Kullaga küla, Lepa detailplaneering

Pos. nr Pindala,

m²

Krundi

kasutamise

sihtotstarve

Hoone suurim

lubatud arv

krundil

Põhihoone

suurim

lubatud

kõrgus, m ja

korruselisus

Abihoone

suurim

lubatud

kõrgus, m ja

korruselisus

Põhihoone

suurim

lubatud

ehitisealune

pindala, m²

Abihoone

suurim

lubatud

ehitisealune

pindala, m²

Hoonete suurim

lubatud

ehitisealune

pindala kokku,

m²

täisehitus-

protsent, %

Pos 1 5400 EP 1 põhihoone,

2 abihoonet

kuni 8,5

kuni 2

kuni 5

kuni 1 450 60 450 8

Pos 2 5027 EP 1 põhihoone,

2 abihoonet

kuni 8,5

kuni 2

kuni 5

kuni 1 450 60 450 9

Pos 3 5330 EP 1 põhihoone,

2 abihoonet

kuni 8,5

kuni 2

kuni 5

kuni 1 450 60 450 8

Pos 4 5000 ML 1 põhihoone,

2 abihoonet

kuni 8,5

kuni 2

kuni 5

kuni 1 450 60 450 9

Pos 5 10138 ML 1 põhihoone,

4 abihoonet

kuni 8,5

kuni 2

kuni 5

kuni 1 450 60 450 4

Pos 6 15964 ML 1 põhihoone,

4 abihoonet

kuni 8,5

kuni 2

kuni 5

kuni 1 450 60 450 3

Pos 7 522 OV 1 abihoone - kuni 5

kuni 1 - 40 40 8

Pos 8 1241 LT - - - - - - -

Pos 9 2215 LT - - - - - - -

Pos 10 2261 LT - - - - - - -

Olemasolev olukord Planeeritud olukord

Aadress Pindala Maakasutuse sihtotstarve

Positsiooni number

Maakasutuse sihtotstarve

Pindala

Pos 1 Elamumaa 5400

Pos 2 Elamumaa 5027

Pos 3 Elamumaa 5330

Kambja vald Pos 4 Elamumaa 5000

Kullaga küla 5,31 ha 100 % Maa- Pos 5 Elamumaa 10138

Lepa mü tulundusmaa Pos 6 Elamumaa 15964

(28301:001:1359) Pos 7 Tootmismaa 522

Pos 8 Transpordimaa 1241

Pos 9 Transpordimaa 2215

Pos 10 Transpordimaa 2261

Töö nr DP0103-23

Kambja vald, Kullaga küla

LEPA MAAÜKSUSE

DETAILPLANEERINGU SELETUSKIRI

Planeeringust huvitatud isik: Kavastu Põld OÜ

Koostaja: Plaan OÜ

Tartu 2023-2025

Lepa maaüksuste detailplaneering

töö nr DP DP0103-23

2

Sisukord

1. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ja andmed planeeringuala kohta ...4

1.1. Detailplaneeringu lähtedokumendid ja kirjavahetus: ............................................... 4

1.2. Alusplaan.................................................................................................................... 5

1.3. Planeeringust huvitatud isik, tellija ........................................................................... 5

1.1 Planeeringu koostamise korraldaja ja koostaja ........................................................ 5

2. Olemasoleva olukorra kirjeldus ......................................................................6

2.1. Geoloogiline ülevaade ............................................................................................... 7

2.2. Maastikuanalüüs ........................................................................................................ 8

3. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seaded .............................13

3.1. Vastavus üldplaneeringule ...................................................................................... 14

4. Planeerimisettepanek ....................................................................................16

4.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine ............................................................ 16

4.2. Krundi ehitusõigus .................................................................................................. 16

4.3. Hoonestusala piiritlemine ........................................................................................ 17

4.4. Teede maa-ala piirid, liiklus- ja parkimiskorraldus ................................................. 18

4.5. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ................................................................ 20

4.6. Ehitistevahelised kujad ............................................................................................ 21

4.7. Tehnovõrkude ja – rajatiste asukohad .................................................................... 21

4.7.1. Veevarustus ............................................................................................................... 21

4.7.1. Tuletõrjevesi .............................................................................................................. 22

4.7.2. Reoveekanalisatsioon ................................................................................................ 22

4.7.3. Sademeveevarustus .................................................................................................. 23

4.7.4. Elektrivarustus, sh välisvalgustus ............................................................................... 23

4.8. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ning vajaduse

korral ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju

hindamine või riskianalüüs ................................................................................................... 25

4.9. Vajaduse korral ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide

kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks, ettepanekud maa-alade või

üksikobjektide kaitse alla võtmiseks .................................................................................... 25

4.10. Vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse-

ja kasutustingimuste seadmine............................................................................................. 25

4.11. Arhitektuurinõuded ehitisele ................................................................................... 25

4.12. Servituutide/isikliku kasutusõiguse määramise vajadus ....................................... 27

4.13. Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramise ................................................... 27

Lepa maaüksuste detailplaneering

töö nr DP DP0103-23

3

4.14. Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused

ning nõuded. .......................................................................................................................... 27

4.15. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ......................................... 28

4.16. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ..................... 29

4.17. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste,

sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hinnangud .................................... 29

4.18. Planeeringu rakendamise võimalused .................................................................... 30

5. Kooskõlastused ja koostöö ...........................................................................33

Graafiline osa

Leht 1 Situatsiooniskeem M 1:10 000

Leht 2 Olemasolev olukord M 1:1000

Leht 3 Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1:2000

Leht 4 Põhijoonis M 1:1000

Leht 5 Tehnovõrgud ja maakasutus M 1:1000

Leht 6 Illustreeriv joonis

Lepa maaüksuste detailplaneering

töö nr DP DP0103-23

4

1. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ja andmed

planeeringuala kohta

Detailplaneering koostamise aluseks on võetud Kambja Vallavolikogu 22.02.2023. a otsus nr 101

„Kullaga külas asuva Lepa maaüksuste detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade

kinnitamine ning otsuse lisa „Kullaga külas asuva Lepa maaüksuste detailplaneeringu

lähteseisukohad“.

Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Lepa

maaüksuse jagamiseks elamumaa kruntideks ning ehitusõiguse määramiseks üksikelamute ja

abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks. Planeeringuga tuleb anda lahendus

juurdepääsudele, parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega varustamisele, haljastusele ja

heakorrale.

Planeeringuala pindala on ca 5,4 ha. Andmed planeeringualal asuva krundi kohta on toodud tabelis

1.

Tabel 1. Andmed planeeringualal asuva krundi kohta

Aadress Pindala Sihtotstarve

Kambja vald, Kullaga küla Lepa mü (katastritunnus (28301:001:1359)

5,31 ha maatulundusmaa 100%

1.1. Detailplaneeringu lähtedokumendid ja kirjavahetus

Arvestamisele kuuluvad varasemad kehtestatud planeeringud ja muud dokumendid:

• Tartu maakonnaplaneering;

• Kambja Vallavolikogu 04.09.2007. a määrusega nr 40 kehtestatud Kambja valla

üldplaneering;

• Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne;

• Riigihalduse ministri 17.10.2019. a määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“.

• Rakendusgeoloogia OÜ koostatud Kullaga küla, Kambja vald, Tartumaa, Lepa kü

(28301:001:1359) geoloogilise uuringu aruanne, töö nr 23-105.

Lepa maaüksuste detailplaneering

töö nr DP DP0103-23

5

1.2. Alusplaan

Digitaalse alusplaani täpsusastmega 1:500 mõõdistas Elker RMT OÜ 2022 aasta septembris (töö

nr Tartu2260-GA).

1.3. Planeeringust huvitatud isik, tellija

Kavastu Põld OÜ (registrikood 10084371)

Aadress: Pargi 4, 62034, Ülenurme alevik

Tel: +372 5160700

Kambja Vallavalitsus

Aadress: Pargi 2, 62034 Ülenurme alevik

Reg nr: 77000275

1.1 Planeeringu koostamise korraldaja ja koostaja

Kambja Vallavalitsus

Aadress: Pargi 2, 62034 Ülenurme alevik.

Reg nr: 77000275

Plaan OÜ

Aadress: Tamme pst 111, Tartu 50415.

Reg nr: 12199722

Maastikuarhitekt: Tiina Kuusepuu (Maastikuarhitektuuri MSc, diplomi nr: MB 002238).

Lepa maaüksuste detailplaneering

töö nr DP DP0103-23

6

2. Olemasoleva olukorra kirjeldus

Planeeritav ala asub Kambja vallas, Kullaga külas. Lepa maaüksus piirneb põhjast Mäenurga

maaüksusega (katastriüksuse tunnus 28301:001:0051, maatulundusmaa), idast Kiiviti

maaüksusega (katastriüksuse tunnus 28203:003:0167, maatulundusmaa) ning kagust Teini

maaüksusega (katastriüksuse tunnus 28201:008:0568, maatulundusmaa). Läände jääb Tatra-

Otepää-Sangaste tee nr 46 ning lõunasse Pangodi-Vissi tee nr 22185. Andmed planeeringualal

asuva krundi kohta on toodud tabelis 1 ning olemasolev olukord graafiliselt lehel 2 „Olemasolev

olukord“.

Planeeringuala on osaliselt niidetav heinamaa ning looduslik rohumaa. Kõrghaljastust leidub

olemasoleva kraavi ümbruses (vt foto 1) ning ala põhjaosas (vt foto 2). Kõlvikuline jaotus Maa-

ameti andmetel on 2,55 ha on haritavat maad, 1,01 ha looduslikku rohumaad, 0,89 ha metsamaad

ning 0,86 ha muud maad.

Foto 1. Vaade kraavile Foto 2. Vaade põhjaosas kõrghaljastusele

Planeeringualal reljeef on vahelduvalt künklik. Ala lõunaosas asub kraav. Maapinna kõrgused

jäävad 112,50 m – 121,11 m vahemikku (kõrguste vahe ca 8,6 m).

Juurdepääs planeeringualale on tagatud Tatra-Otepää-Sangaste teelt nr 46 olemasoleva

mahasõidu kaudu.

Planeeringuala edelanurgas asub alajaam. Alajaamast kulgevad elektrimaakaablid nii piki

planeeringuala lääne- , kagu- kui ka lõunakülge. Isiklik kasutusõigus on seatud ca 548 m2 ulatuses

Elektrilevi OÜ kasuks. Elektrimaakaablite kaitsevööndi ulatus on 1 m (äärmisest kaablist mõtteline

vertikaal). Alajaama kaitsevöönd on 2 m piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.

Lepa maaüksuste detailplaneering

töö nr DP DP0103-23

7

Planeeringualale ulatub riigiteede kaitsevöönd 30 m (mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest

servast). Lisaks on sõlmitud Enefit Connect OÜ-ga isikliku kasutusvalduse lepe sidetorule, mis on

projekteeritud planeeringuala lääne- ja lõunaserva. Teised kitsendused ja kokkulepped

maakasutuse osas puuduvad.

2.1. Geoloogiline ülevaade

Planeeringualale on koostatud OÜ Rakendusgeoloogia poolt geoloogiline uuring (töö nr 23-105).

Töö on koostatud vastavalt EVS-EN ISO 14688-1:2018 Eesti Standardile „Geotehniline uurimine

ja katsetamine. Osa 1: „Identifitseerimine ja kirjeldamine“ ning osa 2: „Liigituspõhimõtted“.

Pinnastele on antud hinnangulised kategooriad A…D. Välitööde käigus puuriti 7 puurauku. Uuring

on toodud planeeringu lisades.

Planeeringuala asub Otepää kõrgustiku maastikurajoonis, Otepää kõrgustiku põhjanõlva

põhjapoolsel servaalal. Otepää kõrgustiku künkliku pinnamoe moodustavad kuni 200 meetri

paksused mandrijää setted, mis lasuvad aluspõhja keskdevoni liivakivi.

Maapinna kõrgused jäid puuraukude suudmetel abs. kõrguste 113,45...119,25 meetri vahemikku.

Uuringus leiti, et geoloogilised tingimused Lepa kü ehitamiseks on head PA-1...-4 ja 5´alal ning

keerulised PA-5...-6 alal. Kasvukiht (kiht 1A), turbamuld (kiht 1B), täitepinnas (kiht 3) ja muld (kiht

4) tuleks täies mahus eemaldada ning asendada ühtlase kiht-kihilt tihendatud mineraalse

pinnasega vajaliku kõrguseni. Kohtades, kus halva kandevõimega setete (kihid 1A...B ja 3...6)

paksus on alla 1 m on mõistlik orgaanika sisaldusega halvad pinnased välja kaevata ja asendada

kiht-kihilt tihendatud liiv ja kruuspinnastega. Kui halva kandevõimega pinnase kihtide kogupaksus

on suurem kui 1 m, tuleks kasutada tee all jäika geotekstsiili, et ühtlustada vajumeid. Teele tuleb

rajada ka korralik dreenkiht.

Piirkonna külmumissügavus on ca 1,35 meetrit. Talvel võib lumest vabal alal tee mulle läbi külmuda

kuni 1,95 meetri sügavuseni. Läbikülmumise tsoonist jäävad välja kruusane mölline keskLIIV (kiht

8). Esinevatest pinnastest ei täida etteantud dreenimistingimusi 100% tiheduse ja optimaalse

niiskussisalduse juures 0,3...0,5 meetri sügavusel mitte ükski kiht. Nende filtratsioonimoodulid

jäävad tõenäoliselt alla 0,5 m/ööpäevas. Uuringuala jääb looduslikult niiskesse piirkonda ehk 2.

paikkonda PA-1...-4 ja 5´alal ning PA-5...-6 alal liigniiskesse piirkonda ehk 3. paikkonda.

Vaadeldavas piirkonnas on põhjavesi looduslikult väga hästi kaitstud maapinnalt lähtuva punkt-või

hajureostuse suhtes.

Lepa maaüksuste detailplaneering

töö nr DP DP0103-23

8

Turvas (kiht 5) ja vähe orgaanilist ainet sisaldav savine peenLIIV (kiht 6) on tugevalt

kokkusurutavad pinnased. Turbas kestavad vajumid aastakümneid. Turbakihti rajatavate

süvendite nõlvad vajavad kindlustamist või tuleb võtta nõlva kalle vähemalt 45 kraadi. Arvestama

peab, et moreenpinnased (kihid 9 ja 10) on heterogeensed pinnased, mis võivad sisaldada nii liiva

ja kruusa kihte ning ka üksikuid munakaid/veeriseid. Moreenpinnastesse rajatud sügavamad kui

1,5 meetrised kaevikud tuleb kindlustada. Savipinnased (kihid 6, 9 ja 10) on leondumise ohtlikud,

kui pinnas leonduks, kaotaks see oluliselt.

Savipinnased (kihid 6, 9 ja 10) on leondumise ohtlikud, kui pinnas leonduks, kaotaks see oluliselt

kandevõimes. Leondumise vältimiseks ei tohiks savipinnasel lasta seista lahtises kaevikus vee all

ja märjal pinnasel ei tohiks liikuda ehitusmasinatega. Leondunud pinnas ei hoia nõlvu. Liivpinnased

(kihid 2, 7 ja 8) on tundlikud struktuuri rikkumise suhtes ja kaotavad kandevõime ümbertõstmisel.

Veeküllastunud looduslikud pinnased turvas (kiht 5) ja kruusane mölline keskLIIV (kiht 8) ei hoia

nõlva.

2.2. Maastikuanalüüs

Käesoleva maastikuanalüüsi eesmärk on anda ülevaade Lepa maaüksuse ja selle kontaktvööndi

loodus- ja rekreatiivsetest väärtustest, soovitusi väärtuste säilitamiseks ning rohevõrgustiku

toimimise tagamiseks. Maastikuanalüüsi koostamise käigus käsitletakse maa-ala maastikku ning

maastiku ja inimtegevuse vastastikust mõju ja antakse soovitusi edasisele ehitustegevusele Lepa

maaüksusel. Maastikuanalüüs on abiks detailplaneeringu koostamisel, et planeerituga säilitataks

maastikurajoonile omane ilme ning planeeritav tegevus sulanduks keskkonda.

Mõju looduskeskkonnale, kaitsealustele ja/või ohustatud liikidele ja kooslustele

Planeeringuala on vahelduvalt künkliku reljeefiga, suurim kõrguste erinevus on ca 8,6 m.

Planeeringulahendus ei näe ette olemasoleva reljeefi olulist muutmist, säilib piirkonnale

iseloomulik kuppelmaastik. Madalamatesse kohtadesse on planeeritud tiigid ja pinnas

tasandatakse tiigi ümber kuid maastiku reljeefi üldpilti see oluliselt ei muuda. Planeeritud elamud

ja tee on planeeritud maastiku reljeefi arvestavalt.

Käesolevalt ala on kasutuses valdavalt rohumaana, kus teostatakse aastas 1 kord niitmist.

Niidetud ala on peamiselt kuplite nõlvad ja maanteeäärne ala. Ülejäänud ala on hooldusest väljas.

Põllumaade intensiivsest majandamisest on omanik loobunud, kuna sealne mullaviljakus on madal

(VI-VII boniteediklass) ning tervikliku lauge maa-ala osa väike. Ülejäänud ala moodustab metsa-

ala ja liigniiskuse all kannatavad lodualad. Keskkonnaregistri andmeil Lepa maaüksusel ei ole

Lepa maaüksuste detailplaneering

töö nr DP DP0103-23

9

registreeritud kaitsealuste liikide kasvukohtasid ja elupaikasid. Taimestikust on domineerivad

erinevad kõrrelised, leidub laialt levinud niidutaimi (lutsern, raudrohi, hanijalg, puju, seahernes jt).

Liigniiskuse all kannatava ala ja kraavi ääres domineerivaks liigiks on angervaks ning leidub

madalat pajuvõsa. Alal kasvavad taimestikud on Eestis laialt levinud. Planeeringualast 8900 m2

moodustab metsala, kus valdavalt kasvavad lehtpuud (harilik haab, arukask) teise rindena ka

harilik kuusk, lagedamal alal leidub okaspuu gruppe (harilik mänd ja kuusk). Metsa paiknemine on

toodud kaardil 1 (väljavõte metsaportaali metsanduslikust ortofotost).

Kaart 1. Väljavõte metsaportaali metsanduslikust ortofotost.

Metsaala on planeeritud säilitada maksimaalselt, likvideerimisele on planeeritud ainult need puud,

mis jäävad ehitustegevusele ette ning lagedaks võib raiuda õueala elamu ja abihoonete ümber ca

1000 m2 ulatuses. Olemasolev metsaala on hooldamata, võsastunud ning kohati läbipääsmatu

ning vajab hooldusraiet ja harvendust.

Planeeringuala ei asu rohevõrgustiku alal. Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb ala

Pangodi ümbruse II klassi väärtuslikule maastikule (R5). II klassi näol on tegemist aladega, mis on

küll väärtuslikud kuid osaliselt hooldatud ja kohati halvas seisus. Planeeringu realiseerimisel ala

hooldatakse ning juurde on planeeritud istutada kõrghaljastust maantee poolsesse ossa.

Lepa maaüksuste detailplaneering

töö nr DP DP0103-23

10

Arvestades eeltoodut puuduvad analüüsitaval alal kaitsealuste ja/või ohustatud liikide

kasvukohad ja elupaigad (sealne taimestik on Eestis tavapärane ning rohkete

kasvukohtadega), siis sellest tulenevalt puudub Lepa maaüksuse hoonestamise korral

negatiivne mõju kaitsealuste ja/või ohustatud liikide kasvukohtadele ja elupaikadele.

Planeeritav tegevus ei muuda oluliselt olemasolevat maapinna reljeefi ning tegevuse käigus

on kavandatud säilitada maksimaalselt olemasolev kõrghaljastus. Intensiivselt haritavad

põllumaad ja olulised metsamassiivid puuduvad, siis puudub mõju põllu- ja

metsamassiivide terviklikkuse säilimisele ning metsaväärtustele. Olemasoleva metsamaa

hooldamisega pigem suurendatakse sealset metsaväärtust.

Mõju traditsioonilisele maakasutusele

Traditsioonilise maakasutuse mõju on käsitletud Pangodi järve maastikukaitseala 2015-2024

kaitse-eeskirjas, kus on kirjas, et sealsel pärandmaastikul on iseloomulikud kõrgematel ja

kuivematel kohtadel levinud rohu- ja põllumaad, mis vahelduvad soostunud heinamaadega

kõrgendike vahel. Hoonestus paikneb valdavalt ridamisi teede läheduses, leidub ka hajali

paiknevaid talusid. Selline maakasutus püsis kuni 1970ndateni. Kokkuvõtlikult üldistades lähtudes

võib traditsioonilise maakasutuse alla mõelda seda maakasutust, mis oli kujunenud lõplikult välja

1920-30-ndatel aastatel ning mis jämedates joontes säilis kuni 1970-ndate aastate

maaparanduskampaaniateni.

Traditsiooniliselt kuulus planeeringuala talu maade koosseisu ning oli kasutuses põllu- ja

karjamaana. 90-ndate aastate algul maareformi käigus tekkis eraldiseisev 5-ha maaüksus, mis

käesolevaks hetkeks on aktiivsest põllumajanduslikust tegevusest väljas. Kuna reljeefi tõttu

haritava maa majandamine on keeruline, mullaviljakus madal ning haritava maa-ala osakaal väike

siis omanik on loobunud maaüksuse majandamisest põllu- ja karjamaana.

Seega analüüsi koostamise hetkel ei saa enam rääkida elamute ehitamisel mõjust

traditsioonilisele maakasutusele, sest sisuliselt traditsioonid katkesid siis, kui Lepa

maaüksus eraldati talu maadest ning uue maaomaniku poolt maaüksuse majandamine

põllu- ja karjamaana ei olnud enam majanduslikult otstarbekas.

Vastavus väljakujunenud asustusstruktuurile

Käesolevas analüüsis termin „asustusstruktuur“ tähendus on - inimese poolt rajatud ning koosneb

hoonetest, teedest ja on inimtegevuse mõjuga.

Pangodi järve ümbruse maastikku iseloomustab tugevalt liigestatud reljeef ja traditsiooniline hajus

asustusstruktuur. Eesti ajaloost on teada, et 19. saj. esimesel poolel tekkis arvukalt uusi külasid,

Lepa maaüksuste detailplaneering

töö nr DP DP0103-23

11

mis paiknesid enamasti väheviljakatel ja liigniisketel ning võsastunud maa-aladel mõisa põldude

taga. Suuremad muutused maa-asulastikus tõi 19. saj. teisel poolel kaasa talumaade kruntimine

ning päriseksostmine, samuti osa riigimaade jagamine, mille järel vanad külad tugevasti hajusid.

Asustuse hajumine jätkus veel ka 1920. aastate algul, kui jaotati mõisaid. Ka riigimaadest jagati

osa talukohtadeks. 20. saj. alguses paiknesid talud peamiselt üksikult ja hajusalt, enam-vähem

korrapäraste vahedega, et kõigile jaguks haritavat põllu-, heina- ja karjamaad ning metsa.

Maastike ilme muutus tunduvalt, kui nõukogude võim koondas inimesi suurtesse

majandikeskustesse. Põllumaa arvelt laiendati asulaid, et maalt linna tulnud inimestele eluasemed

ehitada. Kadusid paljud põlis- ja asunduskülad ning maaehituses vohasid linnale omased

mitmekorruselised elamud.

Peale Eesti taasiseseisvumist sai kõige olulisemaks asustusstruktuuri muutvaks teguriks 1991

aastal alustatud maareform, mille käigus Nõukogude Liidu perioodi alguses õigusvastaselt

võõrandatud maa tagastati/kompenseeriti endistele omanikele või erastati. Peale

tagastamisi/erastamisi on toimunud märgatav pööre: uus omanik ei tegele enam

põllumajandusega, avatud alad kattuvad kiiresti võsaga ning, et leida maale vähegi rakendust,

soovitakse muuta maakasutuse sihtotstarvet elamu või ärimaaks ja ehitada sinna sihtotstarbelised

hooned. Planeeringuala ümbruses asustustiheduse analüüsist (toodud graafiliselt kaart 2-4) on

näha, et kuni tänapäevani on toimunud märkimisväärne asustustiheduse suurenemine ning avatud

alad on järjest metsastunud.

Kaart 2. Asustatud alad, mis on kantud Kaart 3. Asustatud alad, mis on kantud

katastrikaardile 1930-1944 katastrikaardile 1978-1989

(punane ring tähistab 1930-1944 aastatel (hoonekompleksi, punane ring helepruuni sisuga

olemasolevat hoonekompleksi). tähistab 1978-1989 a ol. ol. hoonekomplekse).

Lepa maaüksuste detailplaneering

töö nr DP DP0103-23

12

Kaart 4. Olemasolev hoonestus kantud Eesti värvilisele põhikaardile 2024.

Planeeringuala jääb nn tavaalale, mille näol on tegemist alaga, mis ei ole hoiualad ega

sihtkaitsealad, ning kus ehitustegevus on leebemalt reguleeritud. Seal peaks uued hooned olema

kooskõlas olemasoleva ja piirkonnale omase arhitektuuriga, kuid ei pea neid jäljendama.

Uushoonestamise eelduseks on hajaasustuse tagamine, et säilitada piirkonnale iseloomulik

maastiku ilme. Arhitektuurse ilme iseloomustus on toodud pk 3 „Planeeringuala kontaktvööndi

funktsionaalsed seosed“.

Üldiste asutuste muutuse kõrval teedevõrk on säilinud 20 saj. algusest suhteliselt muutumatuna.

Kaardianalüüsil selgus, et mõnevõrra on juurde tulnud väiksemaid teid, mis viivad uute hooneteni.

Hoonete paiknemine teest on varieeruv, kindlat ehitusjoont ei ole välja kujunenud.

Planeeringuala ümbrus on käesolevaks ajaks tihedamalt asustatud (hoonete vaheline

kaugus jääb valdavalt ca 50-150 m vahele). Hooned paiknevad kuppelmaastikku sulanduvalt

ning üldmuljena ei mõju domineerivalt. Planeeringulahenduses uued elamud hakkavad

samuti paikneva kuplilisel reljeefil ning arhitektuursete võtetega tuleb sobitada

maastikupilti. Planeeritav tegevus on kooskõlas üldplaneeringus toodud hajaasustuse

põhimõtetega.

Maastiku vaadeldavus, avatud vaadete (vaatekohtade ja –koridoride) säilimine

Maastikku vaadeldes tekib visuaalne mulje, mis on üks olulisemaid ja mille kaudu vaataja maastiku

esteetilisust hindab. Maastiku vaadeldavus sõltub kahest aspektist, üheks on füüsiline ehk see, kui

kaugele näeb ja teine esteetiline ehk siis see, kas maastik on ilus. Maastiku ilu vaatlemiseks on

seda kõige lihtsam teha teelt, kõrgemalt pinnavormilt või kohast, kuhu inimesel on tagatud vaba

juurdepääs.

LEPPEMÄRGID

hooned, 1930-1944 katastrikaardil

uued hooned, 1978-1989 katastrikaardil

uued hooned, 2024 värvilisel põhikaardil

Lepa maaüksuste detailplaneering

töö nr DP DP0103-23

13

Vastavalt Tartu maakonnaplaneeringule on ilusaks vaatelõiguks märgitud Tartu-Otepää-Sangaste

teelt vaade Pangodi järve suunas ning Pangodi-Vissi teelt Pangodi järve suunas. Planeeringuala

ei jää otseselt ilusa vaate vaatekoridori. Sõiduteel liiklejale vaade Lepa maaüksusele on osaliselt

varjatud olemasoleva kõrghaljastusega ning kuppelmaastikuga. Uued elamud on planeeritud

olemasoleva ja planeeritud)kõrghaljastuse taha ning kuppelmaastiku vahele ning seetõttu ei jää

maastikus domineerima.

Seega uushoonete rajamisega ei piirata vaateid Pangodi järvele. Uushoonete puhul tuleb

rakendada arhitektuursed meetmed, et hooned sobituksid maastikku (maakivid, pruunid-

rohelised toonid, laastkatus jne).

Soovitused uushoonete planeerimiseks

• Uushoonete asukoht tuleb valida selliselt, et muudetakse minimaalselt maapinna reljeefi.

• Õueala suuruseks on soovitav planeerida kuni 1000 m2 ning kaaluda Maakatastriseaduse

rakendamist.

• Mahasõit juurdepääsuteelt kavandatavate hooneteni ning õueala on soovitav hoida

murualana. Mahasõidu osas võib kasutada tihendatud pinnast ja tallamiskindlat muru või

murukivi.

• Arhitektuurne lahendus peab sobituma ümbritsevaga. Vältida tuleb imiteerivaid materjale

ning kirkaid värve. Soovitav kasutada kollaseid, pruune ja tumedamaid rohelisi toone ning

naturaalseid materjale: maakivi, puit. Abihoone peab sobima kokku kavandatud elamuga.

• Hoone ümbrus tuleb haljastada selliselt, et kavandatavad hooned sulanduksid keskkonda.

• Õueala haljastamisel kaaluda kasutada traditsioonilisi taluõue taimi, põõsastest harilikku

sirelit, lumimarja, ebajasmiini. Soovitav on ka lillede valikul lähtuda ajalooliselt taluõue

kaunistamiseks kasutatud sortidest (floks, pojeng, tokkroos, käoking jms), mitte kasutada

sissetoodud liike.

• Mitte kasutada massiivseid piirdeid. Võimalusel kaaluda piiretest loobumist. Kui piirded

rajada siis tuleks leida ühtne läbiv stiil.

• Tuleb jälgida, et rajatavad kommunikatsioonid ei muudaks maastiku esteetilist väärtust

3. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seaded

Planeeritav ala asub Kambja valla lõunaosas, Kullaga külas ca 25 km kaugusel Tartu linna piirist,

ca 17 km kaugusel Otepää linna piirist ning ca 8 km kaugusel Elva linna piirist. Ala jääb Pangodi

järve lähedusse (vt kaart 2).

Lepa maaüksuste detailplaneering

töö nr DP DP0103-23

14

Planeeringuala on ümbritsetud tiheda teedevõrguga. Lähimad bussipeatused asuvad

planeeringuala kõrval Tatra-Otepää-Sangaste tee nr 46 ääres (mõlemal poolt teed) ning Pangodi-

Vissi tee nr 22185 ääres. Tegemist on regulaarsete maaliinide bussipeatustega, mis tagavad

ühistranspordiühenduse kõikide lähedal asuvate linnadega (Tartu, Otepää, Elva). Tatra-Otepää-

Sangaste tee nr 46 ääres on välja ehitatud kergliiklustee, Pangodi-Vissi tee nr 22185 ääres

liigutakse jalgsi tee ääres haljasalal. Teedel tänavavalgustus puudub.

Logistiliselt hea paiknemine, linnade lähedus, looduskaunis asukoht ning infrastruktuuri olemasolu

on soosinud planeeringuala kontaktvööndis maa-aladele suvilate ja elamute ehitamist. Pangodi

järve ümbrus on väga atraktiivne piirkond nii puhkamiseks kui elamiseks.

Traditsioonilisest asustus- ja maakasutusstruktuurist, mis kujunes lõplikult välja 1920-30-ndatel

selle algsel kujul enam ei leidu tänu suurele ehitussurvele. Kontaktvööndis elamukruntide struktuur

on väga varieeruv. Leidub ekstreemseilt väikeseid elamumaa tükke (756 m2- Kaldaääre mü, 497

m2 Risti mü) kui ka suuremaid elamumaa krunte (4706 m2- Vereve mü, 5318 m2 – Pepi mü, 6407

m2 Kuuse mü jne). Pangodi järve ääres on krundistruktuur tihedam. Elamumaad on ümbritsetud

maatulundusmaadega.

Kontaktvööndi arhitektuur on väga eriilmeline, elamud nii ühe kui kahe korruselised, viilkatusega,

kus katuse harjad on nii risti kui ka paralleelselt teedega kuid leidub ka modernseid kaasaegseid

lahendusi. Välisviimistluses on kasutatud nii puitu, klaasi, betooni kui ka kivi. Hoonete asetusel on

lähtutud traditsioonilisest taluõuede planeeringu põhimõtetest. Kohustuslikku ehitusjoont välja

kujunenud ei ole, hoone fassaad on üldjuhul avalikult kasutatava tee- või veekogu poole,

paigutamisel on arvestatud ka maapinna reljeefi.

Planeeringualast üle Pangodi-Vissi tee nr 22185 jääb Pangodi maastikukaitseala.

Maastikukaitsealast ega Pangodi järvest tulenevad piirangud planeeringualale ei ulatus.

3.1. Vastavus üldplaneeringule

Vastavalt kehtivale Kambja valla üldplaneeringule endise Kambja valla maa-ala osas on

planeeringuala jäetud valgeks alaks. Üldplaneeringu põhikaardil esitatud valge maa-ala on maa,

millel säilib olemasolev kasutusotstarve ja millele üldplaneeringuga uut võimalikku

kasutusotstarvet ei kavandata (vt kaart 5. Väljavõte üldplaneeringust). Ala jääb hajaasustusega

piirkonda, kus on lubatud 40% ulatuses maakasutuse sihtotstarbe muutmine.

Lepa maaüksuste detailplaneering

töö nr DP DP0103-23

15

Kaart 5. Väljavõte Kambja valla üldplaneeringust endise Kambja valla territooriumi osas.

Planeeringuala jääb maakondliku tähtsusega väärtuslikule maastikule. Sellest tulenevalt on

Kambja valla maa- ja ehitusosakonna suunis mitte planeerida elamumaa sihtotstarbega krunti alla

5000 m². Detailplaneeringu lahendus ei muuda kehtivat üldplaneeringut.

Lepa maaüksuste detailplaneering

töö nr DP DP0103-23

16

4. Planeerimisettepanek

4.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Detailplaneeringuga kavandatakse 12 krunti, millest 9 on elamumaa krunti, 2 transpordimaa krunt

ning 1 tootmismaa krunt puurkaevu tarbeks. Maakasutuse koondtabel on toodud tabelis 2.

Tabel 2. Maakasutuse koondtabel.

Olemasolev olukord Planeeritud olukord

Aadress Pindala Maakasutuse sihtotstarve

Positsiooni number

Maakasutuse sihtotstarve

Pindala

Pos 1 Elamumaa 5400

Pos 2 Elamumaa 5027

Pos 3 Elamumaa 5330

Kambja vald Pos 4 Elamumaa 5000

Kullaga küla 5,31 ha 100 % Maa- Pos 5 Elamumaa 10138

Lepa mü tulundusmaa Pos 6 Elamumaa 15964

(28301:001:1359) Pos 7 Tootmismaa 522

Pos 8 Transpordimaa 1241

Pos 9 Transpordimaa 2215

Pos 10 Transpordimaa 2261

4.2. Krundi ehitusõigus

Ehitusõigusega on määratud krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud arv krundil,

hoonete suurim lubatud kõrgus, hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala. Ehitusõigus on

toodud tabelis 3.

Hoonete suurim lubatud arv krundil on 3 hoonet (1 üksikelamu + 2 abihoonet). Elamukrundi suurim

lubatud ehitisealune pind on kokku 420 m² (põhihoone + abihooned). Abihooned ei tohi olla

suuremad kui elamu.

Planeeritud ehitusõiguse realiseerimisel tuleb arvestada Rakendusgeoloogia OÜ poolt

koostatud (töö nr 23-105) geoloogilise uuringu tulemustega. Geoloogilised tingimused Lepa

maaüksusel on head PA-1...-4 ja 5´alal ning keerulised PA-5...-6 alal. Kasvukiht (kiht 1A),

turbamuld (kiht 1B), täitepinnas (kiht 3) ja muld (kiht 4) tuleks täies mahus eemaldada ning

asendada ühtlase kiht-kihilt tihendatud mineraalse pinnasega vajaliku kõrguseni. Kohtades, kus

halva kandevõimega setete (kihid 1A...B ja 3...6) paksus on alla 1 m on mõistlik orgaanika

Lepa maaüksuste detailplaneering

töö nr DP DP0103-23

17

sisaldusega halvad pinnased välja kaevata ja asendada kiht-kihilt tihendatud liiv ja

kruuspinnastega

Tabel 3. Ehitusõiguse tabel.

Pos nr Pindala,

m²

Krundi kasutamise sihtotstarve

Hoone suurim

lubatud arv krundil

Põhihoone suurim lubatud

kõrgus, m ja korruselisus

Abihoone suurim lubatud

kõrgus, m ja korruselisus

Põhihoone suurim lubatud

ehitisealune pindala, m²

Abihoone suurim lubatud

ehitisealune pindala, m²

Pos 1 5400 EP 1 põhihoone, 2 abihoonet

kuni 8,5 kuni 2

kuni 5 kuni 1

330 60

Pos 2 5027 EP 1 põhihoone, 2 abihoonet

kuni 8,5 kuni 2

kuni 5 kuni 1

330 60

Pos 3 5330 EP 1 põhihoone, 2 abihoonet

kuni 8,5 kuni 2

kuni 5 kuni 1

330 60

Pos 4 5000 EP 1 põhihoone, 2 abihoonet

kuni 8,5 kuni 2

kuni 5 kuni 1

330 60

Pos 5 10138 ML 1 põhihoone, 2 abihoonet

kuni 8,5 kuni 2

kuni 5 kuni 1

330 60

Pos 6 15964 ML 1 põhihoone, 2 abihoonet

kuni 8,5 kuni 2

kuni 5 kuni 1

330 60

Pos 7 522 OV 1 abihoone - kuni 5 kuni 1

- 40

Pos 8 1241 LT - - - - -

Pos 9 2215 LT - - - - -

Pos 10 2261 LT - - - - -

4.3. Hoonestusala piiritlemine

Hoonestusalad on toodud skemaatiliselt planeeringu graafilises osas. Joonistel näidatud

hoonestusalad kruntidel on suuremad, kui tegelik lubatud suurim ehitisealune pindala. See

võimaldab valida hoone asukohta, arvestades hoonetevahelise vähima lubatud kaugusega,

milleks on 8 m. Väljapoole hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud, va prügikastide

hoiustamiseks mõeldud suletud ruum eeldusel, et tagatud on tuleõhutusnõuded.

Hoonestusala kaugus Tatra-Otepää-Sangaste tee krundi piirist jääb ca 20-30 m vahele,

planeeritava sõidutee poolsest krundi piirist min 7 m ning teistest krundi piiridest min 4 m.

Lepa maaüksuste detailplaneering

töö nr DP DP0103-23

18

4.4. Teede maa-ala piirid, liiklus- ja parkimiskorraldus

Planeeringuala piirneb läänest Tatra-Otepää-Sangaste teega nr 46 ning lõunast Pangodi-Vissi

teega nr 22185. Tegemist on riigiteedega, mille tee kaitsevöönd on 30 m mõlemal pool äärmise

sõiduraja välimisest servast. Olemasolev mahasõit on Tatra-Otepää-Sangaste teelt nr 46, lisaks

on planeeritud täiendav juurdepääs on planeeritud Pangodi-Vissi teelt nr 22182. Iga mahasõitutee

teenindab 3 elamumaa krunti.

Olemasolev ja uus rekonstrueeritav mahasõit peab vastama tüübile II (vt skeem 1). Ristmiku

teekate tuleb rajada asfaltbetoon. Täpsed tingimused väljastab Maanteemaet ning ristmiku projekt

tuleb kooskõlastada Maanteeametiga. Planeeritud tee (pos 8 ja 9) teekate on planeeritud

tolmuvaba kate (nt asfalt). Kokkuleppeliselt kohaliku omavalitsusega antakse tee üle vallale või

määratakse avalik kasutus.

Skeem 1: Mahasõidu tüüp II joonis.

Planeeringulahendusega moodustatakse 3 transpordimaa krunti. Pos 10 on planeeritud Tatra-

Otepää-Sangaste tee kergliiklustee laiendamiseks. Pos 8 ja 9 on planeeringuala sisesed tupikeed.

Tee maa-ala laiuseks on planeeritud minimaalselt 12 m, elektriõhuliini postide juures ca 14 m),

Teest 6 m jääb sõidutee alla ning kummalegi poole sõiduteed jääb haljasala, kus saab liikuda jalgsi

ning rajada kraavi/nõva. Planeeritud tupikteed on omavahel ühendatud jalgteega. Igale tupikteele

on kavandatud 3 elamumaa mahasõitu (teele pos 8 on lubatud elamumaa kruntide pos 3, 4 ja 6

mahasõit ning teele pos 9 on lubatud elamumaade pos 1, 2 ja 5 mahasõit). Tupikteede ööpäevane

liiklussagedus ei ületa 20 sõidukit (1 kinnistu/1 elamu > 2 autot > 2x2=4 sõidukit ööpäevas, 3 krunti

3x4= 12 sõidukit + lisaks nt külalised, prügivedu, päästeteenistus jms).

Lepa maaüksuste detailplaneering

töö nr DP DP0103-23

19

Tee rajamisel tuleb arvestada geoloogilise uuringu tulemustega. Uuringust selgub, et

planeeringuala põhjaosas ehitamisel kasvukiht (kiht 1A), turbamuld (kiht 1B), täitepinnas (kiht 3)

ja muld (kiht 4) tuleks täies mahus eemaldada ning asendada ühtlase kiht-kihilt tihendatud

mineraalse pinnasega vajaliku kõrguseni. Kohtades, kus halva kandevõimega setete (kihid 1A...B

ja 3...6) paksus on alla 1 m on mõistlik orgaanika sisaldusega halvad pinnased välja kaevata ja

asendada kiht-kihilt tihendatud liiv ja kruuspinnastega. Kui halva kandevõimega pinnase kihtide

kogupaksus on suurem kui 1 m, tuleks kasutada tee all jäika geotektsiili, et ühtlustada vajumeid.

Teele tuleb rajada ka korralik dreenkiht. Liigveed tuleks tee muldest juhtida vertikaalplaneeringuga

eemale.

Planeeringuala siseselt jalakäijate jaoks eraldi jalgteid planeeritud ei ole, lubatud on jagatud

liiklusruumiga lahendused (jalakäijad liiguvad kas haljasalal või sõidutee servas). Kergliiklustee

asub riigimaantee nr 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee ääres, mida on planeeritud pikendada kogu

planeeringuala ulatuses. Tupikteed on ühendatud jalgteega. Planeeringualal jalgsi liiklejad

pääsevad hõlpsasti olemasolevale kergliiklusteele Tatra-Otepää-Sangaste tee ääres.

Planeeritav ala külgneb lõunast kõrvalmaanteega 22185 Pangodi-Vissi tee, mille aasta keskmine

ööpäevane liiklussagedus on 2022. a loenduse järgi on 707 autot, maantee projektkiirus 50 km/h.

Ala piirneb läänest Tatra-Otepää-Sangaste teega nr 46, mille liiklussagedus on 2902 autot

ööpäevas, maantee projektkiirus 70 km/h. Ristmike nähtavuse ja vahekauguse ala määramisel on

aluseks võetud Tarnspordiameti juhis (2021). Täpne peatusnähtavus (PN) ja liitumisnähtavus (LN)

kolmnurk määratakse edasise projekteerimise käigus. Planeeringuga on antud üldine lahedus, kus

planeeritud tee on teeandmiskohustusega tee samatasandilisel ristmikul. Projekteerimise käigus

tuleb kaaluda erandlikke väärtusi, ebamõistlike kulude vältimiseks peatumiskohustusega ristmikul

kui liituva tee liiklussagedus on alla 100 sõiduki ööpäevas. Nõutud nähtavusalas ei tohi paikneda

nähtavust oluliselt piiravaid takistusi. Esitatud nähtavusnõuetest võib kõrvale kalduda ja rakendada

leebemaid nõudeid, kui nõutud nähtavuse tagamist ei võimalda reljeef, kaitse all olevad objektid,

hoonestus või rajatised. Nähtavuse nõuetest kõrvale kaldumisel tuleb rakendada muid

abimeetmeid ohutuse tagamiseks. Peatumisnähtavusel põhinevat nähtavusala ei pea määrama

siis, kui liituva tee liiklussagedus on alla 100 sõiduki ööpäevas.

Liigvee ärajuhtimiseks planeeritud tee äärde on kavandatud kraav/nõva, mille eesvooluks on

planeeritud tiigid ning planeeringuala keskmes olemasolev kraav. Täpsed planeeritud tee

tehnilised parameetrid, kraavide kalded, tee kõrgusarvud pannakse paika teeprojektiga.

Planeeringuala sademeveelahendus ei ole seotud riigitee ääres asuvate kraavidega. Riigitee

alusele maaüksusele on sademevee juhtimine keelatud. Riigitee kaitsevööndisse ei ole

Lepa maaüksuste detailplaneering

töö nr DP DP0103-23

20

kavandatud veerežiimi muutvaid rajatisi (tiigid, kraavid) ega veerežiimi muutvaid maaparandustöid

ning reoveekanalisatsiooni rajatiste kujasid.

Planeeritud tee kaitsevöönd on 7 m tee punasest joonest. Olemasolevate riigimaanteede

kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 30 meetrit.

Riigimaanteede kaitsevööndisse hoonestust ei ole planeeritud, riigitee kaitsevööndis

kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda ainult Transpordiameti nõusolekul. Piirangud on

sätestatud Ehitusseadustiku alusel (EhS §70 lg 2 ja §72 lg 1).

Parkimiskohtade arv lahendatakse edasise projekteerimise käigus, kui on teada täpsed hoonete

mahud. Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt arvestusega 2 parkimiskohta ühe leibkonna

kohta. Riigiteele ja planeeritud tee maa-alale parkimine ei ole lubatud. Riigiteele on keelatud

tagurdamine.

4.5. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Planeeringuala põhja- ja keskosas leidub kõrghaljastust, lõunaosa on looduslik rohumaa. Osaliselt

on rohumaa hakanud võsastuma. Olemasolev kõrghaljastus tuleb säilitada maksimaalses

ulatuses, lageraiet on lubatud teha ainult õueala ulatuses kuni 1000 m2 (ala hoonekompleksi

ümber). Kõrghaljastust on lubatud likvideerida ainult planeeritud hoonestusala ulatuses. Soovitav

on säilitada õuealal terved ja elujõulised puud, mis ei jää ehitusele ette. Täiendavalt kõrghaljastust

võib rajada kogu planeeringuala ulatuses arvestades kehtivaid normatiive ja seatud tingimusi.

Täpne kõrg- ja madalhaljastuse lahendus (puude liigiline kooseis, vahekaugused) lahendatakse

igal elamukrundil eraldi koos ehitusprojektiga või haljastusprojektiga.

Aedasid võib ehitada kõikidele elamumaa kruntidele. Piirete kõrgus kuni 1,5 m. Keelatud on

läbipaistmatud piirded (aia pinnast min 25% peab olema läbipaistev) ning ultra värvitoonid. Piirete

materjal võib olla puit, kivi või metall (lubatud ka materjalide kombineerimine). Piirdeid võib

kombineerida hekiga.

Prügikonteinerite täpne asukoht määratakse ehitusprojektis. Prügikonteinerid peavad olema

varjestatud, mitte avalikus ruumis silma torkavad.

Vertikaalplaneerimisega suunatakse sademeveed ehitatavatest hoonetest ja teedest eemale.

Krundisisesed parklad ja teed rajada vett läbilaskvatest materjalidest, näiteks sõelmed või

tänavakivid. Planeeritud tee äärde on kavandatud kraav/nõva. Krundi täpsem maapinna

Lepa maaüksuste detailplaneering

töö nr DP DP0103-23

21

vertikaalplaneerimise lahendus anda hoone ehitusprojekti asendiplaanil. Krundil peab olema

selline vertikaalplaneering, et krundilt tulenevat sademe- ja lume sulamisvett ei juhitaks

naaberkruntidele. Teede ja kraavide vertikaalplaneering pannakse paika vastava projektiga.

4.6. Ehitistevahelised kujad

Ehitistevahelised kujad on lahendatud vastavalt 2017. aasta 30. märtsi määrusele nr 17 „Ehitisele

esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”. Vastavalt sellele peab olema

tagatud hoonete vahel minimaalselt 8 meetri ulatusega tuleohutuskuja, mida tuleb arvestada ka

hoonestusala siseselt hooneid paigutades. Kui hoonete vahelise kuja laius on alla 8 meetri, tuleb

tule leviku piiramine tagada ehituslike (tulemüür, tuletõkkesein) või muude abinõudega.

Planeeritud uute hoonete vähimaks tuleohutusklassiks on TP-3.

4.7. Tehnovõrkude ja – rajatiste asukohad

Planeeringualal ei ole liitumist ühegi tehnovõrguga. Ala läänenurgas asub alajaam. Alajaamast

kulgevad elektrimaakaablid nii piki planeeringuala lääne- , kagu- ja lõunakülge. Olemasolevate ja

planeeritavate tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad on toodud lehel 5 „Tehnovõrgud ja

maakasutus“.

Tehnovõrkude projekteerimisel tuleb arvestada Rakendusgeoloogia OÜ poolt koostatud

geoloogilise uuringu aruande tulemustega (töö nr 23-105). Tähelepanu tuleb pöörata maapinna

läbi külmumise sügavusele. Geoloogilise uuringu kohaselt on piirkonna külmumissügavus ca 1,35

meetrit. Talvel võib lumest vaba ala läbi külmuda kuni 1,95 meetri sügavuseni.

4.7.1. Veevarustus

Veevarustus on planeeritud kavandatava puurkaevu baasil. Veetorustik on kavandatud planeeritud

tee maa-alale.

Veetarbe arvestamisel on aluseks võetud 150 l/elaniku kohta ööpäevas ning keskmiseks leibkonna

suuruseks 2,54 inimest. Planeeritud on kuni 6 leibkonda, mis teeb arvutuslikuks veetarbeks ca 2,5

m3/d. Kui ööpäevane veekasutus on suurem kui 10 m³, tuleb taotleda vee erikasutusluba.

Lepa maaüksuste detailplaneering

töö nr DP DP0103-23

22

Planeeritud ühisveevärgi joogivesi peab vastama SM määruses nr 61 kehtestatud nõuetele.

Vajadusel tuleb projekteerimistöödel ette näha veetöötlus (eeldatavalt rauaärastus) ja/või II astme

rõhutõstepumpla täiendava puhvermahutiga.

Rajataval puurkaevul on planeeringus ette nähtud hooldusala 10 m. Puurkaevu asukoht jääb

kaitstud põhjaveega alale. Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal on majandustegevus keelatud,

keelatud on immutada reovett 60 m raadiuse ulatuses.

4.7.1. Tuletõrjevesi

Planeeritud hoonete minimaale tulepüsivusklass on TP3, I kasutusviis, suletud netopind <300 m2.

Arvestades planeeritava veevärgi suhteliselt väikest veetarvet ja torustike läbimõõtu

(tänavatorustik eeldatavalt DN50), ei ole ühisveevarustuse torustikule hüdrantide rajamine

tuletõrjevee saamiseks tehniliselt võimalik.

Tuletõrjeveevarustus on kavandatud tiigi ja kuivhüdrandi baasil. Tuletõrjeveevarustuse

väljaehitamisel tuleb lähtuda SIM 18.02.2021 a määrusest nr 10 „Veevõtukoha rajamise,

katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning

kord“.

Veevõtukohale on kavandatud juurdepääs tupikteelt pos 8 ning lisaks otse tiigini juurdepääsutee

läbi pos 7. Veevõtukoht jääb ca 200 m kaugusele kavandatavatest hoonetest. Planeeritud

tupikteed on ühendatud jalgteega, mille tee maa-ala laius on 4 m ning seda on võimalik kasutada

hädaolukorras tuletõrjeauto liikumiseks teisele poole planeeringuala. Planeeritud tupikteed ei ole

pikemad kui 150 m.

4.7.2. Reoveekanalisatsioon

Kambja valla ÜVK arendamise kava andmetel puudub lähipiirkonnas reoveepuhasti, mis

võimaldaks vastu võtta planeeringualal tekkivat reovett. Samuti ei ole kavandatud piirkonnas

reoveekogumisala moodustamist. Lähtuvalt Veeseadusest peab reoveekogumisala suurus olema

vähemalt 5 ha ning koormus suhteliselt kaitstud või kaitstud põhjaveega piirkonnas vähemalt

20 ie/ha. Arvestades, et tegemist on hajaasustusega piirkonnaga ja planeeringuala keskmist krundi

suurust (~5 000 m2), kujuneks planeeringuala pindalaks 11*0,5=4,5 ha ja (suviseks)

reostuskoormuseks 3 ie 0,5 ha kohta ehk 6 ie/ha. Seega pole reoveekogumisala moodustamine

planeeringualal vajalik.

Lepa maaüksuste detailplaneering

töö nr DP DP0103-23

23

Reovesi on planeeritud lahendada lokaalse omapuhasti baasil ja reovesi käideldakse igal krundil

eraldi. Arvutuslik reostuskoormus ühe krundi kohta on 3-5 ie. Vooluhulk 150 l/ie kohta, st ühe krundi

peale kokku ~0,5 m3/d, maksimaalselt ~0,6-0,7 m3/d. Täpne omapuhasti tüüp (mehhaaniline või

bioloogiline) tuleb lahendada vastavalt ehitusprojektiga arvestades krundi reljeefi iseärasustega.

Puhastatud heitvee näitajad peavad vastama järgmistele nõuetele (KKM määrus nr 61): heljum

35mg/l, KHT 150 mg/l, BHT 40 mg/l. Pärast reovee bioloogilist puhastamist suunatakse heitvesi

kraavi või immutatakse pinnasesse. Kuni 1 m3 heitvee veekogusse juhtimiseks ööpäevas või kuni

5 m3 heitvee pinnasesse juhtimiseks ööpäevas veeluba taotleda pole vaja. Imbväljaku rajamisel

peab heitvee immutussügavus olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee

kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest (KKM määrus nr

61), vajadusel tuleb seega heitvesi imbväljakule pumbata ning imbväljak rajada ümbritsevast

maapinnast kõrgemale muldesse. Puhasti kuja pealt kinnise või maa-aluse mahuti puhul 5 m.

Reoveekanalisatsiooniehitiste kujad ei tohi ulatuda riigitee teemaale. Vältida tuleb ka reovee

võimalikku sattumist riigitee kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eesvooluks).

Täpne omapuhastite asukoht ja tüüp pannakse paika projektiga.

4.7.3. Sademeveevarustus

Eraldi sademeveekanalisatsiooni rajamise vajadus puudub. Elamumaa kruntide siseselt

sademevesi immutatakse krundisiseselt ning planeeritud tee äärde on kavandatud sademevee

kraav/nõva imbkraav. Planeeringualal madalamatesse kohtadesse on planeeritud tiigid, mis on

omakorda ühendatud kraavidega. Täpsem kraavide ja tiikide lahendus pannakse paika edasise

projekteerimise käigus.

4.7.4. Elektrivarustus, sh välisvalgustus

Elektrivarustuse planeerimiseks on võetud tehnilised tingimused Elektrilevi OÜ`lt (nr 437952).

Elektrivarustus on kavandatud planeeringuala edelanurgas asuvast alajaamast AJ10487:(Elva).

Olemasolevast alajaamast uutele elamumaa kruntidele on ette nähtud eraldi 0,4 kV

maakaabelliinid. Objektide elektrivarustuseks on planeeritud kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid

ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid on planeeritud kruntide piiridele mitmekohalistena teealasse.

Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektritoide liitumiskilbist objektini on ette

Lepa maaüksuste detailplaneering

töö nr DP DP0103-23

24

nähtud 0,4 kV elektrimaakaabliga. Elektrimaakaablid on planeeritud tee maa-alale selliselt, et need

ei jääks sõidutee alla.

Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Täpne

elektrilahendus antakse edasise projekteerimise käigus.

Planeeritud tee äärde on kavandatud välisvalgustus. Välisvalgustuse toide on planeeritud

olemasolevast alajaamast 0,4 kV välisvalgustuse toitekaabliga.

4.7.5. Soojavarustus

Planeeringuala jääb kaugkütte piirkonnast välja, mistõttu on alale lubatud ka rajada lokaalne küte,

kus võimalikud kütteallikad on elektri-, soojuspump-, gaasi-, tahkeküte ja päikesepaneelid

(põhihoonel). Maakütte rajamine on lubatud kui projekt saab positiivse kooskõlastuse kohalikult

omavalitsuselt. Lubatud ei ole kasutada märkimisväärselt jääkaineid lendu laskvaid kütteliike nagu

raskeõlid ja kivisüsi.

4.7.6. Sidevarustus

Sidevarustuse planeerimiseks on võetud tehnilised tingimused Enefit AS`lt (nr TT-E-20250512-

093).

Sideühendus on planeeritud olemasolevast side õhuliinist planeeringuala Pangodi-Vissi tee

poolses osas.

Täpsem tehnorajatise paiknemine pannakse paika liitumislepinguga. Sidevõrk tuleb projekteerida

elektrivõrguga samasse trass. Side liitumispunktid on planeeritud elektrivõrgu liitumispunktide

kõrvale. TELIA/ELA SA/Elisa või mõne muu operaatori kaevuga liitumiseks tuleb näha ette KKS 2

tüüpi sidekaev olemasoleva sidekaevu vahetusse lähedusse. Sidekaevude ühendamiseks küsida

tehnilised tingimused olemasoleva kaevu valdajalt. Kaevud võimalusel ühendada 110mm

kaitsetoruga. Planeeritud tehnovõrkudele on näha ette servituudialad.

Hoonete sisese sidevõrgu planeerimisel juhinduda järgnevast juhendist: https://public-

docsenergia.ee/partnerile/hoone-sisese-sidevorgu-lahenduse-soovituslikud-materjalid.pdf.

Kehtestatud planeeringu olemasolul sideühenduse väljaehitamiseks tuleb esitada liitumistaotlus,

sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu.

Lepa maaüksuste detailplaneering

töö nr DP DP0103-23

25

4.8. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava

elluviimiseks ning vajaduse korral ehitised, mille ehitusprojekti

koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või

riskianalüüs

Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte, samuti

ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Ehitised, mille ehitusprojekti

koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs, puuduvad.

Jäätmemajandus lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlikele aktidele.

Kõik ohtlikud jäätmed tuleb koguda vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Olmejäätmete ära vedu

tuleb korraldada jäätmekäitlusluba omavate ettevõtete kaudu.

Pinnasesse, veekogusse sademevee ja puhastatud heitvee juhtimisel tuleb lähtuda Vabariigi

Valitsuse määrusest „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja

jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning

saasteainesisalduse piirväärtused1“ (jõustus 15.11.2019).

4.9. Vajaduse korral ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade

ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks

või lõpetamiseks, ettepanekud maa-alade või üksikobjektide

kaitse alla võtmiseks

Vajadus puudub.

4.10. Vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade

määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine

Vajadus puudub.

4.11. Arhitektuurinõuded ehitisele

Hooned peavad sobima ümbritsevasse keskkonda. Planeeritavate hoonete arhitektuur peab

olema kaasaegne ja kõrgetasemeline. Katusekattematerjalid ja hoone välisviimistlusmaterjalid

Lepa maaüksuste detailplaneering

töö nr DP DP0103-23

26

peavad sobima hoone arhitektuurilahendusega ja välisilmega. Põhihoone ja abihooned peavad

omavahel harmoneeruma. Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja

üldtunnustatud ehituslike põhimõtete järgi.

Arhitektuurinõuded üksikelamutele ja abihoonetele:

• välisviimistluse materjalid: fassaad krohv, puit, kivi, betoon või klaas, lubatud ka materjalide

kombineerimine, bituumen lubatud vaid abihoonel. Fassaadid on soovituslik liigendada.

Välisviimistlus peab olema kõrge kvaliteediga, esinduslik. Keelatud on imiteerivate materjalide

(plastvooder jmt) kasutamine. Soovitav kasutada kollaseid, pruune ja tumedamaid rohelisi

toone ning naturaalseid materjale.

• hoonete katusetüüp ja kalle kraadides: lubatud viilkatus, kelpkatus, kaldkatus; kalle hoone

põhimahul 15−30º, lisamahtudel võib kasutada ka madalamat katuse kallet ja lamekatust,

abihoonel 0-30º. Põhihoonel põhimahu katusekalde suund paralleelselt teega.

• hoonete katusekate: katuseplekk, katusekivi, murukatus.

• hoone ±0.00: lahendada projektiga;

• hoonete kohustuslik ehitusjoon: ei määrata;

• avatäited: määratakse ehitusprojektiga;

• piirded: on lubatud ehitatud kogu planeeritud tootmismaa ja elamumaa kruntide ulatuses.

Piirete kõrgus kuni 1,5 m. Keelatud on läbipaistmatud piirded (aia pinnast min 25% peab olema

läbipaistev), piirdeid võib kombineerida hekiga.

• kohustusliku ehitusjoone – ei määrata.

• Minimaalne tulepüsivusklass: TP3.

Ehitise kasutamise otstarvete määramise aluseks on võetud majandus- ja taristuministri

02.06.2015 määrus nr 51 “Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“. Määruse alusel lubatud on

järgmised otstarbed:

Pos 1-6 – ühe korteriga elamu (kood 11100), abihoone (kood 12744), suvila, aiamaja (kood

11103).

Pos 7 – kaevumaja (kood nr 12746), puurkaev (kood nr 22228), muu kohaliku veetorustikuga

seotud rajatis (kood nr 22229).

Pos 8-10 – teed (kood 21100).

Lepa maaüksuste detailplaneering

töö nr DP DP0103-23

27

4.12. Servituutide/isikliku kasutusõiguse määramise vajadus

Isiklik kasutusõigus on seatud planeeringuala läbivatele elektripaigaldistele. Lisaks on määratud

planeeringuala läbivatele projekteeritud sidetorudele Enefit Connect OÜ kasuks siderajatiste isiklik

kasutusõigus. Planeeritud servituutide vajadus on toodud tabelis 4.

Tabel 4. Planeeritud servituutide määramise vajadus

Teeniv kinnisasi Valdav kinnisasi/isik Servituudi sisu

Pos 1 Sidetoru, elekri- ja välisvalgustuse kaabli valdaja

Tehnovõrgu isiklik kasutusõigus

Pos 2 ja 6 Kraavi valdaja Tehnovõrgu isiklik kasutusõigus

Pos 2 ja 6 Tiigi valdaja Tehnovõrgu isiklik kasutusõigus

Pos 7 Veetoru valdaja Tehnovõrgu isiklik kasutusõigus

Pos 8-10 Kambja vald Tehnovõrgu valdajad

Tee määramine avalikku kasutusse, juurdepääsuservituut tehnovõrkude isiklik kasutusõigus

Juurdepääsutee pos 8-10 antakse üle kokkuleppeliselt kohalikule omavalitsusele või määratakse

lepinguga avalikku kasutusse. Täpne kokkulepe sõlmitakse eraldi lepinguga.

4.13. Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramise

Vajadus puudub.

4.14. Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad

kinnisomandi kitsendused ning nõuded.

Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestab müra normtasemed. Müra normtasemete

sätestamisel on lähtutud ajaperioodist, müraallika liigist, müra iseloomust ja hoonestatud või

hoonestamata ala kategooriast. Müra tekitajateks antud planeeringu puhul on planeeringualaga

piirnevad riigiteed.

Planeeritav ala külgneb läänest riigiteega nr 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee, mille liiklussagedus

2022 a loenduse põhjal on 2902 autot/ööpäevas ning lõunast riigiteega nr 22185 Pangodi-Vissi

tee, mille keskmine ööpäevane liiklussagedus on 707 autot.

Lepa maaüksuste detailplaneering

töö nr DP DP0103-23

28

Hoone planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat standardit EVS 842:2003 "Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest". Siseruumide kaitseks saab müra vähendamiseks

kasutada hoonete rajamisel hea heliisolatsiooniga seinu ja aknaid. Kõige müratundlikumad ruumid

nagu nt magamistoad tuleks võimalusel planeerida planeeringuala teedest vastas küljele.

Planeeritud hoonestusalad jäävad maantee kaitsevööndist välja ning suurema liikluskoormusega

tugimaantee äärde jääb olemasolevast haljastusest koosnev metsaala ning lisaks on lagedamale

alale planeeritud juurde täiendavat kõrghaljastust. Müra leevendab ka planeeringualal reljeef.

Autoliiklusega kaasnevad lisaks helilistele võngetele ka madalasageduslikud võnked ehk

vibratsioon (10-200 Hz). Vibratsioon levib nii õhus kui maapinnas ning viimase korral sõltub

pinnase materjalist. Sõltuvalt pinnasetüübist on vibratsiooni levimine maapinna kaudu erinev.

Tihedad pinnased summutavad paremini vibratsiooni. Maapinna tihedamad osad nõrgendavad

vibratsiooni levimist oluliselt kiiremini kui vahetihedad pinnaseosad. Üldiselt ei põhjusta tavaline

transpordist tulenev vibratsioon terviseprobleeme, kuid võib kahjustada hooneid. Hoone

vundamentide ja kandekonstruktsioonide täpsemad lahendused antakse hoone projektis.

Liiklusest tekkiv õhusaastekoormus sõltub sõidukite hulgast, nende tehnilisest seisukorrast,

kasutatavast kütusest, keskmisest kiirusest ning liikluse sujuvusest. Planeeringuala õhusaaste

leviku piiramiseks on riigitee äärne olemasolev kõrghaljastus säilitatud kogu tee kaitsevööndi

ulatuses. Riigitee omanik on teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik

ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute

leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal.

4.15. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Eesti standard EVS 809-1:2002. Järgnevalt on tehtud

kokkuvõte antud piirkonna kuritegevuse riske vähendavatest tingimustest.

Kuritegevuse riske vähendavad:

• selgelt eristatav juurdepääs, valduse sissepääsude arvu piiramine;

• atraktiivne maastikukujundus ja arhitektuur;

• hoonetevaheline nähtavus, hea jälgitavus;

• korralikud piirded;

• korrashoid;

• lukustatud sisenemisruumid;

• tugevad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud, klaasid;

• korrashoid;

Lepa maaüksuste detailplaneering

töö nr DP DP0103-23

29

• süttimatust materjalist suletavate prügianumate kasutamine, süttiva prügi kiire

eemaldamine.

Vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti põhimõtetele tuleb planeeringuala realiseerimisel arvestada:

1. Teelt mahasõidul peab olema tagatud liiklusohutus vastavalt liiklusseaduse § 6 sätestatud

korrale, et tekiks selgesti arusaadav taristu ja liikumisteede süsteem.

2. Teede ehitamisel tuleb arvestada raskeveokite manööverdamise võimalusega, et tagada

vajadusel ligipääs operatiivteenistuste kasutuses olevatele suurema registri- või täismassiga

sõidukitele.

Krundi valdajatel on soovitav hoone projekteerimisel ja hilisemal rajamisel arvestada eelpool

tooduga.

4.16. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude

hüvitaja

Planeeringu kehtestamisega kaasnevad võimalikud kahjud, mida tekitatakse kolmandatele

osapooltele, katab krundi igakordne omanik. Tuleb tagada, et rajatavad hooned ei kahjustaks

naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega kasutamise

käigus. Võimalikud ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb kahju tekitajal hüvitada.

4.17. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste

majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale

avalduvate mõjude hinnangud

Käesoleva detailplaneeringu raames on koostatud geoloogiline uuring ning maastikuanalüüs

(tulemused on toodud pk 2.1 ja 2.2). Detailplaneeringuga on kavandatud üksikelamud, mis hakkab

paiknema hajaasutuse tingimustes ning planeeringuala läheduses asub nii talukomplekse kui ka

suvila krunte. Planeeringulahendus osas ei ole näha, et kavandatav tegevus avaldaks ülemäärast

mõju.

Majanduslikud mõjud

Aktiivsete elanike lisandumine piirkonda avaldab positiivset mõju sotsiaalses ja majanduslikus

mõttes. Rajatavad hooned tõstavad piirkonna kinnisvara keskmist väärtust. Planeeritava

tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.

Lepa maaüksuste detailplaneering

töö nr DP DP0103-23

30

Kultuurilised mõjud

Planeeringualal ja vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitse alused mälestised või nende

kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, et elamute ja abihoonete rajamisel oleks otsene

negatiivne kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga on määratud sobilikud arhitektuurilised

tingimused hoonete rajamiseks.

Sotsiaalsed mõjud

Detailplaneeringuga planeeritud hoonete rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju

väljendub uute kogukonnaelanike näol. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda

eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme

ning liiklussageduse näol, kuid tegemist on ajutise nähtusega. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada,

et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud. Planeeringualal ei asu

kaitsealuseid taime- ega loomaliike ega Natura2000 ala. Ala jääb maakondliku tähtsusega

väärtuslikule maastikule. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud piirneb peamiselt

planeeringualaga. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna

teket. Ehitiste valmimise järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Planeeritud hoonete

rajamine ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline

keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke

või mürataseme suurenemine. Planeeritava tegevusega kaasneb väga vähene liikluskoormuse,

mürataseme ja õhusaaste suurenemine, kuid oodata ei ole ülenormatiivsete tasemete esinemist.

Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

4.18. Planeeringu rakendamise võimalused

Planeeringualal edaspidi koostatavad ehituslikud- ja tehnilised projektid peavad vastama Eesti

Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale. Käesolev

detailplaneering on aluseks uute hoonete ja teiste planeeringualasse jäävate ehitiste

projekteerimiseks – ehitamiseks. Planeeringu rakendamiseks sõlmitakse enne detailplaneeringu

kehtestamist planeeritava ala kinnisasja omaniku ja Kambja valla vahel planeeringu elluviimise

leping. Planeeringu elluviimine toimub vastavalt lepingule.

Detailplaneerinu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuse järjekord:

Lepa maaüksuste detailplaneering

töö nr DP DP0103-23

31

Esimene tegevus - maaüksuse jagamine ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine vastavalt

detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele.

Teine tegevus - planeeringujärgsete servituutide osas notariaalse kokkuleppe sõlmimine ja

servituutide kandmine kinnistusraamatusse.

Kolmas tegevus - detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri terviklik projekteerimine.

Neljas tegevus - detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine

detailplaneeringu realiseerimisest huvitatud isiku finantseerimisel. Tehnovõrgud ja –rajatised

ehitatakse olemasolevatest liitumispunktidest kuni eraomandisse jääva krundi kavandatud

liitumispunktideni. Mahasõitude rekonstrueerimine ning uue rajamine on planeeirnguala arendaja

fiantseerida.

Viies tegevus - planeeringuga kavandatud elamumaa krundtide ehitusõiguse realiseerimine.

Enne ei väljastata ehituslubasid hoonetele, kui on välja ehitatud planeeringujärgsed

juurdepääsuteed (pos 9-10) koos mahasõitusega riigiteelt, tehnovõrgud ja –rajatised sh. tiik koos

kuivhüdrandiga. Servituutide planeerimise korral vajalikud enne ehituslubade väljastamist

servituutide kanded kinnistusraamatus.

Detailplaneeringu realiseerimisel tuleb arvestada geoloogilise uuringu tulemustega

(Rakendusgeoloogia OÜ, töö nr 23-105).

Transpordiameti nõuded detailplaneeringu realiseerimiseks:

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel

Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit menetlusse.

3. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas

või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale kavandatava mis

tahes hoone või rajatise ehitamise alustamise teatise või ehitusteatise esitamist.

4. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võib

Transpordiamet asukohapõhiselt anda nõusoleku seda maad tehnovõrkude paigutuseks

kasutada. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb

need kavandada kinnisel meetodil.

Pos 10 perspektiivne juurdepääsutee koridor jääb eramaaks seni kauaks kui on koostatud

perspektiivse kergliiklsutee projekt ja teada välja ehitaja. Täpsed maa-ala võõrandamise ja

avalikku kasutamise tingimused pannakse paika eraldi lepinguga enne detailplaneeringu

Lepa maaüksuste detailplaneering

töö nr DP DP0103-23

32

kehtestamist. Planeeringuala arendaja ei võta kohustust kergliiklustee väljaehituse

finantseerimisel.

Planeeritud kraavide süsteemile tuleb tagada nende säilimine avatud kraavidena.

Kui planeeringuala realiseerimist ei ole alustatud 5 aasta jooksul peale detailplaneeringu

kehtestamist, on Kambja vallal õigus tunnistada koostatud detailplaneering kehtetuks.

Lepa maaüksuste detailplaneering

töö nr DP DP0103-23

33

5. Kooskõlastused ja koostöö

Tabel 5. Kooskõlastuste/koostöö kokkuvõte ametite ja asutustega

Asutus/aadress Kuupäev Koostöö tulemus Koostöö tegija

Elektrilevi OÜ, Kadaka tee 63, 12915 Tallinn

Enefit Connect OÜ Veskiposti 2, 10138 Tallinn

Päästeamet Lõuna Päästekeskus, Jaama 207, Tartu

Transpordiamet Valge tn 4, 11413 Tallinn

Keskkonnaamet Roheline tn 64, 80010 Pärnu