Taotlus

Vallavalitsus <[email protected]>; Saaremaa Vallavalitsus <[email protected]> Koopia: <[email protected]>; <[email protected]> Teema: Dokumendi nr 16-7/20-06527-044 edastamine

Manused: ATT00001.png

Tere

Edastame Teile dokumendi 16-7/20-06527-044.

Lugupidamisega

Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja +372 667 2004 | [email protected]

www.ttja.ee | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Endla tn 10A, 10122 Tallinn

Failide mahu tõttu ei ole võimalik neid manusena kaasa panna. Kokkupakitud kujul saate need alla laadida järgnevalt lingilt: https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendi-haldus/document/download-

attachments/%242y%2410%24YTJO16ZOckqic8cC0DxY8ubdYYxy8Vta1W38R9ivWYFps yzfdTWpm

Link on aktiivne 2 nädalat

Kokkupakitud failid: kiri_digiallkirjaga_16-7_20-06527-044.pdf (0.33 MB) 14.01.2021 UW taotlused.zip (6.13 MB)

Adressaatide nimekiri.pdf (0.05 MB) kiri_digiallkirjaga_16-7_20-06527-044.asice (6.49 MB)

Tehnilised tingimused Saare-Liivi meretuulepargi elektrivõrguga ühendamiseks_09.04.2020.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

MIRJAM PIHLAK 47904035245 2020-04-09 14:00:30

Tehnilised tingimused Saare-Liivi meretuulepargi elektrivõrguga ühendamiseks_09.04.2020.pdf

Andrus Zavadskis

Utilitas OÜ Teie 25.03.2020 e-kiri

Tornimäe 2 Meie 09.04.2020 nr 2-7/2020/311-2

Tallinn 15010

Tehnilised tingimused Saare-Liivi meretuulepargi

hoonestusloa taotluse juurde

Lugupeetud Andrus Zavadskis

Utilitas OÜ (edaspidi klient) on pöördunud Elering AS (edaspidi Elering või põhivõrguettevõtja) poole

planeeritavale Saare-Liivi meretuulepargile, mille maksimumvõimsus on 1200 MW, elektrituruseaduse

§ 921 lõikes 1 toodud hoonestusloa jaoks sama paragrahvi lõikes kaks nõutud elektrivõrguga ühendamise

tehniliste tingimuste taotlemiseks. Käesoleva kirjaga edastab Elering Teile Saare-Liivi meretuulepargi

elektrivõrguga ühendamise tehnilised tingimused.

Käesolevad tehnilised tingimused on mittesiduvad ja koostatud arvestades nende väljastamise ajal

kehtivad kokkuleppeid ja tingimusi. Tehniliste tingimuste koostamisel aluseks võetud asjaolude

muutumisel peate arvestama, et Eleringil on õigus vastavalt muuta ka tehnilisi tingimusi. Sellisteks

asjaoludeks võivad olla võrku lisandunud uued tarbijaid või tootjaid ning võrgust lahti ühendatud

olemasolevad tootmismoodulid nii Eestis kui ka Eestiga sünkroonselt töötavas elektrisüsteemis,

muudatused liitumise valdkonda reguleerivates dokumentides ja nõuetes, elektrivõrgu või selle

konfiguratsiooni muudatused mh ka naabersüsteemides jne.

Lähtuvalt „Eleringi AS elektri põhivõrguga liitumise tüüptingimustest“ (edaspidi liitumistingimused)

on liitumise mõiste defineeritud kui nõuetekohase elektripaigaldise põhivõrguga ühendamist,

põhivõrguga ühendatud tarbija või tootja elektrivõrguga nõuetekohase tootmismooduli ühendamist,

põhivõrguga ühendatud tarbija või tootja elektripaigaldise muutmist segapaigaldiseks, põhivõrguga

ühendatud segapaigaldise muudatust mahus mis tingib liitumistingimuste punktis 5.6 kirjeldatud

tingimuste täitmiseks vajaliku ümberehituse ja/või -seadistuse või põhivõrguga ühendatud tarbija, tootja

või jaotusvõrguettevõtja olemasolevas liitumispunktis/tarbimiskohas tarbimis- või tootmistingimuste

muutmist, v.a olemasoleva tarbimis- ja/või tootmisvõimsuse vähendamine, mida käsitletakse

elektripaigaldise ümberehitamisena.

Võrguühenduse tehniline lahendus

Vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse "Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri"§ 19 lõikele 3 luuakse

põhivõrguga uus võrguühendus nimipingel 110 kV või 330 kV. Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja

§ 19 lõike 5 kohaselt määrab võrguettevõtja uue võrguühenduse loomise või olemasoleva

võrguühenduse tarbimis- või tootmistingimuste muutmise korral võrgu konfiguratsiooni ja tehnilised

parameetrid. Põhjusel, et 110 kV elektrivõrgu läbilaskevõime ei ole üldjuhul piisav vastu võtma

suuremaid võimsusi kui 100 MW, tuleb planeeritav Saare-Liivi meretuulepark ühendada Eleringi

elektrivõrguga 330 kV pingeastmel. Kliendi poolt planeeritava Saare-Liivi meretuulepargi

elektrivõrguga ühendamiseks tuleb tuulepark ühendada kas Eleringi Edela-Eestis asuvasse

olemasolevasse 330 kV alajaama või Harku, Lihula, Sindi ja Kilingi-Nõmme alajaamade vahelisele 330

kV õhuliini trassile ehitatavasse uude 330 kV alajaama. Elektrisüsteemi stabiilsuse ja töökindluse

nõudest lähtuvalt ei tohi 330 kV võrguga ühendatavate tootmismoodulite ühikvõimsus ületada 350

MVA-d, mistõttu tuleb planeeritav Saare-Liivi meretuulepark ühendada Eleringi alajaama vähemalt

nelja liitumispunkti kaudu. Selleks tuleb kõnealusesse alajaama ehitada vähemalt neli uut liituja lahtrit,

millest vähemalt üks liitumislahter tuleb rajada dupleksskeemiga, ja vähemalt kaks liinilahtrit alajaama

elektrivõrguga ühendavate ülekandeliinide jaoks. Liitumisest tingituna võib Eleringil olla täiendavalt

vajalik ehitada vähemalt kaks elektrivõrguga ühendavat ülekandeliini alajaama, kuhu rajatakse klienti

liitumispunktid, mis tulenevalt töökindluse nõudest peavad asetsema eraldiseisvatel mastidel. Samuti

võib liitumine tootmissuunalise võimsusega 1200 MW põhjustada kogu põhivõrgus ülekandeliinide

ülekoormumist, mille vältimiseks tuleb nende ülekandevõimsust suurendada.

Ehitustööde alustamise eelduseks on alajaama ehituseks või laiendamiseks vajaliku kinnistu(te) Eleringi

poolne omandamine ning rekonstrueeritavate või ehitatavate õhuliinide trassikoridori(de)le Eleringile

kasutusõiguse saamine.

Lisaks juhime Teie tähelepanu asjaolule, et Eesti elektrisüsteemi maksimaalne ekspordivõime on

maksimaalselt 2000 MW ning tarbimisvõimsus vahemikus 500-1500 MW, mistõttu võib olla Teil

vajalik lisaks Eesti elektrisüsteemist tulenevatele ülekoormuse tekkimise võimalusele arvestada

tootmispiiranguga.

Nõuded kliendi elektripaigaldisele

Liitumise raames tuleb kliendil projekteerida ja ehitada enda elektripaigaldised kuni perspektiivsete

liitumispunktideni, muuhulgas paigaldada jõutrafod.

Põhjusel, et 330 kV võrguga ühendatava tootmismooduli ühikvõimsus ei või olla suurem kui 350 MVA-

d, tuleb kliendil tagada, et Teie taotluses näidatud Saare-Liivi meretuulepark ühendatakse põhivõrguga

Euroopa Komisjoni määruse nr 2016/631 tootmisüksuste võrku ühendamise nõuete kohta

(Requirements for Generators) mõistes vähemalt nelja autonoomse tootmismoodulina, millest ühegi

tootmismooduli ühikvõimsus ei või ületada 350 MVA-d. Kliendil tuleb oma tootmismoodulid rajada

põhimõttel, et mistahes tootmismoodulite häiringu korral, s.h merekaabli rike, juhtimissüsteemi häiring

vms oleks tagatud mitte suurema kui 350 MVA-se ühikvõimsuse välja lülitumine.

Liitumistasu maksumus

Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja § 25 lõike 3 kohaselt arvestatakse liitumistasu hulka Eleringi

poolt tehtavad uue tarbimis- või tootmisvõimsuse ühendamiseks vajalikud kulud. Liitumistasu

arvutamisel lähtub Elering Konkurentsiameti poolt kinnitatud „Elering AS liitumistasu ja tarbimis- või

tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodika“, mis on kättesaadav põhivõrguettevõtja

veebilehel https://elering.ee/metoodika.

Liitumistasu hulgas sisaldavad:

• tootmismooduli võrguga ühendamise alajaama (ümber)ehitamise ja liitumispunktide

rajamise kulud;

• alajaama, kuhu rajatakse tootmismooduli liitumispunktid, elektrivõrguga ühendavate

ülekandeliinide rajamise kulud;

• elektrivõrgu võimaliku läbilaskevõime suurendamisega seotud kulud;

• rajatavate või ümberehitatavate alajaamade aluste kinnistute omandamise ja uute või

rekonstrueeritavate õhuliinide trassikoridori(de) kasutusõiguse saamise kulu;

• tootmismooduli põhivõrguga ühendamise menetlustasu ning toimingutasu, mis on vastavalt

2 000 eurot ja 10 200 eurot.

Tootmismooduli liitumiseks sobivaima alajaama välja selgitamiseks ning sellest lähtuva liitumistasu

eelkalkulatsiooni koostamiseks on vaja läbi viia analüüs ning leida selle käigus tehnilis-majanduslikult

eelistatavaim lahendus. Analüüsi koostamiseks palume Teil esitada kas liitumistaotluse, mille vastuseks

väljastame Teile siduva liitumispakkumise, või liitumise eeluuringu taotluse, mille vastuseks koostame

tehnilised tingimused.

Tarbimiskoha elektrikatkestuse likvideerimise tähtajad

Tarbimiskoha kohta elektrikatkestuse likvideerimise tähtajad on sätestatud Majandus- ja

kommunikatsiooniministri määruses “Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise

tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral” (edaspidi kvaliteedimäärus). Elektrikatkestuse mõiste on

defineeritud põhivõrguettevõtja võrgulepingu tüüptingimustes. Võrgulepingu täitmisel lähtub Elering alati

kehtivast määruse redaktsioonist.

Käesolevate tehniliste tingimuste väljastamise ajal on kvaliteedimääruses toodud tähtajad järgmised:

 planeeritava tarbimiskoha, mille moodustavad kõik rajatavad liitumispunktid, rikkeliste

elektrikatkestuse likvideerimise tähtaeg on võimsusel kuni 350 MVA 2 tundi ja võimsusel üle

350 MVA 120 tundi;

 tarbimiskohas lubatud elektrikatkestuste kestvused aastas:

o riketest põhjustatud katkestused – kuni 150 tundi aastas;

o plaanilised elektrikatkestused – kuni 64 tundi aastas.

Liitumise protseduurilised tingimused

Elektrivõrguga liitumine on reguleeritud õigusaktidega, milleks on Elektrituruseadus, Vabariigi

Valitsuse määrused "Võrgueeskiri" ja "Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri" ning Euroopa

Komisjoni määrused:

• Euroopa Komisjoni määrus nr 2016/631 tootmisüksuste võrku ühendamise nõuete kohta

(Requirements for Generators, edaspidi RfG);

• Euroopa Komisjoni määrus nr 2016/1388 tarbimise ühendamise nõuete kohta (Demand

Connection Code, edaspidi DCC);

• Euroopa Komisjoni määrus nr 2016/1447 alalisvooluülekandesüsteemide ja

alalisvooluühendusega energiapargimoodulite võrguühenduse nõuete kohta (requirements for grid

connection of high voltage direct current systems and direct current-connected power park

modules, edaspidi HVDC).

Samuti tuleb elektrivõrguga liitumisel lähtuda Eleringi elektri põhivõrguga liitumise tüüptingimustest,

selle lisadest ja liitumistingimuste juurde kuuluvatest tehnilisi nõudeid käsitlevatest järgmistest

juhenditest:

• Kliendi elektripaigaldise tehnilised nõuded;

• Kliendi elektripaigaldisega seotud andmevahetuse nõuded;

• Kliendi elektriosa projekti koostamise ja modelleerimise nõuded;

• Kliendi tootmismooduli katsetamise ja katsekava koostamise nõuded;

• Põhivõrguettevõtja elektripaigaldiste tehnilised põhimõtted ja lahendused.

Hetkel kehtivad Põhivõrguga liitumise tingimused on leitavad Eleringi kodulehelt („Elering AS elektri

põhivõrguga liitumise tingimused“): https://elering.ee/liitumistingimused-0.

Kõik põhivõrguga ühendamisega seotud menetlused, sealhulgas liitumistaotluse ja eeluuringutaotluse

esitamine, tuleb edastada läbi liitumiste e-keskkonna https://egle.ee/.

Liitumise tehniline lahenduse, selle hinnangulise maksumuse ja liitumispunkti väljaehitamiseks kuluva

aja kohta saab Elering anda mittesiduva hinnangu ka liitumisele eelneva eeluuringu käigus, mille

läbiviimiseks tuleb arendajal esitada eeluuringu taotlus. Eeluuringu taotluse alusel tehniliste tingimuste

väljastamine on tasuline teenus, mille maksumus on 1 000 eurot ning millele lisandub käibemaks.

Liitumiseks peab klient esitama Eleringile liitumistaotluse. Liitumistaotlusega tuleb kliendil esitada kõik

liitumistingimuste lisas 1 punktis 1.1.1 küsitud andmed ning punktis 1.1.2 nimetatud dokumendid.

Pärast menetluse arve tasumist kliendi poolt ning liitumistaotluse vastuvõtmist Eleringi poolt väljastab

Elering 90 päeva jooksul liitumispakkumuse, mille alusel sõlmitakse liitumisleping Eleringi ja kliendi

vahel ning tasutakse liitumistasu kliendi poolt.

Kõikide liitumisega seotud tegelikud põhjendatud kulud ning liitumise toimingutasu finantseeritakse

kliendi poolt kolmes osamakses. Esimese osamakse suuruseks on 20 % lepingujärgsest maksumusest

ning mis teostatakse 60 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. Teise osamakse suuruseks on 50 %

liitumislepingus ettenähtud esialgsest liitumistasust ja mis tuleb tasuda liitumispunkti ehituse hanke

võitja väljakuulutamisest alates 20 päeva jooksul. Kolmas osamakse moodustab ülejäänud osa tegelikest

kuludest ja osamakse tasutakse liitumispunkti valmimisest alates 45 päeva jooksul. Liitumistasu

arvutamisel lähtub Elering Konkurentsiameti poolt kinnitatud „Elering AS liitumistasu ja tarbimis- ning

tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodikast“, mis on kättesaadav põhivõrguettevõtja

veebilehel: https://elering.ee/metoodika.

Pärast liitumislepingus ja õigusaktides toodud tingimuste täitmist tuleb sõlmida Eleringiga võrguleping.

Võrgulepingu, sh ajutise võrgulepingu kehtivuse ajal reguleerivad pooltevahelisi suhteid muuhulgas ka

Eleringi võrgulepingu tüüptingimused, mis on leitavad Eleringi kodulehelt:

https://elering.ee/vorguteenus#tab1.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Mirjam Pihlak

võrguteenuste talituse juhataja

tel 715 1309

Utilitas_Saare_Liivi_3_koordinaadid.xlsx

Utilitas_hoonestusloa_taotlus_Saare_Liivi_1_210114.pdf

OÜ Utilitas Punane 36 • 13619 Tallinn • registrikood 12205523 • +372 642 4071 • [email protected] • www.utilitas.ee

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla 10a, Tallinn 10142 [email protected] 14.01.2021 Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks Saare-Liivi 1 meretuulepargiga Käesolevaga täpsustab Utilitas OÜ oma 29.04.2020 esitatud ning 11.09.2020, 04.11.2020, 11.11.2020 ning 11.12.2020 täpsustatud taotlust ja selguse huvides esitame tervikteksti uuesti. Tegemist on avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitamisega ning seega tuleb Tarbjakaitse Ja Tehnilise Järelevalve Ametilt taotleda hoonestlusluba. Käesolevale taotlusele on lisatud kavandatava meretuulepargi asukohaplaan ja muud avaliku veekogu ehitisega koormamise seisukohtast olulised andmed. Edasise protsessi käigus täpsustatakse kasutatavat tehnoloogiat ja konkreetseid seadmeid ning nende mõõtmeid ja muid tehnilisi andmeid. Pärast pädeva asutuse määratud keskkonnamõju hindamist esitab taotleja pädevale asutusele keskkonnamõju hindamise aruande. Taotleja esitab taotlusele algselt lisatud dokumendid uuesti, kui need on pärast uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist täpsustunud. Käesolev taotlus on koostatud vastavalt Veeseadus (§218 lg 2) sätestatud nõuetele. 1. Üldinformatsioon Ettevõtte OÜ Utilitas prioriteetne ärisuund on teha investeeringuid taastuvenergiasse selge sooviga aidata Eesti riigil saavutada oma taastuvenergia eesmärke. Sellest tulenevalt on OÜ Utilitase soov rajada meretuulepark Liivi lahte, et toota loodussäästlikult elektrienergiat ja/või vesinikku. Kavandatav meretuulepark on planeeritud rajada Liivi lahte (joonis 1). Kavandatud tegevuse asukoht paikneb Eesti mereala planeerigu eelnõus välja toodud tuuleenergeetika arendamiseks sobival alal. Eesti merealade planeeringu lahenduses tuuleenergeetikaks sobilike alade leidmiseks lähtuti looduslikest oludest, alajaama kaugusest, looduskaitselistest piirangutest, lindude rändekoridoridest, hüljeste uuringutest, riigikaitse õhuseireradarite töövõimest ning kaugusest rannajoonest. Seega on meretuulepargi asukohavaliku sobivuseks mitmed tingimused eelduslikult täidetud. Planeeritav ala jääb lähimast asustusest, milleks on Ruhnu saar, 16 km kaugusele ning asub piirkonnas, kus mere sügavus jääb vahemikku 25-40 m. Alale kavandatud elektrituulikute arvuks on kuni 105 ning ühe tuuliku ühikvõimsus saab olema sõltuvalt tehnoloogia arengust kuni 20 MW. Lõplik tuulepargi installeeritud koguvõimsus ja elektrituulikute arv oleneb elektrituuliku tootja valikust ning tuulikute asetusest tuulepargis.

2

Meretuulepargi rajamiseks on vajalik:

 Hoonestusluba ehituse rajamiseks avalikku veekogusse. Otsustaja on Tarbjakaitse Ja Tehnilise Järelevalve Amet.

 Keskkonnamõju hindamine (Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 6 lg 1 p 5 - tuuleelektrijaama püstitamine veekogusse).

 Vee erikasutuse keskkonnaluba (Veeseadus § 2 lg 1). Otsustaja on Keskkonnaamet. Süvendamise vajaduse korral hinnatakse kui palju süvendatavat pinnast üle jääb ja kuhu see paigutatakse. Ehitamisel üle jääva süvendatud pinnase kasutamisel või võõrandamisel tuleb lähtuda maapõueseaduse § st 96 ja 97.

Joonis 1. Kavandatava meretuulepargi asukoht Ruhnu saarest loodes koos esialgse elektrituulikute paigutuse skeemiga

2. Ehitise kasutamise otstarve Hoonestusloa objektiks olev ehitis on meretuulepark, millesse kuuluvad kuni 105 tuulikut. Hoonestusloa objektiks oleva ehitise kasutamise otstarve on meres paiknevate tuuleelektrijaama rajatiste kaudu elektrienergia ja/või vesiniku tootmine. 3. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed

3

Planeeritavas meretuulepargis on kavas kasutusele võtta tuulikud, mille kogukõrgus merepinnast on vähemalt 400 m, seejuures on elektrituuliku torni kõrgus vähemalt 250 m ning rootori diameeter vähemalt 300 m. Sellise suurusega elektrituuliku nominaalvõimsus on kuni 20 MW. Kasutusele võetavate elektrituulikute täpne tüüp selgub tööprojekti käigus. Kuna planeeritaval alal kõigub meresügavus piirides 25-40 m, siis sellest tulenevalt on tõenäoline, et kasutusele tuleb võtta erinevaid vundamendi konstruktsioone. Kaasajal on kasutust leidnud peamiselt nelja põhitüüpi meretuulikute vundamente (joonis 2), milleks on:

1. Gravitatsioonvundament (Gravity) 2. Vaivundament (Monopile) 3. Kolmjalg-vundament (Tripod) 4. Sõrestikvundament (Jacket)

Joonis 2. Meretuulikute vundamenditüübid

1) Gravitatsioonvundamendi puhul ei toimu merepõhja puurimist ega rammimist ning antud

vundamenditüüp on Eesti mereplaneeringu alusel eelistatuim lahendus meretuulikute paigaldamiseks. Antud vundamenditüüp võib aga vajada merepõhja eelnevat ettevalmistamist. Samas võib antud vundamenditüüp pehmete põhjasetete korral vajuda setetesse vähenenud kontrollitavusega (viltu) ning peamiselt kasutatakse gravitatsioonvundamenti sügavustel kuni 30 m.

2) Vaivundamendi puhul on tegemist kergesti paigaldatava vundamendiga, mis ei vaja eelnevat merepõhja ettevalmistamist. Vundament süvistussügavus võib olla sõltuvalt mere põhjasetetest kuni 15-20 m, kuid antud vundamenditüüp ei ole sobilik kasutamiseks piirkondades, kus merepõhja katavad suured kivirahnud. Kõvade põhjasetete puhul ei pruugi olla vaivundamendi pinnasesse rammimine teostatav, samuti ei ole vaivundament tehniliselt sobiv kasutamiseks regulaarsete jääolude korral. Tavapäraselt kasutatakse vaivundamenti piirkondades, kus meresügavus ulatub kuni 25 m.

3) Kolmjalgvundamenti on sobilik kasutada sügavamas vees, kuni 35 m ja vajab minimaalset merepõhja ettevalmistamist. Kolmvundamendi „jalad“ surutakse merepõhja kuni 10 m sügavusele. Antud vundamenditüüp ei sobi aga kasutamiseks piirkonnas, kus merepõhjas on suured kivirahnud.

4) Sõrestikvundamendi puhul kinnitatakse vundament merepõhja terasvaiade abil ning on kasutusel piirkondades, kus meresügavus ületab 40 m. Tegemist on eeltoodud

4

vundamenditüüpidest keerukama struktuuriga vundamendiga ning üldiselt ei ole eelistatud regulaarsete jääolude korral.

Sarnaselt elektrituulikute tüübile selgub kavandatavate elektrituulikute puhul kasutatav vundamenditüüp pärast täpsemate uuringute tegemist ning eelkõige sõltub see merepõhja geoloogiast. Toodetava elektri suunamiseks elektrivõrku tuleb rajada kaablitrass, mille võimalikud asukohad on välja toodud joonisel 3. Lisaks määratleb Eesti mereala planeering kaablitrassi tinglikud asukohad, millest võimaluse korral ka lähtutakse, kuid kaablitrassi täpsem asukoht selgub samuti pärast uuringuid. Meretuulepargi sises(t)e alajaama(de) ja siseste veekaabelliinide süsteemi asukohad täpsustatakse protsessi käigus.

Joonis 3. Planeeritava ala võimalikud ühendusliinid maismaa alajaamadega

4. Ehitiste arv koormataval alal ning ehitistealune pindala Kavandatav kompleks koosneb kuni 105 tuulikust, kusjuures tuulikute omavaheliseks vahekauguseks on 1,1 km. Elektrituulikute täpne asukoht ja paigutus sõltub täpsest tuulikute tüübist ja suurusest ning keskkonnamõju hindamise tulemusest, kui selguvad rakendatavad keskkonnameetmed ning ala ja mõjutatud objektide keskkonnakoormuse taluvus. Ka

5

elektrituulikute koguarv ja ehitisealuse ala suurus võivad muutuda keskkonnamõju hindamise läbiviimise tulemusel, kui selgub, et soovitud mahus tegevust arendada pole aladel võimalik. Vajadusel muudetakse paigutust vastavalt ala ja sellega seotud kitsendust põhjustavate objektide või keskkonnatingimuste vajadustele. Lisaks tuulikutele rajatakse meretuuleparki ka alajaam, mis paikneb elektrituulikutega analoogsel vundamendil oleval platvormil. Tuulikutest alajaamani rajatakse meretuulepargi sisene veekaabelliinide süsteem. Tuulepargisisesed elektrikaablid paigaldatakse vajadusel mere põhja pinnasesse. Iga tuuliku vundament on praeguse arvestuse kohaselt pindalaga suurusjärgus 500 m². Sellest tulenevalt on kuni 105 elektrituuliku poolt hõlmatav merepõhja pindala 52 500 m², millele lisandub ka alajaama ehitusalune pindala, mis on omakorda, paiknedes elektrituulikuga analoogsel vundamendil, 500 m². Seega on esialgne ehitistealune kogupindala 53 000 m² ehk 0,053 km². 5. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites Meretuulepargi hoonestusloa taotlusega hõlmatav maksimaalne pindala on hinnanguliselt 103 725 662 m² ehk 103,73 km² ning ala koordinaadid on:

x y 6434528,544 438559,923 6417037,131 438617,722 6416460,141 433448,761 6420714,833 430760,470 6425707,474 433909,124 6434725,938 432857,074

Avaliku veekogu koormatava ala suuruseks saab lugeda ehitistealuse pindala, milleks on 53 000 m² ehk 0,053 km². 6. Uuringu kirjeldus, mida soovitakse enne hoonestusloa andmist teha Tuuleelektrijaama rajamisel veekogusse tuleb algatada keskkonnamõju hindamine (§6 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus). Keskkonnamõjude hindamise raames läbiviidavate uuringute loetelu ja maht täpsustub keskkonnamõju hindamise programmi koostamise käigus, vastavalt asjaomaste asutuste ja huvipoolte tagasisidele. Võimalikud vajalikud uuringud:

 Merepõhja ehitusgeoloogiline uuring  Merepõhja elustiku uuring  Merepõhja elutüübipaikade uuring  Kunstsubstraadi koloniseerimiskatsete uuring  Kalastiku uuring  Kalade koelmualade ja rändeteede kaardistamine  Mereimetajate uuring  Merelinnustiku uuring  Merevee kvaliteedi uuring

6

 Mere põhjasetete uuring  Mõju kaitstavate alade kaitse-eesmärkidele  Infraheli ja heljumi leviku modelleering  Käsitiivaliste uuring  Sotsiaalmajanduslike mõjude uuring  Allveearheoloogiline uuring võimalikul koormataval alal (sh kaablitrassil) ja selle mõjualal  Visuaalne ja müra modelleering  Veeliiklust puudutavad uuringud nagu nt tuulepargi mõju meresidesüsteemidele, AIS

seadmetele ja laevaradarile, võimalik jääolude muutumisest tingitud mõju veeliiklusele  Keskkonnamõjude hindamise protsessi kaasatakse puudutatud osapooled, sealhulgas

kohalikud omavalitsused ja kalurite organisatsioonid  Taotlusega hõlmatud alad piirnevad Kura kurgu hoiualaga, mis kuulub Natura 2000

võrgustikku Kura kurgu linnualana. KMH programmi koostamise käigus tuleb läbi viia Natura eelhindamine, mille käigus prognoositakse tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku alale ning sealsetele kaitse eesmärkidele, otsustades asjakohase hindamise vajalikkuse üle.

 Navigatsiooniriski uuring  Hinnatakse kumulatiivseid mõjusid arvestades teadaolevaid projekte Eestis ja Lätis ning

nende kohta kätte saadavaid avalikke andmeid  Raadiospektri teadusuuring (kui kompensatsioonimeetmed osutuvad raadiospektri teadusuuringu

kohaselt vajalikuks, siis pakutakse nimetatud uuringus või sellega paralleelselt välja ka kompensatsioonimeetmed mereseireradarite töö kompenseerimiseks vastavalt uuringu tulemustele).

Uuringute alana lisatakse kavandatava meretuulepargi asukohale ja selle mõjualale vajadusel ja põhjendatult ka ala, kuhu paigaldatakse merekaablid, mis ühendavad tuulikuid maismaal asuvasse elektrivõrku.

7. Hoonestusloa taotletav kestus OÜ Utilitas taotleb hoonestusluba 50 aastaks.

Utilitas_hoonestusloa_taotlus_Saare_Liivi_2_210114.pdf

OÜ Utilitas Punane 36 • 13619 Tallinn • registrikood 12205523 • +372 642 4071 • [email protected] • www.utilitas.ee

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla 10a, Tallinn 10142 [email protected] 14.01.2021 Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks Saare-Liivi 2 meretuulepargiga Käesolevaga täpsustab Utilitas OÜ oma 29.04.2020 esitatud ning 11.09.2020, 04.11.2020, 11.11.2020 ning 11.12.2020 täpsustatud taotlust ja selguse huvides esitame tervikteksti uuesti. Tegemist on avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitamisega ning seega tuleb Tarbjakaitse Ja Tehnilise Järelevalve Ametilt taotleda hoonestlusluba. Käesolevale taotlusele on lisatud kavandatava meretuulepargi asukohaplaan ja muud avaliku veekogu ehitisega koormamise seisukohtast olulised andmed. Edasise protsessi käigus täpsustatakse kasutatavat tehnoloogiat ja konkreetseid seadmeid ning nende mõõtmeid ja muid tehnilisi andmeid. Pärast pädeva asutuse määratud keskkonnamõju hindamist esitab taotleja pädevale asutusele keskkonnamõju hindamise aruande. Taotleja esitab taotlusele algselt lisatud dokumendid uuesti, kui need on pärast uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist täpsustunud. Käesolev taotlus on koostatud vastavalt Veeseadus (§218 lg 2) sätestatud nõuetele. 1. Üldinformatsioon Ettevõtte OÜ Utilitas prioriteetne ärisuund on teha investeeringuid taastuvenergiasse selge sooviga aidata Eesti riigil saavutada oma taastuvenergia eesmärke. Sellest tulenevalt on OÜ Utilitase soov rajada meretuulepark Liivi lahte, et toota loodussäästlikult elektrienergiat ja/või vesinikku. Kavandatav meretuulepark on planeeritud rajada Liivi lahte (joonis 1). Kavandatud tegevuse asukoht paikneb Eesti mereala planeerigu eelnõus välja toodud tuuleenergeetika arendamiseks sobival alal. Eesti merealade planeeringu lahenduses tuuleenergeetikaks sobilike alade leidmiseks lähtuti looduslikest oludest, alajaama kaugusest, looduskaitselistest piirangutest, lindude rändekoridoridest, hüljeste uuringutest, riigikaitse õhuseireradarite töövõimest ning kaugusest rannajoonest. Seega on meretuulepargi asukohavaliku sobivuseks mitmed tingimused eelduslikult täidetud. Planeeritav ala jääb lähimast asustusest, milleks on Ruhnu saar, 11,1 km kaugusele ning asub piirkonnas, kus mere sügavus jääb vahemikku 25-40 m. Alale kavandatud elektrituulikute arvuks on kuni 121 ning ühe tuuliku ühikvõimsus saab olema sõltuvalt tehnoloogia arengust kuni 20 MW. Lõplik tuulepargi installeeritud koguvõimsus ja elektrituulikute arv oleneb elektrituuliku tootja valikust ning tuulikute asetusest tuulepargis.

2

Meretuulepargi rajamiseks on vajalik:

 Hoonestusluba ehituse rajamiseks avalikku veekogusse. Otsustaja on Tarbjakaitse Ja Tehnilise Järelevalve Amet.

 Keskkonnamõju hindamine (Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 6 lg 1 p 5 - tuuleelektrijaama püstitamine veekogusse).

 Vee erikasutuse keskkonnaluba (Veeseadus § 2 lg1) -. Otsustaja on Keskkonnaamet. Süvendamise vajaduse korral hinnatakse kui palju süvendatavat pinnast üle jääb ja kuhu see paigutatakse. Ehitamisel üle jääva süvendatud pinnase kasutamisel või võõrandamisel tuleb lähtuda maapõueseaduse § st 96 ja 97.

Joonis 1. Kavandatava meretuulepargi asukoht Ruhnu saarest loodes koos esialgse elektrituulikute paigutuse skeemiga

2. Ehitise kasutamise otstarve Hoonestusloa objektiks olev ehitis on meretuulepark, millesse kuuluvad kuni 121 tuulikut. Hoonestusloa objektiks oleva ehitise kasutamise otstarve on meres paiknevate tuuleelektrijaama rajatiste kaudu elektrienergia ja/või vesiniku tootmine.

3

3. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed Planeeritavas meretuulepargis on kavas kasutusele võtta tuulikud, mille kogukõrgus merepinnast on vähemalt 400 m, seejuures on elektrituuliku torni kõrgus vähemalt 250 m ning rootori diameeter vähemalt 300 m. Sellise suurusega elektrituuliku nominaalvõimsus on kuni 20 MW. Kasutusele võetavate elektrituulikute täpne tüüp selgub tööprojekti käigus. Kuna planeeritaval alal kõigub meresügavus piirides 25-40 m, siis sellest tulenevalt on tõenäoline, et kasutusele tuleb võtta erinevaid vundamendi konstruktsioone. Kaasajal on kasutust leidnud peamiselt nelja põhitüüpi meretuulikute vundamente (joonis 2), milleks on:

1. Gravitatsioonvundament (Gravity) 2. Vaivundament (Monopile) 3. Kolmjalg-vundament (Tripod) 4. Sõrestikvundament (Jacket)

Joonis 2. Meretuulikute vundamenditüübid

1) Gravitatsioonvundamendi puhul ei toimu merepõhja puurimist ega rammimist ning antud

vundamenditüüp on Eesti mereplaneeringu alusel eelistatuim lahendus meretuulikute paigaldamiseks. Antud vundamenditüüp võib aga vajada merepõhja eelnevat ettevalmistamist. Samas võib antud vundamenditüüp pehmete põhjasetete korral vajuda setetesse vähenenud kontrollitavusega (viltu) ning peamiselt kasutatakse gravitatsioonvundamenti sügavustel kuni 30 m.

2) Vaivundamendi puhul on tegemist kergesti paigaldatava vundamendiga, mis ei vaja eelnevat merepõhja ettevalmistamist. Vundament süvistussügavus võib olla sõltuvalt mere põhjasetetest kuni 15-20 m, kuid antud vundamenditüüp ei ole sobilik kasutamiseks piirkondades, kus merepõhja katavad suured kivirahnud. Kõvade põhjasetete puhul ei pruugi olla vaivundamendi pinnasesse rammimine teostatav, samuti ei ole vaivundament tehniliselt sobiv kasutamiseks regulaarsete jääolude korral. Tavapäraselt kasutatakse vaivundamenti piirkondades, kus meresügavus ulatub kuni 25 m.

3) Kolmjalgvundamenti on sobilik kasutada sügavamas vees, kuni 35 m ja vajab minimaalset merepõhja ettevalmistamist. Kolmvundamendi „jalad“ surutakse merepõhja kuni 10 m sügavusele. Antud vundamenditüüp ei sobi aga kasutamiseks piirkonnas, kus merepõhjas on suured kivirahnud.

4) Sõrestikvundamendi puhul kinnitatakse vundament merepõhja terasvaiade abil ning on kasutusel piirkondades, kus meresügavus ületab 40 m. Tegemist on eeltoodud

4

vundamenditüüpidest keerukama struktuuriga vundamendiga ning üldiselt ei ole eelistatud regulaarsete jääolude korral.

Sarnaselt elektrituulikute tüübile selgub kavandatavate elektrituulikute puhul kasutatav vundamenditüüp pärast täpsemate uuringute tegemist ning eelkõige sõltub see merepõhja geoloogiast. Toodetava elektri suunamiseks elektrivõrku tuleb rajada kaablitrass, mille võimalikud asukohad on välja toodud joonisel 3. Lisaks määratleb Eesti mereala planeering kaablitrassi võimalikud asukohad, millest võimaluse korral ka lähtutakse, kuid kaablitrassi täpsem asukoht selgub samuti pärast uuringuid. Meretuulepargi sises(t)e alajaama(de) ja siseste veekaabelliinide süsteemi asukohad täpsustatakse protsessi käigus.

Joonis 3. Planeeritava ala võimalikud ühendusliinid maismaa alajaamadega 4. Ehitiste arv koormataval alal ning ehitistealune pindala Kavandatav kompleks koosneb kuni 121 tuulikust, kusjuures tuulikute omavaheliseks vahekauguseks on 1,1 km. Elektrituulikute täpne asukoht ja paigutus sõltub täpsest tuulikute tüübist ja suurusest ning keskkonnamõju hindamise tulemusest, kui selguvad rakendatavad keskkonnameetmed ning ala ja mõjutatud objektide keskkonnakoormuse taluvus. Ka

5

elektrituulikute koguarv ja ehitisealuse ala suurus võivad muutuda keskkonnamõju hindamise läbiviimise tulemusel, kui selgub, et soovitud mahus tegevust arendada pole aladel võimalik. Vajadusel muudetakse paigutust vastavalt ala ja sellega seotud kitsendust põhjustavate objektide või keskkonnatingimuste vajadustele. Lisaks tuulikutele rajatakse meretuuleparki ka alajaam, mis paikneb elektrituulikutega analoogsel vundamendil oleval platvormil. Tuulikutest alajaamani rajatakse meretuulepargi sisene veekaabelliinide süsteem. Tuulepargisisesed elektrikaablid paigaldatakse vajadusel mere põhja pinnasesse. Iga tuuliku vundament on praeguse arvestuse kohaselt pindalaga suurusjärgus 500 m². Sellest tulenevalt on kuni 121 elektrituuliku poolt hõlmatav merepõhja pindala 60 500 m², millele lisandub ka alajaama ehitusalune pindala, mis on omakorda, paiknedes elektrituulikuga analoogsel vundamendil, 500 m². Seega on esialgne ehitistealune kogupindala 61 000 m² ehk 0,061 km². 5. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites Meretuulepargi hoonestusloa taotlusega hõlmatav maksimaalne pindala on hinnanguliselt 119 078 513 m² ehk 119,08 km² ning ala koordinaadid on:

x y 6434528,544 438559,923 6417037,131 438617,722 6417791,195 445615,966 6434277,435 445578,723

Avaliku veekogu koormatava ala suuruseks saab lugeda ehitistealuse pindala, milleks on 61 000 m² ehk 0,061 km². 6. Uuringu kirjeldus, mida soovitakse enne hoonestusloa andmist teha Tuuleelektrijaama rajamisel veekogusse tuleb algatada keskkonnamõju hindamine (§6 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus). Keskkonnamõjude hindamise raames läbiviidavate uuringute loetelu ja maht täpsustub keskkonnamõju hindamise programmi koostamise käigus, vastavalt asjaomaste asutuste ja huvipoolte tagasisidele. Võimalikud vajalikud uuringud:

 Merepõhja ehitusgeoloogiline uuring  Merepõhja elustiku uuring  Merepõhja elutüübipaikade uuring  Kunstsubstraadi koloniseerimiskatsete uuring  Kalastiku uuring  Kalade koelmualade ja rändeteede kaardistamine  Mereimetajate uuring  Merelinnustiku uuring  Merevee kvaliteedi uuring  Mere põhjasetete uuring  Mõju kaitstavate alade kaitse-eesmärkidele

6

 Infraheli ja heljumi leviku modelleering  Käsitiivaliste uuring  Sotsiaalmajanduslike mõjude uuring  Allveearheoloogiline uuring võimalikul koormataval alal (sh kaablitrassil) ja selle mõjualal  Visuaalne ja müra modelleering  Veeliiklust puudutavad uuringud nagu nt tuulepargi mõju meresidesüsteemidele, AIS

seadmetele ja laevaradarile, võimalik jääolude muutumisest tingitud mõju veeliiklusele  Keskkonnamõjude hindamise protsessi kaasatakse puudutatud osapooled, sealhulgas

kohalikud omavalitsused ja kalurite organisatsioonid  Navigatsiooniriski uuring  Hinnatakse kumulatiivseid mõjusid arvestades teadaolevaid projekte Eestis ja Lätis ning

nende kohta kätte saadavaid avalikke andmeid  Raadiospektri teadusuuring (kui kompensatsioonimeetmed osutuvad raadiospektri teadusuuringu

kohaselt vajalikuks, siis pakutakse nimetatud uuringus või sellega paralleelselt välja ka kompensatsioonimeetmed mereseireradarite töö kompenseerimiseks vastavalt uuringu tulemustele).

Uuringute alana lisatakse kavandatava meretuulepargi asukohale ja selle mõjualale vajadusel ja põhjendatult ka ala, kuhu paigaldatakse merekaablid, mis ühendavad tuulikuid maismaal asuvasse elektrivõrku. 7. Hoonestusloa taotletav kestus OÜ Utilitas taotleb hoonestusluba 50 aastaks.

Utilitas_hoonestusloa_taotlus_Saare_Liivi_3_210114.pdf

OÜ Utilitas Punane 36 • 13619 Tallinn • registrikood 12205523 • +372 642 4071 • [email protected] • www.utilitas.ee

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla 10a, Tallinn 10142 [email protected] 14.01.2021 Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks Saare-Liivi 3 meretuulepargiga Käesolevaga täpsustab Utilitas OÜ oma 29.04.2020 esitatud ning 11.09.2020, 04.11.2020, 11.11.2020 ning 11.12.2020 täpsustatud taotlust ja selguse huvides esitame tervikteksti uuesti. Tegemist on avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitamisega ning seega tuleb Tarbjakaitse Ja Tehnilise Järelevalve Ametilt taotleda hoonestlusluba. Käesolevale taotlusele on lisatud kavandatava meretuulepargi asukohaplaan ja muud avaliku veekogu ehitisega koormamise seisukohtast olulised andmed. Edasise protsessi käigus täpsustatakse kasutatavat tehnoloogiat ja konkreetseid seadmeid ning nende mõõtmeid ja muid tehnilisi andmeid. Pärast pädeva asutuse määratud keskkonnamõju hindamist esitab taotleja pädevale asutusele keskkonnamõju hindamise aruande. Taotleja esitab taotlusele algselt lisatud dokumendid uuesti, kui need on pärast uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist täpsustunud. Käesolev taotlus on koostatud vastavalt Veeseadus (§218 lg 2) sätestatud nõuetele. 1. Üldinformatsioon Ettevõtte OÜ Utilitas prioriteetne ärisuund on teha investeeringuid taastuvenergiasse selge sooviga aidata Eesti riigil saavutada oma taastuvenergia eesmärke. Sellest tulenevalt on OÜ Utilitase soov rajada meretuulepark Liivi lahte, et toota loodussäästlikult elektrienergiat ja/või vesinikku. Kavandatav meretuulepark on planeeritud rajada Liivi lahte (joonis 1). Kavandatud tegevuse asukoht paikneb Eesti mereala planeerigu eelnõus välja toodud tuuleenergeetika arendamiseks sobival alal. Eesti merealade planeeringu lahenduses tuuleenergeetikaks sobilike alade leidmiseks lähtuti looduslikest oludest, alajaama kaugusest, looduskaitselistest piirangutest, lindude rändekoridoridest, hüljeste uuringutest, riigikaitse õhuseireradarite töövõimest ning kaugusest rannajoonest. Seega on meretuulepargi asukohavaliku sobivuseks mitmed tingimused eelduslikult täidetud. Planeeritav ala jääb lähimast asustusest, milleks on Ruhnu saar, 11,1 km kaugusele ning asub piirkonnas, kus mere sügavus jääb vahemikku 25-40 m. Alale kavandatud elektrituulikute arvuks on kuni 133 ning ühe tuuliku ühikvõimsus saab olema sõltuvalt tehnoloogia arengust kuni 20 MW. Lõplik tuulepargi installeeritud koguvõimsus ja elektrituulikute arv oleneb elektrituuliku tootja valikust ning tuulikute asetusest tuulepargis.

2

Meretuulepargi rajamiseks on vajalik:

 Hoonestusluba ehituse rajamiseks avalikku veekogusse. Otsustaja on Tarbjakaitse Ja Tehnilise Järelevalve Amet.

 Keskkonnamõju hindamine (Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 6 lg 1 p 5 - tuuleelektrijaama püstitamine veekogusse).

 Vee erikasutuse keskkonnaluba (Veeseadus § 2 lg 1). Otsustaja on Keskkonnaamet. Süvendamise vajaduse korral hinnatakse kui palju süvendatavat pinnast üle jääb ja kuhu see paigutatakse. Ehitamisel üle jääva süvendatud pinnase kasutamisel või võõrandamisel tuleb lähtuda maapõueseaduse § st 96 ja 97.

Joonis 1. Kavandatava meretuulepargi asukoht Ruhnu saarest põhjas koos esialgse elektrituulikute paigutuse skeemiga

2. Ehitise kasutamise otstarve Hoonestusloa objektiks olev ehitis on meretuulepark, millesse kuuluvad kuni 133 tuulikut. Hoonestusloa objektiks oleva ehitise kasutamise otstarve on meres paiknevate tuuleelektrijaama rajatiste kaudu elektrienergia ja/või vesiniku tootmine. 3. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed

3

Planeeritavas meretuulepargis on kavas kasutusele võtta tuulikud, mille kogukõrgus merepinnast on vähemalt 400 m, seejuures on elektrituuliku torni kõrgus vähemalt 250 m ning rootori diameeter vähemalt 300 m. Sellise suurusega elektrituuliku nominaalvõimsus on kuni 20 MW. Kasutusele võetavate elektrituulikute täpne tüüp selgub tööprojekti käigus. Kuna planeeritaval alal kõigub meresügavus piirides 25-40 m, siis sellest tulenevalt on tõenäoline, et kasutusele tuleb võtta erinevaid vundamendi konstruktsioone. Kaasajal on kasutust leidnud peamiselt nelja põhitüüpi meretuulikute vundamente (joonis 2), milleks on:

1. Gravitatsioonvundament (Gravity) 2. Vaivundament (Monopile) 3. Kolmjalg-vundament (Tripod) 4. Sõrestikvundament (Jacket)

Joonis 2. Meretuulikute vundamenditüübid

1) Gravitatsioonvundamendi puhul ei toimu merepõhja puurimist ega rammimist ning antud

vundamenditüüp on Eesti mereplaneeringu alusel eelistatuim lahendus meretuulikute paigaldamiseks. Antud vundamenditüüp võib aga vajada merepõhja eelnevat ettevalmistamist. Samas võib antud vundamenditüüp pehmete põhjasetete korral vajuda setetesse vähenenud kontrollitavusega (viltu) ning peamiselt kasutatakse gravitatsioonvundamenti sügavustel kuni 30 m.

2) Vaivundamendi puhul on tegemist kergesti paigaldatava vundamendiga, mis ei vaja eelnevat merepõhja ettevalmistamist. Vundament süvistussügavus võib olla sõltuvalt mere põhjasetetest kuni 15-20 m, kuid antud vundamenditüüp ei ole sobilik kasutamiseks piirkondades, kus merepõhja katavad suured kivirahnud. Kõvade põhjasetete puhul ei pruugi olla vaivundamendi pinnasesse rammimine teostatav, samuti ei ole vaivundament tehniliselt sobiv kasutamiseks regulaarsete jääolude korral. Tavapäraselt kasutatakse vaivundamenti piirkondades, kus meresügavus ulatub kuni 25 m.

3) Kolmjalgvundamenti on sobilik kasutada sügavamas vees, kuni 35 m ja vajab minimaalset merepõhja ettevalmistamist. Kolmvundamendi „jalad“ surutakse merepõhja kuni 10 m sügavusele. Antud vundamenditüüp ei sobi aga kasutamiseks piirkonnas, kus merepõhjas on suured kivirahnud.

4) Sõrestikvundamendi puhul kinnitatakse vundament merepõhja terasvaiade abil ning on kasutusel piirkondades, kus meresügavus ületab 40 m. Tegemist on eeltoodud

4

vundamenditüüpidest keerukama struktuuriga vundamendiga ning üldiselt ei ole eelistatud regulaarsete jääolude korral.

Sarnaselt elektrituulikute tüübile selgub kavandatavate elektrituulikute puhul kasutatav vundamenditüüp pärast täpsemate uuringute tegemist ning eelkõige sõltub see merepõhja geoloogiast. Toodetava elektri suunamiseks elektrivõrku tuleb rajada kaablitrass, mille võimalikud asukohad on välja toodud joonisel 3. Lisaks määratleb Eesti mereala planeering kaablitrassi tinglikud asukohad, millest võimaluse korral ka lähtutakse, kuid kaablitrassi täpsem asukoht selgub samuti pärast uuringuid. Meretuulepargi sises(t)e alajaama(de) ja siseste veekaabelliinide süsteemi asukohad täpsustatakse protsessi käigus.

Joonis 3. Planeeritava ala võimalikud ühendusliinid maismaa alajaamadega

4. Ehitiste arv koormataval alal ning ehitistealune pindala Kavandatav kompleks koosneb kuni 133 tuulikust, kusjuures tuulikute omavaheliseks vahekauguseks on 1,1 km. Elektrituulikute täpne asukoht ja paigutus sõltub täpsest tuulikute tüübist ja suurusest ning keskkonnamõju hindamise tulemusest, kui selguvad rakendatavad keskkonnameetmed ning ala ja mõjutatud objektide keskkonnakoormuse taluvus. Ka

5

elektrituulikute koguarv ja ehitisealuse ala suurus võivad muutuda keskkonnamõju hindamise läbiviimise tulemusel, kui selgub, et soovitud mahus tegevust arendada pole aladel võimalik. Vajadusel muudetakse paigutust vastavalt ala ja sellega seotud kitsendust põhjustavate objektide või keskkonnatingimuste vajadustele. Lisaks tuulikutele rajatakse meretuuleparki ka alajaam, mis paikneb elektrituulikutega analoogsel vundamendil oleval platvormil. Tuulikutest alajaamani rajatakse meretuulepargi sisene veekaabelliinide süsteem. Tuulepargisisesed elektrikaablid paigaldatakse vajadusel mere põhja pinnasesse. Iga tuuliku vundament on praeguse arvestuse kohaselt pindalaga suurusjärgus 500 m². Sellest tulenevalt on kuni 133 elektrituuliku poolt hõlmatav merepõhja pindala 66 500 m², millele lisandub ka alajaama ehitusalane pindala, mis on omakorda, paiknedes elektrituulikuga analoogsel vundamendil, 500 m². Seega on esialgne ehittistealune kogupindala 67 000 m² ehk 0,067 km². 5. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites Meretuulepargi hoonestusloa taotlusega hõlmatav maksimaalne pindala on hinnanguliselt 132 796 553 m² ehk 132,8 km² ning ala koordinaadid on:

x y 6416629,894 445578,723

6433941,358 454600,750 6421474,820 454723,876 6420589,789 454463,772 6420510,414 452947,706 6420232,601 451582,454 6419692,850 450058,451 6419295,974 449177,386 6418446,660 447621,633 6417827,534 446812,007 6417791,195 445615,966

Avaliku veekogu koormatava ala suuruseks saab lugeda ehitistealuse pindala, milleks on 67 000 m² ehk 0,067 km². 6. Uuringu kirjeldus, mida soovitakse enne hoonestusloa andmist teha Tuuleelektrijaama rajamisel veekogusse tuleb algatada keskkonnamõju hindamine (§6 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus). Keskkonnamõjude hindamise raames läbiviidavate uuringute loetelu ja maht täpsustub keskkonnamõju hindamise programmi koostamise käigus, vastavalt asjaomaste asutuste ja huvipoolte tagasisidele. Võimalikud vajalikud uuringud:

 Merepõhja ehitusgeoloogiline uuring  Merepõhja elustiku uuring  Merepõhja elutüübipaikade uuring  Kunstsubstraadi koloniseerimiskatsete uuring

6

 Kalastiku uuring  Kalade koelmualade ja rändeteede kaardistamine  Mereimetajate uuring  Merelinnustiku uuring  Merevee kvaliteedi uuring  Mere põhjasetete uuring  Mõju kaitstavate alade kaitse-eesmärkidele  Infraheli ja heljumi leviku modelleering  Käsitiivaliste uuring  Sotsiaalmajanduslike mõjude uuring  Allveearheoloogiline uuring võimalikul koormataval alal (sh kaablitrassil) ja selle mõjualal  Visuaalne ja müra modelleering  Veeliiklust puudutavad uuringud nagu nt tuulepargi mõju meresidesüsteemidele, AIS

seadmetele ja laevaradarile, võimalik jääolude muutumisest tingitud mõju veeliiklusele  Keskkonnamõjude hindamise protsessi kaasatakse puudutatud osapooled, sealhulgas

kohalikud omavalitsused ja kalurite organisatsioonid  Navigatsiooniriski uuring  Hinnatakse kumulatiivseid mõjusid arvestades teadaolevaid projekte Eestis ja Lätis ning

nende kohta kätte saadavaid avalikke andmeid  Raadiospektri teadusuuring (kui kompensatsioonimeetmed osutuvad raadiospektri teadusuuringu

kohaselt vajalikuks, siis pakutakse nimetatud uuringus või sellega paralleelselt välja ka kompensatsioonimeetmed mereseireradarite töö kompenseerimiseks vastavalt uuringu tulemustele).

Uuringute alana lisatakse kavandatava meretuulepargi asukohale ja selle mõjualale vajadusel ja põhjendatult ka ala, kuhu paigaldatakse merekaablid, mis ühendavad tuulikuid maismaal asuvasse elektrivõrku. 7. Hoonestusloa taotletav kestus OÜ Utilitas taotleb hoonestusluba 50 aastaks.

Utilitas_hoonestusloa_taotlus_Saare_Liivi_4_210114.pdf

OÜ Utilitas Punane 36 • 13619 Tallinn • registrikood 12205523 • +372 642 4071 • [email protected] • www.utilitas.ee

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla 10a, Tallinn 10142 [email protected] 14.01.2021 Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks Saare-Liivi 4 meretuulepargiga Käesolevaga täpsustab Utilitas OÜ oma 29.04.2020 esitatud ning 11.09.2020, 04.11.2020, 11.11.2020 ning 11.12.2020 täpsustatud taotlust ja selguse huvides esitame tervikteksti uuesti. Tegemist on avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitamisega ning seega tuleb Tarbjakaitse Ja Tehnilise Järelevalve Ametilt taotleda hoonestlusluba. Käesolevale taotlusele on lisatud kavandatava meretuulepargi asukohaplaan ja muud avaliku veekogu ehitisega koormamise seisukohtast olulised andmed. Edasise protsessi käigus täpsustatakse kasutatavat tehnoloogiat ja konkreetseid seadmeid ning nende mõõtmeid ja muid tehnilisi andmeid. Pärast pädeva asutuse määratud keskkonnamõju hindamist esitab taotleja pädevale asutusele keskkonnamõju hindamise aruande. Taotleja esitab taotlusele algselt lisatud dokumendid uuesti, kui need on pärast uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist täpsustunud. Käesolev taotlus on koostatud vastavalt Veeseadus (§218 lg 2) sätestatud nõuetele. 1. Üldinformatsioon Ettevõtte OÜ Utilitas prioriteetne ärisuund on teha investeeringuid taastuvenergiasse selge sooviga aidata Eesti riigil saavutada oma taastuvenergia eesmärke. Sellest tulenevalt on OÜ Utilitase soov rajada meretuulepark Liivi lahte, et toota loodussäästlikult elektrienergiat ja/või vesinikku. Kavandatav meretuulepark on planeeritud rajada Liivi lahte (joonis 1). Kavandatud tegevuse asukoht paikneb Eesti mereala planeerigu eelnõus välja toodud tuuleenergeetika arendamiseks sobival alal. Eesti merealade planeeringu lahenduses tuuleenergeetikaks sobilike alade leidmiseks lähtuti looduslikest oludest, alajaama kaugusest, looduskaitselistest piirangutest, lindude rändekoridoridest, hüljeste uuringutest, riigikaitse õhuseireradarite töövõimest ning kaugusest rannajoonest. Seega on meretuulepargi asukohavaliku sobivuseks mitmed tingimused eelduslikult täidetud. Planeeritav ala jääb lähimast asustusest, milleks on Ruhnu saar, 12 km kaugusele ning asub piirkonnas, kus mere sügavus jääb vahemikku 25-40 m. Alale kavandatud elektrituulikute arvuks on kuni 129 ning ühe tuuliku ühikvõimsus saab olema sõltuvalt tehnoloogia arengust kuni 20 MW. Lõplik tuulepargi installeeritud koguvõimsus ja elektrituulikute arv oleneb elektrituuliku tootja valikust ning tuulikute asetusest tuulepargis.

2

Meretuulepargi rajamiseks on vajalik:

 Hoonestusluba ehituse rajamiseks avalikku veekogusse. Otsustaja on Tarbjakaitse Ja Tehnilise Järelevalve Amet.

 Keskkonnamõju hindamine (Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 6 lg 1 p 5 - tuuleelektrijaama püstitamine veekogusse).

 Vee erikasutuse keskkonnaluba (Veeseadus § 2 lg ). Otsustaja on Keskkonnaamet. Süvendamise vajaduse korral hinnatakse kui palju süvendatavat pinnast üle jääb ja kuhu see paigutatakse. Ehitamisel üle jääva süvendatud pinnase kasutamisel või võõrandamisel tuleb lähtuda maapõueseaduse § st 96 ja 97.

Joonis 1. Kavandatava meretuulepargi asukoht Ruhnu saarest põhjas koos esialgse elektrituulikute paigutuse skeemiga

2. Ehitise kasutamise otstarve Hoonestusloa objektiks olev ehitis on meretuulepark, millesse kuuluvad kuni 129 tuulikut. Hoonestusloa objektiks oleva ehitise kasutamise otstarve on meres paiknevate tuuleelektrijaama rajatiste kaudu elektrienergia ja/või vesiniku tootmine. 3. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed

3

Planeeritavas meretuulepargis on kavas kasutusele võtta tuulikud, mille kogukõrgus merepinnast on vähemalt 400 m, seejuures on elektrituuliku torni kõrgus vähemalt 250 m ning rootori diameeter vähemalt 300 m. Sellise suurusega elektrituuliku nominaalvõimsus on kuni 20 MW. Kasutusele võetavate elektrituulikute täpne tüüp selgub tööprojekti käigus. Kuna planeeritaval alal kõigub meresügavus piirides 25-40 m, siis sellest tulenevalt on tõenäoline, et kasutusele tuleb võtta erinevaid vundamendi konstruktsioone. Kaasajal on kasutust leidnud peamiselt nelja põhitüüpi meretuulikute vundamente (joonis 2), milleks on:

1. Gravitatsioonvundament (Gravity) 2. Vaivundament (Monopile) 3. Kolmjalg-vundament (Tripod) 4. Sõrestikvundament (Jacket)

Joonis 2. Meretuulikute vundamenditüübid

1) Gravitatsioonvundamendi puhul ei toimu merepõhja puurimist ega rammimist ning antud

vundamenditüüp on Eesti mereplaneeringu alusel eelistatuim lahendus meretuulikute paigaldamiseks. Antud vundamenditüüp võib aga vajada merepõhja eelnevat ettevalmistamist. Samas võib antud vundamenditüüp pehmete põhjasetete korral vajuda setetesse vähenenud kontrollitavusega (viltu) ning peamiselt kasutatakse gravitatsioonvundamenti sügavustel kuni 30 m.

2) Vaivundamendi puhul on tegemist kergesti paigaldatava vundamendiga, mis ei vaja eelnevat merepõhja ettevalmistamist. Vundament süvistussügavus võib olla sõltuvalt mere põhjasetetest kuni 15-20 m, kuid antud vundamenditüüp ei ole sobilik kasutamiseks piirkondades, kus merepõhja katavad suured kivirahnud. Kõvade põhjasetete puhul ei pruugi olla vaivundamendi pinnasesse rammimine teostatav, samuti ei ole vaivundament tehniliselt sobiv kasutamiseks regulaarsete jääolude korral. Tavapäraselt kasutatakse vaivundamenti piirkondades, kus meresügavus ulatub kuni 25 m.

3) Kolmjalgvundamenti on sobilik kasutada sügavamas vees, kuni 35 m ja vajab minimaalset merepõhja ettevalmistamist. Kolmvundamendi „jalad“ surutakse merepõhja kuni 10 m sügavusele. Antud vundamenditüüp ei sobi aga kasutamiseks piirkonnas, kus merepõhjas on suured kivirahnud.

4) Sõrestikvundamendi puhul kinnitatakse vundament merepõhja terasvaiade abil ning on kasutusel piirkondades, kus meresügavus ületab 40 m. Tegemist on eeltoodud

4

vundamenditüüpidest keerukama struktuuriga vundamendiga ning üldiselt ei ole eelistatud regulaarsete jääolude korral.

Sarnaselt elektrituulikute tüübile selgub kavandatavate elektrituulikute puhul kasutatav vundamenditüüp pärast täpsemate uuringute tegemist ning eelkõige sõltub see merepõhja geoloogiast. Toodetava elektri suunamiseks elektrivõrku tuleb rajada kaablitrass, mille võimalikud asukohad on välja toodud joonisel 3. Lisaks määratleb Eesti mereala planeering kaablitrassi tinglikud asukohad, millest võimaluse korral ka lähtutakse, kuid kaablitrassi täpsem asukoht selgub samuti pärast uuringuid. Meretuulepargi sises(t)e alajaama(de) ja siseste veekaabelliinide süsteemi asukohad täpsustatakse protsessi käigus.

Joonis 3. Planeeritava ala võimalikud ühendusliinid maismaa alajaamadega

4. Ehitiste arv koormataval alal ning ehitistealune pindala Kavandatav kompleks koosneb kuni 129 tuulikust, kusjuures tuulikute omavaheliseks vahekauguseks on 1,1 km. Elektrituulikute täpne asukoht ja paigutus sõltub täpsest tuulikute tüübist ja suurusest ning keskkonnamõju hindamise tulemusest, kui selguvad rakendatavad keskkonnameetmed ning ala ja mõjutatud objektide keskkonnakoormuse taluvus. Ka

5

elektrituulikute koguarv ja ehitisealuse ala suurus võivad muutuda keskkonnamõju hindamise läbiviimise tulemusel, kui selgub, et soovitud mahus tegevust arendada pole aladel võimalik. Vajadusel muudetakse paigutust vastavalt ala ja sellega seotud kitsendust põhjustavate objektide või keskkonnatingimuste vajadustele. Lisaks tuulikutele rajatakse meretuuleparki ka alajaam, mis paikneb elektrituulikutega analoogsel vundamendil oleval platvormil. Tuulikutest alajaamani rajatakse meretuulepargi sisene veekaabelliinide süsteem. Tuulepargisisesed elektrikaablid paigaldatakse vajadusel mere põhja pinnasesse. Iga tuuliku vundament on praeguse arvestuse kohaselt pindalaga suurusjärgus 500 m². Sellest tulenevalt on kuni 129 elektrituuliku poolt hõlmatav merepõhja pindala 64 500 m², millele lisandub ka alajaama ehitusalune pindala, mis on omakorda, paiknedes elektrituulikuga analoogsel vundamendil, 500 m². Seega on esialgne ehitistealune kogupindala 65 000 m² ehk 0,065 km². 5. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites Meretuulepargi hoonestusloa taotlusega hõlmatav maksimaalne pindala on hinnanguliselt 130 881 749 m² ehk 130,88 km² ning ala koordinaadid on:

x y 6433941,358 454600,750 6433866,607 456580,443 6433506,773 468338,550 6433189,273 475842,148 6431855,770 475990,315 6428617,263 472201,474 6424712,006 467364,881 6426754,593 464951,876 6429030,014 462623,538 6429178,181 462327,204 6427654,178 458474,863 6424749,047 455686,149 6421474,820 454723,876

Avaliku veekogu koormatava ala suuruseks saab lugeda ehitistealuse pindala, milleks on 65 000 m² ehk 0,065 km². 6. Uuringu kirjeldus, mida soovitakse enne hoonestusloa andmist teha Tuuleelektrijaama rajamisel veekogusse tuleb algatada keskkonnamõju hindamine (§6 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus). Keskkonnamõjude hindamise raames läbiviidavate uuringute loetelu ja maht täpsustub keskkonnamõju hindamise programmi koostamise käigus, vastavalt asjaomaste asutuste ja huvipoolte tagasisidele. Võimalikud vajalikud uuringud:

 Merepõhja ehitusgeoloogiline uuring  Merepõhja elustiku uuring  Merepõhja elutüübipaikade uuring  Kunstsubstraadi koloniseerimiskatsete uuring

6

 Kalastiku uuring  Kalade koelmualade ja rändeteede kaardistamine  Mereimetajate uuring  Merelinnustiku uuring  Merevee kvaliteedi uuring  Mere põhjasetete uuring  Mõju kaitstavate alade kaitse-eesmärkidele  Infraheli ja heljumi leviku modelleering  Käsitiivaliste uuring  Sotsiaalmajanduslike mõjude uuring  Allveearheoloogiline uuring võimalikul koormataval alal (sh kaablitrassil) ja selle mõjualal  Visuaalne ja müra modelleering  Veeliiklust puudutavad uuringud nagu nt tuulepargi mõju meresidesüsteemidele, AIS

seadmetele ja laevaradarile, võimalik jääolude muutumisest tingitud mõju veeliiklusele  Keskkonnamõjude hindamise protsessi kaasatakse puudutatud osapooled, sealhulgas

kohalikud omavalitsused ja kalurite organisatsioonid  Navigatsiooniriski uuring  Hinnatakse kumulatiivseid mõjusid arvestades teadaolevaid projekte Eestis ja Lätis ning

nende kohta kätte saadavaid avalikke andmeid  Raadiospektri teadusuuring (kui kompensatsioonimeetmed osutuvad raadiospektri teadusuuringu

kohaselt vajalikuks, siis pakutakse nimetatud uuringus või sellega paralleelselt välja ka kompensatsioonimeetmed mereseireradarite töö kompenseerimiseks vastavalt uuringu tulemustele).

Uuringute alana lisatakse kavandatava meretuulepargi asukohale ja selle mõjualale vajadusel ja põhjendatult ka ala, kuhu paigaldatakse merekaablid, mis ühendavad tuulikuid maismaal asuvasse elektrivõrku. 7. Hoonestusloa taotletav kestus OÜ Utilitas taotleb hoonestusluba 50 aastaks.

Utilitas_hoonestusloa_taotlus_Sorve_1_210114.pdf

OÜ Utilitas Punane 36 • 13619 Tallinn • registrikood 12205523 • +372 642 4071 • [email protected] • www.utilitas.ee

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla 10a, Tallinn 10142 [email protected] 14.01.2021 Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks Sõrve 1 meretuulepargiga Käesolevaga täpsustab Utilitas OÜ oma 29.04.2020 esitatud ning 11.09.2020, 04.11.2020, 11.11.2020 ning 11.12.2020 täpsustatud taotlust ja selguse huvides esitame tervikteksti uuesti. Tegemist on avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitamisega ning seega tuleb Tarbjakaitse Ja Tehnilise Järelevalve Ametilt taotleda hoonestlusluba. Käesolevale taotlusele on lisatud kavandatava meretuulepargi asukohaplaan ja muud avaliku veekogu ehitisega koormamise seisukohtast olulised andmed. Edasise protsessi käigus täpsustatakse kasutatavat tehnoloogiat ja konkreetseid seadmeid ning nende mõõtmeid ja muid tehnilisi andmeid. Pärast pädeva asutuse määratud keskkonnamõju hindamist esitab taotleja pädevale asutusele keskkonnamõju hindamise aruande. Taotleja esitab taotlusele algselt lisatud dokumendid uuesti, kui need on pärast uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist täpsustunud. Käesolev taotlus on koostatud vastavalt Veeseadus (§218 lg 2) sätestatud nõuetele. 1. Üldinformatsioon Ettevõtte OÜ Utilitas prioriteetne ärisuund on teha investeeringuid taastuvenergiasse selge sooviga aidata Eesti riigil saavutada oma taastuvenergia eesmärke. Sellest tulenevalt on OÜ Utilitase soov rajada meretuulepark Saaremaa rannikuvetesse, et toota loodussäästlikult elektrienergiat ja/või vesinikku. Kavandatav meretuulepark on planeeritud rajada Saaremaa edalaosas asuvast Sõrve poolsaarest edelasse (joonis 1). Kavandatud tegevuse asukoht paikneb Eesti mereala planeerigu eelnõus välja toodud tuuleenergeetika arendamiseks sobival alal. Eesti merealade planeeringu lahenduses tuuleenergeetikaks sobilike alade leidmiseks lähtuti looduslikest oludest, alajaama kaugusest, looduskaitselistest piirangutest, lindude rändekoridoridest, hüljeste uuringutest, riigikaitse õhuseireradarite töövõimest ning kaugusest rannajoonest. Seega on meretuulepargi asukohavaliku sobivuseks mitmed tingimused eelduslikult täidetud. Planeeritav ala jääb rannikust 10 km kaugusele ning asub piirkonnas, kus mere sügavus jääb vahemikku 25-50 m. Seejuures ei kavandata tuulikuid arendusalal rannajoonele lähemale kui 6 meremiili ehk 11,1 km kaugusele. Alale kavandatud elektrituulikute arvuks on kuni 123 ning ühe tuuliku ühikvõimsus saab olema sõltuvalt tehnoloogia arengust kuni 20 MW. Lõplik tuulepargi

2

installeeritud koguvõimsus ja elektrituulikute arv oleneb elektrituuliku tootja valikust ning tuulikute asetusest tuulepargis. Meretuulepargi rajamiseks on vajalik:

 Hoonestusluba ehituse rajamiseks avalikku veekogusse. Otsustaja on Tarbjakaitse Ja Tehnilise Järelevalve Amet.

 Keskkonnamõju hindamine (Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 6 lg 1 p 5 - tuuleelektrijaama püstitamine veekogusse).

 Vee erikasutuse keskkonnaluba (Veeseadus § 2 lg 1). Otsustaja on Keskkonnaamet. Süvendamise vajaduse korral hinnatakse kui palju süvendatavat pinnast üle jääb ja kuhu see paigutatakse. Ehitamisel üle jääva süvendatud pinnase kasutamisel või võõrandamisel tuleb lähtuda maapõueseaduse § st 96 ja 97.

Joonis 1. Kavandatava meretuulepargi asukoht Sõrve poolsaarest läänes koos esialgse elektrituulikute paigutuse skeemiga

2. Ehitise kasutamise otstarve Hoonestusloa objektiks olev ehitis on meretuulepark, millesse kuuluvad 123 tuulikut. Hoonestusloa objektiks oleva ehitise kasutamise otstarve on meres paiknevate tuuleelektrijaama rajatiste kaudu elektrienergia ja/või vesiniku tootmine. 3. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed

3

Planeeritavas meretuulepargis on kavas kasutusele võtta tuulikud, mille kogukõrgus merepinnast on vähemalt 400 m, seejuures on elektrituuliku torni kõrgus vähemalt 250 m ning rootori diameeter vähemalt 300 m. Sellise suurusega elektrituuliku nominaalvõimsus on kuni 20 MW. Kasutusele võetavate elektrituulikute täpne tüüp selgub tööprojekti käigus. Kuna planeeritaval alal kõigub meresügavus piirides 25-50 m, siis sellest tulenevalt on tõenäoline, et kasutusele tuleb võtta erinevaid vundamendi konstruktsioone. Kaasajal on kasutust leidnud peamiselt nelja põhitüüpi meretuulikute vundamente (joonis 2), milleks on:

1. Gravitatsioonvundament (Gravity) 2. Vaivundament (Monopile) 3. Kolmjalg-vundament (Tripod) 4. Sõrestikvundament (Jacket)

Joonis 2. Meretuulikute vundamenditüübid

1) Gravitatsioonvundamendi puhul ei toimu merepõhja puurimist ega rammimist ning antud

vundamenditüüp on Eesti mereplaneeringu alusel eelistatuim lahendus meretuulikute paigaldamiseks. Antud vundamenditüüp võib aga vajada merepõhja eelnevat ettevalmistamist. Samas võib antud vundamenditüüp pehmete põhjasetete korral vajuda setetesse vähenenud kontrollitavusega (viltu) ning peamiselt kasutatakse gravitatsioonvundamenti sügavustel kuni 30 m.

2) Vaivundamendi puhul on tegemist kergesti paigaldatava vundamendiga, mis ei vaja eelnevat merepõhja ettevalmistamist. Vundament süvistussügavus võib olla sõltuvalt mere põhjasetetest kuni 15-20 m, kuid antud vundamenditüüp ei ole sobilik kasutamiseks piirkondades, kus merepõhja katavad suured kivirahnud. Kõvade põhjasetete puhul ei pruugi olla vaivundamendi pinnasesse rammimine teostatav, samuti ei ole vaivundament tehniliselt sobiv kasutamiseks regulaarsete jääolude korral. Tavapäraselt kasutatakse vaivundamenti piirkondades, kus meresügavus ulatub kuni 25 m.

3) Kolmjalgvundamenti on sobilik kasutada sügavamas vees, kuni 35 m ja vajab minimaalset merepõhja ettevalmistamist. Kolmvundamendi „jalad“ surutakse merepõhja kuni 10 m sügavusele. Antud vundamenditüüp ei sobi aga kasutamiseks piirkonnas, kus merepõhjas on suured kivirahnud.

4) Sõrestikvundamendi puhul kinnitatakse vundament merepõhja terasvaiade abil ning on kasutusel piirkondades, kus meresügavus ületab 40 m. Tegemist on eeltoodud

4

vundamenditüüpidest keerukama struktuuriga vundamendiga ning üldiselt ei ole eelistatud regulaarsete jääolude korral.

Sarnaselt elektrituulikute tüübile selgub kavandatavate elektrituulikute puhul kasutatav vundamenditüüp pärast täpsemate uuringute tegemist ning eelkõige sõltub see merepõhja geoloogiast. Toodetava elektri suunamiseks elektrivõrku tuleb rajada kaablitrass, mille võimalikud asukohad on välja toodud joonisel 3. Lisaks määratleb Eesti mereala planeering kaablitrassi tinglikud asukohad, millest võimaluse korral ka lähtutakse, kuid kaablitrassi täpsem asukoht selgub samuti pärast uuringuid. Meretuulepargi sises(t)e alajaama(de) ja siseste veekaabelliinide süsteemi asukohad täpsustatakse protsessi käigus.

Joonis 3. Planeeritava ala võimalikud ühendusliinid maismaa alajaamadega

4. Ehitiste arv koormataval alal ning ehitistealune pindala Kavandatav kompleks koosneb kuni 123 tuulikust, kusjuures tuulikute omavaheliseks vahekauguseks on 1,1 km. Elektrituulikute täpne asukoht ja paigutus sõltub täpsest tuulikute tüübist ja suurusest ning keskkonnamõju hindamise tulemusest, kui selguvad rakendatavad keskkonnameetmed ning ala ja mõjutatud objektide keskkonnakoormuse taluvus. Ka elektrituulikute koguarv ja ehitisealuse ala suurus võivad muutuda keskkonnamõju hindamise läbiviimise tulemusel, kui selgub, et soovitud mahus tegevust arendada pole aladel võimalik. Vajadusel muudetakse paigutust vastavalt ala ja sellega seotud kitsendust põhjustavate objektide või keskkonnatingimuste vajadustele. Lisaks tuulikutele rajatakse meretuuleparki ka alajaam, mis paikneb elektrituulikutega analoogsel vundamendil oleval platvormil. Tuulikutest alajaamani rajatakse meretuulepargi sisene veekaabelliinide süsteem. Tuulepargisisesed elektrikaablid paigaldatakse vajadusel mere põhja pinnasesse. Iga tuuliku vundament on praeguse arvestuse kohaselt pindalaga suurusjärgus 500 m². Sellest tulenevalt on 123 elektrituuliku poolt hõlmatav merepõhja pindala 61 500 m², millele lisandub ka

5

alajaama ehitusalune pindala, mis on omakorda, paiknedes elektrituulikuga analoogsel vundamendil, 500 m². Seega on esialgne ehitistealune kogupindala 62 000 m² ehk 0,062 km². 5. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites Meretuulepargi hoonestusloa taotlusega hõlmatav maksimaalne pindala on hinnanguliselt 122 030 457 m² ehk 122 km² ning ala koordinaadid on:

x y 6441884,651 358838,841 6442144,022 374442,013 6437294,518 373433,056 6435072,014 373242,555 6434288,846 372586,836 6434185,194 372524,197 6433225,379 371948,307 6433122,506 361806,408 6434035,115 360567,866 6434358,601 360138,228

Avaliku veekogu koormatava ala suuruseks saab lugeda ehitistealuse pindala, milleks on 62 000 m² ehk 0,062 km². 6. Uuringu kirjeldus, mida soovitakse enne hoonestusloa andmist teha Tuuleelektrijaama rajamisel veekogusse tuleb algatada keskkonnamõju hindamine (§6 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus). Keskkonnamõjude hindamise raames läbiviidavate uuringute loetelu ja maht täpsustub keskkonnamõju hindamise programmi koostamise käigus, vastavalt asjaomaste asutuste ja huvipoolte tagasisidele. Võimalikud vajalikud uuringud:

 Merepõhja ehitusgeoloogiline uuring  Merepõhja elustiku uuring  Merepõhja elutüübipaikade uuring  Kunstsubstraadi koloniseerimiskatsete uuring  Kalastiku uuring  Kalade koelmualade ja rändeteede kaardistamine  Mereimetajate uuring  Merelinnustiku uuring  Merevee kvaliteedi uuring  Mere põhjasetete uuring  Mõju kaitstavate alade kaitse-eesmärkidele  Infraheli ja heljumi leviku modelleering  Käsitiivaliste uuring  Sotsiaalmajanduslike mõjude uuring  Allveearheoloogiline uuring võimalikul koormataval alal (sh kaablitrassil) ja selle mõjualal

6

 Visuaalne ja müra modelleering  Veeliiklust puudutavad uuringud nagu nt tuulepargi mõju meresidesüsteemidele, AIS

seadmetele ja laevaradarile, võimalik jääolude muutumisest tingitud mõju veeliiklusele  Keskkonnamõjude hindamise protsessi kaasatakse puudutatud osapooled, sealhulgas

kohalikud omavalitsused ja kalurite organisatsioonid  Navigatsiooniriski uuring  Hinnatakse kumulatiivseid mõjusid arvestades teadaolevaid projekte Eestis ja Lätis ning

nende kohta kätte saadavaid avalikke andmeid  Raadiospektri teadusuuring (kui kompensatsioonimeetmed osutuvad raadiospektri teadusuuringu

kohaselt vajalikuks, siis pakutakse nimetatud uuringus või sellega paralleelselt välja ka kompensatsioonimeetmed mereseireradarite töö kompenseerimiseks vastavalt uuringu tulemustele).

Uuringute alana lisatakse kavandatava meretuulepargi asukohale ja selle mõjualale vajadusel ja põhjendatult ka ala, kuhu paigaldatakse merekaablid, mis ühendavad tuulikuid maismaal asuvasse elektrivõrku. 7. Hoonestusloa taotletav kestus OÜ Utilitas taotleb hoonestusluba 50 aastaks.

Utilitas_hoonestusloa_taotlus_Sorve_2_210114.pdf

OÜ Utilitas Punane 36 • 13619 Tallinn • registrikood 12205523 • +372 642 4071 • [email protected] • www.utilitas.ee

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla 10a, Tallinn 10142 [email protected] 14.01.2021 Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks Sõrve 2 meretuulepargiga Käesolevaga täpsustab Utilitas OÜ oma 29.04.2020 esitatud ning 11.09.2020, 04.11.2020, 11.11.2020 ning 11.12.2020 täpsustatud taotlust ja selguse huvides esitame tervikteksti uuesti. Tegemist on avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitamisega ning seega tuleb Tarbjakaitse Ja Tehnilise Järelevalve Ametilt taotleda hoonestlusluba. Käesolevale taotlusele on lisatud kavandatava meretuulepargi asukohaplaan ja muud avaliku veekogu ehitisega koormamise seisukohtast olulised andmed. Edasise protsessi käigus täpsustatakse kasutatavat tehnoloogiat ja konkreetseid seadmeid ning nende mõõtmeid ja muid tehnilisi andmeid. Pärast pädeva asutuse määratud keskkonnamõju hindamist esitab taotleja pädevale asutusele keskkonnamõju hindamise aruande. Taotleja esitab taotlusele algselt lisatud dokumendid uuesti, kui need on pärast uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist täpsustunud. Käesolev taotlus on koostatud vastavalt Veeseadus (§218 lg 2) sätestatud nõuetele. 1. Üldinformatsioon Ettevõtte OÜ Utilitas prioriteetne ärisuund on teha investeeringuid taastuvenergiasse selge sooviga aidata Eesti riigil saavutada oma taastuvenergia eesmärke. Sellest tulenevalt on OÜ Utilitase soov rajada meretuulepark Saaremaa rannikuvetesse, et toota loodussäästlikult elektrienergiat ja/või vesinikku. Kavandatav meretuulepark on planeeritud rajada Saaremaa edalaosas asuvast Sõrve poolsaarest edelasse (joonis 1). Kavandatud tegevuse asukoht paikneb Eesti mereala planeerigu eelnõus välja toodud tuuleenergeetika arendamiseks sobival alal. Eesti merealade planeeringu lahenduses tuuleenergeetikaks sobilike alade leidmiseks lähtuti looduslikest oludest, alajaama kaugusest, looduskaitselistest piirangutest, lindude rändekoridoridest, hüljeste uuringutest, riigikaitse õhuseireradarite töövõimest ning kaugusest rannajoonest. Seega on meretuulepargi asukohavaliku sobivuseks mitmed tingimused eelduslikult täidetud. Planeeritav ala jääb rannikust 10 km kaugusele ning asub piirkonnas, kus mere sügavus jääb vahemikku 15-40 m. Seejuures ei kavandata tuulikuid arendusalal rannajoonele lähemale kui 6 meremiili ehk 11,1 km kaugusele. Alale kavandatud elektrituulikute arvuks on kuni 105 ning ühe tuuliku ühikvõimsus saab olema sõltuvalt tehnoloogia arengust kuni 20 MW. Lõplik tuulepargi

2

installeeritud koguvõimsus ja elektrituulikute arv oleneb elektrituuliku tootja valikust ning tuulikute asetusest tuulepargis. Meretuulepargi rajamiseks on vajalik:

 Hoonestusluba ehituse rajamiseks avalikku veekogusse. Otsustaja on Tarbjakaitse Ja Tehnilise Järelevalve Amet.

 Keskkonnamõju hindamine (Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 6 lg 1 p 5 - tuuleelektrijaama püstitamine veekogusse).

 Vee erikasutuse keskkonnaluba (Veeseadus § 2 lg 1) -. Otsustaja on Keskkonnaamet. Süvendamise vajaduse korral hinnatakse kui palju süvendatavat pinnast üle jääb ja kuhu see paigutatakse. Ehitamisel üle jääva süvendatud pinnase kasutamisel või võõrandamisel tuleb lähtuda maapõueseaduse § st 96 ja 97.

Joonis 1. Kavandatava meretuulepargi asukoht Sõrve poolsaarest läänes koos esialgse elektrituulikute paigutuse skeemiga

2. Ehitise kasutamise otstarve Hoonestusloa objektiks olev ehitis on meretuulepark, millesse kuuluvad kuni 105 tuulikut. Hoonestusloa objektiks oleva ehitise kasutamise otstarve on meres paiknevate tuuleelektrijaama rajatiste kaudu elektrienergia ja/või vesiniku tootmine. 3. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed

3

Planeeritavas meretuulepargis on kavas kasutusele võtta tuulikud, mille kogukõrgus merepinnast on vähemalt 400 m, seejuures on elektrituuliku torni kõrgus vähemalt 250 m ning rootori diameeter vähemalt 300 m. Sellise suurusega elektrituuliku nominaalvõimsus on kuni 20 MW. Kasutusele võetavate elektrituulikute täpne tüüp selgub tööprojekti käigus. Kuna planeeritaval alal kõigub meresügavus piirides 15-40 m, siis sellest tulenevalt on tõenäoline, et kasutusele tuleb võtta erinevaid vundamendi konstruktsioone. Kaasajal on kasutust leidnud peamiselt nelja põhitüüpi meretuulikute vundamente (joonis 2), milleks on:

1. Gravitatsioonvundament (Gravity) 2. Vaivundament (Monopile) 3. Kolmjalg-vundament (Tripod) 4. Sõrestikvundament (Jacket)

Joonis 2. Meretuulikute vundamenditüübid

1) Gravitatsioonvundamendi puhul ei toimu merepõhja puurimist ega rammimist ning antud

vundamenditüüp on Eesti mereplaneeringu alusel eelistatuim lahendus meretuulikute paigaldamiseks. Antud vundamenditüüp võib aga vajada merepõhja eelnevat ettevalmistamist. Samas võib antud vundamenditüüp pehmete põhjasetete korral vajuda setetesse vähenenud kontrollitavusega (viltu) ning peamiselt kasutatakse gravitatsioonvundamenti sügavustel kuni 30 m.

2) Vaivundamendi puhul on tegemist kergesti paigaldatava vundamendiga, mis ei vaja eelnevat merepõhja ettevalmistamist. Vundament süvistussügavus võib olla sõltuvalt mere põhjasetetest kuni 15-20 m, kuid antud vundamenditüüp ei ole sobilik kasutamiseks piirkondades, kus merepõhja katavad suured kivirahnud. Kõvade põhjasetete puhul ei pruugi olla vaivundamendi pinnasesse rammimine teostatav, samuti ei ole vaivundament tehniliselt sobiv kasutamiseks regulaarsete jääolude korral. Tavapäraselt kasutatakse vaivundamenti piirkondades, kus meresügavus ulatub kuni 25 m.

3) Kolmjalgvundamenti on sobilik kasutada sügavamas vees, kuni 35 m ja vajab minimaalset merepõhja ettevalmistamist. Kolmvundamendi „jalad“ surutakse merepõhja kuni 10 m sügavusele. Antud vundamenditüüp ei sobi aga kasutamiseks piirkonnas, kus merepõhjas on suured kivirahnud.

4) Sõrestikvundamendi puhul kinnitatakse vundament merepõhja terasvaiade abil ning on kasutusel piirkondades, kus meresügavus ületab 40 m. Tegemist on eeltoodud

4

vundamenditüüpidest keerukama struktuuriga vundamendiga ning üldiselt ei ole eelistatud regulaarsete jääolude korral.

Sarnaselt elektrituulikute tüübile selgub kavandatavate elektrituulikute puhul kasutatav vundamenditüüp pärast täpsemate uuringute tegemist ning eelkõige sõltub see merepõhja geoloogiast. Toodetava elektri suunamiseks elektrivõrku tuleb rajada kaablitrass, mille võimalikud asukohad on välja toodud joonisel 3. Lisaks määratleb Eesti mereala planeering kaablitrassi võimalikud asukohad, millest võimaluse korral ka lähtutakse, kuid kaablitrassi täpsem asukoht selgub samuti pärast uuringuid. Meretuulepargi sises(t)e alajaama(de) ja siseste veekaabelliinide süsteemi asukohad täpsustatakse protsessi käigus.

Joonis 3. Planeeritava ala võimalikud ühendusliinid maismaa alajaamadega

4. Ehitiste arv koormataval alal ning ehitistealune pindala Kavandatav kompleks koosneb kuni 105 tuulikust, kusjuures tuulikute omavaheliseks vahekauguseks on 1,1 km. Elektrituulikute täpne asukoht ja paigutus sõltub täpsest tuulikute tüübist ja suurusest ning keskkonnamõju hindamise tulemusest, kui selguvad rakendatavad keskkonnameetmed ning ala ja mõjutatud objektide keskkonnakoormuse taluvus. Ka elektrituulikute koguarv ja ehitisealuse ala suurus võivad muutuda keskkonnamõju hindamise läbiviimise tulemusel, kui selgub, et soovitud mahus tegevust arendada pole aladel võimalik. Vajadusel muudetakse paigutust vastavalt ala ja sellega seotud kitsendust põhjustavate objektide või keskkonnatingimuste vajadustele. Lisaks tuulikutele rajatakse meretuuleparki ka alajaam, mis paikneb elektrituulikutega analoogsel vundamendil oleval platvormil. Tuulikutest alajaamani rajatakse meretuulepargi sisene veekaabelliinide süsteem. Tuulepargisisesed elektrikaablid paigaldatakse vajadusel mere põhja pinnasesse. Iga tuuliku vundament on praeguse arvestuse kohaselt pindalaga suurusjärgus 500 m². Sellest tulenevalt on 105 elektrituuliku poolt hõlmatav merepõhja pindala 52 500 m², millele lisandub ka

5

alajaama ehitusalune pindala, mis on omakorda, paiknedes elektrituulikuga analoogsel vundamendil, 500 m². Seega on esialgne ehitistealune kogupindala 53 000 m² ehk 0,053 km². 5. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites Meretuulepargi hoonestusloa taotlusega hõlmatav maksimaalne pindala on hinnanguliselt 113 325 643 m² ehk 113,33 km² ning ala koordinaadid on:

x y 6433122,506 361806,408 6433225,379 371948,307 6432383,842 371443,385 6429632,170 370490,883 6426986,331 370363,883 6424001,825 370617,884 6419408,649 367887,378 6414017,866 363301,577 6419562,092 360989,920 6420847,985 362045,366 6424806,160 364331,371 6431854,674 363527,036

Avaliku veekogu koormatava ala suuruseks saab lugeda ehitistealuse pindala, milleks on 53 000 m² ehk 0,053 km². 6. Uuringu kirjeldus, mida soovitakse enne hoonestusloa andmist teha Tuuleelektrijaama rajamisel veekogusse tuleb algatada keskkonnamõju hindamine (§6 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus). Keskkonnamõjude hindamise raames läbiviidavate uuringute loetelu ja maht täpsustub keskkonnamõju hindamise programmi koostamise käigus, vastavalt asjaomaste asutuste ja huvipoolte tagasisidele. Võimalikud vajalikud uuringud:

 Merepõhja ehitusgeoloogiline uuring  Merepõhja elustiku uuring  Merepõhja elutüübipaikade uuring  Kunstsubstraadi koloniseerimiskatsete uuring  Kalastiku uuring  Kalade koelmualade ja rändeteede kaardistamine  Mereimetajate uuring  Merelinnustiku uuring  Merevee kvaliteedi uuring  Mere põhjasetete uuring  Mõju kaitstavate alade kaitse-eesmärkidele  Infraheli ja heljumi leviku modelleering  Käsitiivaliste uuring  Sotsiaalmajanduslike mõjude uuring

6

 Allveearheoloogiline uuring võimalikul koormataval alal (sh kaablitrassil) ja selle mõjualal  Visuaalne ja müra modelleering  Veeliiklust puudutavad uuringud nagu nt tuulepargi mõju meresidesüsteemidele, AIS

seadmetele ja laevaradarile, võimalik jääolude muutumisest tingitud mõju veeliiklusele  Taotlusega hõlmatud alad piirnevad Kura kurgu hoiualaga, mis kuulub Natura 2000

võrgustikku Kura kurgu linnualana. KMH programmi koostamise käigus tuleb läbi viia Natura eelhindamine, mille käigus prognoositakse tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku alale ning sealsetele kaitse eesmärkidele, otsustades asjakohase hindamise vajalikkuse üle.

 Keskkonnamõjude hindamise protsessi kaasatakse puudutatud osapooled, sealhulgas kohalikud omavalitsused ja kalurite organisatsioonid

 Navigatsiooniriski uuring  Hinnatakse kumulatiivseid mõjusid arvestades teadaolevaid projekte Eestis ja Lätis ning

nende kohta kätte saadavaid avalikke andmeid  Raadiospektri teadusuuring (kui kompensatsioonimeetmed osutuvad raadiospektri teadusuuringu

kohaselt vajalikuks, siis pakutakse nimetatud uuringus või sellega paralleelselt välja ka kompensatsioonimeetmed mereseireradarite töö kompenseerimiseks vastavalt uuringu tulemustele).

Uuringute alana lisatakse kavandatava meretuulepargi asukohale ja selle mõjualale vajadusel ja põhjendatult ka ala, kuhu paigaldatakse merekaablid, mis ühendavad tuulikuid maismaal asuvasse elektrivõrku. 7. Hoonestusloa taotletav kestus OÜ Utilitas taotleb hoonestusluba 50 aastaks.

kiri_digiallkirjaga_16-7_20-06527-044.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

KATI TAMTIK 48805206019 2022-07-13 12:27:10

14.01.2021 UW taotlused.zip

Adressaatide nimekiri.pdf

Adressaatide nimekiri

Kaitseministeerium [email protected]

Keskkonnaamet [email protected]

Keskkonnaministeerium [email protected]

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected]

Muinsuskaitseamet [email protected]

Rahandusministeerium [email protected]

Maaeluministeerium [email protected]

Terviseamet [email protected]

Transpordiamet [email protected]

Siseministeerium [email protected]

Politsei- ja Piirivalveamet [email protected]

Päästeamet [email protected]

Ruhnu Vallavalitsus [email protected]

Saaremaa vallavalitsus [email protected]

kiri_digiallkirjaga_16-7_20-06527-044.pdf

Nimekirja alusel 13.07.2022 nr 16-7/20-06527-044

Utilitas Wind OÜ hoonestusloa taotlustele seisukoha küsimine

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on vastavalt ehitusseadustiku (edaspidi VeeS) § 1131-11320 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle.

Utilitas OÜ (registrikood 12205523) esitas 29.04.2020 TTJA-le kuus hoonestusloa taotlust avaliku veekogu koormamiseks tuuleelektrijaamaga. Neli taotlust esitati Ruhnu saare lähistele kavandatava tuuleelektrijaama rajamiseks ning kaks taotlust esitati Sõrve poolsaare lähistele kavandatava tuuleelektrijaama rajamiseks. Taotlustega kaasas oli Elering AS-i poolt 09.04.2020 kirjaga nr 2-7/2020/311-2 väljastatud tehnilised tingimused „Tehnilised tingimused Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa taotluse juurde“.

Utilitas teavitas 14.01.2022 TTJA-d, et Saare-Liivi 1-4 ja Sõrve 1-2 hoonestusloa taotluste taotleja kui menetlusosalise õigused ja kohustused on Utilitase taastuvenergia tootmise käitise koosseisus üle läinud teisele Utilitase kontserni ühingule OÜ Utilitas Wind. Sellest tulenevalt käsitleb TTJA nimetatud hoonestusloa taotlejana OÜ-d Utilitas Wind (registrikood 16171123).

Alates 07.05.2022 on hoonestusloa menetlusega seotud normid sätestatud ehitusseadustikus. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 251 lg 1 näeb ette, et alates 2017. aasta 25. maist kuni ehitusseadustiku 12. peatüki 3. jao jõustumiseni esitatud hoonestusloa taotlus menetletakse lõpuni taotluse esitamise ajal kehtinud menetlus- ja materiaalõiguse normide kohaselt, välja arvatud juhul, kui käesolevas paragrahvis on sätestatud teisiti. Sellest tulenevalt menetleb TTJA Utilitas Wind OÜ hoonestusloa taotlusi 29.04.2020 kehtinud veeseaduse redaktsiooni alusel, millele lisanduvad EhSRS-i kohased rakendussätted.

TTJA on Utilitas Wind OÜ hoonestusloa taotlustele küsinud 12.05.2020 kirjaga nr 16-7/20-06527-002 veeseaduse (VeeS) § 219 lg 2 alusel asjaomaste asutuste käest seisukohti. Pärast taotleja poolt täiendatud hoonestusloa taotluste esitamist küsis TTJA asjaomaste asutuste käest uuesti seisukohti 06.10.2020 kirjaga nr 16-7/20-06527-020.

Utilitas Wind OÜ edastas TTJA-le EhSRS § 251 lg 3 alusel EhS § 1133 lõike 2 punktides 8–9 sätestatud andmed.

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

Selgitame, et taotluste esitamise hetkel oli koostamisel üleriigiline mereala planeering ning seetõttu oli menetlus peatatud. Vabariigi Valitsus kehtestas mereala planeeringu 12. mail 2022 korraldusega nr 146 ning sellest tulenevalt küsib TTJA asjaomaste asutuste käest uuesti Utilitas Wind OÜ esitatud kuule hoonestusloa taotlusele seisukohti vastavalt VeeS § 219 lg 2.

Kavandatava tegevuse puhul on tegemist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 p 5 alusel olulise keskkonnamõjuga ning keskkonnamõju hindamine on KeHJS § 3 lg 1 p 1 alusel kohustuslik. KeHJS § 11 lg 3 alusel ei pea keskkonnamõju hindamise algatamist põhjendama, kui kavandatakse olulise keskkonnamõjuga tegevust.

Vastavalt VeeS § 219 lg 2 otsustab pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist.

Tuginedes eeltoodut, edastame Utilitas Wind OÜ 29.04.2020 esitatud ning 14.01.2021 täiendatud hoonestusloa taotluste dokumendid ja 4.02.2021 Saare-Liivi 3 ala koordinaatide täpsustuse arvamuse avaldamiseks hoonestusloa menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks.

Utilitas Wind OÜ hoonestusloa taotlused kattuvad ka tuuleenergeetika alal olevate reservaladega, mille tingimustega on taotleja nõustunud, siis palume Rahandusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohta, kas käesoleval ajal saab reservaladele taotleda hoonestusluba ning kas nendele aladele saab algatada hoonestusloa menetlust arvestades planeeringuga sätestatud tingimustega.

Oma arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] 30 päeva jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kati Tamtik ehitus- ja raudteeosakonna juhataja

Lisad: Hoonestusloa taotlused (6) Tehnilised tingimused Saare-Liivi 3 täpsustatud koordinaadid Nimekiri

Liina Roosimägi +372 667 2004 [email protected]