Siseministri 3. oktoobri 2014. aasta määruse nr 42 „Päästeameti põhimäärus" muutmine

Siseministri 26.05.2025 määruse nr 14 sõnastuses

„Siseministri 3. oktoobri 2014. aasta määruse nr

42 „Päästeameti põhimäärus" muutmine“

LISA 2

STAAŽIMÄRKIDE ETALONKUJUTISED

5-, 10- ja 15-aastase teenistusstaaži täitumisel antava staažimärgi etalonkujutis

20- ja 25-aastase teenistusstaaži täitumisel antava staažimärgi etalonkujutis

30 ja enama aastase teenistusstaaži täitumisel antava staažimärgi etalonkujutis

Staažimärgi värvid rahvusvahelise Pantone värvitabeli järgi on:

1) hõbe – hõbe;

2) kuld – kuld;

3) must – must;

4) punane 186C.

1

Siseministri määruse „Siseministri 3. oktoobri 2014. aasta määruse nr 42 „Päästeameti

põhimäärus“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Siseministri määruse „Siseministri 3. oktoobri 2014. aasta määruse nr 42 „Päästeameti

põhimäärus“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) on töötatud välja Vabariigi Valitsuse seaduse

§ 42 lõike 1 alusel.

Eelnõus kavandatavad põhimuudatused on:

1) sätestada Päästeameti (edaspidi PäA) tegevused elanikkonnakaitse kavandamisel ja

koordineerimisel;

2) anda edaspidi staažimärke iga viieaastase teenistusaasta täitumisel peale

päästeteenistujate ka teistele PäA ametnikele ja töötajatele (edaspidi teenistuja);

3) täpsustada osakondade ülesandeid, sealhulgas lisada elanikkonnakaitsealased tegevused

ning luua rahvusvahelise koostöö osakond;

4) korrastada muid teenistusküsimusi puudutavaid sätteid.

Muudatusel on positiivne mõju. Muudatus tagab parema selguse ülesannetes, mida PäA täidab

eriseaduste alusel, kuid mida seni ei ole põhimääruses otsesõnu toodud. Need ülesanded

jagunevad eri osakondade vahel, mis alluvad peadirektori eri asetäitjatele. Samuti hoiab ja

suurendab muudatus nende PäA ametnike ja töötajate motivatsiooni, kes ei ole päästeteenistujad,

sest edaspidi väärtustatakse ka nende staaži sarnaselt päästeteenistujatele.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on PäA ettepaneku alusel ning koostöös Päästeameti ja Siseministeeriumi

elanikkonnakaitse osakonnaga koostanud ning selle juriidilist kvaliteeti on kontrollinud

Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kertu Nurmsalu

([email protected], tel 612 5084). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt

toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga 2023–2027“, muu menetluses

oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõul on puutumus:

1) Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse (avaldamismärkega RT I, 30.12.2024, 1) § 1 punktiga 9, millega täiendati

Siseministeeriumi valitsemisala elanikkonnakaitse kavandamise ja koordineerimise

ülesandega;

2) Vabariigi Valitsuse 16. jaanuari 2025. aasta määruse nr 4 „Vabariigi Valitsuse 31. mai

2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus” muutmine“ (avaldamismärkega

RT I, 22.01.2025, 1) § 1 punktiga 10, millega täiendati Vabariigi Valitsuse 31. mai

2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus” 2. jagu elanikkonnakaitse

valdkonnaga;

2

3) Siseministri 20. detsembri 2024. aasta määruse nr 18 „Siseministri 4. oktoobri 2019. aasta

määruse nr 32 „Sisekaitseakadeemia põhimäärus” muutmine (avaldamismärkega RT I,

17.12.2024, 18) § 1 punktiga 2, mille kohaselt on Sisekaitseakadeemia ülesanne ametnike

ja töötajate värbamine ka PäA-le.

Eelnõu järgi muudetakse siseministri 3. oktoobri 2014. aasta määrust nr 42 „Päästeameti

põhimäärus“ (edaspidi PäA põhimäärus) avaldamismärkega RT I, 09.07.2024, 4.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb ühest paragrahvist.

Eelnõu punktiga 1 muudetakse PäA põhimääruse § 4 lõiget 5. Kehtiva regulatsiooni järgi on

PäA-l päästeteenistujate staažimärgid. Uue regulatsiooniga võib staažimärke anda igale PäA

teenistujale juhul, kui tal täitub viis teenistusaastat ja sealt edasi iga järgnev viies teenistusaasta.

Samuti ei nähta enam ette ülempiiri, mis praegu on 45 teenistusaastat. Ei ole välistatud, et

teenistuja on PäA-s ka 50, 55 jne aastat.

Staažimärgi kujundus jääb endiselt kolme olemasoleva värvilahendusega:

– 5-, 10- ja 15-aasta värvilahendus on ühesugune, vastava teenistusaasta numbriga;

– 20- ja 25-aasta värvilahendus on ühesugune, vastava teenistusaasta numbriga;

– 30 ja enama aasta värvilahendus ühesugune, vastava teenistusaasta numbriga.

Need, kellel on määruse jõustumise hetkel õigus staažimärgile, kuid kes ei ole seda seni saanud,

sest ei ole olnud päästeteenistujad, antakse esmakordselt tema suurimat viiega jagunevat

teenistusaastat näitav staažimärk.

Eelnõu punktiga 2 tehtav muudatus on seotud punkti 1 muudatusega. Selle kohaselt on edaspidi

päästeteenistuja staažimärgi asemel staažimärk, mida antakse kõikidele PäA teenistujatele

kindlaviiega jaguneva teenistusaasta täitumisel.

Eelnõu punktiga 3 muudetakse PäA põhimääruse §-s 6 toodud ingliskeelset nimetust, mis

praegu on Estonian Rescue Board. Ameti uus ingliskeelne nimetus on Estonian Rescue Services

Agency. Kehtivas sõnastuses kasutatud Board oli asjakohane 1990-ndatel, mil PäA täitis

päästeasutusi koordineerivat rolli. Toona oli päästeteenuse osutamine korraldatud maavalitsuste

hallatavate asutuste kaudu, millel puudus suhe Riigi Päästeametiga. Riigi Päästeameti ülesanded

olid peamiselt regulatiivse ja nõustava ehk nõukogu-/nõukojalaadse iseloomuga. Nüüdseks on

päästevaldkond läbinud hulga mahukaid ümberkorraldusi ning seega tuleb meie võõrkeelsed

vasted ümber sõnastada, et tõhustada väliskoostööd.

Kui võrrelda sõnu Agency ja Service, siis viimast kasutatakse rahvusvaheliselt rohkem, näiteks

Lätis: State Fire and Rescue Service, Poolas: State Fire Service, Ukrainas: State Emergency

Service. PäA-l on aga tsentraalne struktuur, mille nimetus peaks hõlmama nii teenuste arendamist

kui ka osutamist.

Agency on ingliskeelse vastena näiteks Rootsis Civil Contingencies Agency (varem Swedish

Rescue Services Agency) ja Taanis Danish Emergency Management Agency. Sõna Agency

kasutatakse ennekõike neis riikides, kus tsentraalne terviklik süsteem puudub ja on vaid keskne

asutus, kellele ükski riigi päästeüksus ei allu (Rootsi, Norra, Taani jt). Sõna Service viitab teenuse

osutamisele ja seega sobib eestikeelse „päästekeskus“ sisuliseks vasteks. Regionaalsete

3

päästekeskuste ülesanne on teenuste osutamine ning seetõttu on ingliskeelse vastena käibel

näiteks Northern Regional Rescue Service. PäA tervikuna hõlmab nii teenuste arendamist kui ka

osutamist, mistõttu ainult Service organisatsiooni üldnimetuses oleks eksitav. Eesti

ametiasutustes on hetkeseisuga vastet Agency ametlikult kasutatud Kaitseressursside Ameti ja

Ravimiameti tõlgetes.

Eelnõu punktiga 4 täiendatakse PäA ülesandeid ja lisatakse elanikkonnakaitsealase ülesannete

täitmine. Hoolimata asjaolust, et kehtivas põhimääruses ei sätestata otsesõnu PäA ülesandena

elanikkonnakaitset, ei ole tegemist PäA jaoks uue ülesandega. Riigikogus 22.02.2023

heakskiidetud dokumendis „Eesti julgeolekupoliitika alused“1 on määratletud:

„Elanikkonnakaitse eesmärk on toetada inimesi kriisis, sealhulgas sõjaolukorras, ning

suurendada inimeste valmisolekut kriisides iseseisvalt toime tulla. Elanikkonnakaitse kriisiajal

tähendab riigi ja ühiskonna valmisolekut ohuteavituseks, päästetöödeks, evakuatsiooniks,

varjumiseks, esmaabiks ja katastroofimeditsiiniks, vältimatuks sotsiaalabiks, psühhosotsiaalseks

kriisiabiks ning muuks elanikele hädavajalikuks abiks.“

Päästeameti ülesanded elanikkonnakaitse korraldamiseks tulenevad mitmest seadusest:

- hädaolukorra seaduse §-s 5 on sätestatud kriisireguleerimise korraldus regionaalsel tasandil ja

§-s 16 on sätestatud ulatusliku evakuatsiooni korraldamine;

- päästeseaduse § 5 lõike 1 punkti 1 kohaselt on Päästeameti ülesanne päästetöö tegemine

maismaal ja siseveekogudel, kui muudes seadustes ei ole sätestatud teisiti;

- elektroonilise side seaduse §-s 1051 on sätestatud ohualapõhine kiire ohuteavitus.

Ka Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2019. a kabinetinõupidamise otsusega peeti vajalikuks

arendada avalike varjumiskohtade võimet olemasoleva taristu baasil ja toetada varjumise

eksperdirühma ettepanekut, et varjumiskohtade võime eest vastutav asutus on Päästeamet.

Vabariigi Valitsuse seaduse § 66 lõike 1 kohaselt on elanikkonnakaitse kavandamine ja

koordineerimine Siseministeeriumi valitsemisala tegevus ning õige on, et korralduslikud

küsimused jäävad PäA kanda. Vabariigi Valitsusele on esitatud hädaolukorra seaduse ja sellega

seonduvalt teiste seaduste täiendamise seadus2, millega nähakse ette, et PäA koordineerib

viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumist, korraldab varjumist ning teeb riiklikku

järelevalvet varjumiskohale, varjendile ja varjumisplaanile kehtestatud nõuete üle. Lisaks

koostatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu3, millega nähakse PäA-le ette ülesandeid

riskianalüüside ja kriisiplaanide kooskõlastamisel, kriisiolukorra lahendamisel, viivitamatu

ohuteate edastamisel, varjumise valmistumisel ja selle läbiviimisel, ulatuslikuks evakuatsiooniks

valmistumisel jne.

Eelnõu punktiga 5 muudetakse peadirektori asendajate regulatsiooni. Kehtiva sõnastuse

kohaselt asendab peadirektori äraolekul teda peadirektori asetäitja. Eelnõu kohaselt asendab

peadirektori äraolekul teda peadirektori asetäitja või peadirektori määratud struktuuriüksuse juht.

Eelnõu punktiga 6 võimaldatakse suurendada peadirektori asetäitjate arvu kuni kolmeni,

praeguse kahe asemel. Samas jäetakse PäA-le paindlikkus otsustada ise, kas on igal juhul vaja

kolme peadirektori asetäitjat või saab PäA oma ülesanded jagada kahe või isegi ühe asetäitja

1 Riigikogu otsuse „„Eesti julgeolekupoliitika alused“ heakskiitmine“ lisa„Eesti julgeolekupoliitika alused“, lk 7.

Vaadatud 29.04.2025. 2 Eelnõude infosüsteem eelnõu toimik 24-1098. Vaadatud 29.04.2025. 3 Eelnõude infosüsteem eelnõu toimik 21- 0915. Vaadatud 29.04.2025.

4

vahel. Kui selgub, et kolme ametikoha järele vajadust ei ole, siis ei pea selleks muutma PäA

põhimäärust.

Küll aga on praegu vajalik suurendada asetäitjate piirarvu. Kuna PäA-le on lisandunud

elanikkonnakaitse valdkonna täpsemaid ülesandeid ja uusi ametikohti ning valdkonna

arendustegevuste maht on kasvanud, on PäA põhiülesannete hulk ja tegevuste maht suurenenud.

Elanikkonnakaitse ülesanded on jaotatud kõigi struktuuriüksuste vahel. Nende lisandumine ei ole

vähendanud seniste põhiülesannete mahtu. Uute kohustuste variatiivsus ja maht ning

elanikkonnakaitse valdkonna vastutuse lisandumine on oluliselt suurendanud strateegilise

tasandi juhtimise vajadust ning koormust.

Praegu on kummagi peadirektori asetäitja vahetus alluvuses üle 10 inimese (sh 12

struktuuriüksust ja 3 ilma struktuuriüksuseta valdkonda). Selline juhtimisulatus toimib stabiilses

keskkonnas ja ülesannete püsivuse tingimustes, kuid ka siis on puhkuste ajal asendamiste korral

strateegilise juhtimise võimekus ebapiisav. Päästeameti lisandunud ülesanded ja

elanikkonnakaitse juhtasutusena kasvanud roll vajab tippjuhtkonna suuremat panust

rahvusvahelisse koostöösse, riikliku tasandi partnerasutustega suhtlusse, valdkondade

strateegilisse juhtimisse, struktuuriüksuste koostöö kujundamisse, eelarve juhtimisse,

avalikkusega suhtlemisse ning oma meeskondade arendamisse ja toetamisse.

Muudatuse tulemusena vähendatakse peadirektori asetäitjate juhtimisulatust ja seeläbi

suurendatakse strateegilise juhtimise rolli valdkondade juhtimisel. Peadirektori asetäitjate

vastutusvaldkonnad ja neile alluvad struktuuriüksused kinnitab ka edaspidi peadirektor

käskkirjaga. Uue ümberjaotuse tulemusena on kavas luua uus vastutusjaotus, mille esialgne

kavandatav lahendus on järgmine: ohutuskultuur (ennetus, ohutusjärelevalve, kommunikatsioon,

vabatahtlikud, muuseum), kriisivalmidus (päästetöö, demineerimine, kriis, rahvusvaheline

koostöö, julgeolek) ja haldus (arendus, haldus, rahandus, personal, õigus).

Eelnõu punktiga 7 sõnastatakse ümber peadirektori asetäitja õigus anda oma vastutusvaldkonna,

sealhulgas päästekeskuse töö korraldamiseks oma pädevuse piires õigusaktide alusel suulisi ja

kirjalikke korraldusi. Muudatus on tehniline, sest ühtlustatakse sõnastust.

Eelnõu punktidega 8–10 muudetakse struktuuriüksuse juhi töökorraldust vastavalt asutuse

praktikale. PäA põhimääruse § 12 lõike 1 punkti 6 kohaselt teeb struktuuriüksuse juht

peadirektori asetäitjale ettepanekuid struktuuriüksuse struktuuri, koosseisu ja töökorralduse

kohta. Eelnõu punkti 8 kohaselt tuleb ettepanekud esitada vahetule juhile.

PäA põhimääruse § 12 lõike 1 punkti 7 kohaselt teeb struktuuriüksuse juht peadirektori asetäitjale

ettepanekuid ergutuste kohaldamiseks, ametniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja

distsiplinaarkaristuse määramiseks ning muudes personaliküsimustes. Eelnõu punkti 9 kohaselt

tuleb vastavad ettepanekud esitada peadirektorile.

Eelnõu punktiga 10 täpsustatakse § 12 lõike 1 punkti 10, mille kohaselt täidab struktuuriüksuse

juht peadirektori või peadirektori asetäitja antud ülesandeid vastavalt alluvusele.

Eelnõu punktiga 11 tunnistatakse kehtetuks PäA põhimääruse § 13 lõige 2, mille kohaselt on

päästekeskuse juhil õigus arvata vabatahtlikuks päästjaks saada soovija vabatahtlikuks päästjaks

ja vabastada vabatahtlik päästja vabatahtliku päästja staatusest. Selle regulatsiooni järele PäA

põhimääruses puudub vajadus. Päästeseaduse §-ga 36 reguleeritakse vabatahtlikuks–s.t nii

vabatahtlikuks päästjaks kui ka abidemineerijaks–võtmist. Eelnimetatud seadusesättega antakse

5

see õigus PäA-le. Seega on seadusega see õigus PäA- le juba antud, selle täpsem korraldamine

on PäA kui haldusorgani sisepädevus ja selle topeltreguleerimine PäA põhimääruses on sisutühi.

Eelnõu punktidega 12–27 täpsustatakse või täiendatakse PäA struktuuriüksuste ülesandeid ja

ühtlustatakse sõnastust. Näiteks kehtiva sõnastuse kohaselt on PäA struktuuriüksuste

põhiülesanne teha oma teiste põhiülesannete täitmiseks vajalikku koostööd muude riigiasutuste,

kohaliku omavalitsuse üksuste, eraõiguslike juriidiliste isikute, välisriikide asjaomaste

ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega oma pädevuse piires. PäA põhimäärusega

kehtestatakse struktuuriüksuste põhiülesanded ja seega ei saa struktuuriüksusel olla veel teisi

põhiülesandeid. Seetõttu teevad struktuuriüksused eelnõu kohaselt vajalikku koostööd oma

ülesannete täitmiseks, mitte oma teiste põhiülesannete täitmiseks.

Punktidega 12 ja 13 muudetakse kommunikatsiooniosakonna ning personali ja asjaajamise

osakonna nimed vastavalt ohuteavituse ja kommunikatsiooniosakonnaks ning

personaliosakonnaks. Ohuteavituse ja kommunikatsiooniosakonna nimi kajastab täpsemalt

osakonna praeguseid põhitegevusvaldkondi, vastutuse ja arendustegevuste fookust.

Personaliosakond aga annab lihtsamalt ja selgemalt edasi osakonna ülesandeid. Personalitöö

hõlmab muu hulgas asjaajamist, mistõttu ei ole vaja seda osakonna nimetuses eraldi välja tuua.

Punktis 21 esitatakse nii ohuteavituse ja kommunikatsiooniosakonna kui ka personaliosakonna

täpsustatud ülesanded.

Ohuteavituse ja kommunikatsiooniosakonnale lisandub peale praeguse

kommunikatsiooniosakonna ülesannete loetelu uus ülesanne ohuteavituse valdkonnas. Osakonna

ülesannetest suurema osa moodustavad tegevused, mille eesmärk on teavitada elanikkonda kriisi

ajal, ning selle keskmes on elanikkonnakaitse arenduste raames ohuteavituse teenuse ja

protsesside arendamine, mis hõlmab kõiki riigi ohuteavituse kanaleid, millest otseselt

Päästeameti vastutusel on ohusireenide võrgustik, ohuteavituste liidesed eri rakendustesse ja

veebileht olevalmis.ee ning sisuliste protsesside poolelt ka EE-ALARM-i SMS-teavitused ja

muud praegu arendatavad ohuteavituse vahendid. Ohuteavituse protsesside arendamise üks osa

on ka see, et ohuteavitust kasutatakse ühtsetel põhimõtetel, mille väljatöötamine on samuti

osakonna ülesanne. Ühtsete põhimõtete väljatöötamine hõlmab muu hulgas nende ajakohasena

hoidmist ning seega vajadust mööda ka nende muutmist ja konkreetsete huvirühmade teavitamist

muudatustest. Osakonna struktuur ja tööprotsessid alates operatiivteavitusest ja

meediateenindusest ning lõpetades riskikommunikatsiooni tegevuste ja arendustega on üles

ehitatud kriisiks valmistumise ja kriisiaegse toimimise vajaduste järgi.

Võrreldes kehtiva sättega on selgelt välja toodud ohuteavitusega seotud vastutus ning sellega

lõikuvalt kriisi- ja riskikommunikatsiooni teenuste arendamine. Eraldi on esile toodud vastutus

ameti riskikommunikatsiooni ja muude digitaalsete omakanalite arendamise ning sisu

koordineerimise eest. Välja on jäetud ameti tegevusvaldkonna sündmuste kommunikatsiooni

korraldamine ja koordineerimine, sest see sisaldub punktis, milles nähakse osakonna vastutusena

ette ameti tegevust puudutava teavituse korraldamine.

Personaliosakonna ülesannete loetelus ei ole enam eraldi välja toodud personalianalüüsi ja

planeerimise korraldamist ning personali värbamise ja valiku korraldamist. Küll aga lisandub

personaliosakonna ülesannete loetellu personalialase tegevuse korraldamine ja koordineerimine.

Sisekaitseakadeemia põhimääruse4 kohaselt värbab PäA teenistujaid edaspidi

Sisekaitseakadeemia, kes ühtlasi arendab ja rakendab Siseministeeriumi valitsemisala asutuste

4 Siseministri 4. oktoobri 2019. a määrus nr 32 „Sisekaitseakadeemia põhimäärus“ – RT I, 08.10.2019, 12.

6

karjäärisüsteemi. Samal ajal tagab personaliosakond vajaliku personali PäA ülesannete

täitmiseks. Seega osaleb osakond Sisekaitseakadeemiale värbamistellimuste esitamise ja

personali valiku protsessis ning teeb tulevikku suunatud personaliprognoose jms personalialaseid

tegevusi.

Eelnõu punktiga 14 luuakse PäA struktuuri uus osakond, milleks on rahvusvahelise koostöö

osakond. Eelnõu punktis 24 on esitatud rahvusvahelise koostöö osakonna põhiülesanded. PäA

väliskoostöö eesmärk on kujundada ja esindada PäA seisukohti ning luua ja hoida

suhtlusvõrgustikku. Pikaajaliste muudatuste tulemusena on väliskoostöö muutunud eraldi üksuse

ja valdkonna asemel struktuuriväliseks tegevussuunaks oma teenuse, protsesside ning

tegevustega. Selle tagajärjel on tekkinud olukord, kus asutuses ei juhita ega arendata

väliskoostööd kui eraldiseisvat valdkonda ning samuti esineb ebaselgus töökorralduslike rollide

ja eestvedamise osas. Seega ei vasta kehtiv PäA väliskoostöö korraldus ja juhtimine

organisatsiooni vajadustele ja ootustele. Järelikult esineb vajadus rahvusvahelise koostöö

osakonna loomiseks ja ülesannete määramiseks. Osakonna peamised ülesanded on seotud

Päästeameti rahvusvahelise koostöö ja tegevuste üldkoordineerimise ja juhtimisega. Samuti on

olulised ülesanded teenuste arendamine, nende vastavuse ja mõju hindamine ning koostöö

korraldamine asutuste, välisriikide asjaomaste ametiasutuste ja rahvusvaheliste

organisatsioonidega. Osakond kujundab rahvusvaheliseks koostööks asutuse seisukohti ja

suundi. Praktilise poole pealt kuulub osakonna tegevuste hulka välisvisiitide korraldamine,

välisesindajate vastuvõtmine, väliskoostöös osalemine, eelarve planeerimine ja korraldus,

partnersuhete loomine ja hoidmine, ülevaadete koostamine ja välisrahastuse koordineerimine

ning tehnilise toe pakkumine.

Eelnõu punktiga 15 tunnistatakse kehtetuks viide, et struktuuriüksuse juhi õigused, kohustused

ja vastutus määratakse kindlaks ametijuhendis. Sätte kehtetuks tunnistamise korral vastav nõue

aga ei kao, sest see on esitatud PäA põhimääruse § 12 lõikes 2. Nimetatud paragrahvis on toodud

struktuuriüksuse juhi põhiülesanded ja ametijuhendis võib neid täpsustada.

Eelnõu punktiga 16 antakse uus sõnastus PäA põhimääruse §-dele 15-19, st päästetöö oskanna,

ohutusjärelevalve osakonna, kriisiosakonna, ennetustöö osakonna ja arendusosakonna

põhiülesannetele. Muudatusega jaotatakse ameti struktuuriüksuste vahel täpsemalt ära

elanikkonnakaitsealase tegevuse vastutusvaldkond. Kuna nii sisulisi kui sõnastuslikke muudatusi

on mitu, on õigem esitada need uues sõnastuses:

- päästetöö osakonna põhiülesannetest jäetakse välja ulatusliku või pikaajalise päästetöö

koordineerimine ja juhtimine. See on tingitud asjaolust, et päästetööde juhtimine on ametis

paigas juhtimistasanditega, milleks on meeskonnavanem, välijuht, operatiivjuht või vastutav

juht ning päästetöö osakond iseseisvalt päästetöid ei juhi;

- ohutusjärelevalve osakonna põhiülesannete loetelu täiendatakse varjumise korraldamise ja

koordineerimisega ning järelevalve tegemisega valdkonda reguleerivates õigusaktides

sätestatud ulatuses. Varjumise korraldamine hõlmab varjumiseks valmistumist, sealhulgas

avalikkuse teadlikkuse suurendamist ja teavitamist. Varjumise korraldamisel ja

koordineerimisel teeb PäA koostööd kohaliku omavalitsuse üksuse, asjaomase asutuse ja

isikuga, kes aitavad oma pädevuse piires varjumist korraldada. PäA ülesanne on suurendada

inimeste teadlikkust varjumisest järgmiselt: näiteks kuhu ja kuidas varjuda, kus asuvad avalikud

varjumiskohad, kuidas eri hoonetes tõsta varjumiskindlust. Lisaks korraldab PäA

varjumiskohtade tähistamise, teavitab nende asukohast ja annab varjumise korraldamiseks

vajalikke suuniseid;

- kriisiosakonna põhiülesannete loetelu täiendatakse elanikkonnakaitse ja ulatusliku

evakuatsiooni valdkonnaga ning piiriülese päästetöö korraldamisega;

7

- ennetustöö osakonna põhiülesandeid täiendatakse tule-, vee- ja plahvatusohutuse ning elanike

kriisivalmiduse tegevuste korraldamise ja koordineerimise ülesandega. Põhiülesannetest

jäetakse välja ennetustöö integreerimine ameti tegevusvaldkondadesse;

- arendusosakonna põhiülesannete hulka lisatakse PäA andmehaldusega, teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni-alaste tegevuste korraldamine ja koordineerimine. 2022.

aastast on tööl andmehalduse nõunik, kelle ülesanne PäA andmehalduse, teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsioonialaste tegevuste korraldamine ja koordineerimine. 2022.

aastast on tööl andmehalduse nõunik, kelle ülesanne on PäA andmehalduse ja -kvaliteedi

süsteemi arendamine ning koordineerimine. Samuti on 2017. aastast tööl inimesed, kelle

ülesanded on seotud PäA eesmärke toetava teadus- ja arendustegevuse koordineerimise,

innovatsiooni juhtimise ning alates 2020. aastast ka teenusedisaini metoodika juurutamisega

(koolituste, arenguprogrammide, ideesprindi korraldamine jne). Teadus- ja arendustegevuse

ning innovatsioonialaste tegevuste koordineerimist peetakse oluliseks ka päästevõrgustiku

strateegias aastani 20255 (tegevussuund 6.3.2 „Uuendusmeelse ja teadmisepõhise

organisatsioonikultuuri soodustamine“) ning siseturvalisuse arengukava 2020–20306

(tegevussuund „Innovatsiooni ja tõenduspõhise poliitikakujundamise edendamine“).

Täpsustatakse planeerimis- ja arendusalase tegevuse korraldamise ja koordineerimise

põhiülesande sõnastust, mis praegu on liiga laialivalguv ning mitmetähenduslik. Uue

redaktsiooni kohaselt on arendusosakonna põhiülesanne ameti strateegilise planeerimise

korraldamine. Välja jäetakse välis- ja sisekeskkonna analüüsimise ning asutuse tegevusriskide

ja mõjude hindamine, sest see on juba hõlmatud osakonna põhiülesandega analüüsida ameti

strateegilisi põhinäitajaid. Ühtlasi ei tegele arendusosakond enam eraldiseisvalt riskijuhtimise

korraldamisega, vajalikke riskihalduse elemente arendatakse teenuspõhise strateegilise

planeerimise raames.

Eelnõu punktidega 17, 20 22 ja 23 tehtavad muudatused hõlmavad osakondade põhiülesannete

sõnastuse ühtlustamist.

Eelnõu punktidega 18 ja 19 tehakse muudatusi haldusosakonna põhiülesannetes. Punktiga 18

sõnastatakse ümber haldusosakonna üks põhiülesanne. Kehiva sõnastuse kohaselt on

haldusosakonna ülesanne ulatuslikul või pikaajalisel pääste- ja demineerimistööl,

rahvusvahelisel päästetööl või õppusel logistilise tegevuse toetamine. Muudatuste kohaselt

sõnastatakse ulatuslik või pikaajaline pääste- ja demineerimistöö ümber päästesündmuseks ning

lisatakse ulatuslikul evakuatsioonil logistilise tegevuse toetamine. Punktiga 19 lisatakse

haldusosakonna põhiülesannete hulka ameti varade ning operatiiv-, toimepidevuse- ja

kriisivarude haldamine.

Eelnõu punktiga 25 ühtlustatakse demineerimiskeskuse esimese põhiülesande sõnastust

osakondade esimese põhiülesande sõnastusega. Eelnõuga parandatakse kirjaviga sõnas

„demineerimistöö“ ning lisatakse demineerimiskeskuse põhiülesannete hulka ulatusliku või

pikaajalise demineerimistöö koordineerimine ja juhtimine.

Eelnõu punktiga 26 täpsustatakse päästekeskuse põhiülesannet ja lisatakse punkti 6

elanikkonnakaitsealase tegevuse korraldamine.

Eelnõu punktiga 27 tunnistatakse kehtetuks päästekeskuse põhiülesanne teostada järelevalvet

kemikaaliseaduses sätestatud nõuete täitmise üle. Samasisuline kohustus on toodud juba sama

paragrahvi punktis 3, mistõttu on tegemist tarbetu kordusega.

5 Päästeamet. Päästevõrgustiku strateegia aastani 2025, lk 34. Vaadatud 29.04.2025. 6 Siseministeerium. Siseturvalisuse arengukava 2020-2030, lk 40. Vaadatud 29.04.2025.

8

Eelnõu punktiga 28 sõnastatakse ümber päästekeskuse õigus tegutseda väljaspool

päästekeskuse tegevuspiirkonda. Muudatuse kohaselt jäetakse välja viide, et päästekeskusel on

õigus päästetööl ja ohutusjärelevalves tegutseda väljaspool päästekeskuse tegevuspiirkonda.

Muudatus on vajalik, et PäA saaks oma kõigi ülesannete täitmist vajaduse korral ümber

korraldada mitte ainult päästetööl ja ohutusjärelevalves tegutsdees.

Eelnõu punktiga 29 kehtestatakse lisa 2 uues sõnastuses.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Määrus ei mõjuta riigi välissuhteid, majandust, elu- ja looduskeskkonda, regionaalarengut ega

kohaliku omavalitsuse korraldust.

4.1 Mõju riigiasutuste korraldusele

4.1.1 Täpsustatakse osakondade põhiülesandeid ja võimaldatakse luua kuni kolm peadirektori

asetäitja ametikohta senise kahe asemel.

Mõju sihtrühm

PäA. PäA-s töötab üle 2000 teenistuja7. Muudatus mõjutab eelkõige PäA teenistujaid. Arvestades

riigiametnike ja -töötajate koguarvu, on sihtrühm väike.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Muudatuste peamine mõju on suurem õigusselgus. Muudatustega arvestatakse väljakujunenud

praktikat ja PäA teenuste arendamise vajadusi. Muudatustega pannakse osakondadele uusi

põhiülesandeid, mis kajastavad kriisideks valmistumisel väljakujunenud praktikat. Muudatused

avaldavad kõige suuremat mõju PäA-le, kuid arvestades, et PäA juba täidab põhimääruses

sätestatud ja eelnõuga täpsustatud ülesandeid, on kokkuvõttes mõju kogu isikkoosseisule väike,

puudutades vaid üksikuid töökohti. Mõju on positiivne, kuna suurema õigusselgusega on

avalikkusele ja PäA-le loodud selgus täidetavatest ülesannetest.

Rahvusvahelise koostöö osakonna loomisel lähtutakse tegelikest vajadustest ja mõjust asutusele.

Osakonna loomisega tagatakse suurem selgus rahvusvahelises suhtluses ning asutuse sees

tagatakse seeläbi parem kaasatus ja protsesside juhtimine. Struktuuriüksuse juhi ametikoht

luuakse väliskoostöö koordinaatori ametikoha ümberkujundamise arvelt. Ettepanek osakonna

juhi ametikohale asumiseks tehakse praegusele väliskoostöö koordinaatorile ja selle kaudu

kujundatakse ametikoht ümber. Teistel ametikohtadel ei tohiks muudatus kaasa tuua

koondamisolukorda. Rahvusvahelise koostöö osakonna juhi palk võrreldes väliskoostöö

koordinaatori palgaga suureneb, kuid eelarveline lisavajadus ametikoha ümberkujundamiseks ei

ole suur. Rahastusallikas on Päästeameti jaotamata palgafond.

7 Päästeamet. Päästeamet organisatsioonina. Vaadatud 29.04.2025.

9

Kolmanda peadirektori asetäitja koha loomisega seotud palgakulu kaetakse juhtkonna vahetus

alluvuses olevate struktuuriüksuseväliste kohtade ümberkorraldamise ja nende vähendamise

arvelt.

Muudatused on ühekordsed ja nendega ei kaasne olulisi ümberkorraldusi PäA tegevuses, sest

vastavad ametikohad on loodud ning neid ülesandeid juba täidetakse:

– viivitamatu ohuteate edastamise valmistumise koordineerimiseks on PäA-l loodud ja täidetud

ametikoht, et töötada välja ohuteate kanalite kasutamise üldpõhimõtted ning koostöös

partnerasutustega pöörata senisest rohkem tähelepanu avalikkuse ohuteavitusest teadlikkuse

suurendamisele. Mõju kogu isikkoosseisule on väike, sest muudatused puudutavad vaid

üksikuid töökohti ja teavituskampaaniate läbi viimise kogemus on PäA-l olemas;

– varjumise korraldamise ülesannet PäA praegu juba täidab ja loodud on viis varjumise valdkonna

ametikohta, mis on võrreldes PäA koosseisuga väike arv. PäA töökoormuse kasv on

kokkuvõttes samuti väike. Eelduslikult ei kaasne muudatustega kohanemisraskusi ega muud

ebasoovitavat mõju.

4.1.2. Staažimärgid kõigile PäA ametnikele ja töötajatele

Mõju sihtrühm

PäA ametnikud ja töötjad, kes ei ole päästeametnikud ning PäA teenistuja, kes peab arvestust.

Arvestades riigiametnike ja -töötajate koguarvu, on sihtrühm väike.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Kõigi PäA teenistujate staaži väärtustamine suurendab kuuluvustunnet ja sidusust PäA-ga.

PäA teenistuja, kes praegu peab arvestust ainult päästeteenistujate staaži üle, peab edaspidi

hakkama arvestust pidama rohkemate teenistujate üle, et tellida teenistusriste ja korraldada nende

üleandmist.

Mõju ulatus PäA-le on väike, aga positiivne, kuna staažimärk aitab eelduslikult suurendada

motivatsiooni. Arvestades kirjeldatud mõju väikest ulatust, sihtrühma ja ebasoovitava mõju riski,

ei ole mõju oluline.

4.2. Sotsiaalne mõju

Mõju sihtrühm

Elanikkonnakaitse on riigi ja ühiskonna tegevus, mis tagab inimeste elu ja tervise kaitse ning

toimetuleku kriisiolukorra ajal. Oluline on suurendada isikute ja asutuste teadlikkust

elanikkonnakaitse tegevustest, nagu ulatuslik evakuatsioon, varjumine ning ohuteavitus.

Täpsustatud ülesanded aitavad tunduvalt tõhustada elanikkonnakaitset.

Mõju sihtrühmale võib pidada positiivseks ja oluliseks, sest suureneb inimeste teadlikkus kriisis

käitumisest ning seeläbi paraneb võime kriisis iseseisvalt toime tulla.

4.3. Järeldus mõjude olulisuse kohta

Muudatusel on positiivne mõju, kuna PäA loob oma ülesannete täitmisega elanikele turvalisust

ja valmisolekut kaitsta end eri ohtude eest. Seega kasvab eelnõu mõjul Eesti elanike elu ja tervise

kaitstus ning arusaam, et PäA on inimese ja riigi vahel oluline kontaktpunkt, kelle poole

pöörduda, kellelt saada juhiseid ja kust võivad tulla olulised sõnumid elu või vara puudutavate

sündmuste kohta.

10

Päästeametile on mõju ulatus väike, kuna Päästeamet täidab eelnõus täpsustatud ja lisandunud

ülesandeid juba praegu ning on nende ülesannete täitmisega kohanenud.

Mõju ulatust ja sagedust võib pidada kokkuvõttes pigem väikeseks, kuna muudatus ei nõua

isikutelt ka tavaolukorras oma käitumise suuremat muutmist ning mõju avaldub enamasti

kriisiolukorra ajal ehk väga harva.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski ei ole.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne otsest tulu.

Peadirektori kolmanda asetäitja ametikohaga seotud eelarve on kavandatud juhtkonna vahetus

alluvuses olevate struktuuriüksuseväliste kohtade ümberkorraldamise ja nende vähendamise

arvelt. Seega ei kaasne selle muudatusega lisakulu.

Osakondade põhimäärused ja mõned ametijuhendid vajavad muutmist, kuid selliseid muudatusi

tuleb PäA töös ette ka muul ajal ning seega on see igapäevaste teenistusülesannete tavapärane

osa ja töökoormus võib lühiajaliselt kasvada, kuid see ei ole püsiv.

Staažimärkide väljaandmine nõuab nende mõningast ümberdisainimist. Praegu saab neid välja

anda kõige rohkem 45-aastase staažiga isikule, kuid muudatusega tekib vajadus anda neid välja

ka rohkemate teenistusaastate täitumisel. Samuti suureneb staažimärgi saajate hulk, sest see ei

ole enam piiratud ainult päästeteenistujatega.

Kogu staažimärkide saajate hulgast enamiku moodustavad aga need, kellel on täitunud viis

teenistusaastat või on see üsna pea saabumas. Praeguse koosseisu arvestuses on jõudnud

5-aastase staaži täitumiseni (5–9 aastat) 371 teenistujat ja neil on õigus saada 5 teenistusaastat

näitav staažimärk. Väiksema kui 5-aastase staažiga on 480 teenistujat, kellest hinnanguliselt 80%

jõuab 5-aastase staažini. Seega tuleb arvestada, et hetkeseisuga tuleb välja anda 480 märki ja

lähima 5 aasta jooksul lisaks 384 märki.

Ühe staažimärgi hind on ilma käibemaksuta u 14 eurot (oleneb tellitavast kogusest). Seega on

praegune lisakulu u 6700 eurot. Järgneval aastal täitub u 5-aastane staaž 77 teenistujal ja see toob

kaasa lisakulu 1100 eurot aastas.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, sest muudatustega harjumine ei vaja üleminekuaega ning

vajalikud muudatused on PäA sisemistes aktides juba tehtud ning jõustuvad käesoleva eelnõu

jõustumisel.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu ei kooskõlastata Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. aasta määruse nr 10 „Vabariigi

Valitsuse reglement“ § 6 lõike 1 alusel teiste ministeeriumidega, kuna see puudutab üksnes

Siseministeeriumi ja tema valitsemisala. Lisaks on PäA olnud kaasatud eelnõu väljatöötamisse.

MÄÄRUS

26.05.2025 nr 14

Siseministri 3. oktoobri 2014. aasta

määruse nr 42 „Päästeameti põhimäärus"

muutmine

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

Siseministri 3. oktoobri 2014. aasta määruses nr 42 „Päästeameti põhimäärus“ tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Ametil on staažimärgid, mida antakse iga viie teenistusaasta täitumisel. Kõikide

staažimärkide aluseks on Päästeameti embleemi tähistav reljeefne kaheksaharuline täht, mille

keskel on kuumemailiga kaetud sõõril kuldne araabia number, mis näitab teenistusaasta

täitumist. Tähest sirutuvad kummalegi poole reljeefsed leekidekimbud. Kuni 25 teenistusaasta

märkidel on hõbedased leegid. Alates 30 teenistusaasta märkidel on kuldsed leegid. Kuni

15 teenistusaasta märkidel on tähe keskel olev sõõr kaetud musta läbipaistva kuumemailiga ja

alates 20 teenistusaasta märkidel punase läbipaistva kuumemailiga. Märgi kogupikkus on

70 mm, tähe kõrgus 20 mm. Staažimärkide etalonkujutised on esitatud käesoleva määruse

lisas 2.“;

2) paragrahvi 4 lõikes 9 asendatakse sõnad „Päästeteenistujate staažimärkide“ sõnaga

„Staažimärkide“;

3) paragrahvi 6 esimeses lauses asendatakse sõna „Board“ sõnadega „Services Agency“;

4) paragrahvi 8 punkti 5 täiendatakse enne sõna „kriisireguleerimisalase“ sõnadega

„elanikkonnakaitsealase ja“;

5) paragrahvi 9 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „asetäitja“ sõnadega „või peadirektori

määratud struktuuriüksuse juht“;

6) paragrahvi 11 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna „kaks“ sõnadega „kuni kolm“;

7) paragrahvi 11 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Peadirektori asetäitja võib oma vastutusvaldkonna, sealhulgas päästekeskuse töö

korraldamiseks anda oma pädevuse piires õigusaktide alusel suulisi ja kirjalikke korraldusi.“;

2 (5)

8) paragrahvi 12 lõike 1 punktis 6 asendatakse sõnad „peadirektori asetäitjale“ sõnadega

„vahetule juhile“;

9) paragrahvi 12 lõike 1 punktis 7 asendatakse sõnad „peadirektori asetäitjale“ sõnaga

„peadirektorile“;

10) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 10 sõnastatakse järgmiselt:

„10) täidab muid peadirektori või peadirektori asetäitja antud ülesandeid vastavalt alluvusele.“;

11) paragrahvi 13 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:

„7) ohuteavituse ja kommunikatsiooniosakond;“;

13) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt:

„8) personaliosakond;“;

14) paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse punktiga 101 järgmises sõnastuses:

„101) rahvusvahelise koostöö osakond;“;

15) paragrahvi 14 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvid 15–19 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 15. Päästetöö osakonna põhiülesanded

Päästetöö osakonna põhiülesanded on:

1) osakonna teenuste arendamine ning teenuste nõuetele vastavuse ja mõju hindamine;

2) ohutegurite analüüs ja sellest tulenevalt päästetöö valdkonna ning teenuste osutamise

võrgustiku ja valmisoleku planeerimine;

3) oma ülesannete täitmiseks vajaliku koostöö tegemine teiste riigiasutuste, kohaliku

omavalitsuse üksuste, eraõiguslike juriidiliste isikute, välisriikide asjaomaste ametiasutuste ja

rahvusvaheliste organisatsioonidega oma pädevuse piires.

§ 16. Ohutusjärelevalve osakonna põhiülesanded

Ohutusjärelevalve osakonna põhiülesanded on:

1) osakonna teenuste arendamine ning teenuste nõuetele vastavuse ja mõju hindamine;

2) ohutegurite analüüs ja sellest tulenevalt ohutusjärelevalve valdkonna teenuste planeerimine;

3) varjumise korraldamine ja koordineerimine ning järelevalve tegemine valdkonda

reguleerivates õigusaktides sätestatud ulatuses;

4) järelevalve tegemine toodete ja teenuste tuleohutusnõuetele vastavuse üle;

5) tule- ja kemikaaliohutuse korraldamine ning koordineerimine tuleohutuse seaduses ja

kemikaaliseaduses ning teistes valdkonda reguleerivates õigusaktides sätestatud ulatuses;

6) oma ülesannete täitmiseks vajaliku koostöö tegemine teiste riigiasutuste, kohaliku

omavalitsuse üksuste, eraõiguslike juriidiliste isikute, välisriikide asjaomaste ametiasutuste ja

rahvusvaheliste organisatsioonidega oma pädevuse piires.

3 (5)

§ 17. Kriisiosakonna põhiülesanded

Kriisiosakonna põhiülesanded on:

1) osakonna teenuste arendamine ning teenuste nõuetele vastavuse ja mõju hindamine;

2) täidesaatva riigivõimu asutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste kriisivalmiduse ja

elanikkonnakaitse valdkonna teenuste arendamine ning nende nõuetele vastavuse ja mõju

hindamine;

3) ameti kriisivalmiduse ja toimepidevuse ning riigikaitseülesannete täitmise korraldamine;

4) kriisireguleerimiseks vajaliku info kogumine, töötlemine ja analüüsimine;

5) elanikkonnakaitsepoliitika seisukohtade väljatöötamisel ja kaitsmisel osalemine;

6) kohalike omavalitsuse üksuste kriisivalmiduse koordineerimine;

7) ulatusliku evakuatsiooni korraldamine;

8) piiriülese päästetöö korraldamine;

9) oma ülesannete täitmiseks vajaliku koostöö tegemine teiste riigiasutuste, kohaliku

omavalitsuse üksuste, eraõiguslike juriidiliste isikute, välisriikide asjaomaste ametiasutuste ja

rahvusvaheliste organisatsioonidega oma pädevuse piires.

§ 18. Ennetustöö osakonna põhiülesanded

Ennetustöö osakonna põhiülesanded on:

1) osakonna teenuste arendamine ning teenuste nõuetele vastavuse ja mõju hindamine;

2) ohutegurite analüüs ja sellest tulenevalt ennetustöö valdkonna teenuste planeerimine;

3) ennetustööalaste teavituskampaaniate korraldamine ja koordineerimine;

4) tule-, vee- ja plahvatusohutuse ning elanike kriisivalmiduse tegevuste korraldamine ja

koordineerimine;

5) oma ülesannete täitmiseks vajaliku koostöö tegemine teiste riigiasutuste, kohaliku

omavalitsuse üksuste, eraõiguslike juriidiliste isikute, välisriikide asjaomaste ametiasutuste ja

rahvusvaheliste organisatsioonidega oma pädevuse piires.

§ 19. Arendusosakonna põhiülesanded

Arendusosakonna põhiülesanded on:

1) osakonna teenuste arendamine ning teenuste nõuetele vastavuse ja mõju hindamine;

2) ameti strateegiliste põhinäitajate statistilise arvestuse pidamine ja analüüsimine ning selleks

vajaliku info töötlemine;

3) ameti andmehaldusega seotud tegevuste korraldamine ja koordineerimine;

4) ameti strateegilise planeerimise korraldamine;

5) infotehnoloogiliste arendusvajaduste koordineerimine;

6) teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonialaste tegevuste korraldamine ja

koordineerimine;

7) oma ülesannete täitmiseks vajaliku koostöö tegemine teiste riigiasutuste, kohaliku

omavalitsuse üksuste, eraõiguslike juriidiliste isikute, välisriikide asjaomaste ametiasutuste ja

rahvusvaheliste organisatsioonidega oma pädevuse piires.“;

17) paragrahvi 20 punktis 1 asendatakse sõna „halduse“ sõnaga „osakonna“;

18) paragrahvi 20 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) päästesündmusel, rahvusvahelisel päästetööl, ulatuslikul evakuatsioonil ja õppusel

logistilise tegevuse toetamine;“;

4 (5)

19) paragrahvi 20 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

„41) ameti varade ning operatiiv-, toimepidevus- ja kriisivarude haldamine;“

20) paragrahvi 20 punktis 5, § 23 punktis 5, § 24 punktis 9, § 25 punktis 5 ja § 27 punktis 10

asendatakse sõnad „oma teiste põhiülesannete“ sõnadega „oma ülesannete“;

21) paragrahvid 21 ja 22 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 21. Ohuteavituse ja kommunikatsiooniosakonna põhiülesanded

Ohuteavituse ja kommunikatsiooni osakonna põhiülesanded on:

1) osakonna teenuste arendamine ning teenuste nõuetele vastavuse ja mõju hindamine;

2) ameti sisekommunikatsiooni teenuse korraldamine ja koordineerimine;

3) ameti tegevust puudutava teavituse, sealhulgas operatiivtegevuste teavituse korraldamine

ning koordineerimine;

4) ohuteavituse protsesside arendamine;

5) kriisi- ja riskikommunikatsiooni teenuste arendamine, korraldamine ning koordineerimine;

6) oma ülesannete täitmiseks vajaliku koostöö tegemine teiste riigiasutuste, kohaliku

omavalitsuse üksuste, eraõiguslike juriidiliste isikute, välisriikide asjaomaste ametiasutuste ja

rahvusvaheliste organisatsioonidega oma pädevuse piires.

§ 22. Personaliosakonna põhiülesanded

Personaliosakonna põhiülesanded on:

1) osakonna teenuste arendamine ning teenuste nõuetele vastavuse ja mõju hindamine;

2) personalijuhtimise põhimõtete väljatöötamine ning rakendamise korraldamine;

3) personalialase tegevuse korraldamine ja koordineerimine;

4) personali koolituse arendustegevuse korraldamine;

5) teenistussuhete korraldamine;

6) töötervishoiu ja -ohutusalase tegevuse korraldamine;

7) dokumendihalduse ja arhiivitöö korraldamine;

8) oma ülesannete täitmiseks vajaliku koostöö tegemine teiste riigiasutuste, kohaliku

omavalitsuse üksuste, eraõiguslike juriidiliste isikute, välisriikide asjaomaste ametiasutuste ja

rahvusvaheliste organisatsioonidega oma pädevuse piires.“;

22) paragrahvi 23 punktis 1 asendatakse sõna „rahanduse“ sõnaga „osakonna“;

23) paragrahvi 24 punktis 1 asendatakse sõna „õiguse“ sõnaga „osakonna“;

24) määrust täiendatakse §-ga 241 järgmises sõnastuses:

„§ 241. Rahvusvahelise koostöö osakonna põhiülesanded

Rahvusvahelise koostöö osakonna põhiülesanded on:

1) osakonna teenuste arendamine ning teenuste nõuetele vastavuse ja mõju hindamine;

2) ameti ülesannete täitmiseks vajaliku koostöö koordineerimine ja arendamine teiste asutuste,

välisriikide asjaomaste ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;

3) rahvusvaheliseks suhtluseks vastavate seisukohtade kujundamine ja ameti esindamine;

4) välisrahastuse võimaluste koordineerimine ja tehnilise toe pakkumine ametis.“;

25) paragrahvi 26 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

5 (5)

„Demineerimiskeskuse põhiülesanded on:

1) demineerimiskeskuse teenuste arendamine ning teenuste nõuetele vastavuse ja mõju

hindamine;

2) ohutegurite analüüs ja sellest tulenevalt demineerimistöö valdkonna teenuste planeerimine;

3) demineerimistöö tegemine;

4) ulatusliku või pikaajalise demineerimistöö koordineerimine ja juhtimine;

5) demineerimistööalase teabe kogumine, töötlemine ja analüüsimine.

6) reageerimine keemia- ja kiirgusohule ning keemia- ja kiirgusründele;

7) abidemineerijate tegevuse korraldamine;

8) oma ülesannete täitmiseks vajaliku koostöö tegemine teiste riigiasutuste, kohaliku

omavalitsuse üksuste, eraõiguslike juriidiliste isikute, välisriikide asjaomaste ametiasutuste ja

rahvusvaheliste organisatsioonidega oma pädevuse piires.“;

26) paragrahvi 27 punkti 6 täiendatakse enne sõna „kriisireguleerimisalase“ sõnadega

„elanikkonnakaitsealase ja“;

27) paragrahvi 27 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;

28) paragrahvi 28 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „päästetööl ja ohutusjärelevalves“;

29) määruse lisa 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

Lisa „Staažimärkide etalonkujutised“