Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

1

EELNÕU

30.04.2025

Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja karistusregistri seaduse

muutmise seadus

§ 1. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine

Atmosfääriõhu kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduses asendatakse sõna „jahutusseadmed“ läbivalt sõnaga „külmutusseadmed“ vastavas

käändes;

2) paragrahvi 183 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Osoonikihti kahandavad ained on käesoleva seaduse tähenduses ained, mis on nimetatud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/590 osoonikihti kahandavate ainete kohta

(ELT L, 20.02.2024, lk 1–46) I ja II lisas.“;

3) paragrahvi 184 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Osoonikihti kahandavate ainete käitlemine on käesoleva seaduse tähenduses kõik

toimingud osoonikihti kahandavate ainetega, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruses (EL) 2024/590 ja selle rakendusmäärustes.“;

4) paragrahv 185 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Osoonikihti kahandavate ainete, neid aineid sisaldavate või nendel ainetel põhinevate toodete

ja seadmete käitlemine on piiratud või keelatud. Erandid nimetatud keelust on sätestatud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/590 III ja IV peatükis.“;

5) paragrahvis 187 asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr

1005/2009“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/590“;

6) seaduse 7. peatüki 6. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Fluoritud kasvuhoonegaasid ja nende käitlemine, fluoritud kasvuhoonegaase ja nende

alternatiive käitleva isiku pädevusnõuded ning fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti

kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide, mahutite ja

käitlemistoimingute register“;

7) paragrahv 189 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠189. Fluoritud kasvuhoonegaasid ja nende alternatiivid

(1) Fluoritud kasvuhoonegaasid on käesoleva seaduse tähenduses ained, mis on nimetatud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573, milles käsitletakse fluoritud

kasvuhoonegaase ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 ja tunnistatakse

kehtetuks määrus (EL) 517/2014 (ELT L, 2024/573, 20.2.2024, lk 1–67), I–III lisas ning mis

esinevad kas eraldiseisva aine või seguna.

(2) Fluoritud kasvuhoonegaaside alternatiivid on ammoniaak (NH3), süsinikdioksiid (CO2) ja

süsivesinikud või muud asjakohased ained, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruses (EL) 2024/573 või selle rakendusmäärustes.“;

2

8) paragrahvi 190 täiendatakse pärast tekstiosa „Kyoto protolli“ tekstiosaga „Montreali

protokolli“;

9) paragrahvi 191 lõigetes 1, 2 ja 4 asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruses nr (EL) 517/2014“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)

2024/573“;

10) paragrahvi 1911 lõiget 1 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses:

„Ühekordsetele mahutitele rakenduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2024/573 artikli 11 punktis 3 sätestatud nõuded.“;

11) paragrahvi 192 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete,

seadmete, süsteemide ja mahutite ning käitlemistoimingute register FOKA (edaspidi FOKA

register) on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kuhu koondatakse

andmed fluoritud kasvuhoonegaase või osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate paiksete

külmutus- ja kliimaseadmete, soojuspumpade, elektrijaotlate ning tuletõrjeseadmete

kasutusvaldkonna, aine koguste, tüübi ja käitlemistoimingute kohta.“;

12) paragrahvi 192 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses:

„(4) Lõikes 1 nimetatud seadmed kantakse FOKA registrisse, kui need sisaldavad:

1) viis või enam CO2 ekvivalenttonni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573

I lisas nimetatud fluoritud kasvuhoonegaase;

2) üks kilogramm või enam Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 II lisa

1. jaos nimetatud fluoritud kasvuhoonegaase, mida kasutatakse mujal kui vahtudes;

3) kolm kilogrammi või enam osoonikihti kahandavaid aineid, mis on nimetatud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/590 I lisas.

(5) Hermeetiliselt suletud seadmeid ei kanta FOKA registrisse, kui tootja on need märgistanud

hermeetiliselt suletud seadmetena ja need vastavad ühele järgmistest tingimustest:

1) sisaldavad vähem kui 10 CO2 ekvivalenttonni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2024/573 I lisas loetletud fluoritud kasvuhoonegaase;

2) sisaldavad vähem kui kaks kilogrammi määruse (EL) 2024/573 II lisa 1. jaos loetletud

fluoritud kasvuhoonegaase;

3) sisaldavad vähem kui kolm kilogrammi määruse (EL) nr 2024/590 I lisas loetletud

osoonikihti kahandavaid aineid;

4) sisaldavad vähem kui kolm kilogrammi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2024/573 lisades nimetatud fluoritud kasvuhoonegaase ning on paigaldatud eluhoonetesse.

(6) Elektrijaotlat ei kanta FOKA registrisse, kui see vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2024/573 artikli 5 lõike 1 teises alalõigus sätestatud tingimustele.“;

13) paragrahvi 193 lõiked 1–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kõik käesoleva seaduse § 192 lõike 4 punktides 1–3 nimetatud tooted, seadmed või

süsteemid peab käitleja registreerima FOKA registris.

(2) Käitleja peab käesoleva seaduse § 192 lõike 4 punktides 1–3 nimetatud toote, seadme või

süsteemi FOKA registris registreerima kahe nädala jooksul selle paigaldamisest arvates.

(3) Kui käesoleva seaduse § 192 lõike 4 punktides 1–3 nimetatud aine kogust sisaldav toode,

seade, süsteem või mahuti on juba FOKA registris registreeritud, peab käitleja selle toote,

seadme, süsteemi või mahuti võõrandamise, kasutusvalduse ülemineku või kasutuselt

3

kõrvaldamise ning jäätmekäitlejale üleandmise või mahuti hoiustamise registreerima FOKA

registris kahe nädala jooksul toimingust arvates.

(4) Pädev käitlemistoimingu tegija peab käesoleva seaduse § 192 lõike 4 punktides 1–3

nimetatud aine kogust sisaldava toote, seadme, süsteemi või mahuti käitlemistoimingu FOKA

registris registreerima viie tööpäeva jooksul toimingust arvates.

(5) Kui käesoleva seaduse § 192 lõike 4 punktides 1–3 nimetatud aine kogust sisaldavat toodet,

seadet või süsteemi ümberehitamise käigus muudetakse, täiendab käitleja FOKA registri

andmekoosseisu muudetud toote, seadme või süsteemi andmetega kahe nädala jooksul

ümberehitamise lõpetamisest arvates.“;

14) paragrahvi 194 lõike 2 punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) komisjoni rakendusmääruse (EL) 2025/625, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/573 füüsilistele ja juriidilistele isikutele antavate

sertifikaatide miinimumnõuded ja selliste sertifikaatide vastastikkuse tunnustamise tingimused

seoses teatavaid fluoritud kasvuhoonegaase või asjakohaseid alternatiive sisaldavate paiksete

tuletõrjeseadmetega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EÜ) nr 304/2008

(ELT L 31.03.2025, lk1–8), artikli 2 lõikes 1;

2) komisjoni rakendusmääruse (EL) 2025/623, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/573 füüsilistele isikutele antavate sertifikaatide

miinimumnõuded ja selliste sertifikaatide vastastikkuse tunnustamise tingimused seoses

seadmetest fluoritud kasvuhoonegaasidel põhinevate lahustite kokkukogumisega ning

tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EÜ) nr 306/2008 (ELT T L, 31.03.2025, lk

1–6), artikli 2 lõikes 1;“;

15) paragrahvi 194 lõike 2 punktid 4 ja 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) komisjoni rakendusmääruse (EL) 2025/627, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/573 füüsilistele isikutele antavate sertifikaatide

miinimumnõuded ja selliste sertifikaatide vastastikkuse tunnustamise tingimused seoses

fluoritud kasvuhoonegaase paiksete elektrijaotlate paigaldamise, hoolduse, teeninduse,

parandamise ja kasutuselt kõrvaldamise ning paiksetest elektrijaotlatest fluoritud

kasvuhoonegaaside kokkukogumisega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus

(EÜ) nr 2015/2066 (ELT L 31.03.2025, lk1–6), artikli 2 lõikes 1;

5) komisjoni rakendusmääruse (EL) 2024/2215, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/573 miinimumnõuded, mille alusel antakse

füüsilistele ja juriidilistele isikutele sertifikaate seoses fluoritud kasvuhoonegaase või nende

alternatiive sisaldavate paiksete külmutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpadega,

orgaanilise Rankine`i ringprotsessi põhimõttel töötavate seadmetega ning külmikveokite,

-haagiste ja -kergsõidukite, konteinerite ja rongivagunite külmutusseadmetega, samuti sellise

sertifikaatide vastastikuse tunnustamise tingimused, ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni

rakendusmäärus (EL) 2015/2067 (ELT L, 09.09.2024, lk 1–19), artikli 2 lõikes 1;“;

16) seadust täiendatakse §-ga 1951 järgmises sõnastuses:

„§ 1951. Täiendkoolitused, kutse- ja osakutsete taastõendamine ning kutsetunnistuste

kehtetuks tunnistamine

(1) Paragrahvi 194 lõike 2 punktides 1 ja 5 nimetatud kutse- või osakutsetunnistuse omaja peab

osalema vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu rakendusmääruse (EL) 2025/625 ja (EL)

2024/2215 kohasel täiendkoolitustel või kutse või osakutse taastõendamisel vastavalt kutse

4

andmise korras nimetatud intervallile, kuid esimene koolitus tuleb läbida mitte hiljem kui 12.

märtsil 2029. aastal.

(2) Kui lõikes 1 nimetatud tingimust ei täideta, on kutseseaduse § 6 lõikes 2 nimetatud

kutseasutuse ülesannete täitjal õigus kutse-või osakutsetunnistus kehtetuks tunnistada.

(3)Väljastatud kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamisel kohaldatakse kutseseaduse §-i 22.“;

17) paragrahv 197 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 197. Fluoritud kasvuhoonegaase või nende alternatiive sisaldava toote, seadme või

süsteemi käitlemise loa kohustuslikkus

(1) Fluoritud kasvuhoonegaase või nende alternatiive sisaldava toote, seadme või süsteemi

käitlemise luba (edaspidi käitlemisluba) on kohustuslik füüsilisest isikust ettevõtjatele ja

juriidilistele isikutele, kui käideldakse järgmiseid seadmeid:

1) paiksed külmutusseadmed;

2) paiksed kliimaseadmed ja soojuspumbad;

3) paiksed orgaanilise Rankine’i ringprotsessi põhimõttel töötavad seadmed;

4) külmikveokite ja -haagiste külmutusseadmed;

5) külmikkergsõidukite, konteinerite, sealhulgas külmutuskonteinerite ja rongivagunite

külmutusseadmed;

6) paiksed tuletõrjeseadmed.

(2) Lõike 1 punktides 1–5 nimetatud seadmete puhul on käitlemisluba nõutud järgmisteks

käitlemistoiminguteks:

1) paigaldamine, parandamine, hooldus või teenindus ja kasutuselt kõrvaldamine, kui need

seadmed sisaldavad määruse (EL) 2024/573 I lisas ja II lisa 1. jaos nimetatud fluoritud

kasvuhoonegaase või ammoniaaki (NH3), süsinikdioksiidi (CO2) või süsivesinikke (HC-d);

2) lekkekontroll ja aine kokkukogumine, kui need seadmed sisaldavad fluoritud

kasvuhoonegaase, mis on nimetatud määruse (EL) 2024/573 I lisas ja II lisa 1. jaos.

(3) Lõike 1 punktis 6 nimetatud seadmete puhul on käitlemisluba nõutud järgmisteks

käitlemistoiminguteks:

1) paigaldamine, parandamine, hooldus või teenindus ja kasutuselt kõrvaldamine, kui need

seadmed sisaldavad määruse (EL) 2024/573 I lisas ja II lisa 1. jaos nimetatud fluoritud

kasvuhoonegaase või NOVEC-i ehk perfluoro(2-metüül-3-pentanooni), trifluorojodometaani

(trifluorometüüljodiidi), 2-bromo-3,3,3-trifluoroprop-1-eeni (2-BTP);

2) lekkekontroll ja aine kokkukogumine, kui need seadmed sisaldavad fluoritud

kasvuhoonegaase, mis on nimetatud määruse (EL) 2024/573 I lisas ja II lisa 1. jaos.“;

18) paragrahvi 198 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitleja peab vastama

Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2024/2215 artikli 6 lõikes 1 ja Euroopa Komisjoni

rakendusmääruse EL 2025/625 artikli 5 lõikes 1 sätestatud nõuetele.“;

19) paragrahvi 200 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) käesoleva seaduse §-s 197 nimetatud tegevusvaldkond, käitlemiseks lubatud fluoritud

kasvuhoonegaasi või nende alternatiivide kogused seadmetes ja soojuspumpades ning

käitlemistoimingud;“;

20) paragrahvi 202 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

5

„Fluoritud kasvuhoonegaase või nende alternatiive sisaldava toote, seadme ja süsteemi

käitlemisloa taotlemise ja muutmise täpsustatud korra, käitlemisloa taotluse ja käitlemisloa

täpsustatud nõuded ja andmekoosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

21) paragrahvis 205 asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

517/2014“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573“;

22) paragrahvi 206 lõigetes 1–5 asendatakse tekstiosa „20. juuniks“ tekstiosaga „20. aprilliks“;

23) paragrahvi 206 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Elektrijaotla omanik, kelle valduses on väävelheksafluoriidi (edaspidi SF6) sisaldav

pingejaotla, esitab Kliimaministeeriumile iga aasta 20. aprilliks aruande kõikides tema valduses

olevate alajaamade pingejaotlates sisalduva SF6 koguse, uutesse ja renoveeritud

pingejaotlatesse lisatud SF6 koguse, hoolduse käigus lisatud SF6 koguse, laos uuesti

kasutuselevõtu ootel olevates seadmetes sisalduva SF6 koguse, seadmetest kokku kogutud SF6

koguse ning kokku kogutud ja jäätmekäitlejale üle antud või omanikule edasiseks kasutamiseks

jäetud SF6 koguste kohta.“;

24) paragrahv 206 lõike 6 teksti täiendatakse pärast tekstiosa „andmeid koondavate asutuste“

tekstiosaga „ja ettevõtjate“;

25) seadust täiendatakse §-ga 2062 järgmises sõnastuses:

„§ 2062. Väävelheksafluoriidi sisaldava pingejaotla kasutuselevõtmisest teavitamine

Elektrijaotla omanik, kes võtab väävelheksafluoriidi sisaldava pingejaotla kasutusele peale

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artikli 13 paragrahvis 9 nimetatud

keelu kuupäeva teavitab lõikes 17 loetletud juhtumitel Keskkonnaametit, nimetades määruse

erisuse koos põhjendusega. Kui tegemist on hankel põhineva erisusega, tuleb viidata ka

hankedokumentide süsteemi toimikule.“;

26) paragrahvi 222 punktides 1 ja 3 asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruses (EL) nr 517/2014“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)

2024/573“;

27) paragrahvi 222 punkti 2 täiendatakse pärast tekstiosa „seadmete ja süsteemide impordi“

tekstiosaga „ning ekspordi“;

28) paragrahvi 223 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Korrakaitseseaduse § 53 rakendamisel tuleb osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud

kasvuhoonegaaside puhul arvestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) 2024/590

ja 2024/573 sätestatud keelde ja piiranguid.

(4) Korrakaitseorganil on õigus ajutiselt keelata isiku, kes on toime pannud Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 või (EL) 2024/590 kohase raske rikkumise või määruste

korduva rikkumise, fluoritud kasvuhoonegaaside, osoonikihti kahandavate ainete või neid

gaase sisaldavate või neil põhinevate toodete ja seadmete kasutamine, tootmine, import, eksport

või turule laskmine.“;

29) paragrahv 236 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 236. Osoonikihi kaitsmise eesmärgil keelatud ainete, neid aineid sisaldava või nendel

ainetel põhineva toote, seadme ja mahuti kokku kogumise, lekkekontrolli ja märgistamise

kohustuse täitmata jätmine

6

„(1) Osoonikihi kaitsmise eesmärgil keelatud ainete kogumise nõude täitmata jätmise neid

aineid sisaldavate või nendel ainetel põhinevate toodete, seadmete, süsteemide või mahutite

nõuetele mitte vastava lekkekontrolli või märgistamise eest või lekkekontrolli tegemata või

märgistamata jätmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“;

30) seadust täiendatakse §-ga 2361 järgmises sõnastuses:

„§ 2361. Osoonikihi kaitsmise eesmärgil keelatud ainete, neid aineid sisaldavate või nendel

ainetel põhinevate toodete, seadmete või mahutite ebaseaduslik tootmine, kasutamine,

paigaldamine, hooldamine, teenindamine, import, eksport või turule laskmine

(1) Osoonikihi kaitsmise eesmärgil keelatud ainete ebaseadusliku tootmise, neid aineid

sisaldavate või nendel ainetel põhinevate toodete, seadmete, süsteemide või mahutite

ebaseadusliku kasutamise, paigaldamise, hooldamise, teenindamise, impordi, ekspordi või

turule laskmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni viiekordses asjaomaste gaaside või neid sisaldavate toodete,

seadmete, süsteemide või mahutite turuväärtusele vastavas summas.

(2) Sama teo eest kui rikkumine kordub viie aasta jooksul, –

karistatakse rahatrahviga kuni kaheksakordses asjaomaste gaaside või neid gaase sisaldavate

toodete, seadmete ja mahutite turuväärtusele vastavas summas.

(3) Fluoritud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate ainete või neid gaase sisaldavate

või neil põhinevate toodete, seadmete ja süsteemide turuväärtuse hindamisel lähtutakse

tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 65 sätestatust, võttes aluseks karistuse määramise ajahetke.

(4) Kui lõikes 3 nimetatud turuväärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, on turuväärtus

soetusmaksumus või omahind.“;

31) paragrahvi 238 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2024/573 kohaste fluoritud

kasvuhoonegaaside kasutamise nõuete, sealhulgas artikli 13 lõike 9 kohase elektrijaotla

kasutusele võtmise nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni viiekordses asjaomaseid gaase sisaldava toote, seadme või

mahuti turuväärtusele vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui rikkumine kordub viie aasta jooksul, –

karistatakse rahatrahviga kuni kaheksakordses asjaomaseid gaase sisaldavate toodete, seadmete

ja mahutite turuväärtusele vastavas summas.

(3) Käesolevas paragrahvis mõistetakse kasutamist määruse (EL) 2024/573 artikli 2 punktis 36

esitatud tähenduses.“;

32) seadust täiendatakse §-ga 2381 järgmises sõnastuses:

㤠2381. Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate seadmete ja toodete kohta andmete

esitamine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artiklis 13 nimetatud teavitamise

või andmete säilitamise kohustuse ning artiklites 11 ja 19 sätestatud vastavusdeklaratsiooni

säilitamise nõude rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

7

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.“;

33) paragrahvi 239 pealkirja ja lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „süsteemide lekke

vältimise“ tekstiosaga „lekke tuvastamise süsteemi olemasolu,“;

34) paragrahvis 240 asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr

517/2017“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/573“;

35) paragrahvis 241 asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

517/2017“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573“;

36) seadust täiendatakse §-ga 2401 järgmises sõnastuses:

㤠2401. Fluoritud kasvuhoonegaaside ebaseaduslik tootmine, import ja eksport

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 kohaste tootmise nõuete rikkumise

ja tootmisõiguseta tootmise, ebaseadusliku impordi ja ekspordi eest –

karistatakse rahatrahviga kuni viiekordses asjaomaste gaaside turuväärtusele vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui rikkumine kordub viie aasta jooksul, –

karistatakse rahatrahviga kuni kaheksakordses asjaomaste gaaside turuväärtusele vastavas

summas.“;

37) paragrahvi 242 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses

(EL) nr 517/2014“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573

artiklis 12“ ja tekstiosa „Euroopa Komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 2015/2068“ tekstiosaga

„Euroopa Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2024/2174“;

38) paragrahvi 243 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artikli 26 kohaste

aruandlusnõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.“;

39) paragrahv 244 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 244. Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava või nendel ainetel põhineva toote, seadme

ebaseaduslik turule laskmine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artiklis 11 ning IV lisas nimetatud

fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate või neil põhinevate toodete ja seadmete turule laskmise

keeldude rikkumise ning toote või seadme ebaseadusliku turule laskmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni viiekordses asjaomaseid gaase sisaldava toote, seadme või

mahuti turuväärtusele vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui rikkumine kordub viie aasta jooksul, –

karistatakse rahatrahviga kuni kaheksakordses asjaomaseid gaase sisaldavate toodete, seadmete

ja mahutite turuväärtusele vastavas summas.“;

40) paragrahv 2441 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

8

„§ 2441. Fluoritud kasvuhoonegaaside, nende ühekordselt täidetavate mahutite

ebaseadusliku kasutamise, turule laskmise, edasiandmise, vahendamise, omandamise ja

valdamise keelu rikkumine

(1) Fluoritud kasvuhoonegaaside ebaseadusliku turule laskmise Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2024/573 mõistes ja käesoleva seaduse §-s 1911 sätestatud fluoritud

kasvuhoonegaaside ühekordselt täidetavate mahutite ebaseadusliku kasutamise, turule

laskmise, edasiandmise, vahendamise, omandamise või valdamise keelu rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni viiekordses asjaomaseid gaase sisaldava toote, seadme või

mahuti turuväärtusele vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui rikkumine kordub viie aasta jooksul, –

karistatakse rahatrahviga kuni kaheksakordses asjaomaseid gaase sisaldavate toodete,

seadmete ja mahutite turuväärtusele vastavas summas.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo katse on karistatav.“;

41) paragrahvis 2471 asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

517/2014“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573“;

42) paragrahvi 2472 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr 517/2014 artikli 6 punktis 3“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2024/573 artikli 7 punktides 3–5“;

43) paragrahvi 249 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „§-s 236“ tekstiosaga „§-des 236 ja 2361“;

44) paragrahvi 249 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Keskkonnaamet, Maksu- ja Tolliamet ning kohus võivad käesoleva seaduse §-s 233

sätestatud väärtegude toimepanemise vahendi ning väärteo vahetuks objektiks olnud eseme

konfiskeerida karistusseadustiku § 83 kohaselt.“;

45) paragrahvi 249 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Keskkonnaamet, Maksu- ja Tolliamet ning kohus konfiskeerivad §-des 2361, 244 ja 2441

sätestatud väärtegude toimepanemise vahendi ning väärteo vahetuks objektiks olnud eseme

karistusseadustiku § 83 kohaselt.“.

§ 2. Karistusregistri seaduse muutmine

Karistusregistri seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 9 nimetatud juhul isiku karistatuse ja väärteo

korduvuse arvestamisel.“;

2) paragrahvi 20 lõiget 1 täiendatakse punktiga 19 järgmises sõnastuses:

„19) kohtuvälisel menetlejal ja kohtul väärteomenetluses, kui väärteokoosseisu tunnuseks on

sama väärteo toimepanek varem kui käesoleva seaduse § 24 lõike 1 punktis 1 sätestatud

karistusandmete registrist kustumise tähtaeg.“.

§ 3. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.

9

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025

Algatab Vabariigi Valitsus … 2025. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

allkirjastaja nimi

Valitsuse nõunik

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

26.05.2025 nr 1-4/25/2438

Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja karistusregistri

seaduse muutmise seaduse eelnõu

kooskõlastamiseks esitamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise

seaduse eelnõu. Palume kooskõlastust või tagasisidet 15 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt

energeetika- ja keskkonnaminister

Lisad: 1. Seaduse eelnõu

2. Seaduse eelnõu seletuskiri

3. Seletuskirja lisa 1 – kavandid

4. Seletuskirja lisa 2 – EL õigusaktide ja Eesti õigusaktide vastavustabel

Sama: Rahandusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Haridus- ja

Teadusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Justiits- ja Digiministeerium ,

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Kaidi Kiil, 605 0036

[email protected]

1

30.04.2025

Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja karistusregistri seaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

11. märtsil 2024. a jõustusid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) 2024/590

osoonikihti kahandavate ainete kohta ja (EL) 2024/573 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta,

millega asendati senised Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1005/2009

osoonikihti kahandavate ainete kohta ja (EL) nr 517/2014 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta.

Tegemist on otsekohalduvate määrustega, kuid nõuete korrektse rakendamise ja määruste

eesmärkide täitmise tagamiseks tuleb mõned EL määruse sätted rakendada seaduse tasandil.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi ka AÕKS) muutmise eesmärk on viia seadus vastavusse

EL-i muudetud määrustega, sh nende rakendusmäärustega, et tagada määruste rakendamine

Eestis. Lisaks viidete korrastamisele täiendatakse fluoritud kasvuhoonegaaside ja nende

alternatiivide käitlemisega seotud kutsete ja käitlemisloa andmist käsitlevaid sätteid. Lisatakse

uus ainerühm fluoro(kloro)süsivesinikud (HFO-d), samuti lisatakse viide EL

rakendusmäärustele, mis käsitlevad pädevusnõudeid isikutele, kes käitlevad fluoritud

kasvuhoonegaaside alternatiive, nagu ammoniaak, süsinikdioksiid ning süsivesinikud.

Süsivesinike rühma tuntuimad gaasid on propaan ja isobutaan.

Jäetakse välja kohustus registreerida fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid

aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite ning käitlemistoimingute registris

(edaspidi FOKA) fluoritud kasvuhoonegaasidel põhinevad lahusteid sisaldavad seadmed, sest

sellist kasutust Eestis teadaolevalt ei ole.

Vabastatakse FOKA registris registreerimisest hermeetiliselt suletud seadmed, kui tootja on

need märgistanud hermeetiliselt suletud seadmetena ning sisaldavad vähem kui 3 kg fluoritud

kasvuhoonegaase ning on paigaldatud eluhoonetesse.

Eelnõuga kavandatud olulisim muudatus on karistussätete muutmine ja täiendamine. Osa

trahvimäärasid tuleb EL-i otsekohalduvate määruste kohaselt siduda ebaseadusliku kauba

turuväärtusega. Vähesel määral täpsustakse ka riikliku järelevalve erimeetmeid ja menetlust

käsitlevaid sätteid.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/590 osoonikihti kahandavate ainete kohta

eesmärk on jätkata nende ainete heite vähendamist ja tagada Montreali protokolli kohustuste

täitmine, parandades järelevalvet.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta

eesmärk on vähendada Euroopas traditsiooniliste külmaainete (freoonide) ja muude F-gaaside

kasutamist veelgi ning võtta nende asemel kasutusele rohkem alternatiivseid aineid.

Seadus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2026, sest Eestil on EL otsekohalduvatest

määrustest tulenev kohustus nimetatud kuupäevaks kehtestada uued karistussätted.

2

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Seaduseelnõu valmistasid ette ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi välisõhu osakonna

nõunik Kaidi Kiil ([email protected], 605 0036) ja Eesti Keskkonnauuringute

Keskuse OÜ kliimaüksuse vanemspetsialist Ene Kriis ([email protected], 611 2921).

Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Mari-Liis Kupri

([email protected], 626 0717). Keeletoimetaja oli Justiits-

ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre (5322 9013,

[email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõukohase seadusega muudetakse atmosfääriõhu kaitse seadust redaktsioonis RT I,

11.06.2024, 2 (jõustus 21.06.2024).

Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega, sest tagatakse EL-i otsekohalduvate

määruste täitmine ja kohustuste tagamine.

Eelnõukohase seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on

viia seaduse sätted vastavusse muudetud EL-i otsekohalduvate määrustega, arvestades ka

seaduse senisel rakendamisel saadud kogemusi ja sätete toimimist.

Ülevaade peamistest muudatustest:

- Uuendatakse seaduses olevad osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud

kasvuhoonegaaside määruste viited uute EL-i määruste 2024/573 ja 2024/590 ja nende

rakendusmääruste viidetega;

- sätestatakse, et fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemisega tegeleval füüsilisel isikul

peab olema uute rakendusmääruste kohane töötaja sertifikaat või kutse- või

osakutsetunnistus;

- osoonikihti kahandavate ainete ja F-gaaside paiksete seadmete FOKA registrit käsitlev

säte on parema loetavuse eesmärgil uuesti sõnastatud. Lisaks tuleb FOKA-s

registreerida uut tüüpi fluoritud kasvuhoonegaasidega (HFO-dega) paiksed seadmed,

millele on F-gaaside raammääruse kohaselt vaja teha lekkekontrolli;

- vabastatakse FOKA registris registreerimisest hermeetiliselt suletud seadmed, kui tootja

on need märgistanud hermeetiliselt suletud seadmetena ning sisaldavad vähem kui 2 kg

ained;

- jäetakse välja kohustus registreerida fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti

kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite ning

käitlemistoimingute registris fluoritud kasvuhoonegaasidel põhinevad lahusteid

sisaldavad seadmed, sest sellist kasutust Eestis teadaolevalt ei ole;

- kõikide riigisiseste F-gaaside aruannete tähtaeg on edaspidi 20. aprill;

- täiendatakse vastutussätteid – teatud rikkumiste puhul (ebaseadusliku tootmise,

impordi, ekspordi, turule laskmise või kasutamise puhul) seotakse karistused keelatud

kauba turuväärtusega. Karistuste rakendamiseks muudetakse ka karistusregistri seadust,

3

et saaks kohaldada põhimõtet, et varasemalt määrust rikkunud isikuid saab karistada

kõrgema trahviga;

- täpsustakse järelevalve sätteid, sh järelevalve erimeetmeid ja menetlust käsitlevaid

sätteid.

Arvestades Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja

normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 5, ei koostatud enne seaduseelnõu

ja seletuskirja koostamist eelnõu vajaduse kooskõlastamiseks ja õiguslike valikute

selgitamiseks väljatöötamiskavatsust.

Eelnõukohase seaduse rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega muud olulist

mõju. Tegemist ei ole õiguskorras põhimõttelist tähendust omavate muudatustega ning seetõttu

ei koostatud eelnõu ettevalmistamisel HÕNTE § 1 lõikes 3 nimetatud kontseptsiooni. Lisaks

käsitleb eelnõu Euroopa Liidu õiguse rakendamist (HÕNTE § 1 lõike 2 punkt 2).

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõukohane seadus koosneb kolmest paragrahvist.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse ja täiendatakse atmosfääriõhu kaitse seadust. Paragrahv koosneb 45

punktist.

Eelnõu § 1 punktiga 1 asendatakse sõna „jahutusseade“ seaduses läbivalt sõnaga

„külmutusseade“ vastavas käändes. Muudatus on tingitud mõiste muudatusest Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/573 (ingliskeelne mõiste „refrigeration“ on eesti

keelde tõlgitud jahutuse asemel külmutuseks). Külmutus on toote, aine, süsteemi või muu

eseme temperatuuri säilitamine või alandamine. Kõiki tehnilisi elektriajamitega seadmeid,

mille abil saab luua keskkonna temperatuurist madalamaid temperatuure, nimetatakse

külmutusseadmeteks. Keskkonna temperatuurist madalamat temperatuuri saavutatakse

külmutusseadmetega. Kutsesüsteemis on kasutusel kutsenimetus külmamehaanik ning

külmutusagensit nimetatakse külmaaineks. Eesti külmavaldkonna spetsialistid (Eesti

Külmaliit) soovitasid kasutada eestikeelse vastena külmutus, kuna see on sisult õigem. Sõna

„jahutus“ kasutamine „refrigeration“ vastena pärines eelmise määruses (EL) 517/2014 tõlkest.

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse § 183. Lisatakse viide uuele Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusele (EL) 2024/590 ja esitatakse avaldamismärge. Sätestatakse, et osoonikihti

kahandavad ained on seaduse tähenduses ained, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2024/590 lisades I ja II. Lisa II ainete loetelu on täiendatud ja nendele

kohalduvad kõik seaduse nõuded.

Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse § 184 lõiget 2 ja sõnastatakse see ümber. Kehtivas seaduses

on mõiste „käitlemine“ defineeritud erinevate toimingute loeteluna. Kuna aga osoonikihti

kahandavaid aineid reguleeritakse otsekohalduva määruse ja komisjoni rakendusmäärustega,

siis on otsetarbeks luua otsene seos nendega. Lisaks on sama formuleeringut kasutatud ka

fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemise mõiste defineerimisel § 191 lõikes 2. Osoonikihti

kahandavate ainete käitlemine on näiteks: nende ainete import, eksport, turule laskmine,

kasutamine, kokkukogumine, ringlussevõtt, taasväärtustamine, kasutuselt kõrvaldamine,

hävitamine, osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate või nendel põhinevate toodete,

seadmete või mahutite lekkekontroll, märgistamine, paigaldamine ja hooldamine.

4

Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse § 185, kuna selle sisu ei ole enam asjakohane. Sarnaselt

kehtivale redaktsioonile sätestatakse, et osoonikihti kahandavate ainete, neid aineid sisaldavate

või nendel ainetel põhinevate toodete ja seadmete käitlemine on piiratud või keelatud. Impordi

ja ekspordi jaoks ei küsi EL enam liikmesriigi nõusolekut, seetõttu asendatakse see osa sättes

osoonikihti kahandavate ainete käitlemise keelu eranditega (viide otsekohalduva määruse III ja

IV peatükile).

Osoonikihti kahandavate ainete sisse- või väljaveoks peab taotlema impordi- või

ekspordilitsentsi EL-i keskse litsentsiandmebaasi kaudu Euroopa Komisjonilt. Osoonikihti

kahandavate ainete importi ja eksporti on Eesti kaudu väga vähe. Põhiliselt hangivad litsentse

õhusõidukite omanikud või hooldefirmad õhusõidukite tuletõrjeseadmetes kasutatavate

haloonide pärast. Õhusõidukite impordi ja ekspordilitsents antakse automaatselt üheks aastaks.

Erandid keelust on sätestatud määruse (EL) 2024/590 artiklites 5–12.

Eelnõu § 1 punktiga 5 asendatakse §-is 187 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)

1005/2009 number uue määruse numbriga (EL) 2024/590.

Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse seaduse 7. peatüki 6. jao pealkirja. Edaspidi reguleerib

6. jagu ka fluoritud kasvuhoonegaaside alternatiive, kuna EL-i määrus sätestab neid alternatiive

(ammoniaagi, süsihappegaasi ja süsivesinike, nt propaani) käitlevale isikule pädevusnõuded ja

teatud valdkondades käitlemisloa nõuded alternatiividega töötamiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse § 189. Eelnõus on § 189 jagatud kaheks lõikeks. Lõikes 1

on muudetud raammääruse numbrit ja asendatud see uue numbriga. Lõikes kaks sätestatakse,

et fluoritud kasvuhoonegaaside alternatiividena peetakse silmas ammoniaaki (NH3),

süsinikdioksiidi (CO2) ja süsivesinikke või muid asjakohaseid ained, mis on nimetatud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/573 või selle rakendusmäärustes. Seadusesse

lisatakse alternatiivide mõiste, sest raammäärus reguleerib nüüdsest ka alternatiivide

pädevusnõudeid ning seega tuleb määratleda, milliseid ained selle all mõeldakse.

Eelnõu § 1 punktiga 8 uuendatakse §-s 190 rahvusvaheliste kokkulepete nimekirja, millega

reguleeritakse fluoritud kasvuhoonegaase. Alates 2017. aastast alates reguleerib Viini

konventsiooni Montreali protokoll ka teatud tüüpi fluoritud kasvuhoonegaaside –

fluorosüsivesinike (HFC-de) vähendamist.

Eelnõu § 1 punktiga 9 asendatakse §-i 191 lõigetes 1,2 ja 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse number (EL) 517/2014 uue määruse numbriga (EL) 2024/573.

Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse § 1901 lõiget 1. Kehtivas seaduses on kehtestatud

ühekordsete mahutite edasiandmise, vahendamise, omandamise ja valdamise keeld. Määruse

(EL) 2024/573 artikli 11 punktis 3 esitati täpsustatud nõuded ühekordsete mahutite kasutamise

kohta ning seetõttu lisatakse viide sellele ka seadusesse, et täpsustada korda ja tagada nõuetele

vastavus.

Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse § 192 sõnastust, et muuta see arusaadavamaks.

Sätestatakse, millised seadmed peavad olema registreeritud FOKA registris. Põhimõte on, et

registreerima peab EL-i otsekohalduvates määrustes lekkekontrolli künnist ületavad seadmed.

Lekkekontrolli künnised on fluoritud kasvuhoonegaaside puhul sätestatud määruse (EL)

2024/573 artikli 5 lõikes 1 ja osoonikihti kahandavate ainete puhul määruse (EL) 2024/590

artikli 21 punktis 3. Nende seadmete puhul, millele peab tegema lekkekontrolli, tuleb EL-i

määruse 2024/573 artikli 7 ja 2024/590 artikli 21 kohaselt registreerida ka hooldusandmed.

Eestis on hooldusandmete registreerimiseks FOKA register.

5

Lõikes 1 täpsustatakse seadmetüüpe, mis peavad olema registreeritud. Võrreldes kehtiva

seadusega on välja jäetud kohustus registreerida fluoritud kasvuhoonegaasidel põhinevad

lahusteid sisaldavad seadmed, sest sellist kasutust Eestis teadaolevalt ei ole. Lisaks ei ole vaja

teha lekkekontrolli ega üles märkida hooldusandmeid.

Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse § 192 lõigetega 4–6. Lõikes 4 sätestatakse lõikes 1

nimetatud seadmetes sisalduvatele osoonikihti kahandavatele ainetele ja fluoritud

kasvuhoonegaasidele künniskogused, millest alates tuleb need kanda FOKA registrisse.

Võrreldes kehtiva seadusega on lisandunud kohustus registreerida uut ainerühma, HFO-sid

sisaldavad seadmed. HFO-d on loetletud määruse (EL) 2024/573 II lisa 1. jaos.

HFO külmaaineid kasutatakse üha enam erinevates külmutus- ja kliimaseadmetes, kuna need

on madalama globaalse soojenemispotentsiaaliga (GWP) alternatiivid HFC-dele. Tegemist on

küll väga madala GWP-ga ainetega, kuid nende kasutamine ja laguproduktid (TFA –

trifluoräädikhape) võivad siiski keskkonda mõjutada.

HFO-sid kasutatakse peamiselt külmaainete segudes (teiste fluoritud kasvuhoonegaaside ja

HFO-de segu) ja väga harva puhta ainena. Teada on ligikaudu 40 külmaaine segu, milles

sisaldub HFO-sid. Eesti kasutatakse neid segusid veel suhteliselt vähe, kuid on oodata nende

kasutuselevõtu suuremist määruse (EL) 2024/573 piirangute ja keeldude tõttu. Peamised

valdkonnad, kus HFO-dega seadmeid kasutatakse, on kliimaseadmed, soojuspumbad ning

tööstuslik ja kaubanduslik külmatehnika. HFO-de näited: R-513a, R-454b, R-452b, R-1234yf.

HFO-dele kehtib lekkekontrolli nõue, kui seadmed sisaldavad seda ainet enam kui 1 kg.

Raammääruse kohaselt tuleb ka nende paiksete seadmete hooldusandmeid registreerida, Eestis

seega FOKA-s. Erinevalt teistest fluoritud kasvuhoonegaasidest peab HFO-de lekkekontrolli

künnise ja lekkekontrollide sageduse puhul lähtuma HFO komponendi kogusest (kg) segus,

mitte kogu segu sisaldusest.

Lõikes 5 sätestatakse, et hermeetiliselt suletud seadmeid ei pea registreerima FOKA registris.

Võrreldes kehtiva redaktsiooniga lisandub punkti 2 uus vabastus FOKA registris

registreerimisest HFO-sid sisaldavatele seadmetele, kui need sisaldavad alla 2 kg ainet.

Punktiga 3 lisatakse vabastus seadmete puhul, mis on hermeetiliselt suletud ning sisaldavad

vähem kui 3 kg fluoritud kasvuhoonegaase ning on paigaldatud eluhoonetesse. Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/573 artikli 5 punkti 1 kohaselt ei pea sellistele

seadmetele tegema lekkekontrolli. Eluruumina käsitatakse ruumi või ruumide kogumit, mis on

mõeldud inimeste püsivaks elamiseks ning vastab selleks ettenähtud nõuetele ja vastab

majandus- ja taristuministri 02.07.2015 nr 85 määrusele „Eluruumile esitatavad nõuded“.

Lõikes 6 täpsustatakse, millal ei ole elektrijaotlaid vaja registreerida FOKA registris. Säte on

lisatud selguse mõttes, sisuliselt elektrijaotlate reeglid ei muutu. FOKA-sse kantakse need

elektrijaotlad, millele on vaja teha lekkekontrolli.

Lekkekontrolli ei ole vaja teha, kui elektrijaotla vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest

(EL 2024/573 artikli 1 lõike 1 teises alalõigus sätestatud tingimused):

- elektrijaotla lekkemäär on tootja tehnilise spetsifikatsiooni kohaselt väiksem kui 0,1 %

aasta kohta ja sellel on vastav märgistus;

- elektrijaotla on varustatud rõhu või tiheduse jälgimise seadmega, millel on töötamise

ajal automaatne hoiatussüsteem;

- elektrijaotla sisaldab vähem kui 6 kg I lisas loetletud fluoritud kasvuhoonegaase.

6

Eelnõu § 1 punktiga 13 muudetakse § 193 ja lõigete 1–5 sõnastust. Tegemist ei ole sisulise

muudatusega, vaid muudetakse sõnastust, et tagada arusaadavus, millised toimingud millise aja

jooksul FOKA registrisse kanda tuleb ja kes selle eest vastutab. Tähtajad toimingute

registreerimiseks FOKA registris on samad, mis kehtivas seaduses. HFO-sid sisaldavate

seadmete omanikele ja seadmeid käitlevatele pädevatele käitlemistoimingute tegijatele on

lisatud kohustus toimingud registreerida.

Eelnõu § 1 punktiga 14 muudetakse § 194 lõike 2 punkte 1 ja 2. Euroopa Komisjoni

rakendusmäärused on muutunud, seetõttu lisatakse viited uutele rakendusmäärustele.

Rakendusmäärused kehtestavad miinimumnõudeid, mille alusel antakse füüsilistele ja

juriidilistele isikutele fluoritud kasvuhoonegaase või nende alternatiive sisaldavate seadmetega

tegutsevatele isikutele pädevust kinnitavad sertifikaadid (Eestis kutsetunnistused ja juriidilisel

isikul käitlemisluba).

Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2025/625 tuletõrje seadmete kohta on muudetud järgmist:

1) uued normid hõlmavad paiksetes tuletõrjeseadmetes sisalduvate ainete laiendatud loetelu,

sealhulgas asjakohaseid alternatiive, nimelt aineid perfluoro(2-metüül-3-pentanoon),

trifluorojodometaan (trifluorometüüljodiid) ja 2-bromo-3,3,3-trifluoroprop-1-een (2-BTP).

Pädevust nõudvad käitlemistoimingud on:

1) paigaldamine, parandamine, hooldus või teenindus ja kasutuselt kõrvaldamine, kui need

seadmed sisaldavad määruse (EL) 2024/573 I lisas ja II lisa 1. jaos nimetatud fluoritud

kasvuhoonegaase või NOVEC-i ehk perfluoro(2-metüül-3-pentanooni), trifluorojodometaani

(trifluorometüüljodiidi), 2-bromo-3,3,3-trifluoroprop-1-eeni (2-BTP);

2) lekkekontroll ja aine kokkukogumine, kui need seadmed sisaldavad fluoritud

kasvuhoonegaase, mis on nimetatud määruse (EL) 2024/573 I lisas ja II lisa 1. jaos.

Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate lahustite (komisjoni rakendusmäärus 2025/623)

kutsetunnistusi teadaolevalt Eesti ei väljastata.

Eelnõu § 1 punktiga 15 muudetakse § 194 lõike 2 punkte 4 ja 5.

Asendatakse muutunud Euroopa Komisjoni rakendusmääruste viited uute rakendusmääruste

viidetega. Komisjoni rakendusmääruses 2024/2215 on võrreldes seni kehtinud Euroopa

Komisjoni rakendusaktiga muudatused järgmised:

1) täiendatakse pädevusnõudeid – lisaks fluoritud kasvuhoonegaaside käitlejatele seatakse

nõuded ka nende alternatiive (CO2, NH3 ja süsivesinikud) käitlevatele isikutele – ennekõike

nende kasutamisel ohutuse tagamiseks;

2) lisatakse pädevusnõuded külmikkergsõidukite, konteinerite, sh külmutuskonteinerite ja

rongivagunite külmutusseadmete käitlejatele.

Konteinerina käsitatakse intermodaalset konteinerit või ühistransporditavat konteinerit, mis on

standardiseeritud merekonteiner, mida saab kasutada eri transpordiliikide (laev, rong, veoauto)

vahel ümber laadimata. Eestis kasutatakse enamasti terminit „merekonteiner“, kuid siin on

mõeldud laiemat kasututust kui meretransport.

Eespool nimetatu tõttu tuleb muudatused teha ka kutsesüsteemis. See tähendab, et muuta tuleb

järgmiseid kutseid: külmamehaanik, tase 3 ja selle osakutsed, külmamehaanik, tase 4,

külmatehnika paigaldusjuht, tase 5, ning viia need komisjoni rakendusmäärusega vastavusse.

Lisaks tuleb muuta väljaõpet – ennekõike täiendkoolitusi fluoritud kasvuhoonegaaside

alternatiivide ohutusnõuetest ja energiatõhususest. Määruse (EL) 2024/573 artikli 10 järgi

peavad kõik kutsed olema tähtajalised ning vähemalt iga seitsme aasta tagant tuleb läbida

täiendkoolitus. Kutse andja, Külmaliit, peab hakkama korraldama täiendkoolitusi.

Hiljemalt 12.03.2029 peavad kõik külmamehaaniku kutsete omanikud olema omandanud uued

teadmised ja oskused.

7

Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate elektrijaotlate (komisjoni rakendusmäärus 2025/627)

kutsetunnistusi teadaolevalt Eesti ei väljastata.

Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse seadust §-ga 1951. Tegemist on rakendussättega, mille

lisamise vajadus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artikli 10

punktist 9. Kooskõlas määrusega (EL) nr 517/2014 väljastatud kehtivad kutsetunnistused

kehtivad edasi vastavalt tingimustele, mille alusel need algselt väljastati, kuid läbida tuleb

uutele nõuetele vastav täiendkoolitus või taastõendamise protsess hiljemalt 12. märtsiks 2029.

Säte on vajalik, et saaks seda põhimõtet rakendada – st tunnistada kehtetuks kutsetunnistus, kui

täiendkoolituse või taastõendamise eeldus ei ole täidetud. Kutsetunnistuste kehtetuks

tunnistamine toimub kutseseaduse alusel.

Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse § 197, et tagada parem loetavus ja arusaadavus. Lõikes 1

sätestatakse käitlemisloa kohustus füüsilisest isikust ettevõtjatele või juriidilistele isikutele.

Võrreldes kehtiva korraga sätestatakse loakohustus ka fluoritud kasvuhoonegaaside

alternatiivide käitlemiseks (CO2, ammoniaak ja süsivesinikud) .

Lõike 1 punktides 3–5 sätestatakse uued seadmetüübid, mille käitlemiseks on vaja taotleda

käitlemisluba:

- paiksed orgaanilise Rankine’i ringprotsessi põhimõttel töötavad seadmed;

- külmikveokite ja -haagiste külmutusseadmed;

- külmikkergsõidukite, konteinerite, sh külmutuskonteinerite ja rongivagunite

külmutusseadmed.

Orgaanilise Rankine`i ringlusprotsess (ORC) on soojusenergia muundamise tehnoloogia, mis

kasutab veeauru asemel madala keemistemperatuuriga orgaanilist töövedelikku (nt fluoritud

kasvuhoonegaase), muutes soojusallikast saadava soojuse elektri- või mehaaniliseks energiaks.

See tehnoloogia võimaldab kasutada ka madalama temperatuuriga soojusallikaid ning

jääksoojust nt 80–350 °C), mida tavaline auruturbiiniga Rankine`i tsükkel ei suuda efektiivselt

ära kasutada. Rankine’i protsessi kasutatakse laialdaselt elektrijaamades ja tööstuslikes

aurumasinates. Samuti kasutatakse seda biomassi- ja jäätmepõletusjaamades, kus ORC

tehnoloogia võimaldab efektiivselt kasutada madala ja keskmise temperatuuriga põlemisjääke.

Praegu kasutatakse seda tehnoloogiat Eestis vähe.

Lõikes 2 sätestatakse käitlemistoimingud, mis nõuavad lõikes 1 nimetatud seadmete puhul

käitlemisluba. Fluoritud kasvuhoonegaaside alternatiivide käitlemisel on need paigaldamine,

parandamine, hooldus või teenindus ja kasutuselt kõrvaldamine. CO2, ammoniaagi või

süsivesinike lekkekontrolli ja kogumise jaoks pole käitlemisluba vaja.

Paiksete külmutusseadmete, kliimaseadmete- ja soojuspumpade, orgaanilise Rankine

ringprotsessi põhimõttel töötavate seadmete, külmikveokite ja-haagiste ning

külmikkergsõidukite, konteinerite ja rongivagunite külmutusseadmete puhul laieneb

käitlemisloa kohustus lisaks tavapärastele fluoritud kasvuhoonegaasidele (määruse 2024/573

lisa I) ka määruse (EL) 2024/573 II lisa 1. jaole (HFO-d) kõikidele käitlemistoimingutele:

paigaldamine, parandamine, hooldus või teenindus ja kasutuselt kõrvaldamine ning

lekkekontroll ja aine kokku kogumine.

Lõikes 3 täpsustatakse paiksete tuletõrjeseadmete käitlemisloa kohustuslikud

käitlemistoimingud. Paiksete tuletõrje seadmete puhul laieneb käitlemisloa kohustus lisaks

tavapärastele fluoritud kasvuhoonegaasidele (määruse 2024/573 lisa I) ka määruse (EL)

8

2024/573 II lisa 1. jaole (HFO-d) kõikidele käitlemistoimingutele. Lisaks on uuena lisandunud

kolm uut alternatiivi: NOVEC-i ehk perfluoro(2-metüül-3-pentanooni),

trifluorojodometaani (trifluorometüüljodiidi),

2-bromo-3,3,3-trifluoroprop-1-eeni (2-BTP).

Käitlemisluba nõudvad käitlemistoimingud tuletõrje sektoris on: paigaldamine, parandamine,

hooldus või teenindus ja kasutuselt kõrvaldamine.

Eelnõu § 1 punktiga 18 muudetakse § 198 lõiget 2, sätestades, et Keskkonnaamet annab

juriidilisele isikule käitlemisloa ühe või mitme § 197 lõikes 2 nimetatud tegevuseks, kui

juriidiline isik vastab rakendusmääruse (EL) 2024/2215 artikli 6 lõikes 1 ja komisjoni

rakendusmääruse (EL) 2025/625 artikli 5 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Võrreldes kehtiva

korraga muudetakse komisjoni rakendusmääruste numbreid.

Eelnõu § 1 punktiga 19 muudetakse § 200 lõike 1 punkti 4. Muudatus on vajalik, sest võrreldes

kehtiva korraga tuleb käitlemisloas esitada andmed lisaks fluoritud kasvuhoonegaasidele ka

nende alternatiivide kohta. Alternatiivide lisamise nõue tuleb määruse (EL) 2024/573 artiklist

10 ja komisjoni rakendusmäärusest, mis on nimetatud §-s 194.

Lisaks muudetakse sõna „pumpades“ sõnaks „soojuspumpadeks“, mis on korrektsem.

Eelnõu § 1 punktiga 20 muudetakse § 202, lisades pärast lauseosa „fluoritud

kasvuhoonegaase“ lauseosa „või nende alternatiive“ ning lisades sõna „andmekooseis“.

Tegemist on volitusnormi muutmisega määruse (EL) 2024/573 artikli 10 ja selle

rakendusmääruste alusel. Lisaks võimaldab volitusnormi sõnastuse muutmine kehtestada

käitlemisloa taotluse andmekoosseisuna. Rakendusmäärused on nimetatud atmosfääriõhu

kaitse seaduse §-s 194. Fluoritud kasvuhoonegaaside alternatiividele sätestatakse käitlemisloa

kohustuslikkus (§ 197) ning seetõttu peab muutma ka volitusnormi, et käitlemisloa nõudeid

käsitlevas määruses saaks küsida andmeid ka fluoritud kasvuhoonegaaside alternatiivide (CO2,

NH3 ja süsivesinikud) kohta külmavaldkonnas, samuti alternatiivide kohta tuletõrjevaldkonnas.

Tuletõrjes on käitlemisluba nõudvad alternatiivid:

- NOVEC ehk perfluoro(2-metüül-3-pentanoon);

- trifluorojodometaan (trifluorometüüljodiid);

- 2-bromo-3,3,3-trifluoroprop-1-een (2-BTP).

Eelnõu § 1 punktiga 21 asendatakse §-is 205 tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 517/2014 artikli 12 kohaselt“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2024/573 artikli 12 kohaselt.

Eelnõu § 1 punktiga 22 sätestatakse § 206 lõigetes 1–5 aruande tähtajaks senise 20. juuni

asemel 20. aprill. Aruande tähtaja varasemaks toomise põhjus on see, et iga aasta 31. juuliks

peab olema valmis kasvuhoonegaaside ligikaudne inventuur. Kui aruanded saabuvad alles

20. juuniks, jääb liiga vähe aega, et andmeid koondada ja arvutusi teha. Lisaks jääb aruannete

hilinemisel meeldetuletuste saatmine ja andmete küsimine juulikuusse. Juuli on Eestis peamine

puhkuste kuu ning andmete kättesaamine jääb venima.

Eelnõu § 1 punktiga 23 lisatakse § 206 lõige 51, millega kohustatakse isikut, kelle valduses on

elektrijaotla (nt elektriettevõte), mis sisaldab väävelheksafluoriidi (SF6), esitama

Kliimaministeeriumile andmeid. Andmed on vajalikud fluoritud kasvuhoonegaaside inventuuri

koostamiseks. Praktikas ei tähenda see sisulist uut kohustust, sest elektriettevõtted on riikliku

kasvuhoonegaaside inventuuri koostajale esitanud samu andmeid vabatahtlikkuse alusel ka

varem (alates 2013. aastast). Seni on iga aasta andmeid esitanud keskmiselt 6 ettevõtet. Uus

9

võib see kohustus olla tuuleenergiat tootavatele ettevõtetele, kelle valduses on SF6 sisaldavaid

pingejaotlaid ning kes ei ole varem selle kohta informatsiooni riigile esitanud. Hinnanguliselt

on selliseid ettevõtteid umbes 13.

Aruandlus tehakse kohustuslikuks, sest tegemist on väga suure globaalse soojenemise

potentsiaaliga ainega (ligi 24 300 korda suurem kui CO2-l). Kohustuslik aruandlus tagab

kindlama ja järjepideva andmete kättesaamise. Kliimaministeerium soovib saada põhjalikku

ülevaadet ainete kasutamisest, et vältida selle aine võimalikku keskkonnakahju, lisaks

kasutatakse andmeid riikliku inventuuri koostamisel. Andmete kogumisega saadakse ülevaade

seadmetes sisalduva SF6 üldkogusest, uutesse ja renoveeritud pingejaotlatesse lisatud SF6

koguse, hoolduse käigus lisatud SF6 koguse, seadmetest kokku kogutud SF6 koguse ning kokku

kogutud ja jäätmekäitlejale üle antud või omanikule edasiseks kasutamiseks jäetud SF6 koguste

kohta, et tagada määruse (EL) 2024/573 nõuete rakendamine.

Eelnõu § 1 punktiga 24 täiendatakse § 206 lõike 6 teksti pärast tekstiosa „andmeid koondavate

asutuste“ tekstiosaga „ja ettevõtjate“. Lisaks andmeid koondavatele asutustele esitavad

andmeid ka fluoritud kasvuhoonegaasidega tegutsevad ettevõtjad. Muudatus on vajalik, et

volitusnorm oleks korrektne.

Eelnõu § 1 punktiga 25 täiendatakse seadust §-ga 2062. Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2024/573 artikli 13 punkt 17 on kohustab elektrijaotla omanikku teavitama pädevat asutust

(Eestis riikliku järelevalve tegija on Keskkonnaamet) kui võetakse kasutusele pingejaotla pärast

nimetatud artikli punktis 9 nimetatud kuupäeva (SF6 sisaldavate pingejaotlate

kasutuselevõtmise keelud). Esitada tuleb, millise erisuse alla kasutuselevõtmine läheb, koos

põhjendusega. Hanke erisuse korral viidata hankedokumentide süsteemi toimikule. Sätte

lisamine on vajalik, et määratleda liikmesriigi pädev asutus, antud juhul Keskkonnaamet.

Eelnõu § 1 punktiga 26 asendatakse § 222 punktides 1 ja 3 tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruses (EL) nr 517/2014“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses

(EL) 2024/573“.

Eelnõu § 1 punktiga 27 lisatakse § 222 punkti 2 sõna „eksport“, mis on ekslikult jäänud välja

kehtivast seadusest. Maksu-ja Tolliamet teeb ka praegu riiklikku järelevalvet fluoritud

kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide ekspordi üle.

Eelnõu § 1 punktiga 28 lisatakse § 223 lõiked 3 ja 4. Korrakaitseseaduse § 53 sätestab

hoiulevõetud vallasasja müümise või hävitamise korra. Kuna osoonikihti kahandavate ainete ja

fluoritud kasvuhoonegaaside puhul on tegemist rangelt reguleeritud ainetega, siis tuleb nende

ainete müümisel või hävitamisel lähtuda EL otsekohalduvates määrustes toodud nõuetest (EL

2024/573 ja 2024/590). Näiteks ei tohi teatud tüüpi osoonikihti kahandavaid aineid (haloonid)

hävitada, kui ei ole tõendatud, et nende taaskasutamine on võimatu. Fluoritud

kasvuhoonegaaside edasi müümisel tuleb veenduda, et ostjal on Euroopa Komisjoni väljastatud

kvoot, registreering F-gaaside portaalis (Euroopa Komisjoni hallatav süsteem).

Lõikes 4 antakse korrakaitseorganile õigus korduvate rikkumiste puhul ajutiselt keelata

fluoritud kasvuhoonegaase või osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete ja seadmete

kasutamine, import, eksport või turule laskmine. Tegemist on määruse (EL) 2024/573 artikli

31 nõudega, mille eesmärk on korduvate rikkumiste puhul võimaldada lisameetmeid trahvile,

mis vähendaks rikkuja kasu saamist ja suunaks nõuete täitmisele. Korrakaitseorgan saab

kasutada kaalutlusõigust.

Eelnõu § 1 punktiga 29 muudetakse § 236. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)

2024/590 artikkel 27 kohustab liikmeriiki kohaldama rikkumiste korral teatud põhimõtteid ning

10

kohaldama lisaks kriminaalkaristusele ka haldustrahve. Karistusnormidest tuleb Euroopa

Komisjoni teavitada enne 1. jaanuari 2026. Osoonikihti kahandavate ainete või neid aineid

sisaldavate või neil ainetel põhinevate toodete ja seadmete ebaseadusliku tootmise, impordi,

ekspordi, turule laskmise või kasutamise korral peab haldustrahvi määr olema seotud

asjaomaste ainete või toodete ja seadmete turuväärtusega (maksimaalne trahv peab olema

vähemalt viis korda suurem kui turuväärtus). Seetõttu jäetakse §-st 236 välja kõik need

rikkumised, millele on vaja sätestada trahvimäär turuväärtuse põhjal (seda käsitleb lisatav §

2361).

Lõiget 1 muudetakse ja sätestatakse trahviühikupõhine määr (samad määrad, mis kehtivas

redaktsioonis) osoonikihti kahandavate ainete kokku kogumise nõude täitmata jätmise eest,

lekkekontrolli või märgistamise eest aga ka lekkekontrolli tegemata või märgistamata jätmise

eest.

Eelnõu § 1 punktiga 30 täiendatakse seadust §-ga 2361. Lõikes 1 sätestatakse turuväärtuse

põhine trahvimäär osoonikihti kahandavate ainete ebaseaduslikule kasutamisele,

paigaldamisele, hooldamisele, teenindamisele, sisse- ja väljaveole ning turule laskmisele.

Turuväärtuse mõiste on defineeritud lõikes 3. Lõikes 2 täpsustatakse, et kui rikkumine kordub

viie aasta jooksul, võib trahvimäära maksimumsummat suurendada.

Lõikes 3 määratletakse turuväärtus, mida käsitletakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65

tähenduses. Turuväärtus on kohalik keskmine müügihind. Turuväärtus määratakse võttes

aluseks karistuse määramise ajahetke – st ei pea otsima teo toimepanemise ajal olnud

turuväärtust. Turuväärtuse kasutamisel trahvide määramisel muutub rikkumise trahv

proportsionaalselt rikkumise ja kahju suurusega. Mida kallim või suurem kogus (arv seadmeid)

ebaseaduslikku ainet või seadmeid, seda suurem on trahvimäär.

Turuväärtuse määramiseks sobib võrdlusmeetod ehk keskmise hinna meetod, kus turuväärtus

määratakse sarnaste varade või teenuste müügihindade põhjal. Näiteks kui ettevõte impordib

ebaseaduslikult külmaaineid sisaldavaid külmutusseadmeid, saab turuväärtuse määrata sarnaste

seadmete viimaste müügitehingute põhjal. Selleks võrreldakse samalaadsete esemete

müügihinda või vajaduse korral kaasatakse ekspert.

Fluoritud kasvuhoonegaaside turuväärtus võib aja jooksul muutuda, eriti arvestades

regulatiivseid muudatusi ja turu dünaamikat. Kasutada saab sarnaseid juhtumeid.

Sarnaste tehingute võimalikud allikad:

- tootjate ja edasimüüjate hinnakirjad.

- ametlikud aruanded ja statistika (nt Euroopa Keskkonnaagentuur, EL-i ülevaated).

- online platvormid, veebipoed ja oksjonid, kus F-gaase müüakse.

Haldustrahvi maksimaalne määr on viis korda suurem kui asjaomaste gaaside või toodete ja

seadmete turuväärtus. Lisaks on oluline, et kui rikkumine kordub viie aasta jooksul uuesti, siis

on maksimaalne trahv toodete, seadmete või gaaside kaheksakordne turuväärtus.

Näiteks: kui keelatud F-gaasi R-404A turuväärtus on 60 €/kg ja isik impordib ebaseaduslikult

100 kg, siis trahv on 5 × (60×100) = 30 000 €.

Lõikes 4 käsitletakse olukorda, kus turuväärtuse määramine ei ole võimalik. See võib olla

asjakohane osoonikihti kahandavate ainete puhul, sest tegemist on eelmise põlvkonna

külmagaasidega (freoonidega). EL-is on nende ainete kasutamine üldjuhul keelatud. Sellisel

juhul tuleb lähtuda soetusmaksumusest, omahinnast või potentsiaalsest müügihinnast.

Eelnõu § 1 punktiga 31 muudetakse § 238 ja sätestatakse fluoritud kasvuhoonegaaside

kasutamise nõuete rikkumise korral trahvimäärad turuväärtuse põhjal. Samad määrad

kehtestatakse ka pingejaotla ebaseadusliku kasutuselevõtmise korral (määruse (EL) 2024/574

artikkel 13). Elektrijaotlate kasutusele võtmine ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses

(EL) nr 2024/573-s defineeritud. Euroopa Komisjoni tõlgendusel loetakse kasutuselevõtuks

11

hetke, millal elektrijaotla antakse üle käitlejale eesmärgiga seda kasutada, pärast

funktsionaalsuse ja töövõime kontrolli ning vajadusel muid asjakohaseid kontrolle.

Lõikes 1 sätestatakse maksimaalne trahvimäär, mis on viis korda suurem kui gaaside või neid

gaase sisaldavate toodete, seadmete ja mahutite turuväärtus.

Lõikes 2 sätestatakse trahvimäär korduvate rikkumiste puhul.

Lõikes 3 täpsustatakse kasutamise mõistet. Määruse (EL) 2024/573 mõistes on kasutamine

fluoritud kasvuhoonegaaside kasutamine toodete ja seadmete tootmisel, hooldusel või

teenindusel, sh korduvtäitmisel, või määruses osutatud muus tegevuses ja muudes protsessides.

Kasutamise nõuded on sätestatud (EL) määruse 2024/573 artiklis 13.

Eelnõu § 1 punktiga 32 täiendatakse seadust §-ga 2381. Lõikes 1 sätestatakse trahvimäär

andmete säilitamata jätmise või pädeva asutuse teavitamiskohustuse rikkumise eest. Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artiklis 13 on sätestatud mitu uut kohustust.

Näiteks, liikmesriigi pädevat asutust (Eestis riikliku järelevalve tegija Keskkonnaamet) tuleb

teavitada, kui võetakse kasutusele pingejaotla pärast nimetatud artikli punktis 9 nimetatud

kuupäeva (SF6 sisaldavate pingejaotlate kasutuselevõtmise keelud). Esitada tuleb, millise

erisuse alla kasutuselevõtmine läheb, koos põhjendusega. Hanke erisuse korral viidata

hankedokumentide süsteemi toimikule. Artikli punktid 16 ja 17 sätestavad andmete säilitamise

ja pädeva asutuse teavitamise nõude. Lisaks tuuakse eraldi välja rikkumine ühekordsete

mahutite vastavusdeklaratsiooni (määruse (EL) 2024/573 artikli 11 § 4) ja fluoritud

kasvuhoonegaasidega eeltäidetud toodete ja seadmete vastavusdeklaratsiooni (määruse (EL)

2024/573 artikli 19 § 2) säilitamata jätmise eest. Nende nõuete rikkumise eest määratakse

trahvimäär, mis vastab eelmise redaktsiooni trahvimääradele. Turuväärtust kohaldada ei ole

vaja, sest tegemist ei ole ebaseadusliku kasutamise, tootmise, sisse- ja väljaveo või turule

laskmisega.

Eelnõu § 1 punktiga 33 täiendatakse § 239 sõnastust. Lisatakse sõnad „lekke tuvastamise

süsteem“. Lekke tuvastamise süsteemi olemasolu on kohustuslik Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2024/573 artikli 6 kohaselt. Nõude täitmata jätmise puhuks on lisatud

trahvi määramise võimalus.

Eelnõu § 1 punktiga 34 asendatakse §-s 240 tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruses (EL) nr 517/2017“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)

2024/573“.

Eelnõu § 1 punktiga 35 asendatakse §-s 241 tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 517/2017“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2024/573“.

Eelnõu § 1 punktiga 36 täiendatakse seadust §-ga 2401. Lõigetes 1 ja 2 määratakse

turuväärtuse põhjal trahvimäär ebaseaduslikule fluoritud kasvuhoonegaaside tootmise, impordi

ja ekspordi korral. Tootmisele turuväärtuse põhise trahvimäära sätestamist nõuab Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artikkel 31. Eestis fluoritud kasvuhoonegaase

praegu ei toodeta, seda imporditakse Eestisse (eksport on vähene).

Eelnõu § 1 punktiga 37 muudetakse § 242 lõiget 1, asendades viite kehtetule Euroopa

Komisjoni rakendusmäärusele viitega kehtivale rakendusmäärusele (märgistamisnõuded).

Eelnõu § 1 punktiga 38 täpsustatakse § 243. Võrreldes kehtiva redaktsiooniga muudetakse

viidet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artiklile 26, kus on sätestatud

kõik aruandlusnõuded fluoritud kasvuhoonegaaside kohta. Trahvimäärad jäävad samaks.

12

Eelnõu § 1 punktiga 39 muudetakse § 244. Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete ja

seadmete turule laskmise nõuded on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2024/573 artiklis 11. Lisaks on sätestatud määruse (EL) 2024/573 IV lisas nimekiri toodetele

ja seadmetele rakenduvatest turule laskmise keeldudest. Keelude rikkumise eest peab ette

nägema turuväärtuse põhjal trahvi (EL määruse artikkel 31).

Eelnõu § 1 punktiga 40 muudetakse § 2441. Lisatakse karistussäte fluoritud

kasvuhoonegaaside ebaseaduslikule turule laskmise eest, näiteks kui fluoritud

kasvuhoonegaase importival ettevõttel puudus HFC kvoot või ettevõte ületas kvooti või rikkus

muul viisil kvoodisüsteemi nõudeid. Täiendatakse ka nõudeid ühekordsete mahutite kohta,

viies need vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artikliga 11.

Nõuete rikkumise eest nähakse ette trahvimäär turuväärtuse põhjal (EL määruse artikkel 31).

Eelnõu § 1 punktiga 41 asendatakse §-s 2471 tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 517/2014“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2024/573“.

Eelnõu § 1 punktiga 42 muudetakse § 2472 lõiget 1. Müügiandmete säilitamise nõuded on

esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artikli 7 punktides 3–5.

Seadust täiendatakse selle nõude rikkumise trahvimääraga. Trahvimäär jääb samaks.

Eelnõu § 1 punktiga 43 täiendatakse § 249 lõiget 3. Lõikes 3 nimetatakse osoonikihti

kahandavate ainete rikkumiste kohtuvälised menetlejad. Lisatakse viide §-le 236, milles on

sätestatud karistus osoonikihti kahandavate ainete nõuete rikkumise eest.

Eelnõu § 1 punktiga 44 jäetakse § 249 lõikest 6 välja viited §-dele 236, 244 ja 2441 ning

sätestatakse nende puhul konfiskeerimise kohustus uues lõikes (61). Sätete viimine erinevatesse

paragrahvidesse on vajalik, sest paragrahvis 233 nimetatud ebaseadusliku toote puhul nähakse

ette võimalus konfiskeerida, kuid see pole kohustuslik. Paragrahvides 236, 244 ja 2441 on

osoonikihti kahandavaid aineid või fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate mahutite või

toodete, seadmete konfiskeerimine kohustuslik. Ühekordsed mahutid on keskkonnaohtlikud

ning neid kasutatakse ka ebaseaduslikuks kaubanduseks. Samuti on need ohtlikud tehnilistel

põhjustel – mehaaniline nõrkus, plahvatus- ja lekkeohtlikkus.

Eelnõu § 1 punktiga 45 täiendatakse § 249 lõikega 61, et tagada osoonikihti kahandavaid aineid

ning fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate ühekordsete mahutite konfiskeerimine. Seda

nõuavad määrused (EL) 2024/573 ja 2024/590.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse ja täiendatakse karistusregistri seadust. Paragrahv koosneb kahest

punktist.

Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse karistusregistri seaduse §-i 5 lõiget 2 punktiga 9.

Karistusregistri seaduse muutmine on vajalik, et rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruste (EL) 2024/573 ja 2024/590 karistussätete põhimõtet, mille kohaselt tuleb arvestada

määruse varasemaid rikkumisi ning korduvuse puhul rakendada suuremat trahvimäära.

Karistusregistri § 5 lõige 2 sätestab juhud, mil karistusregistrist kustutatud andmetel on õiguslik

tähendus. Punkti 9 lisamisega tagatakse, et karistusregistrist kustutatud ja arhiivi kantud

andmetel on õiguslik tähendus, kui arvestatakse isiku karistuse ja väärteo kordumist.

Registrisse kantud isiku karistusandmetel on õiguslik tähendus kuni andmete kustutamiseni.

Andmed kustutatakse registrist ja kantakse arhiivi üldjuhul kui väärteo eest mõistetud või

13

määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest, üldkasuliku töö sooritamisest või

põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud üks aasta. Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrused (EL) 2024/573 ja 2024/590 kohustavad liikmesriike sätestama

karistussätted, mis arvestavad varasemaid rikkumisi. Määrused sätestavad, et kui rikkumine

kordub viie aasta jooksul, peab haldustrahvi maksimumsumma olema viiekordse turuväärtuse

asemel kaheksakordne.

Teadaolevalt on teisigi valdkondi EL keskkonnaõiguse algatuste seas, kus kohtuväline

menetleja peab karistatuse ja korduvuse arvestamisel hindama pikemat perioodi, kui

karistusregistri seaduses sätestatud üldine väärtegude aegumistähtaeg, siis sel põhjusel on säte

esitatud laiemalt ja seda ei ole kitsendatud ainult atmosfääriõhu kaitse seadusele. Näiteks

sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/1115 raadamise kohta, et trahve

suurendatakse korduvate rikkumiste korral järk-järgult. Lisaks sätestab antud põhimõtte ka

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise

kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks.

Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse § 20 lõiget 1 punktiga 19. Lisatava punktiga antakse õigus

saada karistusregistri arhiivist andmeid kohtuvälisel menetlejal ja kohtul väärteomenetluses,

kui tegemist on sama väärteo toimepanekuga kui väärteokoosseisu tunnuseks on sama väärteo

toimepanek varem kui käesoleva seaduse § 24 lõike 1 punktis 1 sätestatud karistusandmete

registrist kustumise tähtaeg (1 aasta jooksul peale rahatrahvi tasumist). Selliselt saab vajadusel

väärteomenetluses arvestada ka viie aasta taguseid F-gaaside või osoonikihti kahandavate

ainete määruse rikkumisi.

Eelnõu § 3 sätestab seaduse jõustumisaja.

Seadus on kavandatud jõustuma 2026. aasta 1. jaanuaril. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrustele (EL) 2024/573 (artikkel 31) ja 2024/590 (artikkel 27) tuleb Euroopa

Komisjoni teavitada karistusnormidest enne 1. jaanuari 2026.

4. Eelnõu terminoloogia

Mõisteid kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) 2024/590 ja 2024/573

määratletud tähenduses.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. Kuna tegemist on otsekohalduvate määrustega, ei ole

määruseid Eesti õigusesse üle võetud, kuid teatud juhtudel on nende tõhusaks kohaldamiseks

loodud neid rakendav regulatsioon. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste 2024/573 ja

2024/590 ja Eesti õigusaktide vastavustabel on esitatud lisas 2.

Eelnõu vastab järgmistele Euroopa Liidu õigusaktidele:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/590, milles käsitletakse osoonikihti

kahandavaid aineid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1005/2009 (ELT L,

20.02.2024, lk 1–46);

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/573, milles käsitletakse fluoritud

kasvuhoonegaase ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 ja tunnistatakse

kehtetuks määrus (EL) nr 517/2014 (ELT L, 2024/573, 20.2.2024, lk 1–67);

3) komisjoni rakendusmäärus (EL) 2024/2215, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/573 miinimumnõuded, mille alusel antakse

füüsilistele ja juriidilistele isikutele sertifikaate seoses fluoritud kasvuhoonegaase või nende

14

alternatiive sisaldavate paiksete külmutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpadega,

orgaanilise Rankine`i ringprotsessi põhimõttel töötavate seadmetega ning külmikveokite,

haagiste ja- kergsõidukite, konteinerite ja rongivagunite külmutusseadmetega, samuti sellise

sertifikaatide vastastikuse tunnustamise tingimused, ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni

rakendusmäärus (EL) 2015/2067 (ELT L, 09.09.2024, lk 1–19);

3) komisjoni rakendusmäärus (EL) 2024/2174, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2024/573 rakenduseeskirjad seoses teatavate fluoritud

kasvuhoonegaase sisaldavate toodete ja seadmete märgiste vorminguga ning tunnistatakse

kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2068 (ELT L, 02.09.2024, lk 1–6);

4) komisjoni rakendusmäärus (EL) 2024/2195, millega määratakse kindlaks Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 (milles käsitletakse fluoritud kasvuhoonegaase)

artiklis 26 osutatud aruannete esitamise vorm ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni

rakendusmäärus (EL) 1191/2014 (ELT L, 05.09.2024, lk 1–25);

5) komisjoni rakendusmäärus (EL) 2024/2473, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2024/573 rakenduseeskirjad F-gaaside portaalis registreerimise kohta

ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/661 (ELT L, 19.09.2024, lk

1–7).

6) komisjoni rakendusmäärus (EL) 2025/625, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/573 miinimumnõuded, mille alusel antakse

füüsilistele ja juriidilistele isikutele sertifikaate seoses teatavaid fluoritud kasvuhoonegaase või

asjakohaseid alternatiive sisaldavate paiksete tuletõrjeseadmetega ning tunnistatakse kehtetuks

komisjoni määruse (EÜ) nr 304/2008 (ELT L 31.03.2025, lk 1–8);

7) komisjoni rakendusmääruse (EL) 2025/623, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/573 füüsilistele isikutele antavate sertifikaatide

miinimumnõuded ja selliste sertifikaatide vastastikkuse tunnustamise tingimused seoses

seadmetest fluoritud kasvuhoonegaasidel põhinevate lahustite kokkukogumisega ning

tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EÜ) nr 306/2008 (ELT T L, 31.03.2025, lk

1–6);

8) komisjoni rakendusmääruse (EL) 2025/627, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/573 füüsilistele isikutele antavate sertifikaatide

miinimumnõuded ja selliste sertifikaatide vastastikkuse tunnustamise tingimused seoses

fluoritud kasvuhoonegaase paiksete elektrijaotlate paigaldamise, hoolduse, teeninduse,

parandamise ja kasutuselt kõrvaldamise ning paiksetest elektrijaotlatest fluoritud

kasvuhoonegaaside kokkukogumisega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus

(EÜ) nr 2015/2066 (ELT L 31.03.2025, lk 1–6).

6. Seaduse mõju

Seaduse rakendamine ei too kaasa sellised olulise mõjuga muudatusi õiguskorras, mis tingiks

HÕNTE § 46 lõike 2 nõuetele vastavat põhjalikku mõjuanalüüsi aruannet.

Muudatustel ei ole sotsiaalset, sh demograafilist mõju, ega mõju regionaalarengule.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2024/573 ja (EL) 2024/590 mõjusid on

põhjalikult hinnatud riiklike seisukohtade seletuskirjas: „Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse kohta, milles käsitletakse fluoritud kasvuhoonegaase, ja osoonikihti

kahandavaid aineid käsitleva määruse kohta“ ning seletuskirjas selgitatakse eelkõige eelnõuga

muudetavate punktide mõjusid. Riiklike seisukohtade seletuskiri on leitav:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/b99536bf-7b8a-40ab-a708-

15

780a7e5df076/eesti-seisukohad-fluoritud-kasvuhoonegaaside-ja-osoonikihti-kahandavate-

ainete-maaruste-kohta---com2022-150-com2022-151/

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2024/573 tulenevad fluoritud

kasvuhoonegaaside kasutamise piirangud ja turule laskmise keelud suunavad uute

tehnoloogiate kasutuselevõtule. Fluoritud kasvuhoonegaaside asendamiseks kasutatakse üha

enam alternatiivseid külmaaineid.

Ammoniaak (NH3) on tööstuslikus külmas olnud ammu kasutusel, kuid selle käitlemiseks pole

pädevusnõudeid kehtestatud. Oluline osa suuremaid supermarketeid on Eestis üle läinud CO₂-

põhistele lahendustele, kuid ka CO2-ga seadmetega seotud toiminguteks pole pädevusnõudeid.

Suurima muutuse toob kaasa propaaniga soojuspumpade laialdasem turule tulek. Praegu

müüakse Eestis enamasti R-32-ga (GWP 675) soojuspumpasid, kuid määruse 2024/573 artikli

11 ja lisa IV kohaselt liigutakse järk-järgult madalama GWP-ga ja alternatiivsete külmaainetega

seadmete suunas, mille hulka kuulub ka propaan. Propaan (R290) on keskkonnasõbralik ja

kõrge efektiivsusega külmaaine, kuid selle süttivuse tõttu tuleb rangelt järgida kõiki

ohutusnõudeid. Tänapäevased R290-seadmed on projekteeritud nii, et need kasutavad väikseid

külmaainekoguseid ning sisaldavad ohutusmehhanisme, mis minimeerivad lekke- ja

süttimisriski. Siiski on propaaniga seadmete korrektne paigaldus ja regulaarne hooldus

üliolulised.

Looduslike külmaainete kasutamise valdkonnas töötajate ja ettevõtete sertifitseerimise

laiendamine aitab tõhusalt ennetada riske ja õnnetusi (tulekahjud, plahvatused, mürgistused),

parandades samal ajal töötajate oskuste ja teadmiste taset. Kvalifitseeritud tööjõud suurendab

Eesti majanduse konkurentsivõimet ja loob eeldused kestlikuks arenguks.

Seadus avaldab mõju välissuhtlusele. Uute pädevus- ja sertifitseerimisnõuete ülevõtmisega

jätkatakse töötajate ja ettevõtete vastastikkuse tunnustamisega Euroopa Liidus. Kui töötajate ja

ettevõtete sertifitseerimissüsteem jääb uute nõuetega kohandamata, ei ole võimalik nende

vastastikune tunnustamine ning pärsitakse inimeste võimalust teha tööd teises EL liikmesriigis.

Mõju keskkonnale on positiivne. Seadusega luuakse rakendav regulatsioon Euroopa

Parlamendi ja nõukogu osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud kasvuhoonegaaside

määruste kohaldamiseks Eestis– sätestatud on uued FOKA registris registreerimise nõuded,

pädevusnõuded ning jõustatud on uued karistussätted. Määruse nõuete täitmine aitab vähendada

heitkoguseid ja laialdasemat üleminekut uutele F-gaasi vabadele tehnoloogiatele.

Seadus avaldab mõju ametnike töökoormusele, sest uusi ülesandeid tuleb juurde.

Olulisemate muudatuste mõju

6.1. Mõju avaldav muudatus

Uut ainerühma, HFO-sid, sisaldavate seadmete registreerimine FOKA registris.

Sihtrühm

1) HFO-sid sisaldavate seadmete omanikud;

2) külmutus/kliimaseadmete, soojuspumpade hooldusfirmad (käitlemisloaga firmasid on 283);

3) Keskkonnaameti ametnikud.

Kaasnev mõju

HFO-sid võivad sisaldada näiteks külmutusseadmed, soojuspumbad ja kliimaseadmed.

HFO-sid sisaldavate seadmete kasutajad peavad veenduma, et nende seade on registreeritud

FOKA registris ning seadmetele on määratud pädev hooldustoimingute tegija (eelnõukohase

16

seaduse § 194 lõikes 2 ja §-s 197 nimetatud isikud). Pädev hooldustoimingute tegija peab seadet

hooldama määruses (EL) 2024/573 sätestatud nõuete kohaselt ja säilitama FOKA-s andmed

tehtud toimingute kohta. See suurendab mõningal määral nii hooldefirmade kui ka

Keskkonnaameti kui FOKA registri haldaja koormust. HFO-dega seadmed pole veel eriti

levinud, seega pole näha massiliselt selliste seadmete FOKA-s registreerimise vajadust.

Muudatuse tõttu on vaja arendada FOKA registrit. Seda tööd alustati juba määruse (EL)

2024/573 jõustumisel 2024. aastal. Praeguseks on põhifunktsioon HFO-de lisamiseks

registrisse tekitatud, kuid lekkekontrollide kannete tegemise loogikat on vaja veel muuta.

Selleks on riigieelarvest raha eraldatud. Kokku kulub FOKA registri arendusteks ligikaudu

40 000 eurot.

HFO-segusid sisaldavaid seadmeid on FOKA registris praegu kaheksa. HFO-sid sisaldavate

seadmete lisandumisel FOKA registrisse suureneb vähesel määral ka Keskkonnaameti

järelevalvekoormus. Tuleb kontrollida, kas täidetakse seadmete registrisse kandmise kohustust,

sh seda, kas hooldefirmad on sisestanud hooldustoimingud.

6.2. Mõju avaldav muudatus

Fluoritud kasvuhoonegaase ja nende alternatiive käsitlevate isikute pädevusnõuete muudatused.

Sihtrühm:

1) asjakohaste kutsetunnistuste omanikud;

2) kutse andja – Külmaliit;

3) Kutsekoda.

Kaasnev mõju

Komisjoni rakendusmääruste muudatuste tõttu tuleb muuta järgmisi kutseid:

- külmamehaanik, tase 3 ja selle osakutsed;

- külmamehaanik, tase 4;

- külmatehnika paigaldusjuht, tase 5;

- turvasüsteemide tehnik (fluoreeritud gaase sisaldavate gaasikustutussüsteemide käitlemine)

Kutsete muutmisel osalevad Kutsekoja (kutsub kokku töörühmad) kutse andjad ja

Kliimaministeeriumi esindaja.

Lisaks tuleb muuta õpet – ennekõike täiendkoolitusi fluoritud kasvuhoonegaaside alternatiivide

ohutusnõuetest ja energiaefektiivsusest. Määruse (EL) 2024/573 artikli 10 järgi peavad kõik

kutsed olema tähtajalised ning vähemalt iga seitsme aasta tagant tuleb läbida täiendkoolitus.

Külmaliit peab hakkama korraldama täiendkoolitusi.

Hiljemalt 12.03.2029 peavad kõik külmamehaaniku kutsete omanikud olema omandanud uued

teadmised ja oskused. Kutsetunnistuse (sh osakutsetunnistuste) omanikke on praegu järgmiselt:

külmamehaanik, tase 3 – 68, külmamehaanik, tase 4 – 372, külmamehaanik, tase 5–7.

Turvasüsteemide tehniku kutset (spetsialiseerumisega fluoritud kasvuhoonegaasidele) –18.

Majanduslikud mõjud: mõju ettevõtlusele, halduskoormus

Kutsekoja ja kutse andjate, samuti Kliimaministeeriumi töökoormus suureneb

rakendusmääruste nõuete rakendamise ajal. Suureneb ka pädevate isikute arv, st lisandub uusi

valdkondi, mis varem ei olnud kutsetunnistuse kohustusega (fluoritud kasvuhoonegaaside

alternatiivid). Seega suureneb kutseandjate halduskoormus, eriti külmamehaaniku kutsete

puhul. Koolitusi, nii teoreetilisi kui ka praktilisi, tuleb hakata korraldama ka alternatiivide

käitlemise alal. See tähendab õpet korraldavatele asutustele rahalist väljaminekut, sest tuleb

uuendada ja luua uut õppematerjali ning soetada uusi õppevahendeid, sh alternatiivide ohutuse

ja energiaefektiivsuse kohta.

17

Vähesel määral suureneb Keskkonnaameti järelevalvekoormus. Lisanduvad uued valdkonnad,

kus nõutakse kutsetunnistust. Suureneb järelevalve selle üle, kas isikul on nõutav pädevus

(kutsetunnistus) või mitte.

Mõju on ka ettevõtlusele, puudutatud sektorites tegutsevatele isikutele ja ettevõtetele.

Ettevõtetel, mis tegelevad külmutusseadmete, kliimaseadmete ja soojuspumpade käitlemisega,

tuleb üle vaadata käitlejate pädevus ja vajaduse korral koolitada inimesi.

Koolitused on tasulised ja kutsete uuendamine samuti. Uued kutse andmise või uuendamise

tasud kinnitatakse kutsenõukogu otsusega. Seletuskirja kirjutamise ajal ei ole uusi kutseeksami

ega taastõendamise tasusid veel kalkuleeritud ega kehtestatud. Praegu on külmamehaaniku

3. taseme kutseeksami hind 423,34 eurot, taastõendamine 140,30 eur. Külmamehaaniku 4.

taseme kutseeksami tasu on 518,50 eurot ja külmatehnika paigaldusjuhi 5. taseme eksam

maksab 308,66 eurot. Taastõendamise tasu on 140,30 eurot.

Tulevaste täiendkoolituse maksumus ei ole praegu teada (nt praegu maksab külmamehaaniku

koolituspäev 80 eurot, lisandub käibemaks).

Eestis on ligikaudu 400 sertifitseeritud külmamehaanikut. Kõrgema tasemega pädevaid isikuid

on kindlasti juurde vaja.

Liikuvaid seadmeid (v.a külmikveokeid ja -järelhaagiseid) hooldavatele isikutele seni

pädevusnõudeid ei olnud, lisandub ligikaudu 5600 liikuvat seadet, mille hooldustoiminguid

tohib teha pädev isik. See tähendab, et juurde on vaja vähemalt 20 pädevat isikut.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Lisanduvad uued valdkonnad, kus võivad töötada ainult pädevad isikud. See tähendab kaudset

positiivset mõju keskkonnale – mida rohkem teadlikke ja pädevaid isikuid, kes fluoritud

kasvuhoonegaaside ning nende alternatiividega tegutsevad, seda väiksem on oht neid aineid

valesti käsitseda ja neil keskkonda paiskuda. Tagatud on looduskeskkonna ja isikute ohutus.

6.3. Mõju avaldav muudatus

Fluoritud kasvuhoonegaase või nende alternatiive käitleva isiku käitlemisloa valdkondade

laiendamine.

Sihtrühm

1) fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemisloaga ettevõtted (283) ja võimalikud lisandud ainetega

tegelevad ettevõtted (CO2, NH3, HC) – lisandub hinnanguliselt 10);

2) fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemisloaga tuletõrjeettevõtted (11);

3) Keskkonnaameti FOKA registri haldaja ja järelevalveametnikud.

Kaasnev mõju

Käitlemisloa kohustus laieneb järgmistele valdkondadele (paiksed külmutusseadmed,

kliimaseadmed ja soojuspumbad, tuletõrjeseadmed):

- paiksed orgaanilise Rankine’i ringprotsessi põhimõttel töötavad seadmed;

- külmikveokite ja -haagiste külmutusseadmed;

- külmikkergsõidukite, konteinerite, sh külmutuskonteinerite ja rongivagunite

külmutusseadmed.

Majanduslik mõju, mõju ettevõtlusele

Ettevõtete halduskoormus suureneb. Praegu hooldab liikuvaid seadmeid kaks ettevõtet.

18

Keskkonnaameti (FOKA registri ja käitlemislubade eest vastutaja) töökoormus kasvab,

mistõttu on vaja lisatööjõudu. Praegu on käitlemislubadega fluoritud kasvuhoonegaase

käitlevaid isikuid 283. Käitlemislubade arv suureneb, kuna lisandub uusi valdkondi ja aineid

(ammoniaak, CO2, HC), mille käitlemiseks on vaja luba.

Seetõttu tuleb vähesel määral muuta ka käitlemisloa kooseisu. See tähendab keskkonnaministri

16.12.2016. a määruse nr 70 “Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme ja süsteemi

käitlemise loa taotlemise ja muutmise täpsustatud kord, käitlemisloa taotluse ja käitlemisloa

täpsustatud nõuded” ja majandustegevuse registri (MTR) muutmist. Täpne maksumus selgub

määruse muutmisel.

Suureneb ka Keskkonnaameti töökoormus käitlemisloa uute nõuete täitmise järelevalves (loata

tegevuse kontroll).

Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Lisanduvad uued valdkonnad, kus on nõutud pädevate isikute sertifitseerimine (käitlemisluba).

See tähendab kaudset positiivset mõju keskkonnale – mida rohkem teadlikke ja pädevaid

isikuid, kes fluoritud kasvuhoonegaasidega ning nende alternatiividega tegutsevad, seda

väiksem on oht, et neid aineid käsitsetakse valesti ja paisatakse seetõttu keskkonda. Tagatud on

looduskeskkonna ja isikute ohutus.

6.4. Mõju avaldav muudatus

SF6 aruandluskohustus neid aineid sisaldavate elektrijaotlate valdajatele.

Sihtrühm

1) aruande esitajad, s.t elektrijaotlate omanikfirmad (kuni 25);

2) fluoritud kasvuhoonegaaside inventuuri koostaja.

Kaasnev mõju

SF6 on kasutusel nii tuulegeneraatorites asuvates pingejaotlates kui ka alajaamade

pingejaotlates.

Praeguse töökorralduse kohaselt kogutakse SF6 heitkoguste andmeid elektrijaotlate omanikelt

vabatahtlikkuse alusel. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus kui kasvuhoonegaaside F-

gaaside inventuuri koostaja saadab elektriettevõtetele küsimused ja saab ettevõtetelt meili teel

vastused. Riigil on teada SF6 üldkogused elektrijaotlates, lisatud aine kogused ning see, kui

palju igal aastal uusi SF6-ga elektrijaotlaid lisandub ja palju SF6-t on kokku kogutud.

Seadusega tekitatakse võimalus andmete kohustuslikuks esitamiseks. Uus nõue rakendatakse

ellu, kui muudetakse Vabariigi Valitsuse 09.12.2016. a määrust nr 143 “Fluoritud

kasvuhoonegaaside käitlemise ja aruandluse kord, aruannete vormid ning käitlemise kohta

andmeid koondavate asutuste loetelu”. Kavandatav aruandevorm põhineb küsimustikul, mida

seni täideti vabatahtlikult. Kogutavate andmete mahtu ega sisu ei muudeta. Vormi koostamisel

on arvestatud, et ka kõige suurema arvuga alajaamadega (24 300) elektriettevõtte omanikule ei

kaasneks ülemäärast halduskoormust ega suureneks bürokraatia. Võivad lisanduda uued

ettevõtted, kellel on pingejaotlaid, kuid kes seni ei ole andmeid vabatahtlikkust esitanud.

Kohustuslik aruandlus võimaldab kaasata andmete esitamise protsessi ka tuuleenergia tootjaid,

kuna ka tuulikutes leidub sageli SF6-ga jaotusseadmeid. Lisaks nõuab tuuleparkide ühendamine

lõpptarbijatega ulatusliku elektrivõrgu rajamist, mis suurendab aruandluse olulisust (kui

kasutusele võetakse SF6 sisaldav pingejaotla).

Keskkonnainfo kättesaadavus

19

Eesti riigi käsutusse jõuavad kindlad ja tõesed andmed olemasolevate SF6 sisaldavate seadmete

ja kasutamise kohta, mille abil koostada täpset kasvuhoonegaaside inventuuri SF6 osa ning

jälgida määruse (EL) 2024/573 nõuete täitmist pingejaotlate puhul. See on eriti oluline,

arvestades määrusest tulenevaid uusi piiranguid SF6-ga elektrijaotlate kasutuselevõtule.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale

EL-i raammääruse nõuded (uute SF6-ga pingejaotlate kasutusse võtmise keelud) ja

aruandluskohustus tagavad tõhusama kontrolli väga keskkonnaohtliku aine (GWP 24 300)

kasutamise üle.

Majanduslik mõju: mõju ettevõtlusele

Aruannete esitajate halduskoormus ei suurene, sest ka praegu esitatakse samu andmeid, kuid

vabatahtlikult. Suureneda võib halduskoormus sektorites, kus seni andmeid ei esitatud (nt

tuuleparkide pingejaotlad). Kasvuhoonegaaside inventuuri koostaja töökoormus väheneb.

Andmete kättesaamine muutub lihtsamaks.

6.5. Mõju avaldav muudatus

EL-i otsekohalduvate määruste nõuete rakendamise tagamiseks sätestatakse karistussätted.

Mõningate rikkumiste puhul sätestatakse trahvimäär turuväärtuse põhjal.

Sihtrühm

1) Keskkonnaamet;

2) Maksu- ja Tolliamet;

3) seaduse (ja EL-i otsekohalduvate määruste) nõudeid rikkuvad isikud ja ettevõtted.

Kaasnev mõju

EL-i otsekohalduvad määrused sätestavad põhimõtte: fluoritud kasvuhoonegaaside (või

osoonikihti kahandavate ainete) või neid gaase sisaldavate või neil põhinevate toodete ja

seadmete ebaseadusliku tootmise, impordi, ekspordi, turule laskmise või kasutamise

korral on haldustrahvi maksimumsumma viis korda suurem kui asjaomaste gaaside või toodete

ja seadmete turuväärtus. Kui rikkumine kordub viie aasta jooksul, on haldustrahvi

maksimumsumma kaheksa korda suurem kui asjaomaste gaaside või toodete ja seadmete

turuväärtus.

Selle põhimõtte ülevõtmiseks muudetakse seaduses karistussätteid ning muudetakse vajaduse

korral trahvimäärade arvestamise põhimõtet.

Turuväärtusel põhinev trahv tähendab, et rikkumise eest määratav rahaline karistus sõltub kauba

või teenuse turuväärtusest. See tähendab ühtlasi, et trahvi suurus arvestab rikkumise

majanduslikku kaalu, vähendades olukordi, kus trahv on ebaproportsionaalselt väike või suur.

Turuväärtusel põhineval trahvimääral on ka suurem heidutav mõju – kui trahv on seotud

turuväärtusega, motiveerib see ka ettevõtteid nõuetekohaselt käituma. Väiksem trahv võib

jõukamate ettevõtete jaoks muutuda lihtsalt ärikuluks ega täida eesmärki hoida ära rikkumisi.

Turuväärtuse põhjal lähenemist võib võrrelda ka põhimõttega „saastaja maksab“ – mida suurem

potentsiaalne kahju, seda suurem trahv.

Riikliku järelevalvaja seisukohalt muutub trahvide määramise põhimõte mõnevõrra

keerukamaks – turuväärtuse määramine nõuab erinevate meetodite kasutamist (keskmise hinna

meetod, turuhinna meetod vms).

Lisaks turuväärtuse põhjal lähenemisele muudetakse ka vastutussätete koosseisu, et tagada, et

oluliste EL-i otsekohalduvate määruste nõuete rikkumiste eest on karistused sätestatud. See

peaks lihtsustama Keskkonnaameti tehtavat järelevalvet.

20

Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Trahvide karmistamine tõenäoliselt suunab nõudeid paremini järgima. See omakorda aitab

vähendada atmosfääri paisatavate ainete koguseid ning selle kaudu ka negatiivset mõju elu- ja

looduskeskkonnale.

Majanduslikud mõjud: mõju ettevõtlusele, halduskoormus

Muudatuse kaudne mõju võib tähendada suuremaid trahve (koguse või seadme maksumuse

põhjal) suuremate rikkumiste puhul ja väiksemate (nii koguse kui ka seadme, toote maksumuse

põhjal) rikkumiste puhul. Trahvimäärade muutumise mõju ei ole võimalik kirjeldada, see sõltub

rikkumise koosseisust ja rikkumisega seotud toodete või seadmete maksumusest.

Keskkonnaameti töökoormus üldiselt ei suurene. Vähesel määral võib lisatööd kaasa tuua uue

põhimõtte rakendamine, s.t turuväärtuse kindlaks tegemine.

Uute vastutussätete lisandumine lihtsustab Keskkonnaameti järelevalve tööd ja trahvide

määramist, sest on selgemini aru saada, millisele rikkumisele trahv kohaldub.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud

ja tulud

Kohaliku omavalitsustele kaasnevad mõningad kulud.

HFO-dega seadmetele on vaja hakata tegema lekkekontrolli ning need seadmed FOKA

registrisse kanda. Kui KOV-s on selliseid seadmeid, lisandub pädeva hooldusfirma kulu

(kanded FOKA registrisse).

Muudatused suurendavad riigi tulu käitlemisloa riigilõivust. Fluoritud kasvuhoonegaase

sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide käitlemise loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse

riigilõivu 270 eurot. Loa muutmise taotluse läbivaatamise eest on riigilõiv 40 eurot. Kuna

lisanduvad uued sektorid, kus tegutsemiseks on vaja käitlemisluba, suureneb selle arvel ka

riigilõivust laekuv tulu. Hindame, et käitlemislubasid lisandub ligikaudu 60. Samuti tuleb

muuta kõiki olemasolevaid käitlemislube (283).

Kõige enam on muudatustest mõjutatud Keskkonnaamet. Ressurssi on juurde vaja

Keskkonnaameti fluoritud kasvuhoonegaaside ja alternatiivide käitlemislubade ja FOKA

registriga seotud tööks, kuna lisandub uus ainegrupp HFO-d ja on vaja tagada tõhusam kontroll

registrisse kantud andmete üle. Nende ülesannete täitmiseks on pool töökohta, millest aga juba

praegu ei piisa.

Kõige rohkem kasvab Keskkonnaametil järelevalvekoormus. Keskkonnaamet teeb riikliku

järelevalvet kõikide F-gaaside käitlemisnõuete üle (kõik määruse (EL) 2024/573 nõuded). Uued

nõuded, mille täitmist peab kontrollima Keskkonnaamet, on järgmised:

- käitlemisloa olemasolu ja FOKA registrisse kannete (seadme registreerimine,

lekkekontrolli kohustus jne) tegemise kontroll – reguleerimisala on laienenud HFO-de,

fluoritud kasvuhoonegaaside alternatiivide ning teatud liikuvate seadmetega;

- lisanduvate liikuvate seadmete (lekkekontrolli ja hoolduspäeviku täitmise) kontroll.

Lisanduvad külmikkergsõidukite, intermodaalkonteinerite, sh külmutuskonteinerite ja

rongivagunite külmutusseadmed ning kliimaseadmed ja soojuspumbad raskesõidukites,

kaubikutes, põllumajanduses, mäetööstuses ja ehituses väljaspool teid kasutatavates

liikurmasinates, rongides, metroodes, trammides ja õhusõidukites;

21

- kutsetunnistuste olemasolu kontroll – lisandunud on nõuded uutele sektoritele: fluoritud

kasvuhoonegaaside alternatiivid ning liikuvad seadmed;

- kvoodinõuete kontroll (ettevõtte füüsilise püsiva aadressi kontroll);

- suurenenud maht impordi- ja tõendamisaruannete kontrollimisest (reageerimine nende

esitamata jätmise, nõuete rikkumise korral);

- fluoritud kasvuhoonegaaside või nendega eeltäidetud seadmete müügiandmete

säilitamise kontroll;

- elektrijaotlate kasutusele võtmise keelud ja nende vastavus artiklis 13 sätestatud

erisusustele, sh pingejaotla kasutusele võtmisest teavitamine ja andmete säilitamine;

- uued turule laskmise keelud, nendest kinnipidamise ja andmete säilitamise kontroll

(ohutusnõuete erisus);

- digiplatvormide kontroll;

- lisandunud hoolduskeeldudest (sh pingejaotlad) kinnipidamise kontroll.

Seetõttu oleks vaja järelevalvesse juurde luua üks inspektori ametikoht (brutokuupalk x 13 (1

kuupalk tulemustasudeks) x 1,338 (maksude koefitsient) = 1 x 2050x 13x 1,338 = 35 657,70

eurot/aastas). FOKA registri ja käitlemislubadega tegelemine nõuab juurde 0,5 kohta (ehk

17 828,85 eurot/aastas). Kokku vajab Keskkonnaamet juurde 1,5 ametikohta.

Keskkonnameti järelevalve objekti kontrollimise andmekogu süsteemi (OKAS) arendamine

vajab samuti lisaressurssi. Fluoritud kasvuhoonegaaside nõudeid tuleb juurde ning need tuleb

järelevalvemenetluses dokumenteerida. Määruse (EL) 2024/573 artikli 29 § 4 sätestab, et

liikmesriikide pädevad asutused dokumenteerivad kontrollide ja märgivad dokumentidesse

eelkõige kontrollide laadi ja tulemused ning mittevastavuse korral võetud meetmed. Kõikide

kontrollide dokumente säilitatakse vähemalt viis aastat. Arendada tuleb kontrollipõhju uute

nõuete kontrollimiseks (lisandumas on uued ainegrupid) ning FOKA ja OKAS2 liidestus

andmevahetuseks. Nimetatud arenduse eeldatav maksumus on suurusjärgus 120 000 eurot.

Käitlemisloa reguleerimisala laiendamine toob kaasa majandustegevuse registri (MTR)

arendusvajaduse. Käitlemisloa nõuded sätestab keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 70

“Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitlemise loa taotlemise ja

muutmise täpsustatud kord, käitlemisloa taotluse ja käitlemisloa täpsustatud nõuded”. Määruse

muudatuse jõustumisel tuleb arendada MTRi registrit. Maksumust ei ole veel välja arvutatud,

muudatusi on vähe (alternatiivide, nende töövahendite ja meetodite lisamine).

HFO-de lisamisel FOKA registrisse on samuti mõju riigieelarvele. FOKA registri arendus

HFO-de lisamiseks algas 2024. aastal, otsekohalduva määruse (EL) 2024/573 jõustumise järel

ja praegu on veel töös HFO-de lekkekontrollide sageduse funktsioon. Kogumaksumus on

ligikaudu 40 000 eurot, mis on eelarvest ette nähtud ja eraldatud.

8. Rakendusaktid

Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmisega muudetakse järgmisi rakendusakte:

- Vabariigi Valitsuse 09.12.2016. a määrus nr 143 “Fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemise ja

aruandluse kord, aruannete vormid ning käitlemise kohta andmeid koondavate asutuste

loetelu”;

- keskkonnaministri 12.09.2022. a määrus nr 41 “Fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti

kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite ning

käitlemistoimingute registri põhimäärus, registrisse andmete esitamise kord ja andmekoosseis”;

- keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 70 “Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote,

seadme ja süsteemi käitlemise loa taotlemise ja muutmise täpsustatud kord, käitlemisloa

taotluse ja käitlemisloa täpsustatud nõuded”.

22

Määruste kavandid on esitatud seletuskirja lisas 1.

9. Seaduse jõustumine

Seadus on kavandatud jõustuma 2026. aasta 1. jaanuaril. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrustele (EL) 2024/573 (artikkel 31) ja 2024/590 (artikkel 27) tuleb Euroopa

Komisjoni teavitada karistusnormidest enne 1. jaanuari 2026.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu

Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Justiits- ja

Digiministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Eesti Linnade ja Valdade

Liidule.

Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks ka Päästeametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile, Ravimiametile, Terviseametile, Maksu- ja Tolliametile,

Transpordiametile, SA-le Kutsekoda, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskojale, Eesti Külmaliidule, Eesti Elektritööde Elektriettevõtete Liidule, Eesti

Elektritööstuse Liidule, Eesti Soojuspumba Liidule, Eesti Turvaettevõtete Liidule,

Autokutseõppe Liidule, Eesti Keemiatööstuse Liidule, Eesti Kaupmeeste Liidule, Tuuleenergia

Assotsiatsioonile, Eesti Taastuvenergia Kojale, Eesti Logistika ja Ekspedeerimise

Assotsiatsioonile, ERAA Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioonile, Autoettevõtete

Liidule, Tallinna Linnatranspordi AS-ile.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja

karistusregistri seaduse muutmise seaduse

eelnõu seletuskirja

Lisa 1

KAVAND

2025

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2016. aasta

määruse nr 143 „Fluoritud kasvuhoonegaaside

käitlemise ja aruandluse kord, aruannete

vormid ning käitlemise kohta andmeid

koondavate asutuste loetelu“ muutmine

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 206 lõike 6 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2016. aasta määruses nr 143 „Fluoritud

kasvuhoonegaaside käitlemise ja aruandluse kord, aruannete vormid ning käitlemise kohta

andmeid koondavate asutuste loetelu“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Turustamine käesoleva määruse tähenduses on fluoritud kasvuhoonegaaside Eesti Vabariigis

esmakordselt teistele isikutele tasu eest või tasuta tarnimine või kättesaadavaks tegemine.“;

2) paragrahvi 2 tekstis asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)

517/2014“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/573“;

3) paragrahvi 4 lõikes 2 ja § 5 lõikes 2 asendatakse sõna "Maanteeamet" sõnaga

"Transpordiamet";

4) paragrahvi 5 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „kasutuse käigus tekkinud ainekao kohta“

tekstiosaga „aruandeaastal hooldustel lisatud fluoritud kasvuhoonegaaside kohta“;

5) paragrahvi 5 lõike 7 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „raudteeveo-ettevõtja“

tekstiosaga „raudtee-ettevõtja“;

6) paragrahvi 5 lõike 7 teises lauses asendatakse tekstiosa „kasutuse käigus tekkinud

ainekadu“ tekstiosaga „aruandeaastal hooldustel lisatud fluoritud kasvuhoonegaaside

kogused“;

7) paragrahvi 5 lõigetes 1–8 asendatakse tekstiosa “iga aasta 20. juuniks“ tekstiosaga „iga

aasta 20. aprilliks“.;

8) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

„(71) Elektrijaotla omanik, kelle valduses on väävelheksafluoriidi (edaspidi SF6) sisaldav

pingejaotla, esitab Kliimaministeeriumile iga aasta 20. aprilliks lisas 8 kehtestatud vormil

aruande kõikides tema valduses olevate alajaamade pingejaotlates sisalduva SF6 koguse,

uutesse ja renoveeritud pingejaotlatesse lisatud SF6 koguse, hoolduse käigus lisatud SF6

koguse, laos uuesti kasutuselevõtu ootel olevates seadmetes sisalduva SF6 koguse, seadmetest

kokku kogutud SF6 koguse ning kokku kogutud ja jäätmekäitlejale üle antud või omanikule

edasiseks kasutamiseks jäetud SF6 koguste kohta.“;

9) paragrahvi 5 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Aruanded esitatakse Kliimaministeeriumile elektroonilisel kujul digiallkirjastatuna või

allkirjastatuna paberil posti teel.“;

10) määruse lisad 3, 6 ja 7 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud);

11) määrust täiendatakse lisaga 8 elektrijaotlate kohta (lisatud).

§ 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026.

Andres Sutt

Energeetika- ja keskkonnaminister Marten Kokk

Kantsler

Vabariigi Valitsuse 09.12.2016 määruse nr 143

„Fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemise ja aruandluse kord,

aruannete vormid ning käitlemise kohta andmeid koondavate

asutuste loetelu“

Lisa 3

(Vabariigi Valitsuse .... määruse nr .... sõnastuses)

KAVAND

Aruanne Eesti Vabariigis turustatud fluoritud kasvuhoonegaaside koguste kohta

Esitaja andmed:

Ärinimi

Registrikood

Aadress

Aasta, mille kohta andmed esitatakse

Fluoritud kasvuhoonegaasid

Tehasepuhtusega

(kogus, kg)

Taasväärtustatud1

(kogus, kg)

R-134a

R-407C

R-410A

R-404A

R-427A

R-422D

R-507

R-448A

R-449A

R-452A

HFC-32

HFC-152a (R-152a)

HFC-227ea (FM-200

FS49(C2)

HFC-125 (FE-25)

SF6

PFC-d (täpsustada, milline PFC)

HFC-1234yf (HFO-1234yf)

NF3

Vajaduse korral lisage ridu uute ainetega.

Kinnitan, et olen selle äriühingu volitatud esindaja ning olen esitatavat teavet isiklikult

kontrollinud.

Kogu esitatav teave on minule teadaolevalt tõene, täpne ja täielik.

Ees- ja perekonnanimi ...................................................…………………

Ametikoht ………………………………………………………………..

1

Taasväärtustamine - kokkukogutud fluoritud kasvuhoonegaasi ümbertöötamine, et selle tööomadused oleksid

samaväärsed puhta ainega, võttes arvesse selle ettenähtud kasutusotstarvet.

Telefon ...................................................…………………………………

E-posti aadress ...........................................................................................

Esitamise kuupäev (pp.kk.aaaa) ................................................................

Allkiri …………………………………………………………………….

Vabariigi Valitsuse 09.12.2016 määruse nr 143

„Fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemise ja aruandluse kord,

aruannete vormid ning käitlemise kohta andmeid koondavate

asutuste loetelu“

Lisa 6

(Vabariigi Valitsuse .... määruse nr .... sõnastuses)

KAVAND

Aruanne Eesti Vabariigi lipu all sõitvatel laevadel paiknevate fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate seadmete kohta

Esitaja andmed:

Ärinimi

Registrikood

Aadress

Andmed ……….. aasta 31. detsembri seisuga2

Käigus olnud

laeva nimi

Ehitusaasta Laeva seadmetes

kasutusel oleva fluoritud

kasvuhoonegaasi tüüp3

Laeva seadmetes

sisalduva

fluoritud

kasvuhoonegaasi

kogus, kg

Aruandeaastal hooldustel lisatud

fluoritud kasvuhoonegaasi kogus,

kg

Kasutusala (näiteks

jahutus- ja

kliimaseadmed või

tuletõrjeseadmed) Tehasepuhtusega Ringlusse

võetud4 või

taasväärtustatud5

Näide: „Tarmo“ 1997 R-134 a 45 5 kliimaseadmed

R-404 a 178 10 jahutusseadmed

HFC-227ea (FM-200) 60 0 tuletõrjeseadmed

2 Andmed tuleb esitada eelneva kalendriaasta 31. detsembri seisuga. 3 Iga fluoritud kasvuhoonegaasi ja selle segu tüübi andmed märkida tabeli veergudesse eraldi, täites iga gaasi või gaasisegu kohta eraldi rea. Fluoritud kasvuhoonegaaside nimekiri on

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2024/573 I ja II lisas. 4 Kokkukogutud fluoritud kasvuhoonegaasi korduskasutamine pärast põhipuhastust. 5 Taasväärtustamine - kokkukogutud fluoritud kasvuhoonegaasi ümbertöötamine, et selle tööomadused oleksid samaväärsed puhta ainega, võttes arvesse selle ettenähtud

kasutusotstarvet.

HFC-23 (FE-13) tuletõrjeseadmed

FS49C2 tuletõrjeseadmed

Näide: „Minni“ 1990 HFC-23 (FE-13) tuletõrjeseadmed

Vajaduse korral lisada ridu.

Kinnitan, et olen laeva reeder (meresõiduohutuse seaduse tähenduses) ning olen esitatavat teavet isiklikult kontrollinud. Kogu esitatav teave on minule

teadaolevalt tõene, täpne ja täielik.

Ees- ja perekonnanimi ...................................................…………………

Ametikoht ……………………………………………………………….

Telefon ...................................................…………………………………

E-posti aadress ........................................................................................…

Esitamise kuupäev (pp.kk.aaaa) .................................................................

Allkiri …………………………………………………………………….

Vabariigi Valitsuse 09.12.2016 määruse nr 143

„Fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemise ja aruandluse kord,

aruannete vormid ning käitlemise kohta andmeid koondavate

asutuste loetelu“

Lisa 7

(Vabariigi Valitsuse .... määruse nr .... sõnastuses)

KAVAND

Aruanne fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate seadmetega varustatud raudteeveeremi kohta

Esitaja andmed:

Ärinimi

Registrikood

Aadress

Andmed ……….. aasta 31. detsembri seisuga6

Raudteeveeremi liik Arv Fluoritud

kasvuhoone

-gaasi tüüp7

Raudteeveeremis

kasutusel oleva

fluoritud

kasvuhoonegaasi

kogus, kg

Aruandeaastal hooldustel lisatud

fluoritud kasvuhoonegaasi kogus, kg

Kasutusala (näiteks

jahutus- ja

kliimaseadmed või

tuletõrjeseadmed) Tehasepuhtusega Ringlusse

võetud8 või

taasväärtustatud 9

Restoranvagunid

Kupeevagunid

6 Andmed tuleb esitada eelneva kalendriaasta 31. detsembri seisuga. 7 Iga fluoritud kasvuhoonegaasi ja selle segu tüübi andmed märkida tabeli veergudesse eraldi, täites iga gaasi või gaasisegu kohta eraldi rea. Fluoritud kasvuhoonegaaside nimekiri on

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 I ja II lisas. 8 Kokkukogutud fluoritud kasvuhoonegaasi korduskasutamine pärast põhipuhastust. 9 Taasväärtustamine - kokkukogutud fluoritud kasvuhoonegaasi ümbertöötamine, et selle tööomadused oleksid samaväärsed puhta ainega, võttes arvesse selle ettenähtud

kasutusotstarvet.

Istevagunid

Vedurid

Kui on veel muid raudteeveeremi

liike, siis andmed ka nende kohta

Vajaduse korral lisada ridu.

Kinnitan, et olen raudtee-ettevõtja (raudteeseaduse tähenduses) ning olen esitatavat teavet isiklikult kontrollinud. Kogu esitatav teave on minule

teadaolevalt tõene, täpne ja täielik.

Ees- ja perekonnanimi ...................................................………………

Ametikoht ……………………………………………………………..

Telefon ...................................................………………………………

E-posti aadress .......................................................................................

Esitamise kuupäev (pp.kk.aaaa) ............................................................

Allkiri ………………………………………………………………….

Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2016. aasta

määruse nr 143 „Fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemise ja

aruandluse kord, aruannete vormid ning käitlemise kohta

andmeid koondavate asutuste loetelu“ muutmine

lisa 8

(Vabariigi Valitsuse .... määruse nr .... sõnastuses)

KAVAND

Aruanne pingejaotlates sisalduva SF6 kohta

Esitaja andmed (ärinimi) ……

Registrikood …….

Aadress ……..

Aruandluse aasta10 ……

1. Kasutusel olevad pingejaotlad

Kõrgepingeseade

või

madalpingeseade

Jaotlate

arv

Pingejaotlates

sisalduv SF6 kogus

kokku, kg

Hooldustel

pingejaotlatesse

juurde lisatud SF6

kogus, kg

Pingejaotlatest

demonteerimisel

kokku kogutud

SF6 kogus, kg

Kokku kogutud

gaasi kogus, mis

jäeti pingejaotla

valdajale, kg

Kokku kogutud SF6

kogus, mis viidi

hävitamisele

(märkida

jäätmekäitluskoht ja

kogus, kg)

Vajaduse korral lisada tabelitesse ridu juurde.

10 Andmed tuleb esitada eelneva kalendriaasta 31. detsembri seisuga

2. Laos olevad uuesti kasutuselevõttu ootel olevad seadmed (milles on SF6 sees)

Kõrgepingeseade või madalpingeseade Jaotlate arv Pingejaotlates sisalduv SF6 kogus kokku,

kg

3. Uued või renoveeritud pingejaotlad

Kõrgepingeseade või madalpingeseade Jaotlate arv Pingejaotlates sisalduv SF6 kogus kokku,

kg

Kinnitan, et olen esitatavat teavet isiklikult kontrollinud. Kogu esitatav teave on minule teada olevalt tõene, täpne ja täielik.

Ees- ja perekonnanimi: ……

Ametikoht: ……

Telefon: ……..

E-posti aadress: …….

Esitamise kuupäev: …….

Allkiri ………………………………………

KAVAND

ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER

MÄÄRUS

Keskkonnaministri 16. detsembri 2016.

aasta määruse nr 70 „Fluoritud

kasvuhoonegaase sisaldava toote,

seadme ja süsteemi käitlemise loa taotlemise

ja muutmise täpsustatud kord,

käitlemisloa taotluse ja käitlemisloa

täpsustatud nõuded“ muutmine

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 202 alusel.

§ 1. Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. aasta määruses nr 70 „Fluoritud kasvuhoonegaase

või nende alternatiive sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitlemise loa taotlemise ja muutmise

täpsustatud kord, käitlemisloa taotluse andmekooseis“ tehakse järgmise muudatused:

1) paragrahvi 1 lõike 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Fluoritud kasvuhoonegaase või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573

II lisa 1. jaos nimetatud fluoritud kasvuhoonegaase või süsihappegaasi (CO2), ammoniaaki

(NH3) või süsivesinikke (HC) sisaldavate või nende sisaldamise võimalusega paiksete

külmutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade, orgaanilise Rankine’i ringprotsessi

põhimõttel töötavate seadmete, külmikveokite ja -haagiste külmutusseadmete või

külmikkergsõidukite, konteinerite, sealhulgas külmutuskonteinerite ja rongivagunite

külmutusseadmete käitlemisega tegelev isik esitab loa andjale käitlemisloa taotluse käesoleva

määruse lisas 1 nõutud andmetega.“;

2) paragrahvi 1 lõike 3 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Fluoritud kasvuhoonegaase või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/573

II lisa 1. jaos nimetatud fluoritud kasvuhoonegaase või NOVEC-i ehk perfluoro(2-metüül-3-

pentanooni), trifluorojodometaani (trifluorometüüljodiidi), 2-bromo-3,3,3-trifluoroprop-1-eeni

(2-BTP) sisaldavate või nende sisaldamise võimalusega paiksete tuletõrjeseadmete

käitlemisega tegelev isik esitab loa andjale käitlemisloa taotluse käesoleva määruse lisas 2

nõutud andmetega.“;

3) paragrahvi 2 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate või süsihappegaasi (CO2), ammoniaaki (NH3) või

süsivesinikke (HC) või nende sisaldamise võimalusega paiksete külmutus- ja kliimaseadmete

ning soojuspumpade, orgaanilise Rankine’i ringprotsessi põhimõttel töötavate seadmete,

külmikveokite ja -haagiste külmutusseadmete või külmikkergsõidukite, konteinerite,

sealhulgas külmutuskonteinerite ja rongivagunite külmutusseadmete käitlemisega tegeleva

isiku käitlemisloale märgitakse olenevalt loa taotleja rakendatavate töötajate pädevusest ning

töövahenditest ja -meetoditest, kui suure ainekogusega seadmeid käitlemisloa omaja (edaspidi

loa omaja) käidelda tohib:

1) kuni kolm kilogrammi või hermeetiliselt suletud ja vastavalt märgistatud seadmete puhul

kuni kuus kilogrammi fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavad või nende sisaldamise

võimalusega paiksed külmutus- ja kliimaseadmed ja soojuspumbad;

2) fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavad või nende sisaldamise võimalusega paiksed külmutus-

ja kliimaseadmed ning soojuspumbad, olenemata nendes seadmetes sisalduvast fluoritud

kasvuhoonegaasi kogusest.

(2) Fluoritud kasvuhoonegaase või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 II

lisa 1. jaos nimetatud fluoritud kasvuhoonegaase või süsihappegaasi (CO2), ammoniaaki (NH3)

või süsivesinikke (HC) sisaldavate või nende sisaldamise võimalusega paiksete külmutus- ja

kliimaseadmete ning soojuspumpade, orgaanilise Rankine’i ringprotsessi põhimõttel töötavate

seadmete, külmikveokite ja -haagiste külmutusseadmete või külmikkergsõidukite, konteinerite,

sealhulgas külmutuskonteinerite ja rongivagunite külmutusseadmete käitlemisega tegeleva

isiku käitlemisloale märgitakse olenevalt taotletavatest käitlemistoimingutest, loa taotleja

käsutuses olevate töötajate pädevusest ning töövahenditest ja -meetoditest üks, mitu või kõik

järgmised käitlemistoimingud:

1) paigaldamine;

2) remont, hooldamine ja teenindamine;

4) lekkekontroll, mis sisaldab jahutuskontuuri avamist;

5) lekkekontroll, mis ei sisalda jahutuskontuuri avamist;

6) aine kogumine;

7) seadmete kasutuselt kõrvaldamine.

(3) Fluoritud kasvuhoonegaase või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/573

II lisa 1. jaos nimetatud fluoritud kasvuhoonegaase või NOVEC-i ehk perfluoro(2-metüül-3-

pentanooni), trifluorojodometaani (trifluorometüüljodiidi), 2-bromo-3,3,3-trifluoroprop-1-eeni

(2-BTP)sisaldavate või nende sisaldamise võimalusega paiksete tuletõrjeseadmete käitlemisega

tegeleva isiku käitlemisloale kantakse käitlemistoimingutena nimetatud tuletõrjeseadmete

paigaldamine, remont, hooldamine, teenindamine, lekkekontrolli tegemine ja fluoritud

kasvuhoonegaasi kogumine neist seadmetest ja kasutamiselt kõrvaldamine.

(4) Fluoritud kasvuhoonegaase või käesoleva määruse paragrahvis 1 lõikes 1 ja lõikes 3

nimetatud alternatiive sisaldavate või nende sisaldamise võimalusega paiksete külmutus- ja

kliimaseadmete ning soojuspumpade orgaanilise Rankine’i ringprotsessi põhimõttel töötavate

seadmete, külmikveokite ja -haagiste külmutusseadmete või külmikkergsõidukite, konteinerite,

sealhulgas külmutuskonteinerite ja rongivagunite külmutusseadmete või tuletõrjeseadmete

käitlemisloa taotlust menetledes lähtub loa andja järgmistest eeldustest:

1) fluoritud kasvuhoonegaase või käesoleva määruse paragrahvis 1 lõikes 1 ja lõikes 3

nimetatud alternatiive sisaldavate või nende sisaldamise võimalusega paiksete külmutus- ja

kliimaseadmete ning soojuspumpade, orgaanilise Rankine’i ringprotsessi põhimõttel töötavate

seadmete, külmikveokite ja -haagiste külmutusseadmete või külmikkergsõidukite, konteinerite,

sealhulgas külmutuskonteinerite ja rongivagunite külmutusseadmete seadmete käitlemisega

tegeleva isiku üks töötaja teeb taotletavaid käitlemistoiminguid kuni 1900 töötundi aastas;

2) fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate või nende sisaldamise võimalusega paiksete paiksete

külmutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade, orgaanilise Rankine’i ringprotsessi

põhimõttel töötavate seadmete, külmikveokite ja -haagiste külmutusseadmete või

külmikkergsõidukite, konteinerite, sealhulgas külmutuskonteinerite ja rongivagunite

külmutusseadmete seadmete käitlemisega tegeleva isiku töötaja teeb kuni 100 fluoritud

kasvuhoonegaasi sisaldava toote, seadme või süsteemi lekkekontrolli aastas;

3) fluoritud kasvuhoonegaase või käesoleva määruse paragrahvis 1 lõikes 1 ja lõikes 3

nimetatud alternatiive sisaldavate või nende sisaldamise võimalusega paiksete külmutus- ja

kliimaseadmete ning soojuspumpade, orgaanilise Rankine’i ringprotsessi põhimõttel töötavate

seadmete, külmikveokite ja -haagiste külmutusseadmete või külmikkergsõidukite, konteinerite,

sealhulgas külmutuskonteinerite ja rongivagunite külmutusseadmete seadmete või

tuletõrjeseadmete käitlemisega tegeleva isiku ühe töötaja kohta peab loa taotlejal olema lisas

1 nimetatud tööriistad.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 täpsustatud nõudeid tuleb järgida ka pärast käitlemisloa

väljastamist kogu tegevusloa kehtimise ajal.“;

4) määruse lisad 1 ja 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

§ 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026.

Andres Sutt

Energeetika- ja keskkonnaminister Marten Kokk

Kantsler

„Fluoritud kasvuhoonegaase

sisaldava toote, seadme ja süsteemi

käitlemisloa taotlemise ja muutmise

täpsustatud kord ning käitlemisloa

taotluse ja käitlemisloa täpsustatud

nõuded ja andmekooseis“

Lisa 1

(Energeetika- ja keskkonnaministri ...

määruse nr ... sõnastuses)

KAVAND

Fluoritud kasvuhoonegaase või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573

II lisa 1. jaos nimetatud fluoritud kasvuhoonegaase või süsihappegaasi (CO2),

ammoniaaki (NH3) või süsivesinikke (HC) sisaldavate või nende sisaldamise võimalusega

paiksete külmutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade, orgaanilise Rankine’i

ringprotsessi põhimõttel töötavate seadmete, külmikveokite ja-haagiste

külmutusseadmete või külmikkergsõidukite, konteinerite, sealhulgas

külmutuskonteinerite ja rongivagunite külmutusseadmete käitlemisega tegeleva isiku

käitlemisloa taotlus

1. Loa taotleja üld- ja kontaktandmed

1.1.1 ärinimi

1.1.2 registrikood

1.1.3 postiaadress

1.1.4 telefon

1.1.5 veebileht

1.1.6 e-posti aadress

1.1.7 kontaktisik

1.1.8 tegevusala EMTAK-kood ja nimetus

1.2 tütarettevõte – andmed täidetakse, kui ettevõtja soovib tegevusluba kasutada ka Eesti

tütarettevõte tegevuses

1.2.1 ärinimi

1.2.2 registrikood

1.2.3 aadress

1.3 välisettevõtja – andmed täidetakse, kui ettevõtja soovib tegevusluba kasutada ka

tütarettevõtja tegevuses

1.3.1 ärinimi

1.3.2 registrikood

1.3.3 riik

1.3.4 aadress

1.3.5 telefon(id)

1.3.6 veebileht

1.3.7 e-post

2. Andmed loa taotleja taotletavate käitlemistoimingute ja aine koguse kohta

2.1 Aine, millele luba taotletakse - fluoritud kasvuhoonegaas, süsihappegaas (CO2), ammoniaak

(NH3) või süsivesinikud (HC)

2.2 tegevuse valdkond: paiksed külmutusseadmed

2.2.1 paiksed kliimaseadmed ja soojuspumbad

2.2.3 paiksed orgaanilise Rankine’i ringprotsessi põhimõttel töötavad seadmed

2.2.4 külmikveokite ja -haagiste külmutusseadmed

2.2.5 külmikkergsõidukite, konteinerite, sealhulgas külmutuskonteinerite ja rongivagunite

külmutusseadmed

2.3 käitlemistoimingud, millele luba taotletakse: paigaldamine, parandamine, hooldus või

teenindus ja kasutuselt kõrvaldamine, lekkekontroll ja aine kokkukogumine

2.4 koguselised piirangud (kui on).

3. Andmed loa taotleja rakendatavate töötajate ja töömahu kohta

3.1 andmed töötajate kohta, keda loa taotleja kokkuleppe alusel oma töös rakendab ja kes

omavad Eestis antud erialast kutse- või osakutsetunnistust või Euroopa Liidu teises

liikmesriigis Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2024/2215 kohaselt antud töötaja

sertifikaati ning töötajate ja luba taotleva ettevõtja töötundide arv aastas (1900 inimese kohta)

3.1.1 kategooria Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2015/2067 või 2024/2215 järgi

3.1.2 ees- ja perekonnanimi

3.1.3 isikukood

3.1.4 kutse-, osakutsetunnistuse või sertifikaadi number

3.1.5 kutse- või osakutsetunnistuse või sertifikaadi andnud asutus, Euroopa Liidu teise

liikmesriigi nimetus ja sertifikaadi andnud asutus

3.1.6 töötundide arv aastas (kokku isiku kohta).

4. Loa taotleja planeeritava tegevuse kirjeldus

4.1 eeldatava töömahu hinnang.

5. Loa taotleja valduses olevad töövahendid ja -meetodid

5.1 Fluoritud kasvuhoonegaaside tööriistad-töövahendid

Töövahendi nimetus Nõutav

mõõtetäpsus

Töövahendi

kontrollimise sagedus

Töövahendite

arv(tk)

töötaja kohta on

vajalik vähemalt

komplekt

seadmeid

1) Elektrooniline

lekkedetektor

Lekete

avastamine

täpsusega 5 g/a

Vajaduse korral, kuid

vähemalt 1 kord aastas

1 tk isiku kohta

2) Lekkeotsingul kasutatav

vahukomplekt

1 tk isiku kohta

3) Peeglite komplekt 1 tk isiku kohta

4) Külmaaine

kogumisseadmed

(mehhaanilised või

elektrilised)

Vajaduse korral, kuid

vähemalt

1 kord aastas

1 tk isiku kohta

5) Külmaaine

korduskasutusega mahutite

komplekt (komplekti kuulub

kogumismahuti ja

puhvermahuti)

Vajaduse korral, kuid

vähemalt

1 kord aastas

1 tk isiku kohta

6) Ühendusvoolikud

kogumisseadme

hermeetiliseks ühendamiseks

tühjendatava seadmega

Vajaduse korral, kuid

vähemalt 1 kord aastas

1 tk isiku kohta

7) Manomeeter Täpsus +/– 10% Vajaduse korral, kuid

vähemalt

1 tk isiku kohta

1 kord aastas, võrrelda

referentsmanomeetriga

8) Kaal

Täpsus +/– 20 g Vajaduse korral, kuid

vähemalt

1 kord aastas, võrrelda

referentskaaluga

1 tk isiku kohta

9) Survestamis- ja

vakumeerimisseadmed

Lõppsurve/rõhk

 2 mbar

+20 ºC juures

Vajaduse korral, kuid

vähemalt

1 kord aastas

1 tk isiku kohta

10) Vaakummeeter Skaala

/= 1 mbar

Vajaduse korral, kuid

vähemalt

1 kord aastas

1 tk isiku kohta

11) Ampertangid Täpsus +/– 5% Vajaduse korral, kuid

vähemalt

1 kord aastas

1 tk isiku kohta

12) Kontakttermomeeter Täpsus +/– 0,25

K

Vajaduse korral, kuid

vähemalt

1 kord aastas, võrrelda

referents-termomeetriga

1 tk isiku kohta

13) Ventiilivõtmed

1 tk isiku kohta

14) Isikukaitsevahendid Kõike 1 tk isiku

kohta

Kaitseprillid

Kaitsekindad

Kaasaskantav gaasiandur

Väike silmaloputuspudel -

naatriumkloriidilahus 0,9 %

5.1.1 Loa taotleja töömeetodite kirjeldused – kirjeldada, kuidas tagatakse fluoritud

kasvuhoonegaaside nõuetekohane käitlemine ja välditakse selle atmosfääri paiskumine, sh

kirjeldada märgistamist, nõuetekohast kokku kogumist ja mahutite hoiustamist.

5.2 Süsivesinike tööriistad-töövahendid

Töövahendi

nimetus

Nõutav

mõõtetäpsus

Töövahendi

kontrollimise

sagedus

Töövahendite arv

1) CO2-le sobilik

elektrooniline

lekkedetektor

Lekete avastamine

täpsusega 5 g/a

Vajaduse korral, kuid

vähemalt 1 kord aastas

1 tk isiku kohta

2) Lekkeotsingul

kasutatav

vahukomplekt

1 tk isiku kohta

3) Peeglite

komplekt

1 tk isiku kohta

4) CO2-le sobilik

ühendusvoolikute

200 bari, kollane

voolik 41 bari

Vajaduse korral, kuid

vähemalt 1 kord aastas

1 komplekt isiku

kohta

ja manomeetrite

komplekt

5) Kaal

Täpsus +/– 20 g Vajaduse korral, kuid

vähemalt

1 kord aastas, võrrelda

referentskaaluga

1 tk isiku kohta

6) Surve

katsetamiseks rõhu

alandamise

reduktor

Rõhk  200 bar

Vajaduse korral, kuid

vähemalt

1 kord aastas

1 tk isiku kohta

7) Vaakumpump 270 pascalit 1 tk isiku kohta

8) Vaakummeeter Skaala

/= 1 mbar

Vajaduse korral, kuid

vähemalt

1 kord aastas

1 tk isiku kohta

9) Ampertangid Täpsus +/– 5% Vajaduse korral, kuid

vähemalt

1 kord aastas

1 tk isiku kohta

10)

Kontakttermomeet

er

Täpsus +/– 0,25 K Vajaduse korral, kuid

vähemalt

1 kord aastas, võrrelda

referents-

termomeetriga

1 tk isiku kohta

11) Ventiilivõtmed

1 tk isiku kohta

12) Torutööriistad:

ketasnuga-

torulõikur,

toruotsapuhastaja,

torule koonusotsa

pressija,

spetsiaalsed

messingist

puhastusharjad

1 komplekt isiku

kohta

13) Jootekomplekt

kõvajoodiste

teostamiseks

1 ettevõtte kohta

14)

Isikukaitsevahendi

d:

- kaitseprillid

-kaitsekindad

-kaasaskantav CO2

detektor

-sobivad tööriided

- torke- ja

õlikindlad jalanõud

- esmaabikomplekt

5.2.1 Loa taotleja töömeetodite kirjeldused - Kirjeldada, milliste meetoditega tagatakse

süsihappegaasi nõuetekohane käitlemine, sh kuidas välditakse kuivjää tekkimist, lämbumisohtu

jms ohutusnõuded.

5.3.1 Loa taotleja töömeetodite kirjeldused - Kirjeldada, milliste meetoditega tagatakse

süsihappegaasi nõuetekohane käitlemine, sh kuidas välditakse kuivjää tekkimist, lämbumisohtu

jms ohutusnõuded.

5.4 Ammoniaagi tööriistad-töövahendid

Töövahendi nimetus Nõutav

mõõtetäpsus

Töövahendi

kontrollimise

sagedus

Töövahendite

arv

1) NH3-le sobilik

individuaalne elektrooniline

lekkedetektor

Lekete avastamine

täpsusega 5 g/a

Vajaduse korral,

kuid vähemalt 1

kord aastas

1 tk isiku kohta

2) Lekkeotsingul kasutatav

lakmuspaberite komplekt

1 komplekt isiku

kohta

3) Peeglite komplekt 1 komplekt isiku

kohta

4) NH3-le sobilik

armeeritud

ühendusvoolikute ja

manomeetrite komplekt –

sobiliku skaalaga antud

ainele

Vajaduse korral,

kuid vähemalt 1

kord aastas

1 komplekt

objektile mineva

üksuse kohta

5) Kaal

Täpsus +/- 10 g kuni

150 kg

mõõtepiirgonnaga

Vajaduse korral,

kuid vähemalt

1 kord aastas,

võrrelda kontroll-

raskusega

1 tk ettevõtte

kohta

6) Survekatsetusteks rõhu

alandamise reduktor

Rõhk  200 bar

Vajaduse korral,

kuid vähemalt

1 kord aastas

1 komplekt

ettevõtte kohta

7) Vaakumpump, sobilik

NH3-le (ei sisalda vask

osasid, plahvatuskindlas

teostuses, sädemevaba

lülitiga, toitekaabel

pikkusega 5m).

Võimaldab

vaakumeerimist kuni

30 mikronini.

1 tk isiku kohta

8) Vaakummeeter

Skaala

/= 1 mbar, 1 tk

Vajaduse korral,

kuid vähemalt

1 kord aastas

1 tk isiku kohta

9) Elektrilised

mõõteinstrumendid

1 komplekt isiku

kohta

10) Kontakttermomeeter Täpsus +/– 0,25 K

4 tk

Vajaduse korral,

kuid vähemalt

1 kord aastas,

võrrelda

referents-

termomeetriga

1 tk isiku kohta

11) Torutööriistad:

ketasnuga-torulõikur,

toruotsa puhastaja,

spetsiaalsed puhastusharjad

1 kompl

puhastusharjad:

toru D= 10 mm

1 komplekt isiku

kohta

12) Külmaaine balloonid,

kollaseks värvitud

kaelusega

Soovitavalt 2

ballooni

Jälgida

survekatsetuse

kehtivust

13) CO2 tulekustuti 2-5L Kontroll 2 aasta

tagant

2 tk isiku kohta

14) isikukaitse vahendid:

-täisekraaniga gaasimask –

koos 2 tagavara filtri

komplektiga

-antistaatilised pritsmete

vastased tööriided sobilikud

NH3-le

-antistaatilised, pikendatud

kaitsekindad käsivarre

kaitsmega, sobilikud NH3-

le

-antistaatilised

külmakindlad kinnise

pahkluuga jalanõud

sobilikud NH3-le, torke-ja

õlikindla tallaga

-päästeliin

-kõrvaklapid

-kaitseprillid

-täisekraaniga gaasimask

koos filtriga K2

-lisa filter K2 pakendis 2

kompl

-kaasaskantav NH3

gaasidetektor

Gaasidetektorit

kontrollitakse 1

kord aastas

Kõike 1 isiku

kohta

-esmaabi komplekt, milles

silmaloputuspudel,

naatriumkloriidilahus

0,9 %, sidrunhappelahus

15) Õli elimineerimis

absorbent

Vähemalt 5 kg

5.4.1 Loa taotleja töömeetodite kirjeldused - Kirjeldada, milliste meetoditega tagatakse

ammoniaagi nõuetekohane käitlemine, sh ohutusmeetmed mürgistuse vältimiseks, lekete

võimalikult varajane avastamine, häiresüsteemi kasutamine vms.

6. Taotluse esitaja andmed

6.1 ees- ja perenimi

6.2 telefonid

6.3 e-posti aadress

6.4 allkiri.

Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 70

„Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote,

seadme ja süsteemi käitlemise loa taotlemise ja

muutmise täpsustatud kord, käitlemisloa taotluse ja

käitlemisloa täpsustatud nõuded“ muutmine

Lisa 2

(Energeetika- ja keskkonnaministri ... määruse nr ...

sõnastuses)

KAVAND

Fluoritud kasvuhoonegaase ja nende alternatiive sisaldavate paiksete tuletõrjeseadmete

käitlemisega tegeleva isiku käitlemisloa taotlus

1. Loa taotleja üld- ja kontaktandmed

1.1 Ärinimi

1.2 registrikood

1.3 postiaadress

1.4 asukoha aadress

1.5 kontaktisik

1.6 tegevusala EMTAK-kood ja nimetus

1.7 Tütarettevõtja – Eesti ettevõte (kui ettevõtja soovib tegevusluba kasutada ka Eesti

tütarettevõtja tegevuses)

1.7.1 ärinimi

1.7.2 registrikood

1.7.3 aadress 1.8 Välisettevõtja (juhul, kui ettevõtja soovib tegevusluba kasutada ka tütarettevõtja tegevuses)

1.8.1 ärinimi

1.8.2 registrikood

1.8.3 riik

1.8.4 aadress

1.8.5 telefonid

1.8.6 veebileht

1.8.7 e-post

2. Käitlemistoimingud, milleks käitlemisluba taotletakse

2.1 Käitlemisluba taotletakse järgmisteks toiminguteks: paigaldamine, parandamine, hooldus

või teenindus ja kasutuselt kõrvaldamine, kui need seadmed sisaldavad määruse (EL) 2024/573

I lisas ja II lisa 1. jaos nimetatud fluoritud kasvuhoonegaase või NOVEC-i ehk perfluoro(2-

metüül-3-pentanooni), trifluorojodometaani (trifluorometüüljodiidi), 2-bromo-3,3,3-

trifluoroprop-1-eeni (2-BTP).

2.2 lekkekontroll ja aine kokkukogumine, kui need seadmed sisaldavad fluoritud

kasvuhoonegaase, mis on nimetatud määruse (EL) 2024/573 I lisas ja II lisa 1. jaos.

3. Andmed loa taotleja käsutuses olevate töötajate ja töömahu kohta

3.1 Andmed loa taotleja käsutuses olevate töötajate kohta, kes omavad Eestis antud erialast

kutse- või osakutsetunnistust või teises Euroopa Liidu liikmesriigis Euroopa Komisjoni

määruse (EÜ) nr 304/2008 või Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2025/627 kohaselt välja

antud töötaja sertifikaati ja keda loa taotleja oma töös rakendab, ning töötajate ja loa taotleja

töötundide arv aastas (Täiskohaga töötaja töötundide arv aastas on kuni 1900).

3.1.2 Ees- ja perenimi

3.1.3 isikukood

3.1.4 osakutsetunnistuse või sertifikaadi number

3.1.5 osakutsetunnistuse või sertifikaadi väljastanud asutus, teises Euroopa Liidu liikmesriigis

väljastatud sertifikaadi puhul ka väljastaja riik

3.1.6 osakutsetunnistuse või teise Euroopa Liidu liikmesriigi sertifikaadi kehtivuse lõpptähtaeg;

3.1.7 töötundide arv aastas.

3.2 Tegevust alustava ettevõtja korral hinnang eeldatava töömahu kohta – ettevõte täpsustab

eeldatavat lekkekontrollide arvu aastas.

4. Loa taotleja käsutuses olevad töövahendid

4.1 Töövahendi nimetus ja arv:

4.1.2 Kaal alates 200 kg;

4.1.3 elektrooniline lekkedetektor;

4.1.4 lekke otsimiseks kasutatav vahukomplekt;

4.1.5 võtmekomplekt koos momentvõtmega.

5. Loa taotleja töömeetodite kirjeldused

5.1 Süsteemi testimine, sh mahutite survekontroll kustutusaine mahutite utiliseerimise või

taastäitmise kaudu;

5.2 kustutusainemahutite vahetamine ja aine lisamine täitejaama olemasolul;

5.3 hooldavate seadmete lekkekontrolli planeerimine ning hooldemärkmete säilitamine;

5.4 taotluse punktis 4 näidatud kaalu ning elektroonilise lekkedetektori (kui taotleja seda seadet

lekkekontrolliks kasutab) ning taotleja hooldatavatesse tuletõrjeseadmetesse kuuluvate

mahutite manomeetrite kontroll üks kord aastas, et tagada nende töövahendite nõuetekohane

toimimine;

5.5 fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate seadmete ning mahutite märgistamisnõuete täitmise

tagamine;

5.6 süsteemiga ühendamata fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate mahutite hoiustamine, et

hoida ära lekked õnnetusjuhtumite tõttu, mille tulemusel toimub mahutite mehhaaniline

kahjustamine, näiteks vigastatakse ventiili.

5.7 fluoritud kasvuhoonegaasi sisaldavate elektri- ja elektroonikaseadmete (probleemtoodete)

üleandmine.

6. Taotluse esitaja andmed

6.1 ees- ja perekonnanimi

6.2 isikukood

6.3 telefonid

6.4 e-posti aadress

6.5 taotluse esitaja allkiri.

KAVAND

ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER

MÄÄRUS

Keskkonnaministri 16. septembri 2022.

aasta määruse nr 41 „Fluoritud

kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid

aineid sisaldavate toodete, seadmete,

süsteemide ja mahutite käitlemistoimingute

registri põhimäärus, registrisse andmete

esitamise kord ja andmekoosseis“ muutmine

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 192 lõike 2 ja § 193 lõike 6 alusel.

§ 1. Keskkonnaministri 16. septembri 2022. aasta määrusesse nr 41 „Fluoritud

kasvuhoonegaase või nende alternatiive sisaldava toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite

käitlemistoimingute registri põhimäärus, registrisse andmete esitamise kord ja

andmekooseis“ tehakse järgmise muudatused:

1) paragrahvi 10 lõigetes 1 ja 2 asendatakse tekstiosa „§ 193 lõigetes 1, 3 ja 5“ tekstiosaga „§

193 lõigetes 2, 3 ja 5“;

2) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud);

§ 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026.

Andres Sutt

Energeetika- ja keskkonnaminister Marten Kokk

Kantsler

„Fluoritud kasvuhoonegaase ja

osoonikihti kahandavaid aineid

sisaldavate toodete, seadmete,

süsteemide ja mahutite

käitlemistoimingute registri

põhimäärus, registrisse andmete

esitamise kord ja andmekooseis“

Lisa

(Energeetika- ja keskkonnaministri ...

määruse nr ... sõnastuses)

KAVAND

Fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete,

seadmete, süsteemide ja mahutite ning käitlemistoimingute registri andmekoosseis

Andmekogusse kantakse andmed fluoritud kasvuhoonegaase või osoonikihti kahandavaid

aineid sisaldavate paiksete külmutus- ja kliimaseadmete, soojuspumpade, elektrijaotlate ning

tuletõrjeseadmete kohta, kui need sisaldavad:

1) viis või enam CO2 ekvivalenttonni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573

I lisas nimetatud fluoritud kasvuhoonegaase;

2) üks kilogramm või enam Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 II lisa

1. jaos nimetatud fluoritud kasvuhoonegaase, mida kasutatakse mujal kui vahtudes;

3) kolm kilogrammi või enam osoonikihti kahandavaid aineid, mis on nimetatud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/590 I lisas.

1. Andmed fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate

jahutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade kohta

1.1 Toote, seadme või süsteemi omaniku ja kontaktisiku andmed.

1.2 Toote, seadme või süsteemi paigaldamise aeg, nimetus ning asukoht.

1.3 Toote, seadme või süsteemi kasutusvaldkond.

1.4 Toote, seadme või süsteemi tüüp vastavalt riiklikus kasvuhoonegaaside inventuuris

kasutatavale metoodikale.

1.5 Tootes, seadmes või süsteemis sisalduva aine tüüp, nimetus ning kogus.

1.6 Toote, seadme või süsteemi hermeetilisuse andmed.

1.7 Lekke tuvastamise süsteemi olemasolu andmed (nõutud 500 või enam süsinikdioksiidi

ekvivalenttonni fluoritud kasvuhoonegaasi sisaldava rakenduse korral või 100 kg või enam

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/572 II lisa 1. jaos loetletud gaaside

sisalduse puhul).

1.8 Toote, seadme või süsteemi jahutamise nimivõimsus.

1.9 Toote, seadme või süsteemi paigaldus-, teenindus- ja hooldustööd, sealhulgas

lekkekontrolli

ning vajaduse korral parandustööd või kasutuselt kõrvaldamise toimingu teinud ettevõtja või

töötaja andmed.

1.10 Toodete, seadmete või süsteemide paigaldus-, teenindus- ja hooldustööde ning vajaduse

korral parandustööde või kasutuselt kõrvaldamise täpsustatud andmed.

1.11 Ainekogused, mis on lisatud paigaldamise, hoolduse või teenindamise käigus või pärast

lekke kõrvaldamist.

1.12 Teave, kas paigaldatud fluoritud kasvuhoonegaaside kogused on ringlusse võetud või

taasväärtustatud, sealhulgas ringlussevõtmise või taasväärtustamisega tegeleva asutuse

andmed.

1.13 Kokku kogutud fluoritud kasvuhoonegaaside või osoonikihti kahandavate ainete

kogused.

1.14 Lekkekontrolli kuupäev (kaasa arvatud järelkontroll pärast paigaldamist ja

parandustöid), toimingule kulunud tööaeg objektil ja kontrolli tulemused.

1.15 Lekke tuvastamise süsteemi kontrollimise kuupäev, toimingule kulunud tööaeg objektil

ja kontrolli tulemused (nõutud 500 või enam süsinikdioksiidi ekvivalenttonni fluoritud

kasvuhoonegaasi sisaldava rakenduse korral).

1.16 Toote, seadme või süsteemi ümberehitamise ja uuele ainele ülemineku andmed.

1.17 Toote, seadme või süsteemi omaniku vahetumisel või hooldaja vahetamisel uue omaniku

või hooldaja andmed.

1.18 Toote, seadme või süsteemi ja nendes sisaldunud külmaaine üleandmise andmed pärast

kasutuselt kõrvaldamist jäätmekäitlejale, puhastajale, taastajale või tootjale/turustajale.

2. Andmed fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate tuletõrjeseadmete kohta

2.1 Seadme või süsteemi omaniku ja kontaktisiku andmed.

2.2 Seadme või süsteemi paigaldamise aeg, nimetus ning asukoht.

2.3 Seadmes või süsteemis sisalduva aine tüüp, nimetus ning kogus.

2.4 Lekke tuvastamise süsteemi olemasolu andmed (nõutud 500 või enam süsinikdioksiidi

ekvivalenttonni fluoritud kasvuhoonegaasi sisaldava rakenduse korral).

2.5 Mahutite arv ning rõhk süsteemis olevas mahutis (baarides).

2.6 Seadme või süsteemi paigaldus-, teenindus- ja hooldustöid, sealhulgas lekkekontrolli ning

vajaduse korral parandustöid või kasutuselt kõrvaldamise toiminguid tegeva ettevõtja või

töötaja andmed.

2.7 Seadme või süsteemi paigaldus-, teenindus- ja hooldustööde ning vajaduse korral

parandustööde või kasutuselt kõrvaldamise täpsustatud andmed.

2.8 Ainekogused, mis on lisatud paigaldamise, hoolduse või teenindamise käigus või

lekkimise tõttu (kustutusaine vahetamine).

2.9 Teave, kas paigaldatud fluoritud kasvuhoonegaaside kogused on ringlusse võetud või

taasväärtustatud, sealhulgas ringlussevõtmise või taasväärtustamisega tegeleva asutuse

andmed.

2.10 Kokku kogutud fluoritud kasvuhoonegaaside kogused.

2.11 Lekkekontrolli kuupäev (kaasa arvatud järelkontroll pärast paigaldamist ja

parandustöid), toimingule kulunud tööaeg objektil ja kontrolli tulemused.

2.12 Lekke tuvastamise süsteemi kontrollimise kuupäev, toimingule kulunud tööaeg objektil

ja kontrolli tulemused (nõutud 500 või enam süsinikdioksiidi ekvivalenttonni fluoritud

kasvuhoonegaasi sisaldava rakenduse korral).

2.13 Seadme või süsteemi ümberehitamise ja uuele ainele ülemineku andmed.

2.14 Seadme või süsteemi omaniku vahetumisel või hooldaja vahetamisel uue omaniku või

hooldaja andmed.

2.15 Seadme, süsteemi ja nendes sisaldanud tuletõrjegaasi üleandmise andmed pärast

kasutuselt kõrvaldamist jäätmekäitlejale, puhastajale, taastajale või tootjale/turustajale.

3. Andmed fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate elektrijaotlate kohta

3.1 Seadme omaniku ja kontaktisiku andmed.

3.2 Seadme paigaldamise aeg, nimetus ning asukoht.

3.3 Seadme tüüp vastavalt riiklikus kasvuhoonegaaside inventuuris kasutatavale metoodikale.

3.4 Seadmes või süsteemis sisalduva aine tüüp, nimetus ning kogus.

3.5 Lekke tuvastamise süsteemi olemasolu andmed.

3.6 Seadme lekkemäära andmed tootja tehnilise spetsifikatsiooni kohaselt.

3.7 Rõhu või tiheduse jälgimiseks oleva seadme olemasolu andmed.

3.8 Seadme või süsteemi paigaldus-, teenindus- ja hooldustöid, sealhulgas lekkekontrolli ning

vajaduse korral parandustöid või kasutuselt kõrvaldamise toiminguid tegeva ettevõtja või

töötaja andmed.

3.9 Seadme paigaldus, teenindus- ja hooldustööde ning vajaduse korral parandustööde või

kasutuselt kõrvaldamise täpsustatud andmed.

3.10 Ainekogused, mis on lisatud paigaldamise, hoolduse või teenindamise käigus või

lekkimise tõttu.

3.11 Teave, kas paigaldatud aine kogused on ringlusse võetud või taasväärtustatud, sealhulgas

ringlussevõtmise või taasväärtustamisega tegeleva asutuse andmed.

3.12 Kokku kogutud aine kogused.

3.13 Lekkekontrolli kuupäev (kaasa arvatud järelkontroll pärast paigaldamist ja

parandustöid), toimingule kulunud tööaeg objektil ja kontrolli tulemused.

3.14 Lekke tuvastamise süsteemi kontrollimise kuupäev, toimingule kulunud tööaeg objektil

ja kontrolli tulemused (nõutud 500 või enam süsinikdioksiidi ekvivalenttonni fluoritud

kasvuhoonegaasi sisaldava rakenduse korral).

3.15 Seadme ümberehitamise andmed.

3.16 Seadme või süsteemi omaniku vahetumisel või hooldaja vahetamisel uue omaniku või

hooldaja andmed.

3.17 Seadme ja selles sisaldunud aine üleandmise andmed pärast kasutuselt kõrvaldamist

jäätmekäitlejale, puhastajale, taastajale või tootjale/turustajale.

4. Andmed fluoritud kasvuhoonegaase lahustina sisaldavate seadmete kohta

4.1 Seadme omaniku ja kontaktisiku andmed.

4.2 Seadme paigaldamise aeg, nimetus ning asukoht.

4.3 Seadmes sisalduva aine tüüp, nimetus ning kogus.

4.4 Seadme või süsteemi paigaldus-, teenindus- ja hooldustöid ning vajaduse korral

parandustöid või kasutuselt kõrvaldamise toiminguid tegeva ettevõtja või töötaja andmed.

4.5 Ainekogused, mis on lisatud paigaldamise, hoolduse või teenindamise käigus või

lekkimise tõttu.

4.6 Teave, kas paigaldatud või lisatud fluoritud kasvuhoonegaaside kogused on ringlusse

võetud või taasväärtustatud, sealhulgas ringlussevõtmise või taasväärtustamisega tegeleva

asutuse andmed.

4.7 Seadmest eemaldatud aine kogused.

4.8 Seadme või süsteemi omaniku vahetumisel või hooldaja vahetamisel uue omaniku või

hooldaja andmed.

4.9 Seadme ja selles sisaldunud aine üleandmise andmed pärast kasutuselt kõrvaldamist

jäätmekäitlejale, puhastajale, taastajale või tootjale/turustajale.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja karistusregistri

seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja

juurde

Lisa 2

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 ja Eesti õigusaktide

vastavustabel – AÕKS

ELi õigusakti

norm

ELi

õigusakti

normi

ülevõtmise

kohustus

ELi õigusakti normi

sisuliseks

rakendamiseks

kehtestatavad

riigisisesed normid

Kommentaarid

Artikkel 7 punkt

1

Ei AÕKS § 192 Kehtestatakse eelnõukohase

seadusega. EL määruse artikkel

kohustab andmeid säilitama.

Eestis on selleks riiklik

andmebaas (FOKA). Siseriiklik

säte on vajalik, et tagada

õigusselgus, kes, milliseid

andmeid riiklikus registris

säilitama peavad.

Artikkel 10

punktid 1 ja 2

Jah AÕKS § 194 lõige 2 ja §

197, § 198 lõige 2

Kehtestatakse eelnõukohase

seadusega

Artikkel 10

punkt 9

Jah AÕKSi § 1951 Kehtestatakse eelnõukohase

seadusega

Artikkel 11

punkt 3

Ei AÕKS § 1911 lõige 1 Kehtestatakse eelnõukohase

seadusega. Säte lisatakse selleks,

et ühekordsete mahutite

regulatsioon oleks lihtsamini

hoomatav ja korraga leitav.

Artikkel 13

punkt 17

Jah AÕKS § 2062 Kehtestatakse eelnõukohase

seadusega – sätestatakse pädev

asutus, keda teavitada

elektrijaotla kasutusele võtust.

Artikkel 2 a-d Jah KarS §56 lg 1 Varem kehtestatud

Artikkel 31

punkt 3a

Jah AÕKS § 238, § 2401, §

244, § 2441,

Kehtestatakse eelnõukohase

seadusega

2

Artikkel 31

punkt 3b

Jah AÕKS § 249 lõige 61 Kehtestatakse eelnõukohase

seadusega

Artikkel 31

punkt 3c

Jah AÕKS § 223 lõige 4 Kehtestatakse eelnõukohase

seadusega

Artikkel 31

punkt 4

Jah AÕKS § 238, § 2401, §

244, § 2441, KarRS § 5

lg 2 p 9, § 20 lg 1 p 19.

Kehtestatakse eelnõukohase

seadusega

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/590 ja Eesti õigusaktide

vastavustabel – AÕKS

ELi õigusakti

norm

ELi

õigusakti

normi

ülevõtmise

kohustus

ELi õigusakti normi

sisuliseks

rakendamiseks

kehtestatavad

riigisisesed normid

Kommentaarid

Artikkel 27

punkt 2 a-d

Jah KarS §56 lg 1 Varem kehtestatud

Artikkel 27

punkt 3 a

Jah AÕKS § 2361 Kehtestatakse eelnõukohase

seadusega

Artikkel 27

punkt 3b

Jah AÕKS § 249 lõige 61 Kehtestatakse eelnõukohase

seadusega

Artikkel 27

punkt 3c

Jah AÕKS § 223 lõige 4 Kehtestatakse eelnõukohase

seadusega

Artikkel 27

punkt 4

Jah AÕKS § 2361, KarRS §

5 lg 2 p 9, § 20 lg 1 p 19

Kehtestatakse eelnõukohase

seadusega