Vastus pöördumisele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Maksu- ja Tolliamet

[email protected]

Teie 14.05.2025 nr 4.2-4/012995 Meie 27.05.2025 nr 2.3-8/25/1532-2

Vastus pöördumisele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles avaldasite soovi saada AKI-lt

seisukohta seoses taustakontrolli tegemise õigusliku alusega.

Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 5 lg 1 p-i a kohaselt tuleb isikuandmete töötlemisel

tagada, et töötlemine on mh seaduslik ja andmesubjektile läbipaistev. Igasuguseks isikuandmete

töötlemiseks (sh kogumiseks, edastamiseks, säilitamiseks) peab lähtuvalt IKÜM art 6 lg-st 1

esinema õiguslik alus. MTA poolt taustakontrolli teostamisel isikuandmete töötlemise

õiguslikuks aluseks saab olla IKÜM art 6 lg 1 p e ehk isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes

huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks.

IKÜM art 6 lg 1 p-i e alusele tuginemine eeldab lisaks, et isikuandmete töötlemise alus on

kehtestatud täiendavalt ka liidu või liikmesriigi õigusega. Ehk teisisõnu IKÜM art 6 lg 1 p e ei

ole ilma täiendava EL-i või siseriikliku sätteta iseseisev õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks.

Kui IKÜM-is osutatakse õiguslikule alusele või seadusandlikule meetmele, ei pea selleks

tingimata olema parlamendi poolt vastu võetud seadusandlik akt, kuid selline õiguslik alus või

seadusandlik meede peaks siiski olema selge ja täpne ning selle kohaldamine peaks olema

eeldatav isikute jaoks, kelle suhtes seda kohaldatakse (IKÜM põhjenduspunkt 41). Samas

austatakse määruses kõiki põhiõigusi ning peetakse kinni aluslepingutes sätestatud ja EL

põhiõiguste hartas (harta) tunnustatud põhimõtetest, mille hulka kuulub ka mh isikuandmete

kaitse (IKÜM põhjenduspunkt 4). Vastavalt harta art 52 lg 1 esimesele lausele tohib aga hartaga

tunnustatud õiguste ja vabaduste, sh art-ga 7 tagatud õiguse eraelu puutumatusele ja harta art-ga

8 tagatud õiguse isikuandmete kaitsele teostamist piirata ainult seadusega, mis konkreetsemalt

tähendab, et õiguslik alus, mis võimaldab neid õigusi riivata, peab tulenema seadusest.

Eraelu puutumatus on põhiseaduslik õigus ja seda võib piirata ainult seadusega (PS § 26).

Seejuures tuleb arvestada, et tegevus riivab isikute põhiõigusi, saab seda teha üksnes

põhiseadusega kooskõlas oleva seaduse alusel (PS § 3 lg 1 ja § 11). Olulisuse põhimõtte kohaselt

on seadusandja kohustatud sätestama kõik põhiõiguste seisukohalt olulised küsimused ning mida

intensiivsem on põhiõiguste riive, seda üksikasjalikum peab olema täitevvõimu tegutsemise

aluseks olev volitusnorm ning seda täpsemad ka menetlusnormid. Kahtlemata on taustakontrolli

näol tegemist intensiivse põhiõiguste riivega.

Nii nagu olete oma selgitustaotluses märkinud, siis õigusaktides puudub vastav volitusnorm, mis

annaks MTA-le õiguse taustakontrolli teostada või paneks kohustuse kontrolli teostada. Samuti

2 (2)

olete õigesti märkinud, et nõusolek ei ole sobilik õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks

teenistussuhtele eelneva taustakontrolli tegemiseks.

MTA soovib tugineda õigustatud huvile ehk IKÜM art 6 lg 1 p-le f. Juhime tähelepanu, et juhul

kui isikuandmeid töötleb avaliku sektori asutus oma ülesannete täitmisel, siis ei saa õigustatud

huvile tugineda. See tuleneb sõnaselgelt IKÜM art 6 lg 1 viimasest lausest.

AKI ei sea kahtluse alla, et taustakontrolli tegemine MTA teenistusse astumisel või MTA-le

teenuste osutamisel võib olla mõistlik ja vajalik, kuid selge õiguslik alus selliseks

andmetöötluseks käesoleval hetkel puudub. Probleemi lahendamiseks tuleks eriseaduses (MKS,

TS) selgelt reguleerida taustakontrolli teostamisel isikuandmete töötlemise alust ja tingimusi.

Seadusest peaks nähtuma, kellele, mis eesmärgil ja mis ulatuses taustakontrolli teostamine

vajalik on, kaua kogutud andmeid säilitatakse jms. Sarnaselt on taustakontrolli küsimust

reguleeritud näiteks vangistusseaduses ja hädaolukorra seaduses.

Loodan, et meie selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Andres Kudrjavtsev

jurist

peadirektori volitusel