Otsus

OTSUS

Vaidlustusasja number

107-25/287952

Otsuse kuupäev 26.05.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk

Vaidlustus Visionest Institute OÜ vaidlustus Maaelu

Teadmuskeskuse riigihankes „Koostööpartnerite leidmine

põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteemi

(AKIS) teadmussiirde tegevuste elluviimi-

seks“ (viitenumber 287952) järgmistele otsustele:

• riigihanke osas 3

- otsus, millega tunnistati Visionest Institute OÜ

pakkumus ebaedukaks;

- alternatiivselt otsus, milles tunnistati edukaks Eesti

Põllumajandus-Kaubanduskoja pakkumus ja ebaedukaks

Visionest Institute OÜ pakkumus;

• riigihanke osas 4

- otsus, millega tunnistati Visionest Institute OÜ

pakkumus ebaedukaks;

- alternatiivselt otsus, milles tunnistati edukaks Eesti

Põllumajandus-Kaubanduskoja ja EESTI

TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIDU pakkumused ning

ebaedukaks Visionest Institute OÜ pakkumus;

• riigihanke osas 5

- otsused, millega tunnistati edukaks Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskoja, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja EESTI

TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIDU pakkumused ning

ebaedukaks Visionest Institute OÜ pakkumus ja millega

jäeti kõrvaldamata edukad pakkujad Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskoda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja EESTI

TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIT;

• riigihanke osas 6

- otsused, millega tunnistati edukaks Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskoja, Mahepõllumajanduse Koostöökogu ning

MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus pakkumused ja

ebaedukaks Visionest Institute OÜ pakkumus ning otsus,

millega MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus pakkumus

tunnistati vastavaks

Menetlusosalised

Vaidlustaja, Visionest Institute OÜ, esindaja

vandeadvokaat Kadri Matteus

Hankija, Maaelu Teadmuskeskus, esindaja advokaat Päivi

Margna

Kolmas isik 1, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda,

esindaja Kerli Ats

Kolmas isik 2, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, esindaja

Mait Palts

2 (37)

Vaidlustuse läbivaatamine

Kolmas isik 3, EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIT,

esindaja Sirje Potisepp

Kolmas isik 4, MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus

Kolmas isik 5, Mahepõllumajanduse Koostöökogu

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. RHS § 197 lg 1 p 8 ja § 192 lg 3 p 7 alusel

Jätta vaidlustus riigihanke osades 3 ja 4 läbi vaatamata osas, milles taotletakse

Visionest Institute OÜ pakkumuse ebaedukaks tunnistamise otsuste kehtetuks

tunnistamist.

2. RHS § 197 lg 1 p 8 ja § 192 lg 3 p 1 alusel

Jätta vaidlustus riigihanke osas 6 läbi vaatamata osas, milles taotletakse MTÜ

Eesti Maaelu Nõuandeteenistus pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse

kehtetuks tunnistamist.

3. RHS § 197 lg 1 p 5 alusel

Rahuldada vaidlustus riigihanke osas 6 osaliselt ja tunnistada kehtetuks

pakkumuse edukaks tunnistamise otsus osas, milles tunnistati edukaks MTÜ Eesti

Maaelu Nõuandeteenistus pakkumus. Muus osas jätta vaidlustus rahuldamata.

4. RHS § 198 lg 2 alusel

- Mõista Maaelu Teadmuskeskuselt Visionest Institute OÜ kasuks välja

lepingulise esindaja kulud summas 332,50 eurot käibemaksuta ja riigilõiv

64 eurot proportsionaalselt vaidlustuse rahuldamisega.

- Mõista Visionest Institute OÜ-lt Maaelu Teadmuskeskuse kasuks välja

lepingulise esindaja kulud summas 2400 eurot käibemaksuta.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 06.02.2025 avaldas Maaelu Teadmuskeskus (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris

avatud hankemenetlusega riigihanke „Koostööpartnerite leidmine põllumajanduslike teadmiste

ja innovatsiooni süsteemi (AKIS) teadmussiirde tegevuste elluviimiseks“ (viitenumber 287952)

(edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid

3 (37)

(edaspidi RHAD), sh Lisateave, Lisa 1 Tehniline kirjeldus (edaspidi TK). Riigihange on jagatud

6-ks osaks, sh:

- osa 3: Mahemajanduse valdkonna teadmussiirde tegevused (edaspidi Osa 3);

- osa 4: Toiduvaldkonna teadmussiirde tegevused (edaspidi Osa 4);

- osa 5: Müügiedenduse valdkonna teadussiirde tegevused (edaspidi Osa 5);

- osa 6: Horisontaalsed teadmussiirde tegevused (edaspidi Osa 6).

2. Hankija tegi Riigihankes mh järgmised otsused:

2.1. 15.04.2025

• Osas 3 tunnistati edukateks Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja

Mahepõllumajanduse Koostöökogu pakkumused;

• Osas 4 tunnistati edukateks Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja EESTI

TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIDU pakkumused;

• Osas 5 tunnistati edukaks Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskoja ja EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIDU pakkumused;

• Osas 6 tunnistati edukaks Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate

Keskliidu, Mahepõllumajanduse Koostöökogu, MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus ja

Northern Roots MTÜ pakkumused.

2.2. 21.03.2025 otsusega tunnistati pakkumused vastavaks Riigihanke Osades 2, 3, 4 ja 5 ja

01.04.2025 otsusega Riigihanke Osades 1 ja 6.

2.3. 12.05.2025 otsusega kvalifitseeriti pakkujad Riigihanke osades 1, 2 ja 6, 17.04.2025

otsusega Osas 3 ja 15.04.2025 otsusega Osades 4 ja 5.

2.4. 15.04.2025 otsusega kontrolliti pakkujatel kõrvaldamise aluste puudumist kõikides

Riigihanke osades.

3. 25.04.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

Visionest Institute OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus järgmistele Hankija otsustele

- Osas 3 otsusele, millega tunnistati Vaidlustaja pakkumus ebaedukaks. Alternatiivselt otsustele,

millega tunnistati edukaks Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (edaspidi ka Kolmas isik 1)

pakkumus ja ebaedukaks Vaidlustaja pakkumus;

- Osas 4 otsusele, millega tunnistati Vaidlustaja pakkumus ebaedukaks. Alternatiivselt otsustele,

millega tunnistati edukaks Kolmanda isiku 1 ja EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIDU

(edaspidi ka Kolmas isik 3) pakkumused ning ebaedukaks Vaidlustaja pakkumus;

- Osas 5 otsusele, millega tunnistati edukaks Kolmanda isiku 1, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja

(edaspidi ka Kolmas isik 2) ja Kolmanda isiku 3 pakkumused ning ebaedukaks Vaidlustaja

pakkumus ja otsusele, millega jäeti kõrvaldamata Kolmandad isikud 1-3;

- Osas 6 otsustele, millega tunnistati edukaks Kolmanda isiku 1, Mahepõllumajanduse

Koostöökogu (edaspidi ka Kolmas isik 5) ja MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus (edaspidi ka

Kolmas isik 4) pakkumused ja ebaedukaks Vaidlustaja pakkumus, ja otsusele, millega

Kolmanda isiku 4 pakkumus tunnistati vastavaks.

Kolmandate isikute erinevaid kooslusi, kui nende isikute eristamine üksteisest ei ole otsuse

selguse huvides vajalik, nimetab vaidlustuskomisjon järgnevalt kolmandateks isikuteks.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 05.05.2025 kirjaga nr 12.2-10/107 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 08.05.2025 ja neile vastamiseks 13.05.2025. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Vaidlustaja ning menetluskulude

taotluse Vaidlustaja ja Hankija. Teiseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha ja

4 (37)

menetluskulude nimekirja Hankija. Kolmandad isikud 4 ja 5 oma seisukohti

vaidlustusmenetluses ei esitanud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, Visionest Institute OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. Osades 3 ja 4 Vaidlustaja pakkumuse ebaedukaks tunnistamise otsused.

Raamlepingu partnerite arvu kirjeldab dokument nimega „Lisateave“ p 5.3 ja seda kordab ka

TK p 2.1:

2.1.3. Mahemajandus: 2 kuni 3 lepingupartnerit;

2.1.4. Toit ja toidutootmine: 2 kuni 3 lepingupartnerit;

2.1.5. Müügiedendus: 2 kuni 3 lepingupartnerit;

2.1.6. Horisontaalsed ehk valdkondade ülesed tegevused: 2 kuni 5 lepingupartnerit.

RHAD ei kirjelda, mis alusel Hankija valib edukate pakkujate arvu, Hankija on meelevaldselt

valinud Riigihanke osades 3 ja 4 kaks partnerit. Hankija oleks pidanud piisava arvu vastavate

pakkumuste korral tunnistama edukaks maksimaalse arvu pakkumusi.

5.2. Osades 3 ja 4 on alternatiivselt vaidlustatud otsused, millega:

- tunnistati edukaks Eesti PõllumajandusKaubanduskoja pakkumus ja ebaedukaks Vaidlustaja

pakkumus;

- tunnistati edukaks Eesti Põllumajandus Kaubanduskoja ja EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE

LIIDU pakkumused ning ebaedukaks Vaidlustaja pakkumus;

Osas 3 on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pakkumuse edukaks tunnistamise otsus

õigusvastane põhjusel, et Vaidlustaja pakkumust on hinnatud liiga madalalt järgmiste

hindamiskriteeriumite alusel:

- pakutava teenuse kvaliteet (edaspidi Kvaliteedikriteerium) ja

- pakkuja meeskonna kogemuse mitmekesisus (Meeskonnakriteerium).

Õigel hindamisel oleks tulnud Vaidlustaja pakkumus Kolmanda isiku 1 pakkumuse asemel

edukaks tunnistada.

Osas 4 on EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIDU ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja

pakkumuste edukaks tunnistamise otsus õigusvastane nii põhjusel, et Vaidlustaja pakkumust on

eespoolnimetatud hindamiskriteeriumide alusel hinnatud liiga madalalt, kui ka põhjusel, et

Kolmandate isikute 1 ja 3 pakkumustele on pakutava tegevuse kriteeriumite alusel antud

põhjendamatult palju punkte (pakkumused väärinuks 20 punkti 35 asemel). Lisaks on nende

pakkumused põhjendamatult madala maksumusega ja Hankija on jätnud RHS § 115 lg 1 kohase

kontrolli teostamata.

5.2.1. Osa 3

5.2.1.1. Vaidlustaja ei nõustu sellega, et pakkumus on saanud 5 hindepunkti

Kvaliteedikriteeriumi alusel järgmiste põhjendustega: Pakkuja lähenemine teadmussiirde

tegevuste kvaliteedi tagamisele on küll põhjalik ja süsteemne, kuid Pakkuja ei sisusta

valdkondlikku sihtrühma mõistmist. Sellest ei selgu, kuidas arvestatakse sektori spetsiifika ja

eripäradega. Osalejate sisseelamisprotsessina kirjeldatus ei tajuta, et hankes (osas) on tegemist

avalikkusele suunatud ürituste ja materjalidega, seetõttu ei ole kirjeldus asjakohane.

Kasutatakse selgeid kvaliteedinõudeid koolitajatele, kuid need on liiga piiravad. Pakkuja

eelistab koolitajat, kes on varasemalt nendega koostööd teinud. Pole mainitud, kuidas otsivad

Eesti koolitajat, kui oma eelistatud koolitajat ei ole võimalik kaasata. Toimumiskohtadena

eelistatakse veebitegevusi, kohapealsete puhul vaadataks hoone energiasäästlikkust, nimetatud

on energiasäästlikud transpordiviisid. Riskide kaardistamine ja hindamine on üldsõnaline,

nimetamata korraldajast endast tulenevad riskid.

5 (37)

Vaidlustaja pakkumuses oli sihtrühma segmentide kirjeldus ja vajaduste kaardistus esitatud

süsteemselt ja põhjalikult (profiilid, intervjuud, eelanalüüsid). Avalikkusele suunatud tegevuste

puhul on kirjeldatud onboarding-protsessi: teavituskirjad, materjalid, tehniline juhendamine.

Koolitajate valiku kriteeriumid (9 punkti) sisaldavad avatust uutele esinejatele ning läbipaistvat

hindamismeetodit. Ka riskid olid detailselt kaardistatud, sealjuures lektori puudumine, vähene

registreerumine, tehnilised tõrked jpm, koos maandamistegevustega. Pakutava teenuse kvaliteet

väärinuks 35 hindepunkti, kuna kõik eeldused selleks on täidetud.

5.2.1.2. Vaidlustaja ei nõustu ka sellega, et pakkumus on saanud 5 hindepunkti

Meeskonnakriteeriumi alusel järgmiste põhjendustega: Pakkujal on küll mitmekesine ja

kogemustega meeskond koolituste korraldamiseks, kuid puudub mahemajanduse alane

pädevus, mistõttu puudub kindlus, et Pakkuja suudaks kujundada sektorile vajalikke koolitusi,

jõuda õigete sihtrühmade ja lektoriteni. Mahemajanduse valdkonna üritust korraldamisega

kogemus puudub. Esitatud tegevused ei ole mahemajanduse valdkonnaga seotud.

Vaidlustaja esitas meeskonna koosseisu (6 projektijuhti + tugi), sealjuures on kirjeldatud selged

rollid ja asendatavus. Töökogemus toidusektoris (sh mahetootmisega haakuv) ulatub 600

osalejani ja 222 ettevõtteni 2022–2024 perioodil. Mahemajanduse pädevus ei olnud kohustuslik

ja Vaidlustaja pakkumus väärinuks 35 hindepunkti.

5.2.1.3. Pakkumuste õigel hindamisel oleksid Osas 3 edukad Vaidlustaja ja

Mahepõllumajanduse Koostöökogu pakkumused.

5.2.2. Osa 4

5.2.2.1. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pakkumusele on omistatud Kvaliteedikriteeriumi

alusel 35 hindepunkti järgmiste põhjendustega1: Põhjalikult läbi mõeldud, süsteemne ja

struktureeritud metoodika sihtrühma vajaduste kaardistamiseks, mis on seotud organisatsiooni

igapäevaste töövoogudega ja seetõttu ei tekita liikmetele ülemäärast koormust. Keskse

põllumajandustootjate esindusorgansitsioonina on neil väga hea ligipääs nii Eesti sisesele

ekspertiisile kui rahvusvahelisele ekspertiisile ja olemasolevaid kontakte on plaanis ka

kasutada. Teenus pakub sihtrühma vajadustele ja ootustele vastavaid teadmussiirde tegevusi,

mille kvaliteedi tagamine on läbi mõeldud kõigis etappides – alates sihtrühma vajaduste

kaardistamisest kuni tegevuste elluviimise ja tagasiside kogumiseni. Tegevuste elluviimisel on

rõhk teaduspõhisel lähenemisel (st. pädevate esinejate kaasamisel koostöös teadusasutustega),

et tagada valdkondliku kompetentsi täiendamine. Läbi on mõeldud ka see, kuidas jõuda

keerulisemate sihtrühmadeni. Kirjeldatud on lektorite/moderaatorite valiku põhimõtted ja

viisid. Riskid on realistlikult hinnatud ja maandamistegevused väga hästi läbi mõeldud.

Hindamiskriteeriumi osaks on ka asjaolu, et kavandatavad tegevused peavad olema realistlikud

ja kuluefektiivsed, ühtlasi ei tohi need tekitada täiendavad halduskoormust, kuid neid osi ei ole

tagasisidestatud, mistõttu on eeldatav, et neid ei olegi pakkumuses kirjeldatud, mistõttu

Kolmanda isiku 1 pakkumus väärib 20 hindepunkti.

5.2.2.2. EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIDU pakkumusele on omistatud

Kvaliteedikriteeriumi alusel 35 hindepunkti järgmiste põhjendustega: Pakutav teenus on hästi

kooskõlas hanke eesmärkidega, pakkudes põhjalikku ja realistlikku lähenemist teadmussiirde

tegevuste kvaliteedi tagamiseks. Pakkuja tugineb tegevuste kavandamisel nii sihtrühma

küsitlustele kui jälgib ka ise olulisi trende nii tehnoloogias kui poliitikakujundamises.

Sihtrühmast arusaamine on kirjeldatud selgelt ja struktureeritult, sh tegeletakse TL

mittekuuluvate inimeste kaasamisega. Sihtrühma vajadusi kaardistatakse põhjalikult,

kasutades erinevaid meetodeid nagu küsimustikud, tagasiside ja koostöö sektori

võtmeisikutega. Tegevuste kavandamisel tugineb pakkuja oma varasmale kogemusele ning

1 Ilmsed trükivead põhjendustes on vaidlustuskomisjoni poolt parandatud.

6 (37)

kavandab tegevusi optimaalselt, tekitades sihtrühmale võimalikult vähest täiendavat koormust.

Planeeritud tegevused, sealhulgas hübriidüritused ja veebipõhised koolitused, on paindlikud ja

võimaldavad kõigile sihtrühma liikmetele sobivates vormides osaleda. Samuti on arvestatud

erinevate teadmiste tasemetega, pakkudes tegevusi nii algajatele kui ka edasijõudnutele.

Lektorite kaasamisel on selged kvaliteedinõuded, kasutatakse nii oma Eestisisest

kontaktvõrgustiku kui kontakte välisriikide sarnaste organisatsioonidega. Riskid on läbi

kaalutud ja maandamistegevused läbimõeldud. Hindamiskriteeriumi osaks on ka asjaolu, et

kavandatavad tegevused peavad olema realistlikud ja kuluefektiivsed. Kuna seda osa ei ole

tagasisidestatud, siis on eeldatav, et seda osa pakkumuses kirjeldatud ei ole ja Kolmanda isiku

3 pakkumus väärib 20 hindepunkti.

5.2.2.3. Vaidlustaja ei nõustu sellega, et Vaidlustaja pakkumus on saanud Kvaliteedikriteeriumi

alusel 20 punkti järgmiste põhjendustega: Pakkuja lähenemine teadmussiirde tegevuste

kvaliteedi tagamisele on läbimõeldud. Pakkuja eesmärk on tagada osalejatele kõrgetasemeline

sisu, efektiivne õpikeskkond ning praktilised väljundid, mis aitavad neil uusi teadmisi ja oskusi

oma töös rakendada. Osalejate sisseelamisprotsessina kirjeldatu ei taju, et hankes (osas) on

tegemist avalikkusele suunatud ürituste ja materjalidega, seetõttu ei ole kirjeldus asjakohane.

Kasutatakse selgeid kvaliteedinõudeid koolitajatele. Kavandatud tegevused on realistlikud,

kuid loovad Pakkujale täiendavat halduskoormust. Tagasiside põhjal planeeritakse parendusi,

kuid tegevuste täpsed kohandamisvõimalused jäävad ebaselgeks. Seatud on selged

tulemuseesmärgid. Siiski, kirjeldatud metoodika on universaalne ja sellest ei selgu, kuidas

arvestatakse just toidusektori spetsiifika ja eripäradega. Riskide kaardistamine ja

maandamistegevused on tagasihoidlikud. Kogu koolitusprotsessi kvaliteedi tagamine oli

detailselt kirjeldatud (õpikeskkond, tagasiside, järelanalüüs). Riskide juhtimise mehhanismid

olid olemas ja realistlikud.

5.2.2.4. Vaidlustaja ei nõustu, et Vaidlustaja pakkumus on saanud Meeskonnakriteeriumi alusel

5 hindepunkti järgmiste põhjendustega: Pakkujal on küll mitmekesine ja kogemustega

meeskond koolituste korraldamiseks, kuid puudub toidutootmise ja toiduohutuse alane pädevus,

mistõttu puudub kindlus, et Pakkuja suudaks kujundada sektorile vajalikke koolitusi, jõuda

õigete sihtrühmade ja lektoriteni. Toidu ja toiduohutuse valdkonna ürituste korraldamisega

kogemus puudub. Meeskonna poolt elluviidud tegevustes on välja toodud eelkõige

müügiedenduse valdkonna ja turismiga seonduvad tegevused. Osade tegevuste juurde ei ole

märgitud tegevuse elluviimise formaati.

Vaidlustaja pakkumuses oli kirjeldatud toidusektori-alane kogemus, koostöö 222 ettevõttega,

sh eksport ja müük. Meeskonna suurus, rollid ja asendused olid täpselt määratletud.

Toidutootmise pädevus ei olnud kohustuslik nõue, mistõttu ei ole võimalik seda ka hindamisel

arvesse võtta. Vaidlustaja on seisukohal, et Meeskonnakriteeriumi alusel väärinuks Vaidlustaja

pakkumus 35 hindepunkti.

5.2.2.5. Vaidlustaja pakkumus väärinuks Kvaliteedikriteeriumi ja Meeskonnakriteeriumi alusel

Osas 4 maksimaalseid hindepunkte, mille tulemusel oleks Osas 4 tulnud edukaks tunnistada

Vaidlustaja ja EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIDU pakkumused.

5.2.2.6. Põhjendamatult madala maksumusega pakkumus

Keskmine üldkulu määr Osas 4 vastavaks tunnistatud pakkumustel on 14,41%. EESTI

TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIT pakkus üldkulu määraks 4,65% ja Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskoda 8%. Raamlepingu p-i 4.2 alusel loetakse üldkuludeks projekti koordinaatori

töötasu, telefoni- ja kontorikulu, raamatupidamiskulu, bürookulu ja muid sarnaseid Tegevuste

elluviimisega seotud kaudseid kulusid. Üldkuludeks ei loeta esinejate ja moderaatorite töötasu,

ruumide ja esitlustehnika rendikulusid, toitlus-, majutus- ja transpordikulusid ning

jaotusmaterjalide ettevalmistamisega seotud kulusid (kujundamine, montaaž, tõlkimine,

keelekorrektuur, väljatrükk) jms Tegevuste elluviimisega seotud otsekulusid.

7 (37)

Otsustest ei nähtu, et Hankijal oleks tekkinud kahtlus selles, et EESTI

TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIDU ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pakkumused on

põhjendamatult madala maksumusega, kuigi see kahtlus oleks pidanud tekkima.

5.3. Osas 5 on vaidlustatud Hankija otsused, millega:

- tunnistati edukaks Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja

EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIDU pakkumused ning ebaedukaks Vaidlustaja pakkumus;

- jäeti kõrvaldamata edukad pakkujad Eesti PõllumajandusKaubanduskoda, Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda ja EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIT.

5.3.1. Vaidlustaja vaidlustab kolmandate isikute pakkumuste edukaks tunnistamise otsuseid

põhjusel, et tema pakkumusele on Kvaliteedikriteeriumi alusel omistatud hindepunkte liiga

vähe ja Eesti Kaubandus- Tööstuskoja ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pakkumustele

liiga palju. Samuti väidab Vaidlustaja, et vähemalt Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja

EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIDU pakkumuse maksumuse osas pidi Hankijal tekkima

kahtlus, et need on põhjendamatult madalad.

5.3.1.1. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja pakkumus on saanud 35 hindepunkti järgmiste

põhjendustega: Põhjalikult läbi mõeldud sihtrühma vajaduste kaardistamine, puuduseks on see,

et on vähene otsekontakt põllumajandus- ja toidutootjatega. Sõltuvad koostööst EPKK ja

Toiduliiduga, samas on suurepärased kontaktid just välisriikidega ja Eesti välisesindustega,

mis võimaldab tuua just sihtriigi spetsiifikat. Toimumiskohtadena eelistataks justkui välisreise

ja veebitegevusi, kohapealsena on nimetatud organisatsiooni enda ruume (esindused eri

linnades nimetatud meeskonnakirjelduse juures). Kvaliteedistandardid läbi kaalutud, riskid

hinnatud ja maandamistegevused kavandatud. On võimelised lisama koolitustele teiste

sektorite kogemusi ja selle võrra luua sünergiat välisturgudega seotud oskuste ja teadmiste

loomisel. Tegevused on detailideni planeeritud ja pakkuja on selgelt kirjeldanud, kuidas

hinnatakse sihtrühmale otseselt kasu toovate tegevuste efektiivsust.

Osas 5 osalevad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE

LIIT iseseisvate pakkujatena, mistõttu on lubamatu Hankija poolt kõrgemate hindepunktide

andmine pakkumustele seetõttu, et pakkujad teevad omavahel koostööd. Vaidlustajale jääb

mulje, et kolm pakkujat on teinud kooskõlastatud tegevusi, mis on RHS § 95 lg 4 p-i 5 kohaselt

kõrvaldamise alus.

Lisaks on oluline puudus Eesti Kaubandus-Tööstuskoja vähene otsekontakt põllumajandus- ja

toidutootjatega - see võib mõjutada pakkuja võimet täielikult mõista ja rahuldada sihtrühma

vajadusi, mis on oluline kvaliteedi tagamise aspekt. Hindamiskriteeriumi osaks on ka asjaolu,

et kavandatavad tegevused peavad olema realistlikud ja kuluefektiivsed, tagasisidestatud seda

osa aga ei ole, mistõttu on eeldatav, et seda osa pole Eesti Kaubandus-Tööstuskoja pakkumuses

kirjeldatud ja pakkumus vääriks 20 hindepunkti.

5.3.1.2. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pakkumus on saanud 35 hindepunkti järgmiste

põhjendustega: Põhjalikult läbi mõeldud, süsteemne ja struktureeritud metoodika sihtrühma

vajaduste kaardistamiseks, mis on seotud organisatsiooni igapäevaste töövoogudega ja seetõttu

ei tekita liikmetele ülemäärast koormust. Keskse põllumajandustootjate

esindusorgansitsioonina on neil väga hea ligipääs nii Eesti sisesele ekspertiisile kui

rahvusvahelisele ekspertiisile ja olemasolevaid kontakte on plaanis ka kasutada. Kirjeldatud

on lektorite/moderaatorite valiku põhimõtted ja viisid. Tegevuste elluviimisel on rõhk

teaduspõhisel lähenemisel (st. pädevate esinejate kaasamisel koostöös teadusasutustega), et

tagada valdkondliku kompetentsi täiendamine. Välislektorite leidmiseks ja kaasamiseks on

EPKK-l olemas rahvusvahelised koostöökanalid. Teenuse kvaliteedi tagamiseks on loodud

pidev tagasiside kogumise ja analüüsimise süsteem, mis võimaldab teenuseid kohandada

vastavalt sektori muutuvatele vajadustele. Läbi on mõeldud ka see, kuidas jõuda keerulisemate

sihtrühmadeni. Riskid on realistlikult hinnatud ja maandamistegevused väga hästi läbi

8 (37)

mõeldud.

Käsitletava hindamiskriteeriumi osaks on ka asjaolu, et kavandatavad tegevused peavad olema

realistlikud ja kuluefektiivsed, tagasisidestatud seda osa aga ei ole, mistõttu on eeldatav, et seda

osa pole Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pakkumuses kirjeldatud ja pakkumus väärib 20

hindepunkti.

5.3.1.3. Vaidlustaja ei nõustu sellega, et tema pakkumus on saanud Kvaliteedikriteeriumi alusel

20 hindepunkti järgmiste põhjendustega: Pakkuja arusaam kvaliteedi tagamisest on peamiselt

kooskõlas hanke eesmärkidega ja tegevused on detailselt kirjeldatud. Sihtgrupi erinevate

profiilidega on arvestatud, kuid ei ole täpselt selgitatud, kuidas tuvastatakse nende vajadused.

Kavandatud tegevused on realistlikud, kuid loovad Pakkujale täiendavat halduskoormust.

Toimumiskohtadena eelistatakse veebitegevusi, kohapealsete puhul vaadataks hoone

energiasäästlikkust, nimetatud on energiasäästlikud transpordiviisid. Riskide kaardistamine ka

hindamine on siiski tagasihoidlik, kuigi pakkuja kavandab mitmekülgseid maandamistegevusi

juba tegevuste planeerimise faasis. Sektori spetsiifikaga on vähe arvestatud, aga kuna pakkuja

on pädev ekspordi ja müügivaldkonnas, siis siin ei ole see risk kõrge.

Kogu teenuse sisu kirjeldus vastab 35 hindepunkti saamise eeldustele täielikult. Hankija

tagasiside on liiga üldine probleemidest arusaamiseks.

Vaidlustaja pakkumuse koosseisus esitatud dokumendi „Kvaliteedi tagamise

protsess1“ (edaspidi Protsessi kirjeldus) lk-l 2 on kirjeldatud, et teadmussiirde programmi

kvaliteedi tagamise põhimõtted on läbimõeldud, süsteemsed ja sihtrühmale väärtust loovad.

Protsessi kirjelduse lk-l 2 on kirjeldatud selgelt, et sihtrühmale suunatud tõhus

kommunikatsioon hõlmab uudiskirju, sotsiaalmeediat, erialaseid võrgustikke ja otsekontakte.

Lisaks kogutakse osalejatelt põhjalikku tagasisidet ja arvestatakse nende soovitusi edasiste

tegevuste planeerimisel. Protsessi kirjelduse lk-l 5 kirjeldas Vaidlustaja, et praktiline ja

rakendatav õpe sisaldab reaalsete juhtumite analüüsi ja praktilisi harjutusi, individuaalset

tagasisidet ja nõustamist. Samuti kogutakse igalt sündmuselt osalejatelt tagasisidet, et hinnata

sisu asjakohasust ja kasulikkust. Protsessi kirjelduse lk-del 7-8 kirjeldab Vaidlustaja, et

kvaliteedi tagamiseks kogutakse struktureeritud küsimustike abil tagasisidet, analüüsitakse seda

ja kohandatakse järgmisi sündmusi vastavalt saadud tagasisidele. Samuti on kirjeldatud, kuidas

valitakse koolitajad ja esinejad, et tagada nende pädevus ja kvaliteet. Protsessi kirjelduse lk-del

5-6 käsitletakse tegevuste realistlikkust ja kuluefektiivsust. Samuti on kirjeldatud, kuidas

valitakse koolitusruumid ja toitlustus, et tagada keskkonnasäästlikkus. Jääb arusaamatuks, mille

arvelt hankija (kes ei kuulu ise sihtrühma) halduskoormus väidetavalt tõuseb. Protsessi

kirjelduse lk-l 8 on Vaidlustaja kirjeldanud riskide maandamise põhimõtteid, mis hõlmavad

varakult koolitajate ja osalejate leidmist, proaktiivset tegutsemist, iganädalast riskide analüüsi

ja dokumenteerimist ning varuplaanide loomist.

5.3.1.4. Kokkuvõttes on Vaidlustaja seisukohal, et Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti

Põllumajandus-Kaubanduskoja pakkumused väärinuks pakutava teenuse kvaliteedi hindamisel

35 hindepunkti asemel 20 hindepunkti ja Vaidlustaja pakkumus väärinuks 20 hindepunkti

asemel 35 hindepunkti. Selle tulemusel oleks kolm edukat pakkujat Vaidlustaja, EESTI

TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIT ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

5.3.1.5. EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIDU ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja

pakkumuste edukaks tunnistamise otsus on vale ka põhjusel, et Hankija ei ole teostanud

põhjendamatult madala maksumuse kontrolli RHS § 115 lg 1 alusel.

Keskmine üldkulu määr on Osas 5 vastavaks tunnistatud pakkumustel 14,62% - EESTI

TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIT pakkus üldkulu määraks 4,9% ja Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskoda 8%.

1 Dokument pakkumuses kannab pealkirja „Kvaliteedi juhtimine“.

9 (37)

5.3.2. Vaidlustaja on seisukohal, et Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda ja EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIT jäeti ebaõigesti kõrvaldamata ja

kolmandate isikute suhtes esineb RHS § 94 lg 4 p-is 5 sätestatud alus.

Nimetatud kolmandate isikute esitatud tegevuskavast selgus, et iseseisvalt riigihankel osalevad

pakkujad ehk konkurendid KonkS mõttes kavatsevad teha koostööd. Kolmandate isikute

kooskõlastatud tegevuse tõttu on Vaidlustaja jäänud pingereas allapoole piirjoont ning

konkurents on saanud kahjustada. Kõrvaldamise aluse rakendamiseks ei pea Konkurentsiamet

olema teinud vastavat otsust, millega tuvastab keelatud kokkuleppe, vaid Hankija saab seda ise

tuvastada. Kuivõrd kolmandate isikute kõrvaldamata jätmise otsusest puuduvad kaalutlused

RHS § 95 lg 4 p-i 5 osas, siis eeldab Vaidlustaja, et Hankija ei ole seda kaalunudki, mistõttu on

kõrvaldamata jätmise otsus õigusvastane ja tuleb kehtetuks tunnustada.

5.4. Osas 6 on vaidlustatud otsused, millega:

- tunnistati edukaks Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Mahepõllumajanduse Koostöökogu

ja MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistuse pakkumused ning ebaedukaks Visionest Institute OÜ

pakkumus;

- tunnistati vastavaks MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus pakkumus.

5.4.1. Vaidlustaja vaidlustab enda pakkumusele Kvaliteedikriteeriumi kui ka

Meeskonnakriteeriumi eest omistatud hindepunktid.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Mahepõllumajanduse Koostöökogu pakkumuste

hindamise osas vaidlustatakse Kvaliteedikriteeriumi hindepunktid.

5.4.1.1. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pakkumus on saanud 35 hindepunkti järgmiste

põhjendustega: Põhjalikult läbi mõeldud, süsteemne ja struktureeritud metoodika sihtrühma

vajaduste kaardistamiseks, mis on seotud organisatsiooni igapäevaste töövoogudega ja seetõttu

ei tekita liikmetele ülemäärast koormust. Keskse põllumajandustootjate

esindusorgansitsioonina on neil väga hea ligipääs nii Eesti sisesele ekspertiisile kui

rahvusvahelisele ekspertiisile ja olemasolevaid kontakte on plaanis ka kasutada. Läbi on

mõeldud ka see, kuidas jõuda keerulisemate sihtrühmadeni. Kirjeldatud on

lektorite/moderaatorite valiku põhimõtted ja viisid. Kirjeldatud osalejate tagasiside süsteemne

kogumine. Väga kasulik pikemas perspektiivis, et peetakse erinevaid andmebaase, nt lektorite

andmebaas, kus on ka osalejate tagasiside. Põhjalik kvaliteedikontroll. Riskid on realistlikult

hinnatud ja maandamistegevused väga hästi läbi mõeldud.

Hindamiskriteeriumi osaks on ka asjaolu, et kavandatavad tegevused peavad olema realistlikud

ja kuluefektiivsed. Tagasisidestatud seda osa ei ole, mistõttu on eeldatav, et seda ei ole

pakkumuses kirjeldatud ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pakkumus vääriks 20

hindepunkti.

5.4.1.2. Mahepõllumajanduse Koostöökogu pakkumus on saanud 35 hindepunkti järgmiste

põhjendustega: Põhjalikult läbi mõeldud, süsteemne ja struktureeritud metoodika sihtrühma

vajaduste kaardistamiseks, tagasisidestamiseks ning selle põhjal ürituste kavandamiseks ja

elluviimiseks. Sihtrühm on kirjeldatud üldisel tasemel, arvnumbriteta. Temaatika ja lektorite

valikukriteeriumid selgelt struktureeritud. Nimetatud teaduspõhisus, väislektori kurssi viimine,

tagasiside järelhindamine. Kavandavad ka järelhindamisi, et hinnata koolituste mõju.

Toimumiskohad ja nõuded selgelt läbi mõeldud, sh võimekus kõigi maakondade katmiseks.

Riskid ja maandamistegevused väga hästi läbi mõeldud.

Hankija on kirjeldanud, et sihtrühma kirjeldamine on teostatud üldisel tasemel arvnumbriteta

ehk see vajab tegelikult täiendavat detailsust, et vastata 35 hindepunkti eeldustele.

Hindamiskriteeriumi osaks on ka asjaolu, et kavandatavad tegevused peavad olema realistlikud

ja kuluefektiivsed, samuti halduskoormust vähendavad - seda osa ei ole tagasisidestatud,

mistõttu on eeldatav, et seda osa pakkumuses kirjeldatud ei ole ja Mahepõllumajanduse

Koostöökogu pakkumus vääriks 20 hindepunkti.

10 (37)

5.4.1.3. Vaidlustaja ei nõustu enda pakkumusele Kvaliteedikriteeriumi alusel antud

hindepunktidega (20) ning tagasisidega: Pakkuja lähenemine teadmussiirde tegevuste

kvaliteedi tagamisele on küll põhjalik ja süsteemne, kuid Pakkuja ei sisusta valdkondlikku

sihtrühma mõistmist. Sellest ei selgu, kuidas arvestatakse sektori spetsiifika ja eripäradega.

Osalejate sisseelamisprotsessina kirjeldatus ei tajuta, et hankes (osas) on tegemist avalikkusele

suunatud ürituste ja materjalidega, seetõttu ei ole kirjeldus asjakohane. Kasutatakse selgeid

kvaliteedinõudeid koolitajatele, kuid need on liiga piiravad. Pakkuja eelistab koolitajat, kes on

varasemalt nendega koostööd teinud. Pole mainitud, kuidas otsivad Eesti koolitajat, kui oma

eelistatud koolitajat ei ole võimalik kaasata. Toimumiskohtadena eelistatakse veebitegevusi,

kohapealsete puhul vaadataks hoone energiasäästlikkust, nimetatud on energiasäästlikud

transpordiviisid. Riskide kaardistamine ja hindamine on üldsõnaline, nimetamata korraldajast

endast tulenevad riskid.

Hankija ei ole õiguspäraselt kontrollinud teenuse kvaliteeti vastavalt hindamiskriteeriumidele

ja Vaidlustaja teenuse kirjeldus vastab täielikult 35 hindepunkti saamise eeldustele. Hankija

tagasiside on üldine, selle tulemusel ei ole võimalik tuvastada, mis probleemid täpsemalt

esinesid ja kuidas need väljendusid. Vaidlustaja on lahti kirjutanud teadmussiirde tegevuste

kvaliteedi tagamise põhimõtted, kirjeldatud on sihtrühma vajaduste tuvastamine ja erinevate

profiilidega arvestamine, detailselt on põhjendatud otsese kasu hindamine sihtgrupile, tegevuste

kvaliteedi tagamine ja kvaliteedikontrollitegevused on selgelt ja veenvalt kirjeldatud,

kavandatud tegevused on realistlikud ja kuluefektiivsed ning toetavad hanke eesmärke. Riskid

ja nende maandamistegevused on hästi kaardistatud ja eesmärgipärased.

5.4.1.4. Vaidlustaja ei nõustu enda pakkumusele Meeskonnakriteeriumi alusel omistatud 5

hindepunktiga. Vaidlustaja pakkumus sai Meeskonnakriteeriumi aluse järgmise tagasiside:

Pakkujal on küll mitmekesine ja kogemustega meeskond koolituste korraldamiseks, kuid

puudub põllumajandussektori alane pädevus, mistõttu puudub kindlus, et Pakkuja suudaks

mõista sektori vajadusi, kujundada sektorile vajalikke koolitusi, jõuda õigete sihtrühmade ja

lektoriteni. Esitatud kogemus on seotud eksporditegevuse ja välisturgudega, mitte horisontaalse

valdkonna vajadustega. Tegevuste ülevaade ei anna head/selget ülevaadet formaatidest

(valdavalt puudub kirjeldus nõutud detailsusega või veebiviide). Esitatud info puhul võib

eeldada, et on kogemust 1) veebikoolitused, 2) konverents, 3) õppereisid, 4) infoseminarid. (NB

Ka mentorilus, mida selles hankes ei kavandata).

Riigihankes ei ole nõuet, mille kohaselt peaks pakkujal olema põllumajandussektori alane

pädevus. Lisaks on tuvastatav, et EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIDU ja Eesti Maaelu

Nõuandeteenistuse pakkumused said vastavalt 20 ja 35 hindepunkti, kuigi tagasiside kohaselt

olid neil meekonna kogemused piiratud või tõendamata. Hankija hindamine selles kriteeriumis

ei ole olnud selge, arusaadav, võrdne ega objektiive. Vaidlustaja pakkumus vääriks 35

hindepunkti, kuna kõik 35 hindepunkti saamise eeldused hindamismetoodika kohaselt on

täidetud.

5.4.1.5. Ühtlasi on ebaselge, millisel alusel otsustas Hankija Osas 6 edukaks tunnistada 5

pakkumust, mitte 3 või 4 pakkumust.

5.4.2. Osas 6 tehtud otsust mõjutab ka asjaolu, et Hankija on ebaõigesti muutnud pakkumusi

ning parandanud mittevastavas pakkumuses väidetava arvutusvea ning MTÜ Eesti Maaelu

Nõuandeteenistus mittevastava pakkumuse edukaks tunnistanud.

5.4.2.1. Vaidlustaja saatis Hankijale neli küsimust:

1) Millist arvutusviga hankija täpsemalt parandas? Hankija vastas: Hindamise käigus

tuvastas hankija, et nelja pakkuja pakkumustes ei ühtinud riigihangete registri töölehel

„Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad” punktis 3 esitatud üldkulude määr

pakkuja poolt esitatud Vormis 1 (Exceli tabeli lahtris C8) märgitud üldkulude määraga.

11 (37)

Tegemist oli selgelt tuvastatava arvutusveaga, mille puhul registris kajastatud üldkulude

määr ei vastanud pakkumuses esitatud alusandmetele. Hankija on seega selgitanud, et

neli pakkujat, sh MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus, eksisid riigihangete registri

väljale numbri sisestamisega ning tegemist polnud arvutusveaga. Arvutusviga on

matemaatiline viga, mitte hooletusviga. Käesoleval juhul oli Hankijale esitatud ühest

küljest info Exceli vormis ja teisalt riigihangete registri vahelehel „Maksumus ja

hinnatavad näitajad” – kuidas Hankija teadis, kumb number on korrektne ilma

küsimata? Miks peab Hankija Excelis esitatud infot „pakkumuse alusandmeteks“ ja

mitte riigihangete registri hindamiskriteeriumide vahelehe vastavat välja? Mõlemad

numbrid on „pakkumuse alusandmed“, mistõttu on Hankija eksinud RHS § 117 lg 3

rakendamisel, sest MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus pakkumuse puhul avastatud

viga ei olnud arvutusviga, vaid hooletusviga ning tegemist on pakkumusega, mis oleks

tulnud RHS § 114 lg 2 alusel tagasi lükata.

2) Millised edukaks tunnistamise otsuse raames tehtud hindamistulemused olid tulemused

enne arvutusviga osades 3-6 ja millised peale arvutusvea parandamist? Hankija vastas:

Pakkujate esitatud üldkulude määrad on näha riigihangete registris pakkumuse all

vahekaardil „Maksumus ja hinnatavad näitajad”. Registri poolt arvutatud hindamise

tulemused on nähtavad registris Tulemuste osas vahekaardil "Pakkumuste ülevaade".

Riigihangete register arvutab hindepunktid automaatselt pakkujate sisestatud andmete

alusel. Kui selles andmestikus esinevad arvutusvead, on hankijal kohustus teha

parandused väljaspool registrit, lähtudes pakkumuses esitatud korrektsetest andmetest,

ning koostada otsused parandatud sisule tuginedes. Parandatud maksumused ja

korrigeeritud hindamistulemused on kajastatud: - hindamisprotokollis, mis sisaldab ka

lõplikke punktiarvutusi ja aluseks võetud maksumusi, - edukaks tunnistamise otsuses,

kus on märgitud õiged maksumused ning koondväärtused pärast arvutusvigade

parandamist. Parandused mõjutasid nii konkreetsete pakkujate hindepunkte kui ka kõigi

teiste pakkumuste hindepunkte, kuna maksumus oli hindamiskriteerium, mille

hindepunktid arvutati järgmise valemi alusel: Madalaima väärtusega pakkumus saab

maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte valemiga: („osakaal“ –

(„pakkumuse väärtus“ – madalaim väärtus) / „suurim väärtus“) × „osakaal“. Seega

parandas Hankija MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus hooletusvea, mis omakorda

mõjutas kogu hindamist. Hankija tegevus arvutusvea parandamisel oli lubamatu.

5.4.2.2. MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus pakkumuses pole parandatud arvutusviga vaid

hooletusviga. Vaidlustaja sai teada Hankija ebaõigest tegevusest ja MTÜ Eesti Maaelu

Nõuandeteenistus pakkumuse tegelikust mittevastavusest alles 23.04.2025 teabevahetuse teel,

mistõttu ei ole ületatud RHS § 189 lg-s 1 määratud vaidlustuse esitamise tähtaega,

5.4.3. Kokkuvõttes on Vaidlustaja seisukohal, et Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja

Mahepõllumajanduse Koostöökogu pakkumused väärinuks Kvaliteedikriteeriumi hindamisel

35 hindepunkti asemel 20 hindepunkti ja Vaidlustaja pakkumus väärinuks 20 hindepunkti

asemel 35 hindepunkti nii Kvaliteedikriteeriumi kui ka Meeskonnakriteeriumi alusel. Lisaks

tuleb MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus pakkumus eemaldada, sest selles on teostatud

ebaõige arvutusvea parandus. Selle tulemusel oleks hindamistulemused Osas 6 järgmised ehk

viis edukat pakkumust esitanud pakkujat oleksid Vaidlustaja, Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskoda, EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT ja Mahepõllumajanduse

Koostöökogu ja Northern Roots MTÜ.

5.5 08.05.2025 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti.

5.5.1. Hankija on läbivalt vähendanud Vaidlustaja punkte asjaolu tõttu, et Vaidlustaja ei ole

pädev konkreetsetes sihtvaldkondades. Hankija ei ole nõudnud ega plaaninud hinnata

valdkonna sisulist pädevust. Hankija on hindamiskriteeriumis sätestanud, et „Pakkuja

12 (37)

meeskonnaliikmed on viimasel kolmel aastal korraldanud kokku üle 5 eri tüüpi (nt koolitus,

konverents, õppereis, ettevõtte külastus, trükiste väljaandmine, veebinar vms) teadmussiirde

tegevuse Hanke sihtrühmale.“ Ehk kooskõlas Riigihanke esemega – teadmussiire – on Hankija

planeerinud kontrollida pakkuja pädevust teadmussiirdes, kuid Vaidlustaja pakkumuselt on

punkte maha võetud seetõttu, et Vaidlustaja ise ei ole konkreetse majandusvaldkonna

pädevusega ehk ei toimeta sisuliselt selles majandusvaldkonnas (vaid üksnes vastava

majanduskonna teadmussiirde valdkonnas). Teadmussiire tähendab sõnaveebi kohaselt

akadeemilise teadmuse edasikandmist ettevõtetesse, mitte ettevõtte majandusvaldkonnas

tegutsemist. Selline Hankija lähenemine on vastuolus RHAD-s märgituga.

5.5.2. Osa 3 puudutavad seisukohad

5.1.2.1. Vaidlustaja jääb seisukohale, et selleks, et Hankijal tekiks võimalus valida vahemikku,

pidanuks Hankija selle ka RHAD-is ette nägema. Vaidluse esemeks ei ole RHAD-i

vaidlustamine vaid selle korrektne kohaldamata jätmine.

5.5.2.2. Kvaliteedi hindamine on subjektiivse elemendiga hindamisotsus. Käesoleval juhul on

põhjendatud vaidlustuskomisjoni ja kohtute rangem kontroll, kuivõrd Hankija ei ole toiminud

kooskõlas RHS-i ja RHAD-iga.

5.5.2.3. Hankija otsus on vastuolus RHS §-i 3 põhimõtetega (läbipaistvuse ja kontrollitavuse

põhimõtetega). Lisaks on Hankija tegevus vastuolus RHS § 30 lg-ga 7, 9 p-iga 4, § 95 lg 4

p-iga 5, § 114 lg-ga 2, § 117 lg-ga 1, § 120 lg-ga 1. Hankija otsused on probleemsed, ebaselged

ja õigusvastased.

5.5.2.4. Vaidlustaja ei nõustu Hankija hinnanguga: Hankija rõhutab, et vaidlustaja pakkumuses

ei ole sihtrühma segmentide kirjeldust ega vajaduste kaardistust. Samuti ei ole koolitajate

valiku kriteeriumid avatud uutele esinejatele. Sellist nõuet ei ole võimalik RHAD-ist tuvastada,

samuti on pakkumuses oleva „kvaliteedi tagamise protsess“ dokumendi lk 5 kirjeldatud p-ides

4-7, kuidas täpsemalt koolitajate valiku kriteeriumid on avatud uutele esinejatele, nt p 4:

Väljastpoolt koolitajate ja praktikute otsimisel küsime esimesena soovitusi meie oma

võrgustikust (Rootsist, Soomest, Saksamaalt, Norrast, Lätist, Leedust, UK-st, Itaaliast, Taanist,

Poolast ning vajadusel ka IATTO võrgustikust).

5.5.2.5. Hankija kirjeldab, et Riskide kaardistamine piirdub pakkumuses nelja punktiga, milles

ei ole esile toodud potentsiaalseid riske ega riskide realiseerumise puhuks tegevusi või

meetmeid. Vaidlustaja pakkumuse lk 8 p-is 5 on loetletud põhjalikult riskide maandamise

meetmed, mistõttu on ebaõige Hankija väide, et puuduvad meetmed riskide maandamiseks.

Hankija ei ole ette näinud, milline kogus riske peab olema kaardistatud, samuti ei ole Hankija

selgitanud, mis riskid nende hinnangul on kaardistamata. Tegelikult on riskide kaardistamine ja

juhtimine kirjutatud kogu teenuse kvaliteedi juhtimise dokumendis läbivalt. Hankija ei ole

selgitanud RHAD-is, milles formaadis tuleb riskide maandamise meetmed esitleda.

5.5.2.6. Hankija selgitus, mille kohaselt Hankija selgitab, et üldisem tagasiside Eesti

Põllumajandus Kaubanduskoja ja Mahemajanduse Koostöökogu pakkumustele on indikatsioon

puuduste vähesusele on väärarusaam hindamisotsuse olemusest. Hankijal on kohustus

hindamisotsuses selgitada, milliste asjaolude pinnalt otsus on tehtud ja konkreetsed

hindepunktid määratud.

5.5.2.7. Hankija väidab, et Kogemus mahemajanduses ja toidusektoris ei ole ilmtingimata

võrdustavad ning käesoleval juhul puudus vaidlustaja meeskonnal kogemus mahemajanduse

valdkonnas. Lähim võimalik haakuv valdkond oli seotud toidusektori müügivõimekusega, mis

aga hankija hinnangul ei anna kindlust, et pakkuja oleks suuteline tagama kompetentsi

13 (37)

mahemajanduses. Hankija hangib Riigihanke raames koolituspartnerit ja asjaolu, et Hankija on

asunud hankemenetluse kestel hindama reaalset majandusvaldkonna pädevust, mitte

koolituspädevust, on lisaks vastuolule RHAD-iga vastuolus ka riigihanke tingimuste seadmise

põhimõtetega, mille kohaselt saab hankija hinnata ja kontrollida üksnes hankelepingu esemega

seotud asjaolusid.

5.5.2.8. Hankija on märkinud, et edukate pakkujate meeskonnad omasid varasemat kogemust

mahemajanduse tehnoloogiasiirde praktilises elluviimises ja koostöös teadusasutustega;

vaidlustaja puhul see kogemus ei ilmnenud. Hindamismetoodika ei näinud ette pakkumuste

võrdlemist.

5.5.3. Osa 4 puudutavad seisukohad

5.5.3.1. Hankija märgib, et ei ole tagasisidestanud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale

kuluefektiivsust ning selgitab, et seda ei ole tehtud ka Vaidlustaja pakkumusele, mistõttu väärib

Vaidlustaja tegelikult madalamaid hindepunkte. Vaidlustaja pakkumus ei ole selles osas

vaidluse esemeks.

5.5.3.2. Hankija on seadnud RHAD-is hindamismetoodika osana eelduse, et maksimaalsete

punktide saamiseks peab pakutav teenus olema realistlik ja kuluefektiivne – see omakorda

tähendab, et kui need asjaolud ei ole täidetud, siis ei ole võimalik saada ka maksimaalseid

hindepunkte. Hankijal ei ole õigust valida, milliseid eeldusi pakkumus täidab ja milliseid mitte.

5.5.3.3. Hankija selgitab, et Vaidlustaja pakkumuses ei ole ühtegi viidet sektori spetsiifikale,

mistõttu on täiesti vale vaidlustaja vastupidine väide. Samuti puudus põhjalik riskide

kaardistamine või maandamistegevuste kirjeldus. Vaidlustaja esitatud „kvaliteedi tagamise

protsess“ dokumendi lk-l 7-8 on käsitletud väga mitmeid riske, sh dokumentatsiooni

õigeaegsust, täpsust, osalejate rahulolu, partnerite rahulolu ning nendega koos ka meetmed

maandamiseks. Lisaks on Vaidlustaja selgitanud, et kaasatakse koolitajad, kellel on vähemalt

10 aastane töökogemus rahvusvahelisest ärist, vähemalt 3 erineva toidu- ja või

põllumajandussektori ettevõtte nõustamise kogemus või seal töötamise kogemus viimase 5

aasta jooksul.

5.5.3.4. Hankija ei nõustu Vaidlustajaga, et toidutootmine ja toidusektori-alane kogemus on igal

juhul võrdsustavad ning praegusel juhul ei olnud Vaidlustaja toidusektori-alane kogemus

kuidagi seotud toidutootmisega. Hankija hangib Riigihanke raames koolituspartnerit.

Vaidlustajal on valdkonnaalane koolituskogemus ning ta on pädev ka sihtrühma koolitama.

5.5.3.5. Hankija väitel puudus tal põhjendamatult madala maksumuse kontrolli kohustus, kuna

RHS § 115 kohaldub RHS 2. ptk-le ning teatud erihangetele, mille puhul see on seaduses

sätestatud. Raamlepingule RHS § 115 ei kohaldu. Raamleping ei ole riigihanke menetlusliik.

5.5.4. Osa 5 puudutavad seisukohad

5.5.4.1. Hankija selgitab seoses Eesti Kaubandus-Tööstuskoja pakkumuse hindamisega, et

Vähene otsekontakt riigihanke osa valdkonna isikutega on hankija hinnangul Eesti Kaubandus-

Tööstuskoja pakkumuses kompenseeritud hästitöötava koostööga. Hankija ei ole kõiki

pakkujaid võrdselt kohelnud, kuivõrd millegi puudumise kompenseerimise võimalused ei ole

hindamismetoodikas ette nähtud.

5.5.4.2. Hankija selgitab Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja

pakkumuse hindamisel kuluefektiivsuse ja realistlikkuse küsimuses, et selgitas seda juba Osa 4

puhul. On ebaselge, kas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esitas siis mõlemas osas samad

14 (37)

pakkumused või kuidas saab Hankija hinnang Eesti Kaubandus-Tööstuskoja pakkumusele

kattuda nii Osas 4 kui ka Osas 5 – Hankija pöörab läbivalt tähelepanu, et iga osa on unikaalne.

Hankija jätab käsitlemata asjaolu, et kolm pakkujat on teinud kooskõlastatud tegevusi ning

Hankija on sellel põhjusel määranud pakkujatele maksimaalsed hindepunktid.

5.5.4.3. Vaidlustaja pakkumuse puhul ei selgita Hankija, mida tähendab põhjalik ja mis

täpsemalt põhjalikkusest puudu jäi.

5.5.4.4. Hankija selgitab, et Vaidlustaja esile toodud kommunikatsioon on pakkumuses esitatud

teabe põhjal seotud vaidlustaja poolse teabe edastamisega sihtrühmadele. Pakkumuses puudub

viide, et vastav kommunikatsioon puudutaks kuidagigi sihtrühma vajaduste tuvastamist. Samuti

puudub selgitus, kuidas arvestatakse saadud tagasiside – seda nõuab aga 35 hindepunkti

saamiseks hindamismetoodika. Vaidlustaja on „kvaliteedi tagamise protsess“ dokumendi lk-l 7

pühendanud terve peatüki sellele, kuidas toimub järjepidev tagasiside ja parendusprotsess. See

täiendab juba lk 2 märgitud kommunikatsiooniga seotud sisendit.

5.5.4.5. Hankija märgib, et Vaidlustaja toob õigesti ise esile, et sõnaselgelt on vaidlustaja

pakkumuses esile toonud vaid ühe riski – koolitajate ja osalejate leidmine. Rohkem riske

vaidlustaja enda pakkumuses kaardistanud ei ole. Vaidlustaja esitatud „kvaliteedi tagamise

protsess“ dokumendi lk-l 7-8 on käsitletud väga mitmeid riske, sh dokumentatsiooni

õigeaegsust, täpsust, osalejate rahulolu, partnerite rahulolu ning nendega koos ka meetmed

maandamiseks.

5.5.4.6. Hankija on seisukohal, et puudub alus arvata, et pakkujate vahel oleks konkurentsi

kahjustav kokkulepe.

EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIT selgitab oma vastuses vaidlustusele, et sai nii soodsat

üldkulu määra pakkuda, kuna lepingu esemeks olevad tegevused kattuvad nende

igapäevatööga. Samal ajal on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pakkumus saanud

maksimaalsed hindepunktid põhjusel, et teiste pakkujatega tehakse Riigihanke ja sõlmitava

lepingu raames koostööd, mitte igapäevase töö raames. Seega kõik olemasolevad tõendid

viitavad sellele, et Riigihanke lepingut asutakse kooskõlastatult kolmekesi täitma, olles

osutunud kolmekesi raamlepingu partneriteks.

5.5.4.7. Hankija eksib ka RHS § 95 lg 4 valikulisuse põhimõttes leides, et kuivõrd ta ei

tuvastanud RHS § 95 lg 4 p-i 5 esinemist, siis ei pidanud ta kaalutlema, kas pakkujaid

kõrvaldada või mitte. Valikuliste kõrvaldamise aluste esinemisel kohustab seadus hankijat

ettevõtja kõrvaldamist kaaluma. Hankijal ei ole kohustust ettevõtjat RHS § 95 lg-s 4 loetletud

asjaolude ilmnemisel hankemenetlusest kõrvaldada, kuid hankijal tuleb kõiki kaalutlusreegleid

järgides jõuda otsusele, kas konkreetsel juhul on selline teguviis põhjendatud või mitte.

Käesoleval juhul on kolm pakkujat läbi koostöö saavutanud olukorra, kus neil on võimalik kogu

raamleping ära jagada (nad on kolmekesi raamlepingus partneriks) ning seeläbi edaspidi teha

roteerivaid pakkumusi.

5.5.5. Osa 6 puudutavad otsused

5.5.5.1. Viga Kolmanda isiku 4 pakkumuses ei tulenenud riigihangete registri kasutamise

tehnilisest vormistustest, vaid pakkuja tehnilisest ebapädevusest, mis ei anna alust RHS § 117

lg 3 kohaselt arvutusvea parandamiseks. Hankija ei selgita ka vaidlustusmenetluses, milline

matemaatiline tehe vajas parandamist, vaid viitab ainult, et pakkuja oli ühes dokumendis

esitanud ühe numbri ja teises teise.

5.5.5.2. Hankija selgitab, et Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Mahepõllumajanduse

Koostöökogu pakkumustele Kvaliteedikriteeriumi alusel antud hindepunktid kattuvad Osades

15 (37)

4 ja 5 esitatuga, mistõttu eraldi Hankija neid ei käsitle. Vaidlustajale on ebaselge, kas Eesti

Põllumajandus-Kaubanduskoda esitas siis igas osas sama pakkumuse, lisaks veel on omavahel

samad pakkumused esitanud ka Mahepõllumajanduse Koostöökogu ja Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskoda või kuidas Hankija saab erinevate osade erinevaid pakkumusi koos käsitleda.

Samuti ei näe hindamismetoodika ette pakkumuste võrdlust, mistõttu ei saa Hankija võrrelda

Vaidlustaja pakkumust kolmandate isikute pakkumusega.

5.5.5.3. Mahepõllumajanduse Koostöökogu pakkumuse osas on Hankija selgitanud, et

sihtrühma kirjeldamine arvumbriga ei ole hindamise kriteeriumi või hindamismetoodikaga

nõutud. Isegi, kui arvnumbrid oleks nõutud, siis vaidlustaja ise on samuti jätnud arvnumbrid

esitamata. Hankija tagasiside pakkujale oli, et sihtrühm on kirjeldatud üldisel tasemel,

arvnumbriteta ja tegemist ei ole Vaidlustaja välja mõeldud puudusega pakkumuses, mistõttu on

arusaamatu Hankija selgitus, et hindamismetoodika seda ei nõudnud.

5.5.5.4. Hankija selgitab Vaidlustaja pakkumusele antud hindepunktide osas, et edukaks

tunnistatud pakkumused olid paremad ja põhjalikumad. Võrdlev hindamine on õigusvastane.

5.5.5.5. Meeskonna hindamisel väidab Hankija, et Vaidlustaja ei ole esile toonud, mille põhjal

vääriks tema pakkumus just 35 hindepunkti. Vaidlustaja leidis eelnevalt, et Hankija on hinnanud

midagi, mida hindamismetoodika ette ei näinud. Asjaolu, et tegevused on suunatud

põllumajandussektorile, ei eelda, et pakkujal endal on isiklik kogemus põllumajandussektoriga.

Riigihanke esemeks ei ole põllumajandussektoris töötamine vaid selles sektoris koolitamine.

5.5.6. Seisukoht Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (Kolmas isik 1) vastusele

5.5.6.1. Osaga 3 seonduvalt ajab Kolmas isik 1 segamini nõude mingi valdkonnaga konkreetselt

tegeleda ja võimekuse vastavas valdkonnas koolitada – need on kaks täiesti erinevat pädevust,

mida Hankijal tuli hinnata. Vaidlustajal on valdkonna koolitamise kogemus, kuid Vaidlustaja

põhivaldkond ei ole (ega peagi olema) konkreetse Riigihanke osa valdkond.

5.5.6.2. Osa 4 puhul esitatud vastuses on Kolmas isik 1 käsitlenud enda pakkumuse sisu.

Vaidlustaja on seisukohal, et ka Vaidlustaja pakkumuses oli vajalikul tasemel välja toodud kogu

teenuse osutamise õnnestumiseks vajalik teave. Pädevuse küsimuses jääb Vaidlustaja enda

juurde – reaalne tegevuskogemus või koolituskogemus on erinevad asjad, mida tuleb ka

vastavalt hinnata.

Vaidlustaja ei ole väitnud, et Hankija pidi teostama põhjendamatult madala maksumuse

kontrolli – Vaidlustaja väide on, et selle tegemiseks pidi Hankijal tekkima kahtlus.

5.5.6.3. Osaga 5 seonduvalt ei saa Vaidlustaja esitada tõendeid nt sellest, kas teised pakkujad

on teinud koostööd või mitte. Vaidlustuskomisjon ja kohtud, pääsedes ligi kõikidele

pakkumustele ja Hankija koostatud dokumentidele, saavad vastavaid asjaolusid kontrollida.

5.5.7. Seisukoht Eesti Kaubandus-Tööstuskoja (Kolmas isik 2) vastusele

5.5.7.1. Kolmas isik 2 selgitab, et on esitanud pakkumuse iseseisva pakkujana ning sellel

järgneb põhjendus, milliste erialaliitudega koostööd tehakse. Vaidluse osaks on küsimus sellest,

kuidas saab olla lubatud erinevate pakkujate koostöö olukorras, kus nad ei ole ühispakkujad.

Tegemist on konkurentsi moonutamisega. Selline olukord ei ole lubatav, liiatigi ei saa see olla

aluseks kõrgete hindepunktide andmisel.

5.5.7.2. Kolmanda isiku 2 väitel on pakkumuses kõik nõutud osad olemas hoolimata asjaolust,

et Hankija neid ei hinnanud. Vaidluse all on hindepunktide andmine konkreetse protokolli ja

otsuse kontekstis.

16 (37)

5.5.8. Seisukoht EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIDU (Kolmas isik 3) vastusele

Kolmas isik 3 ei esitanud sisulisi vastuväiteid hindamisega seotud väidetele vaidlustusest. Küll

aga selgitas ta üldkulude määra kujunemist väitega, et tegemist on peamiselt nende

igapäevatööga, mistõttu on määr ka madal. Samuti viitas Kolmas isik 3 efektiivsele

meeskonnale. Esitatud põhjendused ei ole piisavad hindamaks, kas tegemist on põhjendamatult

madala maksumusega või mitte, liiati on vaidluse all asjaolu, kas Hankijal pidi tekkima kahtlus.

Paljasõnalised väited ei ole piisavad.

6. Hankija, Maaelu Teadmuskeskus, vaidleb vaidlustusele vastu.

6.1. Osa 3

6.1.1. Hankijal ei ole kohustust sõlmida raamlepingut kolme pakkujaga.

RHAD-i kohaselt sõlmib Hankija raamlepingu „2 kuni 3“ lepingupartneriga. Käesoleval juhul

oli pakkumuste kvaliteetide vahe märkimisväärne. Seetõttu piirdus Hankija raamlepingu

sõlmimisega väiksemas mahus.

6.1.2. Vaidlustaja pakkumust on hinnatud õigesti.

6.1.2.1. Ekslik on Vaidlustaja seisukoht nagu oleks hindamise ja edukaks tunnistamise otsus

hindamisotsus, mitte kaalutlusotsus, ning vastavale otsusele saab vaidlustuskomisjon ja kohus

kohaldada kaalutlusotsusest rangemat kontrolli. Riigikohtu seisukoht (RKHKo 3-20-1198, p

17) järeldab, et kohtulik järelevalve hindamisotsuste üle on piiratud ning kõrvaldada tuleb

eelkõige olulised vead ja välistada meelevaldsus. Samuti kinnitab Riigikohus (RKHKo 3-31-

75-12, p 20), et hindamiskriteeriumide alusel tehtud otsuseid ei või kohus vabalt asendada, kui

need on tehtud nõuetekohaselt kaalutletult. Vaidlustaja ei ole esile toonud, et Hankija otsuses

esineks menetlus- või vormivigu, samuti et vastav otsus oleks vastuolus kehtiva õiguse või

õiguse üldpõhimõtetega.

6.1.2.2. Vaidlustaja väitel vääriks Vaidlustaja pakkumus Kvaliteedikriteeriumi alusel 35 punkti,

kuna kõik eeldused selleks on täidetud.

Hankija rõhutab, et Vaidlustaja pakkumuses ei ole sihtrühma segmentide kirjeldust ega

vajaduste kaardistust. Samuti ei ole koolitajate valiku kriteeriumid avatud uutele esinejatele.

Vastupidi, pakkumuse kohaselt kaasatakse uusi esinejaid alles siis, kui pakkuja ei ole leidnud

esinejat olemasolevast koostöövõrgustikust (ükski esineja kas ei sobi või ei saa teadmussiirdes

osaleda). Riskide kaardistamine piirdub pakkumuses nelja punktiga, milles ei ole esile toodud

potentsiaalseid riske ega tegevusi või meetmeid riskide realiseerumise puhuks. Nenditud on, et

ollakse proaktiivsed ja kasutatakse riskide maandamise tööriistu ja metoodikaid. Arvestades

toodud puudusi on Hankija seisukohal, et Vaidlustaja pakkumus vastab 5 hindepunktile.

6.1.2.3. Üldisem tagasiside Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Mahemajanduse

Koostöökogu pakkumustele on indikatsioon puuduste vähesusele, mistõttu ei ole asjakohane

Vaidlustaja väide, et kuna eeltoodud pakkujatele antud tagasiside on üldisem, siis väärinuks ka

Vaidlustaja 35 punkti. Edukaks tunnistatud pakkujad esitasid sisukad, sektoripõhiselt

diferentseeritud tegevusplaanid, mis olid seotud AKIS-e eesmärkidega. Vaidlustaja pakkumus

jäi üldsõnaliseks ja ei sisaldanud mahemajanduse kitsaskohtade selget lahendust.

6.1.2.4. Meeskonnakriteeriumi alusel hindamise osas on Vaidlustaja seisukohal, et tema

pakkumus väärinuks 35 hindepunkti. Nii Kvaliteedikriteeriumis kui Meeskonnakriteeriumis on

selgelt esile toodud, et pakkumuse esitamisel tuleb lähtuda Riigihanke osast ja valdkonnast.

Meeskonna kogemuse mitmekesisuse hindamiskriteeriumis on kirjas: Kogemus tuleb esitada

vastava hanke osas toodud valdkonna suhtes, et hinnata meeskonna asjakohasust ja sobivust

17 (37)

raamlepingu täitmiseks. Osa 3 valdkond on mahemajandus. Kogemus mahemajanduses ja

toidusektoris ei ole ilmtingimata võrdustavad ning käesoleval juhul puudus Vaidlustaja

meeskonnal kogemus mahemajanduse valdkonnas. Lähim võimalik haakuv valdkond oli seotud

toidusektori müügivõimekusega, mis aga Hankija hinnangul ei anna kindlust, et pakkuja oleks

suuteline tagama kompetentsi mahemajanduses. Seetõttu on Hankija põhjendatult andnud

Vaidlustaja pakkumusele 5 hindepunkti. Edukate pakkujate meeskonnad omasid varasemat

kogemust mahemajanduse tehnoloogiasiirde praktilises elluviimises ja koostöös

teadusasutustega. Vaidlustaja puhul see kogemus ei ilmnenud.

6.2. Osa 4

6.2.1. Hankija ei nõustu Vaidlustaja seisukohaga, et Hankijal on Osas 4 kohustus sõlmida

raamleping kolme pakkujaga samadel põhjustel, mis on esitatud Osa 3 kohta.

6.2.2. Vaidlustaja väitel ei saanud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pakkumusele omistada

Kvaliteedikriteeriumi alusel 35 hindepunkti, kuna pakkumuses ei ole kirjeldatud et

kavandatavad tegevused on realistlikud ja kuluefektiivsed, ühtlasi ei tohi need tekitada

täiendavad halduskoormust. Hankija on esile toonud, et Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja

pakkumus on põhjalikult läbi mõeldud, süsteemne ja struktureeritud metoodika sihtrühma

vajaduste kaardistamiseks, mis on seotud organisatsiooni igapäevaste töövoogudega ja seetõttu

ei tekita liikmetele ülemäärast koormust. Lisaks eelnevale märgib Hankija, et kuluefektiivsuse

osas ei ole tagasisidestatud ka Vaidlustaja pakkumust. Hankijale ei ole arusaadav Vaidlustaja

käsitlus, mille kohaselt isegi kui vastavad puudused Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja

pakkumuses esineksid, siis peaksid just need puudused tingima madalama hindepunkti saamise.

6.2.3. RHS § 117 lg 1 teine lause ei kohusta Hankijat esitama hindamise kohta detailset

ülevaadet, vaid peab olema lühikokkuvõte. Hankija põhjendused ei ole lakoonilised, samuti on

aru saada, millest lähtuvalt on punkte antud.

6.2.4. Vaidlustaja väitel on EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIDU pakkumusele antud

Kvaliteedikriteeriumi eest valesti 35 hindepunkti. Vaidlustaja vastuväide on sisult sama Eesti

Põllumajandus-Kaubanduskoja pakkumuse kohta esitatud vastuväitega.

6.2.5. Vaidlustaja väitel vääriks tema pakkumus Kvaliteedikriteeriumi alusel 35 hindepunkti.

Vaidlustaja pakkumuses ei ole ühtegi viidet sektori spetsiifikale ja vastupidine väide on vale.

Samuti puudus põhjalik riskide kaardistamine või maandamistegevuste kirjeldus. Pakkumuses

on üksnes mööndud, et kasutatakse riski maandamise tööriistu ja metoodikaid.

Vaidlustaja väite, et Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE

LIIDU pakkumused sisaldasid vähem täpseid mehhanisme, alus ei ole tuvastatav. Kõrgemad

punktid anti sisulise metoodika ja mõõdikute esitamise eest. Vaidlustaja meetodid ei näidanud

selget mõju ega seost Osa 4 valdkonnaga.

6.2.6. Vaidlustaja arvates oleks tema pakkumus Meeskonnakriteeriumi alusel pidanud saama

35 hindepunkti. Hankija ei nõustu Vaidlustajaga, et toidutootmine ja toidusektori-alane

kogemus on igal juhul võrdsustavad ning praegusel juhul ei olnud Vaidlustaja toidusektori-

alane kogemus kuidagi seotud toidutootmisega. Seetõttu on Hankija tagasiside põhjendatud ja

õige. Samuti kordab Hankija, et Riigihanke osa valdkond on hindamise kriteeriumis esile

toodud ning pakkujad pidid esitama oma kogemuse just vastavas valdkonnas. Vaidlustaja seda

ei teinud.

6.2.7. Vaidlustaja väitel oleks Hankija pidanud EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIDU ja

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pakkumused tagasi lükkama, sest tegemist on

põhjendamatult madala maksumustega pakkumustega. Hankija on seisukohal, et RHS § 115

18 (37)

kohaldub RHS 2.ptk-le ning teatud erihangetele, mille puhul see on seaduses sätestatud.

Raamlepingule RHS § 115 ei kohaldu. Isegi kui asuda seisukohale, et RHS § 115 kohaldub,

siis RHS § 115 lg 1 kohaselt peab madala maksumuse kahtluseks olema objektiivne alus, mis

viitaks sellele, et lepingut ei ole võimalik pakutud tingimustel täita. Hankija leiab, et madal hind

võib olla konkurentsieelis ega nõua automaatselt täiendavat selgitust, kui see ei tähenda hanke

eesmärkide ohtu seadmist. Praegusel juhul eristuvad ühikuhinnad oluliselt pakkujatel, kes on

avalik-õiguslikud isikud nende ühikhindadest, kes on eraõiguslikud isikud. Hankija hinnangul

võib selline erinevus tuleneda olemasolevatest infrastruktuuridest. Seetõttu puudus Hankijal

kahtlus lepingu täitmise osas, st objektiivne alus pakkumuste tagasi lükkamiseks.

6.3. Osa 5

6.3.1. Vaidlustaja väitel väärinuks Eesti Kaubandus-Tööstuskoja pakkumus

Kvaliteedikriteeriumi alusel 20 hindepunkti, sest: kolm pakkujat on teinud kooskõlastatud

tegevusi. See iseenesest on ka kõrvaldamise alus kooskõlastatud tegevuse tõttu § 95 lg 4 p 5

kohaselt. Lisaks on oluline puudus vähene otsekontakt põllumajandus- ja toidutootjatega - see

võib mõjutada pakkuja võimet täielikult mõista ja rahuldada sihtrühma vajadusi, mis on oluline

kvaliteedi tagamise aspekt. Hindamiskriteeriumi osaks on ka asjaolu, et kavandatavad

tegevused peavad olema realistlikud ja kuluefektiivsed, tagasisidestatud seda osa aga ei ole,

mistõttu on eeldatav, et seda osa pakkumuses kirjeldatud ei ole.

Hankija on seisukohal, et vähene otsekontakt Riigihanke osa valdkonna isikutega on Eesti

Kaubandus-Tööstuskoja pakkumuses kompenseeritud hästitöötava koostööga. Vaidlustaja

vastuväite osas, mis puudutab kuluefektiivsus ja realistlikkust, on Hankija oma seisukoha juba

esitanud.

6.3.2. Vaidlustaja väitel tulnuks Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pakkumusele anda

Kvaliteedikriteeriumi eest 20 hindepunkti. Hankija on selles osas oma seisukoha esitanud ega

hakka seda kordama.

6.3.3. Vaidlustaja väitel pidanuks tema pakkumus saama Kvaliteedikriteeriumi alusel 35

hindepunkti. Hankija rõhutab Vaidlustaja enda poolt väljatoodut, et 35 hindepunkti saamiseks

pidid vastavad põhimõtted olema põhjalikult lahti kirjutatud. Hankija hinnangul ei vasta lause

teadmussiirde programmi kvaliteedi tagamise põhimõtted on läbimõeldud, süsteemsed ja

sihtrühmale väärtust loovad põhjalikkuse kriteeriumile. Vaidlustaja esile toodud

kommunikatsioon on pakkumuses esitatud teabe põhjal seotud Vaidlustaja poolse teabe

edastamisega sihtrühmadele. Pakkumuses puudub viide, et vastav kommunikatsioon puudutaks

kuidagi sihtrühma vajaduste tuvastamist. Samuti puudub selgitus, kuidas arvestatakse saadud

tagasisidet – seda nõuab aga hindamismetoodika 35 hindepunkti saamiseks. Vaidlustaja toob

õigesti esile, et sõnaselgelt on Vaidlustaja oma pakkumuses esile toonud vaid ühe riski –

koolitajate ja osalejate leidmine. Ka maandamistegevused on pakkumuses täpselt nii

üldsõnalised nagu Vaidlustaja vaidlustuses märgib, st puudub nõutav läbimõeldus. Hankija

hinnangul ei vasta selline pakkumus maksimaalsetele hindepunktidele.

Arvestades esinevaid puuduseid ei ole võimalik anda Vaidlustaja pakkumusele maksimaalseid

hindepunkte.

6.3.4. Vaidlustaja väidab, et vähemalt EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIDU ja Eesti

Põllumajandus-Kaubanduskoja pakkumused oleks tulnud põhjendamatult madala maksumuse

tõttu tagasi lükata. Hankija ei nõustu sellise seisukohaga ja on oma seisukohti juba eelnevalt

põhistanud.

6.3.5. Hankija ei nõustu Vaidlustaja väitega, et Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, EESTI

TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIDU ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja kõrvaldamata jätmine on

vastuolus RHS § 94 lg 4 p-ga 5.

19 (37)

6.3.5.1. Vaidlustaja leiab, et eelnimetatud pakkujate esitatud tegevuskavast selgus, et iseseisvalt

Riigihankes osalevad pakkujad ehk konkurendid KonkS-i mõttes kavatsevad teha koostööd.

Hankija on seisukohal, et Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, EESTI

TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIT ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on jäetud õiguspäraselt

kõrvaldamata, sest puudub alus arvata, et pakkujate vahel oleks konkurentsi kahjustav

kokkulepe. Vaidlustaja tugineb sellele, et pakkujad oma igapäeva toimingutes teevad koostööd,

jagavad andmeid. Selline tegevus ei ole pakkuja kõrvaldamise aluseks.

6.3.5.2. RHS § 95 lg-s 4 sätestatud kõrvaldamise aluste tinglik “vabatahtlikkus” seisneb selles,

et kui hankija on kontrolli tulemusel tuvastanud mõne sellise aluse esinemise pakkuja või

taotleja suhtes, siis erinevalt sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud nn kohustuslikest kõrvaldamise

alustest, millele peab vältimatult järgnema ettevõtja hankemenetlusest kõrvaldamine, peab

hankija kaalutlema, kas pakkuja või taotleja kõrvaldada või mitte. Kuivõrd Hankija ei

tuvastanud RHS § 95 lg 4 p-is 5 nimetatud aluste esinemist, ei pidanud Hankija ka kaalutlema,

kas pakkujad kõrvaldada või mitte.

6.4. Osa 6

6.4.1. Vaidlustaja väitel oleks MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus pakkumus tulnud jätta

vastavaks tunnistamata, sest riigihangete registri töölehel „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad

näitajad” p-is 3 esitatud üldkulude määra parandamine Hankija poolt ei olnud RHS § 117 lg 3

alusel lubatud. Hankija on seisukohal, et vastav eksimus tuleks lugeda arvutusveaks RHS § 117

lg 3 mõistes.

6.4.1.1. MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus esitatud andmetes esinenud viga tulenes

riigihangete registri kasutamise tehnilisest vormistusest ning esines vastava pakkuja kõikides

pakkumustes. Võttes arvesse Vormis 1 esitatud andmeid oli Hankijale arusaadav, et registri

töölehel „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ p-i 3 sisestatava üldkulude määra

sisestamisel on pakkuja teinud sisuliselt arvutusvea ja eksimuse olemust arvestades ei tekkinud

kahtlust, kas õiged andmed on Vormis 1 või registris.

6.4.1.2. Vea iseloom ja paranduse loogika on üheselt tuvastatav, see ei andnud pakkujale

konkurentsieelist ega muutnud hinnatud pakkumuse sisu.

6.4.1.3. Isegi kui tuvastatakse, et vastav parandus ei ole kooskõlas RHS § 117 lg-ga 3, siis ei

muuda see Vaidlustaja positsiooni Osas 6.

RHAD nägi ette, et Osas 6 sõlmib Hankija raamlepingu 2-5 pakkujaga. Hankija tunnistas

edukaks viis pakkumust. Nendest madalaimad punktid olid Northern Roots MTÜ-l ja

MTÜ-l Eesti Maaelu Nõuandeteenistus. Arvestades, et Hankijal on õigus sõlmida raamleping

ka vähemate pakkujatega, ei tunnistataks Vaidlustaja pakkumust endiselt edukaks.

6.4.2. Vaidlustaja väitel pidanuks Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pakkumusele andma

Kvaliteedikriteeriumi eest 20 hindepunkti. Vaidlustaja vastuväide seisneb selles, et Hankija ei

ole tagasisides eraldi esile toonud kuluefektiivsust ja tegevuste realistlikkust. Hankija on oma

seisukoha selles osas juba esitanud, kuid kordab, et vastavate märksõnade puudumine

tagasisides ei tähenda, et pakkumus oleks olnud selles osas puudulik.

6.4.3. Vaidlustaja väitel pidanuks Mahepõllumajanduse Koostöökogu pakkumusele andma

Kvaliteedikriteeriumi alusel 20 hindepunkti. Vaidlustaja heidab ette, et Hankija on kirjeldanud,

et sihtrühma kirjeldamine on teostatud üldisel tasemel arvnumbriteta ehk see vajab tegelikult

täiendavat detailsust, et vastata 35 hindepunkti eeldustele. Hindamiskriteeriumi osaks on ka

asjaolu, et kavandatavad tegevused peavad olema realistlikud ja kuluefektiivsed, samuti

20 (37)

halduskoormust vähendavad - tagasisidestatud seda osa aga ei ole, mistõttu on eeldatav, et

seda osa pakkumuses kirjeldatud ei ole. Oma varasemat selgitust kordamata lisab Hankija, et

sihtrühma kirjeldamine arvnumbriga ei ole hindamise kriteeriumi või hindamismetoodikaga

nõutud. Ka Vaidlustaja ei ole neid oma pakkumuses esitanud.

6.4.4. Hankija ei nõustu Vaidlustaja väitega, et tema pakkumus pidanuks Kvaliteedikriteeriumi

alusel saama 35 hindepunkti. Vaidlustaja pakkumuses esinesid olulised puudused. Kordamata

eespool esitatut rõhutab Hankija, et täielikult on põhistamata väide, nagu ei oleks võimalik

Hankija poolt antud tagasisidest tuvastada, mis probleemid täpsemalt esinesid. Esinesid

järgmised probleemid: sisustamata on valdkonna sihtrühma mõistmine; pakkumusest ei selgu,

kuidas arvestatakse sektori spetsiifikat; sisseelamisprotsess ei võta arvesse, et Riigihange

sisaldab avalikkusele suunatud üritusi ja materjale; kvaliteedinõuded koolitajatele on liiga

piiravad; riskide kaardistamine ja hindamine on üldsõnaline, nimetamata on korraldajast endast

tulenevad riskid. Vale on Vaidlustaja väide nagu oleks tema pakkumus kõiki neid küsimusi

põhjalikult selgitanud. Ainuüksi väärib märkimist see, et riske on esile toodud vaid üks.

6.4.5. Vaidlustaja väitel pidanuks Meeskonnakriteeriumi eest omistama tema pakkumusele 5

hindepunkti asemel 35 hindepunkti. Vaidlustaja ei ole esile toonud, miks vääriks tema

pakkumus just 35 hindepunkti. Horisontaalse teadmussiirde tegevused on suunatud

põllumajandussektorile, mistõttu ei ole meelevaldne nõuda pakkujatelt kogemust

põllumajandussektoriga. Teiste pakkujate esitatud meeskonna kogemuse kirjeldused ei mõjuta

kuidagi Vaidlustaja esitatud kogemuse hindamist, seetõttu ei ole asjakohane see, kuidas hinnati

nt EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIDU ja Eesti Maaelu Nõuandeteenistuse meeskonna

kogemusi.

6.5. Hankija esitas 13.05.2025 täiendava seisukoha.

6.5.1. Osa 3

6.5.1.1. Hankijal on õigus sõlmida raamleping RHAD-is kehtestatud vahemikku jääva arvu

pakkujatega.

6.5.1.2. Hankija jääb selle juurde, et hindamise ja edukaks tunnistamise otsus on kaalutlusotsus,

kuid isegi kui tegemist on hindamisotsusega, siis lähtub otsus mh asjakohastest, täielikest ja

tõendatud faktidest ning õiguse üldpõhimõtetest.

6.5.1.3. Pakutava teenuse kvaliteedi puhul on Hankija Vaidlustajale ette heitnud mh seda, et:

- pakkuja ei sisusta sihtrühma mõistmist. Tulenevalt hindamiskriteeriumist ja

hindamismetoodikast, samuti muudest riigihanke alusdokumentidest, pidid pakkumused

lähtuma iga osa puhul just vastava osa valdkonna spetsiifikast. Vaidlustaja pakkumus ei sisalda

kirjeldust selle kohta, kuidas arvestatakse sihtrühma erinevate profiilidega (neid isegi ei

nimetata) ning mil moel arvestatakse nendega tegevuste kavandamisel, mistõttu ei ole pakkuja

veenvalt esile toonud, et pakkumuses esitatud teenuse kvaliteet vastab täielikult Riigihankes

sätestatud ootustele;

- riskide kaardistamine on üldsõnaline, nimetamata on korraldajast endast tulenevad riskid.

6.5.2. Vaidlustuses on läbivaks motiiviks see, et Vaidlustaja omistab oma pakkumusele

tegelikkusest oluliselt suurema põhjalikkuse (viited peatükkidele ja kirjeldustele). Nii on riskide

maandamise tööriistade mainimisest saanud vaidlustuses põhjalik loetelu riskide maandamise

meetmetest. Hankija ei väida, et Vaidlustaja pakkumused oleks tervikuna olnud üksnes

lakoonilised ja sisutühjad laused, kuid osas, mille tõttu Hankija on hindepunkte vähendanud,

oli pakkumus nii Osas 3, kui ka Osades 4, 5 ja 6, üldsõnaline ning ebapiisav.

21 (37)

6.5.3. Vaidlustaja on korduvalt esile toonud väidetavaid puudusi Hankija tegevuses, mis

puudutavad hindepunktide andmist Vaidlustaja pakkumusele. Samuti on Vaidlustaja

kolmandate isikute hindepunkte vaidlustanud, sest esineb väidetavalt üks minetus arvestades

tagasisidet või Vaidlustaja enda järeldust. Arvestades, et Vaidlustaja ükski pakkumus ei võta

arvesse vastava Riigihanke osa sihtrühma spetsiifikat, siis ainuüksi seetõttu on iga vaidlustatud

osa puhul võimatu, et Vaidlustaja pakkumus oleks võinud väidetavate vigade mitteesinemisel

saada Kvaliteedikriteeriumi eest maksimaalsed hindamispunktid.

6.5.4. Hankija ei ole pakkumusi hinnanud omavahelises võrdluses ja on üksnes vastuses

vaidlustusele selgitanud, miks ei ole Hankija sõnaselgelt esile toonud Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskoja pakkumusele Osas 4 antud tagasisides kuluefektiivsuse nõuet. Hankija on

selgitanud, et Vaidlustaja järeldus on spekulatiivne ja sellise tõlgenduse korral väärinuks ka

Vaidlustaja enda pakkumus sageli maksimaalselt 5 hindepunkti.

Vaidlustaja on seadnud kolmandate isikute pakkumustele oluliselt kõrgemad standardid kui

enda pakkumusele. Kui Vaidlustaja on seisukohal, et tagasiside puudumine mingi konkreetse

hindamiskriteeriumi sisu osas tähendab, et seda käsitletud pakkumuses ei kajastatudki, peaks

Vaidlustaja samast standardist lähtuma ka enda pakkumuse suhtes.

6.5.5. Vaidlustaja on seisukohal, et Meeskonnakriteeriumi puhul ei ole Hankijal lubatud hinnata

kogemust vastava Riigihanke osa sihtrühmaga. Hankija sellega ei nõustu. Hankija seatud

vastavustingimused kehtestatakse pakkumuse sisule ning need näitavad, kas pakutav teenus

vastab Hankija eesmärkidele ja vajadustele. Hankijal on käesoleval juhul vajadus

valdkonnaspetsiifilise teadmussiirde teenuse järele ning seetõttu on Hankija läbivalt esile

toonud, et pakkumus tuleb esitada arvestades Riigihanke osa sihtrühma. Arvestades AKIS-e ja

selle sihtrühmade spetsiifikat, on selge, et pakkujad, kellel on juba varasem kogemus

Riigihanke osade puhul esile toodud sihtrühmadega, suudavad üles leida just õiged sihtrühma

profiilid. Seetõttu puudub Hankijal kindlus, et Vaidlustaja, kelle meeskonnal puudub kogemus

sihtrühma spetsiifiliselt, oleks suuteline tagama sama kvaliteetset teenust, kui meeskond, kes

juba on sihtrühma tundma õppinud.

6.5.6. Osa 4

6.5.6.1. Kolmandate isikute pakkumustele antud hindepunktid ei ole sõltunud Vaidlustaja

pakkumusele antud hindepunktidest. Hankija on selgitanud, et ekslik on Vaidlustaja väide nagu

puudunuks Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pakkumuses ülevaade kuluefektiivsusest, st

vale on väide, et Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pakkumus väärinuks madalamaid

hindepunkte. Samuti on Vaidlustaja Hankija poolt Kolmandale isikule 1 antud tagasiside põhjal

teinud ühe sisuga järelduse, kuid talle endale antud tagasiside põhjal sama järeldust tehtud ei

ole.

6.5.6.2. Hankija on seoses Vaidlustaja pakkumisega mh esile toonud, et pakkumuses puudub

viide sektori spetsiifikale ja vale on Vaidlustaja vastupidine väide. Õige on Vaidlustaja väide, et

maksimaalsete hindamispunktide saamiseks peavad olema täidetud kõik vastavad

hindamismetoodika kriteeriumid. Seetõttu ei ole Hankijale arusaadav, miks väärinuks

Vaidlustaja pakkumus maksimaalseid hindepunkte, kui Vaidlustaja ei ole pakkumuses kordagi

käsitlenud sektori spetsiifikat.

Hankija jääb oma seisukohtade juurde, mis puudutab õigust nõuda valdkonna spetsiifilist

kogemust.

6.5.6.3. Hankija jääb enda seisukoha juurde, et isegi kui RHS § 115 kohaldub ka raamlepingule,

siis ei esinenud käesoleval juhul objektiivset alust, mis viitaks sellele, et kolmandatel isikutel

ei ole võimalik lepingut nendel tingimustel täita.

Hankija hinnangul saab olla otsus vastuolus RHS §-iga 115, kui selgub, et on alust arvata, et

22 (37)

kolmandate isikute pakkumuste maksumused on põhjendamatult madalad. Käesoleval juhul ei

ole Hankijal sellist kahtlust. Praegusel juhul tekkis igas Riigihanke osas pakkumuste vahel

üldkulude määra järgi selge jaotus, mille järgi jagunesid pakkujad enam-vähem võrdselt kas

ühte või teise jaotisesse. Seetõttu ei tekkinud Hankijal kahtlust, et madalam üldkulude määr

võiks olla põhjendamatu ja seetõttu seada kahtluse alla pakkumuse tõsiseltvõetavuse.

6.5.7. Osa 5

6.5.7.1. Hankija on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja pakkumuse kohta selgitanud edukaks

tunnistamise otsuses antud tagasisides, et põhjalikult läbi mõeldud sihtrühma vajaduste

kaardistamine, puuduseks on see, et on vähene otsekontakt põllumajandus- ja toidutootjatega.

Sõltuvad koostööst EPKK ja Toiduliiduga, samas on suurepärased kontaktid just välisriikidega

ja Eesti välisesindustega, mis võimaldab tuua just sihtriigi spetsiifikat. Vastav koostöö

aktsepteerimine Hankija poolt ei too kaasa pakkujate ebavõrdset kohtlemist.

6.5.7.2. Seoses Vaidlustaja vastuväitega, mis puudutab kuluefektiivsuse analüüsi puudumist

Hankija tagasisides, on Hankija juba viidanud samasisulise vastuväite analüüsile Osa 4 juures.

Selline viide ei tähenda, et Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eesti Kaubandus-

Tööstuskoja pakkumused kattuvad.

6.5.7.3. Vaidlustaja enda pakkumuse osas lisab Hankija, et termin „põhjalik“ tähendab Eesti

keele seletava sõnaraamatu kohaselt millegi olemusse sügavuti tungiv, peenusteni minev,

üksikasjalik, täielik, kõikehõlmav, ammendav. Tegemist ei ole mõistega, mis tuleks Hankijal

sisustada, kui Hankija lähtub selle üldlevinud tähendusest. Isegi kui termin „põhjalik“ ei oleks

üldlevinud ja üheselt arusaadav, ei saa Vaidlustaja väita, et tema pakkumuses esitatu oleks

mingilgi moel üksikasjalik või peenusteni minev. Tegemist on väga lakoonilise ja üldsõnalise

kirjeldusega. Hankija hinnangul ei ole oluline, kas muus osas oli pakkumus vastavuses

maksimumpunktidega või mitte. Hankija rõhutab, et Vaidlustaja on oluliselt suurendanud oma

pakkumuse sisu. Nt selgitab Vaidlustaja, et pakkumuses on kirjeldatud, kuidas tagasisidet

küsitakse, kuidas seda hinnatakse, analüüsitakse ja milliseid kohendusi ja millal tehakse.

Hankija toob välja, et pakkumuses ei ole kirjeldatud, kuidas tagasisidet analüüsitakse või

milliseid kohendusi tehakse. Ka riskide osas on Vaidlustaja asunud vaidlustusmenetluses enda

pakkumuse sisu tõlgendama oluliselt erinevalt sellest, kuidas see pakkumuses kirjas on. Nt

seoses dokumentatsiooni õigeaegsuse osas ei ole Vaidlustaja ühtegi riski esile toonud, märgitud

on, et need tehakse õigeaegselt. Elementaarseid riske dokumentide koostamise puhul, nt kuidas

on Vaidlustaja valmis meeskonna haigestumise puhuks või kui kolmas osapool ei saada

vajalikke dokumente õigeaegselt, pakkumuses kaardistatud ei ole. Vaidlustusest jääb

arusaamatuks, mida tähendavad Vaidlustaja jaoks terminid „põhjalik“, „detailne“ või

„läbimõeldud“.

6.5.7.4. Vaidlustaja on seisukohal, et konkurentsi moonutav kokkulepe Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskoja, EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIDU ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja

vahel on ilmselge. Vaidlustaja järeldused on spekulatiivsed. Kogu vastuväide põhineb ühel

tagasides esitatud väitel, mille kohaselt üks pakkuja oma igapäevatöös suhtleb teise pakkujaga.

Selline koostöö on välistatud hankemenetluse kõrvaldamise alustest. Kui igasugune koostöö

teiste isikutega pakkuja tegevuses oleks keelatud, ei oleks riigihankeid üldse võimalik läbi viia.

6.5.8. Osa 6

6.5.8.1. Hankija jääb enda seisukoha juurde, et arvestades esinenud vea olemust , ei olnud vea

kõrvaldamine keelatud.

6.5.8.2. Hankija kordab, et tagasiside andmisel kuluefektiivsuse kriteeriumi mainimata jätmine

23 (37)

ei tähenda, et vastavas pakkumuses poleks kuluefektiivsust kajastatud. Hankija ei ole

pakkumuste hindamisel pakkumusi võrrelnud.

7. Kolmas isik 1, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, vaidleb vaidlustusele vastu.

7.1. Osa 3

7.1.1. Vaidlustaja väidab, et Antud juhul ei ole hankija kohtupraktikas tunnustatud põhimõtteid

järginud ning teenuse kvaliteedi hindamisel on hankija ilmselgelt tegutsenud meelevaldselt

jättes vaidlustaja pakkumusele asjakohased hinded omistamata ning hinnates teisi pakkujaid

liiga kõrgelt. Vaidlustaja väide on spekulatiivne. Vaidlustajal puudub teave teiste pakkujate

pakkumuse sisu kohta, mis puudutab pakutava teenuse kvaliteeti.

7.1.2. Vaidlustaja ei nõustu pakkuja meeskonna kogemuse mitmekesisuse osas saadud

hindepunktidega ning väidab, et Mahemajanduse pädevus ei olnud kohustuslik nõue ja see ei

oleks ka loogiline, sest hanke ese on koolituste korraldamine, mitte põllumajandusalased

teenused, mistõttu ei ole võimalik seda ka hindamisel arvesse võtta.

TK p 5 sätestab: Koostööpartnerilt eeldatakse väga head sihtrühma vajaduste tundmist,

varasemat teadmussiirde tegevuste kogemust sektoris ja võimekust korraldada mõjusaid ja

kulutõhusaid üritusi. Samuti on meeskonna kogemust puudutavas teise hindamiskriteeriumi

kirjelduses selgelt öeldud: Kogemus tuleb esitada vastava hanke osas toodud valdkonna kohta,

et hinnata meeskonna asjakohasust ja sobivust raamlepingu täitmiseks. Seetõttu on alusetu

Vaidlustaja väide, et mahemajanduse pädevus ei olnud kohustuslik nõue.

7.2. Osa 4.

7.2.1. Vaidlustaja väidab vaidlustuses, et Kolmanda isiku 1 pakkumuses toodud pakutava

tegevuse sisu väärib 20 hindepunkti (mitte 35) viidates sellele, et tegevuste realistlikkust ja

kuluefektiivsust pole hindamisprotokollis tagasisidestatud ja eeldatavalt ei olegi neid

pakkumuses kirjeldatud. See väide on vale – Kolmanda isiku 1 pakkumuses on esitatud

kvaliteetse teenuse osutamise tagamiseks vajalik põhjalik ja realistlik protsessi kirjeldus, mida

Hankijal oli võimalik hinnata.

7.2.2. Vaidlustaja ei nõustu tema pakkumusele pakkuja meeskonna kogemuse mitmekesisuse

osas antud hindepunktidega ning ta väidab: Toidutootmise pädevus ei olnud kohustuslik nõue

ja see ei oleks ka loogiline, sest hanke ese on koolituste korraldamine, mitte toidutootmise ja

toiduohutuse alased teenused, mistõttu ei ole võimalik seda ka hindamisel arvesse võtta.

TK p 5 sätestab, et Koostööpartnerilt eeldatakse väga head sihtrühma vajaduste tundmist,

varasemat teadmussiirde tegevuste kogemust sektoris ja võimekust korraldada mõjusaid ja

kulutõhusaid üritusi. Samuti on meeskonna kogemust puudutava teise hindamiskriteeriumi

kirjelduses öeldud et: kogemus tuleb esitada vastava hanke osas toodud valdkonna kohta, et

hinnata meeskonna asjakohasust ja sobivust raamlepingu täitmiseks. Seetõttu on alusetu väide,

et toidutootmise pädevus ei olnud kohustuslik nõue.

7.2.3. Vaidlustaja väidab, et EESTI TOIDUAINETE TÖÖSTUSE LIIT ja Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskoda pakkumuste puhul pidanuks hankija teostama põhjendamatult madala

maksumuse kontrolli (RHS § 115 lg 1) ning tagasi lükkama põhjendamatult madalad

maksumusega pakkumused (RHS § 115 lg 8). RHS §115 lg 1 ei sätesta, et kui pakkuja esitatud

pakkumuse maksumus on madalam kui vastavateks tunnistatud pakkumuste keskmine, siis

peaks hankija automaatselt teostama põhjendamatult madala pakkumuse maksumuse kontrolli.

Vaidlustajal puudub informatsioon selle kohta, milliste numbriliste väärtuste alusel erinevate

tegevuste formaatide kohta (kontaktsed tegevused, veebipõhised tegevused, teabematerjalide

koostamine) teiste pakkujate pakkumustes tegevuste korraldamisega seotud keskmine

24 (37)

üldkulude määr on arvutatud.

7.2.4. Kolmandal isikul 1 on 20 aasta pikkune kogemus koolitus- ja teavitustegevuste

kavandamisel ja läbiviimisel ja sellele tuginedes saab väita, et pakkumuses esitatud üldkulude

keskmine määr 8% ning selle arvutamise aluseks olev erinevate tegevuste lõikes esitatud

üldkulude määrad on realistlikud, katavad ära vastavalt TK p-ile 8.1.3 pakkumuses välja toodud

üldkulud ning võimaldab kvaliteetse teenuse osutamist.

7.3. Osa 5

7.3.1. Vaidlustaja väitel jääb talle mulje, et kolm pakkujat- Kolmas isik 1, Kolmas isik 2 ja

Kolmas isik 3 on teinud kooskõlastatud tegevusi ning see on nende kõrvaldamise aluseks RHS §

95 lg 4 p-i 5 kohaselt. See ei ole õige. Kolmas isik 1 ei ole pakkumuse koostamisel teinud ning

ei kavanda raamlepingu täitmisel mitte mingisugust konkurentsi kahjustavat kooskõlastatud

tegevust Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIDUGA ega

pole sõlminud nendega ühtegi vastavat kokkulepet ega ka teinud nendega koostöös mitte ühtegi

käesolevat Riigihanget puudutavat otsust.

7.3.2. Vaidlustaja väidab, et Kolmanda isiku 1 pakkumuses toodud pakutava tegevuse sisu

väärib 20 hindepunkti (mitte 35), viidates sellele et tegevuste realistlikkust ja kuluefektiivsust

pole hindamisprotokollis tagasisidestatud ja eeldatavalt ei olegi neid pakkumuses kirjeldatud.

Väide on spekulatiivne ja Kolmanda isiku 1 pakkumuses on esitatud kvaliteetse teenuse

osutamise tagamiseks vajalik põhjalik ja realistlik protsessi kirjeldus. Iga protsessi etapi juures

on sõnastatud realistlik etapi eesmärk, tegevused kvaliteedi tagamiseks ning

kvaliteedikontrolliga seotud tegevused. Tegevuste osas on selgelt toodud välja nende

integreeritus Kolmanda isiku 1 kui sektori esindusorganisatsiooni igapäevase põhitegevusega.

Kuna pakkumus sisaldas põhjalikku teavet selle kohta, et teadmussiirde tegevuste kavandamine

ja elluviimine müügiedenduse valdkonnas on tihedalt integreeritud Kolmanda isiku 1

igapäevategevustesse ning põhimeeskonnas on juba olemas müügiedenduse valdkonnas

pikaajalise kogemusega spetsialistid/eksperdid, oli Hankijal võimalik hinnata, et pakkumuses

kavandatavad tegevused on realistlikud ja kuluefektiivsed ning ei too Kolmandale isikule 1 ega

sihtrühmale kaasa täiendavat halduskoormust.

7.3.3. Vaidlustaja väidab, et EESTI TOIDUAINE TÖÖSTUSE LIIT ja Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskoda pakkumuste puhul pidanuks hankija teostama põhjendamatult madala

maksumuse kontrolli (RHS § 115 lg 1). Vaidlustajal pole alust väita, et kui kolmandate isikute

esitatud üldkulude määrad on madalamad kui Vaidlustaja enda pakutud üldkulude määr, siis on

need kindlasti põhjendamatult madalad. Vaidlustajal puudub informatsioon selle kohta, milliste

numbriliste väärtuste alusel erinevate tegevuste formaatide kohta (kontaktsed tegevused,

veebipõhised tegevused, teabematerjalide koostamine) teiste pakkujate pakkumustes tegevuste

korraldamisega seotud keskmine üldkulude määr on arvutatud. Kolmanda isiku 1 pakkumuses

esitatud üldkulude keskmine määr on 8% ning selle arvutamise aluseks olevate erinevate

tegevuste lõikes esitatud üldkulude määrad on realistlikud, katavad vastavalt TK p-ile 8.1.3

pakkumuses välja toodud üldkulud ning võimaldavad kvaliteetse teenuse osutamist.

7.4. Osa 6

7.4.1. Vaidlustaja väidab, et Kolmanda isiku 1 pakkumuses toodud pakutava tegevuse sisu

väärib 20 hindepunkti (mitte 35), viidates sellele, et tegevuste realistlikkust ja kuluefektiivsust

pole hindamisprotokollis tagasisidestatud ja eeldatavalt ei olegi neid pakkumuses kirjeldatud.

Väide on spekulatiivne ja Kolmanda isiku 1 pakkumuses on esitatud kvaliteetse teenuse

osutamise tagamiseks vajalik põhjalik ja realistlik protsessi kirjeldus.

25 (37)

7.4.2. Vaidlustaja ei nõustu oma meeskonna kogemuse mitmekesisuse osas saadud

hindepunktidega ning väidab, et hankes ei ole nõuet, mille kohaselt peaks pakkujal olema

põllumajandussektori alane pädevus, ja see ei oleks ka loogiline, sest hanke ese on koolituste

korraldamine, mitte põllumajandusalased teenused, mistõttu ei ole selle hindamine lubatav.

TK p 5 sätestab: Koostööpartnerilt eeldatakse väga head sihtrühma vajaduste tundmist,

varasemat teadmussiirde tegevuste kogemust sektoris ja võimekust korraldada mõjusaid ja

kulutõhusaid üritusi. Samuti on meeskonna kogemust puudutavas teise hindamiskriteeriumi

kirjelduses öeldud: Kogemus tuleb esitada vastava hanke osas toodud valdkonna kohta, et

hinnata meeskonna asjakohasust ja sobivust raamlepingu täitmiseks. Seetõttu on alusetu väide,

et Riigihankes ei ole nõuet, mille kohaselt peaks pakkujal olema põllumajandussektori alane

pädevus. Hankija põhjendus on asjakohane ning õiguspärane.

8. Kolmas isik 2, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, vaidleb vaidlustusele vastu.

8.1. Kolmanda isiku 2 pakkumus on saanud Osas 5 35 hindepunkti järgmiste põhjendustega:

Põhjalikult läbi mõeldud sihtrühma vajaduste kaardistamine, puuduseks on see, et on vähene

otsekontakt põllumajandus- ja toidutootjatega. Sõltuvad koostööst EPKK ja Toiduliiduga,

samas on suurepärased kontaktid just välisriikidega ja Eesti välisesindustega, mis võimaldab

tuua just sihtriigi spetsiifikat. Toimumiskohtadena eelistataks justkui välisreise ja veebitegevusi,

kohapealsena on nimetatud organisatsiooni enda ruume (esindused eri linnades nimetatud

meeskonnakirjelduse juures). Kvaliteedistandardid läbi kaalutud, riskid hinnatud ja

maandamistegevused kavandatud. On võimelised lisama koolitustele teiste sektorite kogemusi

ja selle võrra luua sünergiat välisturgudega seotud oskuste ja teadmiste loomisel. Tegevused on

detailideni planeeritud ja pakkuja on selgelt kirjeldanud, kuidas hinnatakse sihtrühmale

otseselt kasu toovate tegevuste efektiivsust.

8.2. Vaidlustaja väidab, et arusaamatu ja lubamatu [on] hankija poolt paremate hindepunktide

andmine pakkujatele seetõttu, et pakkujad teevad omavahel koostööd. Lisaks on toodud välja,

et oluline puudus [on] vähene otsekontakt põllumajandus- ja toidutootjatega.

Kolmas isik 2 osaleb Riigihankes iseseisva pakkujana. Kolmanda isiku 2 liikmeskonda kuulub

ligi 3500 Eesti ettevõtet, mis tagab otsese ja laiapõhjalise kontakti ka põllumajandus- ja

toidutootjate sektoriga. Igapäevane suhtlus ja otsekontakt ettevõtetega tagab, et Kolmas isik 2

on võimeline mõistma ja rahuldama sihtrühma vajadusi. Olemas on laiapõhjaline

kommunikatsiooni – ja turunduskanalite võrgustik, mille kaudu küsida tagasisidet, kaardistada

sihtrühma vajadusi, teha teavitustegevusi, mis tagab teenuse kvaliteedi. Hankija on hinnanud

Kolmanda isiku 2 pakkumust õigesti.

8.3. Vaidlustaja väidab, et hindamiskriteeriumi osaks on ka asjaolu, et kavandatavad tegevused

peavad olema realistlikud ja kuluefektiivsed, tagasisidestatud seda osa aga ei ole, mistõttu on

eeldatav, et seda osa pakkumuses kirjeldatud ei ole. Kolmas isik 2 on pakkumuse kvaliteedi

kirjelduses esitanud selgitused, kuidas tagatakse müügiedenduse tegevuste realistlikkus ja

kuluefektiivsus ning toonud välja arvukalt näiteid. Kuigi Hankija ei ole Kolmanda isiku 2

pakkumuse hindamise põhjendustes toonud välja kommentaari kavandatava tegevuse

realistlikkuse ja kuluefektiivsuse kohta, siis tegelikult on need pakkumuses kirjeldatud.

8.4. Vaidlustaja väidab, et pakkujate esitatud tegevuskavast selgus, et iseseisvalt riigihankel

osalevad pakkujad ehk konkurendid KonkS mõttes kavatsevad teha koostööd.

Kolmas isik 2 ei sõltu oma tegevuses teistest erialaorganisatsioonidest ja ei ole teinud

kooskõlastatud tegevusi teiste pakkujatega. Tavaline huvide ühisosa või suhtlus

sektoriorganisatsioonide vahel ei ole käsitatav konkurentsi kahjustava kokkuleppena.

9. Kolmas isik 3, EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIT, vaidleb vaidlustusele vastu.

26 (37)

9.1. Vaidlustaja kahtlused seoses Kolmanda isiku 3 pädevusega, tema pakkumuste vastavusega

RHAD-ile ning pakkumuse hindamisega Osades 4 ja 5 ei ole objektiivsed ega põhjendatud.

Kolmas isik 3 lähtus RHAD-ist - kõik teemad on pakkumuses kaetud ja asjakohaselt kajastatud

nii protsessi kirjeldustes kui ka meeskonna kogemuste esitamisel.

9.2. Üldkulude määra esitamisel lähtus Kolmas isik 3 sellest, et üldkulu hõlmab vaid neid

kulusid, mis ei ole otseselt seotud konkreetse tegevuse korraldamise ja elluviimisega. Sellisteks

kuludeks on projekti koordineerimise ja haldamisega seotud töötasu (aruandlus- ja

haldustegevused, tehniline administreerimine, teabe ja materjalide avaldamine nõutavatel

veebilehtedel, osalejate registreerimine, sihtrühma soovide kaardistamine, raamlepingust

tulenevate aruandlusdokumentide koostamine jmt), kontorikulu, telefonikulu,

raamatupidamiskulu, IT-tugiteenuste ja litsentside kulu. Mitmed nimetatud tegevused on

igapäevase töö osa ja ei eelda olulisi lisakulusid. Üldkulud alates kontoripinnast, üürist ja

lõpetades muude tehniliste tugiteenustega on madalad. Kulud, mis kaasnevad mõne konkreetse

tegevuse või sündmuse korraldamisega, on juba konkreetse tegevuse/ürituse/sündmuse

otsekulud.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

10. Vaidlustuses sisaldus mh taotlus vaidlustusmenetluse peatamiseks ja

Rahandusministeeriumile riikliku järelevalve taotluse esitamiseks. Vaidlustuskomisjon

Vaidlustaja soovitud sisuga taotlust Rahandusministeeriumile ei esitanud ega käsitle vaidlustuses

esitatud järelevalvetaotlusega seonduvaid põhjendusi käesolevas otsuses rohkem, kui see on asja

lahendamiseks vajalik nende esitamise tõttu vaidlustatud otsuste kontekstis.

Vaidlustuskomisjonile teadaolevalt on Vaidlustaja esitanud analoogse sisuga järelevalve taotluse

ka ise Rahandusministeeriumile, mis ei oma mõju vaidlustusmenetlusele.

11. Osades 3 ja 4 on Vaidlustaja vaidlustanud eraldiseisvalt otsuse, millega tunnistati Visionest

Institute OÜ pakkumus ebaedukaks.

Vaidlustus kohaselt on Hankija otsus tunnistada Vaidlustaja pakkumus ebaedukaks meelevaldne

ja läbipaistmatu, olenemata sellest, kui palju Vaidlustaja hindepunkte sai.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija ei ole Riigihankes vastu võtnud Vaidlustaja

pakkumuse ebaedukaks tunnistamise otsuseid.

11.1. RHS § 117 ei näe hankemenetlustes ette selliste otsuste nagu tunnistada pakkumus

ebaedukaks vastu võtmist. RHS näeb ette pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemise ja

RHS § 185 lg 2 p 7 selle vaidlustamise, st kõik pakkujad, kelle pakkumust ei ole riigihankes

edukaks tunnistatud, saavad vaidlustada kolmanda(te) isiku(te) pakkumuse edukaks

tunnistamise otsust, mitte enda pakkumuse edukaks tunnistamata jätmise otsust . Seega

Kolmandate isikute edukaks tunnistamise otsused, milles Vaidlustaja kohta sisaldub märge

„edukas – ei“, ei ole RHS-i mõttes Vaidlustaja pakkumuse ebaedukaks tunnistamise otsused.

Asjaolust, et Hankija on pakkumuste edukaks tunnistamise otsustes esitanud mh põhjendused

selle kohta, miks ta Vaidlustaja pakkumust edukaks ei tunnista (Osades 3 ja 4 esitatud põhjendus

on samasisuline), ei saa teha järeldust, et Hankija on Riigihankes välja mõelnud oma

menetlusreeglid ja võtnud vastu kolmandate isikute pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest

lahutatavad otsused Vaidlustaja pakkumuse ebaedukaks tunnistamise kohta, mida Vaidlustaja

saaks eraldiseisvalt RHS § 185 lg-de 1 ja 2 alusel vaidlustada.

11.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Lisateabe p-idest 5.3.3 ja 5.3.4 nähtuvalt sõlmib

Hankija Osades 3 ja 4 raamlepingu kahe kuni kolme pakkujaga, st sellele peab eelnema 2-3

pakkumuse edukaks tunnistamine. Iseenesest ei reguleeri Lisateabe p 5.3 üldse pakkumuste

edukaks tunnistamist (RHS § 117 lg 1 kohaselt tunnistab hankija edukaks pakkumuste

27 (37)

hindamise kriteeriumide kohaselt majanduslikult soodsaima pakkumuse), kuid ei saa olla

vaidlust, et pakkumuse edukaks tunnistamise otsused peavad eelnema raamlepingu

sõlmimisele, ükskõik kui mitme pakkujaga Hankija lõppeks raamlepingu sõlmib.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Lisateabe p-id 5.3.3 ja 5.3.4 on antud juhul lahutamatult

seotud kolmandate isikute pakkumuse edukaks tunnistamise otsustega ega ole kaasa toonud

nendest otsustest lahutatavaid otsuseid Vaidlustaja pakkumuse ebaedukaks tunnistamise kohta.

Seega vaidlustuskomisjon on seisukohal, et RHS-i mõttes ei ole Hankija vastu võtnud otsuseid

Vaidlustaja pakkumuse ebaedukaks tunnistamise koha (ega pidanudki sellist otsust vastu

võtma) ja Vaidlustajal ei saa olla RHS-i alusel ka selliste otsuste, mida Hankija teinud ei ole,

vaidlustamise õigust.

11.3. Vaidlustus Hankija otsusele Osades 3 ja 4, mida RHS-i alusel Riigihankes tehtud ei ole,

tuleb jätta RHS § 192 lg 3 p-i 7 alusel läbi vaatamata, kuna Vaidlustajal puudub selliste

(olematute) otsuste vaidlustamise õigus. Vaidlustuskomisjon ei tunnista ühelgi juhul kehtetuks

otsust, mida Riigihankes tehtud ei ole (antud juhul ei saa tunnistada kehtetuks Vaidlustaja

ebaedukaks tunnistamise otsust), samuti ei saaks esitada vaidlustuskomisjonile vaidlustust

nõudega kohustada Hankijat sõlmima lisaks kolmandatele isikutele raamleping ka

Vaidlustajaga (millist eesmärki Vaidlustaja vaidlustus Vaidlustaja pakkumuse ebaedukaks

tunnistamise otsusele ilmselt kannab).

11.4. Vaidlustuskomisjoni seisukoht, et Hankija ei ole Vaidlustaja pakkumuse ebaedukaks

tunnistamise otsuseid Riigihankes vastu võtnud, käib sisuliselt kõikide vaidlustatud Riigihanke

osade kohta, sh Osade 5 ja 6 kohta. Järgnevalt käsitleb vaidlustuskomisjon kolmandate isikute

pakkumuste edukaks tunnistamise otsuseid kõikide alternatiivsete taotluste osas ilma

Vaidlustaja rõhuasetuseta, justkui sisaldaksid need ka eraldiseisvaid otsuseid tunnistada

ebaedukaks Visionest Institute OÜ pakkumus.

12. Käsitledes siiski Hankija otsustust sõlmida Riigihankes raamleping Osades 3 ja 4 kahe

pakkujaga (mitte kolmega) RHS § 185 lg 2 p-i 8 mõttes muu RHS-i alusel tehtava otsusena,

mis võib rikkuda Vaidlustaja õigusi või kahjustada tema huve, millisel juhul ei ole tagajärjeks

kolmandate isikute pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(kolmandate isikute pakkumuste edukaks tunnistamise otsus saa rikkuda Vaidlustaja õigusi, kui

lisaks nendele tuleks edukaks tunnistada ka Vaidlustaja pakkumus) märgib vaidlustuskomisjon,

et põhimõtteliselt on õige Vaidlustaja väide, et RHAD ei kirjelda, mis alusel Hankija valib

edukate pakkujate arvu (pakkujad, kellega sõlmitakse raamleping), kuid vaidlustuskomisjon ei

nõustu Vaidlustajaga, et RHAD-ist tuleneb Hankijale kohustus sõlmida raamleping

maksimaalse arvu pakkujatega, kui vastavaks on tunnistatud vähemalt 3 pakkumust.

12.1. Kahe (mitte kolme) pakkujaga hankelepingu sõlmimise kavatsus vastab Lisateabe p-idele

5.3.3 ja 5.3.4 täpselt samamoodi nagu vastaks nendele punktidele 3 pakkujaga raamlepingu

sõlmimine ja kolme pakkumuse edukaks tunnistamine. Hankija ei ole võtnud endale RHAD-ist

tulenevalt kohustust sõlmida maksimaalne arv hankelepinguid, kui ta seda õigeks ei pea ja

Vaidlustajal pole RHAD-ist ega RHS-ist tulenevalt õigust seda ka nõuda. Olukorras, kus vastav

regulatsioon (kuidas valida maksimaalne arv pakkujaid) ei tulene RHS-ist, peab Hankija

tegevuse õigusvastasus tulenema RHAD-ist. Kuna Lisateabe p-idele 5.3.3 ja 5.3.4 vastab

raamlepingu sõlmimine nii kahe kui ka kolme pakkujaga, siis olukorras, kus Hankija on

tunnistanud eelnevalt edukaks kaks pakkumust kavatsusega sõlmida nendega hankeleping, on

Hankija otsustus kooskõlas Lisateabe p-idega 5.3.3 ja 5.3.4.

12.2. Vaidlustuskomisjon möönab, et RHS § 3 p-ile 1 (Hankija tegevus peab olema läbipaistev

ja kontrollitav) vastamiseks peavad Hankija otsuse põhjendused olema mõistetavad ja Hankija

ei ole antud juhul ka jätnud kahe pakkuja valimist põhjendamata vaid on oma otsustust

põhjendanud Osades 3 ja 4 järgmiselt: Hindamistulemuste põhjal ei andnud pakkumus

28 (37)

hankijale piisavat kindlust, et pakkuja omab vajalikku metoodilist ja praktilist võimekust viia

ellu kvaliteetseid teadmussiirde tegevusi vastavalt hankija ootustele. Seetõttu ei pea hankija

võimalikuks tunnistada pakkumust edukaks ning kaasata pakkujat raamlepingusse, mille

eesmärk on tagada sisukad, tulemuslikud ja sihtrühma vajadusi arvestavad tegevused.

Sisuliselt väidab Hankija, et esitatud pakkumuste hindamisest ei tekkinud tal kindlust, et

Vaidlustaja suudaks saavutada hankelepingu eesmärgi sama hästi kui kolmandad isikud.

12.3. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja ei ole positsioonis väitmaks, et tema

täidaks Hankija ootusi kolmandate isikutega võrreldes sama hästi, kuna hindepunktidest

nähtuvalt see tegelikult nii ole - Vaidlustaja pakkumus ei ole Osades 3 ja 4 saanud

maksimaalseid hindepunkte üheski pakkumuse kvaliteeti näitavas hindamiskriteeriumis

(Vaidlustaja pakkumustele on omistatud ühel juhul keskmised (20 punkti) ja kolmel juhul kõige

madalamad (5 punkti) hindepunktid nii Kvaliteedikriteeriumi kui ka Meeskonnakriteeriumi

eest). Etteruttavalt olgu öeldud, et Hankija ei ole ka eksinud Vaidlustaja pakkumusele

hindepunktide andmisel.

Kogumis ei ole Vaidlustaja pakkumus saanud kummaski osas 100-st võimalikust hindepunktist

isegi mitte pooli hindepunkte (Osas 3 omistati Vaidlustaja pakkumusele 25,6 punkti ja Osas 4

36,58 punkti), mis kokkuvõttes näitab, et Hankijal on piisavalt põhjust kahelda selles, kas

pakkuja omab vajalikku metoodilist ja praktilist võimekust viia ellu kvaliteetseid teadmussiirde

tegevusi vastavalt hankija ootustele.

12.4. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankijal ei olnud

RHAD-ist tulenevat kohustust sõlmida raamlepingut 3 pakkujaga, vaidlustuskomisjon saab

Hankija otsusest mitte sõlmida Osades 3 ja 4 raamlepingut kolme pakkujaga lõpptulemusel aru

selliselt, et kolme võrdväärse kvaliteediga pakkumust ei olnud esitatud (Vaidlustaja pakkumuse

kvaliteet oli oluliselt madalam edukaks tunnistatud kolmandate isikute pakkumuse kvaliteedist,

mis tekitas Hankija erinevaid kahtlusi), see on pakkumuste hindamise tulemustest ka nähtav ja

kontrollitav. Hankijal oli õigus valida kas sõlmida raamleping kahe või kolme pakkujaga ja

Hankija on selle valiku teinud piisavalt põhjendatult.

13. Pakkumuste hindamine Osades 3, 4, 5 ja 6

13.1. Vaidlustaja pakkumus saaks mõnest edukaks tunnistatud kolmanda isiku pakkumusest

rohkem hindepunkte vaid juhul, kui Vaidlustaja väited tema pakkumuse ebaõigest hindamisest

oleksid õiged. Kui see nii pole, ei ole Vaidlustajal võimalik kolmandate isikute pakkumusi

hindepunktidega edestada isegi juhul, kui ka kolmandate isikute pakkumusi on hinnatud valesti

ja nendele pakkumustele tuleks omistada nii palju punkte nagu väidab Vaidlustaja vaidlustuses.

Seega:

- Osas 3 peab Hankija olema hinnanud Vaidlustaja pakkumust ebaõigesti nii

Kvaliteedikriteeriumi kui ka Meeskonnakriteeriumi alusel (Hankija on mõlemas

hindamiskriteeriumis omistanud Vaidlustaja pakkumusele5 punkti). Vaidlustaja väitel

väärinuks tema pakkumus mõlemas hindamiskriteeriumis 35 hindepunkti, kuna kõik

eeldused on selleks täidetud. Juhul, kui see nii ei ole (35 punkti eeldused ei ole täidetud),

on õige ka Vaidlustaja pakkumuse koondsumma (25,6 punkti) ja Vaidlustaja pakkumus

ei edestaks kolmandate isikute pakkumusi;

- Osas 4 peab Hankija olema hinnanud Vaidlustaja pakkumust ebaõigesti nii

Kvaliteedikriteeriumi kui ka Meeskonnakriteeriumi alusel (Hankija on omistanud

punkte vastavalt 20 ja 5). Vaidlustaja väitel väärinuks tema pakkumus mõlemas

hindamiskriteeriumis 35 hindepunkti, kuna kõik eeldused on selleks täidetud. Juhul, kui

see nii ei ole (35 punkti eeldused ei ole täidetud), on õige ka Vaidlustaja pakkumuse

koondsumma (37 punkti) ja Vaidlustaja pakkumus ei edestaks kolmandate isikute

pakkumusi isegi juhul, kui kolmandate isikute pakkumustele oleks tulnud

Kvaliteedikriteeriumi alusel omistada 35 punkti asemel 20;

29 (37)

- Osas 5 peab Hankija olema hinnanud Vaidlustaja pakkumust ebaõigesti

Kvaliteedikriteeriumi alusel. Vaidlustaja väitel väärinuks tema pakkumus 35

hindepunkti, kuna kõik eeldused on selleks täidetud. Juhul, kui see nii ei ole (35 punkti

eeldused ei ole täidetud), on õige ka Vaidlustaja pakkumusele omistatud koondsumma

(66,8 punkti) ja Vaidlustaja pakkumus ei edestaks kolmandate isikute pakkumusi isegi

juhul, kui kolmandate isikute pakkumustele oleks tulnud Kvaliteedikriteeriumi alusel

omistada 35 punkti asemel 20;

- Osas 6 peab Hankija olema hinnanud Vaidlustaja pakkumust ebaõigesti nii

Kvaliteedikriteeriumi kui ka Meeskonnakriteeriumi alusel (Hankija on omistanud

Vaidlustaja pakkumusele vastavalt 20 ja 5 punkti). Vaidlustaja väitel väärinuks tema

pakkumus mõlemas hindamiskriteeriumis 35 hindepunkti, kuna kõik eeldused on

selleks täidetud. Juhul, kui see nii ei ole (35 punkti eeldused ei ole täidetud), on õige ka

Vaidlustaja pakkumuse koondsumma (41,08 punkti) ja Vaidlustaja pakkumus ei

edestaks kolmandate isikute pakkumusi isegi juhul, kui kolmandate isikute

pakkumustele oleks tulnud Kvaliteedikriteeriumi alusel omistada 35 punkti asemel 20.

13.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija ei ole teinud Vaidlustaja pakkumuste

hindamisel vigu.

13.2.1. Kvaliteedikriteeriumi hindamismetoodika on kõikide osade puhul RHAD-is järgnev:

35 punkti: Pakkuja arusaam teadmussiirde tegevuste kvaliteedi tagamisest on väga hästi

kooskõlas hanke eesmärgiga ning on põhjalikult, arusaadavalt ja argumenteeritult lahti

kirjutatud. Selgelt on kirjeldatud, kuidas tuvastatakse sihtrühma vajadused, kuidas arvestatakse

sihtrühma erinevate profiilidega ning mil moel arvestatakse nendega tegevuse kavandamisel

Detailselt ja objektiivselt on põhjendatud, kuidas hinnatakse otsest kasu konkreetse tegevuse

sihtgrupile. Pakkuja on selgelt, detailselt ja veenvalt kirjeldanud, kuidas kavandab kindlustada

tegevuste kvaliteedi ja milliseid kvaliteedikontrollitegevusi selleks rakendab. Kavandatud

tegevused on realistlikud ja kuluefektiivsed ning toetavad täiel määral hanke eesmärkide

täitmist ning loovad sihtrühmale minimaalselt täiendavat halduskoormust. Tegevuste kvaliteeti

mõjutavad riskid on väga hästi kaardistatud, kooskõlas hanke tegevustega ning nende

maandamise tegevused on eesmärgipärased, väga hästi läbi mõeldud ja teostatavad.

20 punkti: Pakkuja arusaam teadmussiirde tegevuste kvaliteedi tagamisest on olulises osas

kooskõlas hanke eesmärkidega, hea detailsusega ning arvestab piisavalt sihtgrupi erinevate

profiilidega ja tegevustest tulenevate erisustega. Pakkuja on selgelt ja veenvalt kirjeldanud,

kuidas kavandab kindlustada tegevuste kvaliteedi ja milliseid kvaliteedikontrollitegevusi selleks

rakendab. Kavandatud tegevused on realistlikud ja kuluefektiivsed, kuid nende asjakohasuses

esineb mõningaid küsitavusi. Hankijale on olulises osas selge, kuidas hankes seatud eesmärkide

ja oodatavate tulemusteni jõudmine plaanitakse realiseerida. Kavandatavad tegevused on

üldiselt kulutõhusad, kuid loovad sihtrühmale täiendavat halduskoormust. Tegevuste kvaliteeti

mõjutavad peamised riskid on kaardistatud ning nende maandamise tegevused on üldjoontes

eesmärgipärased, kuid esineb küsitavusi nende teostatavuses.

5 punkti: Pakkuja arusaam teadmussiirde tegevuste kvaliteedi tagamisest on rahuldaval määral

kooskõlas Hanke eesmärkidega, tegevused on esitatud minimaalse detailsusega või väheste

selgituste ja põhjendustega. Pakkuja arusaam arvestab vähesel määral sihtrühma erinevate

profiilidega ja tegevustest tulenevate erisustega. Hankijal ei teki kirjelduse põhjal selget

arusaama, kuidas Pakkuja tegevuste kavandamisel sihtrühma vajadustega arvestab.

Kirjeldatud tegevused ja lahendused on rahuldaval määral läbi mõeldud, kirjeldatud üldiselt,

väheselt argumenteeritud, ajamahukad või sihtrühma koormavad. Kirjeldusest ei selgu,

milliseid riske Pakkuja teadmussiirde kvaliteedile näeb või ei ole kirjeldatud riskid hanke

tegevusi silmas pidades asjakohased. Hankijal ei ole selget arusaama, kuidas kavandatud

tegevused kirjeldatud riske suudavad maandada. Kavandatud tegevused on ebarealistlikud

30 (37)

hanke tegevuste ajakava ja eesmärke silmas pidades.

Meeskonnakriteeriumi hindamismetoodika on kõikide osade puhul RHAD-is järgnev:

35 punkti: Pakkuja on raamlepingu täitmisse kaasatava meeskonna koostamisel lähtunud

hankija vajadusest ja hanke eesmärgist. Detailselt on välja toodud meeskonnaliikmete varasem

kogemus ja kompetents ning põhjendatud, kuidas toetavad need hanke eesmärgi saavutamist.

Selgitatud on, milliseid ülesandeid iga meeskonnaliige täidab (sh meeskonnaliikmete

asendusvõimalused) ning kuidas töö on integreeritud ühise eesmärgi saavutamisse. Pakkuja

meeskonnaliikmed on viimasel kolmel aastal korraldanud kokku üle 5 eri tüüpi (nt koolitus,

konverents, õppereis, ettevõtte külastus, trükiste väljaandmine, veebinar vms) teadmussiirde

tegevuse Hanke sihtrühmale. Üritustel osalejate arv on olnud varieeruv, korraldatud on üritusi

nii väikestele rühmadele (kuni 20 inimest) kui ka suurtele rühmadele (üle 100 osaleja), Pakkuja

meeskonnal on kogemusi nii veebi-, kontakt- kui ka hübriidürituste korraldamisega.

20 punkti: Meeskonnaliikmete varasem kogemus ja kompetents on kirjeldatud üldsõnaliselt

ja/või on hankijal kahtlus, kas meeskonnaliikmete pädevus toetab hanke eesmärgi saavutamist

parimal viisil. Pakkuja meeskonnaliikmed on viimasel kolmel aastal korraldanud kokku 3 kuni

5 eri tüüpi (nt koolitus, konverents, õppereis, ettevõtte külastus, trükiste väljaandmine, vebinar

vms) teadmussiirde tegevusi Hanke sihtrühmale. Üritustel osalejate arv on vähe varieeruv,

korraldatud on üritusi, kas ainult väiksematele (alla 20 osaleja) või ainult suurtele rühmadele

(üle 100 osaleja), Pakkuja meeskonnal on kogemusi nii veebi- kui ka kontaktüritusega. Pakkuja

meeskonnal ei ole hübriidürituste korraldamise kogemust.

5 punkti: Pakkumuses esitatud meeskonna koosseisu või selle tööjaotuse osas esinevad olulised

puudujäägid või vastuolud või on esitatud kirjeldus üldsõnaline või pole ammendav. Hankijal

ei ole veendumust, et pakkuja suudab planeeritud tegevused kvaliteetselt ja õigeaegselt teostada

ning pakkuja meeskonnaliikmed on viimasel kolmel aastal korraldanud kokku vähem kui 3 eri

tüüpi (nt koolitus, konverents, õppereis, ettevõtte külastus, trükiste väljaandmine, vebinar vms)

teadmussiirde tegevust Hanke sihtrühmale. Üritustel osalejate arv on olnud vähe varieeruv,

korraldatud on üritusi, kas ainult väiksematele (alla 20 osaleja) või ainult suurtele rühmadele

üle 100 osaleja, Pakkuja meeskonnal on kogemusi ainult veebi- või ainult kontaktüritusega.

Pakkuja meeskonnal ei ole hübriidürituste korraldamise kogemust

13.2.2. Ei saa olla vaidlust, et mõlemad hindamiskriteeriumid on oma olemuselt subjektiivsed

hindamise kriteeriumid. Hindamisel ei saa subjektiivsust kunagi täielikult välistada (Riigikohtu

otsus nr 3-20-1198, p 18), antud juhul ei ole Hankija soovinudki seda teha ning Vaidlustaja pidi

sellest enne pakkumuse esitamist RHAD-ist ka aru saama. Vaidlustuskomisjon saab

hinnanguliste hindamise kriteeriumide kohaldamisel kontrollida seda, kas hindamine toimus

RHAD-is teatavaks tehtud hindamise kriteeriumide kohaselt ja kas Hankija põhjendustest

nähtuvalt on hindepunktide omistamine pakkumusele põhjendatud. Vaidlustuskomisjon on

seisukohal, et eespoolkirjeldatud metoodikat saab antud juhul mõista nii viisil, et madalamate

hindepunktide andmist põhjendab asjaolu, et maksimaalsete hindepunktide andmine vastavalt

metoodikale ei ole võimalik, kui ka viisil, et täidetud on madalamate hindepunktide omistamise

tingimused. Igal juhul on Hankija hindamisruum mõlema hindamiskriteeriumi kontekstis

äärmiselt lai ja suures osas abstraktne ning Vaidlustaja ei saa kõrgemaid hindepunkte nõuda

väitega, et tema arvates on tema pakkumuses esitatud kirjeldused sellised, et Hankijal pidi igal

juhul tekkima nt Kvaliteedikriteeriumi puhul kirjelduse põhjal selge arusaam, kuidas Pakkuja

tegevuste kavandamisel sihtrühma vajadustega arvestab ja Meeskonnakriteeriumi puhul

veendumus, et pakkuja suudab planeeritud tegevused kvaliteetselt ja õigeaegselt teostada.

13.2.3. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kõikides osades, kus Vaidlustaja pakkumusele on

maksimaalsest vähem hindepunkte omistatud, on Kvaliteedikriteeriumi kohaldamisel

mõnevõrra erinevas sõnastuses heidetud ette, et Vaidlustaja pakkumuses esitatu ei arvesta

31 (37)

sektori spetsiifikaga ja Meeskonnakriteeriumi kohaldamisel, et meeskonnal puudub vastava

valdkonna (mahemajanduse alane, toidutootmise ja toiduohutuse alane, põllumajandussektori

alane) pädevus. Puudub vaidlus, et Vaidlustaja polegi vastavaid andmeid oma pakkumuses

esitanud, mida Vaidlustaja põhjendab asjaoluga, et vastavasisulist hindamiskriteeriumi

(hindamismetoodikat) RHAD-is ei olnudki, mistõttu see etteheide ei saa kaasa tuua ka

väiksemaid hindepunkte.

Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga.

Kvaliteedikriteeriumis tuli 35 punkti saamiseks esitada mh järgnev: Selgelt on kirjeldatud,

kuidas tuvastatakse sihtrühma vajadused, kuidas arvestatakse sihtrühma erinevate profiilidega

ning mil moel arvestatakse nendega tegevuse kavandamisel Detailselt ja objektiivselt on

põhjendatud, kuidas hinnatakse otsest kasu konkreetse tegevuse sihtgrupile.

Meeskonnakriteeriumis omistatakse 35 punkti mh juhul, kui: Pakkuja meeskonnaliikmed on

viimasel kolmel aastal korraldanud kokku üle 5 eri tüüpi (nt koolitus, konverents, õppereis,

ettevõtte külastus, trükiste väljaandmine, veebinar vms) teadmussiirde tegevuse Hanke

sihtrühmale.

Vaidlustaja pakkumuses esitatud dokument Kvaliteedi juhtimine (vaidlustuses Protsessi

kirjeldus) konkreetse sihtrühma/sihtgrupi spetsiifiliselt kirjeldusi ei sisalda ja dokumendis

Meeskonna kogemused puuduvad andmed selle kohta, et Vaidlustaja meeskonnaliikmed

oleksid korraldanud tegevusi Riigihanke Osade 3-6 sihtrühmale. Seega vaidlustuskomisjon

nõustub Hankijaga, et vaidlusalused hindamiskriteeriumid sisaldasid Hankija õigust hinnata

sihtgrupi spetsiifikaga seonduvat ja Vaidlustaja pakkumuses selline selge sihtgrupipõhine

spetsiifika kõikides vaidlustatud Riigihanke osades puudus, mistõttu Vaidlustajal puudub õigus

nõuda maksimaalseid punkte nii Kvaliteedikriteeriumis ja ka Meeskonnakriteeriumis. Asjaolu,

et Vaidlustaja ja Hankija arvamused võivad lahkneda selles, kas ja kui palju tuleb midagi

kirjeldada selleks, et midagi oleks kirjeldatud selgelt, detailselt, objektiivselt, ei tähenda, et

Vaidlustaja oleks võinud sihtgrupi spetsiifika üldse kirjeldamata jätta.

13.2.4. Lisaks on kõikides osades Kvaliteedikriteeriumi kohaldamisel esitatud etteheide, et

puudusi on riskide kaardistamisel ja hindamisel (see on üldsõnaline, nimetamata on

korraldajast endast tulenevad riskid – Osa 3; riskide kaardistamine ja maandamistegevused on

tagasihoidlikud – Osa 4; riskide kaardistamine ja hindamine on siiski tagasihoidlik – Osa 5;

riskide kaardistamine ja hindamine on üldsõnaline, nimetamata korraldajast endast tulenevad

riskid – Osa 6).

Kokkuvõtlikult väidab Vaidlustaja, et Protsessi kirjelduse lk-l 8 on riskid detailselt kaardistatud,

mis on vaidlustuskomisjoni arvates ilmselge liialdus. Isegi kui neljas punktis on kirjeldatud

riskidega seonduvat, on põhimõtteliselt kaardistatud vaid kaks sarnast riski (alustatakse

varakult), kolmandas punktis on üldsõnaliselt kirjeldatud tegevus riskidega (ilmselt siis

nendega kahega, mis on kirjeldatud esimeses kahes punktis, sest rohkem riske Vaidlustaja ei

nimeta), neljandas punktis räägitakse riskide maandamise tööriistade ja metoodikate

kasutamisest, sealjuures on väidetav detailsus piirdunud vaid ühe tööriista nimetamisega.

Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et Protsessi kirjelduse lk 8 p-is 5 esitatud riskide

kirjeldus (Riskide maandamise põhimõtted), mis on esitatud kokku 10-l poolikul real, on

üldsõnaline, tagasihoidlik ja nimetamata on korraldajast endast tulenevad riskid. Sedavõrd

lakoonilist kirjeldust, kus riskide esinemise tõenäosus on täielikult hindamata, kus Vaidlustaja

ei ole pidanud võimalikuks tema endaga seonduvaid riske (nt Vaidlustaja ebapiisav võimekus

leida ruume), ei ole mõistlikult põhjust pidada ligilähedaseltki väga hästi kaardistatuks, millisel

juhul tulnuks Vaidlustaja pakkumusele omistada Kvaliteedikriteeriumis 35 punkti.

13.2.5. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Vaidlustaja

pakkumuses ei ole täidetud 35 punkti omistamise koosseis kummagi vaidlusaluse

hindamiskriteeriumi osas ja Vaidlustaja eksib väites, et Vaidlustaja pakkumus vastab täielikult

35 punkti saamise eeldustele. Seega Hankija ei oleks pidanud Kvaliteedikriteeriumi ega ka

Meeskonnakriteeriumi alusel omistama Vaidlustaja pakkumustele Osades 3, 4, 5 ja 6

32 (37)

maksimaalseid hindepunkte (Osas 5 Meeskonnakriteeriumi suhtes vaidlust ei ole) ja Hankija

otsused kolmandate isikute edukaks tunnistamiseks ei ole õigusvastased põhjusel, et Hankija

on Vaidlustaja pakkumusele jätnud kõikides vaidlustatud Riigihanke osades valesti andmata

maksimaalsed hindepunktid. Käesoleva otsuse p-ist 13.1 nähtuvalt ei ole sellisel juhul asja

lahendamiseks enam vajalik kolmandate isikute pakkumuste hindamisotsuste kontrollimine

põhjusel, et Hankija võib olla eksinud kolmandate isikute pakkumuste hindamisel

Kvaliteedikriteeriumi alusel (kui osa väiteid ei saa mõjutada vaidluse lõpptulemust, siis on need

ebaolulised ning nende suhtes ei pea võtma ammendavat seisukohta (Riigikohtu 11.12.2020

otsus asjas nr 3-20-1198, p 26)).

14. Osades 4 ja 5 on kolmandate isikute (Osas 4 Kolmandad isikud 1 ja 3 ja Osas 5 Kolmandad

isikud 1, 2 ja 3) pakkumuse edukaks tunnistamise otsused vaidlustatud ka põhjusel, et Hankija

on jätnud teostamata nende pakkumuste maksumuse põhjendatuse RHS § 115 lg 1 alusel.

14.1. Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et raamlepingu sõlmimise fakt avatud

hankemenetluse tulemusel ei tee sellest hankemenetlusest eriliiki menetlust, kus RHS § 115

võiks mitte kohalduda. Hankija hangib sotsiaalteenuseid, kuid mitte sotsiaal- ja eriteenuste

erimenetlusega, millisel juhul võiks RHS §-i 115 kohaldamise välistada (RHS § 126 lg 7). Seega

Hankija viib riigihangete registrist nähtuvalt läbi avatud hankemenetlust mitte eriliigist

menetlust ja on sellega allutatud RHS §-i 115 regulatsioonile.

14.2. RHS § 115 lg 1 sätestab, et kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu

eset arvestades põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis nõudma pakkujalt asjakohast samas vormis esitatud selgitust [---]. Pakkumuse

põhjendamatult madala maksumuse hindamisel peab hankijal esmalt tekkima põhjendatud

kahtlus, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal (Riigikohtu halduskolleegiumi

otsus nr 3-19-1825/50, p 14 ja 3-20-924, p 18). Alles seejärel tuleb hankijal anda pakkujale

võimalus selgitada ja tõendada, kuidas pakkumuse maksumus kujunes [---]. Hankija selgitas

vaidlustusmenetluses, et tal ei tekkinud kahtlust kolmandate isikute pakkumuste maksumuste

põhjendatuses ja ta ei küsinud selgitusi RHS § 115 lg 1 alusel. Seega käesoleva vaidluse

keskmes ei ole küsimus, kas kolmandate isikute pakkumuse maksumused on põhjendamatult

madalad ja kas need pakkumused tuleks seetõttu tagasi lükata, vaid küsimus, kas kolmandate

isikute pakkumuste maksumused on esmapilgul alapakkumuse kahtlust tekitavad ja kas Hankija

pidanuks kolmandate isikute pakkumusi selles valguses kontrollima. RHS § 115 lg 1

kohaldamist puudutavas vaidluses kuuluvad tõendamiseseme hulka asjaolud, mis peaksid

nende esmasel vaatlusel tekitama hankijal alapakkumuse kahtluse. Seega Hankija on teinud

kolmandate isikute pakkumuste edukaks tunnistamise otsuste vastuvõtmisel kaalutlusvea, kui

tal pidi tekkima kahtlus nende pakkumuste maksumuse põhjendatuses, kuid ta jättis selle

põhjendatuse välja selgitamata.

14.3. RHS ei sätesta, millal peab hankija teenuste hankelepingu korral kahtlustama, et

pakkumuse maksumus võib olla põhjendamatult madal. Riigikohtu halduskolleegiumi otsusest

asjas nr 3-3-1-50-1, p 23, nähtuvalt peab hankijal tekkima alapakkumuse kahtlus juhul, kui

pakkumuse maksumuse ja hankelepingu väärtuse vahe on silmatorkavalt erinev. Euroopa

Kohus on otsuses T-392/15 (p 88) asunud seisukohale, et esimeses etapis peab hankija vaid

kindlaks tegema, kas esitatud pakkumused sisaldavad mõnda näitajat, mis tekitab kahtlusi, et

need võivad olla põhjendamatult madala maksumusega. See on nii eelkõige juhul, kui pakutud

hind on märkimisväärselt madalam kui teistes esitatud pakkumustes või tavapärane turuhind.

Kui esitatud pakkumused ei sisalda mõnda sellist näitajat ning ei tundu seega olevat

põhjendamatult madala maksumusega, võib hankija jätkata pakkumuste hindamist ja eduka

pakkuja väljaselgitamise menetlust. Seega on viidatud otsuses selgitatud, et hankijal peab

tekkima kahtlus, et pakkumuse maksumus võib olla põhjendamatult madal siis, kui pakutud

hind on märkimisväärselt madalam kui teistes esitatud pakkumustes või kui on tavapärane

33 (37)

turuhind.

14.5. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija poolt riigihangete registris määratud

Riigihanke eeldatavad maksumused erinevates Riigihanke osades ei ole antud juhul kasutatav

kahtlust tekitava hankelepingu väärtusena või tavapärase turuhinnana ainuüksi põhjusel, et

RHAD-is ei ole küsitud ja pakkumustes ei ole esitatud pakkumuste maksumust viisil, et sellest

saaks üldse nähtuda pakkumuse maksumuse ja hankelepingu väärtuse vahe. Pakkumustes tuli

esitada hinnatava näitajana maksumuse kohta tegevuste korraldamisega seotud üldkulude

määr.

14.6. Kahtlus pidanuks Hankijal tekkima ka juhul, kui pakutud hind on märkimisväärselt

madalam kui teistes pakkumustes pakutud hind või tavapärane turuhind.

14.6.1. Praegusel juhul ei väida Vaidlustaja, rääkimata tõendamisest, et sellel teenusel on

olemas tavapärane turuhind ja kolmandate isikute pakkumused jäävad sellele alla. Puudub

igasugune alus väideteks, et just Vaidlustaja on pakkunud Osades 4 ja 5 õiget hinda (turuhinda)

ja kõiki teisi pakkumusi tuleks kahtluse tekkimise või tekkimata jäämise põhjendatuse üle

otsustamiseks võrrelda tema pakkumuses pakutud hinnaga.

14.6.2. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et käesoleval juhul ei pidanud tekitama

põhjendatud kahtlust ka võrdlus teiste pakkumustega. Ei saa olla vaidlust, et mitte üks

pakkumus ei eristu oma hinnalt teistest vaid Osas 4 jagunevad pakkumused 2 ja 2 (kaks

pakkumust, mida Vaidlustaja peab kahtlust äratavalt madalateks, on 4,65 ja 8 eurot ning kaks

pakkumust 20 ja 25 eurot) ning Osas 5 3 ja 2 (kolm pakkumust, mida Vaidlustaja peab kahtlust

äratavalt madalateks, on 4,90, 8 ja 15,20 eurot, ning kaks pakkumust 20 ja 25 eurot). Seega

ilmselgelt on tegemist teenuse tellimisega, kus üldkulude määr kujunebki väga erinevatest

algandmetest lähtuvalt (RHAD vorm 1 Üldkulude määr sätestab järgneva: Üldkulude määr

arvutatakse Pakkuja poolt tegevusega kaasnevate üldkulude suhtena tegevuse otsekuludesse

ehk tegevusega seotud üldkulud jagatakse tegevusega seotud otsekuludega. Pakkujal tuleb

pakkumuse esitamisel määrata üldkulude määrad vastavalt oma kulude struktuurile, võttes

arvesse projekti raames tekkivaid üldkulusid, nagu projektijuhi töötasu, telefoni- ja kontorikulu,

raamatupidamiskulu, bürookulu jmt kulud).

14.6.3. Antud juhul püüab Vaidlustaja väita, et kahtluse tekkimiseks pidi olema piisav, kui

Hankija võrdles kõikide kolmandate isikute pakkumuste maksumusi Vaidlustaja (või OÜ WOW

Events) pakkumuste maksumustega, kuid vaidlustuskomisjon sellega ei nõustu.

Asjaolu, et kahe pakkumuse maksumused on ülejäänud pakkujate maksumustest

märkimisväärselt kõrgemad ei pidanud Hankijas tekitama põhjendatud kahtlust, et kõikide

teiste pakkujate (kahe või kolme) pakkumuste maksumused võivad olla seetõttu

põhjendamatult madalad. Võrreldes Riigihanke kõikides osades esitatud pakkumuste

maksumusi väidab vaidlustuskomisjon, et reeglina on pakutud sama üldkulude määra kõikides

Riigihanke osades (väikeste erinevustega) ja Vaidlustaja pakkumuse maksumus eristub nendest

oma kõrge hinna tõttu (ainult OÜ WOW Events ja Kolmas isik 4 on esitanud veel kõrgema

üldkulude maksumuse kui Vaidlustaja). Asjaolu, et Vaidlustajal võib olla põhjendatud vajadus

pakkuda Riigihankes kõrgemat hinda kui seda on teinud kolmandad isikud ei tähenda, et

Hankijal pidanuks sellest tekkima kahtlus, et kolmandate isikute pakkumuste maksumused ei

saa olla põhjendatud.

14.6.4. Ilmselgelt ei ole antud juhul tegemist teenusega, mille puhul Vaidlustaja saaks kindlalt

väita, et temast madalamat hinda ei saa keegi turul pakkuda ja igaühe suhtes, kes seda teeb,

peab tõusetuma Hankijal kahtlus põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse esitamises.

Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et üldkulude määr erineb Vaidlustaja pakkumuse

maksumusest küll kõikide kolmandate isikute pakkumustes, kuid arvestades asjaolu, et selliseid

34 (37)

pakkumuste maksumusi, mis märkimisväärselt erinesid ja mille suhtes oleks Hankija pidanud

Vaidlustaja väitel kontrolli läbi viima, oli tegelikult kas samapalju või isegi rohkem (2 või 3)

kui neid pakkumusi, mida Vaidlustaja liiga madalaks ei pidanud (2), siis ei pidanud kolmandate

isikute pakkumuste maksumused iseenesest tekitama Hankijas kahtlust, et kõik need

pakkumused võivad olla põhjendamatult madalad.

14.6.5. Eeltoodud põhjustel leiab vaidlustuskomisjon, et Hankijal ei pidanud tekkima

põhjendatud kahtlust kolmandate isikute pakkumuse maksumuse põhjendatusest, mistõttu ei

pidanud Hankija kohaldama kolmandate isikute pakkumuse maksumuse põhjendatuse

kontrollimiseks RHS § 115 lg-s 1 sätestatud kontrollimehhanismi ja Hankija otsused Osades 4

ja 5 ei ole õigusvastased kontrollikohustuse täitmata jätmise tõttu.

15. Osas 5 on vaidlustatud ka kolmandate isikute kõrvaldamata jätmise otsus põhjusel, et nende

suhtes (Kolmandad isikud 1, 2 ja 3) esineb RHS § 95 lg 4 p-is 5 sätestatud kõrvaldamise alus.

Vaidlustaja väitel jääb talle mulje, et kolm pakkujat - Kolmas isik 1, Kolmas isik 2 ja Kolmas

isik 3 on teinud kooskõlastatud tegevusi ning see on nende kõrvaldamise aluseks RHS § 95 lg

4 p-i 5 kohaselt. Väide tugineb Hankija poolt Eesti Kaubandus-Tööstuskoja pakkumuse

hindamisel kasutatud lausel: Sõltuvad koostööst EPKK ja Toiduliiduga, samas on suurepärased

kontaktid just välisriikidega ja Eesti välisesindustega, mis võimaldab tuua just sihtriigi

spetsiifikat.

Selline väide ei vasta tõele.

15.1. RHS § 95 lg 4 p-i 5 kohaselt võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja

konkurentsi kahjustava kokkuleppe, ettevõtjate ühenduse otsuse või kooskõlastatud tegevuse

tõttu.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et mitte igasugune varasem kokkupuude/suhtlus/koostöö

pakkujate vahel ei ole võrdsustatav konkurentsi kahjustava kokkuleppega RHS § 95 lg 4 p-i 5

tähenduses. Euroopa Kohus on Vaidlustaja viidatud otsuse C-416/21 p-is 37 öelnud, et hankijad

võivad jätta ettevõtja hankemenetluses osalemisest kõrvale või liikmesriigid võivad temalt

nõuda ettevõtja hankemenetluses osalemisest kõrvalejätmist, kui hankijal on piisavalt

usaldusväärseid andmeid järeldamaks, et ettevõtja on sõlminud kokkuleppeid teiste

ettevõtjatega konkurentsi moonutamise eesmärgil. Antud juhul ei ole Hankijal mingeid tõendeid

järeldamaks, et kolmandad isikud on sõlminud omavahel kokkuleppeid konkurentsi

moonutamise eesmärgil. Isegi kui rikkumist peab saama tõendada mitte ainult otseste, vaid ka

kaudsete tõendite abil, eeldusel et need on objektiivsed ja üksteisega kooskõlas ning et seotud

pakkujatel on võimalik tõendada vastupidist (Euroopa Kohtu otsus C-531/16, p 37), siis isegi

selliseid kaudseid tõendeid ei ole Riigihankes keegi esitanud ja üksnes Vaidlustaja viide Hankija

otsuse ebaõnnestunud sõnastusele ei ole selliseks tõendiks. Kolmandad isikud on eitanud

konkurentsi moonutamise eesmärgil mis tahes kokkulepete sõlmimist.

15.2. Arusaamatuks jääb Vaidlustaja enesekindel seisukoht, et Hankija eksib rängalt RHS § 95

lg 4 valikulisuse põhimõttes leides, et kuivõrd Hankija ei tuvastanud RHS § 95 lg 4 p 5

esinemist, siis ei pidanudki Hankija kaalutlema, kas pakkujad kõrvaldada või mitte.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija ei eksi. Kaalutleda kõrvaldamise või

kõrvaldamata jätmise üle tuleb siis, kui kõrvaldamise alus pakkuja suhtes esineb, aga

kõrvaldamise aluse puudumisel ei ole millegi üle kaalutleda. Antud juhul puuduvad igasugused

usaldusväärsed tõendid väitmaks, et kolmandate isikute vahel on sõlmitud mingisugune

konkurentsi kahjustav kokkulepe, st tõendamata on kolmandate isikute suhtes RHS § 95 lg 4

p-is 5 sätestatud aluse esinemine, mistõttu Hankija ei saaks ühelgi juhul asuda kaaluma

kolmandate isikute kõrvaldamist hankemenetlusest. Vaidlustaja paljasõnaline väide kokkuleppe

olemasolust ei ole tõend kokkuleppest ja vaidlustuskomisjoni hinnangul mingisugunegi

konkurentsi kahjutav kokkuleppe, mille eesmärk võiks olla konkurentsi moonutamine, ühegi

kolmanda isiku pakkumusest ka ei nähtu. Analoogselt ei pea hankija kaaluma, kas kõrvaldada

35 (37)

kolmandad isikud põhjusel, et nad on pankrotis või on rikkunud eelnevalt sõlmitud

hankelepinguid jne, kui kolmandad isikud pankrotis ei ole või eelnevalt sõlmitud

hankelepinguid ei ole rikutud. Seega kui sättes kirjeldatud asjaolu pakkuja suhtes ei esine, siis

kaalutlusreeglite rikkumist ei ole.

Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et puuduvad usaldusväärsed

tõendid konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimise kohta kolmandate isikute vahel, mistõttu

Hankijal ei pidanud ka kaaluma, kas kõrvaldada kolmandad isikud hankemenetlusest või mitte

ning Hankija otsus kolmandate isikute kõrvaldamata jätmiseks ei ole vastuolus RHS § 95 lg 4

p-iga 5.

15.3. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja ei ole jäänud antud juhul alla poole joont

mitte kolmandate isikute kooskõlastatud tegevuse tõttu vaid põhjusel, et Vaidlustaja enda

pakkumus ei olnud hindamiskriteeriumide kohaselt konkurentsivõimeline.

16. Osas 6 on vaidlustatud ka MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenus pakkumuse vastavaks

tunnistamise otsus.

16.1. Osas 6 on pakkumused tunnistatud vastavaks Hankija 01.04.2025 otsusega. Vaidlustus on

esitatud 25.04.2025, st et vaidlustus Kolmanda isiku 4 pakkumuse vastavaks tunnistamise

otsuse kehtetuks tunnistamiseks on esitatud hilinemisega (RHS § 189 lg 1 p-is 1 sätestatud

kümne päevase tähtaja rikkumisega). Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et pakkumus võib

vastata RHAD-ile ka juhul, kui selles on arvutusvead, kuid arvutusvead RHS § 117 lg 3 mõttes

võivad saada takistuseks pakkumuse edukaks tunnistamisel (edukaks saab tunnistada vastavaks

tunnistatud pakkumuse, milles on arvutusvead parandatud). Seega ei oma asja lahendamisel

tähtsust, millal sai Vaidlustaja teada, et Hankija on asunud Kolmanda isiku 4 pakkumuses

parandama arvutusvigu, kuna pakkumuste vastavaks tunnistamise otsuse vaidlustamise tähtaeg

sellest ei sõltu. Võimalik negatiivne tagajärg (RHS § 117 lg 3 viimane lause: kui pakkuja

arvutusvea parandamisega ei nõustu, lükkab hankija pakkumuse tagasi) võib saabuda täiesti

eraldiseisva, RHS § 117 lg 3 alusel tehtava pakkumuse tagasilükkamise otsusega, mis ei oma

puutumust RHS § 114 lg-de 1 või 2 alusel tehtava pakkumuse vastavaks tunnistamise või

tagasilükkamise otsusega.

16.2. Kuna Kolmanda isiku 4 pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus on vaidlustusest

nähtuvalt vaidlustatud põhjusel, et Hankija on väidetavalt rikkunud RHS § 117 lg-s 3 sätestatud

arvutusvea parandamise reegleid, samas on vaidlustusest mõistetav Vaidlustaja positsioon, et

sellise veaga pakkumust ei saanud Hankija Osas 6 edukaks tunnistada (ja oleks pidanud selle

tagasi lükkama), siis peab vaidlustuskomisjon võimalikuks, et nendel konkreetsetel asjaoludel

on vaidlustuse esemeks tegelikult Kolmanda isiku 4 pakkumuse edukaks tunnistamis otsus.

Seda õigustab ka asjaolu, et Hankija ise on ajanud vastavuskontrollis tuvastatud vastuolud

pakkumuses segi pakkumuste hindamiseks parandatava arvutusveaga.

16.2.1. 19.03.2025 pöördus Hankija Kolmanda isiku 4 poole järgmise järelepärimisega (sõnum

ID 943632):

Hankija on pakkumuste vastavuskontrollis tuvastanud, et Teie poolt esitatud pakkumuses esineb

arvutusviga. Nimelt olete pakkumuse osas 1, 2 ja 6 esitanud tegevuse korraldamisega seotud

üldkulude määraks riigihangete registri töölehe "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad"

3. punktis 20,00%, samas kui Teie poolt esitatud üldkulude määrade tabelis (Vorm 1, Exceli tabeli

lahter C8) on nende hanke osade üldkulude määraks 22,00%. Vastavalt riigihangete seaduse

(RHS) § 117 lg 3 on hankijal õigus parandada pakkumuses esinev arvutusviga ning sellest

pakkujat viivitamatult teavitada. Riigihangete registri töölehe "Hindamiskriteeriumid ja

hinnatavad näitajad" punkti 3 sisestatava üldkulude määra aluseks oli Vormis 1 tegevuse

korraldamisega seotud üldkulude määr (lahter C8). Sellest tulenevalt võtab hankija aluseks

pakkuja poolt esitatud Exceli tabeli ja seal olevad üldkulude määrad ning võtab riigihangete

36 (37)

registri töölehel "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" punktis 3 osade 1, 2 ja 6

tegevuse korraldamisega seotud üldkulude määrana arvesse 22,00%. Palume Teil kahe tööpäeva

jooksul alates käesoleva teate saamisest kinnitada, kas olete arvutusvea parandamisega nõus.

Kui pakkuja ei ole parandusega nõus, on hankijal kohustus lükata pakkumus tagasi vastavalt

RHS § 117 lg 3.

Kolmas isik vastas Hankija järelepärimisele 20.03.2025: Oleme nõus arvutusvea parandamisega.

Tegemist on inimliku eksitusega, õige määr oli sisestatud hindamiskriteeriumites.

Seega Hankija on ise selgitustaotlusse märkinud, et viga on tuvastatud vastavuskontrollis, samas

möönab vaidlustuskomisjon möönab, et vea iseloom seisneb Hankija tuvastatud vastuolus

Kolmanda isiku 4 pakkumuses esitatud erinevate dokumentide vahel, kuid Hankija on vaatamata

sellele asunud kõrvaldama Kolmanda isiku 4 pakkumuses arvutusviga RHS § 117 lg 3 alusel,

mis on osa pakkumuse edukaks tunnistamisele eelnevast protseduurist.

16.2.2. Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et sisuliselt ei ole tegemist arvutusvea

parandamisega ja Hankija ei ole Kolmanda isiku 4 pakkumuse maksumuse arvestamisel

teostanud RHS § 117 lg-s 3 nimetatud arvutusvea parandamist. Ilmselgelt on tegemist vastuoluga

pakkumuse erinevates dokumentides esitatud andmete vahel (Kolmas isik 4 on ühele vormile

kirjutanud ühe numbri ja teisele teise, kuigi ei saa olla vaidlust, et need numbrid ei saanud erineda

ja pidid olema mõlemal dokumendil samad) ja viga nendes numbrites ei ole tekkinud numbriliste

arvutuste tegemisel. Sellise vastuolu võimaliku kõrvaldamise lubatavuse osas tuli Hankijal anda

hinnang Kolmanda isiku 4 pakkumuse vastavaks tunnistamisel RHS § 114 lg-de 1 ja 2 alusel,

mitte pakkumuse edukaks tunnistamisel RHS § 117 lg-de 1 ja 3 alusel.

16.2.3. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kuna Hankija on asunud Kolmanda isiku 4

pakkumuse edukaks tunnistamise otsusega kõrvaldama Kolmanda isiku 4 pakkumuses puudusi,

mis pidid olema kõrvaldatud juba pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse tegemisel, on

vastavasisuline Hankija tegevus vastuolus RHS § 117 lg-ga 3 ja Hankija otsus Kolmanda isiku 4

pakkumuse edukaks tunnistamiseks RHS § 117 lg 1 alusel Osas 6, mis põhineb lubamatul

arvutusvea parandamisel RHS § 117 lg 3 alusel, tuleb tunnistada kehtetuks.

16.3. Vaidlustaja on Osas 6 esitatud vaidlustuses mh märkinud, et ühtlasi on ebaselge, millisel

alusel otsustas Hankija Osas 6 edukaks tunnistada 5 pakkumust, mitte 3 või 4 pakkumust, ja

vaidlustuses on vastav arusaamatus väljendatud kolmandate isikute pakkumuste edukaks

tunnistamise otsuse vaidlustamises. Kuna Osas 6 on Hankija põhjendanud viie pakkumuse

edukaks tunnistamist asjaoluga, et edukaks tunnistati paremusjärjestuse alusel viis kõrgema

hindepunktide kogusummaga pakkujat, siis olukorras, kus Kolmanda isiku 4 pakkumuse

edukaks tunnistamine on õigusvastane, täidaks ka Vaidlustaja pakkumus Hankija eesmärgi

tunnistada edukaks paremusjärjestuse alusel viis kõrgema hindepunktide kogusummaga

pakkujat.

17. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus rahuldatakse RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel osaliselt (Osas 6

Kolmanda isiku 4 pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse osas), kuuluvad

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 2 ja 8.

17.1. Riigikohus on 11.12.2020 otsuses kohtuasjas 3-20-1198 (p 28) asunud seisukohale, et

vaidlustuse rahuldamise proportsiooni ei tule mõõta mitte nõudeid mehaaniliselt loendades vaid

hinnanguliselt nende sisulist kaalu arvestades.

Vaidlustuskomisjon rahuldab vaidlustuse vaid 1 otsuse osas ja hindab vaidlustuse rahuldamise

proportsiooniks 5%. Seega RHS § 198 lg 2 alusel kuulub Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja

mõistmisele 5% tasutud riigilõivust, so 64 eurot, ning 5% põhjendatud ja vajalikest esindaja

kuludest.

37 (37)

17.2. Vaidlustaja on tähtaegselt esitanud taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks

summas 8835 eurot (käibemaksuta) õigusabi osutamise eest kokku 46 tundi 30 minutit,

tunnihinnaga 190 eurot.

Vaidlustuskomisjon möönab, et asi oli tavapärasest märkimisväärselt mahukam, kuid mitte

ilmtingimata oluliselt keerukam, mistõttu Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud on mõnevõrra

üle paisutatud. Vaidlustuskomisjoni hinnangul olid vajalikud ja põhjendatud kulud 35 tunni

ulatuses summas 6650 eurot (käibemaksuta), millest RHS § 198 lg 2 alusel mõistab

vaidlustuskomisjon Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja 5% , so 332,50 eurot.

17.3. Hankija on esitanud tähtaegselt taotlused lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks

summas 3131,34 eurot käibemaksuga 25 tunni ja 40 minuti õigusabi osutamise eest.

Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane või ei saa kuludelt muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada

(Riigikohtu otsus kohtuasjas 3-20-663, p 23). Antud juhul ei ole Hankija sellist kinnitust esitanud

ning Maksu- ja Tolliameti veebilehelt on kontrollitav Hankija käibemaksukohustuslasena

registreerimine (KMKR number EE100388732). Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et esitatud

kulud (2566,67 eurot käibemaksuta) ei ole vajalikud ja põhjendatud arvutusvea parandamist

käsitlevate põhjenduste osas, mistõttu vaidlustuskomisjon mõistab Vaidlustajalt välja Hankija

kulud summas 2400 eurot käibemaksuta.

17.4. Kolmandad isikud, kes vaidlustuskomisjonis oma seisukohad esitasid, osalesid

vaidlustusmenetluses Hankija poolel, mistõttu on neil õigus kulude hüvitamisele Hankijaga

samade reeglite alusel. Kolmandad isikud kulude hüvitamist ei taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Angelika Timusk