Kooskõlastus

eesvoolu kaitsevöönd 15 m

kalda piiranguvöönd 50 m

kalda ehituskeeluvöönd 25 m

kohaliku tee kaitsevöönd 20 m

kalda veekaitsevöönd 10 m

5280064 N õgiaru - Järiste tee

Ke er

i o ja

Märkused: 1. Geodeetilise alusplaani on koostanud Geodeesia OÜ jaanuar 2025.a, M 1:500, töö nr GE-4417. 2. Koordinaadid on L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

04.2025

TUGIPLAAN

1

Tigase maaüksuse detailplaneeringObjekt:

Joonis:

Huvitatud isik:

Kuupäev:

Töö nr.:

Skaala:

Staadium:L. AndlaPlaneerija:

Objekti asukoht:

1:500

Järiste küla, Nõo vald

Joonise nr.:

DP

Made Vares

Marina Invest OÜ MTR reg-nr EEP003428 Registrikood 12316820 Ülikooli 4A, 51003 Tartu tel +372 508 3165 e-post [email protected] koduleht www.marina-invest.ee

116-24 DP

PLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEV KINNISTUPIIR

OLEMASOLEV HOONE

OLEMASOLEV TERRASS

OLEMASOLEV BETOONKIVIKATTEGA ALA

OLEMASOLEV KRUUSAKATTEGA SÕIDUTEE

SÕIDUKITE LIIKUMISSSUUNAD

OLEMASOLEV HALJASALA

OLEMASOLEV OKASPUU/LEHTPUU/HEKK

OLEMASOLEV SALVKAEV

OLEMASOLEV MADALPINGE ÕHULIIN

OLEMASOLEV SIDETRASS

OLEMASOLEV VEEKOGU

VEEKOGU PIIR (vastavalt Eesti topograafiaa andmekogu põhikaardile)

KALDA VEEKAITSEVÖÖND

EESVOOLU KAITSEVÖÖND

KALDA EHITUSKEELUVÖÖND

KALDA PIIRANGUVÖÖND

KOHALIKU TEE KAITSEVÖÖND

TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND

LEPPEMÄRGID

Tart u lin

n Nõo alevik

5280064 N õgiaru - Järiste tee

3 Jõhvi - Tartu

- V alga tee

B

B

B

Märkused: 1. Aluskaart, katastriüksuse piirid ning hooned pärinevad Maa- ja Ruumiametist.

Andmed on alla laetud 28.02.2025.

04.2025

KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS

2

Tigase maaüksuse detailplaneeringObjekt:

Joonis:

Huvitatud isik:

Kuupäev:

Töö nr.:

Skaala:

Staadium:L. AndlaPlaneerija:

Objekti asukoht:

1:5000

Järiste küla, Nõo vald

Joonise nr.:

DP

Made Vares

Marina Invest OÜ MTR reg-nr EEP003428 Registrikood 12316820 Ülikooli 4A, 51003 Tartu tel +372 508 3165 e-post [email protected] koduleht www.marina-invest.ee

116-24 DP

PLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEV KINNISTUPIIR

PLANEERITUD KRUNDIPIIR

PLANEERITUD VÕIMALIK HOONESTUS

OLEMASOLEV TEE/SÕIDUSUUNAD

OLEMASOLEV BUSSIPEATUS

OLEMASOLEV ÜKSIKELAMU

OLEMAOLEV TALL-MANEEŽ

OLEMASOLEV ABIHOONE

PLANEERITUD ELAMUMAA

OLEMASOLEV MAATULUNDUSMAA

OLEMASOLEV ELAMUMAA

OLEMASOLEV ÕUEALA

OLEMASOLEV ÄRIMAA/TOOTMISMAA

LEPPEMÄRGID

B

eesvoolu kaitsevöönd 15 m

kalda piiranguvöönd 50 m

kalda ehituskeeluvöönd 25 m

3

kohaliku tee kaitsevöönd 20 m

kalda veekaitsevöönd 10 m

5280064 N õgiaru - Järiste tee

Ke er

i o ja

1

2

4

4

4,4

36

2

30

33

37

40

39

25

12

11

PK

puurkaevu

hooldusala V1

V1

V1

V1

V1

V1

heitvee im m

utam ise keeluala

kuja 5m

K1

K1

K1

kuja 5m

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

10

10

10

4,6

4,1 R60

POS 1 planeeritud liitumispunkt

elektrivarustusegaElektrivarustus alajaama

Järiste:(Puhja) fiidri F2 õhuliinilt

Märkused: 1. Geodeetilise alusplaani on koostanud Geodeesia OÜ jaanuar 2025.a, M 1:500, töö nr GE-4417. 2. Koordinaadid on L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 3. Joonise hoonestatavatel kruntidel ei kajastu likvideeritavad puud ja põõsad - need selguvad projekteerimise käigus. 4. Tehnovõrkude paiknemise lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse projekteerimise käigus.

04.2025

PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA

3

Tigase maaüksuse detailplaneeringObjekt:

Joonis:

Huvitatud isik:

Kuupäev:

Töö nr.:

Skaala:

Staadium:L. AndlaPlaneerija:

Objekti asukoht:

1:500

Järiste küla, Nõo vald

Joonise nr.:

DP

Made Vares

Marina Invest OÜ MTR reg-nr EEP003428 Registrikood 12316820 Ülikooli 4A, 51003 Tartu tel +372 508 3165 e-post [email protected] koduleht www.marina-invest.ee

116-24 DP

1

PLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEV KINNISTUPIIR

PLANEERITUD KRUNDIPIIR

PLANEERITUD KRUNDI POSITSIOONI NUMBER

PLANEERITUD VÕIMALIK JUURDEPÄÄS KRUNDILE

OLEMASOLEV HOONE

OLEMASOLEV TERRASS

OLEMASOLEV BETOONKIVIKATTEGA ALA

PLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERITUD HOONETE VÕIMALIK ASUKOHT

OLEMASOLEV KRUUSAKATTEGA SÕIDUTEE

SÕIDUKITE LIIKUMISSSUUNAD

PLANEERITUD HALJASALA

OLEMASOLEV OKASPUU/LEHTPUU/HEKK (vt märkus 3)

OLEMASOLEV SALVKAEV

OLEMASOLEV MADALPINGE ÕHULIIN

OLEMASOLEV SIDETRASS

OLEMASOLEV VEEKOGU

VEEKOGU PIIR (vastavalt Eesti topograafiaa andmekogu põhikaardile)

KALDA VEEKAITSEVÖÖND

EESVOOLU KAITSEVÖÖND

KALDA EHITUSKEELUVÖÖND

KALDA PIIRANGUVÖÖND

KOHALIKU TEE KAITSEVÖÖND

SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA

PLANEERITUD PUURKAEV HOOLDUSALAGA 10 m (vt märkus 4)

PLANEERITUD VEETORU (vt märkus 4)

PLANEERITUD BIOPUHASTI KUJAGA 5 m (vt märkus 4)

PLANEERITUD KANALISATSIOONITORU (vt märkus 4)

PLANEERITUD 0,4 kV LIITUMISKILP (vt märkus 4)

PLANEERITUD 0,4 kV MAAKAABELLIIN (vt märkus 4)

LEPPEMÄRGID

V1

K1

PK

Krundi pindala

7839 m²

EHITUSÕIGUS

Krundi kasutamise sihtotstarve

Hoonete suurim lubatud arv krundil (põhihoone/ abihooned)

Hoonete suurim lubatud summaarne ehitisealune pind (olemasolev/planeeritud)

Üksikelamu maa

5 (1/4)

Krundi nr

1 9 m / 5 m

Hoonete suurim lubatud kõrgus (põhihoone/ abihooned)

450 m² (-/450)

-

2

3

11807 m²

2897 m²

Planeeritud maapinna abs. kõrgus

72.30...73.50 m

Üksikelamu maa

Tee ja tänava maa - - -

425 m² (425/-)

4 (1/3)

säilib olemasolev

säilib olemasolev

Hoonete lubatud sügavus

3 m

-

säilib olemasolev

0,4kV

Marina Invest OÜ

MTR reg-nr EEP003428 Registrikood 12316820 Ülikooli 4A, 51003 Tartu

tel +372 508 3165 e-post [email protected] koduleht www.marina-invest.ee

Töö nr 116-24 DP

Järiste küla, Nõo vald, Tartumaa

TIGASE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

I köide

Huvitatud isik: Made Vares

Büroo juhataja: Urmas Makrjakov

Planeerija: Laura Andla diplomeeritud maastikuarhitekt, MSc (diplomi nr MD 002413)

Tartu 2025

TIGASE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Järiste küla

Töö nr 116-24 DP, väljastatud 04.2025 DP

Marina Invest OÜ

2

PLANEERINGU KOOSSEIS

SISUKORD

1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk ....................................................................... 3

2. Olemasoleva olukorra iseloomustus .................................................................................. 4

3. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ...................................................... 5

4. Planeeringu lahendus ........................................................................................................ 6

4.1. Planeeringu lahenduse kaalutlused ja põhjendused ................................................... 6

4.2. Planeeritava ala kruntideks jaotamine......................................................................... 6

4.3. Krundi ehitusõigus ...................................................................................................... 6

4.4. Krundi hoonestusala piiritlemine ................................................................................. 7

4.5. Liiklus- ja parkimiskorraldus ........................................................................................ 7

4.6. Haljastuse ja heakorra põhimõtted ............................................................................. 8

4.7. Ehitistevahelised kujad ............................................................................................... 8

4.8. Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad ........................................................................... 8

4.8.1. Vee- ja tuletõrje veevarustus ................................................................................ 8

4.8.2. Kanalisatsioon ja sademevesi .............................................................................. 9

4.8.3. Elektrivarustus ..................................................................................................... 9

4.8.4. Soojavarustus ...................................................................................................... 9

4.8.5. Sidevarustus .......................................................................................................10

4.9. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ...............................10

4.10. Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused ...............................................11

4.11. Planeeringuga kaasnevad mõjud .............................................................................11

4.12. Servituutide vajaduse määramine ............................................................................12

4.13. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus .....................................................................................................................12

4.14. Planeeringu rakendamise võimalused .....................................................................13

5. Kooskõlastuste ja planeeringuga nõusolekute kokkuvõte .................................................14

GRAAFILINE OSA

1. Tugiplaan joonis 1 2. Kontaktvööndi analüüs joonis 2 3. Põhijoonis tehnovõrkudega joonis 3 4. Ruumiline illustratsioon joonis 4

TIGASE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Järiste küla

Töö nr 116-24 DP, väljastatud 04.2025 DP

Marina Invest OÜ

3

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Nõo Vallavalitsuse 18. veebruar 2025. a korraldus nr 90 „Detailplaneeringu algatamine“. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on maaüksuse jagamine kaheks hoonestatud krundiks, parima asukoha leidmine uue üksikelamu ja abihoonete püstitamiseks ning selleks ehitusõiguse määramine nii, et säiliks hajaasustuse põhimõte. Ühtlasi määratakse üldised maakasutustingimused ning heakorrastuse, haljastuse juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Detailplaneering on üldplaneeringule vastav. Tigase katastriüksus asub Nõo valla üldplaneeringu kohaselt maa-alal, millel säilib olemasolev kasutusotstarve ja millele üldplaneeringuga uut võimalikku kasutusotstarvet ei kavandata. Maa kasutusotstarbe muutmine võib toimuda maakorraldusliku töö või detailplaneeringu koostamise käigus vastavalt vajadusele ja seda ei loeta üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikuks muutmiseks. Lisaks jääb Tigase katastriüksus maa-alale, mis Nõo valla üldplaneeringus on määratletud väärtusliku põllumaana. Vastavalt Nõo valla üldplaneeringu seletuskirja punktile 2.4.7. tuleb juhul kui maatulundusmaal uushoonestusele ehitamisõigust taotlev kinnistu kattub osaliselt või täielikult säilitamisele kuuluvate väärtuslike maastike ja koosluste võrgustikuga, asub väärtuslikul põllumaal või metsamaal, koostada detailplaneering hoonestusele parima asukoha ning ehitustingimuste leidmiseks. Vastavalt Nõo valla üldplaneeringule võib väärtuslikul maastikepõllumaal projekteerimistingimuste alusel lubada uushoonestust vaid endistel talukohtadel ja juhul, kui lähima olemasoleva hoonetekompleksini on vähemalt 250 m, mis tagaks väljakujunenud hajaasustusliku struktuuri säilimise. Juhul kui tingimused projekteerimistingimuste alusel ehitusõiguse määramiseks ei ole täidetud tuleb koostada detailplaneering. Antud juhul on detailplaneeringu koostamine otstarbekas, et leida kavandatavatele hoonetele ja neid teenindavale juurdepääsule parim võimalik asukoht.

Detailplaneeringu koostamise alusplaanina on kasutatud Geodeesia OÜ tööd (töö nr GE- 4417, koostatud jaanuar 2025. a, M 1:500).

Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid

 Planeerimisseadus;

 Ehitusseadustik;

 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded;

 Nõo Vallavolikogu 15.12.2022 määrus nr 23 „Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamises ja väljaehitamisega seotud kulude kandmises kokkuleppimise kord“;

 Nõo valla üldplaneering (Nõo Vallavalitsus ja AS K & H, 2006), kehtestatud Nõo Vallavolikogu 29. juuni 2006 määrusega nr 15.

TIGASE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Järiste küla

Töö nr 116-24 DP, väljastatud 04.2025 DP

Marina Invest OÜ

4

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS

Planeeritav ala hõlmab Tigase kinnistut Järiste külas Nõo vallas Tartu maakonnas. Planeeringuala suurus on 22543 m2. Tabelis 1 on toodud andmed planeeritava ala kohta.

Tabel 1. Planeeringuala andmed.

Krundi aadress Katastritunnus Pindala m2 Maakasutuse sihtotstarve

Olemasolev ehitisealune pind

Tigase 52801:001:0334 22543 maatulundusmaa

100% 425 m2

Tigase maaükusel asub olemasolev üksikelamu (Ehitisregistri kood: 104047511), kuur (Ehitisregistri kood: 104047512), saun, varjualune-garaaž ja maakelder. Ehitisregistri andmetel asub Tigase maaüksusel veel üks kuur ehitisealuse pinnaga 31 m2 (Ehitisregistri kood: 104047513), mis tänaseks on lammutatud ning asemele on ehitatud varjualune- garaaž. Olemasolevat sauna ning varjualust-garaaži ei ole veel Ehitisregistrisse kantud ning sellega tegeletakse planeeringu koostamise käigus. Olemasolelv kuur (Ehitisregistri kood: 104047512) ja saun jäävad Keeri oja ehituskeeluvööndisse. Saun ei jää veekaitsevööndisse ning on ehitatud hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale, kus kehtib looduskaitseseaduses § 38 lg 5 p 10 sätestatud ehituskeeluvöööndis ehitamise erand.

Elamul on olemas elektri- ning veevarustus. Veevarustus on lahendatud planeeringualal paikneva salvkaevu baasil. Olemasolev heitvee kanalisatsioon on lahendatud reoveemahutiga.

Planeeringualal kasvab kõrghljastust ning viljapuid. Tigase maaüksus on kagu, edela ja loode külgedest piiratud kuusehekkidega. Planeeringuala reljeef on suhteliselt tasane, absoluutkõrgused jäävad vahemikku 72,20 – 73,00 m.

Planeeringuala jääb osaliselt maaparandussüsteemi Aiamaa I (maaparandussüsteemi kood 2103860020050) alale. Planeeringuala idapoolne külg piirneb maaparandussüsteemi eesvoolu kraaviga (Keeri oja), mille kaitsevöönd 15 m ulatub planeeringualale. Keeri ojal on ehituskeeluvöönd 25 m veekogu piirist ning piiranguvöönd 50 m veekogu piirist.

Planeeringuala läbib madalpinge õhuliin kaitsevööndiga 2 m. Kinnistu edelapiiril kulgeb sidetrass kaitsevööndiga 1 m.

Planeeringuala edela külge läbib avalikus kasutuses olev tee nr 5280064 Järiste - Nõgiaru, mille kaudu on tagatud juurdepääs. Teel on kaitsevöönd, mille laius on vastavalt Nõo valla üldplaneeringule 20 m.

Olemasolev olukord on näidatud joonisel 1.

Kehtivad piirangud ja kitsendused  Keeri oja kalda veekaitsevöönd veekogu veepiirist 10 meetrit;  Keeri oja kalda ehituskeeluvöönd veekogu veepiirist 25 meetrit;  Keeri oja kalda piiranguvöönd veekogu veepiirist 50 m;  Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd 15 m;  Kohaliku tee nr 5280064 Järiste – Nõgiaru kaitsevöönd, mille laius on vastavalt Nõo

valla üldplaneeringule 20 m;  Elektri õhuliini kaitsevöönd 2 meetrit;  Sideehitise kaitsevöönd 1 meeter.

TIGASE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Järiste küla

Töö nr 116-24 DP, väljastatud 04.2025 DP

Marina Invest OÜ

5

3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED

Planeeritav ala asub Tartu maakonnas Järiste külas ca 4 km kaugusel Nõo alevikust ning 10 km kaugusel Tartu linna piirist.

Juurdepääs planeeringualale on võimalik avalikult kasutatavalt teelt 5280064 Järiste – Nõgiaru tee. Planeeringualast ca 820 m kaugusele lõunasse jääb riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee. Lähim ühistranspordipeatus (Valgeristi) jääb planeeringualast ca 1,4 km kaugusele riigitee äärde. Lähimad koolid, lasteaiad, toidupoed ja muud teenused jäävad planeeringualast ca 4 km kaugusele Nõo alevikku ning ca 10 km kaugusele Tartu linna.

Planeeringuala asub hajaasustusega piirkonnas. Kontaktvööndis on tegemist peamiselt maatulundusmaa kinnistutega, kus asuvad kompaktsed elamukompleksid, mis on ümbritsetud põllu- ja metsamaadega. Kruntide struktuur on ebakorrapärane. Krundid on erineva suuruse ja kujuga. Elamutega hoonestatud maatulundusmaa kinnistute suurused jäävad vahemikku 3 – 19,43 ha. Maatulundusmaa kinnistutel asuvate üksikelamute juurde kuuluvate õuemaade suurused jäävad vahemikku 4332 – 7303 m2. Elamumaa kinnistute suurused jäävad vahemikku 9855 - 14410 m2.

Kontaktvööndis olemasoleva hoonestuse näol on valdavalt tegemist vanade talukompleksidega. Elamute katusekalded jäävad vahemikku 25-45O. Abihoonete katusekalded jäävad vahemikku 10-45O. Elamute näol on tegemist 1- ja 2-korruseliste hoonetega. Elamute kõrgused jäävad vahemikku 4,9 – 8,1 m, ehitisealused pinnad jäävad vahemikku 67 – 246 m2. Koos abihoonetega on kinnistute ehitisealused pinnad vahemikus 205 – 684 m2. Hoonete välisviimistluses on kasutatud peamiselt puitu. Katusekattematerjalidena on kasutatud plekki, kivi ja eterniiti.

Planeeringualast ca 50 m kaugusele edelasse jääb tall-maneež ehitisealuse pinnaga 2736 m2 ja kõrgusega 9,4 m.

Käesolev planeeringu lahendus lähtub Nõo valla üldplaneeringust ning väljakujunenud krundi- ja hoonestusstruktuurist. Planeeringulahendus toetab üldplaneeringu kohast arengut, sobitub ümbritseva keskkonnaga ning muudab piirkonda atraktiivsemaks.

Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed on näidatud joonisel nr 2.

TIGASE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Järiste küla

Töö nr 116-24 DP, väljastatud 04.2025 DP

Marina Invest OÜ

6

4. PLANEERINGU LAHENDUS

Planeeringu lahendusega jagatakse Tigase maaüksus kaheks hoonestatavaks krundiks ning üheks transpordimaa krundiks. Uuele moodustatavale krundile POS 1 määratakse ehitusõigus üksikelamu ja abihoonete ehitamiseks. Krundil POS 2 säilivad olemasolevad hooned ning täiendavat ehitusõigust ei määrata. Täpsemalt on planeeringu lahendust kirjeldatud järgnevates peatükkides.

4.1. Planeeringu lahenduse kaalutlused ja põhjendused Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas kehtiva Nõo valla üldplaneeringuga.

Lähipiirkonnas paiknevate elamumaa kinnistute suurused jäävad vahemikku 9855 - 14410 m2. Maatulundusmaa kinnistutel asuvate üksikelamute juurde kuuluvate õuemaade suurused jäävad vahemikku 4332 – 7303 m2. Planeeringuga moodustatud elamukruntide suurused on vahemikus 7839 – 11807 m2 sobitudes suuruselt kontaktvööndis asuvate elamumaa kinnistute ning üksikelamute õuemaade suurustega.

Planeeringuala asub hajaasustuspiirkonnas. Sellest lähtuvalt on planeeritud hoonestusala naaberkinnistu hoonestusest minimaalselt 40 m kaugusele säilitades piirkonnale omase hajaasustuse.

Selleks, et tagada planeeritava hoonestuse sobivus piirkonda, on arhitektuurinõuete määramisel lähtutud kontaktvööndis väljakujunenud arhitektuursest joonest. Olemasoleva hoonestuse katusekalded jäävad vahemikku 25-45O. Eeltoodust lähtuvalt on planeeritud põhihoone lubatud katusekalleteks 25-45O ning katusetüübiks viilkatus. Alternatiivina on lubatud põhihoonel ka lamekatus, mis aitaks rikastada piirkonna arhitektuurikeelt, kuid samas materjalide ja mahu poolest sobituks piirkonnas olemasoleva hoonestuslaadiga. Lamekatuse puhul on lubatud maksimaalne kõrgus väiksem kui viilkatuse puhul, et paremini sobituda mahult piirkonnas olemasoleva hoonestusega. Täpsemalt on arhitektuurinõuded kirjeldatud peatükis 4.10.

Ehitusõiguse määramisel on arvestatud olemasoleva hoonestusega – kontaktvööndis paiknevate kinnistute (üksikelamud koos abihoonetega) ehitisealused pinnad jäävad vahemikku 205 – 684 m2. Lisaks üksikelamule paikneb kinnistutel kaks kuni neli abihoonet. Tigase maaüksusel olemasoleva hoonestuse ehitisealune pind on koos abihoonetega kokku 425 m2. Uuele moodustatavale krundile on planeeritud üks põhihoone ja kolm abihoonet ehitisealuse pinnaga kokku 450 m2, sobitudes olemasoleva hoonestusega.

Antud detailplaneeringu lahendus sobitub olemasolevasse olukorda, kuna lähtub maakasutuse, kruntide ehitusõiguse ja arhitektuurinõuete määramisel naaberalade situatsioonist järgides piirkonnale omast asumi struktuuri.

4.2. Planeeritava ala kruntideks jaotamine Planeeringuala on jagatud kolmeks krundiks. Moodustatud on kaks üksikelamu maa krunti ja üks tee ja tänava maa krunt. Moodustatavate kruntide piirid on toodud planeeringu põhijoonisel (joonis 3).

4.3. Krundi ehitusõigus Krundi ehitusõigusega on määratud:

1) krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed, 2) hoonete suurim lubatud arv krundil, 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, 4) hoonete suurim lubatud kõrgus ja sügavus.

TIGASE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Järiste küla

Töö nr 116-24 DP, väljastatud 04.2025 DP

Marina Invest OÜ

7

Kruntide ehitusõigus on toodud tabelina joonisel nr 3.

Abihoone ei tohi olla suurem kui põhihoone.

Ehitusõigusega määratud hoonete hulka on arvestatud ka ehitusteatise kohustuslikud (ehitisealuse pinnaga 20 - 60 m2 ning kõrgusega kuni 5 m) hooned. Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele on lubatud rajada kuni kolm ehitusteatise ja -loakohustuseta kuni 20 m2 suurust ja maksimaalselt 5 m kõrgust hoonet ning aiarajatisi (sh mänguatraktsioonid, kütteta kasvuhoone jms).

Planeeritud ehitiste kasutamise otstarbed on vastavalt Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrusele nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ järgnevad:

 11101 – üksikelamu  12744 – elamu, kooli vms abihoone

4.4. Krundi hoonestusala piiritlemine Detailplaneeringuga on määratud kruntidele hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Kavandatud hoonestusalade piiritlemine ning sidumine krundi piiridega on näidatud põhijoonisel (joonis 3). Hoonestusalade sees on näidatud kavandatud ehitiste võimalik asukoht. Hoonete suurus ja paiknemine hoonestusalas täpsustatakse projekteerimise etapis. Hoonestusalad on antud suuremad kui suurim lubatud ehitisealune pind, mis võimaldab vabamalt valida hoonestuse paiknemist ja konfiguratsiooni projekteerimise käigus. Hoonestusalasse võib rajada parkimisalasid ning haljastust.

Hoonestusalade määramisel on arvestatud tuleohutuskujade, Keeri oja ehituskeeluvööndi, madalpinge elektri õhuliini ning olemasoleva hoonestuse paiknemisega. Planeeritud hoonestusalade minimaalne vahekaugus on 40 m, et säiliks piirkonnale omane hajaasustus.

Krundil POS 2 on hoonestusala planeeritud osaliselt Keeri oja ehituskeeluvööndisse olemasolevate hoonete ulatuses. Ehituskeeluvööndis paiknevad olemasolev kuur (ehitusaasta 1966, Ehitisregistri kood: 104047512) ja saun. Saun on ehitatud vana hoone vundamendile, kuid pole Ehitisregistrisse kantud. Saun ei jää veekaitsevööndisse ning on ehitatud hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale, kus kehtib looduskaitseseaduses § 38 lg 5 p 10 sätestatud ehituskeeluvöööndis ehitamise erand. Uusi hooneid Keeri oja ehituskeeluvööndisse ei ole planeeritud.

Planeeritud hoonestusalade piiritlemine ja sidumine krundi piiridega on näidatud põhijoonisel (joonis 3).

4.5. Liiklus- ja parkimiskorraldus Juurdepääs planeeringualale toimub avalikult kasutatavalt teelt nr 5280064 Nõgiaru - Järiste tee, millele moodustatakse planeeringuga eraldi tee ja tänava maa krunt POS 3. POS 3 antakse pärast moodustamist tasuta üle Nõo vallale. Krundile POS 2 säilib olemasolev juurdepääs. Krundile POS 1 juurdepääsuks on planeeritud uus mahasõit Nõgiaru - Järiste teelt. Põhijoonisel on näidatud planeeritud mahasõidu orienteeruv asukoht, mis täpsustub hoone projektiga.

Nõgiaru – Järiste tee näol on tegemist kruusakattega teega. Planeeringuga ei nähta ette teekatendi rekonstrueerimist. Nõgiaru – Järiste tee rekonstrueerimine toimub vastavalt Nõo valla eelarvelistele vahenditele.

Parkimine lahendada oma krundi piirides vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ toodud normatiividele. Parkimiskohtade täpne paigutus ja kohtade arv määratakse projekteerimise

TIGASE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Järiste küla

Töö nr 116-24 DP, väljastatud 04.2025 DP

Marina Invest OÜ

8

käigus, kui on teada hoonete sissepääsude (sh garaažide, varikatuste, sissepääsude) täpsed asukohad.

4.6. Haljastuse ja heakorra põhimõtted Vastavalt Nõo valla üldplaneeringule peab 10% elamumaa krundist olema täis istutatud kõrghaljastusega. Kõrghaljastuse protsent näitab täiskasvanud puude võra projektsiooni osakaalu krundi kogu pindalast. Kõrghaljastuse all on mõeldud puid, mille tüvi on enam kui 2 m kõrgune.

Krundi piirded võivad olla kuni 1,5 m kõrgused, seejuures ei tohi rajada avausteta müüre ja plankaedu. Piire peab sobituma hoone arhitektuuri ja ümbritseva keskkonnaga. Lubatud piirete materjalid on puit-, metall- ja võrkpiire. Katastriüksuse piiridest väljapoole pole piirete rajamine lubatud. Piirde rajamisel katastriüksuse piirile tuleb saavutada piirinaabrite vaheline kokkulepe.

Planeeringuga ei ole ette nähtud maapinna olulist tõstmist. Lubatud on reljeefi ühtlustamine ehitustingimuste parandamiseks ning parkimisaladel sadevee ärajuhtimiseks. Vertikaalplaneerimisel on oluline juhtida sademeveed hoonest eemale ning kindlustada vee mittevalgumine naaberkinnistutele. Täpne vertikaalplaneerimine lahendada hoone projektiga.

Krundi jäätmete kogumise korraldab krundi valdaja. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse prügikonteineritesse. Elamukrundil on konteinerite paiknemine lubatud lahendada jäätmemajas, prügikonteinerite varjualuse või süvakogumismahutite abil. Täpne lahendus ning asukoht anda hoone projekteerimise käigus. Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud Jäätmeseaduse nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale ettevõttele.

Heakorra tagamisel tuleb järgida Nõo valla heakorra eeskirjas sätestatud nõudeid.

4.7. Ehitistevahelised kujad Hoonetevahelise tuleohutuskuja laiuseks sätestab siseministri määrus nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” 8 meetrit, olenemata hoone tulepüsivusklassist. Kui hoonetevaheline tuleohutuskuja laius on alla 8 meetri, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.

Kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassiks. Kui TP3-klassi hoonete puhul on kogupindala suurem kui 400 ruutmeetrit, peab järgima hoonete vahelise kuja nõudeid või takistama tule levikut vastavate ehituslike abinõudega.

Selleks, et oleks tagatud hajaasustusele seatud tuleohutusnõuded (käsitleda tuletõrje veevõtukohana lähimat olemasolevat veevõtukohta), tuleb hoonete paigutamisel arvestada, et hoonestus peab paiknema naaberhoonestusest vähemalt 40 m kaugusel.

4.8. Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad Planeeritud tehnovõrkude paigutust on projekteerimise käigus lubatud muuta.

4.8.1. Vee- ja tuletõrje veevarustus

Olemasoleva elamu veega varustatus on lahendatud olemasoleva salvkaevu baasil, mis võib säilida soovi korral olemasolevana. Uus veevarustus mõlemale elamukompleksile on ette

TIGASE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Järiste küla

Töö nr 116-24 DP, väljastatud 04.2025 DP

Marina Invest OÜ

9

nähtud krundile POS 1 planeeritud puurkaevu baasil. Puurkaevu hooldusala on 10 m. Puurkaevust alates ehitada veetrassid hooneteni.

Planeeritud arvutuslik veetarbimine kahe elamukrundi kohta on 1,2 m3 (arvestatuna 4- liikmelise perekonnaga, kus ühe inimese veetarbimiseks on 150 l/ööpäevas - 2 x (4 x 0,15) = 1,2 m3). Kuna arvutuslik veetarbimine jääb alla 10 m3 ööpäevas, ei moodustata puurkaevu ümber sanitaarkaitseala.

Tuletõrjeveevarustus Planeeringuala asub hajaasustuses ning hoonestusalade omavaheline kaugus on planeeritud minimaalselt 40 meetrit. Vastavalt Siseministri 18.02.2021 määrusesele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit. Lähim hüdrant asub planeeringualast ca 2 km kaugusel Nõgiaru külas.

4.8.2. Kanalisatsioon ja sademevesi

Planeeringuala asub väljaspool reoveekogumisala. Kanalisatsioon tuleb lahendada lokaalselt krundisiseselt. Kanaliseeritava reovee arvutuslik hulk on 1,2 m3 ööpäevas.

Kanalisatsioon on lahendatud reoveepuhastite baasil. Pärast reovee bioloogilist puhastamist suunatakse see Keeri ojja, mis asub planeeringuala idapiiril. Keeri ojja juhtimise asemel on lubatud rajada ka imbväljakuid. Kuna planeeringualal on tegemist suhteliselt kaitstud põhjaveega, on imbväljaku rajamise korral lubatud biopuhasti asemel kasutada ka septikut. Heitvett ei ole lubatud juhtida pinnasesse puurkaevu hooldusalal ja lähemal kui 50 m hooldusala välispiirist. Kui olemasolevat salvkaev jääb kasutusse joogiveekaevuna, tuleb arvestada, et heitvett pole lubatud pinnasesse juhtida salvkaevule lähemal kui 50 m.

Lubatud on ka reoveemahutite kasutamine. Täpne lahendus antakse projekteerimisel. Kõik rajatavad kanalisatsioonisüsteemid peavad vastama esitatavatele nõuetele ning nende lahendus tuleb kooskõlastada enne ehitamist kohaliku omavalitsuse jt pädevate asutustega.

Sademevesi Sademevesi immutatakse maapinda kinnistu piirides. Sademevee ärajuhtimine naaberkinnistutele pole lubatud. Tänavamaal immutatkse sademevesi teepeenardesse.

4.8.3. Elektrivarustus

Elektrivarustuse aluseks on Elektrilevi OÜ poolt 13.03.2025 koostatud tehnilised tingimused 492174.

Krundil POS 2 säilib olemasolev elektriliitumine. Krundi POS 1 elektrienergiaga varustamine on ette nähtud Järiste:(Puhja) alajaama fiidri F2 õhuliinilt. Elektrivarustuseks on õhuliini mastile planeeritud 0,4 kV liitumiskilp. Elektritoide liitumiskilbist hooneni on ette nähtud maakaabliga. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.

Krundisisene elektrivarustuse ja välisvalgustuse lahendus antakse edasistes projekteerimisetappides.

4.8.4. Soojavarustus

Soojavarustus on lahendatud lokaalselt. Lubatud on kõik lokaalse kütmise viisid ja kütused, mille kasutamine on keskkonnanormidega kooskõlas. Täpne soojavarustuse lahendus antakse hoone projektiga.

TIGASE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Järiste küla

Töö nr 116-24 DP, väljastatud 04.2025 DP

Marina Invest OÜ

10

Hoone välismõjuga tehnilised seadmed (soojuspumba-, konditsioneeri välisagregaadid jms) peavad olema paigaldatud selliselt, et need ei oleks tänavatelt vaadeldavad ja ei eraldaks möödujaile mõjutusi (õhu puhumine, heitgaaside või vedelike väljutamine, jää teke jms). Seadmete eelistatud asupaik on maapind või katus. Päikesepaneelidel eelistatult katus.

4.8.5. Sidevarustus

Sidevarustust detailplaneeringuga ette ei nähta. Sidevarustus lahendatakse mobiilsidevõrguga.

4.9. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Keskkonnamõju hindamise vajadus puudub.

Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitustegevuse ajal peab arvestama, et lahendatud oleks jalakäijate ja sõidukite turvaline liikumine, ehitustegevus ei tohi öisel ajal häirida piirkonna elanikke.

Projekteeritavate hoonete tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel tuleb arvestada naaberhoonete paiknemisega ning sellega, et tehnoseadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.

Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardile on planeeringualal keskmise või madala radoonisisaldusega pinnas (10-30 kBq m3) jäädes eeldatavalt normi piiresse. Radoon on värvitu ja lõhnatu looduslik radioaktiivne gaas, õhust raskem gaas. Kõrge Rn- sisaldus pinnaseõhus on riskiteguriks kõrge radoonisisalduse tekkele hoonete siseõhus. Siseõhku tungib radoon hoone all olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht soodustab radooni imbumist siseruumidesse. Peamine radoonileke keldrita majade eluruumidesse toimub põranda ja vundamendi ühenduskohast kuid ka aluspõhja ja kavandatavate välisseinte liitekohtadest, põrandapragudest, keldripõrandast, elektrikaablitest ja veetorude läbiviimiskohtadest põrandal.

Kõrgeks radoonisisalduseks loetakse üle 50 kBq/m³. Enne hoonetele ehitusprojektide koostamist on soovituslik planeeringualal läbi viia radooniuuring, et selgitada välja võimalik radoonioht ning vajadusel näha ette vajalikud meetmed. Madala radoonitaseme tagamiseks hoones tuleb tagada hea ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja läbiviikude tihendamine. Radooniriski vähendamiseks tuleb ette näha esimese korruse põrandaaluse tuulutamine ja isoleerimine vastava kilega. Hoones tagada nõuete kohane ventilatsioon. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda Eesti Standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.

Planeeringuala jääb osaliselt maaparandussüsteemi Aiamaa I (maaparandussüsteemi kood 2103860020050) alale. Planeeringuala idapoolne külg piirneb maaparandussüsteemi eesvoolu kraaviga. Lähtudes Tigase maaüksusele koostatud geodeetilisest alusplaanist (Geodeesia OÜ, töö nr GE-4417, jaanuar 2025) ei paikne planeeringualal olemasolevaid

TIGASE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Järiste küla

Töö nr 116-24 DP, väljastatud 04.2025 DP

Marina Invest OÜ

11

drenaažitorustikke, seega puudub vajadus torustike likvideerimiseks või ümber tõstmiseks ning säilib olemasolev eesvoolu kraav. Eeltoodust lähtuvalt ei mõjuta planeeringu lahenduse elluviimine maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist.

4.10. Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud ehituslike põhimõtete järgi. Hoone arhitektuur peab olema kõrgetasemeline ja kaasaegne, sobima naabruses oleva hoonestusega ning parandama elukeskkonna kvaliteeti. Viimistlusmaterjalide valikul kasutada vastupidavaid, kvaliteetseid ning keskkonda sobivaid materjale. Kasutada kvaliteetseid sertifitseeritud materjale. Tabelis 2 on toodud üldised arhitektuurinõuded ehitistele, millega tuleb arvestada hoonete edasise projekteerimise käigus.

Tabel 2. Arhitektuurinõuded planeeritud ehitistele.

Hoonete lubatud maapealne ja -alune korruselisus

põhihoone: 2/-1 abihooned: 1/-1

Katusekalle põhihoone: 25-45O või 0-15O abihooned: 10-45O varikatuseid on lubatud rajada katusekaldega 0-30O

Katusetüüp põhihoone: viillkatus, kelpkatus, lamekatus abihooned: viilkatus, kaldkatus

Katuseharja suund risti või paralleelne teega

Katusekatte materjalid kivi, plekk, eterniit, rullmaterjal või muu kvaliteetne materjal

Välisviimistlusmaterjalid krohv, kivi, puit või muu kvaliteetne materjal

Piirded kuni 1,5 m kõrgune puit-, metall- või võrkpiire, piire peab sobituma hoone arhitektuuri ja ümbritseva keskkonnaga

+/- 0,00 sidumine täpsustatakse projekteerimise etapis

Alternatiivina on lubatud põhihoonel ka lamekatus, mis aitab rikastada piirkonna arhitektuurikeelt ning tuua esile eri ajastute kihistusi. Lamekatusega hoone võimaldab kasutada kaasaegseid arhitektuurseid lahendusi, tõhusamat ruumikasutust, lisafunktsioone (nt terrasside, päikesepaneelide ja tehnosüsteemide paigaldamine katusele) ning võib olla ökonoomsem kui viilkatusega hoone. Projekteerimisel tuleb jälgida, et hoone materjalid ja proportsioonid sobituksid naabruses olevate hoonete mahu ja iseloomuga. Hoone mahu sobitumiseks piirkonda, on lamekatuse puhul lubatud hoone maksimaalne kõrgus 7 m.

4.11. Planeeringuga kaasnevad mõjud Majanduslikud mõjud Detailplaneeringu realiseerumine toob kaasa uute elanike lisandumise ning seeläbi suureneb ka kohalike teenuste tarbimine. Positiivne majanduslik mõju avaldub piirkonna heakorrastamise näol. Piirkond muutub atraktiivsemaks uutele elanikele ning seeläbi tõuseb keskmine kinnisvara väärtus. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.

TIGASE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Järiste küla

Töö nr 116-24 DP, väljastatud 04.2025 DP

Marina Invest OÜ

12

Kultuurilised mõjud Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole planeeringulahenduse realiseerimisel otsest negatiivset kultuurilist mõju.

Planeeringulahendus on kooskõlas piirkonnas välja kujunenud asustusstruktuuriga ning avaldab elluviimisel maastiku visuaalsele illmsele minimaalset mõju. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobivad arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks, mis tagab piirkonnale omase miljöö säilimise. Negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.

Sotsiaalsed mõjud Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju on piirkonda uute elanike lisandumine. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale avaldub eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Kuid tegemist on ajutise loomuga tegevusega, seetõttu võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud Planeeringualal ei paikne looduskaitse all olevaid objekte ning planeeringuga kavandatav tegevus ei too kaasa olulisi keskkonnamõjusid. EELIS andmebaasi alusel alal kaitstavaid taime- ega loomaliike ei ole. Planeeringulahenduse realiseerimine ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Planeeritava tegevusega kaasneb vähene liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine, mis ei ületa normatiivseid tasemeid. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

4.12. Servituutide vajaduse määramine Käesoleva planeeringuga tehakse ettepanek servituutide seadmiseks lähtuvalt asjaõigusseadusest. Servituudid on toodud joonisel 3.

Tabel 3. Servituutide seadmise vajadus.

Teeniv kinnisasi Valitsev

kinnisasi/isik Servituudi sisu

POS 1 POS 2

Elektrivõrgu valdaja Elektrivõrgu valdajal on õigus ehitada ja hooldada kinnisasja läbivat madalpinge

õhuliini.

POS 1 POS 2 Valitseval kinnisasjal on õigus kasutada ja

hooldada kinnisasjale planeeritud puurkaevu.

4.13. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus Planeeringualale ulatuvad kitsendused, mis on seotud veekogu (Keeri oja), avalikult kasutatava tee (Järiste-Nõgiaru tee) ja tehnovõrkude (elektri õhuliin) kaitsevöönditega. Vastavates vööndites tegutsemisel tuleb lähtuda kehtivatest seadusest, määrustest ja eeskirjadest.

TIGASE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Järiste küla

Töö nr 116-24 DP, väljastatud 04.2025 DP

Marina Invest OÜ

13

4.14. Planeeringu rakendamise võimalused Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele.

Detailplaneeringu elluviimise etapid:  kruntideks jagamine;  servituutide, isiklike kasutusõiguste vms seadmine;  planeeritud hoone, juurdepääsutee, parkimisalade ning tehnovõrkude ja –rajatiste (kuni

liitumispunktideni) projekteerimine ning ehitamine;  kasutuslubade väljastamine hoonetele.

Planeeringust Huvitatud isiku ja Nõo Vallavalitsuse vahel on 13.02.2025 sõlmitud „Detailplaneeringu koostamise tellimise õiguse üleandmise ja detailplaneeringu koostamise rahastamise haldusleping nr 7-2/3 (2025) ja eelkokkulepe detailplaneeringukohaste ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste ja avaliku ruumi väljaehitamiseks ning rahastamiseks“, millega lepiti kokku järgmises:  Huvitatud isik kohustub omal kulul projekteerima ning välja ehitama planeeringu

lahenduse elluviimiseks otseselt vajalikud rajatised;  Sõlmitakse hiljemalt enne detailplaneeringu kehtestamist haldusleping avalikku ruumi

teenindava katastriüksuse tasuta vallale üleandmiseks.

Kui planeeringu lahenduse elluviimist ei ole alustatud viie aasta jooksul pärast detailplaneeringu kehtestamist, on kohalikul omavalitsusel (Nõo Vallavolikogul) õigus tunnistada koostatud detailplaneering kehtetuks.

TIGASE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Järiste küla

Töö nr 116-24 DP, väljastatud 04.2025 DP

Marina Invest OÜ

14

5. KOOSKÕLASTUSTE JA PLANEERINGUGA NÕUSOLEKUTE KOKKUVÕTE

Tabel 4. Kooskõlastuste kokkuvõte.

Kooskõlastav instants

Kooskõlastaja nimi ja amet

Kooskõlastuse kuupäev ja nr

Kooskõlastuse asukoht

Elektrilevi OÜ Maie Erik 04.04.2025 nr 0027338982 Lisades

Märkused

*Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.

Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakond

Märkused

Päästeameti Lõuna päästekeskus

Märkused