Vastus

EESTI ADVOKATUUR ESTONIAN BAR ASSOCIATION

Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto

10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435

Reg kood 74000027 AS LHV Pank

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja digiminister Teie 25.04.2025 nr 8-3/3802-1

Justiitsministeerium Meie 28.05.2025 nr 1-8/25/3-1

[email protected]

[email protected]

Kohtunike töökoormuse ühtlustamise jt ettepanekute VTK

Lugupeetud Liisa-Ly Pakosta

Täname, et olete advokatuurile saatnud arvamuse avaldamiseks kohtunike töökoormuse

ühtlustamise, asenduskohtunike ametisse nimetamise jt ettepanekute VTK. Edastame teile

advokatuuri menetlusõiguse komisjoni seisukohad VTK-s konkreetselt esitatud küsimuste osas.

1. Samaliigiliste kohtute ühendamine

Samaliigiliste kohtute ühendamise võimalikkus ja mõttekus eeldab, et muudatus on

põhiseaduspärane ja VTK-s püstitatud eesmärke saavutada aitav. Käesoleval hetkel puudub

veendumus, et need eeldused on täidetud. Argumendid, et PS §-de 148 ja 149 sõnastus ei ole

juhuslik ning nimetatud sätete mõte on näha ette püramiidmudeli alusel toimiv

kohtuorganisatsioon, tunduvad kaalukad1. Sellisel juhul ei ole võimalik põhiseadust muutmata

samaliigilisi kohtuid ühendada. Kuigi samaliigiliste kohtute ühendamine aitaks tõenäoliselt

kaasa osade VTK-s mainitud eesmärkide saavutamisele, võib samaliigiliste kohtute

ühendamisel olla ka märkimisväärseid negatiivseid tagajärgi.

Teatud liiki kohtuasjade jagamine neile spetsialiseerunud kohtunike kätte suurendaks ilmselt

lahendite ettenähtavust ja kvaliteeti. VTK-st jääb aga selgusetuks, kas samaliigiliste kohtute

ühendamise korral toimuksid kohtuistungid kohtuniku alaliseks teenistuskohaks olevas

kohtumajas või menetlusosalistele lähimas kohtumajas. Kui istungid toimuksid kohtuniku

alaliseks teenistuskohaks olevas kohtumajas, muutuks menetlusosaliste jaoks

kättesaamatumaks mitte ainult kohus kui asutus, vaid ka kohus kui õigusemõistmise

organisatsioon. Kui istungid toimuksid menetlusosalistele lähimas kohtumajas, kuluks

kohtunike aeg mitte asjade lahendamisele, vaid kohtumajade vahet sõitmisele. Mainitud

tagajärgi saaks vältida, kui erinevates piirkondades oleks iga liiki kohtuasjadele

spetsialiseerunud kohtunik(ud), kuid sellisel juhul ei oleks vaja samaliigilisi kohtuid ühendada.

Märkimisväärne osa kõigi kohtuastmete kohtunikest on avaldanud seisukohta, et samaliigiliste

1 Siin ja järgnevate viidete puhul kohtute seisukohtadele: Kohtujuhtide 25.04.2025 pöördumine

koalitsioonilepingus kohtuid puudutavast kavatsusest (ühe kohtu mudel) loobumiseks ning Tartu Ringkonnakohtu

25.04.2025 kohtunike seisukoht ühe ringkonnakohtu loomise kavatsuse kohta Vabariigi Valitsuse

koalitsioonilepingus.

2

kohtute ühendamine ei pruugi olla põhiseaduspärane ning võib ohustada kohtusüsteemi

toimimist ja õigusemõistmise kättesaadavust. Kohtunikud on oma seisukohtasid põhjendanud

ja VTK ei võimalda väita, et kohtunike väljendatud hirmud oleksid asjatud. Olukorras, kus suur

osa kohtunikkonnast näib olevat samaliigiliste kohtute ühendamise vastu, ei tundu mõistlik

samaliigilisi kohtuid jõuga ühendades kohtunike töörahu rikkuda ja kohtute sisekliimat

pingestada. Kohtunike tagasisidest jääb mulje, et VTK-s on samaliigiliste kohtute negatiivseid

tagajärgi alahinnatud.

VTK-s pakutud alternatiivse ettepaneku korral suunata teatud liiki kohtuasjad kohtualluvust

muutmata lahendamiseks teise kohtusse langeb küsimus võimalikust põhiseadusvastasusest ära.

Küll aga säilib (eelkõige suulises menetluses lahendatavate asjade puhul) küsimus ettepaneku

võimalikest mõjudest kohtusüsteemi toimimisele ja õigusemõistmise kättesaadavusele.

Võimalike negatiivsete mõjude leevendamiseks tasuks kaaluda VTK-s pakutud alternatiivset

ettepanekut peamiselt asjades, mida lahendatakse kirjalikus menetluses.

2. Asenduskohtunike süsteemi loomine

Toetame üldjoontes mõtet täiendada kohtute seadust („KS“) asenduskohtuniku institutsiooniga.

Samas oleks selle mõju õigusemõistmise kiiremaks ja paindlikumaks muutmisele ilmselt

tagasihoidlik.

3. Kohtuniku ametist vabastamine ja lisatasu maksmine

Toetame mõtet täpsustada tervise tõttu kohtuniku ametist vabastamise regulatsiooni ja näha ette

võimalus vabastada kohtunik sobimatuse tõttu ametist ka pärast kolme aasta möödumist

ametisse nimetamisest. Küll aga tuleb tagada, et kavandatavad muudatused ei ohustaks

kohtunike sõltumatust. Üldjoontes saab toetada ka mõtet näha ette võimalus maksta kohtunikele

lisatasu. Tuleb tagada, et lisatasu maksmise alused oleksid objektiivsed ja läbipaistvad ega

avaldaks negatiivset mõju kohtulahendite kvaliteedile.

4. Kohtuniku distsiplinaarvastutuse kehtivus

Ettepanek pikendada distsiplinaarkaristuse kustumise tähtaega ühelt aastalt kolmele ja kaotada

võimalus seda lühendada on meie hinnangul põhjendatud.

5. Kohtunikukandidaadi julgeolekukontroll

Ettepanek viia kohtunikukandidaatide julgeolekukontroll läbi pärast seda, kui Riigikohtu

üldkogu on otsustanud teha esialgse ettepaneku kandidaat kohtunikuna ametisse nimetada, on

praktilisest ja ressurssi kokkuhoidvast vaatest põhjendatud.

6. Rahvakohtuniku institutsiooni kaotamine

On võimalik nõustuda nii sellega, et teoorias peaksid rahvakohtunikud tooma õigusemõistmisse

täiendava vaate, kui ka sellega, et praktikas on rahvakohtunike institutsiooni olemasolu

tekitanud probleeme. Samas on küsitav, kas VTK-s mainitud probleemide lahendus peaks

olema rahvakohtunike institutsiooni kaotamine või võiks see olla esmalt rahvakohtunike

institutsiooniga seonduva regulatsiooni ja praktika parendamine.

Küll aga ei ole rahvakohtunike olemasolu vajalik kõigi esimese astme kuritegude puhul. Üks

3

võimalus on näha ette, et süüdistusakti saanud kohtu esimees (või nt süüteoosakonna juhataja)

otsustab, kas asja lahendab kohtukoosseis, kuhu kuulub kohtunik ja kaks rahvakohtunikku, või

kohtukoosseis, kuhu kuulub kolm kohtunikku. Teine võimalus on näha ette, et üldjuhul

lahendab asju kohtukoosseis, kuhu kuulub kohtunik ja kaks rahvakohtunikku, kuid kohtu

esimees võib määrata, et asja lahendab kohtunik ainuisikuliselt või kohtukoosseis, kuhu kuulub

kolm kohtunikku.

Samas tõusetub ka küsimus, kas ja kuidas sobitub rahvakohtunike institutsioon põhiseaduse ja

Riigikohtu praktikaga. Rahvakohtunikel on õigusemõistmisel samad õigused kui kohtunikul

(KS § 102 lg 2, KrMS § 18 lg 1) ning muuhulgas on rahvakohtunikel võimalik otsustada

häälteenamusega kriminaalasja puudutavad küsimused (KrMS § 23). Teiselt poolt ei tunne

põhiseadus rahvakohtuniku institutsiooni ja Riigikohtu üldkogu järjepideva praktika järgi saab

kohtus PS § 146 esimese lause mõttes õigust mõista üksnes kohtunik PS §-de 147, 150 ja 153

tähenduses (3-4-1-29-13, p 44.6; 3-2-1-153-13, p 57; 2-17-10423/20, p 33).

Lugupidamisega

allkirjastatud digitaalselt

Imbi Jürgen

Esimees

Merit Aavekukk-Tamm 6979 253

[email protected]