DP kooskõlastamine

Narva maantee

SJ

Palliplats

Ko gu

ko nn

ar uu

m

SJ

SJ

3. 25

2. 20

0. 38

1. 20

41.00

2. 5

3, 5

3,5

Parkimishoone 2K

1

1

41.00

2. 20

3K

1. 5

DP002170

DP043140

Priisle tee

5K/7K DP042380

2KsK 1KsK

3Va

4PaK

5PaK

6Ld

7Ld,Tm,ReR,KbKo

8As12Tm11Tm

10Tm

9Tm

13Tm,Ld,SõMa,Ksl,Tr

15Va

14Tm

16Tm

17Tm

18Tm

19Tm

20PäS

21PäS

22PäS

23PäS

24PäS

25PäS

26PäS

27PäS

28PäS

29PäS

30PäS

31PäS

32PäS

33PäS

34PäS 35PäS

Narva mnt 170 // Priisle tee 1 ja Narva mnt 170a // Priisle tee 3 kinnistute detailplaneering (DP037380)

Kehtestatud Tallinna Linnavalitsuse 20.11.2019 korraldusega nr 1505-k

Priisle - Kasemetsa piirkonna detailplaneering (DP002170)

Kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 10.06.1999 otsusega nr 134

Narva mnt 174a kinnist detailplaneering (DP042380)

Algatatud Tallinna Linnavalitsuse 04.10.2017 korraldusega nr 1511-k

Vabaõhukooli tee 118 kinnistu detailplaneering (DP043140)

Algatatud Tallinna Linnavolikogu 22.08.2019 otsusega nr 114

3,5

5, 1

2,5

4,5

4,6

3, 5

3,5

4,0

3, 5

4,6

4, 0

7,5

5,0

4,64, 2

2,0

4, 3

2, 6

3, 5

2,5

28,9

17,5

4, 0

A

2, 5

3,5

4, 0

2,0

4,0

P-6

P-4

P-2

P- 2

P- 2

P- 1

P- 2

P- 2

4,0

11 ,1

11,3

10,0

VÄLJAK

P- 5

P-3

4-6/-2K 1K

3/-2K

2/-1K

1-2/-1K

4-5/-2K

3-6/-2K

3-5/-2K

m²

6 L

_ _

_ _

_

202 - -

m²

5 L

_ _

_ _

_

32 - -

m²

3 Ä ≥10 / EK ≤ 90

23,0 m 6/-2

3780 5570

6

9622 115

5

m²

4 L

_ _

_ _

_

1156 - 9

14 ,6

3-7/-2K

m²

1 EK

24,4 m 7/-2

1610 2555

3

5901 116

-

2,5

19 ,0

0,5

34.00

36.50

37.00

33.50 31.70

29.50

33.50

34.00

34.50

30.50

31.00

32.70

34.50

31.00

4/-3K 1-6/-1K 2/-3K

1-4/-1K 4/-3K 1-6/-1K 2/-3K

1-4/-1K 4/-3K 1-6/-1K

2-4/-3K 5-6/-1K

4-6/-3K 1-7/-1K

Narva mnt ääres ei tohi kõrgus ületada 53,0 m abs

Sisehoovipoolsete hooneosade kõrgus ei tohi ületada 35 m abs

h=14,0 m

h=9,5 m

h= 9,5 m

h=16,1 m

h=19,5 m

h=23,0 m

h=18,0 m

h=22,5 m

h=21,20 m

h= 5,

0 m

h=24,4 m

h=24,4 m

abs.h=48.00 m

abs.h=53.00 m

abs.h=53.00 m

abs.h=54.00 m

abs.h=54.00 m

abs.h=49.00 m

abs.h=52.00 m

abs.h=56.20 m

abs.h=50.60 m

abs.h=43.50 m

abs.h= 40.40 m

ab s.

h= 39

.0 0

m

abs.h=60.00 m

abs.h=58.40 m

h=21,2 m abs.h=53.00 m

h=21,2 m

m²

2 EK

22,5 m 6/-2

4225 4830

5

9694 172

-

h=21,2 m

Narva mnt ääres ei tohi kõrgus ületada 58,4 m abs

Narva mnt ääres ei tohikõrgus ületada 52,0 m abs

3K

3K

DP002170

A

A

A

2,5

LÕIGE 1-1kr un

di pi ir

kr un

di pi ir

+53.0m abs. +54.0m abs.

+48.0m abs.

+43.5m abs.

+34.5m abs. +36.4m abs.

+31.8m abs.

+28.6m abs.

Narva mnt Priisle tee

Narva maantee

Priisle tee

1

3

4

5

6

2

S

N

W E

TINGMÄRGID Planeeritud ala piir

Katastriüksuse piir

Moodustatava krundi piir

Naaberhoone

Olemasolev autoliikluse ala

Planeeritud autoliikluse ala

Perspektiivne autoliikluse ala

Planeeritud parkimiskohad

Olemasolev kergliikluse ala

Planeeritud kergliikluse ala

Perspektiivne kergliikluse ala

Planeeritud jalgrattarada

Planeeritud kergliikluse ala, kus võib liikuda teenindav transport

Planeeritud jalgraja võimalik asukoht

Haljasala

Katusehaljastuse võimalik asukoht

Planeeritud maapealne hoonestusala

Planeeritud maa-alune hoonestusala

Kõrgeima hooneosa võimalik asukoht Narva mnt poolt / maa all sisehoovi poolt / maa all

Varjualuse võimalik asukoht

Varikatuse võimalik asukoht

Krundi positsiooni number

Krundi ehitusõigus

Ä Bürood ja kaubanduspinnad

EK Vähemalt kolmekorruseline mitme korteriga elamu

L Tee, tänav

Autode võimalik juurdepääs krundile

Autode võimalik sissepääs hoonesse

Allalastud äärekivi

Planeeritud trepI võimalik asukoht

Planeeritud tugimüüri võimalik asukoht

Tulemüüri vajadus

h=... m Hoone kõrgus maapinnast

abs.h=... m Hoone absoluutkõrgus

P-0 Parkimiskohtade arv

Sorteeritud jäätmete võimalik kogumispaik

Säilitatav II klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga

Likvideeritav III klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga

Likvideeritav IV klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga

Varem likvideeritud puu / põõsas

Ümberistutatav puu

Ümberistutatava puu võimalik uus asukoht

Kõrghaljastuse võimalik asukoht

Madalhaljastuse võimalik asukoht

Heki võimalik asukoht

Planeeritud nõlva võimalik asukoht

Planeeritud jalgrattaparkla võimalik asukoht

Planeeritud ühistranspordiootekoja võimalik asukoht

Planeeritud laste mänguväljaku võimalik asukoht

Planeeritud rekreatsiooniala võimalik asukoht

Päästetehnika võimalikud juurdepääsud hoonetele, mis täpsustuvad ehitusprojektis

Ristmiku nähtavuskolmnurk

Likvideeritav haljastus

Orienteeruv planeeritud kõrgusarv

Tehnovõrguservituudi vajadusega ala

Ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja 10 m

Isikliku kasutusõiguse ala

Juurde- või läbipääsuservituudi vajadusega ala

Avalikuks kasutamiseks määratud ala

A / A Olemasolev / planeeritud ühistranspordipeatus

Külgneva detailplaneeringu piir

Varem planeeritud objektid

2-5/-2K 1-7/-2K

1 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

MEETRITES KÕRGUS

KORRUSELISUS SUURIM

KRUNDI SUURUS P - õues

ARV KRUNDIL HOONETEPIND MAAPEAL

EHITISEALUNE

PIND MAA-ALL EHITISEALUNE

P - hoones

SJ

0

0

0

00.00

3K

Maapealne ja maa-alune hoonestusala kattuvad krundipiiriga

Perspektiivne bussipeatus

* pos 1 puudu jäävad parkimiskohad tagatakse kruntidel pos 2 ja 3. ** äriruumide suletud brutopind on 5% kogu alale planeeritud suletud brutopinnast *** korteri arvestuslik keskmine suletud brutopind on 80 m2.

Vastavalt majandus- ja taristuministri 01.07.2015 määrusele nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ ei arvestata rõdusid, lodžasid ja ka klaasitud rõdusid brutopinna hulka.

**** avalikult kasutatavad parkimis- ja peatumiskohad

Projekti nimi:

Objekti asukoht:

Joonise nimi:

Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:

Geoalus: Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:

Puittaimestiku haljastusliku hinnangu koostas: Koostatud:

19157_DP.dwg

Koostatud:Faili nimi: 28.02.2025

Kõrgussüsteem:

K-Projekt Aktsiaselts Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti tel +372 626 4100 [email protected] reg kood 12203754

Koordinaatsüsteem:

19157

Narva mnt 172 kinnistu detailplaneering

Tallinn, Lasnamäe linnaosa

DP

Põhijoonis

DP-2 1:500

Juhataja R. Annusver

Projektijuht A. Petrova

Konsultant Ü. Kadak

Planeerija K. Salumäe

Exact Geomark AS 10007 03.2023

EH2000 L-EST 97

Aktiniidia OÜ, Ülle Jõgar 05.2023

SV: Tehnovõrguservituudi vajadusega alad võrgu valdajate kasuks: · Priisle tee T1 kinnistule planeeritud madalpinge kaablikoridorile 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,

planeeritud kaugkütte torustiku ehitamiseks ja hooldamiseks , 3 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole, sidekanalisatsiooni ehitamiseks ja kasutamiseks 1 m välisseinast mõlemale poole, planeeritud madalpinge kaablikoridorile 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole;

· Priisle tee T7 kinnistule planeeritud madalpinge kaablikoridorile 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole; · Priisle tee T8 kinnistule planeeritud madalpinge kaablikoridorile 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole; · Narva mnt 174h kinnistule planeeritud tänavavalgustuse ehitamiseks ja kasutamiseks 1 m äärmistest kaablitest

mõlemale poole, planeeritud MP kaablikoridorile 1 m äärmistest kaablitest, planeeritud sidekanalisatsiooni ehitamiseks ja kasutamiseks 1 m välisseinast mõlemale poole, planeeritud sademevee kanalisatsioonitorule, torustiku telgjoonest 2,5 m mõlemale poole, planeeritud reoveekanalisatsiooni survetorule, torustiku telgjoonest 2,5 m mõlemale poole;

· Narva mnt 174e kinnistule planeeritud elektrikaablite ehitamiseks ja hooldamiseks; · Priisle tee 6 kinnistule planeeritud elektrikaablite ehitamiseks ja hooldamiseks.

Märkused: 1. Hoonete projekteerimisel lähtuda detailplaneeringu digitaalsest versioonist. 2. Teede, tänavate, parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojektis. 3. Sorteeritud jäätmete kogumise koht projekteerida hoonesse. Koht hoones täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis. 4. Korruselisus on märgitud kõrguslikku lahendust selgitavana, korruselisus täpsustatakse projekteerimisel. 5. Kavandatud hoone vaheliste läbipääsude asukoht ja laius täpsustub ehitusprojektis. 6. Planeeringulahenduse aluseks on Osaühingu HG ARHITEKTUUR koostatud töö "Reidumägi".

Bussipeatuse nihutamist vt väljavõttelt

PRIISLE TEE BUSSIPEATUSE NIHUTAMINE

Ümbertõstetud bussipeatus

ARHITEKTUURINÕUDED · Katusekalle 0-15°. Kogukonnahooned, varjualused vms võivad olla suurema

katusekaldega. · Välisviimistluses kasutada ajas püsivaid ja kvaliteetseid materjale nagu klaas, kivi,

metalldetailid, puit, keraamika, tellis ja betoon. Vältida imiteerivaid materjale ja kirkaid värve fassaadidel ning eelistada pastelseid toone.

· Eluruumide laiendusena kavandada rõdud, terrassid, hoovialad. · Hoonetesse projekteerida vajadusel sissepääsud mõlemal pool hoonet. · Piirdeaedu mitte kavandada.

Kvartalis on kavandatud erinevate hoonetüüpide kombineerimist:

· perimeetril on väiksemateks hooneosadeks ja kõrguslikult liigendatud linnamajad. · rõhutamaks reljeefi on lisatud maapinna kõrgusi järgivad terrassimajad ja astmeline

treppmaja, · kvartali keskele on kavandatud madal-tiheda linnaruumi loomiseks ridamajad. · kvartali lõunaküljele kavandatud linnaplatsi servas paiknevad äriruumid piirkonna elanike

teenindamiseks.

Hoonemahtude korruselisuse (kõrguse) arvestuse põhimõtted:

Narva maantee ääres avaneb Pirita aedlinna poole peamiselt 4-korruseline hoonestus, üleminekuna Priisle tee 1 11-korruselise hoone poolt üks 6-korruseline hooneosa. Reljeefi järgides langeb hoonestus terrassidena Priisle tee poole ning on Priisle tee poolt vaadates 6- ja Priisle tee 1 poolt üks hoone 7-korruseline. Osa Narva maantee poolsest hoonemahust moodustab Narva maantee suhtes maa-alune, ent Priisle tee poolt kavandatud juurdepääsu asukoha tõttu maapealseks loetav parkimiskorrus, mis ei ole looduses eristatav, kuna on paigutatud loodusliku nõlva sisse.Maa-aluste parkimiskorruste

juurdepääsuservituudi vajadusega alad

* Parkimiskohad ja pannipaigad on kavandatud kuni kolmele maa-alusele korrusele, mis tulenevalt suurest kõrguste vahest jäävad valdavalt loodusliku nõlva sisse ning hoonestuse alla. Sissepääsud parklasse on Narva mnt 174h kinnistult ning maapinna kalde tõttu on osa korrusest maapealse hoone tunnustega, mistõttu tuleb parkimiskorrused lugeda maapealsete korruste hulka. Valdavalt on parkimiskorrused siiski maa-aluse korruse tunnustega ning ei ole linnaruumis tajutavad.

** Parkimiskorruseid ning pannipaikade korrus, kui linnaruumi mittetajutavaid hooneosasid, ei ole hoonestustiheduse arvutamisel arvestatud.

KÖITE SISUKORD

I SELETUSKIRI ........................................................................................ 4

1 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS .................................. 4

2 LINNAEHITUSLIKUD SEOSED JA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID .... 4

3 PLANEERINGUS KAVANDATU ............................................................. 4

4 TÄNAVATE JA TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED ........... 9

5 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED ..................................... 18

6 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS ......... 21

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 19157 Tallinn, Lasnamäe LO

Narva mnt 172 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 28.02.2025

2 / 38

7 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITAVA ALA RUUMILISE ARENGU

EESMÄRKIDELE JA LÄHTEDOKUMENTIDELE ..................................... 31

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 19157 Tallinn, Lasnamäe LO

Narva mnt 172 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 28.02.2025

3 / 38

II JOONISED

1. Asukohaskeem DP-1

2. Põhijoonis DP-2

3. Tehnovõrkude koondplaan DP-3

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 19157 Tallinn, Lasnamäe LO

Narva mnt 172 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 28.02.2025

4 / 38

I SELETUSKIRI

1 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS

Maa-ala asub Lasnamäel, Narva maantee, Priisle tee ja Ussimäe tee vahelises kvartalis.

Ala on hoonestamata.

Planeeringu maa-ala suurus on 3,36 ha.

2 LINNAEHITUSLIKUD SEOSED JA RUUMILISE ARENGU

EESMÄRGID

Ruumilise keskkonna analüüsi järeldused

Planeeringulahenduse leidmiseks korraldas arendaja koostöös Tallinna Linnaplaneerimise

ametiga konkursi, mille võitjaks tuli Osaühing HG ARHITEKTUUR koostatud töö

„Reidumägi“, mis on võetud aluseks planeeringulahenduse koostamisel.

Töös on oskuslikult kasutatud suurt kõrguste erinevust Narva maantee tänavatasapinna

ja Narva mnt 172 kinnistu vahel ning lahendatud sujuvalt üleminek Pirita linnaosa

aedlinlikult miljöölt Lasnamäe tihedama ja kõrgema hoonestuse vahel.

Planeeritud ala ruumilise arengu eesmärgid

• Linnaruumi korrastamiseks, piirkonnale iseloomuliku hoonestusstruktuuri

jätkamiseks, turvalise ja vaikse hooviala kujundamiseks kavandada perimetraalne

hoonestus.

• Kavandada hoonestus, mis oleks tasakaalus olemasolema muutliku reljeefiga.

• Planeerida täiendavaid kergliiklusteid jalakäijate ja jalgratturite liikumistingimuste

parandamiseks.

• Lisaks elamutele planeerida väikest osakaalu teenuseid, ärisid.

• Kavandada kvartali kesksele alale rekreatsiooniala kogu perega aja veetmiseks.

3 PLANEERINGUS KAVANDATU

Planeeritud maa-ala krundijaotus

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on moodustada ärimaa sihtotstarbega kinnistust

kaks elamumaa sihtotstarbega ning üks äri- ja elamumaa sihtotstarbega krunt ning

määrata moodustatavatele kruntidele ehitusõigus kuni 7 maapealse ja kuni 2 maa-aluse

korrusega korterelamute ning äriruumidega korterelamute ehitamiseks. Lisaks

moodustatakse detailplaneeringus kolm transpordimaa sihtotstarbega krunti, sh üks

krunt transpordimaa sihtotstarbega Narva mnt 174h kinnistul asuva olemasoleva tänava

laiendamiseks.

Hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning suuruse

kavandamise põhimõtted

Kvartali hoonestamisel on esmalt lähtutud perimetraalse hoonestuse printsiibist. Kvartali

ja elanikkonna mitmekesistamiseks on kavandatud erinevate hoonetüüpide

kombineerimist:

• perimeetril on väiksemateks hooneosadeks ja kõrguslikult liigendatud linnamajad,

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 19157 Tallinn, Lasnamäe LO

Narva mnt 172 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 28.02.2025

5 / 38

• rõhutamaks reljeefi on lisatud maapinna kõrgusi järgivad terrassimajad ja

astmeline treppmaja,

• kvartali keskele on kavandatud madal-tiheda linnaruumi loomiseks ridamajad.

Kvartali lõunaküljele kavandatud linnaplatsi servas paiknevad äriruumid piirkonna elanike

teenindamiseks.

Narva maantee ääres avaneb Pirita aedlinna poole peamiselt 4-korruseline hoonestus,

üleminekuna Priisle tee 1 11-korruselise hoone poolt üks 6-korruseline hooneosa. Reljeefi

järgides langeb hoonestus terrassidena Priisle tee poole ning on Priisle tee poolt vaadates

6- ja Priisle tee 1 poolt üks hoone 7-korruseline. Osa Narva maantee poolsest

hoonemahust moodustab Narva maantee suhtes maa-alune, ent Priisle tee poolt

kavandatud juurdepääsu asukoha tõttu maapealseks loetav parkimiskorrus, mis ei ole

looduses eristatav, kuna on paigutatud loodusliku nõlva sisse.

Narva maantee poolsete hoonete maa-alusteks korruste osadeks loetaks esimese ja teise

maapealsete korruste osad, mis jäävad nõlva sisse. Esimese ja teise korruse hoovi poole

jäävad osad on maapealsed.

Priisle tee poolt mitmekesistab hoonestust varieeruv kõrgus: Priisle tee 1 poole on

kavandatud 7-korruseline hooneosa ülejäänud tänavafrondis 3-6 korruseline hoonestus.

Ehitusõigus, hoonete kasutusotstarbed ning hoonete ja

maaüksuste koormusnäitajad

Pos 1 Priisle tee 5

aadressiettepanek

Krundi kasutamise sihtotstarve: elamumaa

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 1610 m2 (maapealne), sh klaasitud

rõdud

2555 m2 (maa-alune)

Hoonete suurim lubatud kõrgus: 24,4 m (abs 60,0 m)

Krundile on määratud ehitusõigus kuni 7 maapealse ja kuni 2 maa-aluse korrusega

korterelamut. Korterite arv on kuni 95.

Hoonestustihedus krundil on 1,3.

Sõidukite juurdepääs krundile on Narva mnt 174h kinnistult läbi pos 3 ja pos 4

kavandatud krundi.

Pos 2 Narva mnt 172

aadressiettepanek

Krundi kasutamise sihtotstarve: elamumaa

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 4

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 4225 m2 (maapealne), sh klaasitud

rõdud

4830 m2 (maa-alune)

Hoonete suurim lubatud kõrgus: 22,5 m (abs 53,0 m)

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 19157 Tallinn, Lasnamäe LO

Narva mnt 172 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 28.02.2025

6 / 38

Krundile on määratud ehitusõigus kuni 6 maapealse ja kuni 2 maa-aluse korrusega

korterelamut. Korterite arv on kuni 123, sh 14 ridaelamut.

Hoonestustihedus krundil on 1,14.

Sõidukite juurdepääs krundile on Narva mnt 174h kinnistult läbi pos 4 kavandatud

krundi.

Pos 3 Priisle tee 7

aadressiettepanek

Krundi kasutamise sihtotstarve: ärimaa ≥10%* ja elamumaa ≤ 90%

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 5

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 3780 m2 (maapealne), sh klaasitud

rõdud

5570 m2 (maa-alune)

Hoonete suurim lubatud kõrgus: 23 m (56,2 m abs)

Krundile on kavandatud viis kuni 6 maapealse ja kuni 2 maa-aluse korrusega

äriruumidega korterelamut. Korterite arv on kuni 145.

Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, bürood, teenindus, kaubandus, vaba-aja

veetmine jms. Äripindadele külaliskorterite rajamine on keelatud.

* Krundile kavandatud äriruumide osakaal on kavandatud kogu planeeritud ala suletud

brutopinnast vähemalt 5%.

Hoonestustihedus krundil on 1,38.

Sõidukite juurdepääs krundile on Narva mnt 174h kinnistult läbi pos 4 kavandatud

krundi.

Pos 4 Priisle tee T11

aadressiettepanek

Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa 100%

Krunt on moodustatud olemasoleva tänava rajatise laiendamiseks ning võõrandatakse

tasuta pärast rajatiste väljaehitamist Tallinna linnale. Krundile on kavandatud sõidutee,

parkimiskohad, kõnnitee ning tänavahaljastus.

Pos 5 Priisle tee T10

aadressiettepanek

Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa 100%

Krunt on moodustatud olemasoleva tänava rajatise laiendamiseks ning võõrandatakse

tasuta pärast rajatiste väljaehitamist Tallinna linnale. Krundile on kavandatud kõnni- ja

sõidutee osad.

Pos 6 Priisle tee T9

aadressiettepanek

Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa 100%

Krunt on moodustatud olemasoleva tänava rajatise laiendamiseks ning võõrandatakse

tasuta pärast rajatiste väljaehitamist Tallinna linnale. Krundile on kavandatud kõnnitee

osa.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 19157 Tallinn, Lasnamäe LO

Narva mnt 172 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 28.02.2025

7 / 38

Hoonestustihedus planeeringualal on 1,2. Korteri arvestuslik keskmine suletud brutopind

on 80 m².

Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Planeeringualal on suure maapinna kõrguste erinevused: kõrguste vahemik on ca 7 m.

Maapinna kõrgus langeb Narva maantee poolt, kus see on ca 36 m, Priisle tee suunas

(ca 29 m). Planeeringuala keskel on maapind kunagiste kaevetööde tulemusena lohus.

Kavandatud on maapinda tõsta sidudes kõrgusarvud Priisle tee ja kavandatud tänava

(pos 4) kõrgustega.

Vertikaalplaneerimisega juhitakse sademevesi hoonetest eemale

sademeveekanalisatsiooni. Kõvakattega krundiosal kogutakse sademevesi

restkaevudesse. Võimalikult palju sademevett on ettenähtud immutada haljastatud

pindadele ning koguda mahutitesse. Sademevee mahutite asukohad, maht ning arv

täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis.

Vertikaalplaneerimise ja sademevee ärajuhtimise lahendamiseks ehitusprojektis on antud

nõuded ja soovitused peatükis 6.4.2 Keskkonnaalased nõuded.

Haljastuse kavandamise põhimõtted

Alal kasvav väärtuslik kõrghaljastus on noored suurelehised pärnad Priisle tee ääres, mis

istutatakse ümber Priisle tee äärde lähemale või detailplaneeringu ala piires mujale.

Samas on alal liigirikas ja botaaniliselt huvitava koosseisuga II väärtusklassi kuuluv kuiva

looniidu kooslus.

Detailplaneeringus on kavandatud ala keskossa suur rekreatsiooniala, mis on jagatud

mitmeks mõtteliseks tsooniks. Kõige aktiivsemaks alaks on planeeringu ala kirdes

asetunud lineaarne õu, kuhu on paigutatud mänguväljakud ja sportimisvõimalused.

Antud õu ronib oru keskelt kõrgemal paiknevale Narva maanteele, mille serpentiinjalt

kulgeva kaldtee vahele on kujundatud lilleaed. Kvartali keskel ridamajadega piiritletud

alale on kavandatud kogukonnaaed, kus kohalikud elanikud saavad endale aialappi

rentida ja endale meelepäraseid taimi kasvatada. Kõige rahulikumaks alaks on

õunapuuaed, mis jääb planeeringuala läänekülge.

Ehitusprojekti koostamiseks on määratud nõue lahendada koos hoonete

projekteerimisega ka väliruum, kaasates maastikuarhitekti. Kaaluda maastikukujunduses

kõrguste varieerimist.

Hoonetevahelised rekreatsioonialad koos kergliiklusteedega on ühiskasutatavad.

Planeeritud ja olemasolevate tänavate äärde on kavandatud tänavahaljastus.

Hoonestatud kruntidel on tagatud keskmiselt haljastuse osakaal 30%, mis vastab

Lasnamäe elamualade üldplaneeringule.

Asendusistutuse vajaduse esialgne arvutus

Likvideeritavate puude asemele istutatavate puude välja selgitamiseks vajalik haljastuse

ühikute arv on arvutatud vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11.02.2021 määrusele nr 2

„Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“.

Asendusistutuste arvutustes on lähtutud järgmisest valemist:

= ++

3

321 *

kkk D haljastuse ühik

kus D – raiutava puu rinnasläbimõõt, mitme puu puhul läbimõõtude summa, cm;

k1 – raiutava puuliigi koefitsient;

k2 – raiutava puu seisukorra koefitsient;

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 19157 Tallinn, Lasnamäe LO

Narva mnt 172 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 28.02.2025

8 / 38

k3 – raiepõhjuse koefitsient (arvutuses on kasutatud koefitsient 0,5).

Pos

nr

Jrk

nr

likv.

puu

nr puu liik k1

rinnas-

läbimõõt

(cm)

väärtus-

klass k2

haljas-

tuse

ühik

Likvideerimise

põhjus

1 1

17 harilik

toomingas 0,5 11

IV

0,2 4

Hoonestusala

2 18 harilik

toomingas

0,5

12

IV 0,2 5

3 19 harilik

toomingas

0,5

19

III 1 13

Pos 1 kokku 22

2 4 7 harilik

toomingas,

punane leeder,

koerkibuvits,

rabe remmelgas

IV

ei

arvutata

Hoonestusala

5 8 astelpaju IV

ei

arvutata

6 9 harilik

toomingas

0,5

12

IV 0,2 5

7 10 harilik

toomingas

0,5

13

IV 0,2 5

Kergliiklustee

8 11 harilik

toomingas

0,5 21 IV 0,2

8

9 12 harilik

toomingas

0,5 34 IV 0,2

14

10 13 harilik

toomingas,

punane leeder,

harilik kuslapuu,

mage sõstar,

türnpuu

IV

ei

arvutata

Hoonestusala

11 14 harilik

toomingas

0,5 21 IV 0,2

8

12 15 harilik vaher 1 12 III 1 10

13 16 harilik

toomingas

0,5 ei

arvutata

Pos 2 kokku 50

3 14 1 kuldkask 0,5 44 IV 0,2 18

Hoonestusala 15 2 kuldkask 0,5 38 III 1 25

16 3 harilik vaher 1 15 IV 0,2 9

17 4 paju IV ei

arvutata

Pos 3 kokku 52

4 18 5 paju

IV ei

arvutata Tänavarajatised

19 6 punane leeder

IV

ei

arvutata

0

Pos 4 kokku 0

KOKKU: 124

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 19157 Tallinn, Lasnamäe LO

Narva mnt 172 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 28.02.2025

9 / 38

Planeeringus kavandatud hoonete ja teede rajamiseks tuleb likvideerida 19 üksikpuud ja

põõsaid, millest 4 on III väärtusklassi ja 15 on IV väärtusklassi. Likvideeritakse 19

haljastuse objekti ning maksimaalne asendusistutuse arvestuse aluseks olev haljastuse

ühikute arv on 124.

Asendusistutuseks vajalik haljastuse ühikute arv täpsustakse ehitusprojektis. Haljastuse

ühikud arvutada ümber istutatavate istikute arvuks Tallinna Linnavolikogu 11.02.2021

määruse nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“ järgi enne, kui asendusistutuse

kohustust täitma hakatakse.

Jäätmehoolduse põhimõtted

Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja Tallinna jäätmehoolduseeskirjast.

Vastavalt jäätmeseadusele tuleb jäätmete kogumisel ja hoidmisel jäätmed nende

tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse.

Planeeritud hoonete jäätmete kogumised projekteerida hoonesse. Jäätmemahutite

asukohad ja arv täpsustatakse ehitusprojektiga. Olmejäätmete kogumiskohtade

projekteerimisel tuleb arvestada Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 21 jäätmemahuti

paiknemiskohale ning teisaldus- ja juurdesõiduteele esitatavad nõudeid.

Ehitamisel tekkivate jäätmete käitlemiseks peab omama jäätmeluba või tuleb sõlmida

prügiveo leping vastavat litsentsi omava firmaga.

4 TÄNAVATE JA TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE

PÕHIMÕTTED

Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted

Detailplaneeringus on kavandatud ehitusõigus uute korterelamute ja korterelamu

äripindadega ehitamiseks, mis toob atraktiivsust elamupiirkonna.

Parema (eelkõige lühema ja ohutuma) juurdepääsu tagamiseks on Priisle teelt Narva

maanteele ning seal planeeritud bussipeatusteni kavandatud avalikult kasutatavad

kergliiklusteed läbi planeeritud ala.

Liiklusohutuse tagamiseks kruntidele juurdepääsud on kavandatud Narva mnt 174h

kinnistult.

Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted

Planeeringuala paikneb Narva maantee ning Priisle tee vahelisel alal.

Autodega juurdepääs kinnistutele on kavandatud Priisle teelt läbi Narva mnt 174h

kinnistu. Parkimine lahendatakse planeeritud hoonete maa-alustel korrustel ning paar

kohta on hoovis.

Piirkond on hästi varustatud ühistranspordiga. Lähim linna poole suunas sõitvate busside

peatus „Reidumägi“ asub 150m kaugusel Ussimäe tee ja Priisle tee ristmiku juures.

Planeerigu ala küljel olemasolev linnast suunduvate bussiliinide peatus „Reidumägi“

nihutatakse sama ristmiku juurde olemasoleva bussipeatuse vastasele sõiduteele. Narva

maanteele on kavandatud linnast suunduvate bussiliinide peatused kohe planeeritud

kvartali külge. Linna poole suunas sõitvate busside peatus on ettenähtud

perspektiivsena, mille ehitamine seotakse teise arendusala realiseerimisega.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 19157 Tallinn, Lasnamäe LO

Narva mnt 172 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 28.02.2025

10 / 38

Priisle tee äärde ja krundil pos 4 on kavandatud parkimiskohad piirkonna külastajate

jaoks. Narva maantee äärde on kavandatud lühiajalised peatuskohad.

Parkimis/peatuskohad on avalikult kasutatavad.

Krundi pos 2 kavandatud ridaelamutele juurdepääs otse maa-alusest parklast tagatakse

krundil pos 3 kavandatud hoonete kaudu.

Priisle tee ääres kavandatud parkimiskohtadeni planeeritakse kivikattega jalgrajad.

Parkimiskohtade vajaduse arvutus

Pos

nr

Ehitise

otstarve

Norm. arvutus

alal, kus normi

rakendatakse

Normatiivne

parkimiskohtad

e arv

Planeeringus

ettenähtud

parkimiskohtade

arv krundil

1 Planeeritud

korterelamu

95 x 1,3=125 125 116 *

2 Planeeritud

korterelamu

109 x 1,3 = 143 164 172

Planeeritud

ridaelamu

14 x 1,5 = 21

3 Planeeritud

korterelamu

145 x 1,3 =189 216 220

Planeeritud

äriruumid

1595 / 60 = 27

Hoonestatud kruntidel kokku: 505 505

Pos 4 9

Priisle tee T1 kinnistu 12

Narva maantee T10 3 ***

Tänavatel kokku: 24 **

Planeeritud maa-alal kokku: 508 529

Märkus:

* Pos 1 puudu jäävad parkimiskohad tagatakse kruntidel pos 2 ja pos 3.

** Parkimiskohad on avalikult kasutatavad kohad.

*** Avalikult kasutatavad lühiajalised peatumiskohad.

Parkimiskohtade vajadus on arvutatud vastavalt Tallinna Linnavolikogu poolt 17.09.2020

vastu võetud otsusele nr 84 „Tallinna parkimiskohtade arvu normid“. Krunt asub

vahevööndis.

Parkimiskohtade arv täpsustub ehitusprojektis vastavat koostamisel ajal kehtivatele

õigusaktidele.

Jalgrataste parkimiskohtade vajaduse arvutus

Pos

nr

Ehitise

otstarve

Norm. arvutus

alal, kus normi

rakendatakse

Normatiivne

parkimiskohtade

arv

Planeeringus

ettenähtud

parkimiskohtade

arv krundil

1 Elamuhoone 1 per PK = 95 95 95

2 Elamuhoone 1 per PK = 123 123 123

3 Elamuhoone 1 per PK = 145 145

160 Äriruumid 1595/100 = 15 15

KOKKU 378 378

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 19157 Tallinn, Lasnamäe LO

Narva mnt 172 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 28.02.2025

11 / 38

Jalgrataste parkimiskohtade vajaduse määramisel on arvestatud Tallinna Linnavalitsuse

11. oktoobri 2017 istungi protokolliga nr 41 heaks kiidetud Tallinna rattastrateegia

2018-2028 soovitusi. Parkimisnormatiivi alusel oleks vaja tagada 380 jalgrataste

parkimiskohta. Rattastrateegias on selgitatud, et soovitav on alustada väiksemast

kohtade arvust ja tagada võimalus kohti lisada. Parkimiskohtade rajamisel tuleb

arvestada asukohast ja hoone funktsioonist tuleneva soovitava kohtade arvuga, vähese

rattakasutuse korral luua ainult osa kohti ning suurendada nende arvu kasutuse kasvust

lähtudes. Jalgrataste parkimiseks on kortermajade sissepääsude vahetusse lähedusse

planeeritud rattaparkimise kohad hoonete I korrusel või keldris.

Planeeringualal on kavandatud esialgu 25 jalgrattakohta krundile pos 3 kogukonnaruumi

juures.

Planeeritud ala läbib Tallinna rattastrateegia kohane jalgrattateede põhivõrgu tee Narva

maateel, kus on kavandatud kergliiklustee laiusega 4 m. Kavandatud on kahesuunaline

rattatee laiusega 2,5 m ja 1,5 m kõnnitee osa.

Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted

Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis

tehnovõrkude valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel.

Haljastuse täpne paiknemine ning kasutatavad meetmed täpsustatakse ehitusprojekti

koostamise käigus, kui on paika pandud täpsed tehnovõrkude asukohad.

Veevarustus ja kanalisatsioon

Projekteerimisel on arvestatud järgmiste normide ja nõuetega:

• Eesti Standard EVS 921 Veevarustuse välisvõrk

• Eesti Standard EVS 848 Väliskanalisatsioonivõrk

• EVS 812-6 Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus.

• Eesti Standard EVS 843 Linnatänavad

• EVS-EN 1610 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine

• Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrahoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning

kord“.

Lahendus on koostatud vastavalt AKTSIASELTS-i TALLINNA VESI 16.02.2023 tehnilistele

tingimustele nr PR/2300762-3 ning AKTSIASELTS-i TALLINNA VESI 24.03.02.2023

tehnilistele tingimustele nr PR/2300762-4.

Veevarustus

Olemasolev olukord

Olemasolevad ühisveevärgi torustikud planeeringu maa-alal on:

• Priisle tee De160 mm

• Läänemere tee De160 mm

• Narva mnt 174h kinnistul De110 mm

Ühisveevärgi torustike omanik on AKTSIASELTS TALLINNA VESI.

Piirkonnas on tagatud normaalolukorras vabarõhk 400kPa, tulekahju olukorras 100kPa.

Planeeritud veevarustus

Omavahel ühendatakse Narva mnt 174h kinnistul paiknev veetoru De110 mm ja Priisle

teel paiknev De160 mm veetoru. Planeeritud veetoru on De110.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 19157 Tallinn, Lasnamäe LO

Narva mnt 172 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 28.02.2025

12 / 38

Planeeringualale olme-ja tulekustutusvee tagamiseks on ringistatud Priisle tee ja

Läänemere tee De160 mm ühisveetorustikud, olemasolev De110 mm veetoru

Narva mnt 174d/2 kinnistul on asendatud De160 mm veetoruga (vt VKV-skeem).

Planeeringu alale on väljaehitatud 4x De90 mm veeühendused Priisle tee De160 mm

veetorustikust ning kolm neist on ettenähtud likvideerida.

Pos 1 jääb kasutusele olemasolev De90 mm veeühendus, uus liitumispunkt paikneb 0,1 m

krundi piirist tänavamaa-alal.

Krundile pos 2 on planeeritud De90 mm veeühendus planeeritud ringistatud De110 mm

veetorust Priisle tee De160 mm ja Narva mnt 174h kinnistu vahel, liitumispunkt asub ca

2,3 m kaugusel krundi piirist transpordimaal.

Pos 3 jääb kasutusele olemasolev De90 mm veeühendus, liitumispunkt on ettenähtud

paigaldada ca 0,8 m kaugusel krundi piirist tänavamaal.

Planeeringu alal olemasolevad kasutusest väljajäävad veeühendused likvideeritakse.

Arvutuslikud vooluhulgad

Majandus-joogivesi:

Pos 1 1,7 L/s 41 m3/d

Pos 2 2,1 L/s 53 m3/d

Pos 3 2,4 L/s 64 m3/d

Ehitisesisese tuletõrjevesi:

Pos 1 15 L/s

Pos 2 15 L/s

Pos 3 15 L/s

Tuletõrjeveevarustus

Ehitisesisese tuletõrjeveevarustus

Ehitisesisene tulekustutusvesi on lahendatud mahutite baasil, täpsustub ehitusprojektide

koostamisel. Planeeritud krundid on ühendatud maa-aluse garaažiga ning alale on

kavandatud ühine tuletõrjevee mahuti, mis planeeritakse krundile pos 1. Mahuti vajalik

maht ja asukoht täpsustatakse ehitusprojektis. Ühise tuletõrjevee mahuti seotud

hooldus- ja majandamiskohustused määratakse kinnistute/korteriühistute vahelise

servituudilepinguga enne korteriomandite moodustamist või sellega üheaegselt.

Ehitiseväline tuletõrjeveevarustus

Veevajadus ehitiseväliseks tulekustutuseks on 25 L/s 3 tunni jooksul. Väline

tulekustutusvesi võetakse olemasolevatest hüdrantidest Priisle teel (vt lisa 8.6

olemasolevate hüdrantide skeem).

Väline tulekustutusvesi Narva mnt 174h kinnistu veetorul paiknevast hüdrandist on

10 l/s.

Kanalisatsioon

Olemasolev olukord

Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 19157 Tallinn, Lasnamäe LO

Narva mnt 172 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 28.02.2025

13 / 38

Planeeringuala reovee eelvooluks on Priisle tee De200 mm reoveetorustik ning

sademevee eelvooludeks on Narva mnt 174h kinnistul paiknev d500 mm ning Priisle tee

De315 mm sademevee torustikud.

Narva mnt 172 kinnistule on varasemalt rajatud 4xDe160 mm reoveeühendused ning

4x De200 mm sademeveeühendused.

Planeeritud reoveekanalisatsioon

Krundile pos 1 jääb kasutusele olemasolev De160 reoveeühendus liitumispunktiga ca 1 m

kaugusel krundi piirist tänavamaa-alal.

Krundi pos 2 reoveed juhitakse eelvoolu ülepumpamise teel. Mööda transpordimaad

(pos 4) on paigaldatud De110 mm survetorustik kuni Priisle tee ristmikuni (eelvooluni).

Liitumispunkt asub ca 2,3 m krundi pos 2 piirist transpordimaa-alal.

Krundile pos 3 jäävad kasutusele 3x De160 mm reoveeühendust liitumispunktidega

ca 1 m kaugusel krundi piirist tänavamaa-alal.

Hoone sisese parkla põrandalt kogutav vesi tuleb enne reoveekanalisatsiooni juhtimist

puhastada lokaalselt (õlipüüdja+liivapüüdja).

Arvutusäravool

Pos nr 1 3,4 L/s 41 m3/d

Pos nr 2 4,3 L/s 53 m3/d

Pos nr 3 4,9 L/s 64 m3/d

Planeeritud sademeveekanalisatsioon

Kruntide pos 1 ja 3 sademevee kanalisatsiooni eelvooluks on De315 mm sademevee

torustik Priisle teel.

Krundile pos 1 jääb kasutusele olemasolev De200 mm sademeveeühendus

liitumispunktiga ca 0,5 m kaugusel krundi piirist tänavamaal.

Krundile pos 3 jääb kasutusele üks De200 mm sademeveeühendus liitumispunktiga ca

1,2 m kaugusel krundi piirist tänavamaa-alal. Narva mnt 172 kinnistul kaks kasutusest

väljajäävat sademeveeühendust likvideeritakse.

Krundi pos 2 sademevee kanalisatsiooni eelvooluks on Narva mnt 174h kinnistul paiknev

d500 mm sademeveetorustik. Planeeritakse uus De250 mm sademevee

kanalisatsioonitoru kuni eelvooluni. Krundile on kavandatud De200 sademeveeühendus

liitumispunktiga ca 2,3 m kaugusel krundi piirist transpordimaal. Tänaval paiknev

olemasolev sademevee kanalisatsioonitoru osaliselt likvideeritakse. Alles jääv

sademeveetoru ja restkaevud ühendatakse planeeritud toruga.

Sademeveesüsteemi suunatavate sademevee vooluhulkade ühtlustamisel ja piiramisel

arvestada AKTSIASELTS-i TALLINNA VESI tehniliste nõuetega.

Kruntide liitumiskaevu ühendatava kinnistusisese isevoolse sademeveetoru läbimõõt on

DN/OD 110 ja läbilaskevõime toru täite h/d = 0,95 korral on maksimaalselt 10 L/s.

Kruntidele on kavandatud enne sademevee ühiskanalisatsiooniga liitumist voohulga

regulaatorkaev, millega piiratakse ja hoitakse maksimaalset vooluhulka 10 L/s ka siis, kui

krundisisene torustik läheb valingvihmade korral surve alla.

Liitumispunktist tänavatorustikku suubuva torustiku läbimõõt on DN/OD 200.

Tallinna Linnavolikogu määruse nr 18 Lisa 1 „Tallinna sademevee strateegia aastani

2030“ järgi on ettenähtud sademevesi käidelda maksimaalses ulatuses planeeringuala

piires kasutades immutamist pinnasesse ja/või kasutades seda näiteks kastmiseks või

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 19157 Tallinn, Lasnamäe LO

Narva mnt 172 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 28.02.2025

14 / 38

WC-de loputussüsteemis. Reoveekanalisatsiooni juhitav sademevesi peab olema

mõõdetud.

Sademeveetorusse juhitava sademevee reostusnäitajate piirväärtused peavad vastama

Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 “Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele

vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused” (Lisa 1

“Saastenäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed”).

Kanaliseeritav arvutuslik sademevee vooluhulk on kokku q=52 L/s.

Planeeringualalt ärajuhitav sademevee vooluhulk on ettenähtud ühtlustada

planeeringuala kinnistute piires. Sademevee koormuste vähendamiseks tuleb kasutada

ühtlusmahuteid:

• V=45 m3 krundil pos 1

• V = 90 m3 krundil pos 2

• V= 110 m3 krundil pos 3.

Planeeringuala sademevee vooluhulkade bilanss

Pos

nr

Pinnakate, m2 EVS 848:2021, korduvus 3a, 10 min, arvutuslik

intensiivsus

q=223.7 L/ (sek*ha)

K a tu

s

A s fa

lt

K iv

is il lu

ti s

M u ru

H a lj a s k a tu

s

> 1 0 -2

5 c

m

K a tu

s ,

a rv

u tu

s li k

v o o lu

h u lk

L /s

A s fa

lt ,

a rv

u tu

s li k

v o o lu

h u lk

L /s

K iv

is il lu

ti s ,

a rv

u tu

s li k

v o o lu

h u lk

L /s

M u ru

, a rv

u tu

s li k

v o o lu

h u lk

L /s

H a lj a s k a tu

s a

rv u tu

s li k

v o o lu

h u lk

L /s

K o k k u ,

L /s

L u b a tu

d v

o o lu

h u lk

L /s

A k u m

u le

e ri ta

k s e

k ru

n d il ,

L /s

V a ja

li k k

e s k e n d a m

is e

m a h t,

m 3

1 1610 1181 - 2484 754 36,0 21,1 - 11,1 6,7 75,0 10 65,0 41

2 4225 2193 - 2163 1113 92,4 39,2 - 9,7 10,0 153,4 10 143,4 103

3 3780 1579 - 3351 784 84,6 28,3 - 15,0 7,0 134,8 10 124,8 87

4 - 822 163 171 - - 14,7 2,6 0,8 - 18,0 18,0 - -

5 - 32 - - - - 0,6 - - - 0,6 0,6 - -

6 - 183 - 19 - - 3,2 0,2 3,4 3,4 - -

Väljavõte Maves OÜ tööst nr 23032 „ Tallinna Lasnamäe lo Narva mnt 172

detailplaneeringu ala geoloogiline ja hüdrogeoloogiline uuring“

Sademevee pinnasesse immutamise võimalused

Sademevee pinnasesse immutamise looduslikud eeldused detailplaneeringu alal on

kesised. Veeseadusest tulenevalt on võimalik immutussügavust tõstes immutada maa-

aluse ehitusala sisemisele perimeetrile jääva ala kirdeosas. Sealse pinnase vähesest

veejuhtivusest tingituna ei ole tagatud sademevee täielik imbumine suuremate sadude

korral. Soovitav on rajada sademevee ärajuhtimise võimalus Pirita jõkke.

Ühisveevarustuse ja – kanalisatsiooni (ÜVK) võrkude ehituse maht

Veevarustus

PE De160 mm PN10 (asendatav toru, vaata VKV-skeem) 65 m

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 19157 Tallinn, Lasnamäe LO

Narva mnt 172 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 28.02.2025

15 / 38

PE De110 mm PN10 150 m

PE De90 mm PN10 5 m

Kanalisatsioon

PE reovee surve kanalisatsioonitorud De110 mm SN8 108 m

PE reovee kanalisatsioonitorud De160 mm SN8 6 m

PE sademevee kanalisatsioonitorud De200 mm SN8 10 m

PE sademevee kanalisatsioonitorud De250 mm SN8 43 m

Elektrivarustus ja tänavavalgustus

Detailplaneeringu elektrivarustuse osa lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ 19.01.2023

väljastatud tehnilised tingimused nr 437126.

Elektrikoormuste tabel

Pos

nr Nimetus

Arvutuslik elektrikoormus, Pa/Ia (kW/A)

Planeeritud

liitumine Alajaama

nr 11627

põhjal

Alajaama

nr 5101 põhjal

Alajaama

nr 5163 põhjal

1

Korterelamu 380 /

400+400

Liitumiskilp

kinnistu piiril

Lisavõimsus, autode

laadimine

200 /

160+160

Elektrivarustu

s pos 1 hoone

0.4kV võrgu

baasil

2

Korterelamu

600 /

500+500

Alajaama

0.4kV seade

Lisavõimsus, autode

laadimine

200 /

160+160

Elektrivarustu

s pos 2 hoone

0.4kV võrgu

baasil

3

Ärihoone-

korterelamu

730 /

630+630

Alajaama

0.4kV seade

Lisavõimsus, autode

laadimine

350 /

280+280

Elektrivarustu

s pos 3 hoone

0.4kV võrgu

baasil

Planeeritud ala tarbijad

kokku alajaamade kaupa

(koos eriaegsusega)

580 / 1120 800 / 1320 1080 / 1820

Planeeritud ala tarbijad

kokku

(koos eriaegsusega)

1900 / 3400

Detailplaneeringu ala tarbijate elektrivarustus on ette nähtud olemasolevate 10/0.4 kV

alajaamade nr 11627, nr 5101 ja nr 5163 põhjal.

Madalpinge toitevõrgud ehitatakse kaabelliinidena. Objektide elektrivarustuseks

kinnistute piiridele on ettenähtud 0.4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Elektrikilbid peavad

olema alati vabalt ligipääsetavad.

Käesolev lahendus on põhimõtteline. Planeeritud liitumiskilpide asukohad täpsustatakse

ehitusprojektides (arvestades objekti arhitektuuriga). Konkreetsete objektide

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 19157 Tallinn, Lasnamäe LO

Narva mnt 172 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 28.02.2025

16 / 38

elektrivarustuse ehitusprojekti koostamine toimub võrguvaldajalt taotletud tehniliste

tingimuste alusel.

Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le

esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu.

Alternatiivse energiaallikana võib kasutada päikeseenergiat. Päikesepaneele võib

paigutada hoonete katusele. Võib ka kasutada päikesepatareina toimivaid

ehitusmaterjale: katusekattena või fassaadiviimistluses.

Tänavavalgustus

Detailplaneeringu tänavavalgustuse osa lahenduse aluseks on Enefit Connect OÜ

13.02.2023 väljastatud tehnilised tingimused nr 17 ja CapMill OÜ 21.04.2023 väljastatud

lähteülesanne.

Tallinna linnale kuuluvate tänavalõikude valgustuseks on ettenähtud LED välisvalgustid.

Valgustite värvsustemperatuur peab olema 3000 K, ülekäiguradadel peab olema

minimaalselt 5000 K. Valgusti valgusviljakus peab olema ≥ 110 lm/W ning

toimivusnäitaja - L95 100 000h. Tänavavalgustite kaitseaste peab olema vähemalt IP66,

vandaalikindlus vastavalt valgusti paigalduskõrgusele: 6 meetrit ja kõrgem - IK07 ning

kuni 6 meetrit - IK08.

Valgustid paigaldatakse koonilistele terasmastidele. Tänavavalgustuse toiteliinid

ehitatakse kaabelliinidena toitega LJS-528 põhjal.

Käesoleval hetkel asuvad Narva mnt 174 territooriumil tänavavalgustuse juhtimiskilp ja

valgustid terasmastidel, mis kuuluvad CapMill OÜ-le. Detailplaneeringuga on ettenähtud

CapMill OÜ-le kuuluv tänavavalgustuse juhtimiskilp ümber tõsta Narva mnt 174a

territooriumile, olemasolevad tänavavalgustuse kaabelliinid on planeeritud pikendada

tänavavalgustuse juhtimiskilbini. Narva mnt 174 territooriumil asuvad CapMill OÜ

valgustid demonteeritakse.

Sidevarustus

Detailplaneeringu ala sidevarustuse planeerimisel on aluseks:

1. Telia Eesti ASi telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 37572181,

06.01.2023.a.

2. AS Telset telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 09-23-1,

13.04.2023.a.

Planeeritud hoonete sidevarustus on planeeritud Priisle tee ääres paiknevast Telia Eesti

ASi ja Narva mnt 174h territooriumil paiknevast ASi Telset kaablikanalisatsioonist. Pos 2

on ettenähtud liitumine Telia Eesti ASi ja ASi Telset sidekanalisatsiooniga. Pos 2 Telia

Eesti ASi sidekanalisatsiooniga liitumiseks tuleb paigaldada sidetorustik krundi pos 3

maa-aluse korruse lae all.

Planeeritud trepini viiva kaldtee alla jääv ASi Telset sidekanalisatsioon on ettenähtud

kaitsta r/b kaitseplaatidega joonisel märgistatud ulatuses. Sidekaevu KLNT-486

rekonstrueerimise vajadus ja maht täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis.

Uus sidekanalisatsioon ehitatakse 100 mm läbimõõduga plasttorudest, igale krundile on

ettenähtud individuaalne sidekanalisatsiooni sisestus. Sidekanalisatsiooni hargnemistel

kasutatakse r/b sidekaevusid.

Kaablitorude normide kohane paigaldussügavus sõidutee all on minimaalselt 1,0 m,

väljaspool sõiduteed 0,7 m maapinnast.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 19157 Tallinn, Lasnamäe LO

Narva mnt 172 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 28.02.2025

17 / 38

Sidekaablite maht ja sidekaablite paigaldamine juurdepääsuvõrgu osas lahendatakse

ehitusprojekti staadiumis. Sidevarustuse ehitusprojekti koostamine toimub võrguvaldajalt

taotletud tehniliste tingimuste alusel.

Telia Eesti ASi siderajatistega ühendamine on lubatud teostada ainult sidetööde litsentsi

omaval firmal ja Telia Eesti AS-i poolt väljastatud tööloa alusel.

ASi Telset siderajatistega ühendamine on lubatud teostada ainult sidetööde litsentsi

omaval firmal ja AS-i Telset poolt väljastatud tööloa alusel.

Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda järgmistest dokumentidest:

• majandus- ja taristuministri 14. aprilli 2016.a. määrus nr 34 „Topo-geodeetilisele

uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“;

• Telia Eesti AS-i dokument „Telia Eesti AS nõuded ehitusgeodeetilistele

uurimistöödele“;

• Telia Eesti AS-i dokument „Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse

seadustamine. v4.“;

• Telia Eesti AS-i dokument „Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja

kooskõlastamiseks ning ehitamiseks liinirajatiste kaitsevööndis“.

Soojusvarustus

Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määrusega nr 9 kinnitatud lisa „Tallinna

kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja

kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus “järgi jääb

planeeritud ala kaugkütte piirkonda.

Planeeritud krundi soojusvarustuse lahenduse aluseks on ASi Utilitas Tallinn 18.01.2023

väljastatud tehnilised tingimused nr 23TT-01925.

Planeeritud ala soojusvarustus lahendatakse kaugkütte baasil.

Planeeritud alal on väljaehitatud 2xDN100 hargnemistoru Priisle teel ning hargnemissõlm

2I11C-3-3. Olemasolev hargnemissõlm DN100 on ettenähtud asendada DN150

hargnemissõlmega.

Krundile pos 1 on kaugküttetorustik kavandatud mööda Priisle teed, liitumispunkt asub

tänavamaa alal.

Kruntidele pos 2 ja 3 on planeeritud ühine hoonesisend krundi pos 3 hoonesse. Krundi

pos 2 soojustorustik on ettenähtud viia kuni soojussõlmeni läbi pos 3 krundile planeeritud

hoone. Pos 2 ja 3 liitumispunktid paiknevad soojussõlmedes.

Planeeritud ala ühendatav soojuskoormus on 2,7 MW (täpsustub ehitusprojekti

staadiumis).

Planeeritud torude koormused, läbimõõdud ning trasside kulgemine täpsustatakse

ehitusprojekti staadiumis vastavalt väljakujunenud olukorrale ja reaalselt rajatavatele

mahtudele.

Soojuskandja parameetrid:

• maksimaalne rõhk soojusvõrgus katsetuste ajal 1,6 MPa;

• maksimaalne temperatuur 130°C.

Soojustorustiku arvutuslik eluiga on 30 aastat. Maa-alune torustikuosa peab olema

lekkeotsimissüsteemi kontrolltraatidega eelisoleeritud torumaterjalist (EVS-EN 253, 448,

488 ja 489).

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 19157 Tallinn, Lasnamäe LO

Narva mnt 172 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 28.02.2025

18 / 38

Soojustorustiku primaarkontuuri osa peab olema terasest P235 vastavalt standarditele

EN 10216-2, EN-10217-2 ja EN-102217-5. Kasutatavate torude ja toruelementide

(põlved, hargnemised, üleminekud jms) seinapaksus ei tohi olla väiksem standardis

EVS-EN 253 määratust.

Jahutusvarustus

Planeeritud hoonete jahutust on võimalik lahendada lokaalsete tehnosüsteemidena või

passiivsete lahendustega, nt varjestus, sobiv klaasivalik, ventileerimine öisel ajal,

katusehaljastus.

Jahutuse lahendus peab olema kooskõlas Euroopa Liidu direktiivides, Eesti Vabariigi

energiamajanduse arengukavas ja Tallinn 2035 arengustrateegias kirjeldatud põhimõtete

ja nõuetega.

5 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED

Kehtivad kitsendused

Kehtima jäävad kitsendused ja isiklikud kasutusõigused

Olemasolevate tehnovõrkude- ja rajatiste teenindamiseks on isiklike kasutusõiguste või

servituutidega koormatud järgmised kinnistud:

Pos 1 ja 3:

• tähtajatu isiklik kasutusõigus vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamiseks,

omamiseks, kasutamiseks, remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks ja

arendamiseks isikliku kasutusõiguse alal AKTSIASELTS TALLINNA VESI kasuks.

• tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus sademeveekanalisatsioonitorustiku ja selle

liitumispunktide omamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks, remontimiseks,

rekonstrueerimiseks, asendamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks

kasutusõiguse ala ulatuses Tallinna linn kasuks.

Pos 4:

• tähtajatu ja tasuta teeservituut (reaalservituut) Narva mnt 174h kinnistu (kinnistu

nr 8049001) igakordse omaniku kasuks. Transpordimaa krundi pos 4 linnale

tasuta võõrandamise (asjaõiguslepingu sõlmimise) hetkeks tagada kinnistut

koormava servituudi kustutamine.

Pos 6:

• tähtajatu isiklik kasutusõigus sideehitiste ehitamiseks, remontimiseks,

hooldamiseks, kasutamiseks ja likvideerimiseks isikliku kasutusõiguse alal Telia

Eesti AS kasuks.

Muud kehtivad kitsendused

Narva mnt 172 kinnistul asub geodeetiline märk 2507 kaitsevööndiga 3 m.

Narva maantee T10 kinnistul asub geodeetiline märk 2506 kaitsevööndiga 3 m.

Geodeetiline märk tuleb taastada, säilitada või vajadusel ümber tõsta projekteerimise

staadiumis kooskõlastatult Tallinna Linnaplaneerimise Ameti geomaatika teenistusega.

Narva mnt 174h kinnistu:

• tähtajatu ja tasuta teeservituut (reaalservituut) Narva mnt 172 kinnistu (kinnistu

nr 1112401) igakordse omaniku kasuks.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 19157 Tallinn, Lasnamäe LO

Narva mnt 172 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 28.02.2025

19 / 38

Juurdepääsuservituutide, isikliku kasutusõiguse ja avaliku

kasutuse vajadus

Servituudiga koormatava kinnistu täpne asukoht ja ulatus määratakse ehitusprojektis.

Juurdepääsuservituutide vajadus vt põhijoonis DP-2.

Pos 1:

• Juurdepääsuservituut maa-alusesse parklasse krundi pos 2 ja pos 3 igakordsete

omanike kasuks, koridori laius 6 m.

• Juurdepääsuservituut kergliiklusteedele krundi pos 2 ja pos 3 igakordsete omanike

kasuks.

• Servituudiala laste mänguväljaku kasutamiseks ja ligipääsuks kruntide pos 2 ja

pos 3 kasuks.

Pos 2:

• Vajadusel parkimisservituut krundi pos 1 normatiivse parkimiskohtade arvu

tagamiseks (8 kohta).

• Juurdepääsuservituut maa-alusesse parklasse krundi pos 1 ja pos 3 igakordsete

omanike kasuks, koridori laius 6 m.

• Juurdepääsuservituut kergliiklusteedele (kus ei ole avalik kasutus määratud)

krundi pos 1 ja pos 3 igakordsete omanike kasuks.

• Servituudiala laste mänguväljaku kasutamiseks ja ligipääsuks kruntide pos 1 ja

pos 3 kasuks.

Pos 3:

• Vajadusel parkimisservituut krundi pos 1 normatiivse parkimiskohtade arvu

tagamiseks (1 koht).

• Juurdepääsuservituut maa-alusesse parklasse krundi pos 1 ja pos 2 igakordsete

omanike kasuks, koridori laius 6 m.

• Juurdepääsuservituut kergliiklusteedele (kus ei ole avalik kasutus määratud)

krundi pos 1 ja pos 2 igakordsete omanike kasuks.

• Servituudiala laste mänguväljaku kasutamiseks ja ligipääsuks kruntide pos 1 ja

pos 2 kasuks.

Ühiskasutuse tagamiseks hoonetevahelistel rekreatsioonialadel tuleb kasutus- ja

hooldustingimused kokku leppida enne korteriomandite müümist.

Moodustatud kruntidel määratakse avalikult kasutatavaks järgmised alad:

Pos 2:

• Isikliku kasutusõiguse ala Tallinna linna kasuks kergliiklusalal laiusega kuni 4 m,

ca 656 m2 suurusel alal, täpsustub ehitusprojektis.

Pos 3:

• Isikliku kasutusõiguse ala Tallinna linna kasuks kergliiklusalal laiusega 4 m,

ca 453 m2 suurusel alal, täpsustub ehitusprojektis.

Krundid pos 4, 5 ja 6 võõrandatakse tasuta pärast rajatiste valmisehitamist Tallinna

linnale.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 19157 Tallinn, Lasnamäe LO

Narva mnt 172 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 28.02.2025

20 / 38

Kavandatud kitsendused tehnovõrkude ehitamiseks ja

kasutamiseks

Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud krundi kasutamist kitsendavate servituutide

seadmiseks: servituudid on vaja seada olemasolevate tehnovõrkude kasutamise ja

hooldamise tagamiseks ning kavandatud tehnovõrkude paigaldamiseks ning

kasutamiseks.

Pos 1:

• Planeeritud liitumiskilbi kaitsevööndi ulatuses 2 m, võrgu valdaja kasuks;

• planeeritud madalpinge kaablikoridor, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,

krundi pos 2 kasuks;

• Planeeritud tuletõrjeveemahuti kasutamiseks, krundi pos 2 ja 3 kasuks.

Pos 2:

• Planeeritud reoveekanalisatsiooni pumpla kuja 10 m.

• Planeeritud tänavavalgustus, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole, võrgu

valdaja kasuks;

• Planeeritud sidekanalisatsioon, 1 m välisseinast mõlemale poole, võrgu valdaja

kasuks;

• olemasolev sidekanalisatsioon, 1 m sideehitist mõlemale poole, võrgu valdaja

kasuks.

Pos 3:

• planeeritud hoonesisene kaugküttetorustik, 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale

poole, krundi pos 2 kasuks;

• planeeritud sidekanalisatsioon, 1 m välisseinast mõlemale poole, võrgu valdaja

kasuks;

• planeeritud kaugküttetorustik, 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole, võrgu

valdaja kasuks.

Pos 4:

• planeeritud ja olemasolev sidekanalisatsioon,1 m välisseinast mõlemale poole,

võrgu valdaja kasuks;

• planeeritud madalpinge kaablikoridor, 1 m äärmistest kaablitest, krundi pos 2

kasuks;

• planeeritud reovee survetorustik, 2,5 m toru teljest mõlemale poole, võrgu

valdaja kasuks;

• planeeritud sademeveetorustik, 2,5 m toru teljest mõlemale poole, võrgu valdaja

kasuks;

• Planeeritud veetorustik, 1 m toru teljest mõlemale poole, võrgu valdaja kasuks.

Pos 5:

• planeeritud sidekanalisatsioon,1 m välisseinast mõlemale poole, võrgu valdaja

kasuks;

• planeeritud elektrikaablite koridor, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,

võrgu valdaja kasuks;

• planeeritud kaugküttetorustik, 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole, võrgu

valdaja kasuks.

Pos 6:

• planeeritud sidekanalisatsioon,1 m välisseinast mõlemale poole, võrgu valdaja

kasuks;

• planeeritud elektrikaablite koridor, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,

võrgu valdaja kasuks;

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 19157 Tallinn, Lasnamäe LO

Narva mnt 172 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 28.02.2025

21 / 38

• planeeritud kaugküttetorustik, 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole, võrgu

valdaja kasuks.

Priisle tee T1:

• planeeritud madalpinge kaablikoridor, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,

võrgu valdaja kasuks;

• planeeritud kaugkütte torustik, 3 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole,

võrgu valdaja kasuks;

• planeeritud sidekanalisatsioon, 1 m välisseinast mõlemale poole, võrgu valdaja

kasuks;

• planeeritud madalpinge kaablikoridor, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,

võrgu valdaja kasuks.

Priisle tee T7:

• Planeeritud madalpinge kaablikoridor, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,

võrgu valdaja kasuks.

Priisle tee T8:

• Planeeritud madalpinge kaablikoridor, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,

võrgu valdaja kasuks.

Narva mnt 174h:

• planeeritud tänavavalgustus, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole, võrgu

valdaja kasuks;

• planeeritud madalpinge kaablikoridor, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,

võrgu valdaja kasuks;

• planeeritud sidekanalisatsioon, 1 m välisseinast mõlemale poole, võrgu valdaja

kasuks;

• planeeritud sademevee kanalisatsioonitorustik, torustiku telgjoonest 2,5 m

mõlemale poole, võrgu valdaja kasuks;

• planeeritud reoveekanalisatsiooni survetorustik, torustiku telgjoonest 2,5 m

mõlemale poole, võrgu valdaja kasuks.

Narva mnt 174e:

• Planeeritud elektrikaablite koridor, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,

võrgu valdaja kasuks.

Priisle tee 6:

• Planeeritud elektrikaablite koridor, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,

võrgu valdaja kasuks.

6 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA

EHITAMISEKS

Tallinna linnal on õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või keelduda

detailplaneeringualal uute ehituslubade andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik

ei ole Tallinna linna ja huvitatud isiku vahel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 alusel

sõlmitud halduslepinguga võetud kohustusi lepingus määratud tähtajaks täitnud.

Nimetatud tingimus kehtib ka isikute suhtes, kes omandavad detailplaneeringu alal asuva

kinnisasja pärast detailplaneeringu kehtestamist.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 19157 Tallinn, Lasnamäe LO

Narva mnt 172 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 28.02.2025

22 / 38

Hoonete olulisemad arhitektuurinõuded

Hoonete ja väliruumi kavandamisel lähtuda Osaühing HG ARHITEKTUUR koostatud töö

„Reidumägi“ põhimõtetest.

Hoonestus peab varieeruma nii kõrguslikult kui kujunduslikult. Narva maantee äärse

hoonestuse puhul rakendada astmeliselt langeva kõrguse põhimõtet.

Hoonestusviis on perimetraalne.

Katusekalle 0-15°. Kogukonnahooned, varjualused vms võivad olla suurema

katusekaldega.

Eluruumide laiendusena kavandada rõdud, terrassid, hoovialad.

Korteritele võib hoonestusala piires projekteerida rõdud, mida ei arvestata brutopinna

hulka ning mis võivad ulatuda kuni 2 m kaugusele hoone välisseinast. Klaasitud rõdud

tuleb arvestada suletud brutopinna hulka.

Enamikele korteritele kavandada tervikuna või osaliselt klaasitud rõdu, mille suurus on

piisav suvemööbli paigaldamiseks (soovitatavalt ca 10–20% korteri pinnast).

Hoonetes projekteerida eri suurustega korterid: vähemalt 50% korteritest kolmetoalised,

sh neist vähemalt 10% nelja-, viie- ja kuuetoalised.

Lapsevankrite ja -kärude hoiuruumid näha ette tänava tasandil hoone sissepääsu lähedal

ning võimalusel õuest otsepääsuga ruumi.

Hoone katusele võib paigaldada päikesepaneele ja jahutusagregaate. Lahenduse puhul

on oluline, et paneelid sobiksid visuaalselt linnaruumi.

Hoonetesse tuleb vajadusel projekteerida varjendid või varjumiskohad arvestades

projekteerimise ajal varjenditele või varjumiskohtadele esitatavate nõuetega. Varjendi

varuväljapääs võib ulatuda üle detailplaneeringus määratud hoonestusala ning võib

ületada maa-aluse hooneosa ehitusalust pindala.

Hoonetesse projekteerida vajadusel sissepääsud mõlemal pool hoonet.

Tagada nähtavus ülekäiguradadel ja juurdepääsuteede ristmikel.

Tehnoseadmed tuleb projekteerida hoone mahtu või paigaldada katusele varjatult, sh

katusel asuvad päikesepaneelid ja jahutusagregaadid.

Hooneid liigendada horisontaalselt (rõdud, tagasiasted) ja vertikaalselt (erinevad

kõrgused) liigendatud, vältida suurte monotoonsete mahtude kavandamist.

Hoonetele kaaluda katuseterrasside ja/või katusehaljastuse rajamist.

Välisviimistluses kasutada ajas püsivaid ja kvaliteetseid materjale nagu klaas, kivi,

metalldetailid, puit, keraamika, tellis ja betoon. Vältida imiteerivaid materjale ja kirkaid

värve fassaadidel ning eelistada pastelseid toone.

Katusel asuvad piirded, tehnoseadmed vms tuleb arvestada hoone kõrguse sisse.

Tänava ja hoovi tasapinnas nö tummade seinte projekteerimine ei ole lubatud. Sobiliku

linnaruumi rajamiseks tuleb seinasid liigendada haljastuse, jms muude arhitektuursete

lahendustega. Osaliselt maa peale jääv parkimiskorruse osa tuleb peita

maastikutehniliste võtetega.

Rajatiste ehitus- ja kujundusnõuded

• Piirdeaedu mitte kavandada kvartalis, v.a laste mänguväljakute jm väljakute

piiramiseks.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 19157 Tallinn, Lasnamäe LO

Narva mnt 172 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 28.02.2025

23 / 38

Haljastuse projekteerimise, rajamise ja hoolduse nõuded

• Soovitatav säilitada võimalikult palju väärtuslikku ja olulist haljastust.

• Istikud ja istutustööd peavad vastama standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad”,

EVS 939:2020 „Puittaimed haljastuses.“ osa 1-4 ja Tallinna Linnavalitsuse

28.09.2011 määruse nr 112 „Avalikule alale puude istutamise kord“ nõuetele.

• Ehituse käigus tuleb tagada säilitatavatele puudele igakülgne kaitse.

• Tehnovõrkude kaitsevööndite läheduse tõttu tuleb puude istutamisel arvestada

juurte tõkestamise meetmetega (juuretõkkekangas).

• Puudel ja põõsastel tuleb teostada hoolduslõikus, eemaldades kuivanud oksad ja

oksatüükad.

• Asendusistutus projekteerida maksimaalselt planeeringualale.

Asendusistutus, mida ei ole võimalik teha planeeringualal, rajatakse

linnaosavalitsuse või Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti poolt määratud

kohta.

• Ehitusprojekti koosseisus koostada piirkonda sobiv terviklik väliruumi lahendus

(lisaks uushaljastusele ning mänguväljakule ka puhkeala lahendus).

Projekteerimistöödesse kaasata maastikuarhitekt.

• Tänavhaljastus projekterida võimalikult mitmerindeliselt (nt kõrg- ja

madalhaljastus vaheldumisi), et tõsta linnas elurikkust.

• Haljastuse projekteerimisel tagada nähtavus ülekäiguradadel ja juurdepääsuteede

ristmikel.

• Haljastus tuleb projekteerida võimalikult kompaktsete aladena.

• Haljasalade projekteerimisel kasutada sademevee käitlemisel innovaatilisi

lahendusi (katusehaljastuse rajamine, kasutamine kastmiseks, olmes jne).

• Hooviala teedevõrk projekteerida nii, et ei häiritaks ülemäära esimese korruse

terrasside privaatsust.

Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks

Liikluskorralduse alased nõuded

• Teed, parkimiskohad jm liiklusrajatised peavad vastama Eesti Standardi EVS 843

„Linnatänavad“ nõuetele.

• Panduste pikikalle soovituslikult kuni 10%.

• Parklast väljasõitude ja kergliiklusteede ristumiskohtades tagada hea nähtavus

ning jalakäijate turvalisus.

• Tagada nähtavust ülekäiguradadel ja juurdepääsuteede ristmikel.

• Mitte kavandada sõidukite teenindusteele ja segakasutusalale pealesõite

ülekäigurajalt.

• Segaliiklusala projekteerimisel ette näha meetmeid, mis tagaksid kergliiklejate

eesõiguse eelkõige kujunduslike võtetega, mitte füüsiliste tõketega (nt

pinnakattematerjalid, tee kõverus vms).

• Teenindusautode peatumiseks hoovialal näha ette hajumiskohad (kõnnitee

laiendused) hoonete juurdepääsude juures, et tagada jalakäijate takistuseta

liikumist. Hajumiskohtade asukoht täpsustub ehitusprojektis.

• Rattaparkimiskohad projekteerida igapäevaselt mugavalt kasutatavana.

Rattahoiuruumid planeerida hoonesse tänavatasandilt, hoone sissepääsu lähedale

või maa-alusele korrusele. Täpne asukoht määratakse ehitusprojektis.

• Parkimiskohtade arvu projekteerida vastavalt koostamisel ajal kehtivatele

õigusaktidele.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 19157 Tallinn, Lasnamäe LO

Narva mnt 172 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 28.02.2025

24 / 38

Keskkonnaalased nõuded

Rohttaimestiku uuringust tulenevad nõuded:

• Tervikuna on soovitav säilitada kinnistu põhjaosas paiknev kuiva looniidu kooslus.

Kuivõrd koosluses valitsevad valguslembesed taimed, ei tohi muuta

valgustingimusi.

• Tasandatud pinnasekuhilate põhjaservast tuleb likvideerida kanada kuldvitsa 10

õisikuvarrega kogumik (koordinaadid 59.45419, 24.88799).

• Teeserva ja tasandatud pinnasekuhilate kasvukohatüübi loodeservast Priisle tee 1

laste mänguväljaku lähedalt on soovitav ohutuse huvides välja rohida mürgised

taimed koerapöörirohi ja täpiline surmaputk.

Rohttaimestiku hinnangu terviktekst vt lisa 4.1.

Dendroloogilisest uuringust tulenevad nõuded:

• IV väärtusklassi kuuluvaid puid ja põõsaid võib soovi korral säilitada, kuid need on

soovitatav pigem likvideerida või asendada.

Dendroloogilise hinnangu terviktekst vt lisa 4.2.

Liiklusmüra hinnangust tulenevad nõuded:

Planeeringu realiseerimise järgses olukorras (arvestades planeeringu realiseerimise korral

lisanduvat liiklust ning vähesel määral ka liikluskoormuste üldist kasvu) vastab

planeeringualale kavandatud hoonestusaladel ja hoonete fassaadil esinev müratase III

kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse nõuetele (70 dB päeval/60 dB öösel). Samuti on

tänu perimetraalsele hoonestusele head tingimused (sh müra sihtväärtusele vastav

olukord) tagatud hoonete hoovipoolsetel külgedel ning hoovipoolsele alale kavandatud

mänguväljakute ja puhkealade piirkonnas.

Planeeritaval alal on võimalik tagada head tingimused vastavalt hoonete/ruumide ja ka

õueala reaalsele kasutusotstarbele. Hoonete siseruumides heade tingimuste tagamiseks

tuleb müra suhtes tundliku funktsiooniga hoonete ja ruumide rajamisel järgida

asjakohast heliisolatsiooninõudeid käsitlevat standardit (hetkeseisuga on standardiks

EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest), mille kohaselt:

• Kavandades eluruume (elu- ja magamisruumid korteris) Ld 66-70 dB müratsooni

(eelkõige Narva maantee ja Priisle tee poolsed küljed) on standardi kohane

välispiirde (välissein koos akendega) ühisisolatsiooni nõue 45 dB. Vaadates

täpsemalt mürataseme muutlikust ööpäeva lõikes ning eluruumide normtasemeid

(elu – ja magamisruumides on siseruumide normtasemed vastavalt 40 dB päeval

ja 30 dB öösel), tagab siseruumide normtaseme ka välispiirde ühisisolatsioon

vahemikus 40 … 45 dB.

• Hoovipoolsel küljel eluruumide rajamisel on soovitatav lähtuda välispiirde

ühisisolatsiooni minimaalsest väärtusest suurusjärgus ca 40 dB.

• Bürooruumide ja nendega võrdsustatud tööruumide (administratiivruumid)

rajamisel on soovituslik välispiirde ühisisolatsiooni nõue minimaalselt 35 dB.

• Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava

heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.

• Hoonete kõrgema mürafooniga külgedel (eelkõige Narva maantee ja Priisle tee

poolsed küljed) on võimalusel soovitatav maksimaalselt ette näha müra suhtes

vähem tundlikke ruume (esik, koridorid, samuti köök, wc, vannituba jm

abiruumid).

• Magamisruumid on võimalusel soovitatav paigutada hoonete hoovipoolsele küljele.

Samas on asjakohaste heliisolatsiooninõuete järgimisel tagatud siseruumides head

tingimused ka teepoolsetel külgedel ning seetõttu ei ole mõistlik tubade jaotuse

osas ka liiga rangeid piiranguid seada.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 19157 Tallinn, Lasnamäe LO

Narva mnt 172 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 28.02.2025

25 / 38

• Planeeringuala sees on võimalik ette näha headele tingimustele vastavad

mänguväljakute piirkonnad või puhkealad.

Geoloogiistest ja hüdrogeoloogilistest tingimustest tulenevad nõuded:

• Ehitussüvendi põhja absoluutkõrguseks on võetud 27,50 m, mille rajamissügavuse

korral ei kaevata graptoliitargilliiti kogupaksuses välja. Väljakaevatava

graptoargilliidi maht on orienteeruvalt 16 100 m3. Graptoliitargilliidi käitlemise

juhendi kohaselt on üle 10 m3 suuruste koguste korral rangelt soovituslik omada

eksperdi poolt koostatud eriprojekti koos koha leidmisega, kus välja kaevatud

materjali igati ohutult ladestada. Vastav projekt koostada hoone projekteerimise

käigus.

• Graptoliitargilliidi kiirgusohtu osas võib konsulteerida Keskkonnaameti

kiirguskaitse ja kiirgusseire bürooga.

• Graptoliitargilliit on isesüttimise ohtlik. Isesüttimise vältimiseks tuleb võtta

gratoliitargilliiti sisaldavad kuhjad pideva jälgimise alla ning likvideerida need

hiljemalt kahe nädala jooksul.

• Ladestamisel isesüttimise vältimiseks tuleb argilliit matta horisontaalse kihina ning

katta teiste materjalidega (liiv, kruus, savi, ehitusjäätmed, lubjakivikillustik jne).

• Vundamendikaevise rajamisel tuleb vältida ajutist argilliidi ladestamist järskude

nõlvadega kuhilatesse. Nõlva kalle ei tohi ületada 6° (1:10).

• Soovitatav on argilliit koheselt ehitusobjektilt ära transportida ja ladestamise või

kasutamise kohas koheselt tasandada.

• Graptoliitargilliidi leostumise protsessis võivad vabaneda argilliidis sisalduvad

raskmetallid. Kõige optimaalsemaks lahenduseks on argilliidi paigutamine

pinnasekihi alla piisavalt sügavale ning kasutada happelise keskkonna

neutraliseerimiseks karbonaatseid mineraale (nt lubjakivikillustiku või

- sõelmetega), see tähendab, et argilliit tuleb segada karbonaatse materjaliga või

kasutada karbonaatset kivimit alus- ja pealiskihis.

• Graptoliitargilliit katta koheselt, kuid mitte hiljem kui 2 nädala jooksul

paesõelmete või paešlammi vähemalt 0,5 m paksuse kihiga. See kiht takistab õhu

juurdepääsu ja tekitab vajaliku happelisuse puhverdamistsooni, juhul kui püriidi

oksüdeerumine siiski vallis aset leiab. Paešlammile paigaldada tehnoloogiliselt

vajalik pinnasekiht.

• Vundamendikaevise rajamisel tuleb arvestada, et kaevise võõrandamiseks või

väljaspool kinnisasja kasutamiseks tuleb taotleda Keskkonnaametilt vastav luba.

• Graptoliitargilliidi käitlemisel on igakordselt vajalik spetsiifiline lahendus (projekt).

Projekt on soovitatav kooskõlastada Keskkonnaameti jäätmebürooga ning

kiirguskaitse ja kiirgusseire bürooga.

• Hoonete rajamisel piirkonda, kus graptoliitargilliidi kiht paikneb maapõues

maapinnale väga lähedal (ka täitepinnases), tuleb ehitada radoonikindlatena.

• Soovitav on rajada sademevee ärajuhtimise võimalus Pirita jõkke.

Põhjavee kaitseks arvestada ehitusprojektis ja ehituse käigus:

• et ehitussüvendi põhi jääb absoluutkõrgusele 27,50 m, ehk valdavalt kõrgemale

põhjaveekihi veetasemest. Ehitussüvendi kuivana hoidmiseks tuleb veetaset

alandada 2,15 m, selleks vajaliku ärajuhitava vee maksimaalne kogus on 1l/s;

• et rajatava hoonestuse keldrid takistavad põhjavee valgumist ala madalama

kirdeosa suunas. Keldrite kuivana hoidmiseks tuleks nad teha veekindel või rajada

drenaaž.

• vee kasutamist ja kaitset reguleerivaid veeseadust ja selle alusel välja antud

määrusi:

- veeseadus,

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 19157 Tallinn, Lasnamäe LO

Narva mnt 172 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 28.02.2025

26 / 38

- Keskkonnaministri 01.10.2021 määrus nr 61 – Nõuded reovee puhastamise ning

heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta,

nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteaine sisalduse piirväärtused;

- Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 – Kanalisatsiooniehitise

planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja

täpsustatud ulatus.

Veeseadus § 127 sätestab: Heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole

lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 m

sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist Sademevee käitlemisel tuleb eelistada

lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides

sademevee reostust;

Veeseadus § 129 sätestab:

- Sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest

vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostust.

- Sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu

rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis

võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu,

vältides sademevee reostumist, ei käsitata sademevee suublasse juhtimisena

käesoleva seaduse tähenduses.

- Sademevee saasteainesisalduse piirväärtused ja suublasse juhtimise ning seire

nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega sademevee

pinnasesse juhtimine veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal on keelatud;

- Sademevee pinnasesse juhtimine veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal on

keelatud.

Keskkonnaministri 01.10.2021 määrus nr 61 sätestab:

- Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m

ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale

aluspõhja kivimitest.

Radooniriski uuringust tulenevad nõuded:

• Hoonete ehituse käigus tagada eriti hoolikas ehituse teostus radooni hoonesse

sattumise vältimiseks ning rakendada komplektseid radoonikaitse meetmeid, sest

territooriumil on ülikõrge radoonisisaldusega pinnas. Lähtuda Eesti standardist

EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes.

Nõuded vertikaalplaneerimiseks:

• Vertikaalplaneerimisega ei tohi juhtida täiendavat sademevett naaberkinnistutele.

• Haljastatud krundiosadele sattunud sademevesi hajutada osaliselt pinnasesse.

• Kõvakattega krundiosal koguda sademevesi restkaevudesse.

• Maa-aluste parklate heitvesi puhastada lokaalselt ja juhtida reoveekanalisatsiooni.

• Nii vertikaalplaneerimise kui ka sademevee ärajuhtimise lahendus täpsustada

ehitusprojektis.

Üldised nõuded ehitustööde korraldamiseks:

• Detailplaneeringu realiseerimiseks vajalike teede ja tehnovõrkude (sh

ümbertõstetavad tehnorajatised) ehitusloa/ehitusteatised peavad olema välja

antud enne või samaaegselt detailplaneeringu kohaste hoonete ehituslubadega.

Hoone ehitustöödega saab alustada peale ehitusalast ümber tõstetavate

tehnovõrkude ümber ehitamist.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 19157 Tallinn, Lasnamäe LO

Narva mnt 172 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 28.02.2025

27 / 38

Insolatsioonitingimustest tulenevad nõuded:

• Hooned projekteerida nii, et eluruumides oleks tagatud piisav insolatsiooni kestus

vastavalt projekteerimise ajal kehtivatele normidele;

• Korterites insolatsiooni tagamiseks projekteerida vajadusel läbi maja asetsevaid

kortereid;

• Korterite paiknemise projekteerimisel teha täiendavad insolatsioonianalüüsid.

Muud nõuded

• Rajatavad hooned peavad järgima energiatõhususe miinimumnõudeid vastavalt

ettevõtlus ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018 määrusele nr 63 „Hoone

energiatõhususe miinimumnõuded“.

• Arvestada EVS-EN 17037 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.

• Elamute projekteerimisel järgida põhimõtet, et vaikust nõudvaid ruume

(magamistube) ei ole soovitatav paigutada Narva mnt ja Priisle tee poolsetele

külgedele.

• Mänguväljakute planeerimisel kõikide vanusegruppidega ning võimalusel kasutada

universaalset disaini. Tagada erivajadustega inimestele ligipääs.

• Maa-aluste parkimiskorruste ehitusprojekti koostamisel tuleb välja selgitada,

milline on väljatava lubjakivi maht ning milline lahendusviisidest (lõhkamine või

piikamine) on selleks sobilikum. Samuti tuleb selgitada, kus toimub lubjakivi

edasine töötlus.

• Soojussaare tekkimise vältimiseks ja leevendamiseks kasutatakse planeeringu alal

järgmised meetmed:

− Planeeringu alal planeeritakse kohustuslik haljasala suurusega vähemalt

30% ala pindalast;

− Kruntidele planeeritakse katusehaljastus.

Hoone ehitusprojektide koostamisel kaaluda hoone katusele haljastuse

projekteerimist (nt muruala) või päikesepaneelide võimaluse paigaldamist, mis

vähendaks soojuse akumuleerimist katusel.

• Planeeringu alal asub II väärtusklassi kasvukohatüüp kuiv looniit. Kasvukohatüübi

säilitamiseks samas pindalalises mahus töötada välja koostöös Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalametiga ning vajadusel Tallinna Botaanikaaiaga

ehitusprojekti koostamise käigus:

− luua hoonete vahele avalikku ruumi koos elurikkust tõstvate

haljastuslahendustega – rohkelt niidualasid, põõsastikke jne.

− või pinnase teisaldamiseks valida uus sobilik koht.

• Ehitusprojekti koostamisel näha ette võimalusel hooviala väljakul/puhkealal

katusehaljastuse rajamist.

• Juhul kui rattaparkimiskohti planeeritakse hoonete keldrikorrustele tuleb

ehitusprojekti staadiumis ette näha turvaline ja mugavalt kasutatav juurdepääs

rattaruumile nii jala, kui ka rattaga.

• Kaubanduspinnad projekteerida avatuna visuaalselt ümbritsevase linnaruumi.

Sissepääsude ette kavandada piisavad hajumisalad koos rattaparklatega.

• Esimeste korrusete korteritele võib projekteerida terrasse.

• Hoonete püstitamisel, mille teenindamiseks on ettenähtud vähemalt 10

parkimiskohta, tuleb arvestada Ehitusseadustiku § 651 sisalduva nõudega

elektriautode laadimistaristu paigaldamiseks.

• Tehnoseadmed (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valida ja

paigutada selliselt, et müratasemed vastaksid nii planeeritaval alal kui lähedusse

jäävatel elamualadel normile.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 19157 Tallinn, Lasnamäe LO

Narva mnt 172 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 28.02.2025

28 / 38

Tuleohutusnõuded

Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele

nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.

• Tule leviku takistamiseks projekteerida uued hooned TP-1 tuleohutusklassile

vastavalt.

• Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks

juurdepääs ettenähtud päästevahenditega vastavalt Eesti standardile

EVS 812-7:2018 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.

• Hooned on kavandatud naaberhoonetest vähemalt 8 m kaugusele. Alla 8 m

vahekaugusele kavandatud hoonete püstitamiseks on määratud tulemüüri vajadus

(vt lisa 8.1 Hoonestuskava). Tulemüüri asukoht ja ulatus täpsustatakse

ehitusprojektis vastavalt Eesti standardile EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus.

Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.

• Päästetehnikaga tagada juurdepääs hoonete sissepääsude, hädaväljapääsude ja

päästemeeskonna sisenemistee vahetusse lähedusse. Hoonete hädaväljapääsude

asukohad täpsustuvad hoonete ehitusprojektides.

• Redelautoga tagada juurdepääs hoonete hädaväljapääsude juurde Narva

maanteelt, Priisle teelt ning tänava äärse kavandatud hoonestuse vahelt, krundilt

pos 4 ning tänava äärse kavandatud hoonestuse vahel. Redelautoga juurdepääsud

on tähistatud põhijoonisel DP-2 ning täpsustuvad ehitusprojektides.

Kuritegevuse riske vähendavad abinõud

Kuritegevuse riskide vähendamiseks on rakendatud Eesti Standardis EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“

toodud soovitusi:

• kavandatud linnaehituslikud muudatused säilitavad lähiala sotsiaalse keskkonna ja

võrgustiku;

• Planeeringus käsitletud kvartal on mitmefunktsiooniline ning planeeritud

otstarbega hooned ei muuda piirkonna üldist funktsionaalset tasakaalu.

Hoonetesse on kavandatud nii äri- kui eluruume. See tagab inimeste kohaloleku

ööpäeva ringselt ja seega kontrolli avaliku ruumi üle ja sisehoovi üle.

• Rekreatsioonialad ja laste mänguväljakud ning pääsud parklatesse on planeeritud

akendest hästi jälgitavad.

• Maa-aluste parkimiskorruste planeerimisega on vähendatud autodega seotud

kuritegude riski.

• Vandalismiaktide ja sissemurdmiste riski vähendamiseks projekteerida hoonele

vastupidavad uksed ja aknad.

Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas

Tehnovõrkude projekteerimiseks tuleb võrguvaldajatelt taotleda tehnilised tingimused.

Alad, mille ulatuses on vaja seada servituut tehnovõrkude rajamiseks ja kasutamiseks on

detailplaneeringu joonistel tähistatud. Notariaalsed lepingud servituutide seadmiseks

tuleb sõlmida enne tehnovõrkude ehitamist.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 19157 Tallinn, Lasnamäe LO

Narva mnt 172 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 28.02.2025

29 / 38

Veevarustus ja kanalisatsioon:

• Veevarustuse ning reovee ja sademevee ärajuhtimise lahendused (sh

kinnistuväliste vee ja kanalisatsiooni ühistorustike väljaehitamise mahud)

kuuluvad täpsustamisele ehitusprojekti koostamisel.

• Ehitusprojekti koostamiseks taotleda AKTSIASELTS-ilt TALLINNA VESI tehnilised

tingimused.

Elektrivarustus:

• Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt Elektrilevi OÜ-ga.

Sidevarustus (Aktsiaselts Telset):

• Ehitustööd teostada vastavalt seletuskirja Töö nr. 19157, p.1.3 *Sidevarustus*,

telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr. 09-23-1 , 13.04.2023.a. ja

Aktsiaseltsi Telset antud kooskõlastusele.

• Ühinemisel Telseti sidevõrguga näha ette sidekaevust KLNT-487 kaev asub

kinnistu Narva mnt.174e juures (elektrijaam). Sisendid objektini/hooneni ( Narva

mnt. 174h) näha ette ainult sidekaevudest (KKS-2B s.o. ülemine osa ja alusplaat)

ühetorulisena (TEL OPTO, Ø100 mm x 4,8; A tugevusklassiga). Lubatud kasutada

kaartorusid. Hoone sisend lõppeb hoone tehnilises ruumis. Ka hoonetesse

sisenemisel võimalusel mitte kasutada paindtoru. Ühinemine Telseti sidevõrguga

ettenähtud alates olemasolevast sidekanalisatsioonist kinnistu.

• Planeeritud trepini viiva kaldtee alla jääv Aktsiaselts Telset sidekanalisatsioon on

ettenähtud kaitsta r/b kaitseplaatidega joonisel märgistatud ulatuses. Sidekaevu

KLNT-486 rekonstrueerimise vajadus ja maht täpsustatakse ehitusprojekti

staadiumis.

• Tööle tuleb saada tööluba. Olemasolevad sidetorud on vaja šurfida

Sidekanalisatsiooni kaitsevööndis (2 meetrit mõlemale poole trassi) tuleb

kaevetööd võimaluse korral teha käsitsi). Enne Aktsiaselts Telset

sidekanalisatsiooni kaitsevööndis kaevetööde alustamist kutsuda kohale

Aktsiaselts Telset esindaja tel. 657 1101, 5660 8198, info- 6356535, e-mail:

[email protected]: tööpäeva enne kaevetööde algust,1 tööpäev enne sidetrassil

tööde algust.

• Tööde teostamisel tuleb lähtuda sideehitise/liinirajatise kaitsevööndis tegutsemise

nõuetest. Tagada Aktsiaselts Telset olemasolevate sideehitiste nõuetekohane

kaitsmine /säilimine. Töid võib teostada ainult Aktsiaselts Telset või Aktsiaseltsi

Telset poolt aktsepteeritud juriidiline isik antud kirjaliku tööloa alusel. Peale tööde

lõpetamist esitama ülevaatuseks kaetud tööd ja aktid ning lõpetama käesoleva

tööloa.

• Täitedokumentatsioon esitada Aktsiaseltsile Telset digitaalselt e-mail teel

[email protected] või [email protected] ühe nädala jooksul peale tööde lõpetamist,

juhul kui töid ei teosta Aktsiaselts Telset.

• Telseti sidekanalisatsiooni kaitsevööndis töötamisel järelevalve teostamise eest

tasub ehitaja. Pärast tööde lõpetamist kontrollitakse Aktsiaseltsi Telset poolt

kanalisatsiooni läbitavust. Kanalisatsiooni mitteläbitavuse korral tuleb rikked

likvideerida. Tööde eest tasub ehitaja.

• Sidekanalisatsiooni ja uue trassi ristumise kohal vajaduse korral taastada

hoiatuslint. Küsimused, mis on seotud side(Telset)-ja uue trassi ristumistega,

lahendada koha peal Telseti esindaja juuresolekul.

• Külmunud pinnase puhul võib Aktsiaselts Telset keelata kaevetööde teostamist

sidekanalisatsiooni kaitsetsoonis (2 meetrit sidetorust mõlemale poole).

Sidevarustus (Telia Eesti AS):

• Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel

tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 19157 Tallinn, Lasnamäe LO

Narva mnt 172 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 28.02.2025

30 / 38

• Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud

nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“,

kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest.

• Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia sideehitise kaitsevööndis

tegutsemiseks.

• Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune

tegevus, mis võib ohustada sideehitist.

• Tegutsemisluba taotleda hiljemalt 5 tööpäeva enne planeeritud tegevuste algust

ja soovitud väljakutse aega Telia Ehitajate portaalis.

Tänavavalgustus:

• Põhi- või tööprojekti jaoks taodelda uued tehnilised tingimused.

• Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.

• Kooskõlastatud ainult detailplaneeringu osa, tänavavalgustus tuleb lahendada

eraldi projektiga.

Soojusvarustus:

• Üksikute objektide soojusvarustuse lahendamiseks ja soojustorustiku

projekteerimiseks taotleda ASi Utilitas Tallinn tehnilised tingimused.

• Järgnevas projekteerimise staadiumis:

a. ette näha Priisle tee 2 olemasoleva soojustorustiku ümberühendamine

planeeritavalt soojustorustikult eesmärgiga vältida tänavamaal kulgevaid

paralleelseid soojustorustikke.

b. vajadusel täiendada olemasoleva/planeeritud soojustorustiku kulgemisjoont

viisil, et oleks tagatud standardiga EVS-EN13941 lubatud piiridesse jäävad

torustiku paigalduspinged ja –pikkused.

Muud nõuded:

• Ülekäikude kohtades projekteerida normikohane valgustus (valgustus sõidutee

mõlemal pool).

• Tehnovõrkude trassi valikul tuleb lähtuda Ehitusseadustiku § 70 sätetest.

• Ehitusprojektide koostamisel tuleb lähtuda projekteerimise ajal kehtivatest, nii

riigi kui linna, õigusaktidest ja standarditest ning ametkondlikest juhenditest.

• Ehitusprojekti koostamisel kaaluda vajadus võimalike ühiskanalisatsioonist (nii

reo- kui sademeveekanalisatsioon) võimalike uputusi vältiva tehnilise lahenduse

kasutamist või käsitleda vajadusel meetmeid võimalikest üleujutustest tulenevate

kahjude ärahoidmiseks või minimiseerimiseks (nt ette näha pumplate

projekteerimist).

• ÜVK torustikega liitumine toimub piirkondliku vee-ettevõttega sõlmitava

liitumislepingu tingimustel. Kui Priisle tee sademevee kanalisatsioon ei ole

vee-ettevõtte omanduses tuleb sademevee ärajuhtimisel sõlmida liitumisleping

toru omanikuga tema tingimustel, mis peavad arvestama ASTV, kui eelvoolutoru

omaniku, poolt esitatavate tingimustega. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga

liitumine ja kasutamine toimub ÜVVKS ja linna vastavate eeskirjade ning

vee-ettevõtjaga sõlmitavate lepingute alusel.

• Kruntidelt pos 1 ja 3 sademevee ärajuhtimiseks kaaluda ehitusprojektide

koostamisel sademevee pumpamist vajadusel.

Täiendavate uuringute vajadus

• Enne hoonete ehitamist tuleb planeeritaval maa-alal teha täiendav rohttaimede

uuring.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 19157 Tallinn, Lasnamäe LO

Narva mnt 172 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 28.02.2025

31 / 38

7 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITAVA ALA RUUMILISE

ARENGU EESMÄRKIDELE JA LÄHTEDOKUMENTIDELE

Vastavus ruumilise arengu eesmärkidele

• Linnaruumi korrastamiseks, piirkonnale iseloomuliku hoonestusstruktuuri

jätkamiseks, turvalise ja vaikse hooviala kujundamiseks on kavandatud

perimetraalne hoonestus.

• Kavandatud on hoonestus, mis on tasakaalus olemasolema muutliku reljeefiga.

• Jalakäijate ja jalgratturite liikumistingimuste parandamiseks on planeeritud

täiendavad kergliiklusted.

• Lisaks elamutele on kavandatud äriruumid erinevate teenuste pakkumiseks.

• Kvartali kesksele alale on kavandatud rekreatsioonialad kogu perega aja

veetmiseks.

Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle

arenguvõimalustele, avalikele huvidele ja väärtustele

• Arhitektuurikonkursi tulemusena projekteeritud hooned moodustavad sujuva

ülemineku Priisle teelt Narva maanteele.

• Koos hoonete projekteerimisega lahendatakse ka krundi välisruum, sh läbi krundi

kulgev avalik ohutu kergliiklusala, mis lühendab kergliiklejate teekonda Narva

maanteele ning maantee ääres planeeritud ja perspektiivse bussipeatustele.

• Piirkonda lisandub täiendavaid töökohti, mis annab võimaluse piirkonna elanikele

leida töökoht kodule lähemal, vähendades nii pendelrännet teistesse

linnaosadesse.

Vastavus Lasnamäe elamualade üldplaneeringule

Lasnamäe elamualade üldplaneeringu järgi asub kinnistu korterelamute alal ettevõtlusala

kõrvalotstarbega, kuhu võib kavandada korruselamuid ning elanikele vajalikke

üldkasutatavaid haljas- ja rekreatsioonialasid. Kõrvalotstarbena sobivad alale väikesed

elanikke teenindavad kaubandus-, äri-, teenindus-, toitlustus- ja büroohooned ning vaba

aja veetmisega seonduvad ettevõtted. Lubatud hoonestustihedus on kuni 1,5.

Detailplaneeringus on kavandatud hoonestustihedus kuni 1,2.

Lasnamäe elamualade üldplaneeringu järgi asub kinnistu planeeritavas parklinnas, kus on

nõutud haljastusprotsent 30%. Selle hulka ei kuulu katuse- ja garaažipealne jm

maapinnaga ühendamata haljastus. Detailplaneeringus on kavandatud kogu ala

haljastuse osakaaluks vähemalt 30%.

Priisle tee ja Narva maantee on tänavahaljastuse vajadusega tänavad. Mõlema tänava

äärde on kavandatud tänavahaljastus.

Detailplaneeringu lahendus vastab Lasnamäe elamualade üldplaneeringu tingimustele.

Kehtiva detailplaneeringu kehtetuks muutmine

Planeeritava ala kohta ei ole varem detailplaneeringut kehtestatud.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 19157 Tallinn, Lasnamäe LO

Narva mnt 172 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 28.02.2025

32 / 38

Vastavus algatamise korralduses esitatud tingimustele

Detailplaneeringu algatamise otsuses määrati planeeringu koostamiseks järgnevad

lisanõuded:

1. hoonestustihedus kavandada kuni 1,2;

Täidetud.

2. kavandada äripindade osakaal planeeritavatel kruntidel kokku vähemalt 5%;

Täidetud.

3. kavandada keskmine suletud brutopind ühe korteri kohta vähemalt 80 m2.

Hoonetes näha ette eri suurustega korterid, kavandada vähemalt 50% korteritest

kolmetoalised, sh neist vähemalt 10% nelja-, viie- ja kuuetoalised;

Täidetud. Orienteeruva korterite arvu arvutamisel on arvestatud keskmine suletud

brutopind ühe korteri kohta vähemalt 80 m2. Korterite osakaalu tingimus on

lisatud seletuskirja punkti 6.3 Hoonete olulised arhitektuursed tingimused.

4. analüüsida kavandatavate hoonete insolatsiooni tingimusi eesmärgiga tagada

hoonetes ja peamistel puhkealadel hea insolatsioon. Samuti analüüsida, kuidas

kavandatav hoonestus mõjutab Priisle tee 1 kinnistule ehitatava mänguväljaku

valgustingimusi;

Täidetud. Insolatsiooni tingimused on tagatud planeeritud hoonetes, Priisle tee 1

kinnistul olemasoleva mänguväljaku valgustingimusi on tagatud.

Insolatsioonianalüüs vt lisa 4.5.

5. kavandada elamutele privaatsed/poolprivaatsed õuealad, mis siduda keskse

rohealaga ühtseks tervikuks;

Täidetud. Planeeritud jalgrajade võimalikud asukohad vt põhijoonis DP-2.

6. määrata vajadusel avalikult kasutatavad alad;

Täidetud. Krundid pos 4, 5 ja 6 võõrandatakse tasuta pärast rajatiste

väljaehitamist üle Tallinna linnale.

Kruntidel pos 2 ja 3 on määratud avalikult kasutatavad kergliiklusteed.

7. hooviala väljaku ja teedevõrgustiku planeerimisel lähtuda inimmõõtmelisest

ruumist ja vähendada kõvakatete pinda;

Täidetud. Kvartali hoovialale on kavandatud kergliiklusteed laiusega 3,5 – 4 m.

8. käidelda sademevesi maksimaalselt omal kinnistul (immutada pinnasesse, koguda

vahemahutitesse), seetõttu on soovitav kavandada võimalikult vähe kõvakattega

alasid ja maaga mitteseotud (maa-aluse parkla pealset) haljastust. Sademevee

käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18

kinnitatud „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030" seisukohtadest. Läbi viia

geoloogiline uuring, mille raames välja selgitada, kas planeeringuala geoloogilised

tingimused vastavad veeseaduses toodud nõuetele, et sademevett pinnasesse

immutada;

Täidetud. Geoloogiliste tingimuste väljaselgitamiseks on viidud läbi geoloogiline

uuring, vt lisa 5.5. Geoloogilisest uuringust tulevad tingimuse vt seletuskirja punkt

6.4.2. Planeeringu alal kavandatud haljastusprotsent on 30% ning sademevesi

hajutatakse haljasaladele võimalusel. Hoonestatud kruntidele on kavandatud

sademevee mahutid. Mahutite võimaliku asukohad ja suurused vt tehnovõrkude

koondplaan DP-3. Mahutite vajalikud mahud ja asukohad täpsustatakse

ehitusprojektides.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 19157 Tallinn, Lasnamäe LO

Narva mnt 172 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 28.02.2025

33 / 38

9. maa-aluste parkimiskorruste rajamisel tuleb hüdrogeoloogilise uuringuga välja

selgitada planeeringuala põhjaveetase ja hinnata kaevise rajamisel

väljapumbatava vee kogust. Samuti tuleb välja selgitada graptoliitargiliidi levik

planeeringualal ning selle põhjal hinnata väljakaevatava diktüoneemakilda

kogused ning selgitada käitlusviis;

Täidetud. Geoloogiline uuring vt lisa 5.5. Geoloogilisest uuringust tulevad

tingimuse vt seletuskirja punkt 6.4.2.

10. kavandada parkimiskohtade vajadus Tallinna Linnavolikogu 17. septembri 2020

otsuses nr 84 „Tallinna parkimiskohtade arvu normid“ toodud põhimõtetest

lähtuvalt ning teed, parkimiskohad, manööverdusruum ja muud liiklusrajatised

kavandada vastavalt Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“

Täidetud. Parkimiskohtade normatiivne arvutus vt seletuskirja punkt 4.2

Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted. Maa-aluste korruste

skeemid vt lisa 8.3.

11. kavandada jalgrataste parkimiskohtade vajadus vastavalt Eesti standardile

EVS 843:2016 „Linnatänavad“. Kavandada jalgrattateed, parkimiskohad ja

hoiukohad vastavalt Tallinna rattastrateegiale 2018–2028. Lapsevankrite ja -

kärude hoiuruumid näha ette tänava tasandil hoone sissepääsu lähedal,

jalgrataste parkimiskohad tänava tasandil hoone sissepääsu lähedal, maa-aluses

parklas, hoovialal. Hoovialale näha ette keskkonda sobivad rattavarjualused;

Täidetud. Hoovialale kogumisruumi juurde on kavandatud varjualune

rattaparkimine. Jalgrataste normatiivne arvutus ning tingimused

projekteerimiseks vt seletuskirja punkt 4.2 Liikluskorralduse ja parkimise

korraldamise põhimõtted.

12. käsitleda jäätmete liigiti kogumise vajadust ning olmejäätmete kogumiskohtade

võimalikke lahendusi (sh ligipääsu). Tähistada asukohad põhijoonisel;

Täidetud. Olmejäätmete kogumiskohtade võimalikud asukohad on tähistatud

põhijoonisel DP-2. Seletuskirja punktis3.6 on kirjeldatud kavandatud

jäätmehoolduse põhimõtted.

13. küttevarustuse kavandamisel arvestada Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017

määrusega nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja

sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja

võrguettevõtja arenduskohustus“;

Täidetud. Soojusvarustus vt seletuskirja punkt 4.3.4 Soojusvarustus.

Tehnovõrkude põhimõtteline lahendus vt tehnovõrkude koondplaan DP-3.

14. teha Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse

inventeerimise kord” kohane haljastuse inventeerimine. Kajastada haljastuse

inventuuris mh alal esinevaid looduskaitselisi väärtusi. Kaitstavate taimeliikide

inventuuri välitööd teha ajal, kui neile iseloomulikud määramistunnused on

nähtaval. Inventuuri peab tegema kaitstavaid taimeliike tundev ekspert;

Täidetud. Aruanne taimekooslustest, kaitstavatest ja looduslikku tasakaalu

ohustavatest taimeliikidest vt lisa 4.1, koostaja on O. Abner. Dendroloogiline

hinnang vt lisa 4.2, koostaja on Ü. Jõgar. Uuringustest tulenevad andmed on

kantud tugiplaanile, vt lisa 6.2.

15. säilitada I ja II väärtusklassi ning võimalusel III väärtusklassi haljastus.

Säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat,

tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi mitte kavandada. Puude

likvideerimisel näidata planeeringus asendusistutuste asukohad. Asendusistutus

kavandada maksimaalselt planeeringualale;

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 19157 Tallinn, Lasnamäe LO

Narva mnt 172 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 28.02.2025

34 / 38

Täidetud. Priisle tee ääres kasvavaid II väärtusklassi haljastuslike objekte on

ettenähtud ümber istutada planeeringu ala ulatuses Priisle tee äärde nii, et tagada

puudele kasvutingimused, paigalda tehnovõrke ja rajada transpordimaa taristu

vajalikus mahus.

16. soovituslik on hoone projekteerimisel lähtuda Eesti standardist EVS 840:2017

„Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates

hoonetes" või tellida pädevalt ettevõttelt radoonitaseme mõõtmine pinnases, et

veenduda pinnase ohutuses (mõõtmiste tellimine on samuti soovituslik, sest

vahetult kinnistul ei ole radoonimõõtmisi teostatud).

Täidetud. Detailplaneeringu raames on tehtud radoonitaseme mõõtmine. Uuring vt

lisa 4.3. Uuringust tulenevad tingimused on lisatud seletuskirja p 6.4.2.

Detailplaneeringu algatamise otsuses määrati ehitusprojekti koostamiseks järgnevad

tingimused:

1. elamute projekteerimisel järgida põhimõtet, et vaikust nõudvaid ruume

(magamistube) ei ole soovitatav paigutada Narva mnt ja Priisle tee poolsetele

külgedele;

Täidetud. Tingimus on lisatud seletuskirja punkti p 6.4.3.

2. kavandada eluruumide laiendusena rõdud, terrassid, hoovialad;

Täidetud. Tingimus on lisatud seletuskirja punkti p 6.1.

3. kavandada enamikele korteritele tervikuna või osaliselt klaasitud rõdu, mille

suurus on piisav suvemööbli paigaldamiseks (soovitatavalt ca 10–20% korteri

pinnast);

Täidetud. Tingimus on lisatud seletuskirja punkti p 6.1.

4. rajatavad hooned peavad järgima energiatõhususe miinimumnõudeid vastavalt

ettevõtlusja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018 määrusele nr 63 „Hoone

energiatõhususe miinimumnõuded“;

Täidetud. Tingimus on lisatud seletuskirja punkti p 6.4.3.

5. arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega;

Täidetud. Tingimus on lisatud seletuskirja punkti p 6.4.3.

6. ehitusprojekti koosseisus koostada piirkonda sobiv terviklik väliruumi lahendus

(lisaks uushaljastusele ning mänguväljakule ka puhkeala lahendus).

Projekteerimistöödesse kaasata maastikuarhitekt;

Täidetud. Tingimus on lisatud seletuskirja punkti p 6.3.

7. arvestada mänguväljakute planeerimisel kõikide vanusegruppidega ning

võimalusel kasutada universaalset disaini. Tagada erivajadustega inimestele

ligipääs;

Täidetud. Tingimus on lisatud seletuskirja punkti p 6.4.3

8. tänavhaljastus kavandada võimalikult mitmerindeliselt (nt kõrg- ja madalhaljastus

vaheldumisi), et tõsta linnas elurikkust. Tagada nähtavus ülekäiguradadel ja

juurdepääsuteede ristmikel;

Täidetud. Tingimus on lisatud seletuskirja punkti p 6.3 ja 6.4.1.

9. määrata tingimused segaliiklusala projekteerimiseks, mis tagaksid kergliiklejate

eesõiguse eelkõige kujunduslike võtetega, mitte füüsiliste tõketega. Mitte

kavandada sõidukite teenindusteele ja segakasutusalale pealesõite ülekäigurajalt;

Täidetud. Tingimus on lisatud seletuskirja punkti p 6.4.1.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 19157 Tallinn, Lasnamäe LO

Narva mnt 172 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 28.02.2025

35 / 38

10. kasutada sademevee käitlemisel innovaatilisi lahendusi (katusehaljastuse

rajamine, kasutamine kastmiseks, olmes jne);

Täidetud. Tingimus on lisatud seletuskirja punkti p 4.3.1.

11. lähtuda Eesti standardist EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse

müra eest”. Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile

transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse

akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.

Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks

ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskendusklapid

välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav

müratase oleks ruumis ületatud;

Täidetud. Tingimus on lisatud seletuskirja punkti p 6.4.2

12. maa-aluste parkimiskorruste ehitusprojekti koostamisel tuleb välja selgitada,

milline on väljatava lubjakivi maht ning milline lahendusviisidest (lõhkamine või

piikamine) on selleks sobilikum. Samuti tuleb selgitada, kus toimub lubjakivi

edasine töötlus.

Täidetud. Tingimus on lisatud seletuskirja punkti p p 6.4.3, 6.4.2.

detailplaneeringu käigus koostati geoloogiline ja hüdrogeoloogiline uuring, vt lisa

4.5. Uuringu eesmärgiks on:

- välja selgitada graptoliitargilliidi levik, väljakaevatav kogus ja käitlusviis;

- selgitada põhjavee tasemed ja hinnata keldrite rajamisel kaevisest

väljapumbatava vee kogust;

- hinnata sademevee pinnasesse immutamise võimalusi.

Vastavus lähtedokumenditele

Vastavus riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrusele nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ning Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18.11.2021 käskkirjale

nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend“

Detailplaneering on koostatud ja vormistatud vastavalt määrusele.

Vastavus Eesti standardile EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“

Hooned on kavandatud nii, et kõikides korterites on võimalik tagada piisav

insolatsioonikestus.

Planeeringulahendus vastab Eesti standardile EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik

valgustus elu- ja bürooruumides“.

Vastavus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2020. a veebruari „Ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse

arvutamise juhendile“

Loetakse, et hooned ei mõjuta üksteiste insolatsioonitingimusi, kui nende kõrgused on

võrdsed või väiksemad hoonetevahelisest vahekaugusest.

Priisle tee 1 ja Narva mnt 174b elumajadest jäävad planeeritud hooned kaugusele

vastavalt 28,9 m ja 17,5 m. Planeeritud hoonete kõrgused on 25,7 m krundil pos 1

(Priisle tee 1 poolne osa) ja 16,5 m krundil pos 2 (Narva mnt 174b poolne osa), mis ei

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 19157 Tallinn, Lasnamäe LO

Narva mnt 172 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 28.02.2025

36 / 38

ületa planeeritud ja olemasolevate hoonete vahekaugust. See tähendab, et planeeritud

hooned ei mõjuta insolatsioonikestust olemasolevates hoonete eluruumides.

Planeeritud hoonete asetuse tõttu ei mõjuta kavandatud hoonestus naaberhoonete

insolatsioonitingimusi.

Detailplaneering vastab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juhendile "Ruumi

otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhend".

Planeeritud hoonetes korterite insolatsiooni tagamiseks on määratud tingimused

seletuskirja p 6.4.2 Keskkonnaalased nõuded.

Vastavus siseministri 02.06.2015 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele

nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.

Ehitusprojekti koostamiseks on määratud järgmised nõuded:

• Tule leviku takistamiseks projekteerida hoone TP-1 tuleohutusklassile vastavaks;

• Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks

juurdepääs ettenähtud päästevahenditega vastavalt Eesti standardile

EVS 812-7:2018 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;

• Hooned on kavandatud naaberhoonetest vähemalt 8 m kaugusele. Alla 8 m

vahekaugusele kavandatud hoonete püstitamiseks on määratud tulemüüri vajadus

(vt lisa 8.1 Hoonestuskava).

Vastavus Eesti Standardile EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse

ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“

Kuritegevuse riskide vähendamiseks on rakendatud Eesti Standardis EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“

toodud soovitusi:

• kavandatud linnaehituslikud muudatused säilitavad lähiala sotsiaalse keskkonna ja

võrgustiku;

• planeeringus käsitletud hoonestus on mitmeotstarbeline ning planeeritud

otstarbega hoone ei muuda piirkonna üldist funktsionaalset tasakaalu. Elu- ja

äriruumide olemasolu samal kinnistul tagab turvalisuse aspektist vajaliku elavuse

piirkonnas ööpäevaringselt ja suurendab kontrolli avaliku ruumi üle;

• parkla planeerimisega maa-alusele korrusele on vähendatud autodega seotud

kuritegude riski;

• perimetraalse hoonestusega on tagatud ümbritsevate tänavate jälgitavus;.

• tänava maa-aladele on projekteeritud nõuetekohane tänavavalgustus. Haljasala

valgustus lahendatakse vastavas projektis. Hea nähtavus ja valgustus ennetavad

kuritegusid;

• Hoonete sissepääsud on vahetult ühendatud peamiste jalgradadega.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 19157 Tallinn, Lasnamäe LO

Narva mnt 172 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 28.02.2025

37 / 38

Vastavus Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määrusele nr 9

„Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised

kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus”

Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määrusega nr 9 kinnitatud lisa „Tallinna

kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja

kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus “järgi jääb

planeeritud ala kaugkütte piirkonda.

Uute hoonete soojusvarustus on lahendatud kaugkütte baasil.

Vastavus Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele

nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“

Likvideeritavate puude asemele istutatava haljastuse ühikute arv on arvutatud vastavalt

Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa

andmise kord“. Maksimaalne asendusistutuse arvestuse aluseks olev haljastuse ühikute

arv on 124.

Arvutustega saadud haljastuse ühikute arv on esialgne ja lõplik haljastuse ühikute arv

saadakse raieloa menetlemise käigus pärast ehitusloa väljaandmist.

Vastavus Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“

Planeering on kooskõlas Eesti standardiga EVS 843:2016 „Linnatänavad“.

Priisle tee äärne kergliiklustee on planeeritud 3,5 meetri laiune. Krundi pos 4

tänavaäärne kergliiklustee on planeeritud 2 meetri laiune.

Maa-alusele korrusele viiva panduse kalle on planeeritud 10-12%.

Vastavus Tallinna Linnavolikogu 17.09.2020 otsusele nr 84

„Tallinna parkimiskohtade arvu normid“

Parkimiskohtade vajaduse arvutamisel on lähtutud Tallinna Linnavolikogu 17.09.2020

otsusest nr 84 „Tallinna parkimiskohtade arvu normid“. Krunt asub äärevööndi

piirkonnas. Vahevööndis on arvutuslik parkimiskohtade arv minimaalne võimalik.

Kavandatud hoonete tarbeks võib ette näha vähemalt 508 parkimiskohta, kavandatud on

529.

Vastavus Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 otsusega nr 41 kinnitatud „Tallinna rattastrateegia 2018 – 2028“

Jalgrataste parkimiskohtade vajaduse arvutamisel on aluseks võetud Tallinna

Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolliga nr 41 heakskiidetud Tallinna

rattastrateegia 2018-2028.

Jalgrataste parkimiskohtade vajaduse arvutus on toodud seletuskirjas ptk 3.6. Strateegia

kohaselt on lubatud esialgu alale planeerida vähem jalgratta parkimiskohti ning jätta

võimalus vajadusel kohti juurde luua. Jalgrataste pikaajaline parkimine on ettenähtud

ühisele maa-alusele korrusele. Lühiajaliste parkimiskohtade võimalikud asukohad on

ettenähtud krundi pos 3 kavandatud kogukonnaruumi lähedusse tänava tasandile.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 19157 Tallinn, Lasnamäe LO

Narva mnt 172 kinnistu detailplaneering

Kuupäev: 28.02.2025

38 / 38

Vastavus keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ja mürauuringus

antud soovitustele

Vastavalt detailplaneeringu algatamise otsusele viidi detailplaneeringu koostamise käigus

läbi müratasemete hinnang ja koostati aruanne „Narva mnt 172 kinnistu

detailplaneeringu mürahinnang“ (vt Lisa 4.4), milles antud soovitused ehitusprojektile

müra leevendamiseks on toodud seletuskirja punktis 6.4.2.

Vastavus haljastuse hinnangus antud soovitustele

Haljastuse hinnangus antud soovitused on seletuskirja punktis 6.3 (vt Lisad 4.1 ja 4.2).

Muudatused võrreldes algatatud lahendusettepanekuga

Peamine muudatus võrreldes algatatud lahendusettepanekuga on tehtud

AKTSIASELTSiga TALLINNA VESI koostöö tulemusel:

• nihutatud on hoonestusala Priisle teelt eemale planeeringu ala lääneosas, et

tagada puhast vahekaugust 5 m olemasolevate veevarustuse- ja

kanalisatsioonitorude ja planeeritud hoonete vahel. Algatatud lahenduses

Narva mnt 172 kinnistule kavandatud hoonestus moodustas ühist ehitusjoont

Priisle tee 1 kinnistul olemasoleva hoonega Priisle tee poolt. Hoonestuse

nihutamisel antud lõigul kadus ehitusjoon. Narva mnt 172 kinnistule kavandatud

hoonestus jääb samale ehitusjoonele Narva mnt 174d/1 kinnistule planeeringud

hoonestusega.

Muudatused võrreldes algatatud lahendusettepanekuga, mis on tehtud ametitega koostöö

tulemusel:

• täpsustatud on hoonete kõrgusi ja absoluutkõrgusi;

• täpsustatud on terrassmaja osade jaotust;

• täpsustatud on tänavate äärset parkimiskorda.

Avalikel aruteludel tehtud ettepanekute arvestamine

Eskiislahenduse avalikul arutelul tehtud ettepanekute arvestamine

Eskiislahenduse avalikul väljapanekul ei laekunud ettepanekuid.

Projektijuht

Anna Petrova