Kiri

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	7.1-2/25/7693-2
Registreeritud	27.05.2025
Sünkroonitud	28.05.2025
Liik	Valjaminev kiri
Funktsioon	7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine
Sari	7.1-2 Väliste isikute ehitiste ja lubade kooskõlastamise dokumendid
Toimik	7.1-2/2025
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Saku Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis	Saku Vallavalitsus
Vastutaja	Rita Źereen (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (57517 tm).

Failid

7.1-2257693-2 27.05.2025 Valjaminev kiri.asice

PR00425_EP_AR-3-01_Seletuskiri.pdf

PR00425_EP_AS-4-02_Asendiplaan.pdf

Põllu tn 3 kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamata jätmine.pdf

PR00425_EP_AR-3-01_Seletuskiri.pdf

Arhitektuuribüroo

Standup

Reg nr. 11283768

Tartu mnt 83-408

10115 Tallinn

tel: +372 580 44 719

[email protected]

www.standup.ee

MTR registreeringud:

Projekteerimine EEP001402

Ehitusprojekti ekspertiis EPE001631

Muinsuskaitseameti tegevusluba E523/2010

Spordihoone rekonstrueerimisprojekt

Põllu tn 3, Saku alevik, Saku Vald, Harjumaa

Eelprojekt

Töö nr: PR00425

Tellija: Lagrotte OÜ Arhitekt: Stanislav Popkov

Angeelika Kaja

Vastutatav arhitekt: Stanislav Popkov Koostatud: 23.04.2025

Projekteerija: AB Standup OÜ Spordihoone rekonstrueerimisprojekt, töö nr. PR00425 Reg. nr. 11283768 Põllu tn 3, Saku alevik, Saku Vald, Harjumaa Tartu mnt 83-408, 10115, Tallinn Eelprojekt Vastutatav arh. Stanislav Popkov Arhitektid: Stanislav Popkov, Angeelika Kaja

2/27

AA_Üldosa

PR00425_EP_AA-1-01_PT (Projekteerimistingimused) PR00425_EP_AA-1-02_Geoloogia (Ehitusgeoloogia) PR00425_EP_AA-1-03_GeoloogiaSeletuskiri (Ehitusgeoloogia)

AR_Arhitektuur

AR-3 Tekstiline osa

AR-3-01 Seletuskiri ehitusprojekti juurde

AR-4 Asendiplaanilised joonised

AS-4-01 Asukohaskeem

AS-4-02 Asendiplaan 1:500

AR-5 Plaanid

AR-5-01 Esimese korruse plaan 1:100

AR-5-02 Teise korruse plaan 1:100

AR-5-03 Katuse plaan 1:100

AR-6 Vaated ja lõiked

AR-6-01 Vaated A-D 1:100

AR-6-02 Vaated B-C 1:100

AR-6-03 Lõige 1 1:100

3/27

AR-3-01 Seletuskiri ehitusprojekti juurde

Sisukord

1. ÜLDOSA ..................................................................................................................................... 6 1.1 PROJEKTI KIRJELDUS JA KOOSTAMISE ALUSED..................................................... 6 1.2 ÜLDANDMED ................................................................................................................. 6

1.2.1 Ehitise nimetus ...................................................................................................... 6 1.2.2 Tellija andmed ....................................................................................................... 6 1.2.3 Kinnistu andmed ................................................................................................... 6 1.2.4. Projekteerija ......................................................................................................... 6

1.3 EHITUSGEOLOOGILISTE UURIMISTÖÖDE ANDMED .............................................. 7 1.4 EHITUSGEODEETILISTE UURIMISTÖÖDE ANDMED ............................................... 7 1.5 OLEMASOLEVATE EHITISTE ANDMED ...................................................................... 7 1.6 PROJEKTEERIMISEL ALUSEKS VÕETAVAD EHITUSNORMID JA EESKIRJAD ...... 7 1.7 TEHNILISED ANDMED .................................................................................................. 8 1.7.1 Kinnistu andmed ............................................................................................................. 8 1.7.2 Kogukonnamaja andmed ................................................................................................. 9 1.7.3 Hoone ruumide eksplikatsioon ...................................................................................... 10

2. ASENDIPLAAN ........................................................................................................................ 11 2.1 VASTAVUS LÄHTEANDMETELE ................................................................................ 11 2.2 OLEMASOLEV OLUKORD .......................................................................................... 11

2.2.1 Paiknemine ......................................................................................................... 11 2.2.2 Olemasolev hoonestus ......................................................................................... 11 2.2.3 Olemasolev reljeef............................................................................................... 11 2.2.4 Olemasolev haljastus ........................................................................................... 11 2.2.5 Olemasolev tänavavõrk, juurdepääsud ................................................................. 11

2.3 PLAANILAHENDUS ..................................................................................................... 11 2.3.1 Hoone paigutus ................................................................................................... 11 2.3.2 Ehitusetappide kirjeldus ...................................................................................... 11

2.4 VERTIKAALPLANEERING .......................................................................................... 12 2.4.1 Vertikaalplaneerimise lahendus............................................................................ 12 2.4.2 Ehitise paiknemiskõrgus ...................................................................................... 12 2.4.3 Sademevee käitlemine ......................................................................................... 12

2.5 TEED JA PLATSID ......................................................................................................... 12 2.5.1 Krundisisesed teed ja platsid................................................................................ 12 2.5.2 Juurdepääsutee .................................................................................................... 12 2.5.3 Mahasõit riigimaanteelt ....................................................................................... 12

2.6 KRUNDISISENE LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE .......................................... 13 2.6.1 Liiklusskeem ....................................................................................................... 13 2.6.2 Liikluskorraldusvahendid .................................................................................... 13 2.6.3 Parkimiskohtade arv ja parkimise korraldamine ................................................... 13

2.7 HALJASTUS JA HEAKORD .......................................................................................... 13

4/27

2.7.2 Haljastus ............................................................................................................. 13 2.7.3 Väikevormid ....................................................................................................... 13 2.7.4 Piirdeaed ............................................................................................................. 13 2.7.5 Prügikonteinerid .................................................................................................. 13 2.7.6 Keskkonna- ja tervisekaitse ................................................................................. 13 2.7.7 Harjutusväljak ..................................................................................................... 14

2.8 ASENDIPLAANILISTEST LAHENDUSTEST TULENEV TULEOHUTUS.................. 14 2.8.1 Tuletõrjepääsud ................................................................................................... 14 2.8.3 Tuleohutuskujad .................................................................................................. 14

3. ARHITEKTUUR ....................................................................................................................... 14 3.1 EHITISE ÜLDANDMED ................................................................................................ 14 3.2 EHITISE TEHNILISED ANDMED ................................................................................. 14 3.3 ARHITEKTUURNE ÜLDLAHENDUS .......................................................................... 14

3.3.1 Asendiplaaniline lahendus, planeeringu piirangud ............................................... 14 3.3.2 Hoone arhitektuurne üldkonseptsioon, funktsionaalne ülesehitus, ruumijaotus..... 15 3.3.3 Hoone rekonstrueerimistööde kirjeldus ................................................................ 15

3.4 ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONE PIIRDEKONSTRUKTSIOONIDELE.

PINNAKATTED ................................................................................................................... 16 3.4.1 Hoone sise- ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid ................................. 16 3.4.2 Hoone akustikale esitatavad nõuded .................................................................... 16 3.4.3 Hoone insolatsioonile esitatavad nõuded ............................................................. 16 3.4.4 Hoonesse kavandatud tehnoloogiast tulenevad nõuded ........................................ 16 3.4.5 Hoone piirdekonstruktsioonide iseloomustus konstruktsioonide tüübi järgi.......... 16 3.4.5.1 Vundamendid ja soklid ..................................................................................... 17 3.4.5.2 Välisseinad ....................................................................................................... 17 3.4.5.3 Siseseinad......................................................................................................... 17 3.4.5.4 Põrandad .......................................................................................................... 18 3.4.5.5 Vahelaed ........................................................................................................... 18 3.4.5.6 Katuslaed ......................................................................................................... 18 3.4.7 Avatäited ............................................................................................................. 19 3.4.8 Hoone välisperimeetril asuvad konstruktsioonid .................................................. 19 3.4.9 Hoone siseviimimstlus......................................................................................... 19 3.4.10 Hoone välisviimistlus ........................................................................................ 19 3.4.11 Liiklus- ja tööstusmüra ...................................................................................... 19

3.5 TÖÖOHUTUSE JA TÖÖTERVISHOIU NÕUDED......................................................... 20 3.5.1 Kasutatud tervisekaitsenormide loetelu ................................................................ 20 3.5.2 Keskkonnamõjud................................................................................................. 20

3.6 HOONE SISEARHITEKTUUR ...................................................................................... 20 4. EHITUSKONSTRUKTSIOONID .............................................................................................. 21 5. KÜTE, VENTILATSIOON JA JAHUTUS ................................................................................. 21 6. GAASIVARUSTUS ................................................................................................................... 21 7. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON, SADEMEVEE KÄITLEMINE, DRENAAŽ .......... 21 8. ELEKTRI JA NÕRKVOOL, SIDEVARUSTUS ......................................................................... 21 9. TULEOHUTUS ......................................................................................................................... 21 10. ENERGIATÕHUSUS .............................................................................................................. 21

5/27

11. TÖÖOHUTUS JA TÖÖTERVISHOID ..................................................................................... 22 11.1 ÕIGUSAKTID JA EESKIRJAD .................................................................................... 22 11.2 TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE NÕUDED EHITAMISEL ............................... 22 11.3 PROJEKTEERITUD HOONESTUSE TÖÖTERVISHOIU NÕUDED .......................... 22

12.KESKKONNAKAITSE EHITUSEL JA HOONE EKSPLUATEERIMISEL ............................. 22 12.1 ÕIGUSAKTID JA EESKIRJAD .................................................................................... 22 12.2 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVAD KESKKONNAMÕJUD .................. 23

12.2.1 Õhu kaitse. Kaitse müra eest .............................................................................. 23 12.2.2 Jäätmed ............................................................................................................. 23 12.2.3 Ehitusjäätmete käitlemine .................................................................................. 25

13. HALJASTUS ........................................................................................................................... 26 14. OMANIKUJÄRELEVALVE JA DOKUMENTATISOON ........................................................ 27

6/27

1. ÜLDOSA

1.1 PROJEKTI KIRJELDUS JA KOOSTAMISE ALUSED

Projekti koostamise eesmärk on Põllu tn 3, Saku alevik, Saku Vald, Harjumaa kinnistul oleva

tööstushoone rekonstrueerimine ja laiendamine. Hoone põhifunktsiooniks pärast rekonstrueerimist

on spordiklubi.

Ehitise kasutusiga on min. 50 aastat.

Eelprojekt on koostatud vastavalt Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusele nt 97 „Nõuded

ehitusprojektile”.

1.2 ÜLDANDMED

1.2.1 Ehitise nimetus

Positsioon Ehitise liik Nimetus

1 Hoone Kogukonnamaja/lasteaed

1.2.2 Tellija andmed

Tellija: Lagrotte OÜ

1.2.3 Kinnistu andmed

Aadress: Põllu tn 3, Saku alevik, Saku Vald, Harjumaa

Katastritunnus: 71801:005:0426

Krundi kasutamise sihtotstarve: Ühiskondlike ehitiste maa 100%

Pindala: 1507.0 m²

1.2.4. Projekteerija

Projekteerimistööde peatöövõtja: Arhitektuuribüroo Standup (AB Standup OÜ)

Tartu mnt 83-408, 10115, Tallinn

[email protected]

www.standup.ee

reg nr. 11283768

7/27

MTR tegevusload:

Projekteerimine EEP001402

Ehitusprojekti ekspertiis EPE001631

Muinsuskaitseameti tegevusluba E523/2010

1.3 EHITUSGEOLOOGILISTE UURIMISTÖÖDE ANDMED

Projekteerimisel on lähtutud ehitusaegsest (teostatud märts 1963.a.) geoloogilisest uuringust.

Ehitusjärgne uuring pole teostatud. Teostada vastav uuring ehituskonstruktsioonide projektiosa

koosseisus.

1.4 EHITUSGEODEETILISTE UURIMISTÖÖDE ANDMED

Krundi geodeetiline mõõdistamine on teostatud Hades Geodeesia OÜ poolt 2024. aastal (töö nr.

HD-714).

1.5 OLEMASOLEVATE EHITISTE ANDMED

Krundil olev hoone, mis kuulub rekonstrueerimisele on kahekorruseline teadushoone.

Ehitisregistri kood: 120271337

Ehitise nimetus: Silolabor

Seisund: Olemas

Hoone kandvad seinad on silikaattellisest, põrand on monoliitsest raudbetoonist ja katus on

monteeritavatest ribipaneelidest.

1.6 PROJEKTEERIMISEL ALUSEKS VÕETAVAD EHITUSNORMID JA EESKIRJAD

Majandus – ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr. 97 „Nõuded ehitusprojektile”

Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise

alused“

Vabariigi Valitsuse 06.10.2011 määrus nr 131 „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-

alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule“

EVS 932:2017 Ehitusprojekt

8/27

EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded

EVS 812-3:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid

EVS 812-6-2012+A1+A2 Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus

EVS 812-2:2014/AC:2018 Ehitise tuleohutus: Ventilatsioonisüsteemid

Lisaks on projekteerimisel aluseks võetavad ehitusnormid ja eeskirjad toodud iga projektiosa

seletuskirjas.

1.7 TEHNILISED ANDMED

Vastavalt Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusele nr. 57 „Ehitise tehniliste andmete

loetelu ja arvestamise alused”

1.7.1 Kinnistu andmed

Näitaja Suurus Ühik

Pindala 1507,0 m²

Kasutamise sihtotstarve Ä 100 %

Hoonete arv 1 tk

Parkimiskohtade arv 10 tk

9/27

1.7.2 Kogukonnamaja andmed

Projekteeritud hoone andmed

Näitaja Enne rek.

Pärast rek. PT Ühik

Ehitisealune pind 386.0 499,8 500 m²

Suletud netopind 351.0 848,6 - m²

Mitteeluruumide pind - 707,6 -

Sh. üldkasutatav pind - 116,2 - m²

Sh. tehnopind - 24,8 - m²

Suletud brutopind - 958,0 - m²

Maapealsete korruste arv 2 2 2 tk

Maa-aluste korruste arv - 0 0 tk

Absoluutne kõrgus - 56,7 - m

Kõrgus maapinnast (arvestatuna kesk. maapinna kõrgusest)

6.1 8,2 9,0 m

Laius 15.6 17,0 - m

Pikkus 30.4 36,4 - m

Sügavus - 0 - m

Maht 2180.0 4146 - m3

Maapealne maht 2180.0 4146 - m3

Köetav pind - 848,6 - m²

Katuse kalle - 3 0-15 Kr.

10/27

1.7.3 Hoone ruumide eksplikatsioon

Vt. korruste plaanidel.

11/27

2. ASENDIPLAAN

2.1 VASTAVUS LÄHTEANDMETELE

Asendiplaani koostamise aluseks on olemasolev hoone, tellija lähteülesanne ja geodeetiline

alusplaan.

2.2 OLEMASOLEV OLUKORD

2.2.1 Paiknemine

Projektis käsitletav kinnistu asub aadressil: Põllu tn 3, Saku alevik, Saku Vald, Harjumaa

2.2.2 Olemasolev hoonestus

Kinnistu on varasemalt hoonestatud.

2.2.3 Olemasolev reljeef

Kinnistul esineb edela-kirde suunaliselt maapinna kalle. Maapinna kõrgused jäävad vahemikku

48.35 kuni 46.71.

2.2.4 Olemasolev haljastus

Kõrghaljastus puudub.

2.2.5 Olemasolev tänavavõrk, juurdepääsud

Krundile on tagatud juurdepääs Traani teelt.

2.3 PLAANILAHENDUS

2.3.1 Hoone paigutus

Hoone asukoha kavandamisel on arvestatud olemasoleva hoonega. Hoone gabariidid pärast

laiendamist jäävad projekteerimistingimustega määratud hoonestusala piiridesse.

2.3.2 Ehitusetappide kirjeldus

Hoone rekonstrueerimine ja kinnistu heakorratööd on kavandatud ühes etapis.

12/27

2.4 VERTIKAALPLANEERING

2.4.1 Vertikaalplaneerimise lahendus

Sõidutee ja parklaaladel tagatakse normikohased kalded. Täpne vertikaalplaneering lahendatakse

eraldi projektiga.

2.4.2 Ehitise paiknemiskõrgus

Projekteeritud hoone ±0.00 tasapinnad on kõrguslikult seotud maapinna projekteeritud kõrguse

suhtes ca 10 cm kõrgemale: ±0.00 = +48,56 m.abs.

Projekteeritud maapind lähtub olemasolevast maapinnast ja reljeefist. Kuna hoonest edelapool asuv kõnnitee on projekteeritud mõnevõrra kõrgemale kui hoone null, siis hoone peasissepääsu

ette on projekteeritud trepistik.

Hoone Keskmine maapinna kõrgus Hoone ±0.00

Olemasolev Projekteeritud

Spordihoone 48,15 48,46 48,56

2.4.3 Sademevee käitlemine

Katuselt on ettenähtud sadevee äravool fassaadidele projekteeritud vihmaveetorude kaudu.

Sademevesi immutatakse oma kinnistu piires.

2.5 TEED JA PLATSID

Lahendatud eraldi projektiga, OÜ Mastlop poolt töö nr: 25029.

2.5.1 Krundisisesed teed ja platsid

Hoone tarbeks on ette nähtud parkla 11 sõidukile ning täiendavalt kaetud jalgrattaparkla. Hoone taha kirdepoolse väljapääsu kõrvale on projekteeritud harjutusplats mis on ümbritsetud kõrg- ja

madalhaljastusega.

2.5.2 Juurdepääsutee

Juurdepääsutee vastab nõuetele

2.5.3 Mahasõit riigimaanteelt

Mahasõit krundile tuleb rekonstrueerida, et tagada selle ohutu kasutamine.

13/27

Mahasõidu projekteerimisel tuleb küsida Maanteeametilt tehnilisi tingimusi. Mahasõit riigimaanteelt tuleb projekteerida selliselt, et oleks tagatud liiklejate ohutus, st. et eelkõige tuleb tagada nähtavuskolmnurgale esitatavad nõuded ning peatumiskoha nõuetekohane kalle.

2.6 KRUNDISISENE LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE

2.6.1 Liiklusskeem

Vt. eraldi projekti osa.

2.6.2 Liikluskorraldusvahendid

Vt. eraldi projekti osa.

2.6.3 Parkimiskohtade arv ja parkimise korraldamine

Kinnistule rajatakse kokku üksteist sõiduki parkimiskohta. Prügiautole ja päästeautole juurdepääs

on tagatud. Vt. eraldi projekti osa.

2.7 HALJASTUS JA HEAKORD

2.7.2 Haljastus

Kinnistule rajatakse kõrg- ning madalhajastust (vt. asendiplaani)

Soovituslik on koostada maaastikuarhitektuuri projekt.

2.7.3 Väikevormid

Kinnistule on ette nähtud jalgrattaparkla.

2.7.4 Piirdeaed

Ei ole kavandatud

2.7.5 Prügikonteinerid

Prügikonteinerite jaoks on planeeritud puitlippidest prügimaja, mis asub kinnistu kirdepoolses otsas. Prügikonteinerite suuruse ja arvu valib Tellija vastavalt vajadusele ja kohaliku omavalitsuse

jäätmekäitumiskorrale. Prügikonteinerite asukoht on märgitud asendiplaanil.

2.7.6 Keskkonna- ja tervisekaitse

Antud projekti realiseerimiseks ei kaasa keskkonda saastavat tegevust.

14/27

2.7.7 Harjutusväljak

Kinnistule on projekteeritud harjutusväljak.

Katendid:

• Tartaankate või analoog

• Asfaltkate koos aluskihtidega

2.8 ASENDIPLAANILISTEST LAHENDUSTEST TULENEV TULEOHUTUS

2.8.1 Tuletõrjepääsud

Päästemeeskonnale on tagatud piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud vahenditega

hoone neljast küljest.

2.8.3 Tuleohutuskujad

Hoone asub kaugemal kui 8m ümbritsevast hoonestusest

3. ARHITEKTUUR

3.1 EHITISE ÜLDANDMED

Positsioon Ehitise liik Kasutamise otstarve Nimetus

1 hoone 12659 Muu spordihoone Spordihoone

3.2 EHITISE TEHNILISED ANDMED

Hoone täpsed tehnilised andmed on antud punktis 1.7.

3.3 ARHITEKTUURNE ÜLDLAHENDUS

3.3.1 Asendiplaaniline lahendus, planeeringu piirangud

Asendiplaaniline lahendus on väljatöötatud lähtuvalt projekteeritud hoone gabariitidest, kinnistu

ehituslikest võimalustest ja sobilikkusest ümbritsevasse keskkonda.

15/27

3.3.2 Hoone arhitektuurne üldkonseptsioon, funktsionaalne ülesehitus, ruumijaotus

Lähtuvalt kinnistu omaniku soovist ja arhitekti nägemusest on hoone projekteeritud kaasaegse ja minimalistliku välisilmega. Hoone on ühekorruseline liimpuit moodulitest koosnev kaldkatustega

ehitis.

Välisviimistluses on kasutatud kolme materjali kombinatsiooni: kahte tooni puitlaudis ning

katusekatteks on valitud tumehall valtsplekk.

Kasutatud on ka erineva suuruse ja kujuga aknaid, et anda hoonele omapära. Akanraamid on valget

värvi.

Hoone sisemine struktuur on projekteeritud vastavalt Tellija soovitud ruumiprogrammile. Esimesel korrusel paiknevad: esik, trepikoda, riietusruumid, pesemisruumid, sanitaarsõlmed, tehniline ruum,

koristusvahendite ruum, inventariruum ja treeningute ruum-saal. Teisel korrusel paiknevad:

trepikoda koos puhkealaga, rühmatreeningute ruum, saal, panipaik ja ventilatsiooniseadme kamber.

Hoone peasissepääs asub hoone edelapoolsel fassaadil. Samuti on ette nähtud lisa väljapääs hoone

kirdepoolsel fassaadil. Teisele korrusele on ette nähtud eraldi evakuatsioonipääs otse õue välitrepi

kaudu.

Täpsemalt vt. korruste plaanidelt.

3.3.3 Hoone rekonstrueerimistööde kirjeldus

Hoone rekonstrueerimisel muudetakse selle gabariite- laiendatakse ja ehitatakse kõrgemaks. Hoone välisseinad, kandvad postid, betoontalad ja põrandate põhikonstruktsioonid valdavalt säilitatakse.

Säilitamisele kuulub ka kraana sisearhitektuurse elemendina. Demonteerimisele kuulub hoone

katus ja osaliselt teise korruse välisseinad. Kõik siseseinad samuti demonteeritakse.

Hoone põhimaht ehitatakse kõrgemaks et tagada mõlema korruse soovitav lae kõrgus. Selleks lammutatakse välisseinte ülemise osa koos akendega ning ehitatakse uued seinad peale.

Juurdeehitus tehakse hoone tänavapoolsele küljele, milleks olemasolev juurdeehitus lammutatakse.

Hoonele ehitatakse uus monoliitsest raudbetoonist vahelagi. Uus katus tehakse kandvast

profiilplekist, mille peale paigaldatakse soojustuse kihid ja katusekate.

Välisseinad soojustatakse ja paigaldatakse välisviimistlus. Seest seinad, postid ja talad puhastatakse

liivapritsiga vanast värvikihist ja vajadusel värvitakse.

Olemasoleva betoonpõranda peale paigaldatakse soojustus, mille sisse peidetakse uusi

kommunikatsioone, ning valatakse monoliitsest raudbetoonist plaat.

16/27

3.4 ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONE PIIRDEKONSTRUKTSIOONIDELE. PINNAKATTED

3.4.1 Hoone sise- ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid

Siseõhu arvutuslikud parameetrid ruumides ja väliskeskkonna arvestustingimused toodud Vastavas

projekti osas – Küte ja ventilatsioon.

3.4.2 Hoone akustikale esitatavad nõuded

Ehitise konstruktsioonide mürapidevus peab vastama EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”. Õhumürapidevus Rw näitab, kui palju helitugevusest

tarind tõkestab. Mida suurem on number, seda mürapidavam on tarind. Löögimürajuhtivus Ln,w näitab kui tugev on tarindit läbinud heli tase naaberruumis. Mida väiksem on number, seda

mürapidavam on tarind.

Siseruumides peavad müra normtasemed vastama sotsiaalministri 04.03.2002 määrusele nr. 42

„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja müra normtasemete mõõdistamise meetod” kehtestatud normtasemele. Rakendada müravastaseid

meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”. Elamutes on müra normtasemed LpS,eq,T kehtestatud statsionaarsetele püsiva või muutuva

tasemega müraallikatele. Esitatud normtasemed LpA,max on kehtestatud muutuva tasemega või

lühiajaliselt toimivatele üksikutele müraallikatele.

Hoone ja ruum Müraallikas Müra normtasemed

Spordirajatis

Spordisaalides, ujulates Hoone tehnokommunikatsioonid LpA,max (dB) 40

3.4.3 Hoone insolatsioonile esitatavad nõuded

Nõudeid ei esitata

3.4.4 Hoonesse kavandatud tehnoloogiast tulenevad nõuded

Erinõuded puuduvad

3.4.5 Hoone piirdekonstruktsioonide iseloomustus konstruktsioonide tüübi järgi

Märkus: konstruktsioonide ristlõiked ja ehituslikud sõlmed lahendatakse ehituskonstruktisoonide

eriosas põhiprojekti mahus.

17/27

3.4.5.1 Vundamendid ja soklid

Hoone vundament projekteeritakse ehitusgeoloogiliste andmete põhjal põhiprojekti EK-eriosa mahus madalvundamendina. Vundamendi täpne konstruktsioon, taldmiku laius ja

paiknemissügavus määrata EK-eriosa mahus ehituskonstruktori poolt projekti PP-staadiumis.

Vundament peab olema soojustatud.

3.4.5.2 Välisseinad

VS-01 (REK) Lõppviimistlus Silikaattellistest müüritis 400 mm EPS SILVER plaat 150 mm Keraamiline fassaadiplaat 20 mm või alumiiniumkomposiit VS-02 (UUS) Lõppviimistlus Betoon õõnesplokk 19 mm EPS SILVER plaat 150 mm Keraamiline fassaadiplaat 20 mm või alumiiniumkomposiit

3.4.5.3 Siseseinad

SS-01 (REK) Lõppviimistlus Silikaattellistest müüritis 400 mm Lõppviimistlus SS-02 (UUS) Lõppviimistlus Õõnesplokk 190 mm Lõppviimistlus SS-03 (UUS) Lõppviimistlus Kipsplaat 12,5 mm Teraskarkass 66 mm Kipsplaat 12,5 mm Lõppviimistlus

18/27

3.4.5.4 Põrandad

P-01 (REK) Põrandakate R/B plaat 80 mm EPS soojustusplaadid 200 mm Ol.ol. Bet .plaat koos aluskihtidega P-02 (UUS) Põrandakate R/B plaat 80 mm EPS soojustusplaadid 200 mm Tih.liiv 100 mm

Tih.killustik 200 mm

3.4.5.5 Vahelaed

VL-01

Põrandakate 20 mm

Monoliitne R/B vahelaeplaat 250 mm

3.4.5.6 Katuslaed

KL-01 (UUS)

PVC katusekate 4 mm

Min. villaplaat 30 mm

EPS soojustusplaadid 200 mm

EPS kaldekiht 50-200

Min. villaplaat 70 mm

Aurutõkkekile

Kandev profiilplekk 130 mm

*Märgades ruumides ette nähtud hüdroisolatsioon. Konstruktsioonid täpsustatakse PP staadiumis.

**Kõik tooted võib asendada samaväärse analoogiga, mille viimistlus ja kvaliteet vastab projektis

esitatud tootele.

19/27

3.4.7 Avatäited

Alumiiniumraamiga aknad on seest ja väljast musta värvi, 3x klaaspakett. Raami tüüp – üheraamiline. Avatäidete terviklik soojusjuhtivus ei tohi ületada 0,8 W/m2K. Hoone fassaadil

paiknevate akende klaaside päikesefaktor ei tohi ületada 0,5.

Välisuste ukselehed on klaasitud, mille terviklik soojusjuhtivus on kuni 1,1 W/m2K. Värvuselt on

ukseraam must või klaasitud.

NB: avatäidete ja nendega seotud paigalduselementide värvitoonid omavahel ühtlustada!

3.4.8 Hoone välisperimeetril asuvad konstruktsioonid

Peasissepääsu juures olev trepp on monoliitsest või monteeritavast betoonist.

3.4.9 Hoone siseviimimstlus

Hoone täpne siseviimistlus kuulub lahendamisele sisearhitektuuri projekti mahus. Käesolevas

projektis antud üldine kirjeldus.

Hoonetreeningruumide laed ja seinad üldjuhul värvitakse, põrandad kaetakse spetsiaalse elastse põrandakattega. Hoone fuajee põrand kaetakse kas epo kattega või keraamiliste plaatidega. Hoone

riietursruumide laed ja seinad üldjuhul värvitakse ja põrandad kaetakse epo kattega. Niiskete ruumide seinu kaetakse keraamiliste plaatidega ja põrandad kaetakse keraamiliste plaatidega.

Tehnoruumide laed ja seinad üldjuhul värvitakse, põrandad kaetakse epo kattega.

3.4.10 Hoone välisviimistlus

Välisviimistluses on kasutatud mitme materjali kombinatsiooni: suures osas on hoone kaetud

punakas toonis telliskiviplaatidega, ning lisaks tumehallis toonis värvitud alumiiniumribidega.

Sissepääsude juures varikatustel on kasutatud taustvalgustusega punast pleksiklaasi ja tumehallis

toonis alumiiniumkomposiit plaate.

Akende ja uste raamid on seest ja väljast tumehalli värvitooniga. Parapeti- ja aknaplekid,

katuseredel ja metallist välistrepp on tumehalli värvitooniga.

Täpsed värvitoonid on antud vastavatel joonistel.

Hoone sokkel on betoonkoorikuga, A viimistlusklass, sile vormipind. Sissepääsu trepp on

projekteeritud betoonist, A-viimistlusklass, sile vormipind, astmed pealt harjapind.

3.4.11 Liiklus- ja tööstusmüra

Liiklusest tulenevad päevased ja öised müratasemed peavad elamualadel vastama

keskkonnaministri 30.05.2021 määrusele nr. 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõdistamise määramise ja hindamise meetod” lisas 1 II kategooria alale kehtestatud

liiklusmüra sihtväärtusele.

20/27

Müra normtasemed

III kategooria – keskuse maaalad

aeg Müra piirväärtus Müra sihtväärtus

Liiklusmüra Tööstusmüra Liiklusmüra Tööstusmüra

päev 65 70’

65 60 55

öö 55 60’

50 50 45

’müratundliku hoone teepoolsel küljel

Tehnoseadmete tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra sihtväärtust.

Tehnoseadmete, nagu kütteseadmete, ventilatsiooniseadmete, jahutusseadmete jms. müratasemed peavad vastama KVJ osas kirjeldatud piirväärtustele. Nende piirväärtuste tagamiseks

valitakse sellised tehnoseadmed, mille müratase vastab nõuetele. Vajadusel mürataseme

alandamiseks rakendatakse abimeetmeid, näiteks paigaldatakse müratõkkeid.

3.5 TÖÖOHUTUSE JA TÖÖTERVISHOIU NÕUDED

3.5.1 Kasutatud tervisekaitsenormide loetelu

Ruumidele ja nende osade mõõtmetele esitatavad üldnõuded – EPN 14.1.

EVS-EN 16798-1:2019 Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja

hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast.

EVS 842:2003 ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.

EVS-EN 12464-1:2021 Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus.

3.5.2 Keskkonnamõjud

Ei projekteerita objekte, mille puhul oleks vaja viia keskkonnamõjude hindamine.

3.6 HOONE SISEARHITEKTUUR

Kuulub lahendamisele sisearhitektuurses projektis.

21/27

4. EHITUSKONSTRUKTSIOONID Täpsem lahendus vt ehituskonstruktsioonide kohta vastavalt KTR Projekt OÜ poolt koostatud projektist, töö nr: 3032579.

5. KÜTE, VENTILATSIOON JA JAHUTUS Täpsem lahendus vt kütte, jahutuse ja ventilatsiooni kohta vastavalt VINREM OÜ poolt koostatud projektist, töö nr: 250227P.

6. GAASIVARUSTUS

Kinnistule gaasitrassi ühendust ei projekteerita.

7. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON, SADEMEVEE KÄITLEMINE, DRENAAŽ Täpsem lahendus vt veevarustuse ja kanalisatsiooni kohta vastavalt VINREM OÜ poolt koostatud projektist, töö nr: 250227P.

8. ELEKTRI JA NÕRKVOOL, SIDEVARUSTUS Täpsem lahendus vt elektri ja nõrkvoolu kohta vastavalt OÜ RR Elekter poolt koostatud projektist, töö nr: 070325.

9. TULEOHUTUS Täpsem lahendus vt tuleohutuse kohta vastavalt OÜ RR Elekter poolt koostatud projektist, töö nr: EP-2/25.

10. ENERGIATÕHUSUS

Projekteeritud hoonele rakendatakse energiatõhususe miinimumnõuded vastavalt Ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrusele nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”.

Ehituskvaliteet peab tagama välispiirdetarindite õhulekkearvu q50max=1,5

Hoone energiaklass peab vastama B-energiaklassile.

22/27

Projekteeritud hoone piirdetarindite energiatõhusust iseloomustavad näitajad on toodud EK

projekti osas.

11. TÖÖOHUTUS JA TÖÖTERVISHOID

11.1 ÕIGUSAKTID JA EESKIRJAD

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus RT I 1999, 60, 616.

11.2 TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE NÕUDED EHITAMISEL

- Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses RT I, 05.12.2018, 10

- Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded VVM nr. 13 11.01.2000

- Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded VVM nr. 362 15.11.2000

- Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid SSM nr. 42 04.03.2002

11.3 PROJEKTEERITUD HOONESTUSE TÖÖTERVISHOIU NÕUDED

- Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise

meetodeid SSM nr.78 17.05.2002

- Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded VVM nr. 362 15.11.2000

- Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid SSM nr. 42 04.03.2002

12.KESKKONNAKAITSE EHITUSEL JA HOONE EKSPLUATEERIMISEL

12.1 ÕIGUSAKTID JA EESKIRJAD

Projekti koostamise normatiivse baasi valikul on lähtutud kooskõlas heast projekteerimistavast ja

Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi poolt heaks kiidetud normdokumentatsioonist.

EVS 835:2022 Hoone veevärk

EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon

EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk

23/27

12.2 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVAD KESKKONNAMÕJUD

Ei ole projekteritud objekte või protsesse, mille puhul oleks vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine.

12.2.1 Õhu kaitse. Kaitse müra eest

Saasteainete heitkogused ei ületa Keskkonnaministri 02.08.2014 määrusega nr. 101 „Saasteainete

heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav välisõhu saasteluba ja

erisaasteluba“ kehtestatud piirväärtusi ja seega ei ole saasteluba nõutav.

Projekteeritud seadmete ja tegevusega kaasnev müra ei ületa Sotsiaalministri 4.03.2002.a määrusega nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid.

12.2.2 Jäätmed

Jäätmete käitlemisel tuleb juhinduda Jäätmeseadusest ja kohaliku omavalitsuse

jäätmehoolduseeskirjast.

Ehitusplatsile paigaldatakse jäätmete kogumiseks spetsiaalsed ehitusjäätmete kogumisele ettenähtud konteinerid paberile ja papile, mustale metallile, värvilisele metallile, klaasile ja prahile.

Ohtlike jäätmete konteiner peab olema tihe ja lukustatav ning selle materjal peab sobima

kogutavatele jäätmetele.

Jäätmekäitlus

Jäätmekood Jäätmeliik Hinnanguline kogus

Ühik Tegevuse lühikirjeldus

17 01 01 Betoon (ehitusbetooni ja väikeplokkide jäätmed)

Kuni 30 t Purustatakse kohapeal ja antakse üle vastavalt jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale või kasutatakse täitematerjaline parkla ehitamisel.

17 02 01 Puit Kuni 0,2 t Antakse üle sorteerimiseks vastavalt jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 02 02 Klaas 1 t Eelhinnangu järgi ei teki ehitusobjektil

17 02 03 Plast 0,5 t Eelhinnangu järgi ei teki ehitusobjektil

17 01 07 Mineraalsed jäätmed (ehitusplokid ja

10 t Tagatakse pakendiettevõtjale pakendijäätmete ringlusesse võtuks või taaskasutusse

24/27

ehitussegud) suunamiseks või antakse üle taaskasutamiseks vastavalt jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

176 03 02 Asfaldijäätmed 10 t Eelhinnangu järgi ei teki ehitusobjektil

17 04 07 Metallisegud Kuni 0,1 t Antakse üle vastavalt jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 08 02 Kipsipõhised ehitusmaterjalid

Kuni 2 t Antakse üle taaskasutamiseks vastavalt jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 09 04 Ehituspraht Kuni 2 t Antakse üle sorteerimiseks vastavalt jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

20 03 01 Prügi (segaolmejäätmed)

1 t Antakse üle vastavalt jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, kes selles jäätmeveo piirkonnas hanke korras valitud kohaliku omavalitususe poolt

15 01 Pakendid (nt. Puitalused, kile, paberkartongpakend jms)

2 t Tagastatakse pakendiettevõtjale pakendijäätmete ringlusse võtuks või taaskasutusse suunamiseks või antakse üle taaskasutamiseks vastavalt jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 06 05* Eterniit või muu asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid)

- - Eelhinnangu järgi ei teki

17 09 03* Ohtlikke aineid sisaldav muu ehitus ja lammutuspraht (sh segapraht)

- - Eelhinnangu järgi ei teki

* ohtlikud jäätmed

Pinnas

25/27

Kood Pinnase liik Hinnanguline kogus

Ühik Tegevuse lühikirjeldus

17 05 04 Kasvupinnas 5...10 t Kooritakse eraldi ja kasutatakse samal ehitusel haljastamiseks

17 05 04 Kivid ja pinnas 5...10 t Taaskasutatakse ehitusobjektil täitematerjalina

12.2.3 Ehitusjäätmete käitlemine

Ehitamisel tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekkimise vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi, kanda hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele ega keskkonnale. Pärast

ehitustööde lõpetamist tuleb kõik ehitusega seotud ajutised hooned, rajatised ja juurdepääsuteed

demonteerida või lammutada ja ümbrus korrastada.

Ehitusplatsile paigaldatakse jäätmete kogumiseks spetsiaalsed ehitusjäätmete kogumiseks ettenähtud konteinerid paberile ja papile, mustale metallile, värvilisele metallile, klaasile ja prahile.

Ohtlike jäätmete konteiner peab olema lukustatav ning selle materjal peab sobima kogutavatele

jäätmetele.

Ehitusjäätmed tuleb sorteerida liikidesse nende tekkekohal. Sorteeritud jäätmed tuleb koguda eraldi konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastava jäätmeluba omavale

jäätmekäitlusettevõttele. Mahukad jäätmed kogutakse krundi piires selleks eraldatud

territooriumile ja antakse üle jäätmekäitlusettevõttele.

Ohtlikud ehitusjäätmed, s.h ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid ja saastunud pinnast,

tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

- Ehitusobjektil tekkivad jäätmed sorteeritakse kohapeal liikide kaupa vastavalt jäätmekavale ja

paigutatakse eraldi konteineritesse mahuga 0,24 – 10 m3, mis on vastavalt tähistatud. Pinnas, kaevis

ja suuremahulised jäätmed paigutatakse eraldi hunnikutesse.

- Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid märgistatakse ja lukustatakse või

tagatakse nende valve.

- Ehitusjäätmeid võib üle anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks ainult isikule,

kellel on asjakohane jäätmeluba või kes on ehitusjäätmete käitlejana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse,

on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. Lubade ja litsentside olemasolu saab kontrollida keskkonnalubade infosüsteemist. Jäätmete üleandmisel vormistatakse seda tõendav

dokument.

- Pinnase ladustamisks või taaskasutamiseks väljaspool ehitusobjekti tuleb taotleda

Keskkonnaametilt registreerimistõend.

26/27

- Kui pinnas kaevatakse välja kaevetööde käigus looduslikust olekust, st tekib kaevis, on võimalik seda kasutada väljaspool sama kinnistut ainult Keskkonnaameti nõusolekul, esitades ametile

eelnevalt vastava taotluse.

- Puidujäätmeid võib põletada/kasutada kütteks vaid juhul, kui need ei ole värvitud, lakitud ega

immutatud.

- Asbestitööde tegemisel tuleb järgida keskkonnaministri määrust asbesti sisaldavate jäätmete

käitlusnõuete kohta.

- Tööde käigus avastatud reostusnähtudega pinnas viiakse erikäitlusse. Reostuse avastamisest

teavitada Tallinna linna või Nõmme linnaosavalitsust.

Antud projektiga tekib ehitusjäätmeid eelduste kohaselt vähem, kui 100 m3.

13. HALJASTUS

Olemasolev kõrghaljastus põõsaste näol asub krundikagupoolses servas. Kuna põõsad jäävad ehitustehnikale ette, siis võimalusel tuleb ehituse ajaks põõsad ümber istutada ning hiljem

kasutada neid uushaljastuse rajamiseks. Juhul kui ümberistutamine osutub võimatuks, siis pärast

ehitustööde lõppu tuleb rajada uus kõrghaljastus.

Rajatav kõrghaljastus on planeeritud kinnistu kirde ja kagu suunda jäävatele aladele. Istikud valida

maastikuaarhitektuuri projekti raames. Juhul kui maastikuprojekti ei koostata, siis tuleb lähtuda arhitektuursest asendiplaanist. Sobilik kõrghaljastuse liik on näiteks jugapuu põõsas, mis on

vähemõudlik ja sobib madala heki kujundamiseks. Istikuid tuleb kasta vähemalt kahe esimese

vegetatsiooniperioodi jooksul, soovitavalt ka hiljem vastavalt vajadusele.

27/27

14. OMANIKUJÄRELEVALVE JA DOKUMENTATISOON

Ehituse teostamise alusdokumentideks on vajalikud ehitusdokumendid vastavalt Ehitusseadustiku

§15. Ehitamise dokumenteerimine. Ehituse järelvalve teostaja on kohustatud jälgima ehitusprojektist kinnipidamist, ehitusnormide ja kvaliteedinõuete täitmist, ehitusplatsi ohutust ning

selle korrashoidu, kontrollima pidevalt ehitusmaterjalide ja ehitustoodete ning tööde teostamise kvaliteedinõudeid ja vastavaid sertifikaate. Ehitamise ajal avastatud projektivigadest ja puudustest

on vajalik ehituse tellija kohene teavitamine.

Omanikujärelevalve võtab vastu ehitajalt vastavad ehitustööd, ehitise üksikud osad või järgud,

vormistades koos ehitajaga nende kohta vajalikud ehitusdokumendid vastavalt Ehitusseadustiku

§15. Ehitamise dokumenteerimine.

Peidetud konstruktsioonide ja osade kohta tuleb koostada kaetud tööde aktid, vastasel juhul võib järelevalve nõuda, et peidetud materjalid või nende osad eemaldatakse. Töövõtja, tellija ja

projekteerija ehitusaegne järelevalve ja kontroll on määratud täiendavate lepingutega.

Kõik ehitajapoolsed projekti(de) muudatuste ettepanekud esitatakse kirjalikult ja

kooskõlastatakse projekteerijaga.

PR00425_EP_AS-4-02_Asendiplaan.pdf

GSPublisherVersion 15.3.97.61

objekt:

tellija:

Spordihoone rekonstrueerimisprojekt

Lagrotte OÜ

23.04.2025

Põllu tn 3, Saku alevik, Saku Vald, Harjumaa

arhitekt:

vastutav: Stanislav Popkov

Stanislav Popkov Angeelika Kaja

joonis:

staadium:

leht:

mõõtkava:

kuupäev: töö nr:

pr.osa:

AB Standup OÜ Tartu mnt 83-408 +372 580 44 719 reg. nr.11283768 10115 Tallinn www.standup.ee

PR00425

1:500

3 4

5,5

2,6 4,6

5,0

36,4

17,0

9,1

±0,00 499,8 m2

71801:001:2026 Havi tee 24

71801:005:0662 Tiigi tn 20

71801:005:0537 Saale

71801:005:1660 Põllu tn 1

71801:006:1014 11342 Saku-Tõdva tee

71801:005:0658 11342 Saku-Tõdva tee L11

71801:005:0652 Uusmäe tn 2

71801:005:0426 Põllu tn 3

71801:005:0425

11342 Saku-Tõdva tee L7

71801:005:0427

11342 Saku-Tõdva tee L8

71801:001:1812 Tiigi tn 18

71801:005:1650 Põllu tn 2

71801:005:0647 Tiigi tänav

71801:005:0424 Tiigi tn 2a

x= 6572850

y= 537500

x= 6572850

y= 537600

bet

bet pl

lag.A

bet

Ø 63PE

Ø110PE

pink prügikast

renn

bet

lag.A

A kr

A frA

Traani tee

betkivi

teadushoone

5HE

5HE1

54.27

48 .37

52.18 A

1 1

2 3

49.21 49.13

49.01

48.30 48.29

48.24

49.41

49.32 49.30

48.69

48.53 48.49

49.32 49.26

48.80

48.97

49.36

49.25

48.93 48.85 48.78

48.72

48.73

48.57

48.81

48.35

48.39

48.70

48.23

48.21

48.33

47.88

47 .52

48.12

47.91

47.36

47.29

47.47 47.56

47.46 47.54 47.24

47.42

47.99

48.17 48.15

48.10 48 .21

48.23 48.36

48.45

48.53

48.52

4 8.

48.26

48.20

48.25 47.88

48 .18

47.94

47.73

47.97

47.99 48.04

48.20

48 .04

48.02

48 .08

48.21

47.26

48 .05

47.67

47.71

47.42

47.38

4 7.

4 6.

45.39

45.54

45.59

45.72

45.75 45.44

45.49

45.36

45.65

46.71 46.12

46.72

46.92 46.16

4 7.

47.33

47.11

47.35

47.63

47.80

49.28

48.54

48.23

47.86

47.94

47.80

47.90

orientorient

orie nt orient

orient orient

orient

harjutusplats

proj.=48,56 ol.ol.=48,28

- PROJEKTEERITAV HOONE PEALE LAIENDAMIST(POS 1)

- PROJEKTEERITAVAD JUURDEPÄÄSUD SÕIDUKIGA / JALGSI / HOONESSE

- KINNISTU PIIR

- HOONESTUSALA (PT)

- PROJEKTEERITAV TAASTATAV HALJASALA

TINGMÄRGID

- PROJEKTEERITAV ASFLATKATTEGA SÕIDUTEE

- PARKIMISKOHA MARKEERING 10 kohta

- PROJEKTEERITAV BETOONKIVISILLUTISEST KÕNNITEE

- PROJEKTEERITAVA MADALHALJASTUSE ETTEPANEK

TEHNILISED ANDMED POS 1 PT

EHITISEALUNE PIND 499,8 m2 500 m2

SULETUD NETOPIND 848,6 m2

MAAPEALNE SULETUD BRUTOPIND 958,0 m2

KORRUSELISUS 2 2 9 m

HOONETE ARV KRUNDIL 1 TULEPÜSIVUS

KATUSE KALLE 30

KRUNDI PINDALA 1507,0 m2

MAA SIHTOTSTARVE JA OSAKAAL Ä 100% Ä 100%

TEHNILINE PIND 24,8 m2 -

HOONE MAHT 4146,0 m3 -

MITTEELURUUMIDE PIND 707,6 m2 - ÜLDKASUTATAV PIND -

HOONE LAIUS 17,0 m - HOONE PIKKUS 36,4 m -

POS 1 -

HOONE KÕRGUS MAAPINNAST 8,2 m

TP-2

- PROJEKTEERITAV ELASTNE KATE

- OLEMASOLEV HOONE

0-150

TP-2

PARKIMINE 10 kohta

POS 1

1507,0 m2

ABS. KÕRGUS 56.7 m -

Hoone pikk us

Hoone laius

KÖETAV PIND 848,6 m2 -

116,2 m2

- PROJEKTEERITAV PRÜGIAEDIK

- OLEMASOLEV ASFLATKATTEGA SÕIDUTEE

- JALGRATTAPARKLA 8 kohta

- ELEKTRIPAIGALDISE KAITSEVÖÖND

- ÜHIVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI KAITSEVÖÖND

- SIDEEHITISE KAITSEVÖÖND

- UUE ELEKTRIKILBI ASUKOHT

OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD

- OLEMASOLEV KANALISATSIOONITORUSTIK

- OLEMASOLEV VEETORUSTIK

- OLEMASOLEV SIDEKAABEL

- OLEMASOLEV DRENAAŽ

- OLEMASOLEV MADALPINGE ÕHULIIN

POS 1 - VÄLISNURGAD

Y Hoone

nurga tähis Koordinaadid

X 537547.816572844.351

2 3 4 5 6

Proj.Ol.olev Kõrgusmärgid

537540.106572860.11 537551.506572870.22 537553.586572867.86 537565.976572878.76 537574.366572869.23

48.3648.21 48.39 48.17 48.17 48.20 48.21

7 8

537556.286572853.32 537557.036572852.47

47.99 48.12

48.36 48.36 48.36 48.36 48.36 48.36 48.36

- PERSPEKTIIVNE ELEKTRIKAABLI ASUKOHT

4-02 ASENDIPLAAN

ASENDIPLAAN

Põllu tn 3 kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamata jätmine.pdf

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Saku Vallavalitsus

[email protected]

Juubelitammede tee 15

Saku alevik, Saku vald, 75501,

Harju maakond

Teie 09.05.2025

Meie 27.05.2025 nr 7.1-2/25/7693-2

Põllu tn 3 kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamata jätmine

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Saku valla Saku aleviku

Põllu tn 3 kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 489135).

Kinnistu (katastritunnus 71801:005:0426) asub riigitee nr 11342 Saku-Tõdva tee km 1,02-1,05

kaitsevööndis. Ehitusluba antakse hoone (ehitisregistri kood 121440137) rekonstrueerimiseks

spordihooneks. Ehitusloa aluseks on eelprojekt „ Spordihoone rekonstrueerimisprojekt. Põllu tn 3,

Saku alevik, Saku vald, Harjumaa“ , AB Standup OÜ , töö nr PR00425.

Meilt ei ole projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastust taotletud.

Võttes arvesse puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja lg 3 ja § 99 lg 3 ja

lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi

normid), jätame ehitusloa eelnõu kooskõlastamata. Kuna meilt ei ole projekteerimistingimuste

eelnõule kooskõlastust taotletud, siis esitame tüüpilised nõuded projekti koostamiseks, mis

võimaldavad meil adekvaatselt hinnata kavandatava tegevuse mõju riigiteele ja vastupidi.

1. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

2. Kanda joonistele ehitiste (hoone, piire, parkla vms) kaugus riigitee äärmise sõiduraja

välimisest servast.

3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Nõustume olemasoleva hoone rekonstrueerimisega tänava kaitsevööndini.

4. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja

nimetusi.

5. Juurdepääs kinnistule on kavandatud riigitee km 1,005 ristmikult. Oleme väljastanud

21.08.2024 nr 7.2-2/24/12797-2 seisukohad Tiigi tn 2a (katastritunnus 71801:005:0424)

detailplaneeringu koostamiseks, millega kavandatakse kinnistule kauplusehoone sh riigitee

km 1,005 ristmiku ümberehitus (vt joonist 1). Meie hinnangul ei ole ehitusloa aluseks olev

projekt ja detailplaneeringu eskiis omavahel kooskõlas: näiteks hakkaks kohe spordihoone

parkimiskohtade kõrvalt kulgema kaupluse juurdepääsutee ehk suurem osa parkimiskohti

jääksid kaupluse ja spordihoone juurdepääsuteede vahele, mis ei ole ohutu. Palume teha

koostööd Tiigi tn 2a detailplaneeringust huvitatud isikuga ning kavandada tervikliku

2 (3)

liikluskorraldusega avalik ruum. Ühtlasi palume vallavalitsusel kaaluda, kas kümne

parkimiskohaga spordihoone rajamisest huvitatud isik peaks proportsionaalselt panustama

ka ristmiku ümberehitusse.

6. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb

projekti koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud

häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Projekti seletuskirja lisada selgitus, et tee

omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud

häiringutest ega võta endale kohustusi riigitee liiklusest põhjustatud häiringute

leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Seletuskirjas märkida, et kõik

leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.

7. Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele

mitte kavandada. Kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb lahendada

nende rajamine kinnisel meetodil.

8. Projekti koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhtimise

lahendused. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee

koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse.

9. Projekti aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis

võimaldab projekti koostada ja kontrollida. Kõik projektiga kavandatu

(sademeveesüsteemid, liikluslahendused vms) peab jääma mõõdistatud alusele.

Nähtavuskolmnurkade kujutamiseks võib kasutada Maa-ameti väljavõtet.

10. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Joonis 1. Väljavõte Põllu tn 2a detailplaneeringu eskiisist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

3 (3)

Lisa:

1. PR00425_EP_AS-4-02_Asendiplaan

2. PR00425_EP_AR-3-01_Seletuskiri

Joonis 1. Ristumiskoha asukoht riigitee km 1,005 (väljavõte Maa-ameti geoportaalist)

Rita Źereen

5120275, [email protected]

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled

Kiri

Failid

Digiallkirjad

Seosed