Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
Viit | 6-1/1435-1 |
Registreeritud | 27.05.2025 |
Sünkroonitud | 28.05.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 6 Laste- ja perepoliitika |
Sari | 6-1 Laste- ja perepoliitika kavandamise ning korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik) |
Toimik | 6-1/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | MTÜ Lapsele Vanemad |
Saabumis/saatmisviis | MTÜ Lapsele Vanemad |
Vastutaja | Helen Jõks (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Laste ja perede osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
From: Lapsele Vanemad MTÜ <[email protected]>
Date: Fri, Apr 25, 2025 at 8:58 AM
Subject: Pöördumine lapse vanemast võõrandamise töögrupi loomise palvega
To: <[email protected]>
Cc: <maarjo.mä[email protected]>, <[email protected]>
Lugupeetud minister Karmen Joller
Soovime Teile palju õnne ja edu uues ametis! Eesti ühiskonnas on arvukalt väljakutseid, mis vajavad sotsiaalministri tegutsemist. Käesoleva pöördumisega juhime tähelepanu ühele nendest, edastades Teile palve ja ettepaneku luua lapse vanemast võõrandamise teemaline töögrupp.
Meie pöördumise põhjuseks on sügav mure laste pärast, kes jäävad vanematevahelise tüli keskele. Leiame, et praegune õigusraamistik ei taga nendele lastele piisavat kaitset ning laste eest seisvatel institutsioonidel napib vajalikke teadmisi ja pädevust selliste keeruliste juhtumite lahendamiseks.
Möödunud aasta sügisel leidsid meedias laialdast kajastust mitmed juhtumid, kus vanemate vahelised konfliktid põhjustasid lastele tõsist kahju. Meedias domineerisid lugude emotsionaalsed aspektid, samas kui vajaliku tähelepanuta jäi süsteemne probleem: Eesti lastekaitse- ja kohtusüsteemil puuduvad selged juhised ja metoodika olukordadeks, kus laps keeldub ilma mõjuva põhjuseta kontaktist ühe vanemaga või väljendab tema suhtes tõrjuvat hoiakut. Võrdluseks: Norra ametnikel on sama probleemi lahendamiseks kasutada põhjalik, 75-leheküljeline juhendmaterjal, mis toetab neid asjakohaste otsuste tegemisel.
Vanemate lahkumineku korral võib üks vanem hakata teist vanemat lapse silmis süstemaatiliselt halvustama, mustama või väljendama oma negatiivset hoiakut teise vanema suhtes. Selle tulemusel võib laps hakata varem armastatud vanemat põhjendamatult tõrjuma ja kartma. Kirjeldatud juhul on tegemist lapse vanemast võõrandamisega, mida tuleb käsitleda kui lapsevastast vägivalda. Eesti ühiskonnal peab olema julgust sellele vägivallaliigile vastu astuda. Lapsed on eriti vastuvõtlikud vanemlikule manipulatsioonile ning võõrandav vanem kasutab ära lapse emotsionaalset sõltuvust ja usaldust, et kujundada temas negatiivseid hoiakuid teise vanema vastu. Muretekitavad on olukorrad, kus tõrjutud vanem on pöördunud abi saamiseks lapse eest seisva institutsiooni poole, kuid on kogenud, et teda koheldakse juba eos süüdlasena. Kui perelepitus, lastekaitse, kohus ja muud tugiteenused on läbi proovitud, pöörduvad vanemad lootusetusest sageli just MTÜ-de poole. Kuigi MTÜ-del puudub võimalus pere juhtumiga tegeleda, on nad vanemate sõnul sageli esimesed, kes neid mõistavad.
Muret valmistab Sotsiaalministeeriumi hoiak lapse võõrandamise küsimuses, mis ilmneb uuringu „Lapse peresisese väärkohtlemise väljaselgitamine“ lähteülesandest. Dokument kirjeldab lapse võõrandamist viisil, mis ei vasta kaasaegsele teaduspõhisele arusaamale, puuduvad viited teadusartiklitele ning ignoreeritakse rahvusvahelist praktikat. Lähteülesandes toodud eelhoiakud lapse vanemast võõrandamise osas on vastuolus rahvusvaheliste arengutega, sealhulgas Taani hiljutise seadusemuudatusega, millega lapse võõrandamine selgesõnaliselt keelustati. Samuti eiratakse Euroopa Inimõiguste Kohtu pretsedente, kus riigid on tunnistatud süüdi inimõiguste rikkumises, kuna nad pole suutnud lapse võõrandamist ära hoida ega lõpetada.
Eesti poliitikakujundus peab arenenud ühiskonnale omaselt olema läbipaistev, teadus- ja tõenduspõhine, vaba müütidest ja eelhoiakutest, kaasatud peavad olema kõik asjasse puutuvad huvigrupid. Iseäranis oluline on see lastevastase vägivalla küsimustes.
Riigikogu Sotsiaalkomisjon lükkas 19.03 tagasi MTÜ Lapsele Vanemad rahvaalgatuse keelustada lapse vanemast võõrandamine seadusega ka Eestis. Laste eest seisvate institutsioonide töö puudujääke küll tunnistatakse, ent puudub selge teekaart nende kõrvaldamiseks.
Eestis puuduvad hetkel ühtsed, teaduspõhised suunised olukordadeks, kus laps hakkab põhjendamatult ühte vanemat tõrjuma või suisa katkestab temaga kontakti. Kuna spetsialistidel puuduvad selged juhised, siis on praktika ebaühtlane ning pered satuvad sageli olukorda, kus süsteem ei suuda pakkuda sobivaid lahendusi. Seetõttu palume Teid, austatud sotsiaalminister, kutsuda kokku töögrupp, mis keskendub lapse vanemast võõrandamisele ja selle lastevastase vägivalla liigi ennetamisele. Töögrupi loomine on oluline samm, et kujundada ühine arusaam, koondada eksperte ning töötada välja konkreetsed sekkumis- ja ennetusmeetmed, mis põhinevad teadusuuringutel, rahvusvahelisel praktikal ning seavad esikohale lapse parimad huvid.
Loodame Teie koostöövalmidusele ning soovime, et töögrupi esimene kohtumine toimuks juba maikuus. Töögrupi loomine on praeguses olukorras vajalik ja põhjendatud samm, et tegeleda laste võõrandamise probleemiga Eestis süsteemselt.
Käesolevale algatusele on alla kirjutanud järgmised organisatsioonid:
MTÜ Lapsele Vanemad
Laste vanemast võõrandamise töörühma moodustamist, kaasates peamised huvigrupid, ja sellega seonduva tööprotsessi käivitamist toetavad järgmised organisatsioonid:
Lastekaitse Liit
MTÜ Isata Laste Heaks
Eesti Pereteraapia Ühing--
--Lugupidamisega,
Lapsele Vanemad MTÜ