Siseministri 7. mai 2024. aasta määruse nr 11 „Veeõnnetuse ennetamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine

1

Siseministri määruse „Siseministri 7. mai 2024. aasta määruse nr 11

„Veeõnnetuse ennetamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“

muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse siseministri 7. mai 2024. aasta määrust nr 11 „Veeõnnetuse ennetamiseks

toetuse andmise tingimused ja kord“ (edaspidi kehtiv määrus), et:

1) võimaldada selle alusel anda veeõnnetuse ennetamiseks riigieelarvelist toetust (edaspidi

toetus) ka 2025. aastal ja raha olemasolu korral järgmistel aastatel ning

2) muuta toetuse taotlemine lihtsamaks ja arusaadavamaks.

Kehtiv määrus on 2024. aastal toetuse andmise kohta. Kuna Päästeametile on eraldatud raha ka

2025. aastal toetuse andmiseks ja raha võib lisanduda ka edaspidi, muudetakse kehtivat määrust

nii, et see ei oleks seotud kindla aastaga. Toetuse andmise põhialuseid, sealhulgas toetatavaid

tegevusi, ei muudeta. Küll aga:

 kaotatakse toetuse saaja kohustus sõlmida toetuse kasutamise leping;

 jäetakse välja kaasfinantseerija ja partneri regulatsioon ning viited riigihangete seadusele;

 sätestatakse õigusselguseks, et toetuse taotlusele (edaspidi taotlus) lisatakse projekti

tegevuste hinnapakkumused ja projekti elluviimise aruandele abikõlbliku kulu tõendid.

Eelnõul on positiivne mõju siseturvalisusele, kuna toetuse andmine võimaldab ennetada vee-

õnnetusi, suurendada veeohutust, parandada elanike ohuteadlikkust ning kujundada vee-

õnnetusi ennetavaid hoiakuid ja käitumist. 2024. aastal anti 39 787,88 eurot toetust, millega

muudeti üheksa veekogukallast ohutumaks.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Päästeameti õigusosakonna õigusloome jurist Kätlin

Tänavots ([email protected]) ja Siseministeeriumi elanikkonnakaitse osakonna

nõunik Mari Tikan ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunik Kadi

Parmas ([email protected]) ja õigusosakonna õigusnõunik Jaanus Põldmaa

(tel 612 5041, [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keele-

toimetaja Heike Olmre (tel 612 5241, [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga, muu menetluses oleva eelnõuga

ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõuga muudetakse kehtivat määrust avaldamismärkega RT I, 10.05.2024, 23.

2

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 21 punktist.

Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks kehtiva määruse § 2 lõiked 3–5, milles on määratletud

terminid kaasfinantseering, kaasfinantseerija ja partner.

1) Kehtiva määruse tähenduses on:

 kaasfinantseering kaasfinantseerija rahaline panus projekti eelarvesse, mis vastab oma-

finantseeringu nõuetele, ja

 kaasfinantseerija füüsiline või juriidiline isik või kohaliku omavalitsuse üksus, kes

panustab rahaliselt projekti eelarvesse.

Projekti elluviimisel on oluline, et toetuse saaja tagaks omafinantseeringu. Seega ei ole vaja

kaasfinantseeringut eraldi reguleerida, vaid see on nii toetuse taotlejale kui ka andjale pigem

koormav. Samuti on oluline, et kulu ei esitataks hüvitamiseks mitmele rahastajale. Kui

toetuse taotleja on samal ajal taotlenud samaks projektiks toetust muust riigieelarvelisest,

Euroopa Liidu või välisabi toetusmeetmest, peab ta seda taotluses märkima (kehtiva

määruse § 11 lg 2 p 10). See võimaldab vajaduse korral selgitada välja, kas muu toetus-

meetme toetus katab vaid omafinantseeringu osa või on tegemist topeltrahastusega.

2) Partner on kehtiva määruse tähenduses füüsiline või juriidiline isik, kellega koostöös

toetuse saaja projekti ellu viib ja kelle osalemine projektis on vajalik soovitud tulemuse

saavutamiseks. Sisuliselt on tegemist koostööpartneriga. Koostöö reguleerimine määruse

tasandil ei ole vajalik.

Kuna info kaasfinantseerija ja partneri kohta ei anna toetuse taotlemisel lisaväärtust, jäetakse

viited neile kehtivast määrusest läbivalt välja. Selliselt lihtsustatakse kokkuvõttes kogu toetuse

andmise korraldust.

Punktidega 2, 6 ja 9 jäetakse kehtiva määruse § 6 lõike 3 punktist 1, § 8 lõikest 3, § 9 lõikest

2, § 11 lõike 2 punktidest 1 ja 7 ning § 20 lõike 4 punktist 6 välja viited kaasfinantseeringule

ja kaasfinantseerijale. Punktidega 7 ja 10 tunnistatakse kehtetuks kehtiva määruse § 8 lõige 4,

§ 10 lõige 2 ja § 11 lõike 2 punkt 8, milles on reguleeritud kaasfinantseeringut ja partneri

kaasamist (vt eelnõu p 1 selgitust).

Punktidega 3 ja 21 tunnistatakse kehtetuks kehtiva määruse § 6 lõike 3 punkt 3 ja § 21 lõike 2

punkt 2, mille kohaselt peab toetuse saaja järgima riigihangete seaduse põhimõtteid.

Arvestades nõudeid toetuse taotlejale (vt kehtiva määruse § 10 lg 1), on väga ebatõenäoline, et

toetuse saaja oleks hankija riigihangete seaduse tähenduses. Isegi kui toetuse saaja on hankija,

peab ta riigihangete seadust järgima, olenemata sellest, kas see on kehtivas määruses eraldi

sätestatud või mitte. Kuivõrd nii toetuse taotlejale kui ka saajale on viited riigihangete seadusele

pigem eksitavad, jäetakse need välja. Selle asemel sätestatakse kehtiva määruse § 11 lõike 2

punktis 11, et toetuse taotleja peab esitama hinnapakkumused (vt eelnõu p 11 selgitust).

Punktidega 4, 8 ja 19 jäetakse kehtiva määruse § 7 lõikest 2, § 10 lõikest 3 ja § 19 lõikest 3

välja viide 2024. aastale. Kuivõrd toetust soovitakse anda ka 2025. aastal ja raha olemasolu

korral ka järgmistel aastatel, ei nimetata edaspidi kehtivas määruses konkreetset aastaarvu.

Lisaks muudetakse § 7 lõikes 2 projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva. Kehtiva lõike

kohaselt algab see kõige varem kehtiva määruse jõustumise kuupäeval, edaspidi aga toetuse

3

taotlusvooru avamise kuupäeval. Muudatus on vajalik, sest vastasel juhul oleks projekti abi-

kõlblikkuse periood ebamõistlikult pikk. Kehtiva määruse § 12 lõike 1 kohaselt kuulutab

toetuse andja toetuse taotlusvooru välja oma veebisaidil ja avaldab sellekohase pressiteate ühes

üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt 30 kalendripäeva enne taotluse esitamise tähtpäeva.

Punktiga 5 muudetakse kehtiva määruse § 8 pealkirja ja lõiget 1, mille kohaselt on toetuse

taotlusvooru eelarve 41 000 eurot.

1) Edaspidi ei sätestata konkreetset summat, vaid põhimõte, et toetuse taotlusvooru eelarve

kujuneb riigieelarve sihtotstarbeliste vahendite järgi kalendriaasta kohta. Toetuse taotlus-

vooru eelarve kinnitab vahendite olemasolu korral Päästeamet. 2025. aastal on see 45 000

eurot.

2) Kuivõrd kaasfinantseeringut enam ei reguleerita (vt eelnõu p 1 selgitust) ja toetuse taotlus-

vooru lühend võetakse kasutusele kehtiva määruse § 7 lõikes 2, kohendatakse ka § 8 peal-

kirja.

Punktiga 11 muudetakse kehtiva määruse § 11 lõike 2 punkti 11, mille kohaselt peab taotlus

sisaldama muud vajalikku teavet. Punkti muudetakse nii, et edaspidi peab taotlus sisaldama

projekti tegevuste hinnapakkumusi, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja

saadud hinnapäringuga sama lähteülesande põhjal. Kuna kehtiva lõike eesmärk on sätestada

ainult taotluse kohustuslikud andmed, ei lisata lõikesse uut punkti, vaid muudetakse punkti 11.

Muudatus on seotud eelnõu punktidega 3 ja 21, millega jäetakse kehtivast määrusest välja viited

riigihangete seadusele.

Toetuse taotleja peab tegema piisavalt pingutusi, et saada võrreldavaid hinnapakkumusi. See

võimaldab tagada optimaalse hinna ja kvaliteedi suhte. Arvestades, et konkurentsivõimelist

hinda saab tõendada võrreldavate hinnapakkumustega, ei saa üldjuhul piirduda ainult ühe

pakkumusega, sealhulgas juhul, kus mõni pakkuja on pakkumuse esitamisest loobunud. Oluline

on, et hinnapakkumuste võtmine oleks selge ja läbipaistev, et pakkumuste esitamiseks oleks

antud piisavalt aega ning et toetuse taotleja oleks pakkumuste võtmise ja saamise dokumentee-

rinud. Hinnapakkumused on tähtsad toetuse summa määramisel. Toetuse taotleja peab taotluses

tooma välja projekti eelarve kulude kaupa ja taotletava toetuse summa (kehtiva määruse § 11

lg 2 p 4).

Punktiga 12 täiendatakse kehtiva määruse § 11 lõikega 21, mille kohaselt tuleb taotluses

põhjendada juhtumeid, kui ei ole võimalik esitada vähemalt kahte § 11 lõike 2 punktis 11

nimetatud hinnapakkumust või kui ei valita odavaimat pakkumust. Kui odavaimat pakkumust

ei valita, tuleb selgitada, millised olid kriteeriumid ja millised tegurid mõjutasid otsuse

tegemist. Kui vähemalt kahte hinnapakkumust pole võimalik esitada, tuleb põhjendada, kas ja

millal toetuse taotleja pakkumusi küsis.

Punktiga 13 ajakohastatakse kehtiva määruse § 12 lõikes 2 e-posti aadressi, millel tuleb taotlus

ja selle lisadokumendid esitada. Kehtiva lõike kohaselt on see [email protected], kuid

praeguseks on Päästeameti e-posti aadress muutunud. Seetõttu tuleb esitada taotlus ja selle

lisadokumendid edaspidi e-posti aadressil [email protected].

Punktiga 14 jäetakse kehtiva määruse § 15 lõikest 1 välja Päästeameti peadirektori kohustus

määrata käskkirjaga taotluse hindamise komisjoni töökord. See ei ole vajalik, sest komisjoni

töökorra üldised alused on sätestatud siseministri 14. juuli 2021. aasta käskkirjas nr 1-3/71

„Riigieelarvelise toetuse andmise kord“.

4

Punktiga 15 sõnastatakse ümber kehtiva määruse § 16 lõike 3 punkt 6, mille kohaselt peab

taotluse rahuldamise otsus sisaldama muud vajalikku teavet. Kuivõrd kehtiva lõike eesmärk on

sätestada ainult selle otsuse kohustuslikud andmed, sätestatakse, et otsus peab sisaldama

konkreetselt toetuse väljamaksmise tingimusi. See on oluline, sest toetust makstakse välja

taotluse rahuldamise otsuses määratud tingimustel (vt eelnõu p 17 selgitust).

Punktidega 16 ja 21 tunnistatakse kehtetuks kehtiva määruse § 16 lõike 4 punkt 5 ja § 20

lõike 4 punkt 11, mille kohaselt peab taotluse rahuldamata jätmise või toetuse tagasinõudmise

või osalise tagasinõudmise otsus sisaldama muud vajalikku teavet. Kuna mõlema kehtiva lõike

eesmärk on sätestada kohustuslikud andmed, ei ole seda punkti vaja. Sarnane muudatus tehakse

eelnõu punktides 11 ja 15.

Punktiga 17 sõnastatakse ümber kehtiva määruse § 17, milles on reguleeritud toetuse kasuta-

mise lepingut. Kuivõrd ei ole vajadust sõlmida taotluse rahuldamise otsusele lisaks eraldi

toetuse kasutamise lepingut, jäetakse lepingu sõlmimise nõue välja. See nõue tekitab põhjenda-

matut töö- ja halduskoormust, andmata lisaväärtust, sest toetuse väljamaksmise tingimused

määratakse ka taotluse rahuldamise otsuses. Edaspidi makstakse toetus välja kümne tööpäeva

jooksul toetuse rahuldamise otsuses määratud toetuse väljamaksmise tingimustel. Sama tähtaeg

oli varem toetuse kasutamise lepingus. Põhimõtet, et kogu toetus makstakse välja ettemaksena,

ei muudeta.

Punktiga 18 muudetakse kehtiva määruse § 19 pealkirja ja lõiget 1, mille kohaselt peab

toetuse saaja esitama toetuse andjale toetuse kasutamise lepingu kohaselt projekti elluviimise

aruande, mille on digiallkirjastanud tema esindusõiguslik isik.

1) Kuivõrd nõue sõlmida toetuse kasutamise leping kaotatakse (vt eelnõu p 17 selgitust),

jäetakse lõikest 1 välja ka sellele viide.

2) Samuti täpsustatakse õigusselguseks, et projekti elluviimise aruandele tuleb lisada abi-

kõlbliku kulu tõendid. Abikõlblik kulu on tõendatud, kui toetatav tegevus on tehtud ehk

kaup on kätte saadud või teenus osutatud ja seda kinnitab näiteks üleandmise-vastuvõtmise

akt, kirjavahetus, saateleht, arve või leping, kui see sisaldab teavet üleandmise-vastu-

võtmise kohta. Toetatavad tegevused on nimetatud kehtiva määruse § 5 lõikes 2. Nõue

esitada abikõlbliku kulu tõendid ei ole uus: ka praegu tuleb seda teha. Tagatakse üksnes

õigusselgus.

3) Lisaks täpsustatakse pealkirjas terminikasutust ja lisatakse selguseks, et paragrahvis on

reguleeritud ka projekti eelarve jäägi tagastamist (vt eelnõu p 20).

Punktiga 20 muudetakse kehtiva määruse § 19 lõiget 5, mille kohaselt peab toetuse saaja

tagastama kasutamata toetuse selle kasutamise lepingu kohaselt. Kuivõrd nõue sõlmida toetuse

kasutamise leping kaotatakse (vt eelnõu p 17 selgitust), jäetakse ka sellele viide kehtivast lõikest

välja. Sätestatakse, et kui projekti kulud on väiksemad, kui oli projekti eelarve, saadab toetuse

andja toetuse saajale andmed eelarve jäägi tagastamise kohta ja toetuse saaja tagastab jäägi

toetuse andjale määratud tähtpäevaks. Tähtpäeva määrab toetuse andja. See on vajalik, kui

pärast toetuse ettemaksena väljamaksmist selgub, et projekti tegelikud kulud on ettemaksest

väiksemad. See põhimõte on ka kehtivas lõikes.

Punktiga 21 tunnistatakse kehtetuks kehtiva määruse § 20 lõike 1 punkt 3, mille kohaselt

nõuab toetuse andja toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui toetuse saaja on rikkunud toetuse

kasutamise lepingu tingimusi. Kuna eelnõu punktiga 17 kaotatakse nõue see leping sõlmida ja

toetuse väljamaksmise tingimuste rikkumine on kaetud kehtiva lõike punktiga 2, ei muudeta

punkti 3, vaid tunnistatakse see kehtetuks.

5

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole Euroopa Liidu õigusega puutumust.

4. Määruse mõjud

4.1. Mõju riigiasutuste korraldusele

Sihtrühm: Päästeamet. Eelnõu puudutab peaasjalikult viit Päästeameti teenistujat, kes kuuluvad

taotluse hindamise komisjoni. Kaudselt puudutab eelnõu ka Päästeameti kommunikatsiooni-

osakonda ja piirkonnajuhte.

Eelnõu ei too kaasa Päästeameti töökorralduses olulisi muudatusi ja puudub tarvidus kohaneda.

Lihtsustub töökorraldus, sest kaob toetuse kasutamise lepingu sõlmimise kohustus ning enam

ei reguleerita eraldi kaasfinantseerijat ja partnerit. Selle võrra väheneb taotluste menetlemise

koormus. Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väikesed,

sest märgatavaid sisulisi muudatusi eelnõuga ei tehta ja toetuse andmise korraldus ei ole Pääste-

ametile uus.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju Päästeametile on väheoluline.

4.2. Mõju siseturvalisusele

Sihtrühm: kohalikud kogukonnad, kelle kodulähedase veekogu ohutust toetusega parandatakse.

Sihtrühma suurus oleneb sellest, kui palju toetust taotletakse ja saadakse. 2024. aastal muudeti

üheksa veekogukallast ohutumaks.

Eelnõu tagab, et toetust on võimalik taotleda ka 2025. aastal, ja kui Päästeameti eelarve võimal-

dab, järgmistel aastatel. Toetusega parandatakse elanike ohuteadlikkust ning kujundatakse

õnnetusi ennetavaid hoiakuid ja käitumist. Mõju on positiivne, kuna kodulähedased veekogud

ja nende kaldad on võimalik muuta ohutumaks ning seeläbi vähendatakse ka veeõnnetusi.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju kohalikele kogukondadele on väheoluline, kuid

positiivne.

4.3. Mõju majandusele (halduskoormus)

Sihtrühm: toetuse taotlejad ja saajad. Toetust võivad taotleda avalikes huvides tegutsev:

 mittetulundusühing, mille liikmete seas ei ole kohaliku omavalitsuse üksusi ega riiki ja

äriühingud jäävad alla poole, ning

 sihtasutus, mille asutajate seas ei ole kohaliku omavalitsuse üksusi ega riiki ja äriühingud

jäävad alla poole.

Seda põhimõtet eelnõuga ei muudeta. Kaotatakse nõue sõlmida toetuse kasutamise leping, tänu

millele väheneb toetuse saajate halduskoormus. Samuti jäetakse välja nõue järgida riigihangete

seaduse põhimõtteid ja sätestatakse selle asemel õigusselguseks nõue esitada projekti tegevuste

hinnapakkumused. See nõue pole aga toetuse taotlejale uus, kuivõrd hinnapakkumusi esitati ka

2024. aastal toetust taotledes. Toetuse taotlemist lihtsustab ka asjaolu, et enam ei reguleerita

eraldi kaasfinantseerijat ja partnerit, st nende andmeid enam taotluses välja tooma ei pea.

6

Kuivõrd toetuse andmise tingimusi muul viisil ei muudeta, on mõju ulatus, avaldumise sagedus

ja ebasoovitava mõju kaasnemise risk väikesed.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju toetuse taotlejatele ja saajatele on väheoluline, kuid

positiivne.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisategevusi. Päästeamet korraldab toetuse andmist endist-

viisi: avab toetuse taotlusvooru, menetleb taotlusi, nõustab toetuse taotlejaid ja saajaid ning

tagab toetuse andmise ja kasutamise kontrolli kehtiva määruse kohaselt.

Toetuse taotlusvooru rahastatakse endiselt Päästeameti eelarvest. 2025. aastal on toetuse eel-

arve 45 000 eurot.

Määruse rakendamisega ei kaasne rahalist tulu.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, sest sellega ei kaasne lisategevusi ja seega ei ole vaja planeerida

kohanemiseks lisaaega.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS)1 kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumi-

le ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade

ja Valdade Liidule, Eesti Vetelpääste Seltsile, Päästeametile ja Vabaühenduste Liidule.

Rahandusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Eesti Vetelpääste Selts,

Päästeamet ja Vabaühenduste Liit eelnõu kohta märkusi ei esitanud. Eesti Linnade ja Valdade

Liit esitas ettepaneku kaaluda võimalust anda toetuse taotlemise õigus ka kohaliku omavalitsuse

üksustele või võimaldada neil osaleda toetatavas projektis koostööpartnerina, arvestades nende

ülesannet hallata oma territooriumil avalikult kasutatavaid veekogusid. Siseministeerium võttis

ettepaneku teadmiseks ja kaalub seda edaspidi koostöös Päästeametiga.

1 Eelnõu toimiku nr 25-0383.

MÄÄRUS

26.05.2025 nr 13

Siseministri 7. mai 2024. aasta määruse

nr 11 „Veeõnnetuse ennetamiseks toetuse

andmise tingimused ja kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

Siseministri 7. mai 2024. aasta määruses nr 11 „Veeõnnetuse ennetamiseks toetuse andmise

tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõiked 3–5 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 6 lõike 3 punktist 1 jäetakse välja sõnad „või kaasfinantseerija“;

3) paragrahvi 6 lõike 3 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab toetuse taotlusvooru (edaspidi taotlusvoor) avamise

kuupäeval ja lõppeb hiljemalt sama kalendriaasta 30. septembril.“;

5) paragrahvi 8 pealkiri ja lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 8. Taotlusvooru eelarve, toetuse määr ja omafinantseering

(1) Taotlusvooru eelarve kujuneb riigieelarve sihtotstarbeliste vahendite järgi kalendriaasta

kohta. Taotlusvooru eelarve kinnitab vahendite olemasolu korral Päästeamet.“;

6) paragrahvi 8 lõikes 3, § 9 lõikes 2, § 11 lõike 2 punktis 7 ja § 20 lõike 4 punktis 6 asendatakse

sõnad „oma- või kaasfinantseering“ sõnaga „omafinantseering“ vastavas käändes;

7) paragrahvi 8 lõige 4 ja § 10 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 10 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „30. septembriks 2024. aastal“ tekstiosaga

„taotlusvooru avamise kalendriaasta 30. septembriks“;

9) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) taotleja kontaktandmed, sealhulgas e-posti aadress;“;

2 (3)

10) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 11 sõnastatakse järgmiselt:

„11) projekti tegevuste hinnapakkumused, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

ja saadud hinnapäringuga sama lähteülesande põhjal.“;

12) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui ei ole võimalik esitada vähemalt kahte lõike 2 punktis 11 nimetatud hinnapakkumust

või ei valita odavaimat pakkumust, põhjendatakse seda taotluses.“;

13) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „[email protected]“ tekstiosaga

„[email protected]“;

14) paragrahvi 15 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ja määrab selle töökorra“;

15) paragrahvi 16 lõike 3 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) toetuse väljamaksmise tingimused.“;

16) paragrahvi 16 lõike 4 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahv 17 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 17. Toetuse väljamaksmine

Toetuse andja maksab toetuse selle saajale ettemaksena välja kümne tööpäeva jooksul. Toetus

makstakse välja taotluse rahuldamise otsuses määratud tingimustel.“;

18) paragrahvi 19 pealkiri ja lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 19. Projekti elluviimise aruanne ja projekti eelarve jäägi tagastamine

(1) Toetuse saaja esitab toetuse andjale projekti elluviimise aruande (edaspidi aruanne), mille

on digiallkirjastanud toetuse saaja esindusõiguslik isik. Aruandele lisatakse abikõlbliku kulu

tõendid.“;

19) paragrahvi 19 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „mitte hiljem kui 31. oktoober 2024. aastal“

tekstiosaga „hiljemalt taotlusvooru avamise kalendriaasta 31. oktoobril“;

20) paragrahvi 19 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kui projekti kulud on väiksemad, kui oli projekti eelarve, saadab toetuse andja toetuse

saajale andmed eelarve jäägi tagastamise kohta. Toetuse saaja tagastab jäägi toetuse andjale

tema määratud tähtpäevaks.“;

21) paragrahvi 20 lõike 1 punkt 3 ja lõike 4 punkt 11 ning § 21 lõike 2 punkt 2 tunnistatakse

kehtetuks.

3 (3)

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler