Tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus“ 2024. aasta tulemusaruanne

1

Tulemusvaldkonna „Teadus-

ja arendustegevus ning ettevõtlus“

2024. aasta TULEMUSARUANNE

Koostatud 21.05.2025

Haridus- ja Teadusministeeriumis, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis

ja Kliimaministeeriumis

2

Sisukord 1. Tulemusvaldkonna üldinfo ......................................................................................................... 3

2. Toimimiskeskkond .................................................................................................................... 4

3. Tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamine .............................................................................. 5

Positiivsed arengud ........................................................................................................................ 7

Väljakutsed .................................................................................................................................... 9

4. Tulemusvaldkonna eelarve ja selle täitmine .............................................................................. 10

Eelarve lõplik jaotus programmide lõikes ....................................................................................... 11

Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine ......................................................................... 11

5. Teadussüsteemi programm ..................................................................................................... 12

Programmi üldinfo ........................................................................................................................ 12

Programmi mõõdikud ja olukorra analüüs...................................................................................... 12

Programmi tegevuste täitmise analüüs.......................................................................................... 14

Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine ................................................. 15

6. Teadmussiirde programm ........................................................................................................ 17

Programmi üldinfo ........................................................................................................................ 17

Programmi mõõdikud ja olukorra analüüs...................................................................................... 17

Programmi tegevuste täitmise analüüs.......................................................................................... 20

Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine ................................................. 22

7. Ettevõtluskeskkonna programm ............................................................................................... 25

Programmi üldinfo ........................................................................................................................ 25

Programmi mõõdikud ja olukorra analüüs...................................................................................... 25

Programmi tegevuste täitmise analüüs.......................................................................................... 28

Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine ................................................. 29

8. Ehituse programm ................................................................................................................... 33

Programmi üldinfo ........................................................................................................................ 33

Programmi mõõdikud ja olukorra analüüs...................................................................................... 33

Programmi tegevuste täitmise analüüs.......................................................................................... 36

Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine ................................................. 42

3

1. Tulemusvaldkonna üldinfo

Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus

Tulemusvaldkonna

eesmärk

Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad

koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes

konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele.

Valdkonna

arengukavad ja

strateegiad

Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava

2021–2035 (TAIE)

Teised strateegilised dokumendid:

- Turismistrateegia 2022−2025

- Ehituse pikk vaade 2035

- Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia

Programmid 1. Teadussüsteemi programm (HTM)

2. Teadmussiirde programm (HTM, MKM)

3. Ettevõtluskeskkonna programm (MKM)

4. Ehituse programm (alates 01.07.2023 KLIM)1

Vastutavad

ministeeriumid

Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,

Kliimaministeerium

Seos „Eesti 2035“

sihtidega

Primaarne: Tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus

Sekundaarsed:

- Eestis on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik

(teadmussiirde ja ettevõtluskeskkonna programmid)

- Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond

(ehituse programm)

1 Alates 2025. aastast kuulub ehituse programm tulemusvaldkonda „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“.

4

2. Toimimiskeskkond

2024. aastal kahanes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) esialgsetel andmetel 0,3 protsendi

võrra, mis oli oluliselt vähem kui aasta varasem kolmeprotsendiline langus. Hinnatõusu tõttu

kasvasid nii majanduse kogutoodang kui ka lisandväärtus jooksevhindades siiski edasi. Balti riikide

pingereas oli Eesti teisel kohal, kuna Läti langus oli 0,1 protsendi võrra sügavam, Leedu aga suutis

ka mullu oma SKP-d kasvatada. Jooksevhindades oli SKP 2024. aastal 39,5 miljardit eurot, mida oli

1,3 miljardi euro võrra rohkem kui aasta varem. Tegevusaladest olid 2024. aastal suurima positiivse

panusega kinnisvaraalane tegevus, info ja side ning põllumajandus. Majanduskasvu aeglustumist

mõjutas enim suuremate tegevusalade – ehituse, töötleva tööstuse ja kaubanduse – madalseis.

Eratarbimise osas lõppes aasta positiivselt, aga investeeringud vähenesid aasta teises pooles.

Viimane oli suuresti tingitud 2023. aasta kõrgest võrdlusbaasist. Nii ettevõtete lisandväärtus kui ka

eksport kahanesid aastaga 1,1 protsendi võrra peamiselt nõrga aasta alguse tõttu. Aasta viimastel

kuudel oli enamik ettevõtlust puudutavaid makronäitajaid juba positiivse trendiga.

Pikaajaline majanduslangus on mõjutanud kogu avalikku sektorit, sealhulgas teadus- ja

arendustegevuse rahastust. Pärast mitut aastat, mil riiklik teadusrahastus püsis ühe protsendi

tasemel, langes selle osakaal SKP-st 2024. aastal alla ühe protsendi piiri. See seab surve alla nii juba

käivitatud reformid kui ka uute algatuste elluviimise.

Venemaa agressioon ja laiem julgeolekukriis mõjutavad Eesti teadus- ja arendustegevuse suundi

ning ettevõtete tegevusvaldkondi. Esile on kerkinud uued strateegiliselt olulised sektorid, nagu

kaitsetööstus, millel on suur innovatsioonipotentsiaal, ent ka märkimisväärne ressursivajadus.

Muutunud olud on tõstatanud küsimuse, kas TAIE arengukavas kokku lepitud prioriteedid vajavad

täiendamist või ümberhindamist. Kriisid mõjutavad ka Eesti teadus- ja arendustegevuse fookusi ning

siinse majanduse struktuuri laiemalt.

Tehisintellektil ja keeletehnoloogial põhinevate tööriistade kättesaadavus on toonud kaasa

nõudluse uute oskuste, teadussuundade ja koostöövormide järele. Tormilised muutused ootavad

kiiret kohanemist, ent pakuvad ka võimalusi arenguhüppeks.

5

3. Tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamine

Tabel 1. Tulemusvaldkonna mõõdikud

Tulemusvaldkonna

mõõdikud

Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025 2035

Riigieelarves kavandatud TA

rahastamine osakaaluna

SKP-st (%)

Allikas: Riigieelarve

seletuskiri

1 1 0,96 ≥1 ≥1 ≥1

Erasektori TA kulutuste tase

SKP-st (%)*

Allikas: Statistikaamet

0,99 1,06 −** 1,3 1,5 2***

Nominaalne tööjõutootlikkus

EL-27 keskmisest (%)

Allikas: Eurostat

80,7 77,5 −** 90 92 110***

Koht Euroopa innovatsiooni

tulemustabelis (koht

tulemusrühmas)

Allikas: Euroopa Komisjon

Mõõdukas

innovaator

(12. koht)

Mõõdukas

innovaator

(12. koht)

Tugev

innovaator

(14. Koht)

Tugev

innovaator

Tugev

innovaator

Tugev

innovaator

* Vastavalt TAIE mõõdiku metoodikale mõõdetakse ettevõtlussektori TA kulutuste osakaalu (BERD, Statistikaamet, tabel TD052) ** Tegelikku taset ei ole veel avaldatud *** Üleriigilise strateegia „Eesti 2035“ mõõdikud

Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihi tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus

raames seatud eesmärgid kajastuvad TAIE arengukavas. Mitmed TAIE arengukava mõõdikud on ühtlasi

pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ mõõdikud: 1) erasektori teadus- ja arendustegevuse kulutused osakaaluna

SKP-st; 2) tööjõu tootlikkus EL võrdluses; 3) erasektoris täistööajaga hõivatud teadlaste ja inseneride arv

1000 elaniku kohta.

Aastatel 2021–2023 hoidis Eesti riik teadus- ja arendustegevuse riigieelarvelise rahastuse tasemel 1

protsent SKP-st, mis võimaldas käivitada struktuurseid muudatusi ja pakkus süsteemile vajalikku

stabiilsust. Riigieelarve kärbete ja aastate vaheliste ümbertõstete tõttu langes 2024. aasta eelarves

TAI rahastus aga üle mitmete aastate alla sihttaseme ning jäi samale tasemele (0,96% SKP-st) ka

2025. aasta riigieelarves. Lähiaastatel kasvab riigieelarves eeskätt ettevõtete

innovatsioonivõimekust toetavate vahendite maht, mis on majanduse olukorda ja vajadusi

arvestades ka mõistetav. Samas prognoosib riigi eelarvestrateegia 2025−2028 TAI riigieelarvelise

rahastuse vähenemist 0,86%-ni SKPst aastaks 2028, mis seaks süsteemi kestlikkuse ja käivitatud

meetmete mõju tõsise surve alla ka innovatsiooni osas.

6

2023. aastal ulatusid Statistikaameti andmetel teadus- ja arendustegevuse kulutused kokku Eestis

702 miljoni euroni, s.o 1,84% SKPst2. See on viimaste aastate kõrgeim näitaja, mis viitab esmajoones

TA valdkonna kasvavale tähtsusele majanduses. Kulutustest suurem osa ehk 406 miljonit eurot

(1,06% SKPst) tehti ettevõtlussektoris (kõrgharidussektoris oli see 230, riigisektoris 60 ja

kasumitaotluseta erasektoris 6 miljonit eurot). Varasematel aastatel on riik ja ettevõtted panustanud

teineteise teadus- ja arendustegevusse üsna võrdselt – riik on toetanud ettevõtete teadustööd umbes

samas mahus, kui siinsed ettevõtted on panustanud ülikoolide ja teadusasutuste tegevusse.

Viimastel aastatel on see tasakaal aga muutunud. 2023. aastal panustas erasektor avaliku sektori

teadusasutustesse ligi kaks ja pool korda vähem kui riik ettevõtete teadusvõimekuse

kasvatamisse. Kui ettevõtete tellimus teadusasutustele jääb ka edaspidi tagasihoidlikuks, võib

kujuneda olukord, kus Eesti teadusasutused ja ettevõtted tegutsevad kõrvuti, aga mitte koos, mis

tähendab, et akadeemilistes teadusasutustes tehtava teaduse mõjud majandusse endiselt ei jõua.

Eesti investeeringud teadus- ja arendustegevusse on viimasel seitsmel aastal suurenenud, sh on

oluliselt kasvanud erasektori teadus- ja arendustegevuse rahastamine. 2024. aastal raporteeris

Statistikaametile 2023. aasta kohta teadus- ja arendustegevuse kulutusi 468 ettevõtet, mis on läbi

aegade suurim arv. Ligi pooled teadus- ja arendustegevusse panustavatest ettevõtetest on suured

ehk 250 ja enama hõivatuga ettevõtted, samas on märgatavalt kasvanud mikro- ja väikeettevõtete

panus. Kokku investeeris erasektor teadus- ja arendustegevusse 2023. aastal 412 miljonit eurot

(1,08% SKPst), mida oli 44 miljoni võrra rohkem kui aasta varem. Tegemist on olulise

võtmeindikaatoriga, mis on ühtlasi „Eesti 2035“ mõõdik.

Ettevõtete innovatsioonisuutlikkus on viimastel aastatel olnud pigem langustrendis.

Innovatsioonisuutlikkust iseloomustab tööjõu tootlikkus hõivatu kohta võrreldes EL keskmisega

(samuti „Eesti 2035“ mõõdik). See näitaja tõusis kuni 2021. aastani ja lähenes EL keskmisele, kuid

on järgnevatel aastatel on langenud 84 protsendilt (2021) 77,5 protsendile (2023). 2024. aastal

halvenes tootlikkuse suhe Euroopa Liidu keskmisesse tõenäoliselt veelgi, kuna hõive püsis endiselt

kõrgel ja majanduskasv jäi Euroopa Liidu keskmisele alla.

Euroopa innovatsiooni tulemustabelis õnnestus Eestil 2024. aastal jõuda tugeva innovaatori

tasemele. Eesti punktisaak küll vähenes, aga metoodikast tulenevalt jõudsime tugeva innovaatori

kategooriasse. Raporti kohaselt on Eesti tugevusteks kaubamärgitaotlused, avaliku ja erasektori

ühispublikatsioonid ning elukestvas õppes osalevate inimeste osakaal, samas kui ressursitootlikkus,

riigi otse- ja kaudne toetus ettevõtete teadus- ja arendustegevusele ning keskkonnaga seotud

tehnoloogiad on nõrgad. Alates 2017. aastast on märkimisväärselt kasvanud välisdoktorantide

osakaal, innovaatilistes ettevõtetes töötamine ning rahvusvahelised teaduspublikatsioonid, kuid

samal ajal on langenud keskkonnaga seotud tehnoloogiate, innovaatiliste väikeste ja keskmiste

ettevõtete (VKE) koostöö ning kesk- ja kõrgtehnoloogiliste toodete eksport. Alates 2023. aastast on

kiiresti suurenenud inimeste digioskused, elukestvas õppes osalemine ja välisdoktorantide osakaal,

samas kui innovaatiliste VKE-de koostöö, keskkonnaga seotud tehnoloogiad ja VKE-de äriprotsessi

uuendused on vähenenud.

2 2024. aasta kulutuste statistika koondab Statistikaamet 2025. aasta detsembriks.

7

Positiivsed arengud

TAIKS jõudis Riigikogu menetlusse

Uue alusseadusena loob teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus (TAIKS) ühtsema raamistiku, käsitledes esmakordselt teadus- ja innovatsioonisüsteemi tervikuna ja hõlmates ka teadmussiiret, teaduseetikat ja avatud teadust.

Käivitati toetusmeetmed teadusasutuste teadmussiirde võimekuse kasvatamiseks

Temaatilised teadus- ja arendusprogrammid (TemTA) keskenduvad teadusvõimekuse arendamisele TAIE neljas fookusvaldkonnas, mida iseloomustab kõrge majanduslik potentsiaal. Nõudluse poole kaasamiseks loodi nn turutõmbe ekspertkomisjonid, mille ülesanne on suunata rahastatud uuringute fookust ja kasvatada nende vastavust ühiskonna ning majanduse vajadustele. ASTRA+ programmi kaudu toetatakse innovatsiooniteenuste arendamist ja spin-off potentsiaaliga projektide elluviimist teadus- ja arendusasutustes ning kõrgkoolides. Nende kahe meetme kaudu suunab HTM lähiaastatel enamiku teadmussiirde arendamise vahenditest.

Valmis neljas teadustaristu teekaart

Teekaardile koondati 28 Eesti ühiskonna ja majanduse seisukohalt olulist teadustaristu objekti. Esmakordselt on neile kavandatud riigieelarveline toetus püsikulude katteks, mis tagab taristu stabiilse kasutuse ja vähendab sõltuvust välisrahastusest.

Kinnitati 2025. aasta majanduskasvu kava ja käivitati valitsuse majanduskabinet

Majanduse ja tööstuse konkurentsivõime suurendamiseks kinnitas Vabariigi Valitsus 2024. aasta lõpus majanduskasvu kava (2025. aasta tegevuskava majanduse konkurentsivõime ja tööstuse toetamiseks). Lisaks käivitati alates 3. oktoobrist 2024 Vabariigi Valitsuse majanduskabineti nõupidamiste formaat, mille fookuses on majanduse konkurentsivõime ja kasvuga seotud küsimused.

Investeeriti rakendusuuringute keskuse biorafineerimise ärisuunda

Investeeriti AS Metroserdi all tegutseva rakendusuuringute keskuse esimesse ärisuunda – biorafineerimisse. Kokku käivitatakse viis ärisuunda: biorafineerimine, meditsiiniandmed, vesinikutehnoloogiad, droonitehnoloogiad ja autonoomsed sõidukid. Rakendusuuringute keskuse eesmärk on pakkuda teenuseid ja koostöövõimalusi ettevõtete sisemise arendus- ja innovatsioonivõimekuse suurendamiseks.

Käivitati ettevõtja teadus- ja arendustöötaja toetus

Ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamiseks käivitati ettevõtja teadus- ja arendustöötaja toetus ning jätkus ettevõtetele suunatud arendustoetuste rakendamine, sh rakendusuuringute programmi kaudu ettevõtete toetamine.

Käivitati Eesti Kaitsefond mahuga 100 miljonit eurot

Kaitsefondi eesmärk on arendada Eesti kaitsetööstust ning luua innovaatilisi kaitse- ja julgeolekualaseid võimekusi, et vastata kasvavale globaalsele nõudlusele.

8

Otsustati luua toetusmeede suuremahuliste investeeringute soodustamiseks

Vabariigi Valitus otsustas luua 160 miljoni euro suuruse toetusmeetme suuremahuliste investeeringute soodustamiseks eesmärgiga toetada investeeringute tegemist Eesti majandusse, suurendada eksportivate ettevõtete konkurentsivõimet, ekspordivõimekust ja lisandväärtuse kasvu.

Valmis Eesti turismi pikk vaade aastani 2035

Turismisektoriga koosloomes valmis Eesti turismi pikk vaade 2025−2035. Turismisektori lisandväärtuse kahekordistamiseks keskendutakse aastaringsele atraktiivsusele, headele ühendustele, pakkumisele väljaspool tõmbekeskusi, sektori atraktiivsusele ettevõtlusvaldkonnana ja tööandjana ning nutikusele ja kestlikkusele konkurentsieelisena.

Loodi Maa- ja Ruumiamet

Koostöös teiste ministeeriumidega valmistati ette ruumiloome kompetentsi koondava Maa- ja Ruumiameti käivitamine 1. jaanuaril 2025 koos elukeskkonna tervikliku ruumilise arengu eest vastutava riigiarhitekti positsiooniga. Tuues kokku ruumiloomevaldkonna digiteenused ja andmed arendab amet andmepõhist ruumiloomet.

Jätkati e-ehituse platvormi arendamist

Ehitusvaldkonna protsesside tõhustamiseks ja läbipaistvamaks muutmiseks jätkati e-ehituse platvormi arendamist. Valmis meretuuleparkide ühendloa tehniline lahendus, et lühendada menetlusperioodi kümnelt aastalt kahele. Uus tase digitaliseerimises on kasutajateni jõudnud võimalus taotleda automaatkontrollidepõhist (BIM- põhist) ehitusluba. Eesti on esimene riik maailmas, kes sellist teenust veebipõhiselt pakub. Arendati ka Eesti 3D-kaksikut, lisandus näiteks hoonete analüütika ja kõrghaljastus.

Algatati tingimuste loomine elukeskkonna kvaliteedi tõstmiseks

Elukeskkonna kvaliteedi arendamiseks uuendati ehitusseadustiku eelnõu, valmistati ette ligipääsetavuse eelnõu, alustati TA tegevust tänavaruumi kavandamise põhimõtete kokkuleppimiseks ja viidi kvaliteetse ruumi põhimõtted nii ehitusseadustiku kui ka kliimakindla majanduse seaduse eelnõudesse. Valminud ehitusgiid annab lihtsa ja visuaalse ülevaate ehitusnõuetest.

Panustati hoonete energiatõhususse

Algas hoone elukaare süsinikujalajälje arvutusmetoodika väljatöötamine ja hoonetele reaalaja energiamärgise loomine; uuendati hoonete energiatõhususe määruseid.

Toetati lasterikaste perede kodusoetamist ning elamute renoveerimist

Lasterikaste perede kodutoetuseks suunati 2,6 miljonit eurot, korterelamute rekonstrueerimiseks 185 miljonit eurot ja väikeelamute rekonstrueerimiseks 19,5 miljonit eurot. Toetustingimusi täiendati elukeskkonna terviklikuma arendamise nimel ja tagati toetuste regionaalne tasakaalustatus. Rekonstrueerimise TA-programmi LIFE IP BuildEst raames valmisid renoveerimislahenduste infomaterjalid, kliimakindluse tagamise raportid ning arendati piirkonnapõhist renoveerimist.

9

Väljakutsed

Teadus- ja innovatsioonisüsteemi jätkusuutlikkuseks on vaja stabiilset rahastust

Ootused teadus- ja arendustegevuse mõjule kasvavad, kuid tulemuste saavutamine eeldab aega ning muutusi töökultuuris ja majandusstruktuuris. Kuigi avaliku sektori TA rahastus on viimastel aastatel püsinud tasemel 1% SKPst, langes see 2024. aastal riigieelarve kärbete tõttu alla selle ja eesmärgi täitmine on ohus ka edaspidi. Et alustatud muutuste mõju kestaks, on vaja tagada stabiilne rahastuse jätkumine.

Ohus on teadlaste järelkasv ja doktorikraadi väärtus ühiskonnas

Vähene huvi doktoriõpingute ja teadlase elukutse vastu ohustavad teadussüsteemi kestlikkust. Doktoriõpinguid ei peeta sageli praktiliseks, kuna töövõimalused väljaspool akadeemiat on endiselt piiratud. Madal tööturunõudlus peegeldab nii vähest arusaama teadus- ja arendustegevuse kasust kui ka vajadust kohandada doktoriõpet paremini ühiskonna ootustega. Murettekitavalt väheneb eesti keelt valdavate doktorantide osakaal, mis seab ohtu nii eestikeelse kõrghariduse kui teadmussiirde kestlikkuse.

Tellimuse puudumine pidurdab teadustöö tulemuste rakendamist majanduses

Selge tellimuse puudumine muudab rakendusuuringute tegemise teadusasutustes keeruliseks ja teadlastel on lihtne jääda harjumuspärase alusteaduse juurde. Rahvusvaheline kogemus näitab, et lisaks tugeval tasemel teaduspakkumisele on majandusliku mõju saavutamiseks vaja teadmusmahukate lahenduste teadlikku tellimist ja kasutamist.

Teadmussiirde toetusmeetmed ei edenda teadusasutuste ja ettevõtete koostööd

Kuigi teadmussiirde toetamiseks on käivitatud mitmeid algatusi, rahastatakse endiselt kas teadusasutusi või ettevõtteid, mitte nende koostööd. Rahvusvaheline kogemus näitab, et suurim mõju sünnib ühiste mõlemalt poolelt sihipäraselt toetatud tegevuste kaudu. Selleks on vaja parandada nii teadmussiirde meetmete disaini kui ka valdkondadevahelist koostööd, mille arendamisel on hoolimata mõningasest edasiminekust veel selge kasvuruum.

Eesti majanduse konkurentsivõime ja tootlikkus on vähenenud

Majanduskasvu taastamiseks on vajalik jätkata Eesti ettevõtete teadus- arendustegevuse ja innovatsiooni võimekuse kasvu toetavate meetmete rakendamist ning panustada eesmärki kasvatada erasektori teadus- ja arendustegevuste kulude jõudmist kahe protsendini SKP-st.

Ekspordi, investeeringute ning turismi mahud ei ole taastunud

Mahtude suurendamiseks on oluline pakkuda ettevõtetele tuge ekspordiga alustamiseks ja turgude mitmekesistamiseks. Välisinvesteeringute aktiivse meelitamise kõrval tuleb fookus seada ka jätkuinvesteeringute Eestis hoidmisele. Turismiarenduse fookuses tuleb hoida äriturismi kui kõrge lisandväärtusega teenussektori kasvatamist, toetamaks täituvust madalhooajal, ning suurendada välisturistide arvu.

10

Ettevõtjate aruandlus riigile vajab kaasajastamist ja reformi

Selleks tuleb asutuste üleselt jätkata riigi kogutavate andmete ühtse süsteemi loomisega, teha investeeringuid masinloetavate andmete vastuvõtmiseks ja töötlemiseks ning toetada ettevõtjaid ülemineku kiirendamiseks.

Reformi vajavad finantsinstrumentide pakkumise põhimõtted

Suurendada tuleb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse võimekust finantseerida suuremahulisi projekte ja laiendada ettevõtetele pakutavate finantsteenuste ning instrumentide valikut.

Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia elluviimine on ohus

Strateegia eesmärkide täitmiseks tuleb tagada vahendid, et renoveerimine toimuks ühtlases ja järjepidevalt kasvavas tempos.

Ehitusvaldkonna digitaliseerimine vajab jätku

Välisvahendite lõppemise tõttu vajab valdkond riigieelarve rahastuse tõusu.

Eesti kestlik ehituskultuur ja elukeskkond vajavad edendamist

Selleks tuleb koostöös Maa- ja Ruumiametiga läbivalt rakendada kvaliteetse ruumi ja Euroopa uue Bauhausi põhimõtteid. Oluliselt vajab soodustamist ehituse ja elukeskkonna kvaliteediga seotud teadus- ja arendustegevus (sh loomeuurimus) ja selle tulemuste rakendamine.

Elukeskkonda tuleb kujundada terviklikult

Selleks tuleb luua strateegiline plaan, mis ühendab maapoliitika, ruumilise planeerimise, liikuvuse ja ehituse.

11

4. Tulemusvaldkonna eelarve ja selle täitmine

Eelarve lõplik jaotus programmide lõikes

Teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna 2024. aasta tegelike kulude jaotus

programmide lõikes oli järgmine:

Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine

Tulemusvaldkonna eelarvesse kavandatud kulude täitmine on olnud 85% (tabel 2), enim vastab täitmine

lõplikule eelarvele ehituse (95%) ja teadussüsteemi programmides (94%). Täpsemalt on programmide

eelarvete täitmisi analüüsitud vastavates alapeatükkides.

Tabel 2. 2024. aasta teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna eelarve täitmine

programmide lõikes, kulud tuhandetes eurodes

Esialgne

eelarve

Lõplik

eelarve Täitmine Täitmine

Tulemusvaldkond kokku 681 404 526 759 448 864 85%

Teadussüsteemi programm 215 495 214 458 202 491 94%

Teadmussiirde programm 130 962 130 408 82 935 64%

Ettevõtluskeskkonna programm 169 529 102 290 87 911 86%

Ehituse programm 165 418 79 603 75 527 95%

45

20

Teadussüsteemi programm Teadmussiirde programm

Ettevõtluskeskkonna programm Ehituse programm

12

5. Teadussüsteemi programm

Programmi üldinfo

Programmi mõõdikud ja olukorra analüüs

Tabel 3. Teadussüsteemi programmi ja programmi tegevuste mõõdikud

Programmi mõõdikud

Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

10% maailmas enamtsiteeritud teadusartikli

hulka kuuluvate Eesti artiklite osakaal (%)

Allikas: European Innovation Scoreboard

8,6 9,4 10,5 8,9 9,2

Positiivselt evalveeritud TA asutuste

lepingulise teadus- ja arendustegevuse maht

akadeemilise töötaja kohta (eurodes) Allikas: Baasfinantseerimise alusandmed,

Statistikaamet

40 404 39 271 −* 38 077 39 278

Meede 1

Teadussüsteemi järjepideva toimimise

kindlustamine

Eesmärk: Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine.

Tegevus 1.1.

Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu

toetamine

Eesmärk: Toetada teadusasutustes ja uurimisrühmades tehtavat teadus- ja

arendustegevust ning teadussüsteemi toimimist toetavaid tegevusi, tegevusi,

sh tagada võimalused osalemiseks rahvusvahelises teaduskoostöös.

Kõrgetasemeliste publikatsioonide arv

teadlaste ja inseneride arvu kohta 1,5 1,4 −* 1,4 1,4

Programmi nimi Teadussüsteemi programm

Programmi eesmärk Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine

Strateegia „Eesti 2035“

siht

Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik

Programmi periood 2024−2027

Peavastutaja Haridus- ja Teadusministeerium (HTM)

Kaasvastutajad Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAG) Haridus- ja Noorteamet (Harno)

13

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS),

Statistikaamet

Eesti edukus EL teadus- ja arendustegevuse

raamprogrammis Euroopa Horisont: koht

riikide võrdluses võidetud lepingute mahu

alusel SKP kohta, % EL keskmisest (EL = 100)

Allikas: eCorda, Eurostat

4. koht (273) 3. koht (376) 3. koht

(296) Top 5 Top 5

EL teadus- ja arendustegevuse

raamprogrammi Euroopa Horisont projektides

osalevate Eesti organisatsioonide arv

Allikas: eCorda

99 156 186 118 143

Tegevus 1.2

Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse

kindlustamine

Eesmärk: Kõrgel tasemel teadustöö tegemiseks vajalik ligipääs kvaliteetsele

teadustaristule ja taristu teenuste arendamine ja pakkumine.

Täiustatud uuringutealase taristuga asutustes

töötavate teadurite arv

Allikas: EL fondide toetusmeetme aastaaruannete

alusel. Meede lõppes 2023. a.

1101 1176

Ei

mõõdetud,

kuna SF

periood

lõppes

− −

* Mõõdiku väärtust pole veel avaldatud.

Teadusartiklid. Teadustöö kvaliteeti näitav enimtsiteeritud artiklite osakaal on märkimisväärselt tõusnud, ent

kuna teadustulemuste levik on ajas kõikuv, ei tohiks sellest veel kaugeleulatuvaid järeldusi teha. Samas

toetab kvaliteeti kindlasti teadusrahastuse kasv alates 1% kokkuleppe rakendamisest 2021. a.

Teadusasutuste lepingulise teadus- ja arendustegevuse maht akadeemilise töötaja kohta. Näitaja 2023.

aastal võrreldes aasta varasemaga pisut langes, kuigi positiivselt evalveeritud TA asutuste lepingulise

teadus- ja arendustegevuse maht tegelikult kasvas 8,5% (104,9 mln 2022. a.→ 113,8 mln eurot 2023. a.).

Näitaja languse põhjuseks on akadeemiliste töötajate arvu kasv kõrgharidussektoris – varasemad

doktorandid vormistatakse doktoriõppe reformi tulemusel nooremteaduriteks. Kuigi suhtarv langes, ületab

see nii 2023. kui ka 2024. aasta sihttaset.

Kõrgetasemeliste publikatsioonide arv teadlaste ja inseneride kohta on viimasel kahel aastal mõnevõrra

langenud, püsides siiski TAIE arengukava eesmärgi tasemel. Langus on ootuspärane, kuna teadlaste arv on

kasvanud ennekõike erasektoris, kus publitseerimine pole nii oluline.

Rahvusvaheline teaduskoostöö. EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis Euroopa Horisont on Eesti

teadlased jätkuvalt edukad, olles toetuste mahu suhtelt SKP-sse teist aastat järjest kolmandal kohal ja

ületades EL keskmist kolmekordselt. Projektides osalevate Eesti organisatsioonide kumulatiivne arv on

alates Euroopa Horisondis osalemise algusest tõusujoonel. Tõus on tulnud just erasektori ja riigiasutuste

arvelt, mille nimel on ka tööd tehtud.

Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse näitaja on uuendamisel. Lepime uue näitaja kokku arengukava

vahehindamise järel 2025. aasta lõpuks.

14

Programmi tegevuste täitmise analüüs

Suure mõjuga tegevused 2024. aastal:

Nagu kogu avalikku sektorit, mõjutasid ka teadussüsteemi 2024. aastal oluliselt riigieelarve kärped.

Negatiivsest riigieelarvest jäid puutumata teadussüsteemi põhiinstrumendid – uurimistoetused,

baasfinantseerimine ja tippkeskuste rahastus – ning tagati ka doktoriõppe reformi lõpuleviimiseks

vajalik vahendite maht. Samas jäi kõrghariduse rahastuse kasv väiksemaks kui kavandatud, mis

avaldab mõju ka teadussüsteemile. Mitmed väiksemad teadusrahastuse meetmed tuli üle vaadata ja

mõned ka ajutiselt peatada.

Riigikogule üle antud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse (TAIKS)

eelnõu muudab mitmeid teadussüsteemi korralduse aluseid, sh teaduseetika korraldust,

teadusasutuste rahastamist ning teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi hindamist.

Valmis Eesti teadustaristu neljas teekaart, mis koondab teaduse, majanduse ja ühiskonna jaoks

strateegiliselt olulised laborid, andmebaasid, uurimiskeskused ja koostöövõrgustikud. Teekaardile

valiti 28 riiklikku ja rahvusvahelist objekti, millel on õigus saada riiklikku teadustaristu toetust. Riikliku

toetuse saamise eelduseks on teadustaristu avamine ühiskasutuseks nii ettevõtjatele kui avalikule

sektorile. Valikuprotsessi kaasati teadlasi, ettevõtjaid ja riigiametnikke, et tagada valikuprotsessi

mitmekesisus ja valdkondlik tasakaal.

Teaduseetika riikliku korralduse muutmiseks vajalikud ettevalmistused toimusid suures osas 2024.

aastal, kuigi vastava määruse saab vastu võtta TAIKSi vastuvõtmise järel. Süsteemne teaduseetika

korraldus tagab Eestis tehtava teadustöö usaldusväärsuse, kaitstes samal ajal ka uuringutes

osalejate õigusi ja heaolu.

Teadus- ja innovatsioonisüsteemi partnerite ja riigi koostöös valmisid Eesti seisukohad Euroopa Liidu

teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise tuleviku kohta (2028–2034). Kuigi raamprogrammi

tulevane formaat ei ole veel selge, on Eesti aktiivne osalemine ettevalmistusprotsessis taganud, et

Eesti seisukohti kuulatakse. Eestile väikeriigina on oluline säilitada Euroopa teadusruumi

mitmekesisus ning tagada tasakaal alus- ja rakendusuuringute ning innovatsiooni rahastamise vahel.

Viidi läbi teadus- ja arendusasutuste korraline evalveerimine, mille käigus hinnatakse teadustöö

kvaliteeti, jätkusuutlikkust ja panust ühiskonda. Positiivne evalveerimine tagab asutusele ligipääsu

teadussüsteemi rahastamise põhiinstrumentidele. Evalveerimise tulemused kinnitatakse järgmisel

aastal.

Probleemid/väljakutsed planeeritud olulistes tegevustes:

Teadussüsteemi kvaliteedi ja kestlikkuse paneb olulise surve alla prognoositav riikliku rahastuse

vähenemine alates 2027. aastast – riigi eelarvestrateegia näeb teadus- ja arendustegevuse rahastuse

langust 0,86%-ni SKPst 2028. aastaks. See pärsiks oluliselt ülikoolide ja teadusasutuste võimekust

hoida teadustöö senist taset ja jätkata alustatud struktuurseid muudatusi (doktoriõppe reform,

karjäärimudeli rakendamine jm).

15

Teaduse rahastuse killustatus on kujunemas oluliseks väljakutseks. Viimastel aastatel on

rahastusinstrumentide arv oluliselt kasvanud, tänu teadusrahastuse 1% kokkuleppele ka teiste

ministeeriumide kaudu, mis on toonud kaasa erinevad reeglid, vähese läbipaistvuse ja suurema

halduskoormuse. Olukorra parandamiseks tuleks teha rahastusmeetmete revisjon ja otsida

võimalusi rahastusinstrumentide koondamiseks ja reeglite ühtlustamiseks.

Kuigi doktoriõppe reform on toonud positiivseid tulemusi, ei ole praegune doktorikohtade maht

teadlaste järelkasvu taastootmiseks piisav ja eesti keelt emakeelena rääkivate doktorantide arv on

endiselt liiga väike. Noorteadlaste osakaal teadussüsteemis väheneb, teadlaskond tervikuna

vananeb. Rahastuse suurendamist lähiaastatel ei võimalda ka riigi eelarvestrateegia, mis seab piirid

nii doktoriõppe laiendamisele kui karjääristabiilsuse suurendamisele pärast kraadi omandamist.

Ülikoolidel ei ole välist survet doktoriõppe sisu muuta, sest erasektori nõudlus doktorikraadiga

töötajate järele on endiselt madal. See kõik pärsib oluliselt teadlaskarjääri atraktiivsust.

Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine

Tabel 4. Teadussüsteemi programmi ja programmi tegevuste 2024. a kulude esialgne ja lõplik eelarve ning

eelarve täitmine, tuhandetes eurodes

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Täitmine

Programmi kulud kokku 215 495 214 458 202 491 94%

Teadusasutuste ja teadlaskonna

arengu toetamine

200 104 196 783 186 350 95%

Teadustaristu kvaliteedi ja

kättesaadavuse kindlustamine

15 391 17 675 16 140 91%

Teadussüsteemi programmi lõplik eelarve oli 2024. aastal 214,5 miljonit eurot. Sellest 92% kasutati tegevuse

„Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine“ ja 8% tegevuse „Teadustaristu kvaliteedi ja

kättesaadavuse kindlustamine“ eesmärkide täitmiseks.

Lõplikust eelarvest moodustasid 95% piirmääraga vahendid ning 5% piirmäärata vahendid ehk välistoetused.

Võrreldes esialgse eelarvega suurenes piirmääraga vahendite maht 1,3 miljoni euro võrra, samas kui

piirmäärata vahendite osakaal vähenes 2,4 miljonit eurot.

Lõpliku eelarve erinevuse esialgsest eelarvest tekitasid järgnevad muudatused:

2023. aastast ülekantud vahendid suurendasid eelarvet 29 mln võrra;

negatiivne lisaeelarve vähendas eelarvet 5,6 mln võrra;

seadusemuudatuste tõttu vähenes eelarve kokku 22 mln, millest 14 miljonit suunati riigieelarve

reservi (aastate vahelise ümberplaneerimise tõttu), 3 miljonit investeeringuteks ja 5 miljonit

õpetajate palgatõusuks;

välisvahendite kulud jäid planeeritust väiksemaks, mis vähendas eelarvet 2,4 mln.

16

Teadussüsteemi programmi eelarve täitmine ulatus 94%-ni ja jagunes kahe tegevusvaldkonna vahel

järgmiselt:

Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamise eelarve täitmine oli 95 . Kasutamata vahendite maht oli

8,75 mln eurot, millest 57% (umbes 5 miljonit eurot) moodustas hoonete energiatõhusust tõstvate nutikate

investeeringutoetuste ettemaks. Nende investeeringutoetuste abikõlblikkuse periood lõpeb 31. detsembril

2025. Eesti Keele Instituudi teadus- ja arendustegevuse jääk oli 1 miljon eurot, mis koosnes peamiselt

kasutamata keeletehnoloogia toetuste ettemaksetest. Suuremad jäägid tekkisid veel info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas (0,4 mln eurot), Haridus- ja Teadusministeeriumi haldus- ja

juhtimiskuludest (0,67 mln) ning haridusteaduste programmi toetustest (0,36 mln).

Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamise eelarve täitmine oli 91%. Sellest suurema osa –

1,4 miljonit eurot – moodustasid piirmääraga vahendid, piirmäärata vahendite jääk oli 0,1 miljonit eurot.

Piirmääraga vahendite jäägist moodustas 71% (1 mln) teadusraamatukogude teavikute soetamise eelarve.

Need vahendid on säästetud järgnevate perioodide puudujäägi katteks, kuna riigieelarve kärbetest tulenevalt

ei ole riigieelarvest võimalik järgmistel aastatel toetust teadusasutustele vajalikus mahus anda. IKT

valdkonna eelarve jääk oli 0,41 mln eurot (29%). Jääk tekkis, sest Tallinn-Helsingi kaablikiu aastane

kasutusõiguse kulu oli planeeritust väiksem, soetamata jäid planeeritud tarkvara (Gitlabi) litsentsid ja edasi

lükkus algselt planeeritud tarnijate hinnatõus, mis realiseerub järgnevatel aastatel. See jääk on kavandatud

2025. aasta IKT eelarve puudujäägi katmiseks.

17

6. Teadmussiirde programm

Programmi üldinfo

Programmi mõõdikud ja olukorra analüüs

Tabel 5. Teadmussiirde programmi ja programmi tegevuste mõõdikud

Programmi mõõdikud

Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Teadlaste ja inseneride arv

ettevõtlussektoris ja kasumitaotluseta

erasektoris, arv 1000 elaniku kohta

Allikas: Statistikaamet

1,92 2,28 − 2,1 2,3

Ettevõtete investeeringud

mittemateriaalsesse põhivarasse

osakaaluna SKP-st, % (eurodes)

Allikas: Statistikaamet

3,3% (1,2 mld)

3,6% (1,4 mld)

−* 3,2%

(1,1 mld) 3,5 

(1,3 mld)

Meede 1

Ettevõtete TAI-mahukuse ja

teadmussiirde võimekuse

suurendamine (MKM)

Eesmärk: Meetme raames parendatakse nii ettevõtete võimekust ja valmisolekut TAI-

mahukamateks tegevusteks kui ka võimestatakse innovatsioonisüsteemi tervikuna, et

töötada välja üha efektiivsemaid teenuseid, mis lähtuvad ettevõtja vajadustest.

Innovaatiliste ettevõtete osakaal,% 53 − −*** >75 >75

Programmi nimi Teadmussiirde programm

Programmi eesmärk Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele.

Strateegia „Eesti 2035“ siht

Tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus

Programmi periood 2024−2027

Peavastutaja Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM)

Kaasvastutajad Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg) Haridus- ja Noorteamet (Harno) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol (Tehnopol) AS Metrosert AS SmartCap

18

Allikas: The Community Innovation Survey

(CIS)**

Programmi tegevus 1.1.

Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja

rohepöörde soodustamine (MKM)

Eesmärk: Luuakse vajalik toetav keskkond ettevõtetes innovatsiooni-, digi- ja

rohepöörde läbiviimiseks.

Müügitulu uutest või oluliselt muudetud

toodetest või teenustest (suhe kogu

müügitulusse), %**

Allikas: Statistikaamet

9,7 − −*** >16 >16

Ettevõtete digitaliseeritus (robotid

jms)****

Allikas: DESI

13. − − Top 10 Top 10

Programmi tegevus 1.2.

Teadus- ja tehnoloogiamahuka

iduettevõtluse arendamine (MKM)

Eesmärk: Toetada teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi

arengut.

Riskikapitali maht eurodes

Allikas: Startup Estonia 1333 453 353 >500 >500 

Kiirendites osalevate ettevõtete arv

Allikas: Startup Estonia 53 51 −* 40 40

Meede 2

Ühiskonna ja majanduse vajadustele

vastava teadus- ja arendustegevuse

võimekuse kasvatamine (HTM

vastutusalas)

Eesmärk: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse

võimekuse kasvatamine

Programmi tegevus 2.1.

Sektoritevahelise teadmussiirde

toetamine

Eesmärk: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse

võimekuse kasvatamine

Erasektori poolt rahastatud avaliku

sektori teadus- ja arendustegevuse

kulutuste osakaal, %

Allikas: Statistikaamet

6,9 5,9 − 9,0 10,5

Doktorikraadiga teadlaste ja inseneride

arv 1000 tööealise elaniku kohta

Allikas: Statistikaamet

3,7 3,8 ***** 3,45 3,5

Era- ja avaliku sektori

ühispublikatsioonide arv miljoni elaniku

kohta, tase EL keskmisest (EL keskmine

= 100) %

Allikas: European Innovation Scoreboard

198 183 187 189 195

19

Sotsiaalmajanduslikele rakendustele

suunatud kulutuste osakaal riigieelarves

planeeritud TA eraldistest, %

Allikas: Statistikaamet, HTM

25 - 28 28

* Mõõdiku tegelikku väärtust ei ole veel avaldatud. ** Avaldatakse üle aasta. *** 2024. aasta andmeid alles kogutakse ja tulemused avaldatakse tõenäoliselt 2026. aastal. **** DESI enam ei avaldata. ***** 2024. Aasta tulemused avaldatakse 2025. a teises pooles

Teadlased ja insenerid. Teadlaste ja inseneride arv erasektoris on viimastel aastatel mõõdukalt kasvanud,

ületades 2023. aastaks seatud sihttaseme. 2024. aasta tulemused avaldatakse 2025. aasta detsembris.

OSKA uuringute järgi on aga erasektoris nõudlust ennekõike madalama haridustasemega teadus- ja

arendustöötajate järele, samas kui kõrgtehnoloogilisele majandusele üleminekuks oleks vaja pigem magistri-

ja doktoriharidusega tippspetsialiste.

Ettevõtete investeeringud immateriaalsesse põhivarasse on aasta aastalt kasvanud ning 2023. aastal ületati

ka 2025. aasta eesmärk. Samas on näitaja küllaltki ebastabiilne ning kiire SKP kasv võib osakaalu alla tuua.

2023. aastal tuli kasv teadus- ja arendustegevuse arvelt, kus maht kasvas aastaga ligi 11%. Arvutitarkvara ja

andmebaaside investeeringud vähenesid 0,6%. 2024. aasta andmed tulevad 2025. aasta sügisel.

Teadmussiire ja innovatsioon. Uute toodete ja teenuste müügitulu ning innovatiivsete ettevõtete osakaalu

indikaatoritega ei ole püsitud soovitud trendil. Samas on siin ka eesmärgid väga ambitsioonikad, kuna 75

protsendini on innovaatiliste ettevõtete osakaal jõudnud viimaste uuringute järgi vaid üksikutes riikides.

2022. aastal kukkus innovaatiliste ettevõtete osakaal allapoole Euroopa Liidu keskmist ehk 53 protsendini.

Müügitulu uutest toodetest ja teenustest langes 9,7 protsendini. 2023. ja 2024. aasta andmed ettevõtete

innovaatilisuse kohta tulevad 2026. aasta kevadel.

Riskikapitali investeeringutes 2024. aastal langus jätkus ning maht vähenes aastaga 100 mln euro võrra.

Seda põhjustas nii ülemaailmne intressimäärade tõus kui ka Eesti paiknemine sõjapiirkonna läheduses.

Investorid on muutunud ettevaatlikumaks ning oluliselt on kasvanud suhteliselt riskivabade riiklike võlakirjade

eelistamine. Samas on kasvamas süvatehnoloogiatesse tehtavate investeeringute maht, mis moodustas

2024. aastal juba 63% kõigis riskikapitaliinvesteeringutest.

Ettevõtete digitaliseerituse kohta senisel kujul enam andmeid ei avaldata, kuid 2024. aastal toimunud

küsitluste põhjal võib öelda, et Eesti ettevõtete digitaliseeritus paranes. Kõrge digitaliseerituse tasemega

ettevõtete osakaal kasvas 29 protsendini, mis on ca 2 protsenti kõrgem EL keskmisest. Samas suurusjärgus

vähenes väga madala digitaliseeritusega ettevõtete osakaal, mis jäi siiski kõrgemaks EL keskmisest.

Kiirendites osalevate ettevõtete arv on püsinud viimastel aastatel stabiilsena ja ületanud eesmärgiks seatud

arvu. Näha on, et ettevõtetel on huvi kiirendites osaleda.

Erasektori rahastatud avaliku sektori TA kulutuste osakaal on mitmendat aastat langustrendis. Samal ajal,

kui riik on kiirelt suurendanud oma toetusi erasektori teadus- ja arendustegevusse, ei ole loodud mehhanisme

toetamaks erasektori koostööd ülikoolide ja teadusasutustega. 2023. aastal ületas riigipoolne erasektori TA

rahastus (44,1 mln) erasektori poolset avaliku sektori TA rahastust (18,4 mln) 2,4 korda. Selline suundumus

võimendab teadusasutuste alarahastust ja ei saa olla jätkusuutlik. Veel mõned aastad tagasi olid riigi ja

erasektori panus tasakaalus.

20

Doktorikraadiga teadlaste ja inseneride arv jätkab mõõdukat kasvu, ületades küll seatud sihttaseme, kuid

jäädes paljudele Euroopa riikidele endiselt alla. Tõenäoliselt tuleneb kasv sisserändest, kuna doktorantide arv

Eesti ülikoolides on viimasel kümnendil vähenenud ja ka kaitsmiste arv püsib stabiilsena. Doktoriõppe

atraktiivsust piirab asjaolu, et doktorikraadiga spetsialistidel on väljaspool akadeemilist sektorit endiselt vähe

rakendust.

Era- ja avaliku sektori ühispublikatsioonide näitaja on viimastel aastatel veidi langenud, jäädes 2024. aastal

alla seatud sihttaseme. Tegemist on indikaatoriga, mille puhul esineb ka loomulikku aastast kõikumist.

Samas võib mõningane langus viidata koostöö vähenemisele. Seda peegeldab ka erasektori vähenenud panus

avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse rahastusse.

Programmi tegevuste täitmise analüüs

Olulisemad/suure mõjuga tegevused 2024. aastal:

2024. aastal käivitati TAIE fookusvaldkondade juhtimine ja seire, mille keskseks osaks on

fookusvaldkondade ekspertkomisjonid. Komisjonid, kuhu kuuluvad ministeeriumide, ettevõtete,

esindusorganisatsioonide ja teiste sidusrühmade eksperdid, aitavad suunata teadustegevust

vastavusse ühiskonna ja majanduse vajadustega. Ekspertkogud täidavad turutõmbe funktsiooni,

jälgides projektide arengut ja tehes vajadusel sisulisi soovitusi tegevuste muutmiseks.

Käivitati TemTA programmi (temaatilised teadus- ja arendustegevuse programmid) projektid, mis

tugevdavad teadusasutuste võimekust TAIE arengukava fookusvaldkondades. Meetmest toetatakse

teadusteemade arendamist ühiskonna ja majanduse vajadustele lähemale, et parandada koostööd

teadlaste, ettevõtete ja avaliku sektori vahel. Projektide kaudu panustatakse ka teadlaste ja

inseneride järelkasvu nutika spetsialiseerumise suundades. Kokku rahastatakse programmi raames

102 miljoni euro ulatuses teadusprojekte kuni aastani 2029.

Kinnitati ASTRA+ toetuse andmise tingimused. ASTRA+ eesmärk on tugevdada ülikoolide,

teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde võimekust. Toetust on võimalik kasutada

teadusasutuste ülesteks tegevusteks, teadlastele suunatud teadmussiirde teenuste käivitamiseks ja

innovatsiooniküpsuse kasvatamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades.

Ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni toetamiseks käivitati ettevõtja teadus- ja

arendustöötaja toetus ning jätkus ettevõtetele suunatud arendustoetuste rakendamine.

Eesti sai CERNi täisliikmeks, mis avab Eesti ettevõtetele mh võimaluse osaleda CERNi hangetes.

Rahvusvahelist ettevõtlust ja teaduskoostööd edendati ka Artemise kokkulepete allkirjastamisega,

mis avab Eesti ettevõtetele võimalusi osaleda NASA ja teiste riikide kosmoseuuringute projektides.

Lisaks käivitati Brasiilias ja Ühendkuningriigis iduettevõtete kaasamise programmid, et aidata Eesti

ettevõtetel laieneda uutele turgudele.

Investeeriti AS Metroserdi all tegutseva rakendusuuringute keskuse esimesse ärisuunda –

biorafineerimisse. Kokku käivitatakse viis ärisuunda: biorafineerimine, meditsiiniandmed,

vesinikutehnoloogiad, droonitehnoloogiad ning autonoomsed sõidukid. Rakendusuuringute keskuse

21

eesmärk on pakkuda teenuseid ja koostöövõimalusi ettevõtete sisemise arendus- ja

innovatsioonivõimekuse suurendamiseks.

AS Smartcapi juures käivitati Eesti Kaitsefond mahuga 100 miljonit eurot. Kaitsefondi eesmärk on

arendada Eesti kaitsetööstust ning luua innovaatilisi kaitse- ja julgeolekualaseid võimekusi, et

vastata kasvavale globaalsele nõudlusele.

Probleemid/väljakutsed planeeritud olulistes tegevustes:

Eesti ühiskonnas ja majanduses on vähe nõudlust TA järele ja piiratud usaldus teadlaste võimekusse

lahendada ettevõtete ja ühiskonna ees seisvaid praktilisi probleeme. Selge tellimuse puudumine

muudab rakendusuuringute tegemise keeruliseks ja teadlastel on lihtne jääda harjumuspärase

alusteaduse juurde. Samuti puudub teadusasutustes traditsioon tellimuspõhise teadustöö

tegemiseks, mistõttu valmisolek praktilistele vajadustele vastata on piiratud. Teadusasutustel on

ootus, et rahastaks rohkem rakendusuuringuid, kuid ilma selge tellijata ei jõua need rakendusse.

Suurt osa teadmussiirde tegevustest rahastatakse EL struktuuritoetustest, mis oma piirangute ja

bürokraatia tõttu ei ole innovatsiooni ja teadmussiirde jaoks sobiv allikas. Piirangute tõttu viib

teadusasutustele suunatud teadmussiirde projektikonkursse läbi RTK, mis on tehniline läbiviija ja

sisulist tuge ei paku. Väiksemate teadusasutuste toetamiseks peab teadmussiirde pädevus tekkima

ka Teadusagentuuris, kuid tänane korraldus seda ei toeta ja eelarveolukord lisaraha eraldada ei

võimalda.

Riigiabi reeglite kohaldamine avalik-õiguslike ülikoolide teadmussiirde tegevustele on vastuolus nii

nende ärimudeli kui ka seadusest tulenevate ülesannetega. Riigiabi rakendamine vähendab otseselt

ülikoolides töötavate teadlaste huvi sisulise muutuseni jõuda, sest ettevõtlustulu teenimine toob

kaasa toetuse tagasimaksmise või kohustuse teha esialgne investeering muude põhitegevuste

arvelt.

Ministeeriumide koostöö teadus- ja arendustegevuses on jätkuvalt killustunud – arendatakse

paralleelseid, vähe seotud süsteeme. Et arendada ökosüsteemi tervikuna, mitte üksikuid meetmeid,

on vaja senisest koordineeritumat ja sisulisemat lähenemist.

Riigihangete turg on innovaatilistele ettevõtetele ja innovaatilistele toodetele-teenustele ebapiisavalt

avatud. Seeläbi kannatavad nii avaliku sektori teenused (neid ei uuendata piisavalt) kui ka ettevõtete

konkurentsivõime, sest riigihanked moodustavad koguturust olulise osa – olenevalt aastast 10−12%

SKPst ehk ligikaudu 3 miljardit eurot aastas.

Majanduskasvu taastamiseks on vajalik jätkata Eesti ettevõtete teadus- arendustegevuse ja

innovatsiooni võimekuse kasvu toetavate meetmete rakendamist ning panustada eesmärki

kasvatada erasektori teadus- ja arendustegevuste kulude jõudmist kahe protsendini SKP-st.

22

Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine

Tabel 6. Teadmussiirde programmi ja programmi tegevuste 2024. a kulude esialgne ja lõplik eelarve ning

eelarve täitmine, tuhandetes eurodes

Teadmussiirde programm Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Täitmine

Programmi kulud kokku 130 962 130 408 82 935 64%

Programmi tegevus . . Ettevõtete

innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde

soodustamine (MKM)

110 882 109 926 63 809 58%

Programmi tegevus 1.2. Teadus- ja

arendusmahuka iduettevõtluse

arendamine (MKM)

2 897 1 771 1 462 83%

Programmi tegevus 2.1.

Sektoritevahelise teadmussiirde

toetamine (HTM)

17 183 18 712 17 664 94%

Teadmussiirde programmi lõplik eelarve oli 2024. aastal 130,4 miljonit eurot, sellest 84% tegevuse „Ettevõtete

innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine“ eesmärkide täitmiseks. Lõplikust eelarvest moodustasid

66% piirmääraga vahendid ning 34% piirmäärata vahendid ehk peamiselt välistoetused. Võrreldes esialgsega

vähenes programmi eelarve aasta jooksul 0,6 miljonit eurot. Teadmussiirde programmi kolme tegevuse

eelarve täitmine oli 64%. Järgnevalt on detailsemalt selgitatud iga tegevuse eelarve kujunemist, täitmist ja

jääkide kasutamist.

Programmi tegevuse „Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine“ lõplik eelarve jäi ühe

miljoni euro võrra algselt planeeritust väiksemaks järgmiste muudatuste tõttu:

2023. aastast ülekantud vahendid suurendasid eelarvet 36,3 miljoni euro võrra;

negatiivne lisaeelarve vähendas eelarvet 3 miljoni võrra;

2024. aasta eelarve korrigeerimisega vähendati eelarvet 25,2 miljonit eurot: sellest 25 miljonit

suunati riigieelarve reservi (aastate vahelise ümberplaneerimise tõttu) ja 0,2 miljonit tõsteti ümber

teiste valitsemisalade eelarvetesse;

lisaks korrigeeriti ministri liigendusega kulumudeli jaotusreegli viga, millega suurendati eelarvet 0,4

miljoni euro võrra;

välisvahendeid kasutati planeeritust 9,5 miljoni võrra vähem.

Tegevuse eelarvet täideti 58% ulatuses, sh piirmääraga vahendite eelarvet 50,4 miljonit eurot ja tuludest

sõltuvate vahendite eelarvet 13,4 miljonit.

Piirmääraga vahendeid jäi kokku kasutamata 33,7 miljonit, millest 33,3 miljonit kantakse 2025. aastasse üle

ja 0,4 miljonit anti valitsemisalade töö ümberkorraldustest tingituna üle Justiits- ja Digiministeeriumi

valitsemisalale (RIA tegevuskulud). Enamik tegevuse eelarvest jagatakse ettevõtjatele konkurentsipõhiselt

23

toetustena EIS-i rakendatavate meetmete ja taotlusvoorude kaudu. Alates 2022. aasta teisest poolest on EIS

võtnud kohustusi ligi 92 miljoni euro ulatuses: 145 projekti rahastusotsused eri meetmetes. Sellest umbes 85

miljonit eurot on rakendusuuringute programmi erinevate alategevustes tehtud otsuste maht. Arvestades, et

rakendusuuringute programmi suuremahuliste projektide toetus on kuni 2 miljonit eurot projekti kohta, võib

mõne projekti ärajäämine või väljamaksete kuhjumine projekti lõppu põhjustada suuri erinevusi eelarve

prognoosi ja reaalsete väljamaksete vahel. Seetõttu tekib mõnel aastal eelarve alatäitumus ja teisel võib

tekkida puudujääk. Nende ebaühtluste tasandamiseks on vaja kanda eelmise aasta jääke üle järgmisesse

eelarveaastasse ning tõsta ühelt aastalt ümber teisele. Selle kohta on MKM esitamas Vabariigi Valitsusele

taotlust 2026−2029 RES-i koostamise protsessis.

Toetuste kasutamine sõltub vahel ka välistest teguritest. Näiteks ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsioonialase rahvusvahelise koostöö toetusskeemis osutus probleemiks asjaolu, et Euroopa Komisjon

on andnud kvaliteedimärgise projektidele, millel puudub vajalik omafinantseering. Seetõttu rahastatakse neid

kõrvaltingimusega (vaja on enne kaasata raha turult). Lisaks rahastatakse uusi projekte kindlasummalise

makse alusel, mistõttu kulud tekivad oluliselt pikema ajavahemiku jooksul kui kuludokumentide alusel kulude

hüvitamisel. Euroopa strateegiliste väärtusahelate ja IPCEI projektide toetusmeetmes on kaks ettevõtet

toetuse kasutamisega hilinenud, sest riigiabi loa ja teiste otseste partnerite rahastamisotsuste viibimise tõttu

ei ole projektid planeeritud tempos käivitunud. Nimetatud vahendid saavad kasutatud 2025. aasta jooksul.

Üliõpilaste inseneeria valdkonna arendusprojektide toetuse taotlemise voor avati 2024. aastal, selle jäägi

ulatuses võeti kohustusi üles ka 2025. aasta veebruaris.

Programmi tegevuse jäägi hulgas on ka üks miljon eurot rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksude

vahendeid, millega kaetakse 2025. aastal ESA ja CERN-i liikmemaksude võimalik suurenemine.

Veel jäi eespool kirjeldatud põhjustel kasutamata 12,2 miljonit eurot CO2 kvooditulust rahastatava

üleeuroopalist huvi pakkuva teadus- ja arendustegevuse projekti toetamisel. Vahendite kasutamist jätkatakse

2025. aastal.

Programmi tegevuse „Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine“ lõplik eelarve jäi 1,1

miljoni euro võrra algselt planeeritust väiksemaks ja seda põhjustasid järgnevad muudatused:

2023. aastast ülekantud vahendid suurendasid eelarvet 0,1 miljoni euro võrra;

Välisvahendeid kasutati planeeritust 1,2 miljoni võrra vähem.

Tegevuse eelarvet täideti 83% ulatuses, sh piirmääraga vahendite eelarvet 0,2 miljonit eurot ja tuludest

sõltuvate vahendite eelarvet 1,2 miljonit. Kasutamata jäi 0,3 miljonit eurot piirmääraga vahendeid. Jäägi

tekkimise põhjuseid on kirjeldatud eelmise programmi tegevuse juures. Vahendid kantakse 2025. aastasse

üle ja jätkatakse nende kasutamist samal eesmärgil.

Programmi tegevuse “Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine” lõplik eelarve oli 18,7 miljonit eurot, mis

on 1,5 miljoni võrra suurem kui esialgne eelarve. Suurendamine tulenes välisprojektide lisanduvast

eelarvevajadusest, ei jõutud ära kasutada planeeritud ajal. Eelarvest moodustasid piirmääraga vahendid 10%

(1,8 miljonit eurot) ning piirmäärata ehk välistoetused 90% (16,9 miljonit eurot).

Sektoritevahelise teadmussiirde toetamise eelarve täitmine oli 94%. Riigieelarvevahendid on täidetud 100%,

jääk üks miljonit eurot on seotud SF 2021+ meetmega 21.6.1.3 ÕÜF Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse

24

suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks. Jääk

tekkis, kuna hankemenetluste protsess kujunes planeeritust pikemaks ning investeeringute väljamaksed ei

toimunud planeeritud ajal. Investeeringuteks kavandatud eelarve kasutatakse ära hiljemalt 30.04.2026.

25

7. Ettevõtluskeskkonna programm

Programmi üldinfo

Programmi mõõdikud ja olukorra analüüs

Tabel 7. Ettevõtluskeskkonna programmi ja programmi tegevuste mõõdikud

Programmi mõõdikud

Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Eesti positsioon Doing Business indeksis (koht edetabelis)*

Allikas: Maailmapank

− − − − −

Kaupade ja teenuste eksport (mld eurot)

Allikas: Statistikaamet

30,9 29,7 30,1 30 31

Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-27 keskmisest (%)

Allikas: Eurostat (MET_10R_3GDP)

62,4 57,4% −** 62,05 62,5

Meede 1

Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine

Eesmärk: Eesti on ambitsioonikate äriideede kasvulava ning siinsed ettevõtted toodavad kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid.

Programmi nimi Ettevõtluskeskkonna programm

Programmi eesmärk Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka

ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist

ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades.

Strateegia „Eesti 2035“

siht (alasihi täpsusega)

Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik. Eesti on

uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik.

Programmi periood 2027−2027

Peavastutaja

(ministeerium)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM)

Kaasvastutajad (oma

valitsemisala asutused)

Ettevõtluse ja innovatsiooni Sihtasutus (EIS)

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA)

26

Eesti positsioon IMD World Competitiveness indeksi alamkategoorias „Äritegevuse efektiivsus“6

Allikas: IMD konkurentsivõime raport

22. 25. 31 21. 20.

Digitehnoloogiate integreerimine ettevõtlussektoris

(Eesti koht DESI indeksis)***

Allikas: Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks (DESI)7

13. −- − 12. 11.

Tark ja õiglane tarbimiskeskkond

(Eesti näitaja EL tarbijatingimuste indeksis)****

Allikas: Euroopa Komisjon, Tarbijatingimuste tulemustabel

− − − − −

Programmi tegevus 1.1.

Ettevõtluse arendamise soodustamine Eesmärk: Eesti elanikud on ettevõtlikud ning ettevõtlus- ja tarbimiskeskkond atraktiivne.

Kolm aastat varem loodud ettevõtete arv, mille käive on suurem kui 200 000 eurot

(kolme aasta keskmisena)

Allikas: Äriregister

1256 1417 -** 1400 1500 

Eesti kui atraktiivse töökohariigi positsioon

Allikas: Rahvusvaheliste talentide konkurentsivõime indeks (GTCI raport)

20. 20. -** 24. 22.

Programmi tegevus 1.2.

Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine

Eesmärk: Ettevõtted hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt.

Eesti toodete ekspordihind kasvab kiiremini kui Euroopas keskmiselt, % (2020 kuni sihtaasta)

Allikas: Eurostat *****

Kasv oli kiirem

+15

Kasv oli kiirem

+7,9

Kasv oli kiirem

+4,4

Kiirem kasv

+0,1

Kiirem kasv

+0,1

Turismiteenuste eksport (mld/EUR) Allikas: Statistikaamet

1,6 1,7 2,2 2,1 2,4

Tööstustoodangu mahuindeks, 2020 = 100

Allikas: Statistikaamet

110,2 98,4 94,4 110 115

Programmi tegevus 1.3.

Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine

Eesmärk: Ettevõtete alustamiseks ja arendamiseks on piisav ligipääs vajalikule finantseerimisele ja kapitalile.

Ettevõtete investeeringud materiaalsesse põhivarasse (jooksevhindades, lühiaajastatistika mld eurot)

3,9 4 4,2 3,2

(1,1 mld)

3,5

(1,3 mld) 

27

Allikas: Statistikaamet

Välisinvesteeringud töötlevas tööstuses (mld eurot)

Allikas: Eesti Pank8

4 3,6 3,5 4,2 4,5

* Andmeid ei avaldata enam. Doing Business tulemustabeli koostamine lõpetati korruptsioonikahtluse tõttu. ** Andmeid ei ole veel avaldatud. *** DESI enam ei avaldata. **** Mõõdiku avaldamisega ei ole Euroopa Komisjonil plaanis jätkata. ***** Seoses andmete korrastamisega ja võimaldamaks RaMi juhiste järgi automaatset esitust, on mõõdik ümber sõnastatud ja esitatud ühe numbriga. See tähendab, et kui varasemalt esitati eraldi numbritena Eesti ekspordihinna muutus ja Euroopa keskmise ekspordihinna muutus, siis nüüd näidatakse seda erinevusena. Nt, kui Euroopas kasv +1,6%, Eestis langus -4,4%, siis väärtus on -6% (kasv on aeglasem). Sihttase on kiirem kasv, mistõttu näidatakse seda positiivse arvuna (+0,1%) ehk tegelikud tasemed 0 või negatiivne tähendavad, et sihttase ei ole saavutatud. Eelnevaid aastaid on samuti korrigeeritud vastavalt Eurostati korrigeerimistele.

Programmi eesmärkide täitmine on majandus- ja julgeolekuolukorrast tulenevalt kõikunud – osas näitajates

on läinud hästi, osas halvasti.

2024. aasta oli Eesti majanduse jaoks taastumise aasta. Kuigi SKP langes kogu aasta lõikes 0,3 protsenti,

toimus viimases kvartalis aasta võrdluses 1,2-protsendiline kasv. Kõige tugevamalt oli langust tunda

tööstussektoris, kus toodangumaht langes 2020. tasemega võrreldes 5,6 protsendi võrra ning jäi oluliselt alla

ootustele. Seejuures vähenes väljaspool Harjumaad loodud SKP inimese kohta 2023. aastal 57,4%ni EL

keskmisest ning suure tõenäosusega jätkus vähenemine ka 2024. aastal. Seda põhjustas Eesti SKP

aegalasem kasv võrreldes EL keskmisega.

2024. aasta alguses oli nõudlus Eesti toodete järele nõrk, kuid aasta lõpus olukord muutus. Sügisel hakkas

lisaks teenustele kasvama ka kaupade eksport, mis Eesti konkurentsivõime parenemisele välisturgudel.

Tugevat kasvu näitas turismiteenuste eksport, mis suurenes aastaga 17 protsenti. Tugev nõudlus oli ka Eesti

IT teenuste järele, kuid vähenes nõudlus logistikateenuste järele. Eesti ekspordiühiku hinnad kasvasid 2024.

aastal aeglasemalt kui Euroopa Liidu keskmine, kuid võrreldes baasaastaga (2020) on kasv siiski kiirem ja

seatud sihttase on täidetud.

2024. aasta tulemused ei ole veel teada, kuid uusi ettevõtteid loodi juba 2023. aastal veidi rohkem kui on

2024. aasta sihiks seatud. Selle põhjus võib olla inflatsiooni jätkuvalt kõrge tase, mistõttu on lihtsam ületada

ka seatud 200 000-eurost aastakäibe piiri.

Rahvusvahelistes edetabelites läks Eestil üldiselt ootuspäraselt. IMD äritegevuse lihtsuse indeksis langes

Eesti 2024.  aastal kuus kohta ning jäi veelgi rohkem alla planeeritud sihttaseme. Talentide atraktiivsuse

osas ei saa muutuseid hinnata, kuna 2024. aasta tulemustabelit ei ole aruande kirjutamise ajaks veel

avaldatud.

Kohalike investeeringute seisukohalt vastasid arengud suures osas ootustele. Ettevõtete investeeringud

materiaalsesse põhivarasse ulatusid esialgsetel andmetel 4,2 miljardi euroni, mida oli oluliselt rohkem kui

prognoositud. Aastaga kasvasid investeeringud 5%, mis on märkimisväärne saavutus. Seevastu

välisinvesteeringute osas jäi töötleva tööstuse sektor oodatust 0, miljardi euro võrra tagasihoidlikumaks.

Arvestades üldist majanduskeskkonda ja globaalseid arenguid, võib tulemust siiski heaks pidada. Eesti

geograafiline lähedus Venemaale ja peamiste kaubanduspartnerite majanduste langustendentsid teevad

välisinvesteeringute kaasamise keeruliseks. Seetõttu võib ootustest ainult kümnendiku võrra maha jäävat

28

tulemust pidada rahuldavaks. Siiski tuleb tähele panna, et järgnevatel aastatel võib investeeringute

kaasamine jääda keeruliseks.

Programmi tegevuste täitmise analüüs

Olulisemad/suure mõjuga tegevused 2024. aastal:

Õiglase ülemineku fondi raames avati viimased ettevõtluse toetamise meetmed, millega luuakse Ida-

Virumaale kolm inkubaatorit (tööstusinkubaator Narvas, digi- ja meediainkubaator ning

loometööstuse inkubaator Jõhvis) ning rakendatakse maakonnas täiendavaid nõustamisteenuseid.

Valitsuselt saadi mandaat ja tehti vajalikud ettevalmistused 160 miljoni euro mahuga suuremahuliste

investeeringute toetusmeetme avamiseks, et soodustada suurte, alates 100 miljoni euroste

investeeringute tegemist Eesti majandusse, toetada eksportivate ettevõtete konkurentsivõime,

ekspordivõimekuse ja lisandväärtuse kasvu.

Koostati turismi pikaajaline visioonidokument (2025−2035). Sellega seati sihiks saavutada

turismisektori lisandväärtuse kahekordne kasv keskendudes aastaringsele atraktiivsusele, headele

ühendustele, pakkumusele väljaspool tõmbekeskusi, sektori atraktiivsusele ettevõtlusvaldkonnana

ja tööandjana ning nutikusele ja kestlikkusele konkurentsieelisena.

Team Estonia eksporditegevustele pikaajaliste eesmärkide sõnastamiseks käivitati

ekspordistrateegia koostamise protsess. Valitsuselt saadi mandaat ja alustati tööd ettevõtete

esindusorganisatsioonidele suunatud ekspordi toetusmeede loomisega. 2025. aastal avatav meede

toetab erialaliitude võimekust arendada oma sektori eksporditegevusi ning suunata ressursse

nutikate ja lisandväärtust loovate toodete ja teenuste välisturgudele viimisel.

Andmepõhise aruandluse raames jätkati asutuste ülese (enam kui 20) ühtse taksonoomia loomist

rakendamaks andmete ühekordse küsimise printsiipi suhtluses riigiga. Jätkus ka laiapõhjaline

andmete, sh jäätme-, pakendi-, kütuse-, õhu-, vee- ja metsavaldkonna aruandlusandmete

korrastamine ja standardiseerimine, mis on aluseks kestlikkusaruandluse esitamise lihtsustamiseks

tulevikus. 2024. aastal standardiseeriti kõigis asutustes kokku 70 aruannet.

Regulatsioonide ettevõtjasõbralikumaks muutmiseks koostati seaduste väljatöötamiskavatsused

gaasimahutite kasutuselevõtu võimaldamiseks, reklaamiseaduse nõuete selgemini mõistetavaks

muutmiseks ning ostutšekkide esitamise kohustuse vabatahtlikuks muutmiseks.

Probleemid/väljakutsed planeeritud olulistes tegevustes:

Ekspordi-, investeeringute ja turismimahud ei ole taastunud. Mahtude suurendamiseks on oluline

pakkuda ettevõtetele tuge ekspordiga alustamiseks ja turgude mitmekesistamiseks.

Välisinvesteeringute aktiivse meelitamise kõrval tuleb fookus seada ka jätkuinvesteeringute Eestis

hoidmisele. Turismiarenduse fookuses tuleb hoida äriturismi kui kõrge lisandväärtusega

teenussektori kasvatamine, et toetada täitumust madalhooajal ning suurendada välisturistide arvu.

29

Ettevõtjate aruandlus riigile vajab kaasajastamist ja reformi. Selleks tuleb jätkata riigi kogutavate

andmete ühtse süsteemi loomisega asutuste üleselt, teha investeeringuid masinloetavate andmete

vastuvõtmiseks ja töötlemiseks ning toetada ettevõtjaid ülemineku kiirendamiseks.

Samuti vajavad reformi finantsinstrumentide pakkumise põhimõtteid: suurendada tuleb Ettevõtluse

ja Innovatsiooni Sihtasutuse võimekust finantseerida suuremahulisi projekte ja laiendada

ettevõtetele pakutavate finantsteenuste ja instrumentide valikut.

Riik peab muutuma ettevõtja jaoks proaktiivseks ja terviklikuks teenusepakkujaks. Tuleb jätkata

ettevõtjatele suunatud info ja teenuste koondamisega maksimaalses ulatuses ja kasutajatele

mugavalt eesti.ee ettevõtja digiväravasse.

Tagada tuleb järjepidev ja tõhus Venemaa-vastaste sanktsioonide rakendamine ja järelevalve.

Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine

Tabel 8. Ettevõtluskeskkonna programmi ja programmi tegevuste 2024. a kulude esialgne ja lõplik eelarve

ning eelarve täitmine, tuhandetes eurodes

Ettevõtluskeskkonna programm Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Täitmine

Programmi kulud kokku 169 529 102 290 87 911 86%

Programmi tegevus 1.1.

Ettevõtluse arendamise soodustamine

32 990 31 575 26 112 83%

Programmi tegevus 1.2.

Ettevõtete konkurentsivõime ja

ekspordi edendamine

127 827 59 347 54 345 92%

Programmi tegevus 1.3.

Tehnoloogia- ja arendusmahukate

investeeringute soodustamine

8 711 11 368 7 453 66%

Ettevõtluskeskkonna programmi lõplik eelarve oli 2024. aastal 102,3 miljonit eurot. Sellest 58% moodustas

tegevuse „Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ ja 31% tegevuse „Ettevõtluse arendamise

soodustamine“ eelarve. Lõpliku eelarve erinevuse esialgsest eelarvest summas 67,2 miljonit tekitasid

järgnevad muudatused:

2023. aastast ülekantud vahendid suurendasid eelarvet 19,1 miljoni euro võrra;

negatiivne lisaeelarve vähendas eelarvet 6,2 miljoni võrra (sh antavad toetused 5,9 miljonit ja

valitsemisala asutuste tegevuskulud 0,2 miljonit);

seadusemuudatuste tõttu vähenes eelarve kokku 1,5 miljonit eurot. Sellest üks miljon eurot suunati

EIS-i e-residentsuse programmist HTMi valitsemisala eelarvesse õpetajate palgatõusuks. 0,2 miljonit

tõstis TTJA oma tegevuskuludest investeeringuteks. 0,3 miljoni ulatuses korrigeeris MKM oma

tugiteenuste kulude jaotust erinevate programmide tegevuste vahel;

30

Vabariigi Valitsuse reservidest saadud vahendid suurendasid eelarvet 1,3 miljoni euro võrra.

Vahendeid saadi välistoetuste mitteabikõlblike kulude katmiseks (0,1 miljonit) ja reisiparvlaev

Estonia uuringutega jätkamiseks (1,2 miljonit);

ministri liigendusega vähendati programmi eelarvet 0,4 miljoni euro võrra. Sellega parandati

kulumudeli jaotusreegli viga, mis suunas osa teadmussiirde programmi kuludest ekslikult

ettevõtluskeskkonna programmi eelarvesse;

välisvahendite kulud jäid planeeritust 79,6 miljoni võrra väiksemaks.

Programmi tegevuste eelarve täitmise jääke ja nende kasutamise vajadust selgitatakse järgnevalt tegevuste

kaupa.

Programmi tegevuse „Ettevõtluse arendamise soodustamine“ eelarve täideti 83% ulatuses, sh piirmääraga

vahendite eelarvet 22,7 miljonit eurot ja tuludest sõltuvate vahendite eelarvet 3,3 miljonit. Kasutamata jäi 5,5

miljonit eurot, mis koosneb 4,9 miljoni euro ulatuses piirmääraga vahenditest ja 0,6 miljonit välisvahenditest.

Piirmääraga vahendite jääkidest on osa juba kohustustega kaetud, peamiselt tekkisid jäägid:

0,7 miljonit EISile eraldatud tegevustoetustest e-residentsuse programmis, millest 0,3 miljonit eurot

on juba kohustusega kaetud ja ülejäänud jääki taotletakse kasutamiseks 2025. aastal, et rahastada

EISi infosüsteemide arenduspartnerit ning hoida reservi biomeetria hankeks, mille lõplik maksumus

ei ole teada;

0,3 miljonit eurot EISile eraldatud tegevustoetustest programmis Work in Estonia. Kuna

majanduskasvu ei olnud, ei suurenenud oodatud mahus ka välistööjõu värbamine ning

majandustrende arvestades vähendati turundus- ja kommunikatsioonitegevusi. Vahendite

kasutamist taotletakse 2025. aastaks, et teha välisturundust ja –kommunikatsiooni mh uutele

turgudele sisenemiseks ning infotehnoloogia ja inseneeria valdkonna välistalentide värbamiseks;

2,2 miljonit eurot EVK-le eraldatud sihtotstarbelistest vahenditest varude soetamiseks, mis on

kohustustega kaetud – sõlmitud on generaatorite tarneleping ning välja on kuulutatud järgmine

hange kriisipoodidele generaatorite ostmiseks.

Lisaks kantakse 2025. aastasse üle alla 0,2 miljoni euro MKMi tööjõu- ja majandamiskulusid, mis tekkisid

keskmisest kõrgemast personalivoolavusest ja sellest tulenevast tegevuste edasilükkumisest.

Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud vahenditest jäi Ohutusjuurdluse Keskusel kasutamata 0,8 miljonit eurot

reisiparvlaeva Estonia õnnetuse uute asjaolude hindamise projektis. Kuna ajakava järgi lõpevad tööd 2025.

aastal, kantakse jääk üle 2025. aastasse.

TTJA-l tekkis 0,5 miljonit eurot tööjõukulude jääki, mida soovitakse 2025. aastal kasutada tööjõuvoolavuse

leevendamiseks, tulemusjuhtimise täiustamiseks, kriisiolukordades ületundide lisatasustamiseks ja

muudeks lisakohustuste täitmiseks. Lisaks tekkis TTJA-l 0,2 miljonit eurot majanduskulude jääki seoses

reaalajamajanduse projektide edasilükkumisega.

Välisvahenditest jäi kõige enam kasutamata projektide „Ettevõtja sündmusteenus ja digivärav“ (0,2 miljonit

eurot), „Rail Baltic 1435 mm raudtee arendamine Eestis (TTJA) VI rahastus“ (0,1 miljonit eurot) ja TTJA

valdkondliku digipöörde eelarvest (0, 1 miljonit eurot). Tegevustega jätkatakse 2025. aastal.

31

Programmi tegevuse „Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ eelarvest täideti 92% ulatuses,

sh piirmääraga vahendite eelarvest 14,5 miljonit eurot ja tuludest sõltuvate vahendite eelarvest 39,8 miljonit.

Kasutamata jäi 5,0 miljonit eurot, mis koosneb peamiselt EIS-ile eraldatud tegevustoetustest riiklike

programmide elluviimiseks. Suurimad jäägid tekkisid turismivaldkonna programmis ja toetusmeetmetes, sh:

0,7 miljonit eurot turismiarenduse, nõudluse suurendamise ja turismi sihtfinantseeringuid

läbirääkimiste venimise tõttu, kuid 0,6 miljonit eurot sellest on eelläbirääkimisega juba kaetud;

0,9 miljonit eurot suurkontsertide sihtfinantseerimisest, millest 0,9 miljonit on kohustusega juba

kaetud;

2,4 miljonit eurot turismisihtkohtade juhtorganisatsioonide sihtfinantseerimisest tekkepõhise

eelarve süsteemi tõttu ehk kulu tekib 2025. aastal;

0,1 miljonit eurot turismisektori digilahendustega liitumise toetustest, mille osas on kohustused juba

võetud.

Programmi tegevuse „Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine“ eelarvest täideti

66%, sh piirmääraga vahendite eelarvest 7,4 miljonit eurot ja tuludest sõltuvate vahendite eelarvest 0,1

miljonit. Kasutamata jäi 3,9 miljonit eurot piirmääraga vahendeid, mis koosneb peamiselt EIS-ile eraldatud

riiklike programmide jääkidest:

3,0 miljonit eurot on suurinvestori investeeringutoetus, mis jäi täies mahus kasutamata, kuna

meetmes oli vahepeal kriisidest tulenev seisak ja uusi projekte rahastamiseks ei esitatud. Jäägist 1,5

miljonit eurot jäetakse üle kandmata, kuna see on juba 2023. aastast 2024. aastasse üle kantud

eelarve ja seda ei kasutatud ära − juba võetud kohustuste väljamaksed on edasi lükkunud, projektide

elluviimine on veninud. 2025. aastasse kantakse üle 1,5 miljonit eurot. EIS on praeguseks kohustusi

võtnud 3,8 miljonit euro eest, aga kuna 2025. aasta eelarve selles toetusmeetmes on vaid 1,3 miljonit,

on jäägi ülekandmine väga vajalik. Toetusmeetme tingimusi on käesoleval aastal muudetud, et

tekitada investorites rohkem huvi ja võimalusi toetuse kasutamiseks;

0,7 miljonit eurot jäi EIS-il kasutamata välisinvesteeringute kaasamise programmis. Seoses RESi

2025.−2028. a kärbetega pani EIS pausile vabade töökohtade täitmise ning USA välisesindaja

lahkumise järel ei värvatud sinna uut inimest. Kasutamata jäänud vahendeid plaanitakse 2025. aastal

kasutada VIP visiitide suurenenud mahu katmiseks, suuremahuliste investeeringute meetme

käivituskuludeks ning välisinvesteeringute keskuse ülemineku rahastamiseks investeeringute

keskuseks.

32

MKM-il jäi 0,2 miljonit eurot kasutamata tööjõu- ja majandamiskuludest, sest osa tegevustest osutus

planeeritust odavamaks ja osa nihkusid 2025. aastasse. Majandus- ja innovatsioonivaldkonna 52

ametikohast oli 2024. aastal keskmiselt täidetud 47,5 (personalivoolavus 17,5% aastas). 2025. aastal

jätkatakse vahendite kasutamist samal otstarbel, milleks need olid planeeritud möödunud aastal.

33

8. Ehituse programm

Programmi üldinfo

Programmi mõõdikud ja olukorra analüüs

Tabel 9. Ehituse programmi ja programmi tegevuste mõõdikud

Programmi mõõdikud Tegelik Sihttase

2022 2023 2024 2024 2025

Sektori tööjõutootlikkus EL

keskmisega võrreldes

Allikas: Eurostat

62% * − * − * 66% 69%

Kodumajapidamiste elektri- ja

soojusenergia tarbimine

Allikas: Statistikaamet

6 TWh 5,9 TWh − * 5,2 TWh 5,1 TWh

Programmi nimi Ehituse programm

Programmi eesmärk Programmi eesmärk on kujundada parimad tingimused elukeskkonna

arenguks. Programmiga luuakse eeldused ehitussektori ettevõtete

ning ehitatud keskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime ja sektori

tootlikkuse kasvuks. Soodustame arengut seal, kus esinevad ehitatud

keskkonna turutõrked, et inimesed tahaksid Eestis elada ja töötada.

Tänu paremale ja kulutõhusamale elukeskkonnale paraneb Eesti

inimeste ja ettevõtete majanduslik võimekus. Pannakse alus

järjepidevale majanduskasvule, mis jõuab kõigi Eesti elanikeni.

Strateegia „Eesti 2035“ siht (alasihi

täpsusega)

Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond.

Programmi periood 2024−2027

Peavastutaja (ministeerium) Kliimaministeerium (KliM)

Kaasvastutajad (oma valitsemisala

asutused)

Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT)

Kaasvastutaja ministeerium ja

selle valitsemisala asutused

(ühisprogrammi puhul)

34

Meede 1 Jätkusuutlik ehitus ja planeerimine

Eesmärk: Parandada sektori protsesside juhtimist, tõhustada koostööd ehitise eluringi

osaliste vahel, oluliselt säästa ressursse ning kasvatada ehituse tootlikkust vähemalt

EL keskmisele tasemele.

Sektori tööjõutootlikkus EL

keskmisega võrreldes

Allikas: Eurostat

62%* − * − * 66% 69%

Programmi tegevus 1.1 E-ehitus

Eesmärk: Tõhusale andmevahetusele loodud digiteenused tõstavad ehitusvaldkonna

tootlikkust ja kvaliteeti.

Ehitusloa menetlemise aeg

päevades alates selle

sisestamisest ehitisregistrisse

Allikas: Ehitisregister

37 päeva 32 päeva 27 päeva (25

päeva ilma

Tallinnata)

28 päeva 26 päeva

Programmi tegevus 1.2

Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine

Eesmärk: Ehitussektor loob kvaliteetset elukeskkonda, toimib keskkonnasäästlikult ja

tõhusalt, on konkurentsivõimeline ning suunanäitaja innovaatiliste lahenduste

rakendamisel. Ehitatud keskkond on energia- ja kliimasäästlik ning hoonetes on

kvaliteetne sisekliima.

Uute nõuetele vastavate

eluruumide lisandumine,

Allikas: Ehitisregister

7127 tk 9960 tk 6502 tk 7000 tk 7000 tk

Meede 2

Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond

Eesmärk: Soodustada eluhoonete jätkusuutlikku uuenemist ning kvaliteetsete eluruumide

kättesaadavust töö- ja elukohana tegusates piirkondades üle Eesti. Toetatakse

elamupiirkondade arengut, kus investeeringute tegemine ei ole erasektorile atraktiivne,

kuid millel on Eesti majandusele, looduskeskkonnale ja sotsiaalsfäärile oluline positiivne

mõju.

Otsustes tuginetakse ehituse

pikale vaatele ja hoonete

rekonstrueerimise pikaajalisele

strateegiale

Allikas: Kliimaministeerium

Jah Jah Jah Jah Jah

Programmi tegevus 2.1

Eluasemepoliitika

Eesmärk: Soodustada eluhoonete jätkusuutlikku uuenemist ning kvaliteetsete eluruumide

kättesaadavust töö- ja elukohana tegusates piirkondades üle Eesti.

Riiklike toetuste abil

rekonstrueeritud eluruumid

Allikas: Kliimaministeerium

7060 tk 5942 tk 656 tk 6897 tk 7604 tk

* Andmed ei ole avaldatud

35

Ehituse programm panustab strateegia Eesti 2035 sihi “Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja

kvaliteetne elukeskkond” saavutamisse, millega on seotud pea kõik valdkonna tulemused. Lisaks panustab

programm ringmajanduse kasutuselevõttu soodustavate tegevuste kaudu ka Eesti 2035 sihti “Eesti on

uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik”.

2022−2024 viidi läbi uuring “Sidusa ruumipoliitika kujundamine kvaliteetse ja jätkusuutliku elukeskkonna

saavutamiseks”, mille eesmärk oli ette valmistada elukeskkonna arengukava algatamine vabariigi valitsuses

kinnitamiseks. Töö lähtub Eesti 2035 koostamise käigus kujunenud arusaamast, et elukeskkonna areng peab

hakkama arvestama ühiskonna baasvajadustega ja elukeskkonna kujundamine peab olema terviklikult

organiseeritud.

Eesti ehitussektori tööjõutootlikkus Euroopa liidu keskmise suhtes, mis seni järjepidevalt tõusis (2019: 63%

ja 2020: 64%), langes 2021. aastal 61%-le, kuid tõusis 2022. aastal taas 62%-le. Seoses erinevate kriisidega

on vaadeldaval perioodil kahanenud ehitusettevõtete kasum ning vähenenud investeeringud võrreldes

Euroopa liidu keskmisega. Lisaks ehituse ja elukeskkonna osakonna tegevusele sõltub see mõõdik väga

tugevalt ka majandustsüklitest. Visioonidokument „Ehituse pikk vaade 2035” toob ära 7 suurt sammu sektori

tootlikkuse tõusuks, mille lahendamisega järjepidevalt tegeletakse nii ministeeriumide kui ka teiste seotud

organisatsioonide eestvedamisel.

Kodumajapidamiste elektri- ja soojusenergia tarbimise väärtusi 2024. a kohta Statistikaamet veel esitanud

pole. Statistiliste andmete puhul tuleb jälgida pikemaajalist trendi. Elektri- ja soojusenergia tarbimine aasta

lõikes sõltub mitmest tegurist, sh nii energia hinnast kui ka välistemperatuurist. Kodumajapidamiste soojus-

ja elektrienergiatarbimise vähenemist 2022. ja 2023. aasta võrdluses võib tõenäoliselt selgitada 2023. a väga

kõrgete energiahindadega ning sellega seotud tarbimisharjumuste muutusega – tarbijad vähendasid

energiatarbimist kulude kokkuhoiuks.

Ehitusloa menetlemise aeg päevades alates selle sisestamisest ehitisregistrisse üldise tendentsina selgelt

langeb. See tähendab, et kuigi pärast uuele ehitisregistri rakendusele üleminekut 2022. aastal menetlusajad

andmeprobleemide tõttu ajutiselt pikenesid, on uude süsteemi tehtud investeeringud end ära tasunud.

Lähtudes Eesti elanikkonna suurusest peaks elamufondi taastootmiseks aastas lisanduma 7000 uut

eluruumi. 2024. aastal sai kasutusloa 6502 uut nõuetele vastavat eluruumi. 2023. aastal oli kasutusloa

saanud lausa 9960 uut eluruumi. Aastate lõikes vastab lisanduvate uute eluruumide hulk elamufondi

taastootmise vajadusele, kuid suureks probleemiks on regionaalne ebavõrdsus ja eluasemete kallidus. Nende

küsimuste lahendamiseks oleme asunud koostama eluasemepoliitika strateegiat.

Eluruumide rekonstrueerimine on seni toimunud välisrahastuse toel. 2024. aastal oli kortermajade ja

väikeelamute rekonstrueerimise toetuseks kasutada struktuurifondide vahendid, taaste- ja

vastupidavusrahastu (RRF) vahendid ning Õiglase Ülemineku Fondi (ÕÜF) vahendid. Kõik 2024. aastaks ette

nähtud vahendid võeti kasutusse. Rahastusmeetmete disainimisel oli eesmärk tagada, et vahendid jõuavad

igasse maakonda ning erilises fookuses oli Ida-Virumaa.

Programmi mõõdik “Otsustes tuginetakse ehituse pikale vaatele ja hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele

strateegiale” on täidetud. Viiakse ellu ehituse pika vaate eesmärke, sh parandatakse elukeskkonna kvaliteeti.

Soodustatakse eluhoonete jätkusuutlikku uuenemist ning kvaliteetsete eluruumide kättesaadavust üle Eesti,

sh integreeritakse toetuste tingimustesse renoveerimisteemalise TA programmi Life IP BuildEST tulemusi.

36

Renoveerimistoetuste määr on piirkonniti diferentseeritud. Alustatud on eluasemepoliitika strateegia

koostamist. Ehitusvaldkonna innovatsiooni arendatakse näiteks tehaselise renoveerimise ja valdkonna

digitaliseerimise kaudu.

2024. aasta programmis kirjeldatud väljakutseid arvestades on tehtud samme tervikliku ja kvaliteetse

ruumiloome arendamiseks. Endiselt vajavad kokkuleppimist ruumiloomevaldkonna eesmärgid ning

tegevused tuleb koondada ühtseks maa-, ruumiplaneerimis-, ehitus- ja transpordipoliitikaks. Digitaliseerimine

on ehitusvaldkonna tõhustamise, konkurentsivõime ja lisandväärtuse kasvatamise võti – seni on seda tehtud

peamiselt välisrahastuse toel, kuid digitaliseerimine vajab suuremat panust riigieelarvest. Kuna 2026. aastal

lõpevad korterelamute välistoetused, on edaspidi vaja riigieelarvest toetada ka elamute renoveerimist.

Tervikuna vajab tähelepanu ehituse- ja elukeskkonna kvaliteediga seotud teadus- ja arendustegevus ning

tulemuste elluviimine. Kvaliteetse ruumi põhimõtetest on oluline lähtuda investeeringute tegemisel ning

juurutada neid põhimõtteid Eesti ruumiloomes.

Programmi tegevuste täitmise analüüs

Tegevus 1.1 E-ehitus

Peamised tegevused

2024. aastal jätkus e-ehituse platvormi arendamine. Platvorm koondab ühte keskkonda

ehitusvaldkonna avalikud teenused, hõlbustab süsteemide kooskasutamist ning andmete ja

tarkvarakomponentide ristkasutust, väldib avaliku raha kulutamist analoogsete süsteemide

arendamisele KOVides ja erinevates asutustes ning lühendab kasutajate õpikõverat, kuna erinevad

süsteemid on sarnase kasutusloogikaga. Tänu platvormile tõhusamad protsessid hoiavad kokku

tööaega nii pädevates asutustes (92 000 tundi või 1,1 milj eurot aastas) kui erasektoris ja

võimaldavad nügida kõiki osapooli suurema digitaliseerimise poole (sektori võit tootlikkuse kasvust

on hinnanguliselt kuni 750 milj eurot aastas, riigieelarvest finantseeritava ehituse osas kuni 168 milj

eurot).

2024. a tegevused keskendusid suuresti platvormisiseste protsesside ja arenduskvaliteedi

tõstmisele – nt korrastati andmehalduse- ja arendusprotsesse ning arenduskeskkondi –, st loodi alus

tarkvaraprojektide tõhusaks läbiviimiseks. Olulisemad arendustööd:

2024. a veebruaris jõudis kasutajateni BIM-põhise ehitusloa rakendus.

2024. a aprillis valis koostöös Päästeametiga veevõtukohtade ja hüdrantide informatsiooni halduse

rakendus.

2024. a juunis toodi vanast ehitisregistri (EHR) rakendusest uude üle energiamärgised. Selle käigus

ühtlustati energiamärgiste andmekoosseis EHRi andmestikega ja integreeriti töö märgistega EHRi

menetlusprotsessidesse, mis suurendas oluliselt andmete läbipaistvust.

Vanast ehitisregistri (EHR) rakendusest toodi uude üle ka arestid/keelud, KOV otsused, omaniku

teatis. Lisaks ehitus, kasutusloa ja projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamine. Seejärel vana

rakendus suleti.

37

Valmistati ette e-ehituse platvormi kasutajaliidese komponentide väljavahetamine

mobiilisõbralikuma ja VEERA-disainisüsteemiga kokkusobiva teegi vastu (rakendatakse 2025. a II

kvartalis).

Arendati hoonestuslubade ja ühendloa menetlemise võimekust ja alustati käimasolevate menetluste

või juba antud lubade migratsiooni. Meretuuleparkide ühendloa lahenduse juurutamisega loodi

tehnilised eeldused menetlusperioodi lühendamiseks kümnelt aastalt kahele aastale.

Valmistati ette võimekus väiksemate andmekogude ja infosüsteemide EHRi integreerimiseks.

Esimene integreeritav register on Raudteeregister 2025. aastal, samuti luuakse EHRi baasil uus

maaparandussüsteemide infosüsteem.

Maa-ameti juhtimisel ning KEMITi, RIA ja MKMi osalusel alustati ettevalmistustega 2D/3D

võimekusega kaardiakna kasutajakogemuse ja -vaate loomiseks VEERA disainisüsteemi baasil.

Eesmärk on luua ühised printsiibid Eesti avaliku sektori kaardirakendustele.

E-ehituse platvormi 3D kaksikus tekkis kasutajate jaoks võimalus saada visuaalne ülevaade piirkonna

hoonetest eri parameetrite – nt ehitusaasta, kasutusotstarve või kütteallikas – järgi (hoonete

analüütika). Tiheasustusalal kuvatakse kaksikus üksikpuid, hajaasustusalal metsaregistri andmeid

metsaeraldiste kohta. Parandati kaksiku kasutajamugavust ning valmistati ette analüüse järgmisteks

arendusetappideks.

2024. aasta lõpus avanes ehitusvaldkonna digitaliseerimise rahastusprogrammi ehituse e-hüpe III

voor, mille maht on umbes 850 000 eurot. Eesmärk on toetada innovaatiliste digitaalsete tööriistade

arendamist ja kasutuselevõttu ehitusvaldkonnas ning e-ehituse platvormi laiendamist uute

teenustega. Kokku on programmi maht 4,5 milj eurot tänu Euroopa taaste- ja vastupidavusrahastule

(RRF) Next Generation EU.

Organisatoorselt valmistuti kolima loodavasse Maa- ja Ruumiametisse, mis võimaldab tänu maa- ja

ruumiandmete ning -teenuste tihedamale integratsioonile suuremat tõhusust, läbipaistvust ja lihtsust

kõigi seotud rakenduste kasutajatele.

Väljakutsed

RRFi ja Targa Ettevõtluse Programmi (TEP) projektirahastuse vähenedes ja lõppedes on vaja tagada

valdkonna arenduste jätkuv rahastus riigieelarvest 2023.−2027. a mahus 2,2 milj eurot aastas (võrreldes

eelmise tulemusaruandega õnnestus rahastusvajadust vähendada tänu täiendavate allikate leidmisele ja

arendusprotsesside efektiivsuse tõusule). Rahastus on vajalik ennekõike platvormi jooksvaks ajakohasena

hoidmiseks (sh turvauuendusteks) ja hädavajalikeks arendustöödeks, mida tingivad nt muudatused

õigusaktides, aga ka tööprotsesside ja kasutajasõbralikkuse järjepidevaks optimeerimiseks.

38

Tegevus 1.2. Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine

Peamised tegevused

Koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Kultuuriministeeriumiga valmistati ette

ruumiloome kompetentsi koondava Maa- ja Ruumiameti loomine. Vastavalt valitsuse otsusele

hakkas amet tegutsema 1. jaanuarist 2025. Ruumiloome tervikvaadet koondav amet suunab

strateegiliselt riigi ruumiloomet ja kvaliteetse elukeskkonna kujundamist, on nõuandvaks ja

analüüsivaks partneriks KOVidele, koondab ja väärindab ruumiandmeid ning tagab tänu ruumilisele

tervikpildile ressursside parema haldamise ja ettevõtluskeskkonna. Maa- ja ruumiametis hakkab

tegutsema ka elukeskkonna tervikliku arendamise eest vastutav riigiarhitekt oma meeskonnaga.

Koostöös Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskusega

käivitus tänavaruumi giidi koostamine (valmib 2025) ning tehti ettevalmistusi giidile tugineva

tänavaruumi standardi koostamiseks (valmib eeldatavalt 2027). Laia ekspertideringi poolt loodav

tänavaruumi giid koondab soovitused kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetele tugineva tänavaruumi

loomiseks. Eesmärk on oluliselt tõsta Eesti avaliku ruumi kvaliteeti ning vähendada autostumisest

tulenevaid negatiivseid keskkonna- ja tervisemõjusid.

Jätkus 2022. a käivitatud teadusarendusprojekt LIFE IP BuildEST. 2024. a valmisid

renoveerimislahendusi tutvustavad infomaterjalid ja mitu kliimakindluse tagamise temaatilist

raportit. Jätkusid Tartu ja Võru renoveerimise õpilaborid, mis naabruskonnapõhiselt töötavad välja

sekkumismudeleid piirkonnapõhiseks rekonstrueerimiseks. Kõik eelpool nimetatud teadusuuringud

annavad sisendi poliitikate kujundamisse ning toetavad rekonstrueerimismeetmetes väljatöötamist

ja rakendamist.

Kredexi kaudu suunati kohalikele omavalitsustele kasutusest välja langenud ehitiste lammutamiseks

toetust 0,5 milj eurot.

2024. a suvel avalikustati ehitusgiidi rakendus, mis pakub lihtsat ja visuaalset ülevaadet

ehitusnõuetest erinevate ehitiste ja tegevuste kaupa. See teeb nõuete ja juhendite leidmise,

mõistmise ja järgimise lihtsamaks ettevõtetele, omavalitsustele ja kõigile huvitatud inimestele.

Hiljem täiendati koostöös MKM-iga giidi planeeringuid puudutava informatsiooniga, mis

avalikustatakse 2025. a märtsis. 2025. a kevadel leiab giid ka püsiasukoha e-ehituse platvormil.

2022. a sügisel alustasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium (täna

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga) ja Keskkonnaministeeriumi (täna

Kliimaministeeriumiga) Riigikantselei juhtimisel koostööd auditi koostamisel taastuvenergia ehitiste

kiirendamiseks. 2023. aastal koostati ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise eelnõu, mis

võeti vastu 2024. a teises kvartalis. Sellega loodi ühendloa võimalus merel paiknevate

taastuvenergia rajatiste puhul ning muudeti keskkonnamõjude hindamise protsesse lühemaks.

Taastuvenergia kiiremaks kasutuselevõtuks on energeetikaosakonna eestvedamisel välja töötatud

taastuvenergia direktiivi ülevõtmise sätteid sisaldav eelnõu. Selle raames on ehitisregistrisse vaja

arendada ka kontaktpunkti võimekus, mis valmib eelduslikult 2025. a ning mille raames luuakse

ajajoone funktsioon ka ülejäänud menetlustele.

39

Menetluste kiirendamise eesmärki kannab ka algatus “Roheline koridor”, mida juhib Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium ning kuhu teiste ministeeriumide seas panustab ka

Kliimaministeerium. Analüüsitakse erinevate kõrge lisandväärtusega ehitiste rajamiseks vajalike

menetluste tervikpilti.

Jätkus töö ehitusseadustiku muutmisega. Varem oli läbi viidud uuring „Ehitise elukaare õigusruumi

digitaliseerimiseks kohandamine“ ning tellitud õiguslik analüüs, hindamaks kvaliteetse ruumi

kriteeriumite ehitusseadustikku sisse viimise vajalikkust ja võimalusi. 2024. a jooksul koostati

eelnõu, mis esitati 2025. a jaanuaris sektorile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks.

Eelnõu peaks eeldatavalt jõustuma 2025. a lõpus.

Jätkus 2023. a alanud töö määrusega „Nõuded ehitusprojektile“. Tegemist on ehitusõiguse ühe kõige

olulisema dokumendiga, mis muutub ehitusloa andmisel haldusakti resolutsiooni osaks. 2024. aastal

viidi läbi uuring määruse muutmise põhimõttelistes küsimustes ning koostati uuringu tulemusel

määruse kavand, mida tutvustati sektorile 2025. a alguses. Ministeerium jätkab määrusega tööd

2025. a sügisel, sest vahepeal tegeletakse ehitisregistri andmete ja nendega seotud õigusloomega.

Jätkus 2023. a alanud määruse “Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele” uue

tervikteksti loomise protsess. Vaadati üle kehtiva määruse sätted, praktikas esinevad

probleemkohad ja võimalikud lahendused ning hinnati ligipääsetavuse rakkerühma lõpuaruandes

toodud regulatiivseid ettepanekuid. Määruse tekst läks 2025. a märtsis sektorile kooskõlastamiseks

või arvamuse avaldamiseks. Lisaks peab määrus läbima tehnilisest normist teavitamise

protseduurid. Planeeritud jõustumisaeg on 2025. a lõpp.

2022. a märtsis tegi Euroopa Komisjon ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrus, millega kehtestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused, muudetakse määrust

(EL) 2019/1020 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 305/2011. 2024. aasta kevadest sügiseni oli

tekst parandusmenetluses, mille käigus korrigeeriti sõnastust ilma sisulisi muudatusi tegemata.

2024. a sügisel kiitsid Euroopa Parlament ja seejärel Euroopa Nõukogu parandatud eelnõu teksti

heaks. 2025. a koostab Kliimaministeerium täpsema ülevaate, kas on vaja muuta õigusnorme.

2024. a mais avaldati hoonete energiatõhususe direktiivi (EPBD) uustöötlus ning algasid tööd selle

ülevõtmiseks Eestis 29. maiks 2026. EPBD kohaselt tuleb saavutada kliimaneutraalne hoonefond

aastaks 2050 ning luua riiklik hoonete renoveerimiskava 2026. a lõpuks (mustand aasta varem);

direktiivis sätestatakse olemasolevate hoonete renoveerimise ja uute püstitamise,

taastuvenergialahenduste kasutuselevõtu soodustamise, hoonetes fossiilkütuste kasutamise

lõpetamise ning elektriautode laadimistaristu rajamise nõuded.

Aastatel 2023−2024 uuendas Kliimaministeerium hoonete energiatõhususega seotud ministri

määruseid (EIM määrus nr 63 „Hoonete energiatõhususe miinimumnõuded“, MTM määrus nr 58

„Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ ning MTM määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise

andmisele ja energiamärgisele“). Arvestades, et suur osa Eesti hoonetest on vähesoojustatud ning

Eesti hoonefondi energiatarbimine moodustab ligi poole energia lõpptarbimisest, on võimalik

hoonesektoris energiasäästu märkimisväärselt suurendada. Olemasolevaid hooneid renoveerides,

uusi hooneid tõhusalt ja säästlikult projekteerides ja ehitades on võimalik vähendada oluliselt

40

energiatarbimist, suurendada hoonete energiatõhusust ning seeläbi avaldada võimalikult väikest

mõju keskkonnale ja kliimale.

2024. a käivitus Riigikantselei innovatsioonifondi rahastatud projekt „Hoone indikatiivse

energiaklassi reaalajas määramine ja energiatõhususe järelevalve automatiseerimine“. Selle

eesmärk on luua täpsem ülevaade hoonete energiakasutusest, määrates pilootalade hoonete näitel

indikatiivseid energiaklasse. Fookuses on hooned, mis on liitunud elektri, gaasi või kaugkütte

võrguga, võimaldades reaalajalähedaste andmete kogumist. Lahendus aitab kaardistada ka hooneid,

millel puudub energiamärgis, ning pakub omanikele soovitusi energiatõhususe parandamiseks.

Innovatsiooniprojekti õnnestumise järel saab lahendust rakendada üle Eesti. Lisaks otsitakse

koostöös TTJAga võimalusi energiamärgiste (ETA) kvaliteedi tõstmiseks, automatiseerides

kasutusloa menetlusprotsessi. See aitab vähendada energiaarvutuste vigu ning parandada

ehituskvaliteeti ja märgiste usaldusväärsust.

2024. aastal alustas Kliimaministeerium püstitatavate hoonete süsinikujalajälje arvutamise

metoodika eelnõu koostamist, tegevus jätkub 2025. a. EPBD-ga kooskõlas oleva Eesti eesmärgi

kohaselt tuleb alates 2028. aastast hoone olelusringi süsinikujalajälge arvutada suuremate kui 1000

m2 pinnaga uute hoonete puhul ning laiendada arvutust kõikidele püstitatavatele hoonetele koos

süsinikujalajälje piirväärtuste kehtestamisega alates 2030. aastast. Hoone olelusringi jalajälje

hindamine võimaldab võimalikult varases projekteerimisetapis vähendada keskkonnamõju ja

optimeerida materjalide kasutamist. Lisaks soodustab see ringmajandust ja ehitusjäätmete

vähendamist.

Tulemused

Tähelepanu pöörati elukeskkonna terviklikule arendamisele, mis tagab ka elukeskkonna kestlikkuse

ja ressursside säästmise. Selleks käivitati ruumiloome kompetentsi ja andmeid ühendav Maa- ja

Ruumiamet. Elukeskkonna terviklikkust tagavad kvaliteetse ruumi põhimõtted kajastati nii

ehitusseadustiku kui ka kliimakindla majanduse seaduse eelnõudes, alustati TA tegevust

tänavaruumi kavandamise põhimõtete kokkuleppimiseks ja koostati ehitiste ligipääsetavuse eelnõu.

Suurendatakse ehitussektori tõhusust ja kvaliteeti. Kiireneb taastuvenergia ehitiste ehitamine ning

suureneb hoonestuslubade menetluse protsessi läbipaistvus ja väheneb halduskoormus. Ehitusõigus

muutub selgemaks, praktikas ilmnenud kitsaskohad on parandatud ning ehitusgiid aitab lihtsamalt

norme selgitada. Ehitusvaldkonnas võetakse järk-järgult kasutusele ringmajanduse põhimõtted

(vastavalt Eesti 2035 tegevuskavale), arvestades valdkonna suurt mõju nii maavarade

kaevandamisele kui ka jäätmetekkele. Hoone olelusringi süsinikujalajälje arvutamise metoodika

väljatöötamine on esimene samm süsinikujalajälge arvutamiskohustuse rakendamisel Eestis.

Olelusringi süsinikujalajälje arvutamine suunab juba hoone projekteerimisfaasis vähendama hoone

ja selle ehituse mõju keskkonnale, optimeerima materjalikasutust ja vähendama jäätmete teket.

Mida energiatõhusam on Eesti hoonefond, seda vähem kulub ressursse hoonete kütmisele ja

jahutamisele, misläbi on võimalik vähendada sektorist tulenevat kasvuhoonegaaside heidet ja

negatiivset mõju kliimale. Kliimaministeerium alustas 2024. a (ja jätkab 2025) hoonete

energiatõhususe direktiivi uustöötluse ülevõtmist. Uuendused toetavad Eestit nii riiklikul kui Euroopa

Liidu tasandil seatud energia- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisel. Lisaks energiatõhususele

41

ja kliimamõjude vähendamisele on ehitussektoril oluline roll kliimamuutustega kohanemisel, aga ka

tervisliku sisekliima tagamisel.

2024. a uuendatud (ja 2025. a jõustuvate) energiatõhususe regulatsioonide täpsustamisel lähtuti

kuluoptimaalsetest energiatõhususe tasemetest, arvestati muutustega tehnoloogias, täpsustati

arvutusmetoodikat. 2025. a jõustuvad uuendatud kliimaandmed, mille abil on võimalik suurendada

hoonete kliimakindlust, tuues hoone projekteerimisel selgelt esile hoone jahutusvajaduse ning

võimaldades senisest paremini arvestada juba projekteerimisfaasis, milliseid passiivseid ja/või

aktiivseid jahutuslahendusi hea sisekliima saavutamiseks kasutada.

Tegevus. 2.1 Eluasemepoliitika

Peamised tegevused

2024. a augustis ühines Eesti Chaillot' deklaratsiooniga, milles lepiti koos kümnete teiste riikidega

kokku sammud ehitusvaldkonna ja elamumajanduse keskkonnasäästlikumaks muutmiseks.

Deklaratsiooniga seati elamuvaldkonnas prioriteediks kestliku renoveerimise, kvaliteetse ja

kliimamuutusi arvestava ehituse ning taskukohaste eluasemevõimaluste edendamine.

2024. a kevadel avati RRFist finantseeritav Ida-Virumaa korterelamute osalist ja terviklikku

rekonstrueerimist toetav meede kogumahus 9,4 milj eurot.

2024. a kevadel avati samuti RRFist toateatav väikeelamute rekonstrueerimise toetuste voor

kogumahus kuni 33 milj eurot.

2024. a oktoobris avati ELi struktuurivahenditest rahastatav üle-eestiline kortermajade

rekonstrueerimise toetuste voor kogumahus 170 milj eurot.

2024. a oktoobris avati Õiglase Ülemineku Fondist (ÕÜF) rahastatav Ida-Virumaa kortermajade

rekonstrueerimist toetav voor mahus 15 milj eurot.

Lasterikaste perede kodutoetuseks suunati 2,6 milj eurot.

2024. a lõpus kuulutas ministeerium välja hanke elamupoliitika kujundamiseks.

Tulemused

2024. a jooksul avatud toetusvoorud olid aasta lõpu seisuga endiselt avatud, mistõttu ei ole andmed

lõplikud. 2025. a märtsi seisuga oli kolmest korterelamutele suunatud meetmest tehtud kokku 480

rahastusotsust. Oktoobris 2024 avatud toetusvoorus on võimalik toetust taotleda kuni 2025. a

oktoobrini.

Oktoobris 2024 avatud taotlusvoor oli seni suurim korterelamute rekonstrueerimise toetusvoor, mille

kogumaht oli 185 milj eurot. Toetuste eelarve jaotati erinevate sihtrühmade, piirkondade ja tegevuste

vahel. Eraldi eelarved määrati suurte korterelamute (vähemalt 100 eluruumi) rekonstrueerimiseks,

naabruspõhiseks rekonstrueerimiseks, tehaseliseks rekonstrueerimiseks ning kultuuriväärtuslike

hoonete renoveerimiseks. Lisaks eraldati eraldi eelarved kõikidele maakondadele ning Tallinna ja

Tartu linnale. Vooru toetusmäärad ulatusid 30–50%-ni. Täiendavat toetust võimaldati

42

miljööväärtuslikel ja muinsuskaitsealadel asuvatele hoonetele ning ehitismälestistele, tehaselisele

rekonstrueerimisele ning korterelamutele, mis on väiksemad kui 18 eluruumi.

Struktuurivahenditest rahastatud meetmete kõrval oli võimalik kasutada ka kitsama fookusega

finantsvahendeid, nagu RRF ja ÕÜF. Mõlemast meetmest toetati Ida-Virumaa korterelamute

rekonstrueerimist. Kokku sai 2024. aasta jooksul nendest meetmetest positiivse rahastusotsuse 38

korterelamut.

RRFi vahenditest toetati 2024. aastal ka väikeelamute rekonstrueerimist. Kevadel 2024 avatud

toetusvoor suleti 2025. a veebruaris. Meetme raames esitati 2269 taotlust kogusummas üle 39 milj

euro. 2024. a lõpuks oli positiivse rahastusotsuse saanud 1126 väikeelamut kogusummas 19,5 milj

eurot. Rekonstrueerimistööde teostamise tähtaeg on 2025. a lõpp ning meetme tulemuste kokkuvõte

tehakse 2026. a.

Vaatamata ajalooliselt suurtele toetusvoorudele on korterelamute rekonstrueerimine jätkuvalt

alarahastatud. Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia kohaselt peaks rekonstrueerimise

aastane maht selle kümnendi jooksul kahekordistuma, et saavutada eesmärk renoveerida kõik seda

väärivad korterelamud aastaks 2050.

2024. a alustati riikliku rekonstrueerimiskava koostamist, mis tuleneb uuest hoonete

energiatõhususe direktiivist. Rekonstrueerimiskava erineb varasematest strateegiatest oma

eesmärkide ja põhjalikkuse poolest. Kava eesmärk on saavutada heitmevaba hoonefond aastaks

2050. Selleks määratakse rekonstrueerimise tempo, vajalikud meetmed ja rahastusallikad.

2024. a teisel poolel alustas osakond uue elamupoliitika koostamist, keskendudes eluaseme

kättesaadavusele ja taskukohasusele kogu Eestis. Esimese sammuna viidi läbi hange olemasoleva

olukorra kaardistamiseks. Selle võitis Tartu Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia ühispakkumine. Uuring

viiakse ellu 2025. a esimesel poolel. Uue elamupoliitika kujundamise eesmärk on esitada Vabariigi

Valitsusele ettepanekud lühi- ja pikaajalisteks meetmeteks, et tagada taskukohased eluasemed

Eestis.

Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine

Tabel 10. Ehituse programmi ja programmi tegevuste 2024. a eelarve täitmine, tuhandetes eurodes

Ehituse programm Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Täitmine

Ehitus 165 418 79 603 75 527 95%

E-ehitus 5 361 3 056 2 556 84%

Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi

arendamine

1 538 4 163 5 281 127%

Eluasemepoliitika 158 518 72 384 67 690 94%

43

Lõplik eelarve võrreldes esialgse eelarvega vähenes eelkõige seetõttu, et esialgses eelarves oli kavandatud

oluliselt suuremas summas kasutada välisvahendeid. Kui esialgses eelarves planeeriti välisvahendeid

154 193 tuh eurot, siis lõplikuks välisvahendite eelarveks kujunes 59 469 tuh eurot. Välisvahendeid kasutati

programmi tegevustes 58 559 tuh eurot.

Kasvuhoonegaaside heitkoguse kvoodi müügitulude (CO2) arvelt tehti kulusid 8 234 tuh eurot (ehitatud

keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamise programmi tegevuses). Nimetatud programmi

tegevuses oli eelarve täitmine võrreldes lõpliku eelarvega suurem seetõttu, et täitmises kajastub loodusmaja

investeeringutoetus, milleks vahendid eraldati CO2 vahenditest, mis olid planeeritud programmi tegevuse

„Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine“ all.

Piirmääraga eelarvevahenditest (eelarve liik 20) oli esialgne eelarve 5 287 tuh eurot, lõplikuks eelarveks

kujunes 13 825 tuh eurot. Eelarve muudatus tulenes sellest, et eelmisest aastast kanti jääke üle 4 275 tuh

eurot ning 2024. aastal eraldati Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist 3 146 tuh eurot

eluasemepoliitikaga seotud välistoetuste mitteabikõlblike kulude (toetuse ja riikliku kaasfinantseeringu

summa kokku) katteks.

Eluasemepoliitika programmi tegevuses sisaldab eelarve kasutamata jääk põhiosas Ettevõtluse ja

Innovatsiooni SA (edaspidi EIS) kaudu antavaid toetusi. EIS kaudu jagatavate toetuste jääkides sisalduvad ka

toetuste andmisega kaasnevate tugitegevuste katteks planeeritud jäägid. Toetuste avamiste määrustega on

EIS-le muuhulgas pandud kohustused toetada taotlejaid erinevate tegevustega, sh korterelamute

rekonstrueerimistoetuste puhul taotleja asemel ehitushangete (ostumenetluste) tegemine. Näiteks

korterelamute rekonstrueerimistoetuse voor algas alles 28.10.2024, mistõttu 2024. aastal ei jõutud veel

tegevusi ellu viia. Seda tehakse olulises mahus 2025. aastal. Korterelamute meetme hangete läbiviimise

kohustus on aktuaalne ka 2025. ja 2026. aastal. Toetuste määrustes kehtestatud kohustuste täitmiseks on

vaja jäägid üle kanda. Üheski EISi meetmes ei ole olnud taotluste mahu alatäituvust, jäägid tekivad tulenevalt

meetmete ülesehitusest ja määrustes sätestatust, kui toetused makstakse välja eri aastatel.

KÄSKKIRI

28.05.2025 nr 60

Tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning

ettevõtlus“ 2024. aasta tulemusaruanne

Vabariigi Valitsuse 19.detsembri 2019. a määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve

eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord

ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ § 16 lõike 1 alusel kinnitan

tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus“ 2024. aasta tulemusaruande

(lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister