MKM ettepanekud halduslepingutesse

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Haridus- ja Teadusministeerium

[email protected]

Munga 18

50088, Tartu

Teie 05.05.2025 nr 9.3-1/25/2012

Meie 28.05.2025 nr 1-9/1798-2

MKM ettepanekud halduslepingutesse

Austatud kantsler

Täname võimaluse eest esitada ettepanekuid ülikoolide halduslepingutesse. Soovime, et

hoiaksite meid halduslepingute muutmisega kursis ka edaspidi, sh andes tagasisidet, kas ja

millised ettepanekud jõuavad lepingutesse. Ülikoolid on olulised osapooled Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi ühise, TAIE strateegia

eesmärkide elluviimisel, seetõttu on oluline diskussiooni sel teemal jätkata.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul on kindlasti oluline jätkata OSKA

aruannete arvestamisega ülikoolides kvalifitseeritud tööjõu ettevalmistamisel, kuid kuna

tööjõuvajadused on aja jooksul muutunud ning muutuvad lähitulevikus üha spetsiifilisemaks, siis

toome alljärgnevalt välja valdkondlikke erisusi ja detailsemaid ootusi:

 Ühiskondade ootus (st ootus on globaalne, mitte ainult Eestis) enamate süvatehnoloogia

iduettevõtete tekkimise järele (mis mh aitaks lahendada ka nn nurjatuid

sotsiaalmajanduslikke probleeme) tähendab suuremat nõudlust füüsika, keemia ja

materjaliteaduse erialade lõpetajate järele nii bakalaureuse õppes, kus peab olema tugev

erialase baasi võimaldamine kui ka magistriõppes, kus on oluline spetsialiseerumine.

 Tarvis on protsessijuhte, tootejuhte ja arendajaid, kes oskavad organisatsioonis mõtestada

tootearenduse protsesse tehnoloogia juhtimise seisukohast.

 Tarvis on rohkem tehisaru ja masinõppe eksperte, kes on saanud metodoloogilise

väljaõppe, saavad aru olemasolevatest mudelitest, ja olulisemgi – oskavad neid

rakendada ja edasi arendada äri- ja tehnoloogialaaste väljakutsete lahendamisel.

 Kuivõrd ka Eesti peab tulevikus üha enam spetsialiseeruma, et mitte maha jääda

globaalsetest tehnoloogiatrendidest, sh sellistest, kus väärtusahelad on alles kujunemas,

siis vajab eraldi diskussiooni ja otsustamist, kas ja kui palju peaks Eesti

kõrgharidussüsteem ette valmistama nt kiipide ja pooljuhtide, kvanttehnoloogiate jts

valdkondade eksperte. Need valdkonnad eeldavad tugevat baasi füüsikast, keemiast,

materjali- ja arvutiteadusest, matematikast, kuid taaskord on oluline seada fookus

tulevikutehnoloogiate arendamise jaoks vajalike baasoskuste omandamisele.

 Tarvis on, et äriarendus, finantsjuhtimine, turundus oleks otseselt seotud

tehnoloogiavaldkondadega, kust võiks tulla Eesti majandusele uusi edulugusid. Hetkel

tundub, et need õppekavad ja neil õppivad üliõpilased ei oma piisavalt omavahelisi

2 (2)

kontakte, sh õppekavade integreerituse kaudu. Tugevdada tehnoloogia ja sotsiaalteaduste

integratsiooni.

 Üliõpilastel peaks olema kõigil erialadel, kus see on vähegi võimalik, kohustuslik teha

erialane praktika.

 Oluline on tugevdada ettevõtluskoostööd ja rakendusuuringuid, sh suurendada ülikoolide

koostööd ettevõtetega ja keskenduda praktilise väärtusega rakendusuuringutele. Koostöö

peab olema eelkõige sisuline ja poliitikakujundaja peaks edukuse mõõtmiseks kasutama

rohkem tulemus- kui väljundindikaatoreid (nt pelgalt lepingute arv).

 Tuleks üle minna publikatsioonide olulisuselt projektide majandusliku mõju hindamisele.

Tuua fookusesse tegevused, millel on suurem majanduslik ja ühiskondlik mõju. Siduda

rahastuse mehhanismid näiteks hargettevõtete loomise, tehnoloogia ülekande ja

rakendusprojektide edukusega.

 Tugevdada mehhanisme, mis seovad teadustöö ja ettevõtlusarenduse, sh ühised

arendusprojektid, inkubatsiooniprogrammid või praktikakohad ettevõtetes.

 Suurendada tööstusdoktorantuuride osakaalu ja luua paindlikumad mehhanismid

ülikoolide ja ettevõtete koostööks doktorantide kaasamisel.

 Muuta õppekavu vähem akadeemiliseks ja rohkem praktilise väljundiga, et vastata

tööturu ja ettevõtete vajadustele, sh kaasata külalisõppejõude ja siduda praktikumid

praktiliste juhtumitega.

 Kindlustada, et teaduse ja tehnoloogia arengud jõuavad kiiresti õppekavadesse, sh

tehisaru, biotehnoloogia ja rohepööre.

 Edendada interdistsiplinaarset koostööd nii teadus- kui ka õppetöös, nt meditsiini ja IT

ühendamine tervisetehnoloogiate arendamiseks.

 Kaaluda võimalust leppida kokku eesti keelt valdavate doktorantide osakaal

doktoriõpetes. Probleem on, et välisdoktorandid ei saa nt bakalaureuse tasemel

õppejõududena tegutseda; samuti sageli nad lähevad peale lõpetamist koduriiki tagasi.

 Tervisetehnoloogiate ja -teenused fookusvaldkonna arendamiseks Eestis on vaja:

o tööstusinsenere, ravimitööstuse vaates keemiainsenere, biotehnoloogia vaates

bioinsenere;

o Translational medicines – uute teadmiste, tehnoloogiate jne rakendamine

kliinilises praktikas;

o meditsiiniteaduse valdkonnas tõsta tehnoloogia rakendamist sh tehnoloogiate (nt

digi, tehisaru) ja andmete pädevust;

o valdkondlik innovatsioonijuhtimine – valdkondade vahelise koostöö

koordineerimine, innovaatiliste lahenduste praktikas rakendumine.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

Sigrid Rajalo

+372 523 1751 [email protected]