Dokumendiregister | Kaitseministeerium |
Viit | 12-1/25/208-2 |
Registreeritud | 27.05.2025 |
Sünkroonitud | 28.05.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 12 Riigikaitseliste ehitiste töövõime ja kinnisvara poliitika. Teadus- ja arendustegevus ning kaitsetööstuse poliitika |
Sari | 12-1 Maa-alade planeerimise korraldamise dokumendid |
Toimik | 12-1/25 Maa-alade planeerimise korraldamise dokumendid 2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Keskkonnaamet |
Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
Vastutaja | |
Originaal | Ava uues aknas |
Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /
Registrikood 70008658
Indrek Sirp
Kaitseministeerium
Teie 19.05.2025 nr 12-1/25/208
Meie 26.05.2025 nr 6-5/25/6892-6
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu
asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese
etapi aruanne
Austatud Indrek Sirp
Esitasite Keskkonnaametile kooskõlastamiseks kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu (REP)
asukoha eelvaliku otsuse eelnõu1 (otsuse eelnõu) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) esimese etapi aruande2 (edaspidi: REP-i asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi
aruanne) koos lisadega.
Kaitseministeerium esitas 04.04.20253 otsuse eelnõu ning REP-i asukoha eelvaliku ja KSH
esimese etapi aruande koos lisadega Keskkonnaametile kooskõlastamiseks.
Kaitseministeerium, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja Keskkonnaamet arutasid esitatud
materjale 30.04.2025 toimunud nõupidamisel, mille tulemusel lepiti kokku, et
Kaitseministeerium korrigeerib dokumente ja esitab need Keskkonnaametile hiljemalt
19.05.2025. Sellest tulenevalt Keskkonnaamet taotles 02.05.20254 planeerimisseaduse (PlanS)
§ 37 lg 2 alusel kooskõlastamise tähtaja pikendamist kuni 26.05.2025.
Kaitseministeerium esitas 19.05.20255 REP-i korrigeeritud dokumendid (REP-i asukoha
eelvaliku ja KSH esimese etapi aruanne ning selle lisad) uuesti Keskkonnaametile
kooskõlastamiseks. Materjalidele ei lisatud uuesti otsuse eelnõu.
Vabariigi Valitsus algatas 15.02.2024 korraldusega nr 40 „Kaitsetööstuspargi riigi
eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ kaitsetööstuspargi REP-
i ja KSH. REP-i eesmärk on planeerida kaitsetööstuspark laskemoona, lahingumoona,
1 Vabariigi Valitsuse korralduse „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise esimese etapi aruande vastuvõtmine eelvalikualade Pärnu 1 ja Põhja-Kiviõli osas“ eelnõu 2 „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne“ (Töö nr
24004951, OÜ Hendrikson & Ko). 3 Kaitseministeeriumi 03.04.2025 kiri nr 12-1/25/140, registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis
04.04.2025 nr 6-5/25/6892 all. 4 Kaitseministeeriumi 19.05.2025 kiri nr 12-1/25/208, registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis
02.05.2025 nr 6-5/25/6892-2 all. 5 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 19.05.2025 nr 6-5/25/6892-4 all.
2 (5)
lõhkematerjali ja lõhkeaine tootmiseks ning selle toimimiseks vajalik taristu. REP-i
planeeringuala hõlmab maa-alasid kolme kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvas
neljas planeeringualas: Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas (kaks ala kokku 630 ha), Lääne
maakonnas Lääne-Nigula vallas (150 ha) ja Pärnu maakonnas Pärnu linnas (3330 ha).
Planeeringuala suurus on ligikaudu 41,1 km2. REP-i asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja
KSH programmi etapi järel jäid eelvalikualadena valikusse viis ala: Pärnu 1, Pärnu 2, Piirsalu,
Põhja-Kiviõli ja Aidu.
PlanS § 37 lg 1 kohaselt REP-i asukoha eelvaliku otsuse eelnõu koos KSH esimese etapi
aruandega esitatakse kooskõlastamiseks PlanS § 31 lg-s 1 nimetatud asutustele ning
teavitatakse PlanS § 31 lg-s 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest esitada REP-i asukoha
eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruande kohta arvamust.
Otsuse eelnõu resolutsiooni p-i 1 kohaselt on kavas võtta vastu REP-i asukoha eelvaliku ja KSH
esimese etapi aruanne eelvalikualade Pärnu 1 ja Põhja-Kiviõli osas.
Otsuse eelnõu p 3.2.3 kohaselt: „Eelistatult on kõige sobivam Pärnu 1 ala ja teiseks eelistuseks
on Põhja-Kiviõli ala. Kuna käesolevaks hetkeks ei ole teada konkreetne vajadus nelja ala järele
ning samuti ei ole Piirsalu ja Aidu alade osas välja töötatud projekteerimistingimuste aluseks
olevaid tingimusi, on kaitsetööstuspargi kiireks väljaarendamiseks põhjendatud võtta vastu
REPi asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruanne osaliselt ehk antud juhul ainult Pärnu 1
ala ja Põhja-Kiviõli ala osas. Osaline REPi asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruande
vastuvõtmine ning hiljem ka osaline REPi kehtestamine jätab võimaluse Piirsalu ala ja Aidu ala
osas teha REPi protsessi raames täiendavaid uuringuid ning töötada välja
projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. Kui ilmneb vajadus täiendavalt
kahe ala järele, mis toetaks riigi eriplaneeringu eesmärki, otsustab Vabariigi Valitsus eraldi
asukoha eelvaliku vastuvõtmise Piirsalu ala ja Aidu ala osas. Käesoleva otsusega võetakse
PlanS § 41 lõike 1 kohaselt kaitsetööstuspargi REPi asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi
aruanne vastu Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas. Nimetatud alad valitakse kaitsetööstuspargi
rajamiseks sobivaimaks ning nendel aladel on eesmärk kehtestada REP PlanS § 271 lõike 1
alusel asukoha eelvaliku otsuse alusel, loobudes detailse lahenduse koostamisest.“
Lähtudes eelnevast, kuigi REP-i asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruanne käsitleb kõiki
eelnimetatud eelvalikualasid ning see aruanne on esitatud kooskõlastamiseks koos otsuse
eelnõuga, siis kuna otsuse eelnõu resolutsiooni p 1 kohaselt on kavas REP-i asukoha eelvaliku
otsus teha osaliselt Pärnu 1 ja Põhja-Kiviõli alade kohta, siis Keskkonnaamet saab tulenevalt
PlanS § 37 lg-st 1 otsustada otsuse eelnõu ning REP-i asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi
aruande kooskõlastamise või kooskõlastamata jätmise üle ainult Pärnu 1 ja Põhja-Kiviõli
eelvalikualade osas.
Seda toetab ka PlanS § 271 lg 1, mille järgi REP-i koostamise korraldaja võib REP-i koostamisel
loobuda detailse lahenduse koostamisest ja Vabariigi Valitsus võib kehtestada planeeringu
asukoha eelvaliku otsuse alusel, kui puuduvad välistavad tegurid REP-iga kavandatava ehitise
edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha eelvaliku otsuses on toodud
projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. Nagu nähtub otsuse eelnõu p-st
3.2.3, siis käesoleval juhul on jäetud osalise REP-i asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi
aruande vastuvõtmise ning hiljem ka osalise REPi kehtestamisega võimalus Piirsalu ala ja Aidu
alade6 osas teha REP-i protsessi raames täiendavaid uuringuid ning töötada välja
projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. Seega, kui soovitakse võtta vastu
6 REP-i asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande eelnõu tegi ettepaneku loobuda
kaitsetööstuspargi rajamisest Pärnu 2 alale, kuna see on suurimate keskkonnamõjudega. Seetõttu tulenevalt
suurimast keskkonnamõjust on otsustatud Pärnu 2 alale kaitsetööstuspargi rajamisest siiski loobuda (otsuse eelnõu
p-d 3.2.2, 3.2.3).
3 (5)
REP-i asukoha eelvaliku otsus Piirsalu ja Aidu alade osas ning nende alade osas REP
kehtestada, tuleb Kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese
etapi aruanne esitada Piirsalu ja Aidu alade osas uuesti Keskkonnaametile kooskõlastamiseks
ning eelnevalt materjale täiendada.
Keskkonnaamet on kooskõlastamiseks esitatud materjalidega tutvunud ning
kooskõlastab otsuse eelnõu ning REP-i asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruande
Pärnu 1 ja Põhja-Kiviõli alade osas tingimusel, et materjale täiendatakse järgmiste
märkuste alusel:
1. Otsuse eelnõu tuleb korrigeerida ja täiendada lähtuvalt Keskkonnaametile 19.05.2025
kooskõlastamiseks esitatud REP-i asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruandes ning
selle lisades tehtud korrektuuridest.
Otsuse eelnõu lk 15 on kirjutatud: „Pärnu 1 alal on metsalinnustiku elupaikade kao ja
häiringu mõju hüvitamiseks vajalik koostada kompensatsioonimeetmete kava. Kavas
kirjeldatakse ebasoodsa mõju ulatus ja leitakse konkreetsed kompenseerimise alad ja/või
meetmed koos elluviimise kava, seiremeetmetega jms. Täpsemalt on kompenseerimise
mahtu kirjeldatud linnustiku uuringu peatükis 4.1.3.(aruande Lisa 2). Lisaks on Pärnu 1 alal
rohevõrgustikule negatiivse mõju vähendamiseks vajalik rakendada proportsionaalseid
kompenseerivaid meetmeid. Rohevõrgustiku kompensatsioonimeetmete kava koostatakse
ühiselt linnustiku kavaga. Kompensatsioonimeetmete kava koostamine tellitakse RKIKi
poolt ja peaks olema lõplikult valmis REPi kehtestamise ajaks. Kompensatsioonimeetmete
kava elluviimine saab toimuda paralleelselt kaitsetööstuspargi arendamisega.“
19.05.2025 esitatud REP-i asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruandesse on lisatud,
et kompensatsioonimeetmete kava koostamise protsessi tuleb kaasata nii
Kliimaministeerium kui ka Keskkonnaamet; kava elluviimiseks on vajalik mõlema asutuse
heakskiit/nõusolek. Kompenseerimismeetmete kava valmib hiljemalt (sh
Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaameti nõusolek/heakskiit) REPi kehtestamise ajaks (nt
alaptk-d 6.1.4, 7.3). Palume täiendada selle valguses ka otsuse eelnõu.
2. Otsuse eelnõu resolutsiooni p 4 kohaselt kaitsetööstuspargi projekteerimisel ja ehitamisel
tuleb lähtuda otsuse eelnõu lisas 1 (REP-i asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruandes)
sätestatud tingimustes ja nõuetest. Otsuse eelnõu lk 15 on kirjas: „Projekteerimistingimusi
ja ehituslube menetledes ja andes tuleb arvestada kaitsetööstuspargi REP-i asukoha
eelvaliku ja KSH esimese etapi aruande alapeatükkides 7.2.1–7.2.2. nimetatud tingimustega
ning alapeatükis 7.3. toodud keskkonnameetmete ja seirevajadusega. Kokkuvõte
projekteerimistingimuste andmise aluseks olevatest tingimustest on toodud käesoleva
korralduse punktis 3.4.“
Palume täpsustada, missuguseid keskkonnameetmeid on seejuures silmas peetud. Nt REP-
i asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruande alaptk-s 7.3 on nimetatud nii nn
kohustuslikud kui soovituslikud meetmed. Palume otsuse eelnõus selgelt välja tuua, kas
kaitsetööstuspargi rajamisel tuleb rakendada kõiki keskkonnameetmeid, sh soovituslikud
või üksnes kohustuslikud.
Märkused REP-i asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruande kohta (Piirsalu
eelvalikuala kohta):
Kuigi otsuse eelnõu resolutsioon ei hõlma Piirsalu ja Aidu eelvalikuala, siis esitame käesoleva
kirjaga märkused ja ettepanekud REP-i asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruande kohta
4 (5)
ka Piirsalu eelvalikualaga seotult. Järgnevad märkused on vaja REP ja KSH materjalisesse sisse
viia ning lahendada hiljemalt hetkeks kui Kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku otsuse
eelnõu ja KSH esimese etapi aruanne esitatakse Piirsalu ala osas uuesti Keskkonnaametile
kooskõlastamiseks:
1. REP-i linnustiku uuringu (REP-i asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruande lisa 2)
lk 44 on Piirsalu eelvaliku ala osas kirjas: „Seega on kavandataval tegevusel kaks mõju
suunda: elupaiga kadu (metsamaa raadamine mittemetsanduslikuks kasutuseks) ning
oluline, kuid tsükliline, mürataseme tõus.“ Samuti on lk 44 kirjas: „Olemasolevad, juba
toimivad mõjutegurid Piirsalu eelvalikualaga seotud metsise lokaalsele asurkonnale on
uuendusraie, vanade metsade vähenemine ja killustumine (vt Joonis 4-5), veerežiimi
muutmine metsanduslikul eesmärgil, liikidevaheline suhtlus, s.h kisklus ning häirimine
(Tabel 4-3).“
Lk 46 on tõdetud, raadamise tulemuseks on elupaiga otsene kadu, kuid olulisem mõju on
sellega tekkival ca 1,6 km pikkusel servaefekti alal.
Lk 49 on järeldatud: „Eelnevast tulenevalt on kaitsetööstuspargi Piirsalu ala valimisel ja
arendamisel vajalik järgmiste tegevuste rakendamine mõju kompenseerimiseks metsisele:
▪ Kompenseerimismeetmete kava koostamine, et välja töötada ja ellu viia meetmed metsise
elupaikade kao ja sidususe halvendamise hüvitamiseks.
▪ Põhilisteks kompensatsioonimeetmeteks on täiendavate alade kaitse alla võtmine ja
elupaikade tervendamine. Tagada tuleb moodustatavate kompensatsioonialade sidusus
ülejäänud asurkonnaga.
▪ Kompensatsioonialadele seatud eesmärkide toimimise tulemuslikkust tuleb hinnata 5 ja
10 aastat peale alade moodustamist ning kui eesmärgid ei ole saavutatud, tuleb rakendada
täiendavaid kompenseerivaid meetmeid.“
Palume eeltoodu üle vaadata. Ebakindlus jääb selles osas, et kui alles 5-10 aasta pärast
selgub, et kompensatsioonimeetmed ei aidanud ja samas on Mustjärve mäng kahjustatud
või hävinud ning piirkonnas ei ole enam täiendavaks kompenseerimiseks sobivaid metsi.
Oleme seisukohal, et pakutavate meetmete korral peab olema selge nende rakendamise
efektiivsus kaitsealuste linnuliikide soodsa seisundi tagamiseks.
2. Linnustiku uuringu alaptk-s 4.3.1.1 (lk 48) on Piirsalu eelvalikuala osas mürahäiringu
leevendamiseks pakutud müraseinu, mille kohta oleks vaja selgust, kui suur on siiski oht ka
nende puhul, et madalalt lendavad kanalised videvikus neile vastu lendavad, kuigi
plaanitakse kasutada läbipaistmatut materjali. Palume täiendada.
3. Linnustiku uuringu alaptk-s 4.3.1.1 (lk 48) on Piirsalu eelvalikuala osas pakutud müra mõju
leevendusmeetmena: „Detonatsioonide (katselõhkamiste) teostamise ajalised piirangud
vahemikus 01.03–25.05. Metsised üldiselt lahkuvad mänguplatsilt toitumisaladele peale
hommikuse mängu lõppu kl 8–9 paiku ning naasevad 1–2 h enne päikeseloojangut. Seetõttu
võiks sobiv aeg olla lõhkamiste läbiviimiseks kl 10–15ni, arvestades, et oleks nö
„vaikusetund“ peale lahkumist toitumisaladele ja enne õhtust naasmist
mänguterritooriumile.“
Märgime, et sama uuringu lk 47 on mainitud, et lõhkamisega seoses vahetult pärast
häiringut tekib lindudel akuutne stress, mille käigus toodetakse stressihormooni väga
aktiivselt mõne tunni kuni päeva jooksul. Sellest võib järeldada, et vaid kellajalistest
piirangutest ei pruugi piisata, eriti, kui häiringuala ise on mängule nii lähedal. Palume üle
vaadata.
5 (5)
4. Ühtlasi märgime, et kui kellaajalised meetmed aitavad tedre puhul, kelle mäng on samuti
pigem varahommikusel ajal, siis kanakulli puhul on see arusaamatum. Tema puhul eeldaks
siiski pesitsusperioodil häiringu vältimist ööpäevaringselt, seda enam, et kanakulli
seadmine Mustjärve raba hoiuala (Piirsalu ala) kaitse-eesmärgiks on vähemalt tegevuskavas
fikseeritud. Palume üle vaadata.
5. Lõppjäreldus linnustiku uuringus (lk 49) Piirsalu ala kohta on: „Rakendades maksimaalselt
toodud leevendus ja kompensatsioonimeetmeid on võimalik Piirsalu alale
kaitsetööstuspargi rajamine ilma, et see avaldaks märkimisväärset mõju kohalikule metsise
asurkonnale.“ See jätab siiski üles kahtlused, sest metsis ise eelistab konkreetset Mustjärve
mänguala, mille vahetus läheduses inimtegevuse intensiivistumine ja metsaala raadamine
on tugev muutus ja häiring isegi ilma lõhkamisplatsita. Palume üle vaadata ja korrigeerida.
6. REP-i asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruanne: Mis puudutab Piirsalu eelvalikuala,
siis märgime, et sobivam variant oleks, kui kombineeritaks REP-i asukoha eelvaliku ja KSH
esimese etapi aruande lk 41 kirjeldatud lahendus, mille puhul kaitsetööstuspargi asemel
kavandataks Piirsallu üksikettevõte või mõned ettevõtted, paigutades need väljapoole
metsise leiukohta planeeringuala lõunaossa. Tegu oleks ettevõtetega, mille tegevusega ei
kaasne territooriumilt kaugemale ulatuvat mürahäiringut, sealhulgas ei kavandataks
katselõhkamisi. Lisaks tuleks rakendada lk 42 kirjeldatud asjakohaseid kohustuslikke
meetmeid. Mõjude kompenseerimine ei pruugi olla tulemuslik ja kogu alal
kaitsetööstuspargi rajamine võib viia ikkagi Mustjärve mängu hääbumiseni.
7. REP-i asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruande tabelis 11 on Piirsalu ala osas
leevendusmeetmena soovitatud vältida piiritletud elupaigatüübi 7120 piirist (vt lisa 3 joonis
2-51) 60 m ulatuses täiendavate kuivenduskraavide rajamist ja olemasolevate uuendamist.
REP-i asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruande toodud leevendusmeetmed on
jagatud kohustuslikeks ja soovituslikeks. Palume selgitada, miks eelnimetatud
leevendusmeede on soovituslik.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Reet Siilaberg
juhataja
ringmajanduse osakond
Irma Pakkonen 5683 1311
Rita Miller 5301 1496