Kiri

1

LISA 2: Teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni kulude määramise juhend

1. Dokumendi eesmärk ja kasutusala

Juhendmaterjali eesmärk on ühtlustada teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile

tehtavate kulude määratlemise ning andmete kogumise põhimõtteid. Teadus- ja arendustegevus

ning innovatsioon on sõnastatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse (edaspidi

TAKS) § 2 punktides 2, 5 ja 7. Vastavalt seaduses sätestatule on:

▪ teadustegevus – isiku loomevabadusel põhinev tegevus, mille eesmärk on teaduslike

uuringute abil uute teadmiste saamine inimese, looduse ja ühiskonna ning nende

vastastikuse toime kohta;

▪ arendustegevus – uuringute ja kogemuste kaudu saadud teadmiste rakendamine uute

materjalide, toodete ja seadmete tootmiseks, protsesside, süsteemide ja teenuste

juurutamiseks või nende oluliseks täiustamiseks;

▪ innovatsioon – uute ideede ja teadmiste kasutamine uudsete lahenduste rakendamiseks,

mis hõlmab toodete ja teenuste väljatöötamist ning uuendamist (tooteinnovatsioon);

vastavate turgude hõivamist ja laiendamist (turuinnovatsioon); uute tootmis-, tarne- ja

müügimeetodite loomist ning juurutamist (protsessiinnovatsioon); uuendusi juhtimises

ja töökorralduses (organisatsiooniinnovatsioon) ning töötingimuste ja personali oskuste

arendamist (personaliinnovatsioon).

TAKS-is sätestatud definitsioonid on üldsõnalised, ei kirjelda teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooni valdkondade eripärasid ega anna detailsemaid juhiseid tegevuste määratlemiseks.

Sellest tulenevalt kasutatakse riigi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kulude

täpsemaks defineerimiseks rahvusvaheliselt tunnustatud ning OECD ja EL-i riikides statistika

kogumise standardina kasutatavad Frascati1 ja Oslo2 käsiraamatud. Käsiraamatute määratlused

annavad täpsemad alused tegevuste ja kulude klassifitseerimisel ning võimaldavad esitada

teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni puudutavat statistikat rahvusvaheliselt

ühtlustatud põhimõtete alusel.

Käesolevas juhendmaterjalis:

1) kirjeldatakse teadus- ja arendustegevuse ning teadus- ja arendustegevust toetavate

kulude määratlemise põhimõtteid;

2) kirjeldatakse innovatsiooni ning innovatsiooni toetavate kulude määratlemise

põhimõtteid.

Juhendmaterjali lisas 1 on toodud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud

tegevuste näited, lisas 2 on esitatud ülevaated tegevustest, mis ei kuulu teadus- ja

arendustegevuse või innovatsiooni alla.

2. Teadus- ja arendustegevusega seotud kulud

2.1. Teadus- ja arendustegevus ja selle kulud

Riiklikult määratakse teadus- ja arendustegevuse kulude alla nende tegevuste kulud, mis

vastavad Frascati käsiraamatu teadus- ja arendustegevuse definitsioonile või on otseselt seotud

1 OECD (2015), Frascati Manual 2015: Guidelines for Collecting and Reporting Data on Research and Experimental Development, The

Measurement of Scientific, Technological and Innovation Activities, OECD Publishing, Paris, https://doi.org/10.1787/9789264239012-en. 2 OECD (2018), Oslo Manual 2018: Guidlines for Collecting, Reporting and Using Data on Innovation 4th Edition, OECD Publishing, Paris,

https://doi.org/10.1787/9789264304604-en

2

teadus- ja arendustegevuse läbiviimisega. Frascati käsiraamatu kohaselt on teadus- ja

arendustegevus süstemaatiline loominguline tegevus, mille eesmärk on suurendada

teadmiste (sealhulgas inimest, kultuuri ja ühiskonda käsitlevate teadmiste) hulka ning

kasutada saadud teadmisi uute rakendusalade leidmiseks. Teadus- ja arendustegevuse

mõiste hõlmab kolme liiki tegevusi:

− alusuuringud, mille alla kuulub eksperimentaalne või teoreetiline töö, mida tehakse

eesmärgiga saada uusi teadmisi nähtuste ja vaadeldavate faktide põhialuste kohta ilma

otsese praktilise eesmärgita;

− rakendusuuringud, milleks on algupärased uuringud, mis on suunatud kindla praktilise

eesmärgi täitmiseks;

− eksperimentaalarendus, mille eesmärk on uue teadmise loomine läbi uute toodete

valmistamise, protsesside kasutuselevõtu või olemasolevate toodete ja protsesside

täiustamise.

Teadus- ja arendustegevust (alusuuringuid, rakendusuuringuid, eksperimentaalarendust)

iseloomustavad viis põhialust, mis peavad olema põhimõtteliselt alati täidetud. Tegevus peab

olema uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline ning korratav.

2.1.1. Uudsus (ingl. k. novel)

Teadus- ja arendusprojekti eeldatav tulemus on alati uus teadmine, mitte loodud uued

või oluliselt täiustatud tooted või protsessid. Uudsuse hindamisel tuleb arvesse võtta

konteksti ning olemasolevaid teadmisi. Juhul, kui tegevuse käigus saadud teadmised on

vastava valdkonna või majandusharu jaoks uued, siis on tegemist teadus- ja

arendustegevusega. Kopeerimine, jäljendamine ja olemasoleva teadmise kohandamine

teadus- ja arendustegevuse alla ei kuulu, kuna sellisel viisil omandatud teadmistel

puudub uudsuse komponent.

2.1.2. Loomingulisus (ingl. k. creative)

Teadus- ja arendustegevus peab põhinema algupärastel käsitlustel ja hüpoteesidel, mille

abil täiendatakse seniseid teadmisi. Loomingulisuse tagamiseks on teadus- ja

arendustegevuse lahutamatuks osaks inimesepoolne panus. Uute meetodite

väljatöötamine üldiste ülesannete täitmiseks kuulub teadus- ja arendustegevuse

määratluse alla (on loominguline), samas kui korralisi tegevusi teadus- ja

arendustegevuseks ei loeta.

2.1.3. Ettemääramatu tulemusega (ingl. k. uncertain)

Teadus- ja arendustegevuse lõpptulemus on alati ettemääramatu, projekti alguses ei ole

võimalik kindlaks määrata soovitud eesmärkide saavutamise kulu (sh raha- ja ajakulu)

ega seda, kas eesmärke on üldse võimalik mingil määral saavutada.

2.1.4. Süstemaatilisus (ingl. k. systematic)

Teadus- ja arendustegevus põhineb süstemaatiliselt korraldatud ametlikul tegevusel.

Teadus- ja arendusprojektil on kindlaks määratud finants- ja inimressursid, tegevus

toimub vastavalt koostatud plaanile ning nii protsessid kui ka saadud tulemused

dokumenteeritakse.

2.1.5. Korratav ja/või ülekantav (ingl. k. transferable and/or reproducible) Kuna

teadus- ja arendustegevuse eesmärk on luua uusi teadmisi, ei saa uurimistöö tulemused

jääda varjatuks. Teadus- ja arendusprojekti protsess ja tulemused peavad olema

3

süstemaatiliselt dokumenteeritud, et tekiks võimalus uute teadmiste siirdamiseks ja

kasutuselevõtuks ning võimaldada teistel osapooltel uurimistöö tulemusi oma tegevuses

korrata või kasutada. Ülekantavuse tõendamiseks on võimalik näiteks tulemuste

avaldamine teaduskirjanduses, intellektuaalomandi kaitse kasutamine või

ettevõttesisese teadus- ja arendustegevuse korral ka tulemuste sisemine talletamine.

Lisaks teadus- ja arendusprojektide kuludele kuuluvad teadus- ja arendustegevuse kulude alla

ka teadustöö läbiviimisega seotud otsesed kulud, sealhulgas teadustöötajate palgakulu ning

teadusinfrastruktuuri kulu.

2.2. Teadus- ja arendustegevust toetavad tegevused ja kulud

Teadus- ja arendustegevust toetavateks tegevusteks loetakse riiklikult neid tegevusi, mis

otseselt toetavad Eesti teadus- ja arendussüsteemi toimimist või on vajalikud teadus- ja

arendustegevuseks, kuid mis ei vasta Frascati käsiraamatu teadus- ja arendustegevuse

definitsioonile ja viiele põhialusele. Sealjuures peab tegevuste seos ja panus teadus- ja

arendustegevusse või -süsteemi olema üheselt mõistetav. Teadus- ja arendustegevust toetavate

tegevuste alla kuuluvad:

2.2.1. teadus- ja arendusasutuste tegevustoetused, mis ei ole määratud teadus- ja

arendusprojektideks;

2.2.2. teadus- ja arendustegevuse läbiviimist toetavad tegevused (va teadus- ja

arendusprojekti otseste kulude katmine);

2.2.3. teadus- ja arendustegevuse avaldamise ja kättesaadavaks tegemisega seotud

tegevused;

2.2.4. teadus- ja arendustegevuse populariseerimise ja uurimistöö tulemuste

tutvustamisega seotud tegevused;

2.2.5. teadustöötajate ja –asutuste võrgustumist ja koostööd edendavad tegevused.

3. Innovatsiooniga seotud kulud

3.1. Innovatsiooni tegevused ja kulud

Riiklikult loetakse innovatsiooniga seotud kuludeks neid kulusid, mille kaudu toetatakse

innovatsiooni loomist ja rakendamist ettevõtetes ja asutustes. Oslo käsiraamat defineerib

innovatsiooni, kui uut või oluliselt täiustatud toodet/teenust või protsessi (või nende

kombinatsiooni), mis erineb märkimisväärselt asutuse eelmisest tootest/teenusest või

protsessist, ning mis on võetud asutuses kasutusele või tehtud kasutajale kättesaadavaks.

− Toote/teenuse innovatsioon on uus või oluliselt täiustatud toode/teenus, mis erineb

märkimisväärselt asutuse eelmisest tootest/teenusest, ning mis on tehtud kasutajale

kättesaadavaks. Toote/teenuse innovatsioon hõlmab olulisi muutusi toote/teenuse

disainis, komponentides, tingimustes, materjalis, lisatud tarkvaras,

kasutajasõbralikkuses või muudes funktsionaalsetes omadustes.

− Protsessiinnovatsioon on uus või oluliselt täiustatud protsess ühe või mitme asutuse

funktsiooni (sh toodete/teenuste arendamise või tootmise; turunduse ja müügi, juhtimise

ja administreerimise, info- ja kommunikatsioonisüsteemide arendamise ja rakendamise)

täitmiseks, mis erineb märkimisväärselt asutuse eelnevast protsessist, ning mis on

võetud asutuses kasutusele. Protsessiinnovatsiooni alla kuulub näiteks oluliste

4

muudatuste tegemine tootmises, mis tõstavad protsessi kiirust, kvaliteeti või

keskkonnasäästlikkust.

Innovatsiooni iseloomustavad neli dimensiooni: teadmine, uudsus, rakendamine ning väärtuse

loomine.

3.1.1. Teadmine (ingl. k. knowledge). Innovatsioon põhineb teadmistepõhisel tegevusel,

olemasoleva või uue (sh teadus- ja arendustegevusel tulemusel saadava) teadmise

rakendamisel.

3.1.2. Uudsus (ingl. k. novelty). Innovatsiooni tulemuseks on uus või oluliselt täiustatud

toode/teenus või protsess, võrreldes seni kasutusel oleva alternatiiviga. Uudsus

võib väljenduda nii tehnilises lahenduses kui kasutaja subjektiivses tunnetuses (sh

kasutajakogemuses).

3.1.3. Rakendamine (ingl. k. implementation). Innovatsiooniks saab nimetada ainult

selliseid tooteid/teenuseid või protsesse, mis on kasutusele võetud või kasutajale

kättesaadavaks tehtud. Rakendamine eristab innovatsiooni teistest tegevustest, sh

uute ideed genereerimisest, prototüüpimisest või leiutistest.

3.1.4. Väärtuse loomine (ingl. k. value creation). Innovatsiooni kaudne eesmärk on alati

väärtuse loomine (väärtuse säilitamine või kasvatamine), mis toob kasu

innovatsiooni rakendavale asutusele, kogukonnale või indiviidile. Väärtuse

säilitamine ja kasvatamine ei ole tagatud, sest innovatsiooni väljund id on

ebakindlad ja ebaühtlased.

3.2. Innovatsiooni toetavad tegevused ja kulud

Tegevused, mille eesmärgiks on toetada innovatsioonisüsteemi toimimist, vähendada süsteemi

tõrkeid ning soodustada teadmiste, informatsiooni, tehnoloogiate ning tööjõu voogu ettevõtete

ja asutuste (sh teadus- ja arendusasutuste) vahel, kuid mille tulemusena ei võeta kasutusele uusi

tooteid/teenuseid või protsesse, kuuluvad innovatsiooni toetavate tegevuste alla ning

klassifitseeritakse innovatsiooni toetavate kuludena. Innovatsiooni toetavate tegevusteks on

näiteks teadlikkuse tõstmine, avaliku ja erasektori uuenduste absorbeerimisvõime kasvatamine,

võrgustike ja koostöö toetamine. Sarnaselt teadus- ja arendustegevust toetavatele tegevustele,

tuleb innovatsiooni toetavate tegevuste klassifitseerimisel hinnata, kas tegevus on vältimatult

vajalik Eesti innovatsioonisüsteemi toimimise tagamiseks.

Lisa 1. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud tegevuste näited.

1. Teadus- ja arendustegevused

1.1. Teadus- ja arendusprojektide toetused ja lepingud:

− uurimistöö (alusuuringute, rakendusuuringute või eksperimentaalarenduse)

grandid;

− sihttoetused teadus- ja arendusasutusele, uurimisrühmale või teadustöötajale

teadus- või eksperimentaalarendusprojekti läbiviimiseks;

− teadus- ja arendustegevuse lepingud era- või avaliku sektoriga;

5

− riiklikud või valdkondlikud teadusprogrammid;

− rahvusvahelises teadus- ja arendusprojektis osalemise toetused.

1.2. Teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri toetused:

− teadustaristu toetused, sh seadmete ja tarvikute soetamise toetused;

− teadustaristu avamise (sh seadmete kasutamise ja teenuste osutamise) toetused;

− rahvusvahelistes teadusinfrastruktuurides osalemise toetused.

1.3. Teadus- ja arendustöötajate palgakulu (sh nooremteadurite/doktorantide palgakulu).

1.4. Teadus- ja arendustöötajate mobiilsustoetused, millega toetatakse teadus- ja

arendusprojekti läbiviimist teises riigis või asutuses:

− sissetuleva ja väljamineva järeldoktori toetused;

− välisriigist Eestisse tuleva teadlase toetused;

− sektoritevahelist mobiilsust edendavad toetused.

2. Teadus- ja arendustegevust toetavad tegevused

2.1. Asutuste toetused, mis ei ole määratud teadus- ja arendusprojektideks:

− teadus- ja arendusasutuse tegevustoetused;

− teadus- ja arendustegevust populariseerivate või rakendavate

asutuste tegevustoetused.

2.2. Teadus- ja arendustegevuse läbiviimist toetavad tegevused (va teadus- ja

arendusprojekti otsesed toetused):

− üldotstarbeline andmekogumine, mis on vajalik teadus- ja arendustegevuse

läbiviimiseks, aga mis ei sisaldu teadus- ja arendusprojektis;

− teaduskollektsioonide kogumine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine.

2.3. Teadus- ja arendustegevuse avaldamise ja kättesaadavaks tegemisega seotud

tegevused:

− teadusraamatukogude tarvikute tellimine;

− teadusandmebaasidele ligipääsu tagamine;

− avatud teadusega seotud tegevused, sh teadusandmete säilitamise ja avaldamise

toetamine.

2.4. Teadus- ja arendustegevuse populariseerimise ja uurimistöö tulemuste tutvustamisega

seotud tegevused:

− populaarteaduslike artiklite ja teoste avaldamise toetamine;

− teadustulemusi tutvustavate ürituste, sh konverentside ja seminaride korraldamise

toetamine;

− teadus- ja arendustegevuse populariseerimistoetused;

− teaduspreemiate väljaandmine;

− teadus- ja arendustegevusega seotud koolitused ja nõustamisteenused;

− Eesti tutvustamine teadustöö sihtriigina.

6

2.5. Teadustöötajate ja –asutuste võrgustumist ja koostööd edendavad tegevused:−

teadus- ja arendustegevustega seotud võrgustike ja klastrite toetused;−

rahvusvaheliste teadusorganisatsioonide, partnerluste liikmemaksud;

− teadus- ja arendusasutuste või teadustöötajate koostöötoetused.

3. Innovatsiooniga seotud tegevused:

− innovatsioonitoetused, innovatsioonilaenud, mille eesmärgiks on uue toote/teenuse

või protsessi arendamise (sh prototüüpimise) ja rakendamise toetamine;

− olemasoleva tehnoloogia (sh digitaliseerimine, automatiseerimine) juurutamise

toetamine;

− teadmussiirde toetamine;

− arenduskeskuste innovatsioonitoetused (uute toodete, teenuste või protsesside

arendamiseks ja rakendamiseks);

− innovaatilise riigihanke toetused.

4. Innovatsiooni toetavate tegevused:

− innovatsiooniga (sh intellektuaalomandiga) seotud koolitused ja

nõustamisteenused;

− innovatsiooniga seotud koostöövõrgustike ja klastrite toetused;

− arenduskeskuste ja - asutuste tegevustoetused;

− teadusparkide ja inkubaatorite (tegevus)toetused;

− asutuste ja ettevõtete absorbeerimisvõime kasvatamise toetused.

Lisa 2. Ülevaade tegevustes, mis ei vasta teadus- ja arendustegevuse või innovatsiooni

määratlusele.

1. Nimekiri tegevustest, mis ei vasta teadus- ja arendustegevuse määratlusele Frascati

käsiraamatu kohaselt.

1.1. Poliitikauuringud, sealhulgas programmide, poliitikate ja meetmete analüüs, eel- ja

järelhindamine, mõjude hindamine; poliitikameetmeid ja seadusandlikku tegevust

toetav töö (poliitiline ja juriidiline nõustamine, haldustegevuse tehniline tugi).

1.2. Üldotstarbeline andmete kogumine, mis ei ole teadus- ja arendusprojekti lahutamatu

osa. Näiteks kvartaalsed töötuse uuringud, terviseandmete kogumine, meteoroloogiline

ja hüdroloogiline seire.

1.3. Kogumine, kodeerimine, salvestamine, liigitamine, levitamine, tõlkimine,

kopeerimine, jäljendamine, pöördprojekteerimine.

1.4. Andmetöötlus ja statistiline analüüs korraliste eesmärkide täitmiseks, mis toimub

väljaspool teadus- ja arendusprojekti.

1.5. Turu-uuringud ja teostatavusuuringud, va teadus- ja arendusprojektide

teostatavusuuringud.

1.6. Väljaspool eksperimentaalarendust toimuvad tegevused, sh korralised toodete või

protsesside muudatused; tavateadmisel põhinev tootearendus; tootmise käivitamine,

tootmisprotsessi seadmestamine ja ümberkorraldamine; patentide ja litsentside

taotlemine.

7

1.7. Tarkvara ja infosüsteemide loomine ja arendus teadaolevate meetodite ja

olemasolevate tarkvaraliste töövahenditega.

1.8. Teadus- ja arendustegevuse toetuste taotlemise, haldamise ja jagamisega seotud

tegevus ning teadus- ja arendustegevuse tulemuste levitamisega seotud tegevus, sh

teaduskonverentside korraldamine.

1.9. Pedagoogiline tegevus akadeemilistes asutustes, va doktoriõppe juhendamine.

2. Nimekiri tegevustest, mis ei vasta innovatsiooni määratlusele Oslo käsiraamatu kohaselt.

2.1. Uus kontseptsioon, prototüüp, mudel või toode, mida pole veel rakendatud.

2.2. Tavapärased, rutiinsed toote/teenuse muudatused ja uuendused, näiteks tarkvara

uuendused koodis olevate vigade parandamiseks.

2.3. Väheolulised muudatused kapitalis, sh seadmete vahetamine või seadmepargi

laiendamine. Näiteks identse või sarnase seadme soetamine.

2.4. Minimaalsed muudatused toote/teenuse välimuses või omadustes, näiteks toote värvi

muutmine.

2.5. Eriprojekti järgi tootmine, juhul kui tegemist on asutuse jaoks tavapärase tootmisviisiga

ning uue toote või protsessi puhul ei esine olulisi erinevusi võrreldes asutuse senise

toote või protsessiga.

2.6. Jaemüügi, hulgimüügi, transpordi ja ladustamisega seotud asutuste tegevused, välja

arvatud juhul, kui muudetakse olulised asutuse seniseid tooteid või protsesse.

2.7. Uute asutuste tooted/teenused või protsessid, välja arvatud juhul kui uus toode/teenus

või protsess erineb märkimisväärselt seni turul pakutavast.

2.8. Asutuste liitumine või omandamine.

2.9. Toote/teenuse pakkumise lõpetamine turul ja protsessi kasutamise või sisseostu

lõpetamine.

LISA 4: GBAORD-i küsimustiku täitmise juhend

Valitsuse teadus- ja arendustegevuse eelarveeraldiste (ingl government budget appropriations

or outlays allocated to R&D, GBAORD) andmete kogumise eesmärk on saada teavet

riigieelarves tehtud rahaeraldiste kohta, mis on otseselt suunatud teadus- ja arendustegevuse

läbiviimiseks riigis. Kogutavad andmed võimaldavad analüüsida teadus- ja arendustegevuseks

suunatud rahaeraldiste sotsiaalmajanduslikku eesmärgistatust, et oleks ülevaade, milliste

valdkondade sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamiseks on valitsus eelarvesse teadus- ja

arendustegevuse rahalisi vahendeid kavandanud. Ühtlasi on vastav andmestik oluliseks

indikaatoriks riikide võrdluses rahvusvahelistes ülevaadetes (andmeid avaldatakse Eurostati

kodulehel: http://ec.europa.eu/eurostat/data/database).

Andmete kogumise kohustus on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr

1608/2003/EÜ, 22. juuli 2003, teadust ja tehnoloogiat käsitleva ühenduse statistika koostamise

ja arendamise kohta (EMPs kohaldatav tekst) ja selle alusel vastu võetud Komisjoni

rakendusmäärusega (EL) nr 995/2012, 26. oktoober 2012, millega kehtestatakse üksikasjalikud

eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse rakendamiseks.

Andmeid kogutakse ministeeriumitelt, kellel vahendusel toimub riigieelarvest eraldatud teadus-

ja arendustegevuseks suunatud rahade jaotus allasutustele. Andmeid küsitakse tagasiulatuvalt,

eelmisel kalendriaasta teadus- ja arendustegevuse kulude kohta. GBOARD-i statistika

arvestusse kuuluvad nii teadus- ja arendustegevuse kui teadus- ja arendustegevust toetavad

kulud.

Eelarveeraldiste kategooriad

Teadus- ja arendustegevusele suunatud rahaeraldised riigieelarvest kajastatakse

sotsiaalmajandusliku eesmärgi järgi vastavalt NABS 2007 klassifikaatorile, mis koosneb 13-st

rakendusvaldkonnast. Kulude jaotuse määramisel on võimalik lähtuda meetme sisust või

eesmärgist.

Rakendusvaldkonnad NABS 2007 järgi on:

1. Maakoore, hüdrosfääri ja atmosfääri uuringud ja kasutamine – siia kuulub maakoore ja

vahevöö uurimine ja kasutuselevõtt, merede, ookeanide uurimine ja kasutuselevõtt,

atmosfääriuuringud, geofüüsika, kliima ja meteoroloogialased uuringud,

polaaruuringud ja hüdroloogia, maavarade uurimine ja kasutuselevõtt (sh ka

merepõhjas) jms.

2. Keskkonnakaitse – siia kuulub teadus- ja arendustegevus, mille eesmärgiks on

tõhustada saastekontrolli nagu saasteallikate ja -ainete tuvastamine ja analüüs, reostuse

põhjuste analüüs, saaste mõju keskkonnale ja selle tagajärjed inimestele, faunale,

floorale ja mikroorganismidele, samuti biosfäärile. Seirevahendite väljatöötamine

mõõtmaks igat liiki (müra, vibratsioon, radioaktiivne saaste) reostust. Siia kuulub

teadus- ja arendustegevus, mis on suunatud saaste elimineerimiseks ja preventsiooniks

igat liiki saaste osas nii atmosfääris, maapinnal, veestikes kui ka töö- ja elukeskkonnas.

Siia kuuluvad: atmosfääri ja kliima kaitse; välisõhu kaitse; tahked jäätmed; ümbritseva

vee kaitse; pinnase ja põhjavee kaitse; müra ja vibratsioon; liikide ja levilate kaitse;

kaitse loodusõnnetuste vastu; radioaktiivne reostus.

3. Maailmaruumi uuringud ja hõivamine – siia kuulub astronoomia ja astrofüüsika

rakendusuuringud, kosmosealased teadusuuringud, satelliidid, kosmoselennud,

stratosfääriuuringud, stardisüsteemid, kosmose laboratooriumid, kosmoserännud jms.

4. Transport, telekommunikatsioon ja infrastruktuurid – siia kuulub teadus- ja

arendustegevus, mis on seotud infrastruktuuri ja maa arendusega, sh ehitus,

linnaplaneerimine, maakasutus, transport, telekommunikatsioon, veevarustus ja –

puhastus, linnastumisega tekkivate kahjude vältimine jms.

5. Energia (tootmine, jaotamine, ratsionaalne kasutamine) – siia kuulub kõigi

energiaallikate tootmine, salvestamine, ülekandmine, jaotamine ja energia mõistlik

kasutamine, energia tootmise ja jaotamise efektiivsus, energia kokkuhoid,

süsihappegaasi eraldumise vähendamine, taastuvenergia allikad, tuumaenergia jms.

6. Tööstustootmine ja –tehnoloogia – siia kuulub tootmis- ja töötlemistehnoloogia,

tööstustooted ja nende tootmisprotsessid. Siia kuulub ka teadus- ja arendustegevus, mis

on seotud tootmiseefektiivsuse ja jäätmemajandusega.

7. Tervishoid – siia kuulub ravi, tervislik toitumine, ravimiuuringud, sotsiaalmeditsiin,

narkootikumidega seotud uuringud, geriaatria, töötervishoid, haiguste tõrje jms.

8. Põllumajandus, metsandus, kalandus – siia kuulub põllumajanduse, metsanduse,

kalanduse ja toiduainete tootmise arendamine, väetised, biotsiidid, biokahjurite tõrje,

põllumajanduse mehhaniseerimine, kultuurmetsanduse mõju keskkonnale,

põllumajanduse tootlikkuse ja toidutehnoloogia arendamine, loomakasvatus ja

piimandus, veterinaaria ja teised põllumajandusteadused.

9. Haridus – siia kuulub üldharidus, formaal- kui ka mitteformaalharidus, eriharidus,

pedagoogika, didaktika, haridusteenused.

10. Kultuur, vaba aja veetmine, religioon, meedia – siia kuulub kultuur, religioon ja vaba

aja veetmine sotsiaalse nähtusena ning nende mõju ühiskonnale, rassiline ja kultuuriline

integreerimine ja sellega seotud sotsiaal- kultuurilised muutused, siia kuulub ka

spordiga, kunstiga, raamatukogudega, arhiividega, keeleoskusega jms seotu,

käsitletuna sotsiaalse nähtusena.

11. Poliitilised ja sotsiaalsed süsteemid, struktuurid ja protsessid – siia kuulub avalik

haldus, majanduspoliitika, regionaaluuringud, sotsiaalsed muutused, protsessid ja

konfliktid, sotisaalabi ja sotsiaalne julgeolek, töökorralduse sotsiaalsed aspektid,

soouuringud, vähemuste kaitse jms.

12. Üldine teadmiste edendamine/arendamine: TAT rahastatud GUF rahadest (ülikoolide

fond).

13. Üldine teadmiste edendamine/arendamine: TAT rahastatud muudest allikatest –

rakendus on määratlemata uuringutel, mis on ette võetud teadmiste hulga

suurendamiseks, kuid mida ei saa siduda konkreetse rakendusvaldkonnaga, ning mille

puhul rakendust ei määratletud ka vahendite eraldamisel. Enamasti on sel juhul

tegemist alusuuringutega (algupärased teoreetilised ja eksperimentaaluuringud uute

teadmiste saamiseks looduse ja ühiskonna arengu seaduspärasustest, seadmata

eesmärgiks nende teadmiste rakendamist).

14. Riigikaitse – siia kuuluvad riigikaitselised uuringud, sh ka riigikaitse eelarvest

rahastatavad tuuma- ja kosmoseuuringud. Samas riigikaitse eelarvest rahastatavad

tsiviiluuringud (meteoroloogia, meditsiin, telekommunikatsioon) tuleks näidata

vastava rakendusvaldkonna all.

1

LISA 2: Teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni kulude määramise juhend

1. Dokumendi eesmärk ja kasutusala

Juhendmaterjali eesmärk on ühtlustada teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile

tehtavate kulude määratlemise ning andmete kogumise põhimõtteid. Teadus- ja arendustegevus

ning innovatsioon on sõnastatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse (edaspidi

TAKS) § 2 punktides 2, 5 ja 7. Vastavalt seaduses sätestatule on:

▪ teadustegevus – isiku loomevabadusel põhinev tegevus, mille eesmärk on teaduslike

uuringute abil uute teadmiste saamine inimese, looduse ja ühiskonna ning nende

vastastikuse toime kohta;

▪ arendustegevus – uuringute ja kogemuste kaudu saadud teadmiste rakendamine uute

materjalide, toodete ja seadmete tootmiseks, protsesside, süsteemide ja teenuste

juurutamiseks või nende oluliseks täiustamiseks;

▪ innovatsioon – uute ideede ja teadmiste kasutamine uudsete lahenduste rakendamiseks,

mis hõlmab toodete ja teenuste väljatöötamist ning uuendamist (tooteinnovatsioon);

vastavate turgude hõivamist ja laiendamist (turuinnovatsioon); uute tootmis-, tarne- ja

müügimeetodite loomist ning juurutamist (protsessiinnovatsioon); uuendusi juhtimises

ja töökorralduses (organisatsiooniinnovatsioon) ning töötingimuste ja personali oskuste

arendamist (personaliinnovatsioon).

TAKS-is sätestatud definitsioonid on üldsõnalised, ei kirjelda teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooni valdkondade eripärasid ega anna detailsemaid juhiseid tegevuste määratlemiseks.

Sellest tulenevalt kasutatakse riigi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kulude

täpsemaks defineerimiseks rahvusvaheliselt tunnustatud ning OECD ja EL-i riikides statistika

kogumise standardina kasutatavad Frascati1 ja Oslo2 käsiraamatud. Käsiraamatute määratlused

annavad täpsemad alused tegevuste ja kulude klassifitseerimisel ning võimaldavad esitada

teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni puudutavat statistikat rahvusvaheliselt

ühtlustatud põhimõtete alusel.

Käesolevas juhendmaterjalis:

1) kirjeldatakse teadus- ja arendustegevuse ning teadus- ja arendustegevust toetavate

kulude määratlemise põhimõtteid;

2) kirjeldatakse innovatsiooni ning innovatsiooni toetavate kulude määratlemise

põhimõtteid.

Juhendmaterjali lisas 1 on toodud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud

tegevuste näited, lisas 2 on esitatud ülevaated tegevustest, mis ei kuulu teadus- ja

arendustegevuse või innovatsiooni alla.

2. Teadus- ja arendustegevusega seotud kulud

2.1. Teadus- ja arendustegevus ja selle kulud

Riiklikult määratakse teadus- ja arendustegevuse kulude alla nende tegevuste kulud, mis

vastavad Frascati käsiraamatu teadus- ja arendustegevuse definitsioonile või on otseselt seotud

1 OECD (2015), Frascati Manual 2015: Guidelines for Collecting and Reporting Data on Research and Experimental Development, The

Measurement of Scientific, Technological and Innovation Activities, OECD Publishing, Paris, https://doi.org/10.1787/9789264239012-en. 2 OECD (2018), Oslo Manual 2018: Guidlines for Collecting, Reporting and Using Data on Innovation 4th Edition, OECD Publishing, Paris,

https://doi.org/10.1787/9789264304604-en

2

teadus- ja arendustegevuse läbiviimisega. Frascati käsiraamatu kohaselt on teadus- ja

arendustegevus süstemaatiline loominguline tegevus, mille eesmärk on suurendada

teadmiste (sealhulgas inimest, kultuuri ja ühiskonda käsitlevate teadmiste) hulka ning

kasutada saadud teadmisi uute rakendusalade leidmiseks. Teadus- ja arendustegevuse

mõiste hõlmab kolme liiki tegevusi:

− alusuuringud, mille alla kuulub eksperimentaalne või teoreetiline töö, mida tehakse

eesmärgiga saada uusi teadmisi nähtuste ja vaadeldavate faktide põhialuste kohta ilma

otsese praktilise eesmärgita;

− rakendusuuringud, milleks on algupärased uuringud, mis on suunatud kindla praktilise

eesmärgi täitmiseks;

− eksperimentaalarendus, mille eesmärk on uue teadmise loomine läbi uute toodete

valmistamise, protsesside kasutuselevõtu või olemasolevate toodete ja protsesside

täiustamise.

Teadus- ja arendustegevust (alusuuringuid, rakendusuuringuid, eksperimentaalarendust)

iseloomustavad viis põhialust, mis peavad olema põhimõtteliselt alati täidetud. Tegevus peab

olema uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline ning korratav.

2.1.1. Uudsus (ingl. k. novel)

Teadus- ja arendusprojekti eeldatav tulemus on alati uus teadmine, mitte loodud uued

või oluliselt täiustatud tooted või protsessid. Uudsuse hindamisel tuleb arvesse võtta

konteksti ning olemasolevaid teadmisi. Juhul, kui tegevuse käigus saadud teadmised on

vastava valdkonna või majandusharu jaoks uued, siis on tegemist teadus- ja

arendustegevusega. Kopeerimine, jäljendamine ja olemasoleva teadmise kohandamine

teadus- ja arendustegevuse alla ei kuulu, kuna sellisel viisil omandatud teadmistel

puudub uudsuse komponent.

2.1.2. Loomingulisus (ingl. k. creative)

Teadus- ja arendustegevus peab põhinema algupärastel käsitlustel ja hüpoteesidel, mille

abil täiendatakse seniseid teadmisi. Loomingulisuse tagamiseks on teadus- ja

arendustegevuse lahutamatuks osaks inimesepoolne panus. Uute meetodite

väljatöötamine üldiste ülesannete täitmiseks kuulub teadus- ja arendustegevuse

määratluse alla (on loominguline), samas kui korralisi tegevusi teadus- ja

arendustegevuseks ei loeta.

2.1.3. Ettemääramatu tulemusega (ingl. k. uncertain)

Teadus- ja arendustegevuse lõpptulemus on alati ettemääramatu, projekti alguses ei ole

võimalik kindlaks määrata soovitud eesmärkide saavutamise kulu (sh raha- ja ajakulu)

ega seda, kas eesmärke on üldse võimalik mingil määral saavutada.

2.1.4. Süstemaatilisus (ingl. k. systematic)

Teadus- ja arendustegevus põhineb süstemaatiliselt korraldatud ametlikul tegevusel.

Teadus- ja arendusprojektil on kindlaks määratud finants- ja inimressursid, tegevus

toimub vastavalt koostatud plaanile ning nii protsessid kui ka saadud tulemused

dokumenteeritakse.

2.1.5. Korratav ja/või ülekantav (ingl. k. transferable and/or reproducible) Kuna

teadus- ja arendustegevuse eesmärk on luua uusi teadmisi, ei saa uurimistöö tulemused

jääda varjatuks. Teadus- ja arendusprojekti protsess ja tulemused peavad olema

3

süstemaatiliselt dokumenteeritud, et tekiks võimalus uute teadmiste siirdamiseks ja

kasutuselevõtuks ning võimaldada teistel osapooltel uurimistöö tulemusi oma tegevuses

korrata või kasutada. Ülekantavuse tõendamiseks on võimalik näiteks tulemuste

avaldamine teaduskirjanduses, intellektuaalomandi kaitse kasutamine või

ettevõttesisese teadus- ja arendustegevuse korral ka tulemuste sisemine talletamine.

Lisaks teadus- ja arendusprojektide kuludele kuuluvad teadus- ja arendustegevuse kulude alla

ka teadustöö läbiviimisega seotud otsesed kulud, sealhulgas teadustöötajate palgakulu ning

teadusinfrastruktuuri kulu.

2.2. Teadus- ja arendustegevust toetavad tegevused ja kulud

Teadus- ja arendustegevust toetavateks tegevusteks loetakse riiklikult neid tegevusi, mis

otseselt toetavad Eesti teadus- ja arendussüsteemi toimimist või on vajalikud teadus- ja

arendustegevuseks, kuid mis ei vasta Frascati käsiraamatu teadus- ja arendustegevuse

definitsioonile ja viiele põhialusele. Sealjuures peab tegevuste seos ja panus teadus- ja

arendustegevusse või -süsteemi olema üheselt mõistetav. Teadus- ja arendustegevust toetavate

tegevuste alla kuuluvad:

2.2.1. teadus- ja arendusasutuste tegevustoetused, mis ei ole määratud teadus- ja

arendusprojektideks;

2.2.2. teadus- ja arendustegevuse läbiviimist toetavad tegevused (va teadus- ja

arendusprojekti otseste kulude katmine);

2.2.3. teadus- ja arendustegevuse avaldamise ja kättesaadavaks tegemisega seotud

tegevused;

2.2.4. teadus- ja arendustegevuse populariseerimise ja uurimistöö tulemuste

tutvustamisega seotud tegevused;

2.2.5. teadustöötajate ja –asutuste võrgustumist ja koostööd edendavad tegevused.

3. Innovatsiooniga seotud kulud

3.1. Innovatsiooni tegevused ja kulud

Riiklikult loetakse innovatsiooniga seotud kuludeks neid kulusid, mille kaudu toetatakse

innovatsiooni loomist ja rakendamist ettevõtetes ja asutustes. Oslo käsiraamat defineerib

innovatsiooni, kui uut või oluliselt täiustatud toodet/teenust või protsessi (või nende

kombinatsiooni), mis erineb märkimisväärselt asutuse eelmisest tootest/teenusest või

protsessist, ning mis on võetud asutuses kasutusele või tehtud kasutajale kättesaadavaks.

− Toote/teenuse innovatsioon on uus või oluliselt täiustatud toode/teenus, mis erineb

märkimisväärselt asutuse eelmisest tootest/teenusest, ning mis on tehtud kasutajale

kättesaadavaks. Toote/teenuse innovatsioon hõlmab olulisi muutusi toote/teenuse

disainis, komponentides, tingimustes, materjalis, lisatud tarkvaras,

kasutajasõbralikkuses või muudes funktsionaalsetes omadustes.

− Protsessiinnovatsioon on uus või oluliselt täiustatud protsess ühe või mitme asutuse

funktsiooni (sh toodete/teenuste arendamise või tootmise; turunduse ja müügi, juhtimise

ja administreerimise, info- ja kommunikatsioonisüsteemide arendamise ja rakendamise)

täitmiseks, mis erineb märkimisväärselt asutuse eelnevast protsessist, ning mis on

võetud asutuses kasutusele. Protsessiinnovatsiooni alla kuulub näiteks oluliste

4

muudatuste tegemine tootmises, mis tõstavad protsessi kiirust, kvaliteeti või

keskkonnasäästlikkust.

Innovatsiooni iseloomustavad neli dimensiooni: teadmine, uudsus, rakendamine ning väärtuse

loomine.

3.1.1. Teadmine (ingl. k. knowledge). Innovatsioon põhineb teadmistepõhisel tegevusel,

olemasoleva või uue (sh teadus- ja arendustegevusel tulemusel saadava) teadmise

rakendamisel.

3.1.2. Uudsus (ingl. k. novelty). Innovatsiooni tulemuseks on uus või oluliselt täiustatud

toode/teenus või protsess, võrreldes seni kasutusel oleva alternatiiviga. Uudsus

võib väljenduda nii tehnilises lahenduses kui kasutaja subjektiivses tunnetuses (sh

kasutajakogemuses).

3.1.3. Rakendamine (ingl. k. implementation). Innovatsiooniks saab nimetada ainult

selliseid tooteid/teenuseid või protsesse, mis on kasutusele võetud või kasutajale

kättesaadavaks tehtud. Rakendamine eristab innovatsiooni teistest tegevustest, sh

uute ideed genereerimisest, prototüüpimisest või leiutistest.

3.1.4. Väärtuse loomine (ingl. k. value creation). Innovatsiooni kaudne eesmärk on alati

väärtuse loomine (väärtuse säilitamine või kasvatamine), mis toob kasu

innovatsiooni rakendavale asutusele, kogukonnale või indiviidile. Väärtuse

säilitamine ja kasvatamine ei ole tagatud, sest innovatsiooni väljund id on

ebakindlad ja ebaühtlased.

3.2. Innovatsiooni toetavad tegevused ja kulud

Tegevused, mille eesmärgiks on toetada innovatsioonisüsteemi toimimist, vähendada süsteemi

tõrkeid ning soodustada teadmiste, informatsiooni, tehnoloogiate ning tööjõu voogu ettevõtete

ja asutuste (sh teadus- ja arendusasutuste) vahel, kuid mille tulemusena ei võeta kasutusele uusi

tooteid/teenuseid või protsesse, kuuluvad innovatsiooni toetavate tegevuste alla ning

klassifitseeritakse innovatsiooni toetavate kuludena. Innovatsiooni toetavate tegevusteks on

näiteks teadlikkuse tõstmine, avaliku ja erasektori uuenduste absorbeerimisvõime kasvatamine,

võrgustike ja koostöö toetamine. Sarnaselt teadus- ja arendustegevust toetavatele tegevustele,

tuleb innovatsiooni toetavate tegevuste klassifitseerimisel hinnata, kas tegevus on vältimatult

vajalik Eesti innovatsioonisüsteemi toimimise tagamiseks.

Lisa 1. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud tegevuste näited.

1. Teadus- ja arendustegevused

1.1. Teadus- ja arendusprojektide toetused ja lepingud:

− uurimistöö (alusuuringute, rakendusuuringute või eksperimentaalarenduse)

grandid;

− sihttoetused teadus- ja arendusasutusele, uurimisrühmale või teadustöötajale

teadus- või eksperimentaalarendusprojekti läbiviimiseks;

− teadus- ja arendustegevuse lepingud era- või avaliku sektoriga;

5

− riiklikud või valdkondlikud teadusprogrammid;

− rahvusvahelises teadus- ja arendusprojektis osalemise toetused.

1.2. Teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri toetused:

− teadustaristu toetused, sh seadmete ja tarvikute soetamise toetused;

− teadustaristu avamise (sh seadmete kasutamise ja teenuste osutamise) toetused;

− rahvusvahelistes teadusinfrastruktuurides osalemise toetused.

1.3. Teadus- ja arendustöötajate palgakulu (sh nooremteadurite/doktorantide palgakulu).

1.4. Teadus- ja arendustöötajate mobiilsustoetused, millega toetatakse teadus- ja

arendusprojekti läbiviimist teises riigis või asutuses:

− sissetuleva ja väljamineva järeldoktori toetused;

− välisriigist Eestisse tuleva teadlase toetused;

− sektoritevahelist mobiilsust edendavad toetused.

2. Teadus- ja arendustegevust toetavad tegevused

2.1. Asutuste toetused, mis ei ole määratud teadus- ja arendusprojektideks:

− teadus- ja arendusasutuse tegevustoetused;

− teadus- ja arendustegevust populariseerivate või rakendavate

asutuste tegevustoetused.

2.2. Teadus- ja arendustegevuse läbiviimist toetavad tegevused (va teadus- ja

arendusprojekti otsesed toetused):

− üldotstarbeline andmekogumine, mis on vajalik teadus- ja arendustegevuse

läbiviimiseks, aga mis ei sisaldu teadus- ja arendusprojektis;

− teaduskollektsioonide kogumine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine.

2.3. Teadus- ja arendustegevuse avaldamise ja kättesaadavaks tegemisega seotud

tegevused:

− teadusraamatukogude tarvikute tellimine;

− teadusandmebaasidele ligipääsu tagamine;

− avatud teadusega seotud tegevused, sh teadusandmete säilitamise ja avaldamise

toetamine.

2.4. Teadus- ja arendustegevuse populariseerimise ja uurimistöö tulemuste tutvustamisega

seotud tegevused:

− populaarteaduslike artiklite ja teoste avaldamise toetamine;

− teadustulemusi tutvustavate ürituste, sh konverentside ja seminaride korraldamise

toetamine;

− teadus- ja arendustegevuse populariseerimistoetused;

− teaduspreemiate väljaandmine;

− teadus- ja arendustegevusega seotud koolitused ja nõustamisteenused;

− Eesti tutvustamine teadustöö sihtriigina.

6

2.5. Teadustöötajate ja –asutuste võrgustumist ja koostööd edendavad tegevused:−

teadus- ja arendustegevustega seotud võrgustike ja klastrite toetused;−

rahvusvaheliste teadusorganisatsioonide, partnerluste liikmemaksud;

− teadus- ja arendusasutuste või teadustöötajate koostöötoetused.

3. Innovatsiooniga seotud tegevused:

− innovatsioonitoetused, innovatsioonilaenud, mille eesmärgiks on uue toote/teenuse

või protsessi arendamise (sh prototüüpimise) ja rakendamise toetamine;

− olemasoleva tehnoloogia (sh digitaliseerimine, automatiseerimine) juurutamise

toetamine;

− teadmussiirde toetamine;

− arenduskeskuste innovatsioonitoetused (uute toodete, teenuste või protsesside

arendamiseks ja rakendamiseks);

− innovaatilise riigihanke toetused.

4. Innovatsiooni toetavate tegevused:

− innovatsiooniga (sh intellektuaalomandiga) seotud koolitused ja

nõustamisteenused;

− innovatsiooniga seotud koostöövõrgustike ja klastrite toetused;

− arenduskeskuste ja - asutuste tegevustoetused;

− teadusparkide ja inkubaatorite (tegevus)toetused;

− asutuste ja ettevõtete absorbeerimisvõime kasvatamise toetused.

Lisa 2. Ülevaade tegevustes, mis ei vasta teadus- ja arendustegevuse või innovatsiooni

määratlusele.

1. Nimekiri tegevustest, mis ei vasta teadus- ja arendustegevuse määratlusele Frascati

käsiraamatu kohaselt.

1.1. Poliitikauuringud, sealhulgas programmide, poliitikate ja meetmete analüüs, eel- ja

järelhindamine, mõjude hindamine; poliitikameetmeid ja seadusandlikku tegevust

toetav töö (poliitiline ja juriidiline nõustamine, haldustegevuse tehniline tugi).

1.2. Üldotstarbeline andmete kogumine, mis ei ole teadus- ja arendusprojekti lahutamatu

osa. Näiteks kvartaalsed töötuse uuringud, terviseandmete kogumine, meteoroloogiline

ja hüdroloogiline seire.

1.3. Kogumine, kodeerimine, salvestamine, liigitamine, levitamine, tõlkimine,

kopeerimine, jäljendamine, pöördprojekteerimine.

1.4. Andmetöötlus ja statistiline analüüs korraliste eesmärkide täitmiseks, mis toimub

väljaspool teadus- ja arendusprojekti.

1.5. Turu-uuringud ja teostatavusuuringud, va teadus- ja arendusprojektide

teostatavusuuringud.

1.6. Väljaspool eksperimentaalarendust toimuvad tegevused, sh korralised toodete või

protsesside muudatused; tavateadmisel põhinev tootearendus; tootmise käivitamine,

tootmisprotsessi seadmestamine ja ümberkorraldamine; patentide ja litsentside

taotlemine.

7

1.7. Tarkvara ja infosüsteemide loomine ja arendus teadaolevate meetodite ja

olemasolevate tarkvaraliste töövahenditega.

1.8. Teadus- ja arendustegevuse toetuste taotlemise, haldamise ja jagamisega seotud

tegevus ning teadus- ja arendustegevuse tulemuste levitamisega seotud tegevus, sh

teaduskonverentside korraldamine.

1.9. Pedagoogiline tegevus akadeemilistes asutustes, va doktoriõppe juhendamine.

2. Nimekiri tegevustest, mis ei vasta innovatsiooni määratlusele Oslo käsiraamatu kohaselt.

2.1. Uus kontseptsioon, prototüüp, mudel või toode, mida pole veel rakendatud.

2.2. Tavapärased, rutiinsed toote/teenuse muudatused ja uuendused, näiteks tarkvara

uuendused koodis olevate vigade parandamiseks.

2.3. Väheolulised muudatused kapitalis, sh seadmete vahetamine või seadmepargi

laiendamine. Näiteks identse või sarnase seadme soetamine.

2.4. Minimaalsed muudatused toote/teenuse välimuses või omadustes, näiteks toote värvi

muutmine.

2.5. Eriprojekti järgi tootmine, juhul kui tegemist on asutuse jaoks tavapärase tootmisviisiga

ning uue toote või protsessi puhul ei esine olulisi erinevusi võrreldes asutuse senise

toote või protsessiga.

2.6. Jaemüügi, hulgimüügi, transpordi ja ladustamisega seotud asutuste tegevused, välja

arvatud juhul, kui muudetakse olulised asutuse seniseid tooteid või protsesse.

2.7. Uute asutuste tooted/teenused või protsessid, välja arvatud juhul kui uus toode/teenus

või protsess erineb märkimisväärselt seni turul pakutavast.

2.8. Asutuste liitumine või omandamine.

2.9. Toote/teenuse pakkumise lõpetamine turul ja protsessi kasutamise või sisseostu

lõpetamine.

LISA 4: GBAORD-i küsimustiku täitmise juhend

Valitsuse teadus- ja arendustegevuse eelarveeraldiste (ingl government budget appropriations

or outlays allocated to R&D, GBAORD) andmete kogumise eesmärk on saada teavet

riigieelarves tehtud rahaeraldiste kohta, mis on otseselt suunatud teadus- ja arendustegevuse

läbiviimiseks riigis. Kogutavad andmed võimaldavad analüüsida teadus- ja arendustegevuseks

suunatud rahaeraldiste sotsiaalmajanduslikku eesmärgistatust, et oleks ülevaade, milliste

valdkondade sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamiseks on valitsus eelarvesse teadus- ja

arendustegevuse rahalisi vahendeid kavandanud. Ühtlasi on vastav andmestik oluliseks

indikaatoriks riikide võrdluses rahvusvahelistes ülevaadetes (andmeid avaldatakse Eurostati

kodulehel: http://ec.europa.eu/eurostat/data/database).

Andmete kogumise kohustus on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr

1608/2003/EÜ, 22. juuli 2003, teadust ja tehnoloogiat käsitleva ühenduse statistika koostamise

ja arendamise kohta (EMPs kohaldatav tekst) ja selle alusel vastu võetud Komisjoni

rakendusmäärusega (EL) nr 995/2012, 26. oktoober 2012, millega kehtestatakse üksikasjalikud

eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse rakendamiseks.

Andmeid kogutakse ministeeriumitelt, kellel vahendusel toimub riigieelarvest eraldatud teadus-

ja arendustegevuseks suunatud rahade jaotus allasutustele. Andmeid küsitakse tagasiulatuvalt,

eelmisel kalendriaasta teadus- ja arendustegevuse kulude kohta. GBOARD-i statistika

arvestusse kuuluvad nii teadus- ja arendustegevuse kui teadus- ja arendustegevust toetavad

kulud.

Eelarveeraldiste kategooriad

Teadus- ja arendustegevusele suunatud rahaeraldised riigieelarvest kajastatakse

sotsiaalmajandusliku eesmärgi järgi vastavalt NABS 2007 klassifikaatorile, mis koosneb 13-st

rakendusvaldkonnast. Kulude jaotuse määramisel on võimalik lähtuda meetme sisust või

eesmärgist.

Rakendusvaldkonnad NABS 2007 järgi on:

1. Maakoore, hüdrosfääri ja atmosfääri uuringud ja kasutamine – siia kuulub maakoore ja

vahevöö uurimine ja kasutuselevõtt, merede, ookeanide uurimine ja kasutuselevõtt,

atmosfääriuuringud, geofüüsika, kliima ja meteoroloogialased uuringud,

polaaruuringud ja hüdroloogia, maavarade uurimine ja kasutuselevõtt (sh ka

merepõhjas) jms.

2. Keskkonnakaitse – siia kuulub teadus- ja arendustegevus, mille eesmärgiks on

tõhustada saastekontrolli nagu saasteallikate ja -ainete tuvastamine ja analüüs, reostuse

põhjuste analüüs, saaste mõju keskkonnale ja selle tagajärjed inimestele, faunale,

floorale ja mikroorganismidele, samuti biosfäärile. Seirevahendite väljatöötamine

mõõtmaks igat liiki (müra, vibratsioon, radioaktiivne saaste) reostust. Siia kuulub

teadus- ja arendustegevus, mis on suunatud saaste elimineerimiseks ja preventsiooniks

igat liiki saaste osas nii atmosfääris, maapinnal, veestikes kui ka töö- ja elukeskkonnas.

Siia kuuluvad: atmosfääri ja kliima kaitse; välisõhu kaitse; tahked jäätmed; ümbritseva

vee kaitse; pinnase ja põhjavee kaitse; müra ja vibratsioon; liikide ja levilate kaitse;

kaitse loodusõnnetuste vastu; radioaktiivne reostus.

3. Maailmaruumi uuringud ja hõivamine – siia kuulub astronoomia ja astrofüüsika

rakendusuuringud, kosmosealased teadusuuringud, satelliidid, kosmoselennud,

stratosfääriuuringud, stardisüsteemid, kosmose laboratooriumid, kosmoserännud jms.

4. Transport, telekommunikatsioon ja infrastruktuurid – siia kuulub teadus- ja

arendustegevus, mis on seotud infrastruktuuri ja maa arendusega, sh ehitus,

linnaplaneerimine, maakasutus, transport, telekommunikatsioon, veevarustus ja –

puhastus, linnastumisega tekkivate kahjude vältimine jms.

5. Energia (tootmine, jaotamine, ratsionaalne kasutamine) – siia kuulub kõigi

energiaallikate tootmine, salvestamine, ülekandmine, jaotamine ja energia mõistlik

kasutamine, energia tootmise ja jaotamise efektiivsus, energia kokkuhoid,

süsihappegaasi eraldumise vähendamine, taastuvenergia allikad, tuumaenergia jms.

6. Tööstustootmine ja –tehnoloogia – siia kuulub tootmis- ja töötlemistehnoloogia,

tööstustooted ja nende tootmisprotsessid. Siia kuulub ka teadus- ja arendustegevus, mis

on seotud tootmiseefektiivsuse ja jäätmemajandusega.

7. Tervishoid – siia kuulub ravi, tervislik toitumine, ravimiuuringud, sotsiaalmeditsiin,

narkootikumidega seotud uuringud, geriaatria, töötervishoid, haiguste tõrje jms.

8. Põllumajandus, metsandus, kalandus – siia kuulub põllumajanduse, metsanduse,

kalanduse ja toiduainete tootmise arendamine, väetised, biotsiidid, biokahjurite tõrje,

põllumajanduse mehhaniseerimine, kultuurmetsanduse mõju keskkonnale,

põllumajanduse tootlikkuse ja toidutehnoloogia arendamine, loomakasvatus ja

piimandus, veterinaaria ja teised põllumajandusteadused.

9. Haridus – siia kuulub üldharidus, formaal- kui ka mitteformaalharidus, eriharidus,

pedagoogika, didaktika, haridusteenused.

10. Kultuur, vaba aja veetmine, religioon, meedia – siia kuulub kultuur, religioon ja vaba

aja veetmine sotsiaalse nähtusena ning nende mõju ühiskonnale, rassiline ja kultuuriline

integreerimine ja sellega seotud sotsiaal- kultuurilised muutused, siia kuulub ka

spordiga, kunstiga, raamatukogudega, arhiividega, keeleoskusega jms seotu,

käsitletuna sotsiaalse nähtusena.

11. Poliitilised ja sotsiaalsed süsteemid, struktuurid ja protsessid – siia kuulub avalik

haldus, majanduspoliitika, regionaaluuringud, sotsiaalsed muutused, protsessid ja

konfliktid, sotisaalabi ja sotsiaalne julgeolek, töökorralduse sotsiaalsed aspektid,

soouuringud, vähemuste kaitse jms.

12. Üldine teadmiste edendamine/arendamine: TAT rahastatud GUF rahadest (ülikoolide

fond).

13. Üldine teadmiste edendamine/arendamine: TAT rahastatud muudest allikatest –

rakendus on määratlemata uuringutel, mis on ette võetud teadmiste hulga

suurendamiseks, kuid mida ei saa siduda konkreetse rakendusvaldkonnaga, ning mille

puhul rakendust ei määratletud ka vahendite eraldamisel. Enamasti on sel juhul

tegemist alusuuringutega (algupärased teoreetilised ja eksperimentaaluuringud uute

teadmiste saamiseks looduse ja ühiskonna arengu seaduspärasustest, seadmata

eesmärgiks nende teadmiste rakendamist).

14. Riigikaitse – siia kuuluvad riigikaitselised uuringud, sh ka riigikaitse eelarvest

rahastatavad tuuma- ja kosmoseuuringud. Samas riigikaitse eelarvest rahastatavad

tsiviiluuringud (meteoroloogia, meditsiin, telekommunikatsioon) tuleks näidata

vastava rakendusvaldkonna all.