Perioodi 2023–2027 suur- ja väikeprojektide toetuse andmise tingimused ja kord

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Perioodi 2023–2027 suur- ja väikeprojektide toetuse

andmise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7

lõike 2, § 12 lõike 3 ja § 24 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava aastateks

2023–2027“ sekkumise 0.3 „Innovatsioonikoostöö projektid – Euroopa

innovatsioonipartnerluse tegevusrühma projektid“ raames antava suur- ja väikeprojektide

toetuse (edaspidi toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord.

§ 2. Toetuse andmise eesmärk

Toetuse andmise eesmärk on võimaldada põllumajandustootjatele ja metsandusettevõtjatele

vajalike innovatiivsete lahenduste väljatöötamist, käsitledes vajaduse korral kogu tarneahela

vastastikust mõju ning võimaldades välja töötada uuenduslikke ja suurema lisandväärtusega

tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid, mille tulemusel suureneb ettevõtjate konkurentsivõime.

§ 3. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi

(1) Põllumajandustoodetest mittepõllumajandustoodete töötlemisele ning metsasaaduste

töötlemisele ja metsa majandamisele suunatud § 4 lõikes 1 sätestatud tegevuse elluviimise

toetamine on vähese tähtsusega abi milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023),

tähenduses (edaspidi vähese tähtsusega abi) ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja

konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

(2) Kui lõikes 3 nimetatud vähese tähtsusega abi saajal on vähese tähtsusega abi määr ületatud,

on § 4 lõikes 1 sätestatud tegevuse elluviimise toetamine teadus- ja arendusprojektidele antav

riigiabi komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise

EELNÕU

27.05.2025

2

kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187,

26.06.2014, lk 1–78), artikli 25 tähenduses.

(3) Riigiabi või vähese tähtsusega abi saaja on konkurentsiseaduse § 2 lõike 1 tähenduses

ettevõtja, sealhulgas mittetulundusühing või mittetulundusühingu liige või maaparandusühistu

või Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühma liige, kes osaleb ise või kelle töötaja, osanik,

aktsionär, liige või juhtorgani liige osaleb toetatavas tegevuses.

2. peatükk

Toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse määr ja suurus

§ 4. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse põllumajandustoodete tootmisele ja töötlemisele, metsasaaduste

töötlemisele, metsa majandamisele ning põllumajandustoodetest mittepõllumajandustoodete

töötlemisele suunatud järgmiste tegevuste elluviimiseks, millega panustatakse §-s 2 sätestatud

eesmärkide saavutamisse:

1) rakendusuuringu tegemine;

2) tootearenduse tegemine;

3) punktis 1 või 2 sätestatud tegevusele eelneva teostatavusuuringu tegemine;

4) punktis 1 või 2 sätestatud tegevusega seotud intellektuaalomandi esmakaitse taotlemine;

5) rakendusuuringu, tootearenduse või teostatavusuuringu alane nõustamine;

6) kirjanduse ülevaate koostamine.

(2) Toetuse taotleja (edaspidi taotleja) kavandatav tegevus (edaspidi innovatsiooniprojekt)

peab olema suunatud ettevõtete praktiliste energia-, ressursi- ja keskkonnasäästlikkuse

tulemuslikkust suurendavate lahenduste väljatöötamisele ning uudse ja rakendusliku lahenduse

arendamisele.

(3) Toetust antakse piiriülese koostööga innovatsiooniprojekti elluviimiseks, kui töörühm

osaleb projektis partnerina ning projekti kulud jagatakse kahe erineva regiooni vahel. Töörühm

peab määrama oma rolli innovatsiooniprojektis kas piiriülese koostööprojekti juhtpartneri või

partnerina. Juhtpartnerina osaledes koordineerib töörühm kogu piiriülese koostööprojekti

elluviimist ja partnerite tegevust, tagades tegevuste toimumise vastavalt kokkulepitud ajakavale

ja eelarvele, ning võib taotleda toetust kogu projekti kulude katmiseks. Partnerina osaledes saab

Eesti töörühm taotleda toetust üksnes Eestis tehtud innovatsiooniprojekti tegevuste

tegevuskulude katteks.

(4) Toetatava innovatsiooniprojekti elluviimisel tuleb järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa

Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist

(EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad)

toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL)

nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186), artikli 127 lõike 3 kohast interaktiivset

koostöömudelit ning samas artiklis sätestatud Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmadele

kehtestatud nõudeid.

(5) Toetust ei anta järgmiste tegevuste kohta:

1) eraldiseisev teadustegevus, millel puudub praktiline väljund taotleja jaoks;

2) teavitus- ja esitlustegevus, mis kattub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/2115 artikli 78 alusel toetatava tegevusega;

3) ärimudeli loomine, muutmine või täiendamine;

3

4) tootmiskorralduse, kvaliteedistandardi ja juhtimise alane nõustamine;

5) veebilehe ja e-poe loomine ning töös hoidmine;

6) üksnes kirjanduse või andmebaasi alusel teostatavus- või tasuvusuuringu tegemine.

(6) Toetatava tegevusega ei tohi alustada, sealhulgas sellega seotud siduvaid kohustusi ei tohi

olla võetud, ja toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei tohi olla väljastatud

varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval.

§ 5. Toetuse määr ja suurus

(1) Toetust antakse kuni 80 protsenti innovatsiooniprojekti abikõlbliku kulu maksumusest.

(2) Toetuse maksimaalne suurus ühe innovatsiooniprojekti kohta on:

1) väikeprojekti puhul 350 000 eurot;

2) suurprojekti puhul 800 000 eurot.

(3) Toetust antakse innovatsiooniprojekti maksumusest kuni neli protsenti rakendusuuringu,

tootearenduse või teostatavusuuringu alaseks nõustamiseks ja kuni 3000 eurot kirjanduse

ülevaate koostamiseks.

(4) Toetuse maksimaalne suurus § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud intellektuaalomandi esmakaitse

taotlemisel on kuni 50 protsenti abikõlblikest kuludest;

(5) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 83 lõike 1

punkti a kohaselt tegelikult tekkinud abikõlblike kulude hüvitamisena.

(6) Taotlejale või taotleja kaudu abi saavale ettevõtjale toetuse andmisele vahetult eelnenud

kolme aasta jooksul antud vähese tähtsusega abi ei tohi koos taotletava toetusega ületada vähese

tähtsusega abi ülemmäära 300 000 eurot.

(7) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) 2023/2831

artiklis 5 sätestatud eri eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

(8) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad,

kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt.

§ 6. Abikõlblikud kulud

(1) Abikõlblikud on järgmised innovatsiooniprojekti elluviimiseks vajalikud kulud, mis tehakse

sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil ja kooskõlas Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikliga 127 ning mis on vajalikud toetuse

eesmärgi saavutamiseks:

1) innovatsiooniprojekti ellu viiva töötaja tööjõukulu, sealhulgas tööjõukulu töö-, töövõtu- või

käsunduslepingu alusel;

2) innovatsiooniprojekti elluviimiseks vajalike materjalide kulu;

3) innovatsiooniprojekti tulemuste levitamise kulu.

(2) Lõike 1 punktis 1 nimetatud tööjõukulud ei või ületada 15 protsenti innovatsiooniprojekti

abikõlbliku kulu maksumusest.

(3) Abikõlblikud on täiendavad kaudsed kulud kuni 15 protsendi ulatuses otsestest

tööjõukuludest lihtsustatud hüvitamisviisi alusel tingimusel, et toetuse saaja puhul ei ole

4

tegemist riigiabi saajaga.

(4) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 73 lõikes 3 sätestatud kulu;

2) käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;

3) tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikute vahel sõlmitud tehinguga kaasnev kulu;

4) enne taotluse esitamist tekkinud kulu;

5) taotleja ja innovatsioonipartneri tavapärane tegevus- ja üldkulu;

6) sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, tagatismakse

ja finantsteenustega seotud muu kulu;

7) riigilõiv, trahv, finantskaristus ning vaide- ja kohtumenetluse korral menetluskulud;

8) maa ja olemasoleva ehitise ostmise, üürimise ja rentimise kulu;

9) tootmis- või töötlemisseadmesse ja ehitisse tehtava investeeringu kulu;

10) tehnoloogiasse tehtava investeeringu kulu, kui tehnoloogiat saab kasutada või muuta

kasutuskõlblikuks tööstuslikes rakendustes või kaubanduslikul eesmärgil;

11) kulu, mille kohta on taotleja saanud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu

või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi;

12) kasutatud masina ja seadme ostmise kulu;

13) koolituskulu, sealhulgas koolitusreisi kulu;

14) keskkonnamõju hindamisega või detailplaneeringu koostamisega kaasnev kulu;

15) innovatsioonipartneri palkamise korral taotluse esitamise ajal taotleja juures töötava

innovatsioonipartneri tööjõukulu ning olemasoleva töökoha täitmise ja taotleja juures töötava

töötaja asendamise kulu;

16) turundustegevusega seotud kulu;

17) innovatsiooniprojekti elluviimise seisukohast põhjendamatu ja ebaoluline kulu.

(5) Abikõlbliku kulu eest peab olema tasutud innovatsiooniprojekti abikõlblikkuse perioodi

jooksul.

§ 7. Kulude mõistlikkuse tõendamine

(1) Taotleja peab innovatsiooniprojekti raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara

mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse.

(2) Kui innovatsiooniprojekti raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav

käibemaksuta maksumus ületab 20 000 eurot, küsib taotleja üksteisest sõltumatute asjakohaste

hinnapakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust. Kui projekti raames tellitava

töö või teenuse või soetatava vara käibemaksuta maksumus on alla 20 000 euro, küsib taotleja

üksteisest sõltumatute asjakohaste hinnapakkujate käest vähemalt ühe hinnapakkumuse.

(3) Taotleja võib küsida alla kolme hinnapakkumuse, kui kolme hinnapakkumust küsida ei ole

objektiivselt võimalik ja esitama selle kohta põhjenduse.

(4) Hinnapakkumus peab sisaldama taotleja nime, hinnapakkuja nime ja kontaktandmeid,

hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust

ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust.

(5) Hinnapakkumuse küsimisel hoidub toetuse saaja huvide konfliktist. Huvide konfliktina

käsitatakse olukorda, kus toetuse saajal või tema nimel tegutseval isikul, sealhulgas töötajal,

juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud ostumenetluse ettevalmistamisse

või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle ostumenetluse tulemust, on

finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust

5

ja sõltumatust kahjustavatena.

(6) Taotleja ei või lõikes 2 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks innovatsiooniprojekti

raames tellitavat tööd või teenust või soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või

vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Taotleja võib jaotada innovatsiooniprojekti raames

tellitava töö või teenuse või soetatava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel

õigustatud.

(7) Lõigetes 1‒6 sätestatut ei kohaldata, kui taotleja on hankija riigihangete seaduse § 5

tähenduses, kes peab hanke korraldamisel järgima riigihangete seadust. Kui taotleja korraldab

riigihanke pärast taotluse esitamist, teeb ta enne taotluse esitamist turu-uuringu riigihangete

seaduse kohaselt.

(8) Lõigetes 1‒7 sätestatud tingimused kehtivad ka innovatsioonipartnerile.

§ 8. Ostumenetlus riigihangete registris

(1) Kui § 4 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud tegevuse eeldatav käibemaksuta maksumus on

60 000 eurot või sellest suurem, peab toetuse taotleja nimetatud tegevuse raames tellitava töö

või teenuse või soetatava vara mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks korraldama

ostumenetluse riigihangete registris.

(2) Ostumenetluse korraldamine riigihangete registris peab vastama järgmistele nõuetele:

1) ostumenetluse väljakuulutamisel avaldatakse riigihangete registris ostuteade, millest nähtub

tellitava töö või teenuse või soetatava vara kirjeldus, tehnilised andmed, majanduslikult

soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks pakkumuste hindamise kriteeriumid ja pakkumuste

esitamise tähtpäev;

2) pakkumuste esitamise tähtaeg on vähemalt 15 kalendripäeva;

3) teade ostumenetluse kohta on avalik;

4) ostumenetlusega seotud teabevahetus ostumenetluse korraldaja ja pakkuja vahel, sealhulgas

ostuteatele ja sellega seotud dokumentidele juurdepääsu võimaldamine ning pakkumuste ja

selgituste esitamine, toimub riigihangete registris;

5) pakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris;

6) punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta pärast pakkumuste esitamise tähtaega ja parima

pakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda;

7) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) esindajale lisatakse

Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruse nr 137 „Riigihangete registri põhimäärus” §

21 lõike 1 punkti 19 kohane vaatleja roll.

(3) Pakkumus peab sisaldama taotleja nime, pakkuja nime, registrikoodi ja kontaktandmeid,

pakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning

käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust.

(4) Taotleja võib loobuda ostumenetluse korraldamisest riigihangete registris, kui see ei ole

objektiivselt võimalik, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate

paljusus.

(5) Taotleja ei või lõikes 1 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava tegevuse

raames tellitavat tööd või teenust või soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või

vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Taotleja võib jaotada toetatava tegevuse raames tellitava

töö või teenuse või soetatava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.

6

§ 9. Taotleja

(1) Toetust antakse taotlejale, kes on äriseadustiku tähenduses ettevõtja ja kelle

innovatsiooniprojekt hõlmab tegevusi, mis kuuluvad justiitsministri 28. detsembri 2005. a

määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade

klassifikaator (EMTAK)“ (edaspidi EMTAK 2008) alusel määratletud järgmiste tegevusalade

alla:

1) üheaastaste põllukultuuride kasvatus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 011);

2) mitmeaastaste taimede kasvatus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 012);

3) taimede paljundamine (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 013);

4) loomakasvatus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 014);

5) segapõllumajandus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 015);

6) põllumajandust abistavad tegevusalad ja saagikoristusjärgsed tegevused (EMTAK 2008,

jagu A, alajagu 016);

7) metsakasvatus ja muud metsamajanduse tegevusalad (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 021);

8) looduslike materjalide kogumine, välja arvatud puit (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 023);

9) toiduainete tootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 10), välja arvatud kala, vähilaadsete ja

limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 102);

10) joogitootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 11).

(2) Toetust antakse innovatsiooniprojekti elluviimiseks väikeprojekti korral ühele ettevõtjale,

mitmele ettevõtjale ühiselt, mittetulundusühingule, tulundusühistule või maaparandusühistule

ning suurprojekti elluviimiseks vähemalt kolmele eraldiseisvale ettevõtjale,

mittetulundusühingule, tulundusühistule või maaparandusühistule, kes on

innovatsiooniprojekti elluviimise eesmärgil sõlminud koostöölepingu. Mittetulundusühingul,

tulundusühistul ja maaparandusühistul peab olema vähemalt kolm liiget. Kõiki koostöölepingu

sõlminud pooli käsitletakse edaspidi ühiselt kui taotlejat.

(3) Taotleja peab kaasama toetuse eesmärgi saavutamiseks lepingu alusel vähemalt ühe

järgmise innovatsioonipartneri:

1) teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 lõike 1 kohane teadus- ja arendusasutus;

2) ekspert, kelleks võib olla teadur, insener, regionaalministri 27. detsembri 2023. a määruse

nr 113 „Perioodi 2023–2027 nõuandeteenuse osutamise toetus“ §-s 6 sätestatud nõuetele vastav

nõustaja või muu töötaja, kellel on vähemalt keskharidus ja vähemalt kolmeaastane

töökogemus asjaomases valdkonnas viimase kümne aasta jooksul.

(4) Asjaomases valdkonnas doktorikraadiga isiku või doktoriõppes õppiva doktorandi

kvalifikatsiooni loetakse võrdsustatuks lõike 3 punktis 2 nimetatud töökogemusega.

§ 10. Nõuded taotlejale

(1) Taotleja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks määratud

intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud. Maksuvõla

tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud

summas.

(2) Taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt

ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud

sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.

(3) Taotleja on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja

7

tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise

ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas.

(4) Taotleja on täitnud Euroopa Komisjoni korralduse ebaseaduslikuks ja siseturuga

kokkusobimatuks tunnistatud abi tagasimaksmise kohta.

(5) Taotlejal ei ole kehtivat karistust karistusseadustiku §-s 491, 209, 2091, 210, 296, 298, 2981,

372, 373 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest.

(6) Taotleja või innovatsioonipartneri juures töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel töötav

isik, juhtorgani liige, osanik või aktsionär ei tegutse innovatsiooniprojekti abikõlblikkuse

perioodil juhtorgani liikmena, osanikuna või aktsionärina innovatsiooniprojektiga seotud

teadus- ja arendusasutuses või taotleja juures.

(7) Taotleja omatoodetud või töödeldud toodete ja saaduste turustamisest saadav müügitulu oli

taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal või sellele vahetult eelnenud

majandusaastal, mille majandusaasta aruande äriregistrile esitamise tähtpäev on möödunud, üle

20 000 euro.

(8) Paragrahvi 9 lõike 3 punktis 2 nimetatud ekspert ei tohi tegeleda müügikonsultandi tööga,

olla taotleja juhtorgani liige, osanik või aktsionär ega olla töötanud taotleja juures töö-, töövõtu-

või käsunduslepingu alusel ühe aasta jooksul enne taotluse esitamist.

(9) Kui taotleja on riigiabi saaja, ei tohi ta olla raskustes olev ettevõtja komisjoni määruse (EL)

nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses, kui selline nõue tuleneb asjakohasest Euroopa Liidu

õigusaktist, ning tal ei tohi olla täitmata artikli 1 lõike 4 punktis a nimetatud korraldus

ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohta.

(10) Lõigetes 1‒6 sätestatud nõuded kehtivad ka innovatsioonipartnerile.

(11) Kui taotleja on kaasanud innovatsioonipartnerina välispartneri, peab välispartner esitama

PRIA kinnituse, et:

1) tal ei ole päritoluriigi ees täitmata kohustusi, sealhulgas maksukohustusi ja Euroopa Liidu

vahenditest tulenevaid kohustusi;

2) ta ei ole rikkunud päritoluriigi seadusi;

3) ta on majanduslikult piisavalt stabiilses seisundis, et täita oma kohustusi partnerlussuhte

raames, sealhulgas kavandatud arendustegevuse osas, ja

4) tema põhikirjajärgne tegevus hõlmab teadus- ja arendustegevust.

3. peatükk

Toetuse taotlemine

§ 11. Taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg

(1) Toetuse saamiseks esitab taotleja selleks ettenähtud tähtajal PRIA-le elektrooniliselt PRIA

e-teenuse keskkonna kaudu §-s 12 sätestatud nõuetele vastava taotluse.

(2) PRIA teatab taotluste esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma

veebilehel.

§ 12. Nõuded taotlusele

8

(1) Taotleja esitab taotluses järgmised andmed:

1) taotleja nimi ja isiku- või registrikood ning taotleja esindaja ja innovatsiooniprojekti juhi

nimi ja kontaktandmed;

2) innovatsiooniprojekti selgelt sõnastatud tegevused ja sisu;

3) innovatsiooniprojekti kogumaksumus ja abikõlblike kulude suurus;

4) asukoht, kus innovatsiooniprojekti tegevused peamiselt toimuvad;

5) innovatsioonipartneri nimi ja kontaktandmed;

6) taotleja ja innovatsioonipartneri moodustatud innovatsiooniprojekti meeskonna liikmete

elulookirjeldused;

7) eksperdi kaasamise korral eksperdi elulookirjeldus ning haridust või kvalifikatsiooni tõendav

dokument;

8) suur- või väikeprojekti toetuse taotlemise korral koostööleping;

9) piiriülese koostööprojekti puhul kinnitus teise riigi rahastamisotsuse kohta

10) kulude mõistlikkust tõendavad §-s 7 ja §-s 8 nimetatud dokumendid või kui toetatava

tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus

on alla 20 000 euro, siis sellise kulu kirjeldus.

(2) Koos taotlusega esitab taotleja innovatsiooniprojekti plaani, mis peab sisaldama järgmisi

andmeid:

1) innovatsiooniprojekti aluseks oleva probleemi lühikirjeldus;

2) innovatsiooniprojekti pealkiri, eesmärgid ja oodatavad tulemused nii eesti kui ka inglise

keeles;

3) innovatsiooniprojekti algus- ja lõppkuupäev, ajakava, kogumaksumus ja abikõlblike kulude

suurus, taotletava toetuse summa ning innovatsiooniprojekti tulemuste levitamise kava.

(3) Piiriülese koostööprojekti puhul, mis hõlmab rahastajat teisest Euroopa Liidu riigist, peab

piiriülese töörühmana toetust taotlev partner tõendama korraldusasutusele oma osalust teise

riigi poolt kaasrahastatavas töörühmas. Taotleja esitab teise regiooni rahastaja kinnituse, et

taotleja tegevus partnerina selles piiriüleses koostööprojektis moodustab olulise osa

koostööprojekti tegevustest.

(4) Innovatsiooniprojekti elluviimise kulude, riskide ja loodava intellektuaalomandi õiguste

kasutamine ning jaotamine sätestatakse enne innovatsiooniprojekti elluviimisega alustamist

taotleja ja innovatsioonipartneri vahelises koostöölepingus.

4. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 13. Taotluse kontrollimine

(1) Taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja innovatsiooniprojekti toetuse

saamise nõuetele vastavust kontrollib PRIA.

(2) Pärast taotluse esitamise tähtpäeva esitab PRIA Maksu- ja Tolliametile päringu toetust

taotlenud füüsilisest isikust ettevõtjate kohta järgmiste andmete saamiseks:

1) käibedeklaratsiooni andmed nende füüsilisest isikust ettevõtjate puhul, kes on

käibemaksukohustuslased;

2) tuludeklaratsiooni vormi E andmed.

§ 14. Taotluse hindamine

(1) PRIA hindab taotlusi lisas „Taotluse hindamise kriteeriumid“ sätestatud

9

hindamiskriteeriumite alusel ja moodustab hindamistulemuste alusel taotluste

paremusjärjestuse, milles loetakse paremaks suurema koondhinde saanud taotlus.

(2) PRIA hindab taotlusi lisas sätestatud hindamiskriteeriumite alusel, andes iga

hindamiskriteeriumi eest hindepunkte vahemikus 0–4.

(3) Koondhinne on hindamiskriteeriumite eest antud hindepunktide kaalutud keskmine, mille

leidmiseks korrutatakse iga hindamiskriteeriumi eest antud hindepunktid vastava

hindamiskriteeriumi osakaaluga ja saadud tulemused liidetakse.

(4) Võrdse koondhindega taotluste puhul eelistatakse taotlust, milles esitatud tegevused viib

ellu maapiirkonnas tegutsev taotleja, kelle püsiv tegevuskoht on väljaspool Tallinna või

Tallinnaga piirnevaid valdu ja kes on saanud lõike 5 punktis 1 sätestatud hindamiskriteeriumi

eest enim hindepunkte.

(5) Taotluse hindamiskriteeriumite osakaal koondhindes on järgmine:

1) innovatsiooniprojekti mõju sekkumise eesmärkide saavutamisele ja innovatsiooniprojekti

põhjendatus – 40 protsenti koondhindest;

2) innovatsiooniprojekti meeskonna pädevus ning taotleja võimekus innovatsiooniprojekt ja

selle jätkutegevused ellu viia – 40 protsenti koondhindest;

3) innovatsiooniprojekti kvaliteet – 20 protsenti koondhindest.

(6) Taotluste hindamiseks ja paremusjärjestuse moodustamise ettepaneku tegemiseks

moodustab PRIA hindamiskomisjoni, mis koosneb vähemalt viiest liikmest.

§ 15. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ei ületa toetuseks ettenähtud

vahendeid, rahuldatakse kõik nõuetekohased taotlused, mis vastavad hindamiskriteeriumite

miinimumnõuetele, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28

lõike 1 punkti 3 alusel.

(2) Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ületab toetuseks ettenähtud

vahendeid, rahuldatakse taotluste hindamise tulemusel koostatud taotluste paremusjärjestuse

alusel parimad nõuetekohased taotlused, mis vastavad hindamiskriteeriumite

miinimumnõuetele, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28

lõike 1 punkti 2 alusel.

(3) Taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, kui:

1) taotluse koondhinne on vähemalt 2,5 ja;

2) taotlus on kõigi § 14 lõikes 5 sätestatud hindamiskriteeriumite eest saanud vähemalt

2,0 hindepunkti.

(4) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate

mitteabikõlblike kulude tõttu, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse, vähendades

toetuse summat Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 5

tingimustel mitteabikõlblike kulude võrra.

(5) Taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud alustel.

(6) PRIA teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise

10

otsuse 80 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast.

5. peatükk

Nõuded toetuse saajale ja toetuse maksmine

§ 16. Toetuse saaja kohustused

(1) Toetuse saaja viib innovatsiooniprojekti ellu, sealhulgas esitab kõik innovatsiooniprojekti

elluviimist tõendavad dokumendid, kuni 42 kuu jooksul arvates PRIA poolt taotluse

rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029.

(2) Toetuse saaja võib ühel korral innovatsiooniprojekti elluviimise jooksul enne

innovatsiooniprojekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist taotleda innovatsiooniprojekti

elluviimise pikendamist ühe aasta võrra mõjuval põhjusel ning tingimusel, et saavutatav

tulemus on kooskõlas meetme eesmärkide ja innovatsiooniprojektiga ning

innovatsiooniprojekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 30. juunil 2029.

(3) Toetuse saaja võib teha innovatsiooniprojekti eelarveridade vahel muudatusi kuni kümne

protsendi ulatuses projekti eelarve mahust ilma täiendavat taotlust esitamata tingimusel, et

muudatus ei too kaasa erinevate riigiabi liikide summade ega abi osakaalu muutust ning see on

eelnevalt kooskõlastatud PRIA-ga.

(4) Toetuse saaja alustab innovatsiooniprojekti elluviimist 30 kalendripäeva jooksul arvates

taotluse rahuldamise otsuse tegemisest ja esitab koos maksetaotlusega innovatsiooniprojekti

elluviimise alustamist tõendavad dokumendid.

(5) Toetuse saaja täidab kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni järgmisi kohustusi:

1) võimaldab teha auditit, teostada järelevalvet ja teha muud toetuse saamisega seotud kontrolli

ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja kinnisasjal,

ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal;

2) esitab auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud

andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul;

3) eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid

kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;

4) esitab toetuse kasutamisega seotud seireks ja hindamiseks vajalikku teavet;

5) teavitab viivitamata PRIA-t taotluses esitatud või innovatsiooniprojektiga seotud andmete

muutumisest või innovatsiooniprojekti elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas

innovatsiooniprojektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule;

6) jagab teavet nii algava, käimasoleva kui ka lõppenud innovatsiooniprojekti tegevuse kohta,

seejuures jagab teavet innovatsiooniprojekti tegevuste ja saadud tulemuste kohta riikliku üldise

põllumajanduspoliitika ülesandeid täitva võrgustikuga;

7) näitab avalikkusele, et tegemist on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD)

toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi

komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/129, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/2115 kohaseid õliseemnete, puuvilla ja veinivalmistamise

kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning liidu toetuse ja ÜPP strateegiakavadega seotud

teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad normid, sätestatud nõuete kohaselt.

(6) Toetuse saaja täidab toetuskõlblikkuse tingimusi, kui ta vastab § 10 lõigetes 1–5 sätestatud

nõuetele kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni.

§ 17. Maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele

11

(1) Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse

keskkonna kaudu maksetaotluse, kui on täidetud järgmised tingimused:

1) innovatsiooniprojekt on täielikult või osadena ellu viidud;

2) innovatsiooniprojekti elluviidud osa eest on tasutud.

(2) Toetuse saaja esitab maksetaotluses järgmised andmed:

1) toetuse saaja ärinimi ja äriregistri kood;

2) toetuse summa, mille maksmist ta taotleb;

3) teave elluviidud innovatsiooniprojekti maksumuse ja selle tasumise kohta;

4) teave innovatsiooniprojekti elluviimist tõendavate dokumentide kohta;

5) andmed innovatsiooniprojekti kogumaksumuse muutumise kohta;

6) teave selle kohta, kui innovatsiooniprojekti tegevuse elluviimist on § 20 alusel rahastatud

enne töö või teenuse tellimise või vara soetamise eest tasumist.

(3) Toetuse saaja esitab koos maksetaotlusega järgmised dokumendid:

1) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või

soetas vara;

2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav

digitaalallkirjaga maksekorraldus või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;

3) selle isiku väljastatud osutatud teenuse või tehtud töö üleandmist-vastuvõtmist tõendav

dokument, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö, ja töötasu maksmist tõendav dokument;

4) töö-, töövõtu- või käsundusleping;

5) Maksu- ja Tolliameti isikustatud tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

makse ja deklaratsiooni vormi väljavõte, arvelduskonto väljavõte maksude tasumise

tõendamiseks või Maksu- ja Tolliameti ettemaksukonto väljavõte;

6) väljavõte palgalehest, millelt on näha töötaja ja tema tööandja nimi, töötajale arvestatud

töötasu ning sellelt kinnipeetud maksud ja muud kinnipidamised ning makstav netotöötasu;

7) paragrahvi 7 lõikes 2 nimetatud juhul vähemalt kolme hinnapakkuja hinnapakkumused;

8) paragrahvi 7 lõikes 3 nimetatud juhul vähemalt ühe hinnapakkuja hinnapakkumus;

9) nõuetekohane innovatsiooniprojekti vahearuanne, milles kajastatakse üksikasjalikult senised

tulemused ning antakse hinnang innovatsiooniprojekti edenemise, tehtud tööde ja eesseisvate

tegevuste kohta;

10) nõuetekohane innovatsiooniprojekti lõpparuanne, milles peavad olema kajastatud

üksikasjalikud andmed innovatsiooniprojekti elluviimise, tehtud tööde ja tulemuste kohta ning

mis peab sisaldama hinnangut innovatsiooniprojekti tulemuslikkuse, elluviimise ja tulemuste

levitamise kohta;

11) innovatsiooniprojekti lõpparuande esitamise korral eesti- ja ingliskeelne lühikokkuvõte

innovatsiooniprojekti peamistest tulemustest.

(4) Lõike 3 punktis 9 nimetatud innovatsiooniprojekti vahearuanne esitatakse

innovatsiooniprojekti tegevuste elluviimise perioodi keskel 14 kalendripäeva jooksul ja selle

saab esitada maksetaotlusest eraldi.

(5) Lõike 3 punktis 10 nimetatud innovatsiooniprojekti lõpparuanne esitatakse

30 kalendripäeva jooksul arvates innovatsiooniprojekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.

§ 18. Maksetaotluse kontrollimine

PRIA kontrollib vastuvõetud maksetaotluses ja innovatsiooniprojekti elluviimist tõendavates

dokumentides esitatud andmete õigsust ning elluviidud innovatsiooniprojekti vastavust taotluse

rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele, Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ning

12

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusele ja selle alusel kehtestatud

õigusaktidele.

§ 19. Toetuse maksmine

(1) Toetus makstakse üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ning tingimusel, et toetuse saaja

on järginud innovatsiooniprojekti elluviimisel kõiki nõudeid.

(2) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõike 4 alusel, kui enne toetuse maksmist

tehakse kindlaks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28

lõikes 3 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused.

(3) Kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et taotleja rikub toetatava tegevuse elluviimise

nõudeid või ei täida muid toetuse saaja kohustusi, võib PRIA rikkumise raskust, ulatust,

püsivust ja korduvust arvestades vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõike 3 alusel.

(4) PRIA teeb toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja

jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul

arvates §-s 17 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.

(5) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse

maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.

§ 20. Toetuse maksmine enne kulutuste tegemist

(1) Toetatava innovatsiooniprojekti tegevuse elluviimist võib Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 30 lõike 1 ja lõike 3 punkti 1 kohaselt rahastada

toetuse saaja taotluse alusel riigieelarvelistest vahenditest pärast taotluse rahuldamise otsuse

tegemist enne töö või teenuse tellimise või vara soetamise eest tasumist, kui töö või teenus on

lõpetatud või vara on üle antud ning toetuse saaja on selle vastu võtnud ja selle eest tasunud

vähemalt omafinantseeringuga võrdse rahasumma ning kui toetuse saaja on piisavalt

usaldusväärne.

(2) Lõike 1 kohaselt innovatsiooniprojekti tegevuse elluviimise rahastamiseks esitab toetuse

saaja pärast toetatava innovatsiooniprojekti tegevuse täielikku või osadena elluviimist PRIA-le

elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu asjakohase taotluse koos § 17 lõikes 3

nimetatud dokumentidega.

(3) PRIA teeb toetatava innovatsiooniprojekti tegevuse elluviimise rahastamise otsuse sellise

aja jooksul, et nimetatud otsuse alusel makstav raha oleks võimalik kanda toetuse saaja

arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates lõikes 2 nimetatud nõuetekohaste dokumentide

saamisest.

(4) Paragrahvi 17 lõike 3 punktis 1 nimetatud arvel või arve-saatelehel märgitud toetatava

innovatsiooniprojekti tegevuse abikõlblike kulude eest peab olema tasutud ja § 17 lõike 2

kohane maksetaotlus koos sama paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud dokumendiga peab

olema PRIA-le esitatud seitsme tööpäeva jooksul arvates toetatava innovatsiooniprojekti

tegevuse elluviimise rahastamise otsuse alusel saadud raha laekumisest.

§ 21. Dokumentide säilitamine

13

Toetuse taotlemisega seotud dokumente säilitab PRIA kuni 31. detsembrini 2039. Paragrahvis 3

sätestatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise korral säilitab PRIA dokumente kümme

aastat arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

§ 22. Toetuse saaja andmete avalikustamine

PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ning töötlemisest Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika

rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013

(ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

Lisa. Taotluse hindamise kriteeriumid

1

Regionaal- ja põllumajandusministri (kuupäev digiallkirjas) määrus nr …

„Perioodi 2023–2027 suur- ja väikeprojektide toetuse

andmise tingimused ja kord“

Lisa

TAOTLUSE HINDAMISE KRITEERIUMID

1. Innovatsiooniprojekti mõju sekkumise eesmärkide saavutamisele ja innovatsiooniprojekti

põhjendatus

Taotlejale vajalike uuenduslike lahenduste väljatöötamine ja konkurentsivõime suurenemine

(osakaal 40 protsenti kaalutud keskmisest)

Hindepunkt Hindamiskriteerium

4 Innovatsiooniprojekti elluviimisega kaasneb ettevõtja konkurentsivõime

märkimisväärne suurenemine.

Taotleja on taotluses ja innovatsiooniprojekti plaanis selgelt kirjeldanud vajadust

uuenduslike tegevuste järele turul ning nõudlus kirjeldatud toote või teenuse järele on

märkimisväärselt suur.

Taotluses ja innovatsiooniprojekti plaanis kirjeldatud tehnoloogiline lahendus on

rahvusvahelisel tasandil uuenduslik.

Innovatsiooniprojekt on väga hästi põhjendatud, kavandatud tegevused on

asjakohased ja teostatavad.

3 Hinnatav tegevus ei vasta täielikult hindepunkti 4 tingimustele, kuid ületab selgelt

hindepunkti 2 taseme.

2 Innovatsiooniprojekti elluviimisega kaasneb ettevõtja konkurentsivõime mõningane

suurenemine.

Taotleja on taotluses ja innovatsiooniprojekti plaanis osaliselt kirjeldanud vajadust

uuenduslike tegevuste järele turul ning kirjeldatud toote või teenuse nõudlust, kuid

liiga üldiselt.

Taotluses ja innovatsiooniprojekti plaanis kirjeldatud tehnoloogiline lahendus on

selle ettevõtte jaoks uuenduslik.

Innovatsiooniprojekt on põhjendatud, kavandatud tegevused on osaliselt asjakohased

ja teostatavad.

1 Hinnatav tegevus ei vasta täielikult hindepunkti 2 tingimustele, kuid ületab selgelt

hindepunkti 0 taseme.

0 Innovatsiooniprojekti elluviimisega ei kaasne ettevõtja konkurentsivõime

suurenemist.

Innovatsiooniprojektiga ei kaasne uut uuenduslikku toodet või teenust.

Taotluses ja innovatsiooniprojekti plaanis kirjeldatud tehnoloogiline lahendus ei ole

uuenduslik.

Tegevused ei ole asjakohased ning tegevuste elluviimine ja oodatud tulemuste

saavutamine ei ole tõenäoline.

2. Innovatsiooniprojekti meeskonna pädevus ning taotleja võimekus innovatsiooniprojekt ja

selle jätkutegevused ellu viia (osakaal 40 protsenti kaalutud keskmisest)

Hindepunkt Hindamiskriteerium

4 Meeskonna võimekus innovatsiooniprojekt ellu viia on väga hea.

2

Meeskonnas on olemas kõik vajaliku pädevusega inimesed, et innovatsiooniprojekt

edukalt ellu viia.

Taotleja finantsvõimekus on väga hea, arvestades taotleja maksevõimet,

võlakordajat, müügitulu ja puhasrentaablust.

Taotleja võimekus katta innovatsiooniprojekti elluviimisega seotud kulusid ja

ressursside olemasolu on väga hea.

3 Hinnatav tegevus ei vasta täielikult hindepunkti 4 tingimustele, kuid ületab selgelt

hindepunkti 2 taseme.

2 Meeskonna võimekus innovatsiooniprojekt ellu viia on tagasihoidlik.

Meeskonna pädevus on vähene ning see võib ohtu seada innovatsiooniprojekti

juhtimise ja eduka elluviimise.

Taotleja finantsvõimekus on tagasihoidlik, arvestades taotleja maksevõimet,

võlakordajat, müügitulu ja puhasrentaablust.

Taotleja võimekus katta innovatsiooniprojekti elluviimisega seotud kulusid ja

ressursside olemasolu on vähene.

1 Hinnatav tegevus ei vasta täielikult hindepunkti 2 tingimustele, kuid ületab selgelt

hindepunkti 0 taseme.

0 Meeskonnal puudub võimekus ja pädevus innovatsiooniprojekt ellu viia.

Taotlejal puudub finantsvõimekus, arvestades taotleja maksevõimet, võlakordajat,

müügitulu ja puhasrentaablust.

Taotlejal puudub võimekus katta innovatsiooniprojekti elluviimisega seotud kulusid.

3. Innovatsiooniprojekti kvaliteet (osakaal 20 protsenti kaalutud keskmisest)

Hindepunkt Hindamiskriteerium

4 Innovatsiooniprojekti vajalikkus on väga hästi põhjendatud, probleem või kasutamata

arenguvõimalus on selgelt kirjeldatud.

Innovatsiooniprojekti eesmärgid on konkreetselt määratud ning innovatsiooniprojekti

plaan nende saavutamiseks on üksikasjalik ja selge.

Innovatsiooniprojekti seos taotleja kliima- ja ressursitõhususe parandamisega on

selgelt ja põhjalikult esitatud.

Tegevuste eelarve on asjakohane ja realistlik.

3 Hinnatav tegevus ei vasta täielikult hindepunkti 4 tingimustele, kuid ületab selgelt

hindepunkti 2 taseme.

2 Innovatsiooniprojekti vajalikkus on üldjoontes põhjendatud, probleem või kasutamata

arenguvõimalus on kirjeldatud vähesel määral, kuid arusaadavalt.

Innovatsiooniprojekti eesmärgid on üldjoontes lahti kirjutatud, kuid

innovatsiooniprojekti plaan nende saavutamiseks on liiga üldine.

Innovatsiooniprojekti seos taotleja kliima- ja ressursitõhususe parandamisega on

osaliselt esitatud.

Tegevuste eelarve on osaliselt asjakohane ja realistlik.

1 Hinnatav tegevus ei vasta täielikult hindepunkti 2 tingimustele, kuid ületab selgelt

hindepunkti 0 taseme.

0 Innovatsiooniprojekti vajalikkus on põhjendamata, probleem või kasutamata

arenguvõimalus on kirjeldamata.

Innovatsiooniprojekti eesmärgid on määramata ja puudub innovatsiooniprojekti plaan

nende saavutamiseks.

Innovatsiooniprojektil puudub seos taotleja kliima- ja ressursitõhususe

parandamisega.

Tegevuste eelarve ei ole asjakohane ega realistlik.

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

Kliimaministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/422

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava

aastateks 2023–2027” sekkumise 0.3 „Koostöö” tegevuse liigi „Innovatsioonikoostöö projektid

– Euroopa innovatsioonipartnerluse tegevusrühma projektid” raames antava suur- ja

väikeprojektide toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord" eelnõu.

Palume kooskõlastada eelnõu 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Eelnõu

2. Eelnõu lisa

3. Seletuskiri

Arvamuse avaldamiseks: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Maaelu

Teadmuskeskus, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda,

Eesti Talupidajate Keskliit ja Eesti Toiduainetööstuse Liit

Gret-Kristel Mällo

625 6553 [email protected]

2 (2)

Maarika Arro

625 6197 [email protected]

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse

„Perioodi 2023–2027 suur- ja väikeprojektide toetuse andmise tingimused ja kord“

eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7

lõike 2, § 12 lõike 3 ja § 24 lõike 1 alusel ning lähtudes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

määrusest (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa

Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist

(EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad)

toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr

1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186) artiklist 77.

1. jaanuaril 2023. aastal algas uus Euroopa Liidu (edaspidi EL) eelarveperiood 2023–2027,

mille raames saab Eesti osa Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi ja Euroopa Maaelu Arengu

Põllumajandusfondi eelarvest. Nendest fondidest toetuste andmist reguleerib perioodil 2023–

2027 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/21151. Nimetatud määruse artikli 9

kohaselt tuleb liikmesriikidel EL-i toetuste saamiseks koostada ühise põllumajanduspoliitika

strateegiakava, milleks Eesti puhul on „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti

strateegiakava aastateks 2023–2027“2 (edaspidi strateegiakava), mis on kiidetud heaks

Euroopa Komisjoni otsusega.

Määruse alusel toetatavate innovatsiooniprojektide tegevused aitavad kaasa Vabariigi Valitsuse

poolt 2021. aasta aprillis heaks kiidetud riikliku valdkonna arengukava „Põllumajanduse ja

kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (edaspidi PõKa) ja selle alaeesmärgi „Tark ja

kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond“ eesmärkide

saavutamisse ning arvestavad Euroopa Liidu roheleppe strateegia „Talust taldrikule“

eesmärkidega.

Eelnõu eesmärk on soodustada Euroopa Innovatsioonipartnerluse (EIP) projektide rakendamist

ja innovatsioonikoostööd taotlejate ning teadus- ja arendusasutuste ja teadus- ja

arendustegevusega tegelevate asutuste vahel, et seeläbi parandada maapiirkonna ettevõtete

positsiooni väärtusahelas, suurendada kliima- ja ressursitõhusust ning maandada

vastupanuvõimet turu- ja tootmisriskidele, säilitades samas elurikkust ning looduslikest ja

klimaatilistest tingimustest tulenevaid iseärasusi. Parimate ja uuenduslike keskkonnasõbralike

tootmis- ja töötlemistavade väljatöötamiseks ja rakendamiseks tehakse koostööd nii Eesti kui

välismaiste teadus- ja arendusasutuste ning ekspertidega, toetatakse EIP projektide läbiviimist

nii Eesti kui väliskoostööna.

Sekkumine panustab PõKa teaduse ja innovatsiooni ning teadmussiirde tegevussuunda. Samuti

on arvestatud ettevõtjate ja teadlaste innovatsioonikoostöö tugevdamise, keskkonnasäästlike

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32021R2115&from=ET 2 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 | Maaeluministeerium (agri.ee)

praktikate ja toidutarneahela eesmärkide rakendamise (Euroopa roheline kokkulepe, Talust

taldrikule, Euroopa kliimaseadus) vajadustega.

Sekkumise eesmärk, sekkumisviisid ja võimalikud tegevused eesmärgi saavutamiseks selgitati

välja sektori esindusorganisatsioonide esitatud ettepanekute põhjal Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi juhtimisel toimunud strateegiakava ettevalmistamise arutelude

käigus3.

Eelnõu on vajalik strateegiakava kohase „Innovatsioonikoostöö projektid – Euroopa

innovatsioonipartnerluse tegevusrühma projektid“ suur- ja väikeprojektide toetuse andmiseks

ning toetuse tingimuste kehtestamiseks.

Toetuse eesmärk on soodustada innovaatiliste lahenduste väljatöötamist ja rakendamist

põllumajandus- ja metsandussektoris, toetades nii suur- kui ka väikeprojekte. Suurprojektide

toetuse eesmärk on edendada laiapõhjalist koostööd, kaasates vähemalt kolm eraldiseisvat

ettevõtjat või organisatsiooni ning võimaldades kuni 800 000 euro suurust toetust, et arendada

sektoriülest innovatsiooni ja tõsta konkurentsivõimet. Väikeprojektide toetuse eesmärk on

pakkuda paindlikumat ja sihipärasemat tuge üksikettevõtjatele või väiksematele

koostöögruppidele, kes arendavad uuenduslikke lahendusi väiksemas mahus, toetuse

maksimaalse suurusega 350 000 eurot. Suur- ja väikeprojektide toetus võimaldab

põllumajandustootjatele ligipääsu ettevõtte välistele innovatsiooniks vajalikele teadmistele,

uute toodete, teenuste, protsesside ja tehnoloogiate, kuid ka traditsiooniliste tavade uutes

geograafilistes või keskkonnatingimustes väljatöötamiseks. Mõlema toetuse sihiks on

teadmussiirde ja tehnoloogilise arengu edendamine, aidates kaasa ressursitõhususe

suurendamisele, kestlikule toidutootmisele ning uute toodete ja teenuste väljatöötamisele.

Toetuse andmise alameesmärgid on:

1) toetada kontaktide loomist koostöö eesmärgil toetuse saaja ja teadus- ja arendusasutuste ning

ekspertide vahel;

2) võimaldada taotlejal saada oma uuendusliku idee teostatavuse ja tasuvuse kohta igakülgset

rakendatavat teavet.

Suur- ja väikeprojektide toetus võimaldab põllumajandustootjatele ligipääsu ettevõtte välistele

innovatsiooniks vajalikele teadmistele, uute toodete, teenuste, protsesside ja tehnoloogiate, kuid

ka traditsiooniliste tavade uutes geograafilistes või keskkonnatingimustes väljatöötamiseks.

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal– ja Põllumajandusministeeriumi teadus- ja

arendusosakonna nõunik Gret-Kristel Mällo (625 6553, [email protected]). Juriidilise

ekspertiisi määruse eelnõule tegi Regionaal– ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna

peaspetsialist Maarika Arro (625 6197, [email protected]) ja keeleliselt toimetas eelnõu

sama osakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu § 1 sätestab reguleerimisala.

3 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2021- 2027 ettevalmistamine

Määruse eesmärk on kehtestada strateegiakava sekkumise „Innovatsioonikoostöö projektid –

Euroopa innovatsioonipartnerluse tegevusrühma projektid” raames antava suur- ja

väikeprojektide toetuse (edaspidi toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord.

Määrusega reguleeritakse innovatsioonikoostöö projekte, mis on osa Euroopa

innovatsioonipartnerluse tegevusrühmadest ja millele antakse suur- ja väikeprojektide toetust.

Määruse eesmärk on aidata kaasa Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava

eesmärkide saavutamisele ning tagada toetuste andmise ja kasutamise läbipaistvus.

Määruse alusel toetatavad projektid aitavad kaasa PõKa eesmärkide saavutamisele ja selle

alaeesmärgi „Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud

keskkond“ eesmärkide saavutamisele. Samuti arvestavad toetatavad projektid Euroopa Liidu

roheleppe strateegia „Talust taldrikule“ eesmärkidega. See tähendab, et toetatavate projektide

tegevused aitavad kaasa jätkusuutlikule ja konkurentsivõimelisele põllumajandusele ning

aitavad tagada ohutu toidu ja keskkonna.

Eelnõu § 2 sätestab toetuse andmise eesmärgi.

Toetuse eesmärk on võimaldada põllumajandustootjatele ja metsandusettevõtjatele vajalike

innovaatiliste lahenduste väljatöötamist. Siinjuures on oluline arvestada kogu tarneahela

vastastikust mõju ning suurendada ettevõtjate konkurentsivõimet uuenduslike ja kõrgema

lisandväärtusega toodete, teenuste ja tehnoloogiate väljatöötamise kaudu. Oluline on ka

teadmiste- ja tehnoloogiasiirde ning koostöö tihendamine innovatsioonipartneriga. Seega on

toetuse eesmärk innovaatiliste lahenduste väljatöötamine ja ettevõtjate konkurentsivõime

suurendamine.

Toetuse andmine soodustab Euroopa Innovatsioonipartnerluse (EIP) projektide rakendamist ja

innovatsioonikoostööd erinevate osapoolte vahel, sealhulgas taotlejate, teadus- ja

arendusasutuste ning ekspertide vahel. Selle tulemusena peaks paranema maapiirkonna

ettevõtete positsioon väärtusahelas ning suurenema kliima- ja ressursitõhusus. Samuti aitab

toetus maandada turu- ja tootmisriske ning säilitada elurikkust ning looduslikest ja

klimaatilistest tingimustest tulenevaid iseärasusi. Toetuse eesmärk on ka parimate

keskkonnasõbralike tootmis- ja töötlemistavade väljatöötamine ning rakendamine, mille jaoks

tehakse koostööd nii Eesti kui välismaiste teadus- ja arendusasutustega. Kokkuvõtlikult

soodustatakse innovatsioonipartnerite kaasamist ning koostööd erinevate osapoolte vahel, et

aidata kaasa maapiirkonna ettevõtete konkurentsivõime suurendamisele.

Toetuse andmise alameesmärgid on:

1) toetada kontaktide loomist koostöö eesmärgil toetuse saaja ja teadus- ja arendusasutuste

vahel, mis aitab tagada tiheda koostöö erinevate osapoolte vahel ning võimaldab toetuse saajatel

kasutada kvaliteetset teadmusbaasi ja ekspertteadmisi oma ettevõtte arendamiseks. Selle

tulemusena võib oodata uuenduslike ja kõrgema lisandväärtusega toodete, teenuste ja

tehnoloogiate väljatöötamist ning konkurentsivõime kasvu.

2) saada igakülgset rakendatavat teavet taotleja uuendusliku idee teostatavuse ja tasuvuse kohta.

Selle eesmärgi täitmisel saab innovatsioonipartner pakkuda erinevaid ressursse ja vahendeid, et

aidata taotlejal oma idee teostatavust hinnata ning selle rakendamiseks vajalikke samme

planeerida. Oluline on, et taotlejal oleks juurdepääs vajalikele ressurssidele ja teadmistele, et

tagada idee võimalikult edukas teostamine ning tasuvus. Kui taotleja saab piisavalt teavet oma

idee teostatavuse ja tasuvuse kohta, võib see aidata vähendada riske ja suurendada võimalusi

innovatsiooniprojekti edukaks lõpuleviimiseks.

Suur- ja väikeprojektide toetus aitab kaasa kahe eesmärgi täitmisele: ühelt poolt on toetus

suunatud innovaatiliste lahenduste väljatöötamisele, teiselt poolt aga ka ettevõtjate

konkurentsivõime kasvule kõrgema lisandväärtusega toodete, teenuste ja tehnoloogiate

väljatöötamise kaudu. Määruse rakendamise tulemusena suureneb koostööd teinud ettevõtjate

ja teadus- ning arendusasutuste arv, mis omakorda toob kaasa ettevõtjate teadmiste- ja

tehnoloogiaalase võimekuse kasvu. Seega saab öelda, et määrus aitab kaasa innovatsiooni ja

koostöö arengule ning suurendab ettevõtjate võimekust.

Eelnõu § 3 sätestab toetusele kohalduvad riigiabi tingimused.

Riigiabi on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artikli 107 lõike 1 järgi igasugune

liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või

ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist.

Kuigi riigiabi on ELi ühisturuga põhimõtteliselt kokkusobimatu, on riigiabi lubamiseks siiski

teatud võimalused. Sealjuures on tulenevalt põllumajandussektori eripärast ELTL artiklis 42

tehtud riigiabi reeglite kohaldamiseks erisäte, mis kajastub Ühise põllumajanduspoliitika

strateegiakava aluseks oleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli

145 lõikes 2. Selle kohaselt ei kohaldata riigiabi eeskirju nende innovatsiooniprojektide suhtes,

mis on seotud ELTL lisas 1 nimetatud toodetega ehk põllumajandustoodetega. Seega

kohalduvad riigiabi nõuded üksnes juhul, kui tegemist ei ole põllumajandustoodete tootmise,

töötlemise või turustamisega. ELTL lisa 1 ehk põllumajandustoote mõistet tõlgendatakse

koostoimes Euroopa komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2023/2364, millega muudetakse

tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ)

nr 2658/87 I lisa (ELT L 2023/2364, 31.10.2023).

Eelnõu § 3 lõiked 1 ja 2 selgitavad vähese tähtsusega abi ja riigiabi kohaldamist käsitlevaid

asjaolusid.

Kui innovatsiooniprojekti tegevus ei ole seotud Euroopa Liidu Toimimise lepingu ja Euroopa

Liidu lepingu 2021/C 326/01 I lisas nimetatud toodetega, siis esimese valikuna loetakse toetus

vähese tähtsusega abiks vastavalt Euroopa komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles

käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese

tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023). Vähese tähtsusega abi puhul ei tohi ühele

ettevõtjale toetuse andmisele vahetult eelnenud kolme aasta jooksul antud vähese tähtsusega

abi koos taotletava toetusega ületada vähese tähtsusega abi ülemmäära 300 000 eurot.

Euroopa komisjoni määrus (EL) 2023/2831 on abi andmisel esimene valik, kuna selle kohaselt

on lubatud §-s 5 sätestatud toetuse määr 80 protsenti. Kui taotleja vähese tähtsusega abi maht

on ületatud, ei ole võimalik komisjoni määrust (EL) 2023/2831 kohaldada. Sel juhul loetakse

antav abi riigiabiks Euroopa komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107

ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks

(ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), artikli 25 tähenduses. Euroopa komisjoni määruse (EL) nr

651/2014 artikkel 25 sätestab aga madalamad abimäärad. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi

andmisega seotud piirangud laienevad ka innovatsioonipartnerile.

Eelnõu § 3 lõige 3 sätestab, et üksnes konkurentsiseaduse § 2 lõike 1 tähenduses ettevõtjate

suhtes kohaldatakse vähese tähtsusega abi ning riigiabi sätteid. Riigiabi eeskirjade kontekstis

on ettevõtja mõiste lai. Ettevõtjaks loetakse majandustegevusega tegelevaid isikuid olenemata

nende õiguslikust vormist. Seetõttu võib riigiabi eeskirjade kontekstis ettevõtja all mõista ka

mittetulundusühingut, mittetulundusühingu liiget või Euroopa Innovatsioonipartnerluse

töörühma liiget, kes osaleb ise või kelle töötaja, osanik, aktsionär, liige või juhtorgani liige

osaleb toetatavas tegevuses.

Eelnõu § 4 kirjeldab toetuse raames toetatavaid tegevusi.

Eelnõu § 4 lõige 1 sätestab tegevused, mille teostamiseks antakse toetust. Suur- ja

väikeprojektide toetus on sihtotstarbeline toetus, mis on mõeldud teadus- ja arendusasutuse

kaasamiseks ja tegevuste elluviimiseks vajalike materjalide soetamiseks. Toetus on vajalik

selleks, et saavutada §-s 2 sätestatud eesmärke, mis hõlmavad innovatsiooniprojekti tegevuste

elluviimist. Põllumajandustoodetest mittepõllumajandustoodete töötlemine on tegevus, mis ei

ole seotud ELTL 1 lisas nimetatud toodetega.

Toetust antakse rakendusuuringute läbiviimiseks, mille eesmärk on uute teadmiste ja

tehnoloogiliste lahenduste arendamine, millel on praktiline rakenduslik väljund uute või

oluliselt täiustatud toodete, protsesside või teenuste väljatöötamisel. See hõlmab näiteks

eksperimentaalseid teadusuuringuid, laboratoorseid tootekatsetusi, prototüüpide loomist ja

valideerimist, digitehnoloogiate katsetamist. Oluline on praktilise rakendatavuse testimine

reaalsetes tingimustes.

Toetust antakse tootearenduse läbiviimiseks, mille eesmärk on olemasolevate teadmiste ja

tehnoloogiate kohandamine ja rakendamine, millel on praktiline rakenduslik väljund uute või

oluliselt täiustatud toodete, protsesside või teenuste väljatöötamisel. Toetust saab näiteks

katseprojektide ja prototüüpide valmistamiseks, uute tehnoloogiate testimiseks ja

valideerimiseks ning tootmisprotsesside optimeerimiseks ja praktiliseks rakendamiseks.

Lisaks saab toetust kasutada teostatavusuuringute läbiviimiseks, mis aitab hinnata

innovatsiooniprojekti teostatavust, sealhulgas võimalikke riske ja väljakutseid.

Teostatavusuuring on protsess, mille käigus hinnatakse objektiivselt ja ratsionaalselt

innovatsiooniprojekti tugevaid ja nõrku külgi, võimalusi ja ohte ning selgitatakse välja

vajalikud ressursid ja innovatsiooniprojekti eduväljavaated, et toetada otsuste tegemise

protsessi.

Toetust antakse rakendusuuringu, tootearenduse või teostatavusuuringu läbiviimiseks vajaliku

sisulise ja erialase nõustamise eest, mille eesmärk on toetada innovatsiooniprojekti elluviimist.

Abikõlblik on nõustamine, mis aitab hinnata kavandatava toote, protsessi või tehnoloogia

praktilist rakendatavust. Toetust antakse ka sellisele nõustamisele, mis käsitleb tehnoloogiliste

lahenduste valikut ja optimeerimist arendustegevuse käigus, potentsiaalsete koostööpartnerite

kaasamist. Samuti on abikõlblik uuringute metoodikate väljatöötamine ning katseskeemide või

prototüüpide kavandamine, millel on praktiline väljund innovatsiooniprojekti elluviimises.

Kui taotlejal puuduvad need pädevused, võib olla vajalik väline abi ja toetus, et aidata arendada

ja rakendada innovaatilisi lahendusi.

Eelnõu § 4 lõige 2 sätestab, et toetus on suunatud põllumajandustoodete tootmisele ja

töötlemisele, metsasaaduste töötlemisele, metsa majandamisele ning põllumajandustoodetest

mittepõllumajandustoodete töötlemisele suunatud praktilistele ja rakenduslikele tegevustele,

mille eesmärk on leida praktilisi energia-, ressursi- ja keskkonnasäästlikkust suurendavaid

lahendusi. Toetus on suunatud innovatsiooniprojektidele, mis edendavad uusi ideid ning

levitavad teavet innovatsiooniprojektide kohta, mis on alustanud, käimas või juba lõppenud.

Oluline on märkida, et toetus on suunatud vaid tegevustele, mis vastavad toetuse eesmärkidele

ning mis suurendavad energia-, ressursi- ja keskkonnasäästlikkuse tulemuslikkust.

Eelnõu § 4 lõige 3 sätestab, et toetust antakse piiriülese koostööga innovatsiooniprojektide

elluviimiseks, kui projekti kulud jagunevad kahe erineva regiooni vahel ja Eesti töörühm osaleb

projektis partnerina. Töörühm peab määratlema oma rolli projektis kas juhtpartneri või

partnerina. Juhtpartnerina osaledes koordineerib töörühm kogu projekti elluviimist ning

partnerite tegevusi, mistõttu võib taotleda toetust kogu projekti kulude katteks. Partnerina

osaledes on toetatavaks üksnes Eestis toimuvate tegevuste kulud. Sätte eesmärk on soodustada

sisulist rahvusvahelist koostööd, toetades projekte, milles osalejad panustavad ühiselt ja mille

kasu jaguneb piiriüleselt.

Eelnõu § 4 lõige 4 sätestab, et toetatavad innovatsiooniprojektid peavad järgima Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 127 lõike 3 kohast interaktiivset

koostöö mudelit ning vastama artiklis 127 sätestatud Euroopa innovatsioonipartnerluse

töörühmadele kehtestatud nõuetele.

Artikli 127 kohaselt on põllumajanduse tootlikkust ja kestlikkust käsitleva Euroopa

innovatsioonipartnerluse (EIP) eesmärgiks innovatsiooni edendamine ja teadmiste vahetuse

parandamine. EIP raames toetatakse AKISt, ühendades poliitika ja vahendid innovatsiooni

kiirendamiseks. Eelkõige teeb EIP järgmist:

a) loob lisaväärtust, sidudes paremini teadusuuringud ja põllumajandustavad ning innustab

ulatuslikumalt kasutama olemasolevaid innovatsioonimeetmeid;

b) ühendab innovatsioonis osalejaid ja innovatsiooniprojekte;

c) soodustab innovatiivsete lahenduste kiiremat ja ulatuslikumat praktikasse ülevõtmist,

sealhulgas teabe vahetamist põllumajandustootjate vahel;

d) teavitab teadusringkondi põllumajandustootmise jaoks vajalikest teadusuuringutest.

Artikli 127 lõikes 3 määratletakse interaktiivse innovatsioonimudeli põhimõtted, mille

järgimist EIP töörühmadelt eeldatakse. EIP töörühmad on Euroopa innovatsioonipartnerluse

osaks. Iga EIP töörühm koostab kava innovatsiooniprojekti väljatöötamiseks või

rakendamiseks. See innovatsiooniprojekt põhineb interaktiivsel innovatsioonimudelil, mille

peamised põhimõtted on järgmised:

a) töötada välja innovatiivseid lahendusi, milles keskendutakse põllumajandustootjate või

metsandusettevõtjate vajadustele, ning samal ajal käsitleda vajaduse korral kogu tarneahela

vastastikust mõju;

b) ühendada sellised partnereid nagu näiteks põllumajandustootjad, nõustajad, teadlased,

ettevõtjad või valitsusvälised organisatsioonid, kelle vastastikku täiendavad teadmised

võimaldavad sihipärases kombinatsioonis kõige paremini saavutada innovatsiooniprojekti

eesmärke, ning

c) kasutada kogu innovatsiooniprojekti vältel kaasotsustamist ja ühisloomet.

EIP töörühmad võivad tegutseda mitte üksnes sama riigi piires, vaid ka riikidevaheliselt,

sealhulgas piiriülesel tasandil. Kavandatav innovatsioon võib põhineda nii uutel tavadel kui ka

traditsioonilistel tavadel uutes geograafilistes või keskkonnatingimustes.

EIP töörühmad teevad oma kavadest ja innovatsiooniprojektide tulemustest kokkuvõtte ja

levitavad seda, eelkõige riiklike ja Euroopa ÜPP võrgustike kaudu.

See tähendab, et innovatsiooniprojektide taotlustes peavad olema kirjeldatud, kuidas

innovatsiooniprojektis osalejad omavahel koostööd teevad ning kuidas innovatsiooniprojekt

aitab kaasa Euroopa innovatsioonipartnerluse eesmärkide saavutamisele. Lisaks peavad

innovatsiooniprojektid vastama Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmadele kehtestatud

nõuetele, nagu eespool kirjeldatud.

Eelnõu § 4 lõikes 5 loetletakse tegevused, mida selle määruse raames ei toetata, kuna need ei

aita kaasa seatud eesmärkide saavutamisele. Toetust ei anta järgmisteks tegevusteks:

1) eraldiseisvaks teadustegevuseks, millel puudub praktiline väljund toetust taotleva ettevõtja

jaoks;

2) teavitus- ja esitlustegevuseks, mis kattub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/2115 artikli 78 (Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine) alusel toetatava tegevusega;

3) ärimudeli loomiseks, muutmiseks või täiendamiseks;

4) tootmiskorralduse, kvaliteedistandardi ja juhtimise alaseks nõustamiseks, kuna tegemist ei

ole otseselt innovatsiooniprojekti sisu arendamisega, vaid pigem ettevõtte üldise toimimise ja

haldusvõimekuse parandamisega. Tootmiskorralduse alane nõustamine hõlmab näiteks

tootmisprotsesside struktureerimist, tööjaotuse muutmist, töövoogude ümberkorraldamist,

ajajuhtimist tootmises, siselogistika optimeerimist või seadmete kasutuse planeerimist.

Kvaliteedistandardi alane nõustamine viitab tegevustele, mis on seotud standardiseerimise ja

sertifitseerimise protsessidega (nt HACCP), mille eesmärk on kvaliteedi tagamine, kuid mitte

uute toodete või tehnoloogiate väljatöötamine. Juhtimise alane nõustamine hõlmab strateegilise

juhtimise, personali juhtimise, finantsjuhtimise, turundusstrateegiate või muud sarnased

teemad, mis toetavad ettevõtte üldist arengut;

5) veebilehe ja e-poe loomiseks;

6) üksnes kirjanduse või andmebaasi alusel teostatavus- või tasuvusuuringu läbiviimiseks.

Eelnõu § 4 lõige 6 sätestab, et toetust taotledes ei tohi alustada toetatava tegevusega enne

taotluse esitamist ning sellega seotud kohustusi ei tohi olla võetud varem, kui taotluse esitamise

päevale järgneval päeval. See tähendab, et toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikke

dokumente ei tohi olla väljastatud enne taotluse esitamist. Samuti sätestatakse, et toetatava

tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei tohi olla väljastatud varem kui taotluse esitamise

päevale järgneval päeval. Toetatav tegevus ei ole näiteks taotleja ja innovatsioonipartneri

omavaheline koostööleping, mis sõlmitakse enne innovatsiooniprojekti elluviimisega

alustamist.

Eelnõu § 5 sätestab toetuse määra ja suuruse.

Eelnõu § 5 lõige 1 ja 2 sätestavad, et maksimaalne toetuse summa ühe väikeprojekti kohta on

350 000 eurot, suurprojekti kohta 800 000 eurot ning toetuse suurus võib olla kuni 80 protsenti

toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. See tähendab, et taotleja peab ise rahastama

innovatsiooniprojekti vähemalt 20 protsendi ulatuses. Toetust antakse kuni 80 protsenti

toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest, kuid toetuse summa ei tohi ületada

väikeprojektide puhul 350 000 eurot ja suurprojektide puhul 800 000 eurot.

Eelnõu § 5 lõige 3 sätestab, et toetuse saaja saab taotleda innovatsiooniprojekti toote- või

teenusearenduse nõustamist kuni 4 protsenti abikõlbliku kulu maksumusest. Kirjanduse

ülevaate koostamist toetatakse kuni 3 000 euro ulatuses.

Nõustamise eesmärk on aidata toetuse saajal läbi viia innovaatilisi projekte ning leida lahendusi

nendega seotud probleemidele. Kirjanduse ülevaate koostamine võib olla seotud näiteks

tehnoloogia, turu-uuringute või patentidega ning selle eesmärk on aidata toetuse saajal saada

teavet ja teadmisi, mis võivad olla olulised tema innovatsiooniprojekti edukaks elluviimiseks.

Toetuse määrad nõustamise ja kirjanduse ülevaate koostamise jaoks on piiratud vastavalt

taotletava toetuse suurusega.

Eelnõu § 5 lõige 4 sätestab et toetust antakse intellektuaalomandi esmakaitse taotlemisega

seotud tegevuste elluviimiseks kuni 50 protsenti abikõlblikest kuludest. Esmakaitse taotlemine

soodustab ettevõtjate initsiatiivi kaitsta oma intellektuaalomandit, kuid eeldab samas ka

omafinantseeringu olemasolu. See aitab vältida olukordi, kus toetust kasutatakse ainuüksi

formaalse kaitsetaotluse esitamiseks ilma selge rakendusliku või ärilise eesmärgita.

Eelnõu § 5 lõige 5 sätestab, et toetust makstakse välja ainult nende kulude eest, mis on

tegelikult tekkinud, vastavad abikõlblikkuse kriteeriumitele ja mida saab dokumentaalselt

tõendada.

Eelnõu § 5 lõige 6 sätestab tingimused, millele vähese tähtsusega abi saajad peavad vastama.

Tingimus on see, et viimase kolme majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi ja antava

toetuse summa kokku ei tohi ületada vähese tähtsusega abi ülemmäära 300 000 eurot.

Eelnõu § 5 lõike 7 kohaselt võetakse vähese tähtsusega abi andmisel arvesse komisjoni

määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese

tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. Tingimus puudutab vähese tähtsusega abi erinevateks

eesmärkideks antava toetuse kumuleerimist vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr

2023/2831 artikli 5 sätestatud reeglitele. Vähese tähtsusega abi on väikeses mahus antav abi,

mille puhul Euroopa Komisjon on leidnud, et see ei mõjuta liikmesriikidevahelist konkurentsi.

Eelnõu § 5 lõike 8 kohaselt käsitletakse vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel kontserni

kuuluvaid või muul viisil omavahel seotud ettevõtjaid ühe ettevõtjana komisjoni määruse (EL)

2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt.

Eelnõu § 6 sätestab innovatsiooniprojekti abikõlblikud kulud.

Eelnõu §-s 6 lõikes 1 selgitatakse, millised kulud on toetatava tegevuse raames abikõlblikud

ning millised nõuded nendele kuludele kehtivad. Abikõlblikud kulud on need kulud, mis on

vajalikud toetatava tegevuse elluviimiseks ning on tehtud sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja

majanduslikult soodsaimal viisil. Samuti peavad kulud olema taotluses detailselt kirjeldatud

ning vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikliga 127

kehtestatud nõuetele ehk olema kooskõlas Euroopa innovatsioonipartnerluse põhimõtetega (vt

käesoleva seletuskirja § 4 lõike 3 juures). Need kulud peavad olema vajalikud toetuse eesmärgi

saavutamiseks. Kõik kulud peavad olema põhjendatud ning neid tuleb teha mõistlikult ja

majanduslikult otstarbekal viisil. Lisaks peab taotluses detailselt kirjeldama

innovatsiooniprojekti tulemuste levitamise kulusid ja tegevuste elluviimiseks vajalike

materjalide kulu. See tähendab, et taotluse esitaja peab selgelt kirjeldama, kuidas ta kavatseb

toetust kasutada, kuidas ta kavatseb innovatsiooniprojekti tulemusi levitada ning millised kulud

on seotud tegevuse elluviimiseks vajalike materjalidega.

Punktis 1 sätestatud abikõlblikud tööjõukulud võivad hõlmata alljärgnevaid kulusid:

1) toetatavat tegevust ellu viiva töötaja tööjõukulu, mis vastab asutusesisesele palgajuhendile

ja töö tasustamise juhendile ning on kooskõlas asutusesisese palgataseme või töötasuga;

2) füüsilise isikuga sõlmitud töövõtu- või käsunduslepingu alusel makstav tasu ja sellelt tasult

arvestatud maksud;

3) Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määruse nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste

maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord”

sätestatud tingimustel makstud töötaja lähetuskulu ja sellega kaasnev sõidu- ja majutuskulu.

Taotluse esitaja peab selgelt kirjeldama, millised kulud on seotud personali palgaga.

Eelnõu § 6 lõikes 2 sätestatakse, et lõike 1 punktis 1 nimetatud tööjõukulud ei või taotlejal

ületada 15 protsenti projekti abikõlbliku kulu maksumusest.

Eelnõu § 6 lõikes 3 sätestab, et kaudsed lisakulud hüvitatakse kuni 15% ulatuses projekti otsestest tööjõukuludest, kasutades lihtsustatud hüvitamisviisi. Oluline on arvestada, et seda hüvitamisviisi saab rakendada üksnes nende toetuse saajate puhul, kellele antav toetus ei ole käsitletav riigiabina – see tähendab, et kui projekti puhul saab rakendada kuni 80% toetuse abimäära, saab kasutada ka lihtsustatud kuluhüvitamise meetodit. Lihtsustatud hüvitamisviisi rakendamine tähendab, et kaudseid kulusid ei hüvitata tegelike kuludokumentide alusel, vaid määratakse kindlaksmääratud protsendi alusel, mis aitab oluliselt vähendada administratiivkoormust. Kaudseteks kuludeks loetakse näiteks bürootarvete kulud, sidekulud (sh telefoni- ja postikulud), infotehnoloogiakulud (sh kontoritehnika ost ning serverite, võrkude ja seadmete hooldus- ja remondikulud), kommunaalkulud (sh kütte-, vee- ja elektrikulud ning ruumide koristamine), kontoripindade rent ja valveteenus.

Eelnõu § 6 lõikes 4 sätestatakse kulud, mis ei ole toetatava tegevuse elluviimise kontekstis

abikõlblikud. Näiteks ei ole abikõlblikud enne taotluse esitamist tehtud kulud ega kulud, mis

on seotud maksude, litsentside, trahvide või intressidega. Samuti ei ole abikõlblikud kulud, mis

on seotud investeeringutega tootmis- või töötlemisseadmetesse, ega kulud, mis on seotud

ettevõtte ümberkorraldamisega või ülevõtmisega jne.

Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, artikli 73 lõikes 3 sätestatud

kulud, milleks on:

a) põllumajandustoodete tootmise õiguste ostmine;

b) toetusõiguste ostmine;

c) maa ostmine;

d) loomade ost ning üheaastaste taimede ost ja nende taimede istutamine muul eesmärgil kui:

i) loodusõnnetuse, ebasoodsate ilmastikutingimuste või katastroofi tagajärjel kaotatud

põllumajandusliku või metsamajandusliku potentsiaali taastamine;

ii) kariloomade kaitsmine suurkiskjate eest või kasutamine masinate asemel metsanduses;

iii) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1012 (45) artikli 2 punktis 24

määratletud ohustatud tõugude kasvatamine artiklis 70 osutatud kohustuste alusel või

iv) geneetilisest erosioonist ohustatud taimesortide säilitamine artiklis 70 osutatud

kohustuste alusel.

e) laenuintress, välja arvatud toetuste puhul, mis on antud intressitoetusena või tagatistasu

toetusena;

f) investeeringud suuremahulisse taristusse, mille liikmesriik on kindlaks määranud oma ÜPP

strateegiakavas ja mis ei ole osa määruse (EL) 2021/1060 artiklis 32 sätestatud kogukonna

juhitud kohaliku arengu strateegiatest, välja arvatud lairibaühendusse ja üleujutuste või

rannikukaitsega seotud ennetusmeetmetesse, mille eesmärk on vähendada võimalike

loodusõnnetuste, ebasoodsate ilmastikutingimuste või katastroofide tagajärgi;

g) investeeringud metsastamisse, mis ei ole vastavuses keskkonna- ja kliimaeesmärkidega

lähtuvalt kestliku metsanduse põhimõtetest, mis on välja töötatud üleeuroopalistes

metsastamise ja taasmetsastamise suunistes.

2) käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;

3) tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikute vahel sõlmitud tehinguga kaasnev kulu;

4) enne taotluse esitamist tekkinud kulu;

5) taotleja ja innovatsioonipartneri tavapärane tegevus- ja üldkulu, milleks on näiteks remondi,

rendi, üüri, kütuse, sidekulu ning muu tavapärane tegevus- ja üldkulu;

6) sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, tagatismakse

ja finantsteenustega seotud muu kulu;

7) riigilõiv, trahv, finantskaristus ning vaide ja kohtumenetluse korral menetluskulud;

8) maa ja olemasoleva ehitise ostmise, üürimise ja rentimise kulu;

9) tootmis- või töötlemisseadmesse ja ehitisse tehtava investeeringu kulu;

10) tehnoloogiasse tehtava investeeringu kulud, kui tehnoloogiat saab kasutada või muuta

kasutuskõlblikuks tööstuslikes rakendustes või kaubanduslikul eesmärgil. Investeeringud, mis

keskenduvad tehnoloogia ostmisele tööstuslikus kontekstis ei ole lubatud;

11) kulu mille kohta taotleja on saanud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu

või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi;

12) kasutatud masina ja seadme ostmiseks tehtud kulu;

13) koolituskulud, sealhulgas koolitusreisi kulu. Abikõlblikud ei ole kulud kursuste,

seminaride, töötubade jne. osavõtutasudena, samuti koolitusüritusega seotud transpordi,

majutuse ja päevarahade kulu;

14) keskkonnamõju hindamisega või detailplaneeringu koostamisega kaasnevad kulud; 15) innovatsioonipartneri palkamisel ei ole abikõlblik taotluse esitamise ajal taotleja juures töötava innovatsioonipartneri personalikulu, olemasoleva töökoha täitmine ega taotleja juures töötava töötaja asendamine. Toetuse eesmärk on toetada uute või täiendavate ressursside, näiteks teadmiste, oskuste kaasamist, mis aitavad kaasa innovatsiooniprojekti arengule ja teostamisele; 16) turundustegevusega seotud kulud on need väljaminekud, mis on tehtud ettevõtte toodete või teenuste turule toomiseks, reklaamimiseks ja müügiks. Reklaamikampaaniatega seotud kulu, nagu veebi- televisiooni- jne reklaamid. Reklaammaterjali kujundamise ja trükkimisega seotud kulu. Veebiturundus nagu näiteks sotsiaalmeedia kampaaniate ja e-posti turundamine, veebilehe hooldusega seotud kulu; 17) innovatsiooniprojekti elluviimise seisukohast põhjendamatu ja ebaoluline kulu. Eelnõu § 6 lõige 5 sätestab, et toetatava tegevusega seotud kulud, mida võib toetuse

taotlemiseks esitada, peavad olema tasutud innovatsiooniprojekti abikõlblikkuse perioodi

jooksul.

Eelnõu §-s 7 sätestatakse ostumenetluse läbiviimine.

Eelnõu § 7 lõikes 1 sätestatakse, et toetuse taotleja peab välja selgitama toetatava tegevuse

raames tellitava töö, teenuse või vara mõistliku maksumuse. Selle tulemusel valitakse

pakkumine, mis vastab kõige paremini etteantud nõuetele ja tingimustele ning on kõige

mõistlikuma hinna ja kvaliteedi suhtega. Selle nõude täitmise eesmärk on tagada, et toetuse

kasutamine oleks efektiivne ja majanduslikult otstarbekas.

Eelnõu § 7 lõige 2 sätestab, et kui taotleja soovib innovatsiooniprojekti raames tellida tööd,

teenust või soetada vara, mille käibemaksuta maksumus ületab 20 000 eurot, siis on vajalik

küsida vähemalt kolmelt üksteisest sõltumatult asjakohaselt pakkujalt võrreldavad

hinnapakkumused. See tähendab, et taotleja ei tohi tugineda ainult ühele pakkumusele, vaid

võrdlema erinevaid pakkumusi, et saada võimalikult õiglane hind. Selline protsess tagab, et

maksumus on mõistlik ja vastab turutingimustele.

Eelnõu § 7 lõige 3 sätestab, et taotleja võib küsida alla kolme võrreldava hinnapakkumuse, kui

objektiivsetel põhjustel kolme hinnapakkumuse küsimine ei ole võimalik. See tähendab, et kui

taotleja on näiteks juba uurinud turul saadaolevaid pakkumisi ja leidnud, et neid on vähem kui

kolm, võib ta küsida vähem hinnapakkumusi. Oluline on siiski meeles pidada, et taotleja peab

esitama põhjenduse, milles selgitama ja tõendama, miks oli võimatu või ebapraktiline küsida

kolme võrreldavat hinnapakkumust.

Eelnõu § 7 lõige 4 sätestab loetelu sellest, millist teavet peab sisaldama hinnapakkumus, mille

taotleja saab tellitud töö, teenuse või vara kohta. Hinnapakkumus peab sisaldama taotleja nime,

hinnapakkuja nime ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö,

teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust.

Eelnõu § 7 lõige 5 sätestab huvide konflikti vältimise kohustuse. Huvide konflikti vältimise

kohustus on seatud eesmärgiga selgitada välja asja, teenuse või töö mõistlik hind.

Eelnõu § 7 lõige 6 sätestab, et taotleja ei tohi eirata lõikes 2 sätestatud nõuet pakkumuste

küsimiseks, jagades toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse osadeks. Kui toetatava

tegevuse raames tellitav töö, teenus või vara on vajalik sama eesmärgi saavutamiseks, siis ei

ole lubatud seda jagada osadeks. Kuid taotleja võib jagada toetatava tegevuse raames tellitava

töö või teenuse või soetatava vara osadeks, kui selleks on objektiivsed põhjused, näiteks kui

tellitava töö või teenuse maht on nii suur, et seda ei ole ühekorraga võimalik läbi viia.

Eelnõu § 7 lõige 7 sätestab erandi ostumenetluse nõuete kohaldamisel nendele taotlejatele, kes

on hankijad riigihangete seaduse § 5 tähenduses, nagu näiteks riigiasutused ja avalik-õiguslikud

organisatsioonid. Neile ei kohaldu käesoleva paragrahvi lõiked 1–6, vaid nad juhinduvad oma

tavapärastest hankemenetluse reeglitest. Teisisõnu, kui taotleja korraldab hanke, mis kuulub

riigihangete seaduse reguleerimisalasse, peab ta järgima riigihangete seadust ning määruse § 7

lõike 1-6 nõuded ei kehti. Kui taotleja korraldab riigihanke pärast taotluse esitamist, peab ta

enne taotluse esitamist tegema turu-uuringu riigihangete seaduse nõuete kohaselt. Selline turu-

uuring aitab tagada, et hankija saab vajaliku teabe turul pakutavate hindade, kvaliteedi ja muude

tingimuste kohta, et teha teadlikke otsuseid hanke korraldamisel.

Eelnõu § 7 lõige 8 sätestab, et ka innovatsioonipartner peab järgima eelnõu § 7 kehtestatud

ostumenetluse nõudeid, välja arvatud juhul, kui tegemist on lõikes 7 mainitud hankijaga, kelle

puhul juhindutakse riigihangete seadusest.

Eelnõu §-s 8 sätestatakse nõuded riigihangete registris tehtava ostumenetluse kohta.

Eelnõu § 8 lõike 1 kohaselt peab toetuse taotleja toetatava tegevuse raames tellitava töö,

teenuse või soetatava vara mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse

riigihangete registris juhul, kui toetatava tegevuse prognoositav maksumus ületab 60 000 eurot,

olenemata sellest, et toetuse taotleja ei ole hankekohuslane riigihangete seaduse (edaspidi RHS)

mõistes. Nõude viia ostumenetlus läbi elektroonselt riigihangete registris eesmärk on tagada

avalike vahendite kasutamine konkurentsi tingimustel ja ühiste ühiskondlike eesmärkide

tulemuslikum toetamine. Riigihangete registris ostumenetluse korraldamine tagab läbipaistva

protsessi, mis tähendab, et kõik huvitatud osapooled saavad näha, milliseid hankeid on välja

kuulutatud, kes on pakkumisi teinud ja millised on pakkumiste tingimused.

Eelnõu § 8 lõikes 2 sätestatakse nõuded ostumenetluse korraldamisele riigihangete registris.

Ostumenetluse riigihangete registris elektroonselt läbiviimise nõude eesmärk on tagada avalike

vahendite kasutamine konkurentsi tingimustel ja ühiste ühiskondlike eesmärkide tulemuslikum

toetamine. Seega on oluline lähendada RHS-i tähenduses hankijatele ja RHS-i tähenduses

mittehankijatele seatud nõudeid, et võimalikult avatult ja läbipaistvalt läbi viia toetusega

hüvitatavate kulude tegemise aluseks olevaid hankeid või oste.

Eelnõu § 8 lõikes 3 sätestatakse nõuded pakkumusele, ehk milliseid andmeid peab sisaldama

pakkumus, kui ostumenetlus viiakse läbi riigihangete registris.

Eelnõu § 8 lõige 4 sätestab, et toetuse taotleja võib loobuda ostumenetluse korraldamisest

riigihangete registris, kui see on objektiivselt põhjendatud, eelkõige kui turul puudub asjaomase

töö, teenuse või vara pakkujate paljusus. Objektiivselt põhjendatuks loetakse näiteks olukorda,

kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate paljusus. Küll aga peab toetuse

taotleja vajadusel selgitama ja põhjendama, miks oli võimatu või ebapraktiline jätta

korraldamata ostumenetlus riigihangete registris.

Eelnõu § 8 lõikes 5 sätestatakse, et toetuse taotleja ei või jaotada riigihangete keskkonnas

teostatavat ostumenetlust osadeks eesmärgiga eirata ostumenetluse teostamiseks kehtestatud

korda või nõudeid, eriti kui toetatavaks tegevuseks on funktsionaalselt koos toimivad või sama

eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või ehitustööd. Toetuse taotleja võib jagada

toetatava tegevuse raames tellitava töö, teenuse või soetatava vara osadeks üksnes juhul, kui

selleks on objektiivsed põhjused, näiteks kui on tegu täiesti erinevate hangitavate tööde või

teenustega, mida ei ole ühekorraga võimalik läbi viia.

Eelnõu §-s 9 sätestatakse, et toetus on suunatud ettevõtjatele äriseadustiku tähenduses, kes

viivad ellu innovatsiooniprojekte, mis kuuluvad kindlaksmääratud majandustegevuse

valdkondadesse vastavalt Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorile (EMTAK 2008).

Seega saavad toetust taotleda ainult need ettevõtjad, kelle innovatsiooniprojekti tegevus kuulub

määruse tekstis nimetatud EMTAK klassifikaatori konkreetsetesse tegevusaladesse. See tagab,

et toetust kasutatakse sihipäraselt nende sektorite arenguks, mis on strateegiliselt olulised ning

mille innovatsioonipotentsiaal vastab toetuse eesmärkidele.

Äriseadustiku kohaselt on ettevõtja füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või

teenuseid ja kellele kaupade müük või teenuste osutamine on püsiv tegevus. Äriühing on

täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu.

Eelnõu §-9 lõikes 1 sätestatakse innovatsiooniprojekti tegevuste kuuluvus konkreetsetesse

tegevusaladesse, mis on peab justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule

dokumentide esitamise kord“ lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“

(edaspidi EMTAK 2008) kohaselt olema üks alljärgnevatest:

EMTAK kood Tegevusalad

A011 Üheaastaste põllukultuuride kasvatus, k.a

seemnete tootmiseks

Siia kuuluvad näiteks:

A0111: Teravilja- (v.a riis), kaunvilja- ja

õlitaimeseemnete kasvatus;

A0112. Riisikasvatus;

A0113: Köögivilja- ja melonikasvatus,

juurvilja ja mugulviljakasvatus (v.a.

tšillipipra, paprika (capsicum sop.) jm

vürtsi- ja maitsetaimede kasvatus,

seeneniidistiku kasvatamine);

A0114: Suhkrurookasvatus (v.a.

suhkrupeet);

A0115: Tubakakasvatus (v.a. tubakatoodete

tootmine);

A0116: Kiutaimekasvatus;

A0119: Muude üheaastaste põllukultuuride

kasvatus (lillekasvatus; söödakultuuri- ja

heintaimekasvatus jm üheaastaste

põllukultuuride kasvatus, v.a üheaastaste

vürtsi-, maitse-, uimastavate ja

ravimtaimede kasvatus).

A012 Mitmeaastaste, st kauem kui kaks

kasvuperioodi kasvavate taimede

kasvatus, k.a. seemnete tootmiseks

Siia gruppi kuuluvad näiteks:

A0121: Viinamarjakasvatus (v.a veini

tootmine);

A0124: Õun- ja luuviljaliste puuviljade

kasvatus;

A0125: Muu puuvilja-, marja- ning

pähklikasvatus;

A0126: Õlitaimekasvatus (v.a sojaubade,

maapähklite jm õlitaimede seemnete

kasvatus);

A0128: Vürtsi-, maitse-, uimastavate

taimede ja ravimtaimede kasvatus (sh

näiteks tšillipipar, magus paprika (capsicum

sop.), apteegitill, humal, jne);

A0129: Muude mitmeaastaste taimede

kasvatus, sh näiteks jõulupuude kasvatus,

puude kasvatus mahla kogumiseks, aga v.a.

lillekasvatus, puumahla ja kummitaolise

vaigu kogumine looduses).

A013 Taimede paljundamine

Taimse paljundus- ja istutusmaterjali

tootmine, k.a pistikud, juurevõsud ja

seemikud taime vahetuks paljundamiseks

või pookealuseks. Siia ei kuulu metsapuid

kasvatavate puukoolide tegevus, taimede

kasvatamine seemnete tootmise eesmärgil.

A014 Loomakasvatus hõlmab kõikide loomade

(v.a veeloomad) kasvatust ja aretust.

Grupp ei hõlma farmiloomade hooldamist ja

talitamist, naha tootmist tapamajades.

Siia gruppi kuuluvad näiteks:

A0141: Piimakarjakasvatus (v.a. piima

töötlemine);

A0142: Muu veislaste ja pühvlikasvatus;

A0143: Hobusekasvatus ja muude hobulaste

kasvatus (v.a. võistlus- ja ratsahobuste

tallide tegevus);

A0145: Lamba- ja kitsekasvatus, sh

kasvatus ja aretus, toorpiima tootmine,

toorvilla tootmine (siia ei kuulu lammaste

pügamine tasu eest või lepingu alusel,

kitkutud toorvilla tootmine, piima

töötlemine);

A0146: Seakasvatus;

A0147: Kodulinnukasvatus, sh kodulindude

kasvatus ja aretus, munade tootmine,

kodulindude haudejaamade tegevus (siia ei

kuulu sulgede või udusulgede tootmine);

A0149: Muu loomakasvatus (sh mesindus),

v.a näiteks toornaha tootmine jahipidamise

ja küttimise teel, kalakasvanduste tegevus,

kodulindude kasvatus ja aretus, jne.

A015 Segapõllumajandus

A0150: Segapõllumajandus, s.o

taimekasvatusega kombineeritud

loomakasvatus, kus tootmine ei ole

spetsialiseeritud kummalegi tegevusalale.

Kui taimekasvatuse või loomakasvatuse

toodang moodustab standardsest

brutomarginaalist 66% või enam, tuleb

tegevus liigatada kas taime- (A011, A012)

või loomakasvatuse ( A014) alla.

A016 Põllumajandust abistavad tegevusalad ja

saagikoristusjärgsed tegevused

Tasu eest või lepingu alusel tehtavad

põllumajandusliku tootmisega seotud

kõrvaltegevused ja põllumajandusega

sarnased tegevused, mille eesmärgiks ei ole

tootmine (st põllumajandustoodang). Siia

kuulub saagi ettevalmistamine esmaseks

turustamiseks.

A 0161: Taimekasvatuse abitegevused, v.a

näiteks saagikoristusjärgsed tegevused,

põllumajandusmaa dreenimine,

maastikuarhitektuur, agronoomide ja

põllumajandusökonomistide tegevus,

maastikukujundus ja haljastus,

põllumajandusnäituste ja –messide

korraldamine.

A0162: Loomakasvatuse abitegevused, v.a

ruumide rentimine ainult loomade

hooldamiseks ja talitamiseks, veterinaaria,

loomade vaktsineerimine, loomade

rentimine, lemmikloomade hooldamine ja

talitamine.

A0163: Saagikoristusjärgsed tegevused, nt

saagi ettevalmistamine esmaseks

turustamiseks. Siia ei kuulu

põllumajandustoodete ettevalmistamine

tootja poolt (vt vastavat klassi grupis 011,

012, 013), seemnete idanevuse

parandamisele suunatud

saagikoristusjärgsed tegevused, vahendajate

ja ühistute turundustegevus,

põllumajandustoorme hulgimüük.

A0164: Seemnete töötlemine

paljundamiseks. Seemnete kvaliteedi ja

idanevuse parandamine, seemnete

kuivatamine, puhastamine, sortimine ja

töötlemine kuni turustamiseni. Siia gruppi ei

kuulu seemnekasvatus, seemnete töötlemine

õli saamiseks, uute sortide aretamiseks või

uuendamiseks tehtavad teadusuuringud.

A021 Metsakasvatus jm metsamajanduse

tegevusalad

Siia kuulub nt metsa istutamine,

ümberistutamine, taastamine ja

harvendamine, võsa, paberipuu ja

küttepuude kasvatus, metsapuid kasvatavate

puukoolide tegevus.

A023 Looduslike materjalide kogumine, v.a

puit

Siia kuulub näiteks loodussaaduste

kogumine (nt metsaseened, marjad, pähklid,

tammetõrud, sammal, jne).

C10 Toiduainete tootmine

C1011: Liha töötlemine ja säilitamine ning

lihatoodete tootmine, v.a toidukõlbliku

linnurasva sulatamine, liha pakendamine

tasu eest või lepingu alusel;

C1012: Linnuliha töötlemine ja säilitamine,

v.a pakendamine tasu eest või lepingu

alusel;

C1013: Liha- ja linnulihatoodete tootmine,

v.a külmutatud valmisroogade tootmine

lihast ja linnulihast, lihasuppide tootmine,

liha hulgikaubandus, liha- ja

linnulihatoodete pakendamine tasu eest või

lepingu alusel;

välja arvatud C10201: Kala, vähilaadsete ja

limuste töötlemine ja säilitamine, v.a kala

töötlemine ja säilitamine kalapüügilaevadel,

õlide ja rasvade tootmine merepäritolu

toormest, külmutatud valmisroogade

tootmine kalast, kalasuppide tootmine;

C 1031: Kartuli töötlemine ja säilitamine;

C 1032: Puu- ja köögiviljamahla tootmine;

C10391 Muu puu- ja köögivilja töötlemine

ja säilitamine, v.a puu- ja köögiviljamahla

tootmine, pulbrite ja jahude tootmine

kuivatatud kaunviljadest, puuviljade ja

pähklite säilitamine suhkrus, valmistoitude

tootmine köögiviljast, tehiskontsentraatide

tootmine;

C104: Taimse ja loomse õli ja rasva

tootmine, v.a peki jm toidukõlbliku loomse

rasva sulatamine ja rafineerimine;

C1051: Piima töötlemine, piimatoodete ja

juustu tootmine;

C1052: Jäätisetootmine;

C106: Jahu ja tangainete, tärklise ja

tärklisetoodete tootmine;

C107: Pagari- ja makaronitoodete tootmine;

C108: Muude toiduainete tootmine (sh nt

suhkru ja kondiitritoodete, valmistoidu,

maitseainete ja -kastmete, kiirestiriknevate

ja eritoitude tootmine);

C109: Valmis loomasööda tootmine.

C11 Joogi tootmine

Alkoholivabade jookide, mineraalvee,

kääritatud (õlu, vein) ja destilleeritud

jookide tootmine. Siia gruppi ei kuulu

näiteks puu ja köögiviljamahla tootmine,

piimapõhiste jookide tootmine.

Toetuse taotlemisel märgib taotleja oma taotlusele innovatsiooniprojekt tegevusele vastava

EMTAK 2008 koodi. Selgitavate kommentaaridega EMTAK 2008 on kättesaadav Registrite ja

Infosüsteemide Keskuse (RIK) veebilehel http://www.rik.ee/et/e-ariregister/emtak-

tegevusalad, ülaltoodud tabel annab tegevusalade jaotusest gruppideks üldistatud ülevaate,

üksikasjalikumat jaotust tuleks siiski vaadata viidatud veebilehelt.

Eelnõu § 9 lõige 2 täpsustab kellele võib toetust anda innovatsiooniprojekti elluviimiseks

väike- ja suurprojekti korral. Väikeprojekti puhul on toetuse taotlemine avatud nii ühele

ettevõtjale kui ka mitmele ettevõtjale ühiselt ning samuti mittetulundusühingutele,

tulundusühistutele ja maaparandusühistutele. Suurprojekti puhul on nõutav, et projektis osaleks

vähemalt kolm eraldiseisvat osapoolt. Mõlema projektitüübi puhul on nõutav, et koostööprojekt

oleks sõlmitud innovatsiooniprojekti elluviimise eesmärgil, mis tagab projektitegevuste sisulise

seotuse ja ühise huvi innovaatiliste lahenduste väljatöötamisel.

Tingimus, et mittetulundusühingul, tulundusühistul ja maaparandusühistul peab olema

vähemalt kolm liiget, aitab välistada formaalsed juriidilised struktuurid ja tagada toetuse

sihipärase kasutamise tegelike koostöövõrgustike kaudu. Kõiki koostöölepingu sõlminud

osapooli käsitletakse toetuse andmisel ühiselt kui taotlejat, mis võimaldab ühtlustatud käsitlust

toetuse määramisel, tingimuste täitmise kontrollimisel ja aruandluse korraldamisel. Säte aitab

tagada, et toetust saavad üksnes need koostöövormid, mis põhinevad tegelikul partnerlusel ja

millel on piisav võimekus innovatsiooniprojekti elluviimiseks.

Eelnõu § 9 lõige 3 sätestab nõuded taotleja kaasatava innovatsioonipartneri kvalifikatsiooni

kohta. Innovatsioonipartneri roll on toetuse eesmärgi saavutamiseks vajaliku tegevuse

läbiviimine koostöös taotlejaga. Innovatsiooniprojekti võib olla kaasatud ekspert, kes on kõrge

kvalifikatsiooniga töötaja, näiteks teadur, insener või nõustaja, kellel on vähemalt teise taseme

haridus vastavalt Eesti Vabariigi haridusseaduse § 2 lõike 5 punktile 3.

Nõustaja on regionaalministri 27. detsembri 2023. a määruse nr 113 „Perioodi 2023 – 2027

nõuandeteenuse osutamise toetus“ määruse §-s 6 sätestatud nõuetele vastav isik

(https://www.riigiteataja.ee/akt/129122023024).

Lisaks peab kaasatud eksperdil olema vähemalt kolmeaastane töökogemus asjaomases

valdkonnas viimase kümne aasta jooksul ning ekspert ei tohi vastavalt määruse § 9 lõikele 9

olla taotleja juhtorgani liige, osanik või aktsionär, ega olla töötanud taotleja juures vähemalt

aasta enne taotluse esitamist. Samuti ei tohi ekspert tegeleda müügikonsultandi tööga, et vältida

huvide konflikti.

Innovatsioonipartneriks võib olla teadus- ja arendusasutus, mis vastab teadus- ja

arendustegevuse korralduse seaduse § 3 lõike 1 määratlusele. Teadus- ja arendusasutuste

kaasamine on oluline, sest teadus- ja arendusasutustel on olemas vajalikud teadmised,

kogemused ja infrastruktuur, et aidata kaasa innovatsiooniprojekti edukale elluviimisele ja

tulemuste saavutamisele. Innovatsioonipartneri kaasamine on vajalik toetuse eesmärgi

saavutamiseks ja tagab innovatsiooniprojekti kõrge kvaliteedi ning professionaalse teostamise.

Innovatsioonipartneri valimisel tuleb arvestada partneri kvalifikatsiooni ja töökogemusega

asjaomases valdkonnas.

Eelnõu § 9 lõige 4 sätestab, et doktoriõppe kestus asjaomases valdkonnas on võrdsustatud

töökogemusega, mistõttu nii doktorikraadi omavad isikud kui ka doktoriõppes õppivad

doktorandid võivad kvalifitseeruda innovatsioonipartneriteks.

Eelnõu § 10 sätestab nõuded toetuse taotlejale.

Eelnõu § 10 lõige 1 sätestab, et taotleja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri

haldusaktiga kindlaks määratud intress peab olema väiksem kui 100 eurot või tema riikliku

maksu võla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille

tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas. Sätte eesmärk on tagada, et toetust

saavad vaid need taotlejad, kes on oma kohustused riigi ees täitnud. Toetust antakse üksnes

neile, kes on majanduslikult jätkusuutlikud.

Maksukorralduse seaduse § 32 kohaselt on maksuvõlg maksukohustuslase poolt tähtpäevaks

tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress

ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress.

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 3 punkti 1 kohaselt

jäetakse taotlus rahuldamata, kui taotleja ei vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele. Seega on

PRIA-l õigus kontrollida kogu taotluste menetlemise ajal ja enne toetuse väljamaksmist taotleja

ja toetuse saajal riikliku maksu võla olemasolu ning maksuvõla olemasolu korral selle ajatatust

ja maksete tähtaegset tasumist.

Eelnõu § 10 lõige 2 sätestab, et taotlejal ei tohi olla likvideerimismenetlust ega

pankrotimenetlust. See tähendab, et taotleja äritegevus peab olema stabiilne ning ta ei tohi olla

finantsraskustes. Lisaks ei tohi taotlejal olla kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või

algatatud sundlõpetamist. Samuti ei tohi taotlejal olla kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust,

mis võib tähendada, et taotleja juriidiline seisund ei ole korras või tal on võlgnevused riigi ees.

Eelnõu § 10 lõige 3 sätestab, et kui taotleja on saanud varem toetust riigieelarvelistest või

muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi või vähese

tähtsusega abi, mis on kuulunud tagasimaksmisele, on tagasimaksmisele kuulunud summa

tähtajal tagasi makstud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on tagasimaksed tasutud

ettenähtud tähtajal ja summas. Selle nõude eesmärgiks on maandada riigile lisanduvate rahaliste

kohustuste (rikkumiste tagasimaksed) tekkimise riski ning tagada vahendite kasutamise

sihtotstarbelisus.

Eelnõu § 10 lõige 4 sätestab, et taotleja ei ole lubatud saada sama kulu katmiseks toetust

riigieelarvest, Euroopa Liidu vahenditest, välisvahenditest ega muud tagastamatut riigiabi. See

aitab tagada innovatsiooniprojektide sihipärase ja läbipaistva rahastamise, vältides

topeltrahastamist ja ebaseaduslikku riigiabi.

Eelnõu § 10 lõige 5 sätestab, et taotlejal ei tohi olla kehtivat karistust karistusseadustiku

paragrahvides sätestatud süütegude toimepanemise eest (KARS §-s 491 – ettevõtluskeeld; 209

- kelmus, 2091 - hankekelmus; 210 - soodustuskelmus, 296 - altkäemaksu vahendus, 298 -

altkäemaksu andmine, 2981- mõjuvõimuga kauplemine, 372 - tegevusloata ja keelatud

majandustegevus; 373 - ärikeelu rikkumine või 384 maksejõuetuse põhjustamine).

Eelnõu § 10 lõige 6 sätestab, et ei taotleja ega innovatsiooni partner ei tohi

innovatsiooniprojekti elluviimise ajal töötada üksteise juures. Tegemist on huvide konflikti

vältimisega, mis võiks mõjutada innovatsiooniprojekti objektiivsust ja sellest tulenevaid

tulemusi. Seega peab taotleja tagama, et tema juures töötavad isikud ei oleks seotud teiste

innovatsiooniprojektide või huvigruppidega, mis võiksid mõjutada nende tegevust

innovatsiooniprojekti raames.

Eelnõu § 10 lõikes 7 sätestatu kohaselt peab taotleja omatoodetud või töödeldud toodete ja

saaduste turustamisest saadud müügitulu kas koos või eraldi olema taotluse esitamise aastale

vahetult eelnenud majandusaastal suurem kui 20 000 eurot.

Omatoodetud või -töödeldud toodete ja saaduste turustamisest saadav müügitulu kas koos või

eraldi tähendab müügitulu, mis on saadud kas omatoodetud toodete ja saaduste turustamisest

või omatöödeldud toodete ja saaduste turustamisest. Müügitulu, mis on saadud nende toodete

või saaduste müügist, mis ei ole taotleja enda toodetud või töödeldud, vaid kokku ostetud ja

edasi müüdud, sellele nõudele ei vasta ja seda hindamisel ei arvestata.

Taotleja peab olema tootmise- või töötlemise ja turustamisega tegelenud vähemalt ühe

majandusaasta enne toetuse taotlemist, seega taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud

majandusaasta aruanne peab kajastama nimetatud omatoodetud või -töödeldud toodete ja

saaduste turustamisest saadud müügitulu. See tähendab, et taotleja on suutnud oma toodete ja

saaduste turustamisest teenida piisavalt tulu ning seetõttu on tal suurem tõenäosus projekti

edukaks elluviimiseks.

Eelnõu § 10 lõige 8 sätestab, et ekspert ei tohi olla taotleja juhtorgani liige, osanik või aktsionär,

ega olla töötanud taotleja juures vähemalt aasta enne taotluse esitamist. Samuti ei tohi ekspert

tegeleda müügikonsultandi tööga, et vältida huvide konflikti.

Eelnõu § 10 lõige 9 sätestab nõuded taotlejale, kui taotleja on riigiabi saaja. See tähendab, et

ettevõtja ei tohi olla majanduslikult ebastabiilses seisundis, kus ta on näiteks kaotanud enam

kui poole oma osa- või aktsiakapitalist akumuleeritud kahjumite tõttu, on kaotanud enam kui

poole oma raamatupidamises näidatud kapitalis, tal on toimumas maksejõuetusmenetlus või ei

ole ta täitnud eelnevate päästmis- või ümberkorraldusabide tingimusi. Taotlejale ei tohi välja

maksta uut riigiabi, kui tal on täitmata varasem korraldus tagastada juba saadud ebaseaduslik

ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud abi.

Eelnõu § 10 lõige 10 sätestab, et innovatsioonipartner, keda taotleja kaasab toetuse eesmärgi

saavutamiseks, peab vastama lõigetes 1 – 6 sätestatud nõuetele. Nende nõuete hulka kuuluvad

riikliku maksuvõla nõue, mis tähendab, et partneril ei tohi olla täitmata kohustusi riigi ees.

Samuti peab innovatsioonipartner vastama likvideerimismenetluse nõudele, mis tähendab, et

innovatsioonipartner ei tohi olla likvideerimismenetluses. Lisaks peab innovatsioonipartner

vastama nõuetele, mis on seotud sama kulu kohta toetuse taotlemise ja toetuse tagasimaksmise

tingimustega, mis on kehtestatud määrusega. Innovatsioonipartner peab vastama määruses

sätestatud nõuetele, et taotleja saaks kaasata toetuse saamiseks.

Eelnõu § 10 lõige 11 sätestab välispartneritele nõuded, mille eesmärk on tagada nende

usaldusväärsus ja vastutustundlikkus partnerlussuhetes. Välispartnerid, näiteks ülikoolid,

peavad esitama kinnituse, mis tõendab, et tal ei ole päritoluriigi ees täitmata kohustusi,

sealhulgas maksude ja Euroopa Liidu vahenditest tulenevaid kohustusi, et ta põhikirjajärgne

tegevus hõlmab teadus- ja arendustegevust ning, et ta ei ole rikkunud päritoluriigi seadusi.

Välispartner peab ka kinnitama, et tal ei ole majanduslikke raskusi, mis takistaksid

innovatsiooniprojekti raames võetud kohustuste täitmist. Esitatud kinnitused peavad olema

piisavad, et veenduda välispartneri vastavuses esitatud nõuetele.

Eelnõu § 11 sätestab taotluse esitamise ja selle tähtaja.

Eelnõu § 11 lõikes 1 sätestatakse, et taotleja esitab toetuse saamiseks PRIA-le elektrooniliselt

PRIA e-teenuse keskkonna kaudu avalduse selleks ettenähtud tähtajal ning esitatud andmeid

tõendavad dokumendid (edaspidi koos taotlus). Taotluse ning sellega seotud dokumentide

elektroonne esitamine on vajalik menetluse kiirendamiseks ning seireandmete kiiremaks ja

korrektsemaks kogumiseks. Taotluses esitatud andmed on vajalikud määruses sätestatud

nõuetele vastavuse kontrollimiseks ja meetme seireks vajalike andmete kogumiseks.

Eelnõu § 11 lõige 2 kirjeldab taotluse esitamise võimalusest teavitamist. Taotluse esitamise

tähtaja teeb PRIA teatavaks ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel.

Eelnõu § 12 sätestab nõuded taotlusele.

Eelnõu § 12 lõikes 1 esitatakse loend nõutud andmete kohta, mida taotlus peab sisaldama.

Taotleja esitab innovatsiooniprojekti selgelt sõnastatud tegevuste ja sisu kohta vastava EMTAK

koodi, mis kajastab projekti sisulist suunitlust. EMTAK koodi esitamine on vajalik projekti

vastavuse hindamiseks toetatavate tegevusvaldkondade loetelule.

Eelnõu § 12 lõige 2 sätestab nõuded taotluse osaks olevale innovatsiooniprojekti plaanile.

Taotleja peab esitama innovatsiooniprojekti taotluse osana ka probleemi lühikirjelduse. See

tähendab, et innovatsiooniprojekti eesmärk peab olema seotud probleemi lahendamisega või

selle leevendamisega. Probleemi lühikirjeldus peab sisaldama ülevaadet probleemist, mis vajab

lahendamist, selle põhjustest ja tagajärgedest, probleemi olulisus ja miks selle lahendamine on

vajalik. Probleemi lühikirjeldus annab ülevaate innovatsiooniprojekti taotluse põhjendatusest

ning aitab mõista, millist lisaväärtust innovatsiooniprojekt ettevõttele loob. Seega on oluline, et

probleemi lühikirjeldus oleks selge ja asjakohane.

Innovatsiooniprojekti plaan peab sisaldama järgmisi andmeid: innovatsiooniprojekti pealkiri,

eesmärgid ja oodatavad tulemused, nii eesti kui inglise keeles. Inglise keeles esitatud andmed

on vajalikud Euroopa Liidu fondide haldamise süsteemi (SFC) esitamiseks. Lisaks peab

innovatsiooniprojekti plaan sisaldama projekti algus- ja lõppkuupäeva, mis sätestavad

innovatsiooniprojekti tegevuste abikõlblikkuse perioodi ning tegevuste ajakava, mis annab

ülevaate sellest, millal ja millises järjekorras erinevad tegevused toimuvad. Samuti peab

innovatsiooniprojekti plaan sisaldama innovatsiooniprojekti kogueelarvet, taotletava toetuse

summat, planeeritud jätkutegevusi tulemuste elluviimisel ning innovatsiooniprojekti tulemuste

levitamise kava, mis näitab, kuidas innovatsiooniprojekti tulemusi plaanitakse avalikkusele ja

huvitatud osapooltele edastada.

Eelnõu § 12 lõige 3 sätestab nõude, mille kohaselt peab piiriüleses koostööprojektis osalev

taotleja, kelle projektipartner on rahastatud mõnest teisest Euroopa Liidu liikmesriigist,

tõendama oma osalust selles projektis. Selleks peab taotleja esitama teise riigi rahastaja

kinnituse, millest nähtub, et taotleja tegevus partnerina moodustab olulise osa kogu

koostööprojekti tegevustest. Nõude eesmärk on tagada, et toetust antakse üksnes sellistele

projektidele, kus Eesti-poolne panus on sisuline ja kooskõlas projekti tegevustega. Samuti

võimaldab see hinnata projekti tegelikku piiriülest mõõdet ja tugevdab koostööprojektide

vastastikkust kasu ning läbipaistvust.

Eelnõu § 12 lõige 4 sätestab, et taotleja ja innovatsioonipartner peavad enne projekti algust

sõlmima koostöölepingu, milles määratakse kindlaks kulude jaotus, riskide maandamise

põhimõtted ning intellektuaalomandi õiguste kasutamine ja jaotamine. Koostööleping tagab, et

osapoolte kohustused ja vastutus on selgelt reguleeritud, vältides hilisemaid vaidlusi ning

tagades innovatsiooni tulemuste sujuva rakendamise ja kommertsialiseerimise.

Intellektuaalomandi õiguste varajane fikseerimine võimaldab selget omandisuhete

määratlemist ja loob aluse loodud tehnoloogiate ja lahenduste edasiseks kasutamiseks,

turustamiseks ja arendamiseks.

Eelnõu § 13 sätestab taotluse nõuetele vastavuse kontrolli.

Eelnõu § 13 lõige 1 sätestab, et PRIA kontrollib taotluse vastuvõtmisel nõutavate dokumentide

olemasolu, taotluse tähtaegset esitamist, vastuvõetud taotluse nõuetele vastavust ja selles

esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse vastavust Euroopa Liidu

õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses ja määruses

sätestatud nõuetele.

Toetatava tegevuse vastavust määruses sätestatud nõuetele kontrollitakse pärast taotluste

hindamist. Nõuetele vastavust kontrollitakse üksnes nende taotluste puhul, mis kuuluksid

rahuldamisele hindamistulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestuse kohaselt.

Eelnõu § 13 lõike 2 kohaselt esitab PRIA Maksu- ja Tolliametile (edaspidi MTA) pärast taotluse

esitamise tähtaja viimast päeva füüsilisest isikust ettevõtjast taotlejate nimekirja nende

tuludeklaratsiooni vormi E andmete saamiseks ja käibedeklaratsiooni andmete saamiseks nende

FIE-de puhul, kes on käibemaksukohustuslased. MTA edastab PRIA-le nimetatud füüsiliselt

isikust ettevõtjate taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud aasta ja vahetult eelnenud teise

aasta tuludeklaratsioonide vormi E andmed.

Eelnõu § 14 sätestab taotluse hindamise ja taotluste paremusjärjestuse koostamise põhimõtted.

Eelnõu § 14 lõige 1 sätestab, et hindamisele kuuluvaid taotluseid hindab PRIA moodustatud

hindamiskomisjon vastavalt lisas „Taotluse hindamise kriteeriumid“ sätestatud

hindamiskriteeriumidele ning moodustab hindamistulemuste alusel paremusjärjestuse, milles

loetakse paremaks suurema koondhinde saanud taotlus. Hindamise läbiviimiseks võib PRIA

hindamiskomisjoni ettepanekul võimaldada taotlejal esitleda oma innovatsiooniprojekti, et

anda komisjonile täiendavaid selgitusi.

Eelnõu § 14 lõiked 2 ja 3 sätestavad, et taotlusi hinnatakse skaalal 0–4. Minimaalne hindepunkt

on „0“, maksimaalne hindepunkt on „4“. Hindepunkt „0“ tähendab, et hindamiskriteerium ei

ole täidetud, hindepunkt „1“ tähendab, et hindamiskriteerium on täidetud vähesel määral,

hindepunkt „2“ tähendab, et hindamiskriteerium on täidetud keskpäraselt, hindepunkt „3“

tähendab, et hindamiskriteerium on üldiselt täidetud, kuid esineb väikeseid puudusi, hindepunkt

„4“ tähendab, et hindamiskriteerium on täielikult täidetud.

Hindajate antud hinnetest arvutatakse aritmeetiline keskmine iga hindamiskriteeriumi lõikes.

Kaalutud keskmine saadakse, kui iga hindamiskriteeriumi aritmeetiline keskmine korrutatakse

hindamiskriteeriumi osakaaluga ja jagatakse sajaga. Kaalutud keskmiste liitmisel saadakse

koondhinne.

Näide:

Hindamiskriteerium Hindamiskriteeriumi

hinne

Osakaal Kaalutud keskmine

Mõju sekkumise

eesmärkide

saavutamisele ja

projekti põhjendatus

3 40% 1,2

Meeskonna pädevus

ja taotleja võimekus

projekt ja

jätkutegevused ellu

viia

2,5 40% 1,0

Projekti kvaliteet 2,5 20% 0,5

2,7 koondhinne

Eelnõu § 14 lõige 4 sätestab, et võrdsete näitajatega taotluste puhul eelistatakse taotlust, mille

tegevused viib ellu maapiirkonnas tegutsev ettevõtja, kelle püsiv tegevuskoht asub väljaspool

Tallinna või Tallinnaga piirnevaid Harku, Saue, Saku, Kiili, Rae, Jõelähtme ja Viimsi valdasid.

See tähendab, et kui näiteks kaks taotlust on võrdsed ning hindamiskriteeriumidest tulenevalt

saavad samasuguse koondhinde, siis eelistatakse taotlust, mille tegevused viib ellu

maapiirkonnas tegutsev ettevõtja, kelle püsiv tegevuskoht asub väljaspool Tallinnaga

piirnevaid valdasid. Kui ka see tingimus on taotlustel võrdselt täidetud, siis eelistatakse taotlust,

mis on lõike 6 punktis 1 nimetatud hindamiskriteeriumi eest saanud suurima arvu hindepunkte.

Eelnõu § 14 lõike 5 punkt 1 sätestab, et hindamisel võetakse arvesse innovatsiooniprojekti

panust ettevõtja konkurentsivõime kasvule, mõju sekkumise eesmärkide saavutamisele ning

projekti põhjendatust. See tähendab, et innovatsiooniprojekt aitab ettevõtjal saavutada koostöös

innovatsioonipartneriga praktilisi eesmärke, suurendades ettevõtte konkurentsivõimet. Näiteks

võib innovatsiooniprojekt keskenduda tootlikkuse parandamisele, uute toodete või teenuste

väljatöötamisele jne. Innovatsiooniprojekti hindamisel võetakse arvesse ka

innovatsiooniprojekti mõju muudele sekkumise eesmärkidele, näiteks uudse tehnoloogia

kasutusele võtmine kooskõlas ettevõtte arenguplaaniga, tehnoloogiaalase võimekuse kasv.

Eelnõu § 14 lõike 5 punkt 2 sätestab, et projekti meeskonna võimekuse hindamisel võetakse

arvesse mitmeid tegureid, sealhulgas ettevõtja motivatsiooni panustada projekti õnnestumisse

ning kaasatud ekspertide ja teaduspersonali võimekust. Ettevõtja motivatsioon on oluline, sest

see mõjutab suuresti projekti edukust ja tulemusi ning see avaldub tema aktiivses osalemises ja

kaasatuses projekti elluviimisel. Samuti on oluline kaasatud ekspertide ja teaduspersonali

võimekus, sest see tagab projekti tehnilise teostatavuse ja kvaliteedi. Seega on meeskonna

võimekuse hindamine üks oluline aspekt projekti edukuse tagamiseks. Lisaks hinnatakse

taotleja võimekust innovatsiooniprojekti ja jätkutegevuste elluviimisel.

Eelnõu § 14 lõike 5 punkt 3 sätestab, et innovatsiooniprojekti kvaliteedi hindamisel võetakse

arvesse innovatsiooniprojekti kooskõla ettevõtte arenguplaanidega ning hinnatakse, kas

plaanitavad tegevused on asjakohased ja aitavad kaasa ettevõtte arengule. Antakse hinnang

innovatsiooniprojekti otstarbekusele, majanduslikule põhjendatusele ja tulemuste saavutamise

tõenäosusele. Samuti võetakse hindamisel arvesse innovatsiooniprojekti seotust ettevõtte

arenguplaanidega ning hinnatakse, kas plaanitavad tegevused on asjakohased. Hindamisel

arvestatakse, kas innovatsiooniprojekt vastab ettevõtte pikaajalistele eesmärkidele ning kas

innovatsiooniprojekti elluviimine toob kaasa positiivseid majanduslikke tulemusi. Oluline on

ka innovatsiooniprojekti ajakava ja eelarve põhjendatus.

Eelnõu § 14 lõige 6 sätestab PRIA hindamiskomisjoni moodustamise. Taotluste hindamiseks

ning taotluste paremusjärjestuse koostamiseks määrab hindajad PRIA peadirektor,

kooskõlastades nimekirja eelnevalt Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga. Hindajatena

kaasatakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, innovatsiooniga seotud

organisatsioonide, tootjaid ja töötlejaid esindavate organisatsioonide ning

keskkonnaorganisatsioonide esindajad (Toiduliit, EPKK, tootjaorganisatsioonid jne) ning

vajaduse korral kitsama valdkonna eksperte.

Eelnõu § 15 sätestab taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused.

Eelnõu § 15 lõige 1 sätestab tingimused taotluste rahuldamise otsuste tegemiseks. Kui kõigi

nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ei ületa toetuseks ettenähtud vahendeid,

rahuldatakse kõik nõuetekohased taotlused, mis vastavad hindamiskriteeriumite

miinimumnõuetele, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28

lõike 1 punkti 3 alusel. Kui rahastamise summa ületab toetuseks ettenähtud vahendeid,

rahuldatakse paremusjärjestuse alusel parimad nõuetekohased taotlused. Otsuste tegemisel

lähtutakse

Eelnõu § 15 lõige 2 sätestab, et kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ületab

toetuseks ettenähtud vahendeid, rahuldatakse taotluste hindamise tulemusel koostatud taotluste

paremusjärjestuse alusel parimad nõuetekohased taotlused, mis vastavad hindamiskriteeriumite

miinimumnõuetele, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28

lõike 1 punkti 2 alusel.

Eelnõu § 15 lõike 3 punktid 1 ja 2 sätestavad, et innovatsiooniprojekti taotluste hindamisel

kehtestatakse kindlad miinimumnõuded, mille täitmine on kõigi taotluste heakskiitmise

eeltingimus.

Eelnõu § 15 lõige 4 sätestab, et kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud

taotluses sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise

otsuse vähendades toetuse summat Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise

seaduse § 28 lõike 5 tingimustel mitteabikõlblike kulude võrra.

Eelnõu § 15 lõige 5 sätestab, et otsuse taotluse rahuldamata jätmise kohta teeb PRIA Euroopa

Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 3 alusel. Lõige 3 sätestab,

millistel alustel võib teha otsuse jätta maaelu arengu toetuse taotlus rahuldamata. Lisaks

Euroopa Liidu õigusaktides kehtestatud alustele võib otsuse teha ka siis, kui taotleja, taotlus või

toetatav tegevus ei vasta toetuse andmise ja kasutamise nõuetele, kui Euroopa Liidu

õigusaktidest ei tulene teisiti. Samuti võib otsuse teha siis, kui taotleja ei esita või ei tee

teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealse kontrolli

tegemist. Taotlust ei rahuldata ka juhul, kui see ei vasta Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 1, 2, 6, 7 või 8 nõuetele. Taotluse

rahuldamata jätmise otsuse võib teha ka siis, kui taotluses või taotluse menetluse käigus on

teadlikult esitatud valeandmeid. Need kriteeriumid tagavad, et toetust saavad vaid need

taotlejad, kes vastavad kõikidele nõuetele ja kelle taotlused onnõuetele vastavad.

Eelnõu § 15 lõike 6 sätestab ajaperioodi rahuldamise otsuse langetamiseks. PRIA teeb taotluse

osalise või täieliku rahuldamise või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 80 tööpäeva jooksul

arvates taotluse esitamise tähtpäevast.

Eelnõu § 16 sätestab toetuse saaja kohustused.

Eelnõu § 16 lõige 1 sätestab aja, mille jooksul toetuse saaja peab innovatsiooniprojekti ellu

viima ning esitama elluviimist tõendavad dokumendid. Toetatava tegevusega seotud kulud,

mida võib toetuse taotlemiseks esitada, peavad olema tasutud innovatsiooniprojekti

abikõlblikkuse perioodi jooksul. Abikõlblikkuse perioodi ehk innovatsiooniprojekti kestuse

pikkus on kuni 42 kuud. See tähendab, et kulud, mis on tehtud väljaspool seda perioodi, ei ole

toetatavad.

Eelnõu § 16 lõige 2 sätestab, et toetuse saaja võib innovatsiooniprojekti elluviimise jooksul

ühe korra taotleda innovatsiooniprojekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist ühe aasta võrra

mõjuval põhjusel. Pikendamiseks peab saavutatav tulemus jätkuvalt seonduma meetme ja

innovatsiooniprojekti eesmärkidega ning kõik tegevused, ka pikendamise korral, tuleb lõpetada

hiljemalt 2029. aasta 30. juuniks. Seega on lubatud innovatsiooniprojekti abikõlblikkuse

perioodi üks kord pikendada, kuid seda vaid mõjuval põhjusel ning eeldusel, et

innovatsiooniprojekti eesmärkide saavutamine ei ole ohustatud.

Eelnõu § 16 lõige 3 sätestab, et toetuse saajal on õigus teha innovatsiooniprojekti eelarveridade

vahel muudatusi kuni kümne protsendi ulatuses projekti kogumahust ilma täiendavat taotlust

esitamata, tingimusel, et muudatus ei too kaasa erinevate riigiabi liikide toetussummade ega abi

osakaalu muutust ning see on eelnevalt kooskõlastatud PRIA-ga. Selline paindlikkus võimaldab

toetuse saajal reageerida projekti elluviimise käigus tekkivatele vajadustele operatiivsemalt,

säilitades samas rahastamistingimuste läbipaistvuse ja kontrollitavuse.

Eelnõu § 16 lõige 4 sätestab, et toetuse saaja peab alustama innovatsiooniprojekti elluviimist

hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui tema taotlus on rahuldatud. See tähendab,

et kui PRIA teeb positiivse rahastamisotsuse, siis on taotlejal aega 30 kalendripäeva, et

tegevustega alustada. Tegevustega alustamine peab olema tõendatav. Näiteks hinnapakkumiste

võtmine, töölepingute sõlmimine jne. Kui innovatsiooniprojekti elluviimisega ei ole alustatud

30 kalendripäeva jooksul, on PRIA-l õigus § 18 alusel keelduda toetuse maksmisest.

Eelnõu § 16 lõikes 5 on loetletud toetuse saaja kohustused. Toetuse saaja on kohustatud

võimaldama teostada toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle järelevalvet ning teha muid

toetuse saamisega seotud kontrolle ja osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama

PRIA määratud isikul viibida oma kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente

ja toetuse abil soetatud vara kohapeal. Toetuse saaja on kohustatud esitama järelevalve

teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja

jooksul.

Toetuse saaja eristab oma raamatupidamises kontrollitavuse eesmärgil toetuse kasutamisega

seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja

maksedokumentidest, esitab toetuse kasutamisega seotud seireks vajalikku teavet ning säilitab

toetusega seotud dokumente vähemalt viimase toetusosa väljamaksmiseni.

Lisaks on toetuse saajal kohustus (EL) 2021/2115 artikkel 126 järgi levitada

innovatsiooniprojekti tulemusi nii algava, käimasoleva kui ka lõppenud innovatsiooniprojekti

kohta. See tähendab, et kogu innovatsiooniprojekti kestuse vältel peab toetuse saaja olema

valmis jagama teavet vastavalt etapile, kus innovatsiooniprojekt parasjagu asub. Kohustuslik

on jagada teavet nii innovatsiooniprojekti kui ka saadud tulemuste kohta ÜPP võrgustikuga.

See tagab, et teave jõuab laiema sihtrühmani ja kõik huvitatud isikud saavad

innovatsiooniprojekti kohta vajaliku info, mis omakorda aitab kaasa innovatsiooniprojekti

tulemuste paremale rakendamisele.

Eelnõu § 16 lõige 6 sätestab nõuded toetuse saajale, mis hõlmavad § 10 lõigetes 1–5

kehtestatud tingimusi. Seejuures tuleb silmas pidada, et nimetatud nõuetele peab toetuse saaja

vastama kogu toetatava innovatsiooniprojekti jooksul ehk kuni viimase toetusosa välja

maksmiseni. § 10 sätestatud toetuskõlblikkuse nõuded kehtivad toetuse saajale sihipärase

kasutamise perioodi lõpuni.

Eelnõu § 17 sätestab maksetaotluste esitamise üksikasjad ja kehtestab nõuded maksetaotlusele.

Eelnõu § 17 lõikes 1 on sätestatud, et kui toetuse saaja on innovatsiooniprojekti tegevuse

osaliselt või täielikult ellu viinud ning elluviidud innovatsiooniprojekti eest on tasutud, esitab

toetuse saaja elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu maksetaotluse.

Eelnõu § 17 lõikes 2 tuuakse välja loetelu andmetest, mida maksetaotlus peab sisaldama.

Toetuse saaja esitab maksetaotluses järgmised andmed:

1) toetuse saaja ärinimi, äriregistri kood;

2) toetuse summa, mille maksmist ta taotleb;

3) teave elluviidud innovatsiooniprojekti maksumuse ja selle tasumise kohta;

4) teave tehtud innovatsiooniprojekti elluviimist tõendavate dokumentide kohta;

5) andmed innovatsiooniprojekti kogumaksumuse muutumise kohta

6) kui tegevuse elluviimist on § 20 alusel rahastatud enne töö või teenuse tellimise või vara

soetamise eest tasumist, sellekohane teave.

Eelnõu § 17 lõikes 3 on toodud loetelu dokumentidest, mis tuleb esitada koos maksetaotlusega

ja mis hõlmab järgmisi dokumente: 1) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või soetas vara; 2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava digitempli või digiallkirjaga maksekorraldus või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte; 3) selle isiku väljastatud osutatud teenuse või tehtud töö üleandmist-vastuvõtmist tõendav dokument, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö, töötasu maksmist tõendav dokument; 4) töölepingu, töövõtulepingu või käsunduslepingu; 5) MTA isikustatud tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja tööstuskindlustusmakse deklaratsiooni vormi väljavõte, arvelduskonto väljavõte maksude tasumise tõendamiseks või MTA ettemaksukonto väljavõte; 6) väljavõte palgalehest, millelt on näha töötaja ja tema tööandja nimi, töötajale arvestatud töötasu ning sellest kinnipeetud maksud ja muud kinnipidamised ning makstav netotöötasu; 7) paragrahvi 7 lõikes 2 nimetatud juhul vähemalt kolme pakkuja hinnapakkumused; 8) paragrahvi 7 lõikes 3 nimetatud juhul vähemalt ühe pakkuja hinnapakkumus; 9) nõuetekohane innovatsiooniprojekti vahearuanne, milles kajastatakse lühidalt senised tulemused ning antakse hinnang innovatsiooniprojekti edenemise, tehtud tööde ning eesseisvate tegevuste kohta; 10)nõuetekohane lõpparuanne 30 kalendripäeva jooksul arvates innovatsiooniprojekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest, vastavalt taotluses märgitud projekti kestusele, milles peavad olema kajastatud detailsed andmed innovatsiooniprojekti elluviimise, tehtud tööde ja tulemuste kohta. Lõpparuanne peab sisaldama hinnangut innovatsiooniprojekti tulemuslikkusele, elluviimisele ja tulemuste levitamisele. 11) lühikokkuvõte eesti ja inglise keeles innovatsiooniprojekti peamistest tulemustest.

Koos maksetaotlusega tuleb esitada punktis 9 nõutud vahearuanne, kus tuuakse ära

innovatsiooniprojekti asjaomases etapis saadud detailsed tulemused ja tehtud tegevused.

Vajaduse korral põhjendatakse erinevusi etapi kavandatud ja tegelike tulemuste vahel, antakse

hinnang innovatsiooniprojekti etapi eesmärgi saavutamisele, tulemuslikkusele ja elluviimisele

ning innovatsiooniprojekti lõppeesmärgi saavutamise perspektiivile.

Innovatsiooniprojekti viimase etapi korral esitatakse punktis 10 nõutud innovatsiooniprojekti

lõpparuanne, milles võetakse kokku lisaks viimase etapi tegevustele ka kogu

innovatsiooniprojekti raames tehtud tegevused, vajaduse korral põhjendatakse erinevusi

innovatsiooniprojektis kavandatud ja tegelike tulemuste vahel ning antakse hinnang

innovatsiooniprojekti lõppeesmärgi saavutamisele. Lisatakse ka viited allikatele, mille kaudu

on avalikkust innovatsiooniprojekti tulemustest teavitatud. Lõpparuanne peab sisaldama

üksikasjalikku teavet innovatsiooniprojektis tehtud tööde ja tegevuste, ning saavutatud

praktiliste tulemuste kohta. Lõpparuanne peab sisaldama kõiki olulisi andmeid, mis

võimaldavad toetuse andjal hinnata innovatsiooniprojekti edukust. Viimase makse tegemise

aluseks on nõuetekohane lõpparuanne.

Lõpparuanne tuleb esitada 30 kalendripäeva jooksul pärast innovatsiooniprojekti

abikõlblikkuse perioodi lõppemist. Abikõlblikkuse periood on aeg, mille jooksul

innovatsiooniprojekt peab olema tehtud ja lõpetatud.

Eelnõu § 17 lõike 4 järgi tuleb vahearuanne esitada innovatsiooniprojekti tegevuste elluviimise

perioodi keskel ehk kui projektitegevuste elluviimise perioodist on möödunud pool, tuleb

vahearuanne esitada 14 kalendripäeva jooksul. Vahearuande esitamine ei pea olema

konkreetselt seotud maksetaotlusega, vaid see võib olla eraldi dokument. Vahearuande

esitamine on oluline, kuna see võimaldab jälgida innovatsiooniprojekti edusamme ja veenduda,

et innovatsiooniprojekt kulgeb plaanipäraselt.

Eelnõu § 17 lõike 5 kohaselt peab lõike 3 punktis 10 nimetatud innovatsiooniprojekti

lõpparuanne sisaldama hinnangut innovatsiooniprojekti tulemuslikkusele, elluviimisele ja

tulemuste levitamisele.

Eelnõu § 18 sätestab maksetaotluste kontrollimise, mille käigus PRIA hindab nii taotletava

toetuse õiguspärasust kui ka toetatava tegevuse vastavust EL asjakohastele õigusaktidele,

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusele ja selle alusel kehtestatud

õigusaktidele kehtestatud tingimustele ja eesmärkidele. Toetuse saaja peab veenduma, et ta viib

tegevusi ellu vastavalt toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele ja taotluses toodud

eesmärkidele. PRIA teostab kontrolli nii enne innovatsiooniprojekti taotluse rahuldamist kui ka

pärast maksetaotluste menetlemise käigus.

Eelnõu § 19 sätestab toetuse maksmise tingimused.

Eelnõu § 19 lõige 1 sätestab, et toetus makstakse välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks

ning tingimusel, et toetuse saaja on antud innovatsiooniprojekti etapi tegevused nõuetekohaselt

ellu viinud. Teisisõnu esitab toetuse saaja maksetaotluse siis, kui üks innovatsiooniprojekti

etapp või –tegevus on lõpetatud.

Eelnõu § 19 lõikes 2 sätestab, millal teeb PRIA toetuse maksmisest keeldumise otsuse. Toetuse

maksmisest keeldumise otsuse teeb PRIA Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud juhtudel kui esineb vähemalt üks järgmistest

asjaoludest:

1) taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse andmise ja kasutamise nõuetele, kui

Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti;

2) taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või

takistab kohapealse kontrolli tegemist;

3) taotlust ei rahuldata käesoleva paragrahvi lõike 1, 2, 6, 7 või 8 kohaselt;

4) taotluses või taotluse menetluse käigus on teadlikult esitatud valeandmeid.

Eelnõu § 19 lõige 3 sätestab, et kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et taotleja rikub

toetatava tegevuse elluviimise nõudeid või ei täida muid toetuse saaja kohustusi, võib PRIA

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõike 3 alusel vähendada

makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest. Seejuures võtab PRIA arvesse rikkumise

raskust, ulatust, püsivust ning korduvust.

Eelnõu § 19 lõikes 4 täpsustakse ajavahemik, mille jooksul PRIA teeb toetuse maksmise

otsuse. Pärast maksetaotluse esitamist ja nõuetekohaste dokumentide esitamist vastavalt §-s 17

toodud nõuetele, teeb PRIA otsuse toetuse esimese osa maksmise kohta. Selle otsuse

tegemiseks on ette nähtud kolm kuud alates nõuetekohaste dokumentide esitamise päevast.

Pärast toetuse maksmise otsuse tegemist teostab PRIA kümne tööpäevaga toetuse makse

toetuse saaja arvelduskontole.

Eelnõu § 19 lõikes 5 sätestatakse, millal teeb PRIA toetuse taotluse rahuldamata jätmise

otsuse. PRIA teeb taotluse rahuldamise jätmise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse

maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. Toetuse maksmisest

keeldumise otsuse korral tunnistab PRIA taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt

kehtetuks.

Eelnõu § 20 sätestab, et toetuse saajale võib maksta toetust enne kulutuste tegemist, see

võimaldab maksta toetust riigieelarve vahenditest enne projekti asjakohases etapis ettenähtud

tegevuste eest täielikult tasumist. Sellist rahastamisviisi võib kohaldada, kui on täidetud

järgmised tingimused: projekti asjakohases etapis ettenähtud tegevused on tehtud, toetuse saaja

on selle eest tasunud vähemalt omafinantseeringuga võrdse summa ning kui toetuse saaja on

piisavalt usaldusväärne. ELÜPS § 30 lõike 8 kohaselt loetakse toetuse saaja piisavalt

usaldusväärseks, kui: 1) tal ei ole riikliku maksu võlgnevust või tema riikliku maksu võla

tasumine on ajatatud ning maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg tasutud ajakava

kohaselt; 2) tema või tema suhtes valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud

likvideerimis- ega pankrotimenetlust; 3) ta on varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa

Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud või

toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on tagasimaksed tasunud ettenähtud tähtpäevaks ja

summas; 4) ta on varem ELÜPS § 28 või käesoleva lõike 1 kohaselt saadud toetust kasutanud

sihipäraselt ja tähtpäevaks. Omafinantseeringuga võrdse rahasumma hulka loetakse selle isiku,

kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või ostis kaupa, väljastatud arve-saatelehel või arve

ärakirjal kajastatud kõik abikõlblikud kulud, millest on maha arvatud tegevuse elluviimise

rahastamise otsuse alusel toetuse saajale makstav summa ning millele on juurde arvatud kõik

mitteabikõlblikud kulud. Oluline on, et tehtud töö või osutatud teenus on lõpetatud ning toetuse

saaja on need vastu võtnud.

Eelnõu § 21 sätestab dokumentide säilitamise korra, millest tulenevalt määruse alusel esitatud

dokumente taotlejale ei tagastata ning nimetatud dokumente säilitatakse PRIA-s kuni 2039.

aasta 31. detsembrini. Riigiabi (EL) nr 651/2014 ja vähese tähtsusega abi korral tuleb

dokumente säilitada kümme aastat

Eelnõu § 22 sätestab toetuse saaja andmete avalikustamise.

Liikmesriigid teavitavad toetusesaajaid sellest, et neid puudutavad andmed avaldatakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise

põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks

määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261) artiklite 98 ja 99 kohaselt ning

et liidu finantshuvide kaitsmise eesmärgil võivad liidu ja liikmesriikide auditeerimis- ja

uurimisorganid selliseid andmeid töödelda.

Veebilehel võib avaldada fondide toetusega valitud tegevuste loetelu vähemalt ühes liidu

institutsioonide ametlikus keeles. Loetelu sisaldab järgmisi andmeid: a) juriidiliste isikute puhul

toetusesaaja ja riigihangete puhul töövõtja nimi; b) kui toetusesaaja on füüsiline isik, siis tema

ees- ja perekonnanimi; d) tegevuse nimetus; e) tegevuse eesmärk ning selle eeldatavad või

tegelikud saavutused; f) tegevuse alguskuupäev; g) tegevuse eeldatav või tegelik lõpuleviimise

kuupäev; h) tegevuse kogumaksumus; i) asjaomane fond; j) asjaomane erieesmärk; k) liidu

kaasrahastamise määr; l) tegevuse ja asjaomase riigi asukohatähis või asukohatuvastus; m)

liikuva tegevuse või mitut tegevuskohta hõlmava tegevuse puhul toetusesaaja asukoht, kui

toetusesaaja on juriidiline isik; kui toetusesaaja on füüsiline isik, siis NUTS 2. tasandi piirkond;

n) tegevuse sekkumise liik vastavalt artikli 73 lõike 2 punktile g. Punktides b ja c osutatud

andmed kustutatakse kaks aastat pärast nende esmakordset avaldamist veebilehel.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115,

millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist

(EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise

põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning

tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435,

06.12.2021, lk 1–186)

Eelnõus nimetatud Euroopa Liidu õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja

veebilehel https://eur-lex.europa.eu.

4. Määruse mõjud

Eelnõu mõjusid on hinnatud „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 46 lg 1 alusel. Eelnõu

rakendamine toob kaasa otseseid positiivseid mõjusid majandusele, elu- ja looduskeskkonnale

ning kaudseid positiivseid mõjusid haridusele ja teadusele, julgeolekule, regionaalarengule.

Mõjud majandusele

Mõju majandusele on positiivne. Määrus loob ettevõtjatele paremad võimalused tugevdada oma

konkurentsivõimet innovaatiliste lahenduste väljatöötamise ja rakendamise kaudu. Toetatavate

tegevustega avardub oluliselt ettevõtjate võimalus koostöös teadus- ja arendusasutuste ja

ekspertidega suurendada uuenduslike ja kõrgema lisandväärtusega toodete, teenuste ja

tehnoloogiate praktilist kasutusele võtmist. Ettevõtjad saavad kasutada innovaatilisi meetodeid

ja tehnoloogiaid, mis aitavad neil täiustada oma tootmisprotsesse ning luua uusi tooteid ja

teenuseid. Lisaks sellele aitab koostöö teadus- ja arendusasutuste ning ekspertidega leida

tõhusamaid viise ressursside kasutamiseks, sealhulgas nutikate põllumajanduslike

tehnoloogiate, jätkusuutlike praktikate ja keskkonnasõbralike tootmismeetodite

kasutuselevõttu. Uute ja tõhusamate lahenduste väljatöötamine ning nende rakendamine aitab

suurendada tootlikkust, luua uusi töökohti ja stimuleerida majanduslikku arengut.

Mõju keskkonnale on positiivne. Innovatsioonikoostöö põllumajandusettevõtjate, teadlaste ja

ekspertide vahel parandab keskkonnahoidu ja jätkusuutlikkust. Uute teadmiste ja lahenduste

rakendamine aitab vähendada keskkonnamõju, optimeerida ressursside kasutamist ning toetada

kestlikke põllumajandus- ja metsanduspraktikaid. Selline lähenemine aitab säilitada

loodusvarasid, toetada bioloogilist mitmekesisust ning tagada pikaajalist jätkusuutlikkust.

„Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruanne“4 toob välja innovatsioonikoostöö vajalikkuse ja positiivse mõju kliimale,

mis saavutatakse, kui arvestatakse kliima- ja ressursitõhusust, ning samal ajal pööratakse

tähelepanu elurikkuse säilitamisele ning looduslikele ja klimaatilistele tingimustele.

Mõju haridusele ja teadusele on positiivne. Määruse rakendamise korral võime oodata

põllumajandussektori ettevõtjate ja teadus- ning arendusasutuste vahelise koostöö paranemist

ja intensiivistumist. See omakorda aitab suurendada sektori innovatsioonivõimekust ning tõsta

selle konkurentsivõimet. Põllumajandusettevõtjad toovad kaasa oma rikkaliku praktilise

kogemuse, samal ajal kui teadlased on ekspertidena kursis uuemate teadusavastustega. Nende

kahe osapoole koostöös saab ühendada praktilised teadmised teadusliku uurimistööga, mis viib

uute teadmiste ja lahenduste loomiseni. Põllumajandusettevõtjad saavad õppida teadlastelt

uuenduslikest meetoditest ja tehnoloogiatest ning teadlased omakorda omandavad

põllumajandusettevõtjatelt praktilisi teadmisi. Innovatsioonikoostöö põllumajandusettevõtjate

ja teadlaste vahel soodustab ka teadusuuringute praktilist rakendamist. See viib efektiivsemate

ja säästlikemate põllumajanduslike praktikate väljatöötamiseni. Samal ajal saavad teadlased

reaalset tagasisidet, mis aitab neil täiendada ja kohandada oma uurimisvaldkondi vastavalt

vajadustele.

Mõju julgeolekule ja välissuhetele

Toetusel on toidujulgeolekut silmas pidades positiivne mõju, tagades tootmise jätkusuutlikkuse,

uute toodete ja teenuste loomise ning arvestades samal ajal kliima ja ressursitõhususega. Uute

teadmiste ja lahenduste rakendamine, muu hulgas välismaiseid teadus- ja arendusasutusi ja

eksperte kaasates, aitab vähendada toidu tootmise keskkonnamõju, parandada ressursside

kasutamist ning leida innovaatilisi viise toidu tootmise ja töötlemise efektiivsuse

suurendamiseks.

Mõju regionaalarengule, sh linna-, maa- ja rannapiirkondadele

Innovatsioonikoostööl on positiivne mõju regionaalarengule, mis avaldub ettevõtluse ja

elukeskkonna kaudu. Uute teadmiste ja lahenduste rakendamine innovatsiooni toel aitab

vähendada keskkonnamõju, optimeerida ressursside kasutamist ning toetada kestlikke

põllumajandus- ja metsanduspraktikaid. Innovatsioonitoetus on laiaulatuslik, hõlmates kogu

Eesti territooriumi ning tagades võimalused ja toetuse kõikidele Eesti piirkondadele, mis

omakorda tugevdab piirkondade majanduslikku võimekust, suurendab ettevõtlustegevust ning

parandab elanike heaolu ja elukvaliteeti.

Toetusvajaduse prognoosimisel on arvestatud esmatootjate ja töötlejate suure huviga „Eesti

maaelu arengukava 2014-2020“ meetme 16 „Koostöö“ tegevusliikide 16.0

„Innovatsiooniklastri toetus“ ja 16.1/16.2 „Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate

arendamine toetus. Euroopa Innovatsioonipartnerlus“ vastu, mille raames on toetust määratud

8 klastrile (11 tegevuskava) ja tegevuse liigi 16.1/16.2 raames 67 projektile.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud.

4 https://www.agri.ee/euroopa-liidu-uhise-pollumajanduspoliitika-strateegiakava-2023-2027#keskkonnamoju-

strate

Strateegiakava sekkumine „Innovatsioonikoostöö projektid – Euroopa

innovatsioonipartnerluse tegevusrühma projektid” raames antava „Suur- ja väikeprojektide

toetus“ määruse rakendamist rahastatakse 80 protsendi ulatuses EAFRD eelarvest ning 20

protsendi ulatuses Eesti riigi riigieelarvest.

Strateegiakava sekkumine „Innovatsioonikoostöö projektid – Euroopa

innovatsioonipartnerluse tegevusrühma projektid” raames antava „Suur- ja väikeprojektide

toetus“ kogueelarve on 13,1 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu osa on ligikaudu 10,48

miljonit eurot ja Eesti riigi osalus ligikaudu 2,62 miljonit eurot.

Määruse rakendamine ei too kaasa tulusid riigieelarvesse.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Haridus- ja

Teadusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,

Kliimaministeeriumile õigusaktide eelnõude elektroonilises kooskõlastamise süsteemis EIS.