Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
Viit | 1.2-3/1423-1 |
Registreeritud | 27.05.2025 |
Sünkroonitud | 28.05.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
Sari | 1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
Toimik | 1.2-3/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Eesti Perearstide Selts |
Saabumis/saatmisviis | Eesti Perearstide Selts |
Vastutaja | Pille Saar (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervishoiuteenuste osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
26.05.2025 Lugupeetud Sotsiaalminister Pr Karmen Joller Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (patsiendi elulõpu tahteavaldus) 604 SE menetlemine Riigikogus Edastame Eesti Perearstide Seltsi poolsed ettepanekud ning tähelepanekud seoses patsiendi elulõpu tahteavalduse muudatusega, millele meie hinnangul pole piisavalt tähelepanu antud seaduse menetlemise käigus pööratud, aga millest ei saa kuidagi moodi ka mööda minna. 1) Eelnõus on kirjeldatud, et inimene käib ühe korra nõustaval vastuvõtul ning koostatakse tahteavaldus. Inimene võib iga hetk tahteavaldus muuta, tagasi võtta jne – Meie hinnangul võib nõustavate visiitide vajadus osade patsientide puhul olla suurem kui 1, eriti alguses kui see nõustamisprotsess on uus perearstide jaoks. 2) Meie hinnangul on puudulikult läbimõeldud nõustamiskoolitus tahteavalduse nõustajatele. Kes selle koolituse organiseerib; Kes selle eest tasub; Kas selle läbimine on vabatahtlik? Millal need koolitused kättesaadavaks tehakse? 3) Eelnõus on kirjeldatud, et perearst on isik, kes hakkaks kõige rohkem nõustamisi tegema, kuna tunneb oma patsiente kõige paremini, kuid kuskil pole arvestatud rahalist kulu, mis selle tegevusega kaasneb. Arusaadavatel eetilistel põhjustel ei tohi selline teenus ei perearstidele ega ka haiglas töötavatele arstidele saada FFS(fee-for-service) põhimõttel tasustatud, kuid kuna tegemist on täiesti uue teenusega, mida tänased kulumudelid ei kata, siis tuleks mõelda ka rahastusele - meie ettepanek oleks lisada teatud vanuse pearaha sisse vastava tahteavalduse nõustamise komponent. Eriarstiabis samuti arstivisiidi/voodipäeva maksumuse sisse arvestada see kulu. 4) Loodame, et riiklik kommunikatsioon antud teema osas saab olema põhjalik - arvestades nii tervishoiutöötajaid kui ka elanikkonnale suunatud kommunikatsiooni. Lugupidamisega
Elle-Mall Sadrak Eesti Perearstide Seltsi juht
26.05.2025 Lugupeetud Sotsiaalminister Pr Karmen Joller Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (patsiendi elulõpu tahteavaldus) 604 SE menetlemine Riigikogus Edastame Eesti Perearstide Seltsi poolsed ettepanekud ning tähelepanekud seoses patsiendi elulõpu tahteavalduse muudatusega, millele meie hinnangul pole piisavalt tähelepanu antud seaduse menetlemise käigus pööratud, aga millest ei saa kuidagi moodi ka mööda minna. 1) Eelnõus on kirjeldatud, et inimene käib ühe korra nõustaval vastuvõtul ning koostatakse tahteavaldus. Inimene võib iga hetk tahteavaldus muuta, tagasi võtta jne – Meie hinnangul võib nõustavate visiitide vajadus osade patsientide puhul olla suurem kui 1, eriti alguses kui see nõustamisprotsess on uus perearstide jaoks. 2) Meie hinnangul on puudulikult läbimõeldud nõustamiskoolitus tahteavalduse nõustajatele. Kes selle koolituse organiseerib; Kes selle eest tasub; Kas selle läbimine on vabatahtlik? Millal need koolitused kättesaadavaks tehakse? 3) Eelnõus on kirjeldatud, et perearst on isik, kes hakkaks kõige rohkem nõustamisi tegema, kuna tunneb oma patsiente kõige paremini, kuid kuskil pole arvestatud rahalist kulu, mis selle tegevusega kaasneb. Arusaadavatel eetilistel põhjustel ei tohi selline teenus ei perearstidele ega ka haiglas töötavatele arstidele saada FFS(fee-for-service) põhimõttel tasustatud, kuid kuna tegemist on täiesti uue teenusega, mida tänased kulumudelid ei kata, siis tuleks mõelda ka rahastusele - meie ettepanek oleks lisada teatud vanuse pearaha sisse vastava tahteavalduse nõustamise komponent. Eriarstiabis samuti arstivisiidi/voodipäeva maksumuse sisse arvestada see kulu. 4) Loodame, et riiklik kommunikatsioon antud teema osas saab olema põhjalik - arvestades nii tervishoiutöötajaid kui ka elanikkonnale suunatud kommunikatsiooni. Lugupidamisega
Elle-Mall Sadrak Eesti Perearstide Seltsi juht