQ people continue to experience disproportionate levels of discrimination, violence and harassment. The 2023 LGBTIQ survey of the European Union Agency for Fundamental Rights (FRA) showed a significant increase in hate-motivated harassment, with 55% of LGBTIQ people reporting such experiences (up 18 pps), as well as an increase in physical and sexual attacks in most EU countries. Achieving a ‘Union of Equality’ was confirmed as a priority in President von der Leyen’s political guidelines for 2024-2029, emphasising the EU’s commitment to ensuring equal rights for all. Therefore, the Commission is working on a renewed strategy to combat the inequalities experienced by LGBTIQ people. The aim is to build on the progress achieved through the 2020- 2025 LGBTIQ equality strategy and tackle any gaps, in full respect of Member States’ competences. As mentioned by the President von der Leyen in her mission letter to the Commissioner for Equality, the new strategy will focus, among other things, on addressing ‘the continued and persisting hate-motivated harassment and violence, including online, and banning the practice of conversion therapy’. This consultation will enable the Commission to gather evidence on the areas requiring further action at EU level to advance LGBTIQ equality. It will collect input from Member State authorities to feed into the preparation of the new LGBTIQ equality strategy. This is a deliverable of the Commission’s 2025 work programme. Please fill in this questionnaire by 13 May 2025. Identification section

 Taavi

 Talupuu

 [email protected]

 Which country are you representing? Estonia LGBTIQ equality strategy post-2025 – Key priorities

1. Combating discrimination against LGBTIQ people is one of the pillars of the current LGBTIQ

equality strategy. To what extent do you agree with the following statements? (strongly agree/ agree/neutral/ disagree/strongly disagree/I don’t know):

 The EU should support Member States in promoting health equity for LGBTIQ people through guidance and collaboration and the exchange of best practices

Strongly agree

 The EU should support LGBTIQ equality in education through guidance and collaboration with Member States

Agree

2

 The EU should support Member States’ efforts to advance LGBTIQ equality in sports through guidance and collaboration

Strongly agree

 The EU should address LGBTIQ homelessness and socio-economic inequalities Strongly agree

 The EU should focus on promoting a safe and inclusive working environment, including by cooperating with private organisations

Strongly agree

 The EU should play a key role in combating bias and discrimination in AI and online Strongly agree

You may also further explain your choices: The EU should play a key role in combating prejudice and discrimination in the context of AI and the online environment. In fact, it already does. If the EU's influence in this role were to weaken then technological developments could move the game in a direction that would endanger fundamental rights (max. 500 characters)

2. Improving LGBTIQ people’s safety is another pillar of the current LGBTIQ equality strategy. To what extent do you agree with the following statements? (strongly agree/ agree/neutral/ disagree/strongly disagree/I don’t know):

 The EU should play a major role in combating conversion practices Agree

 It is important for the EU to counter intersex genital mutilation Agree

 The EU should prioritise fighting anti-LGBTIQ online hate speech, including in partnership with digital platforms

Neutral

 The EU should better support countering anti-LGBTIQ hate speech and hate crimes Neutral

 The EU should fully support the prevention of bullying (including cyberbullying) and discrimination against LGBTIQ children and young people

Agree

 The EU should help better protect LGBTIQ public and private events, including Pride marches

Strongly agree

 The EU should further improve support for LGBTIQ victims of crime Strongly agree

 The EU should prioritise safeguarding the rights of LGBTIQ asylum seekers Strongly agree

You may also further explain your choices : (max. 500 characters) EE agrees that the EU should play a role in combating conversion practices. EU should focus on protecting minors against such harmful practices. Combating conversion practices by the EU should cover measures taken in the areas of education and social affairs. This should not mean harmonising criminal law at the EU level. For harmonisation of EU criminal law, the legal basis is lacking.

Fighting and better support countering anti-LGBTIQ online hate speech and hate crimes through criminal law measures at the EU level would not have sufficient legal basis in the Article 83(1) of TFEU.

3

3. Building more inclusive societies for LGBTIQ people is another pillar of the current LGBTIQ equality strategy. To what extent do you agree with the following statements? (strongly agree/ agree/neutral/ disagree/strongly disagree/I don’t know):

 The EU should create a conducive environment for LGBTIQ civil society organisations and human rights defenders

Strongly agree

 The EU should focus on countering anti-LGBTIQ narratives Strongly agree

 The EU should play a major role in improving recognition for trans, intersex and non- binary people

Strongly agree

 It is important for the EU to uphold the rights of rainbow families and their children Strongly agree

 The EU should play a major role in upholding the rights of LGBTIQ children, like all children

Strongly agree

 The EU should challenge and raise awareness of gender stereotypes Strongly agree

You may also further explain your choices : (max. 500 characters)

4. Advancing LGBTIQ equality in the EU’s external relations is another pillar of the current LGBTIQ equality strategy. To what extent do you agree with the following statements? (strongly agree/ agree/neutral/ disagree/strongly disagree/I don’t know):

 The EU should promote LGBTIQ equality in countries that are candidate members or potential candidates for EU membership

Strongly agree

 The EU should promote LGBTIQ equality in its neighbourhood countries Strongly agree

 The EU should promote LGBTIQ equality in non-EU countries Strongly agree

 The EU should play a major role in protecting LGBTIQ human rights defenders and supporting LGBTIQ civil society in non-EU countries

Strongly agree

 The EU should counter the spread of anti-LGBTIQ and identity-based disinformation and information manipulation

Strongly agree

 The EU should continue to promote the full and equal enjoyment of human rights by LGBTIQ people around the world, including through the UN and other international organisations

Strongly agree

You may also further explain your choices: (max. 500 characters)

5. Are there any other priorities which you would like EU action on LGBTIQ equality to focus on? Please explain: (max. 500 characters)

No. LGBTIQ equality strategy post-2025 - Support to Member States

6. What are the main obstacles faced by Member State authorities in advancing LGBTIQ equality? Please choose no more than five options.

o Limited financial resources to implement equality initiatives

4

o Lack of capacity or expertise within public institutions o Insufficient guidance or support from EU level o Challenges in securing political consensus or support o Resistance from societal or cultural groups o Difficulty in collecting and using data on LGBTIQ issues o Limited collaboration or coordination between government bodies and civil

society o Legal or constitutional barriers to implementing changes o Other (please specify)

7. What can the Commission do to support Member States under the new LGBTIQ equality

strategy? Please choose no more than five options. o Provide funding for national initiatives and projects o Facilitate exchange of best practices among Member States o Offer training and capacity-building for policymakers and public officials o Develop EU-wide guidelines on key issues for LGBTIQ equality o Raise awareness at EU level through campaigns and public statements o Participate in more events in Member States to support action in favour of LGBTIQ

equality o Monitor and report on Member States' progress in advancing LGBTIQ equality o Foster the collection of data on LGBTIQ people at EU level o Other (please specify)

8. Do you have any comments regarding the development of the new LGBTIQ equality

strategy? Please specify (max. 1 500 characters): No. Subgroup on LGBTIQ equality

9. How would you rate the usefulness of the LGBTIQ Equality Subgroup in helping your Member State to advance LGBTIQ equality at national level?

o Very useful o Useful o Neutral o Slightly useful o Not at all useful

10. The LGBTIQ Equality Subgroup has a mandate until 2025, coinciding with the closure of

the 2020-2025 LGBTIQ equality strategy. Should the Subgroup's mandate be renewed for the post-2025 period?

o Yes o No o Other (please specify)

11. What topics should be discussed within the Subgroup in the upcoming years? Please

specify (max. 500 characters): Key priorities of the LGBTIQ equality strategy and how to support member states on advancing LGBTIQ equality.

12. Could you grade your preferred working methods for the Subgroup? Please choose no more than five options.

o Exchange of thematic good practices followed by a Q&A and a plenary discussion

5

o Presentation of good practices from the Presidency of the Council followed by a Q&A and a plenary discussion

o Participatory sessions based on exercises, case studies and discussions o Thematic presentations followed by discussions in smaller groups and

plenary discussions o Joint meetings with other expert groups o Round tables for updates by all members o Issuing of guidelines and other deliverables o Other (please explain)

13. Regarding the organisational aspects of the Subgroup, what are your preferences in terms

of the length, frequency and format of meetings? Please specify (max. 1 000 characters): We would prefer physical meetings to take place no more than twice per year.

14. Do you have any comments regarding the work of the Subgroup? Please specify (max. 500 characters):

No. LGBTIQ national action plan or strategies

15. Does your Member State currently have a dedicated LGBTIQ national action plan or strategy in place?

 Yes

 No

If yes, what is the duration of the current strategy or action plan?

16. Please provide a link to the current strategy or action plan or include it as an attachment (if not available online):

17. Is your Member State planning to renew the current LGBTIQ national action plan or

strategy? Please explain (max. 500 characters):

18. If there is no dedicated LGBTIQ national action plan or strategy in place, is your Member State planning to adopt one? Please explain (max. 500 characters):

Yes. Estonia is currently working on LGBTIQ action plan 2025-2030.

19. Do you agree that the Guidelines for Strategies and Action Plans to Enhance LGBTIQ Equality drawn up by the LGBTIQ Equality Subgroup were helpful in the process of developing a national LGBTIQ equality strategy or action plan or could be helpful for the preparation of a new one?

a. Strongly agree b. Agree c. Neutral d. Disagree e. Strongly disagree f. Not applicable (e.g., no strategy or action plan developed)

20. Do you have any comments on how to help support the process of developing a national

LGBTIQ action plan or strategy/human rights framework in your Member State? Please specify (max. 1 500 characters):

No.