Vastus

Justiits- ja Digiministeerium Teie 05.05.2025 nr 8-1/3991-1 [email protected] Meie: 26.05.2025 nr 34 Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamus Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele Eesti Puuetega Inimeste Koda tänab Justiits-ja Digiministeeriumi kaasamise eest

väljatöötamiskavatsusele arvamuse andmiseks. Kuigi leiame üldiselt, et inimõigustel ja inimlikel

väärtustel põhinev riik ei tohiks põhineda liigsel reguleerimisel ega karistamisel, siis näitab

praktika, et jättes teatud suhted õiguslike regulatsioonide ja karistusõigusliku vastutuseta satuvad

ohtu ja saavad väärkoheldud just kõige abitumas seisundis olevad inimesed, st lapsed,

vanemaealised, ulatuslike terviseprobleemide ja funktsioonipiirangutega inimesed, ajutiselt või

püsivalt otsusevõimetud inimesed. Lähtudes eeltoodust toetame Karistusseadustiku (KarS)

muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuses toodud ettepanekuid ning leiame, et

muudatused tagavad ühiskonnas tervikuna õiglustunde ja pakuvad vajalikku kaitset eriti

haavatavas seisus olevatele inimesetel.

1. EPIKoja hinnangul peab olema karistatav ka kaitsetus või abitus olukorras inimeste

väärkohtlemine või süstemaatiline alandamine, sh ohvrites hirmu, ängi ja alaväärsustunde

tekitamine, mistõttu leiame, et KarS vajab viidatud osas kindlasti muutmist. Muul viisil kui

seadusega ehk lootes ühiskonna iseenesest tulenevale märkamisele ja korrastumisele me kahjuks

niivõrd äärmuslikku väärkohtlemist ära ei hoia. Seega toetame abita jätmise reguleerimist

karistusõiguslike meetmetega (eelnõu kohaselt KarS § 124). Seda, milline täpselt peaks olema

kohane karistus, ei kuulu EPIKoja pädevusse, kuid arvestades teo iseloomu ja ulatust, sh mõju

abitus seisundis oleva inimese jaoks ning alluvussuhte iseloomu, peaks ka kohaldatava karistuse

määr olemas sellevõrra raskendav.

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

Lisame, et arvestades avalikkuses kajastatud äärmuslikke juhtumeid, sh Lille Kodu juhtumit,

mille pinnal EPIKoda esitas esmase pöördumise Õiguskantslerile 2023. aasta aprillis ja millele

Õiguskantsler andis seisukoha samuti 2023. aasta aprillis, on vastava KarS muudatustega enam

kui kahe aasta jooksul väljatöötamiskavatsuseni jõudmine olnud lubamatult aeglane. Arvestades

valdkonna tundlikkust ja ilmselget reguleerimise vajadust loodame, et edasine menetlus on

oluliselt kiirem.

2. Tõhusamat reguleerimist vajavad ka eelnõus toodud KarS § 120 ja 121 sätestatud teod ning

loomapidamisnõudeid rikkuvate loomaomanike lisakaristamine juhtudel kui loomaomanike

õigusvastane käitumine seoses loomapidamisega on kaasa toonud ohu teisele inimesele,

põhjustanud tervisekahjustuse või surma. Kõik loetletud muudatused seonduvad oluliste

väärtuste kaitsega, reguleerides vastavaid koosseise täiendavate/õiglasemate karistusmääradega,

millega suureneb turvatunne riigis tervikuna ning väheneb vastavate vägivallategude hulk.

3. Eelnõu väljatöötamiskavatsuses on kasutatud korduvalt mõistet “hooldusalune”. Inimõiguste

põhine lähenemine peab oluliseks võrdsust, väärikust ja lugupidamist. Arvestades asjaoluga, et

termin “hooldusalune” on objektistav mitte inimese enesemääratlust toetav, teeme ettepaneku

asendada toodud mõiste terminiga “hooldust vajav isik”.

4. Lisaks esitati eelnõus ka konkreetsed küsimused, millele vastuseid oodatakse.

Küsimuse nr 5 osas märgime, et EPIKojal puudub pädevus hinnata, kas abitus seisundis isikute

abita jätmise kohta tuleb luua KarS-i eraldi koosseisvõi punkt, kuid kui tänane õigusruum ei

võimalda abita jätmisel karistada, siis tuleb seaduseandjal vastav võimalus luua, et haavatavas

olukorras olevate inimeste õigused oleksid kaitstud.

Küsimuse nr 6 ja 7 osas leiame, et isikute suhtes, kes on alaealiste või abitus seisundis olevate

inimeste suhtes toime pannud korduva või süstemaatilise väärkohtlemise, tuleb luua alus

eluaegse töötamise keelu rakendamiseks. Viidatud keeld peab kindlasti laienema ka täisealiste

hooldust vajavate inimestega töötamisele (üldhooldekodud, erihoolekanne, kodused

hooldusteenused). Analoogselt vastusega küsimusele nr 5 puudub EPIKojal ka kompetents

hinnata, kus peaks vastav karistusõiguslik koosseis seaduses paiknema.

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maarja Krais-Leosk Tegevjuht

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Kristi Rekand Jurist +372 6715909 [email protected] Kristi Kähär Toetuste ja teenuste nõunik +372 5401 0462 [email protected]

Justiits- ja Digiministeerium Teie 05.05.2025 nr 8-1/3991-1 [email protected] Meie: 26.05.2025 nr 34 Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamus Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele Eesti Puuetega Inimeste Koda tänab Justiits-ja Digiministeeriumi kaasamise eest

väljatöötamiskavatsusele arvamuse andmiseks. Kuigi leiame üldiselt, et inimõigustel ja inimlikel

väärtustel põhinev riik ei tohiks põhineda liigsel reguleerimisel ega karistamisel, siis näitab

praktika, et jättes teatud suhted õiguslike regulatsioonide ja karistusõigusliku vastutuseta satuvad

ohtu ja saavad väärkoheldud just kõige abitumas seisundis olevad inimesed, st lapsed,

vanemaealised, ulatuslike terviseprobleemide ja funktsioonipiirangutega inimesed, ajutiselt või

püsivalt otsusevõimetud inimesed. Lähtudes eeltoodust toetame Karistusseadustiku (KarS)

muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuses toodud ettepanekuid ning leiame, et

muudatused tagavad ühiskonnas tervikuna õiglustunde ja pakuvad vajalikku kaitset eriti

haavatavas seisus olevatele inimesetel.

1. EPIKoja hinnangul peab olema karistatav ka kaitsetus või abitus olukorras inimeste

väärkohtlemine või süstemaatiline alandamine, sh ohvrites hirmu, ängi ja alaväärsustunde

tekitamine, mistõttu leiame, et KarS vajab viidatud osas kindlasti muutmist. Muul viisil kui

seadusega ehk lootes ühiskonna iseenesest tulenevale märkamisele ja korrastumisele me kahjuks

niivõrd äärmuslikku väärkohtlemist ära ei hoia. Seega toetame abita jätmise reguleerimist

karistusõiguslike meetmetega (eelnõu kohaselt KarS § 124). Seda, milline täpselt peaks olema

kohane karistus, ei kuulu EPIKoja pädevusse, kuid arvestades teo iseloomu ja ulatust, sh mõju

abitus seisundis oleva inimese jaoks ning alluvussuhte iseloomu, peaks ka kohaldatava karistuse

määr olemas sellevõrra raskendav.

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

Lisame, et arvestades avalikkuses kajastatud äärmuslikke juhtumeid, sh Lille Kodu juhtumit,

mille pinnal EPIKoda esitas esmase pöördumise Õiguskantslerile 2023. aasta aprillis ja millele

Õiguskantsler andis seisukoha samuti 2023. aasta aprillis, on vastava KarS muudatustega enam

kui kahe aasta jooksul väljatöötamiskavatsuseni jõudmine olnud lubamatult aeglane. Arvestades

valdkonna tundlikkust ja ilmselget reguleerimise vajadust loodame, et edasine menetlus on

oluliselt kiirem.

2. Tõhusamat reguleerimist vajavad ka eelnõus toodud KarS § 120 ja 121 sätestatud teod ning

loomapidamisnõudeid rikkuvate loomaomanike lisakaristamine juhtudel kui loomaomanike

õigusvastane käitumine seoses loomapidamisega on kaasa toonud ohu teisele inimesele,

põhjustanud tervisekahjustuse või surma. Kõik loetletud muudatused seonduvad oluliste

väärtuste kaitsega, reguleerides vastavaid koosseise täiendavate/õiglasemate karistusmääradega,

millega suureneb turvatunne riigis tervikuna ning väheneb vastavate vägivallategude hulk.

3. Eelnõu väljatöötamiskavatsuses on kasutatud korduvalt mõistet “hooldusalune”. Inimõiguste

põhine lähenemine peab oluliseks võrdsust, väärikust ja lugupidamist. Arvestades asjaoluga, et

termin “hooldusalune” on objektistav mitte inimese enesemääratlust toetav, teeme ettepaneku

asendada toodud mõiste terminiga “hooldust vajav isik”.

4. Lisaks esitati eelnõus ka konkreetsed küsimused, millele vastuseid oodatakse.

Küsimuse nr 5 osas märgime, et EPIKojal puudub pädevus hinnata, kas abitus seisundis isikute

abita jätmise kohta tuleb luua KarS-i eraldi koosseisvõi punkt, kuid kui tänane õigusruum ei

võimalda abita jätmisel karistada, siis tuleb seaduseandjal vastav võimalus luua, et haavatavas

olukorras olevate inimeste õigused oleksid kaitstud.

Küsimuse nr 6 ja 7 osas leiame, et isikute suhtes, kes on alaealiste või abitus seisundis olevate

inimeste suhtes toime pannud korduva või süstemaatilise väärkohtlemise, tuleb luua alus

eluaegse töötamise keelu rakendamiseks. Viidatud keeld peab kindlasti laienema ka täisealiste

hooldust vajavate inimestega töötamisele (üldhooldekodud, erihoolekanne, kodused

hooldusteenused). Analoogselt vastusega küsimusele nr 5 puudub EPIKojal ka kompetents

hinnata, kus peaks vastav karistusõiguslik koosseis seaduses paiknema.

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maarja Krais-Leosk Tegevjuht

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Kristi Rekand Jurist +372 6715909 [email protected] Kristi Kähär Toetuste ja teenuste nõunik +372 5401 0462 [email protected]