Elanikkonnakaitse pädevusmudel

Elanikkonnakaitse pädevusmudel

Elanikkonnakaitse pädevusmudel on raamistik, mis kirjeldab kooliastmeti teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mida on vaja elanikkonnakaitse ülesannete täitmiseks

parimal võimalikul viisil.

Pädevusmudel on hea abimaterjal:

• kooli õppekava koostamisel ja kooli kriisiplaani rakendamisel;

• haridustöötajatele, et laiendada õpilaste elanikkonnakaitsealaseid teadmisi, kujundada oskusi ja hoiakuid kriisiolukorras tegutsemiseks;

• aineõppe kavandamisel ja õppekeskkonna korraldamisel seoses elanikkonnakaitse pädevustega.

Vajadus pädevusmudeli järele

Üleilmsed ja kohalikud kriisid on sagenenud ning elanikkonnakaitse on osa laiemast riigikaitse süsteemist. Elanikkonnakaitse eesmärk on suurendada kogu

ühiskonna kerksust, sh inimeste enda valmidust kriisides toime tulla ja taastuda, nii et kriisis oleks inimeste elu ja tervis kaitstud. Seda igasuguses kriisis, nii

loodusõnnetuste, katastroofide kui ka tahtmatust või tahtlikust inimtegevusest tingitud kriiside, sh sõja korral. Elanikkonnakaitse aluseks on inimeste

suutlikkus kriisi ajal ennast kuni abi saabumiseni ise kaitsta ja vajaduse korral üksteist aidata. Pädevusmudel on toetav materjal üldhariduskoolidele selleks, et

kõik osapooled oleksid parimal viisil ette valmistatud iseseisvalt kriisides hakkama saama.

Mõisted

Elanikkonnakaitse – meetmete süsteem, mille eesmärk on inimese ja ühiskonna kaitsmine kriisiolukorras nii rahu kui ka sõjaajal.

Elutähtsad teenused – teenused, mis on hädavajalikud ühiskonna toimimiseks ja mille katkemine ohustab inimeste elu ja tervist.

Erakorraline seisukord – oht Eesti põhiseaduslikule korrale ehk olukord, kus mõjutatakse meie riigi iseseisvat otsustusõigust ja iseolemist.

Erikord – ajutine õiguslik kord, mis kehtestatakse kriisi lahendamiseks, piirates inimeste õigusi ja vabadusi.

Eriolukord – hädaolukord, mille lahendamiseks ei piisa enam tavapärastest meetmetest ja tuleb rakendada täiendavaid põhiõigusi piiravaid meetmeid.

Evakuatsioon – inimeste kiire ja ohutu väljumine ohualast tulekahju, pommiähvarduse või muu õnnetusjuhtumi või ohu korral.

Evakuatsioonikott – kriisiolukorras vajalik esmatarbevahendite kott, mille sisu aitab inimesel kriisi ajal hakkama saada.

Hädaolukorra oht – olukord, mis võib laieneda hädaolukorraks ning võimaldab eesseisvaid sündmusi hinnates juba ennetavalt tegutsema asuda.

Hädaolukord – sündmus, mis ohustab paljude inimeste elu ja tervist, vara, keskkonda või elutähtsate teenuste toimepidevust.

Kerksuskeskus – keskus, mis toetab ühiskonna võimet kohaneda kriisidega ja pakub baasteenuseid kriisi ajal.

Kogukond – mingis piirkonnas elav ning sotsiaalsete suhete võrgustikuga seotud inimrühm.

Kodune toiduvaru – varu toiduainetest, mida pere päriselt sööb ja mis tagavad toitlustamise kriisiolukorras vähemalt ühe nädala jooksul.

Kriis – ettenägematu ja ajakriitiline olukord, mis võib põhjustada tõsiseid ja ulatuslikke häireid ühiskonna toimimises.

Kriisikommunikatsioon – elanikkonna teavitamine vahetust ohust kriisi ajal ja juhiste jagamine kriisi lahendamiseks.

Korruptsioon – ametikoha või võimu kuritarvitamine omakasu eesmärgil.

Kõrgendatud kaitsevalmidus – sõjaline oht, mille tõttu on vaja hakata vajalikke tegevusi rakendama enne, kui sõda käes on.

Ohuteavitus – ametlik teadaanne, mis edastatakse elanikkonnale kriitilise sündmuse või ohu korral koos käitumisjuhistega.

Psühholoogiline esmaabi – inimese iseseisva toimetuleku toetamine ja taastamine kriisisituatsioonis.

Riigikaitseline kriis – oht riigi põhiseaduslikule korrale või sõjalise rünnaku oht teise riigi poolt.

Risk – võimalik sündmus või olukord, mis võib ohustada inimeste elu, tervist ja vara.

Riskikommunikatsioon – avalikkuse teavitamine võimalikest ohtudest enne kriisi, et suurendada inimeste valmisolekut.

Riskikäitumine – käitumisviis, mis võib isiku enda või teised seada füüsilise, vaimse, sotsiaalse või rahalise kahju ohtu.

Sõjaseisukord – teise riigi rünnak või agressioon, mis nõuab sõjategevuse toetamiseks ulatuslike meetmete kasutamist.

Tsiviilkriis – kriis, mis põhjustab häireid ühiskonna toimimises või ohustab paljude inimeste elu ja tervist.

Ulatuslik evakuatsioon – kriisiolukorras või selle ohu korral elanikkonna ajutine ümberpaigutamine ohutusse asukohta.

Varjumine – inimeste kiire paiknemine siseruumidesse, et kaitsta end ohtude eest, nagu õhusaaste, sõjaline oht või looduskatastroofid.

Elanikkonnakaitse

Elanikkonnakaitse pädevusmudel sisaldab kooliastmeti pädevusi, teadmisi, oskusi ja hoiakuid järgmistes valdkondades: erinevad riskid ja kriisid;

ohuteavitus ja info kriisi ajal; kriisiolukorraks valmistumine ja selle ajal käitumine; varjumine; ulatuslik evakuatsioon; psühholoogiline esmaabi.

Mudeli põhjal õpilane:

• teab, mis on elanikkonnakaitse;

• saab aru, miks elanikkonnakaitse on oluline;

• usaldab ja kuulab riiki;

• mõistab enda ja teiste rolli elanikkonnakaitses.

Pädevus Erinevad riskid ja kriisid

Teadmised, oskused ja hoiakud I kooliaste II kooliaste III kooliaste Gümnaasium

Teab, mis on erinevad riskid ja

kriisid, mis võivad meid

ohustada, ja kuidas nende

korral tegutseda.

Teab, erinevaid riske.

Teab, mis on erinevad kriisid.

Teab, missugused riskid ja

kriisid on tõenäolised tema

kodukohas.

Toob näiteid teda

ümbritsevatest ohuallikatest

ja võimalikest kriisidest.

Mõistab kriisideks

valmisoleku vajadust.

Teab riski tunnuseid.

Teab kriisi tunnuseid.

Teab, millistest allikatest

leida usaldusväärset infot

riskide ja kriiside kohta.

Nimetab ja eristab inim- ja

loodustekkelisi riske.

Mõistab, mis riskid ja kriisid

võivad ohustada Eestit.

Väärtustab turvalist käitumist

ja hoidub riskikäitumisest.

Mõistab, mis on erikorrad ja

mis juhul neid rakendatakse.

Oskab abistada

kriisiolukorras teisi ennast

ohtu seadmata.

Käitub turvaliselt, täidab talle

antud juhiseid ja hoidub

riskikäitumisest.

Teab, mis on tsiviil- ja

riigikaitselised kriisid ning

kuidas nende korral käituda.

Märkab ja hindab

kriisiolukorda, tegutseb

vastavalt olukorrale.

Mõistab erinevates kriisides

kohanemise vajadust.

Pädevus Ohuteavitus ja info kriisi ajal

Teadmised, oskused ja hoiakud I kooliaste II kooliaste III kooliaste Gümnaasium

Teab, millised on riigi

kasutatavad ohust teavitamise

viisid ja kuidas vastavalt

teavitusele käituda.

Teab, millised on erinevatest

ohtudest teavitamise viisid.

Teab oma lähedaste kontakte

ja olulisi riiklikke

telefoninumbreid, mida võib

vaja minna ohuolukorras.

Teab, kelle poole

ohuolukorras pöörduda.

Märkab ohtlikke olukordi ja

teavitab lähedasi ohust.

Käitub vastavalt

kriisijuhistele.

Teab, millistest infoallikatest

kriisi ajal usaldusväärset infot

leida.

Teab, kus asub tema

kodukohas lähim

kerksuskeskus ja millist abi

sealt saab.

Teab, mis on ohuteavituse

kanalid ja oskab info õigsust

kontrollida.

Tunneb ära ohuteavituse

sõnumi ja käitub vastavalt

juhistele.

Usaldab riigi ohuteavituse

kanalites edastatud infot.

Teab, mille alusel

informatsiooni tõepärasust

hinnata.

Teab, kuidas ohuteavituse

saamisel infot mõtestada ja

jagada, ning tegutseb

vastavalt juhistele.

Teab ja oskab leida võimalusi

kriisiolukorras infot saada ja

edastada.

Tunneb ära valeinfo ja

reageerib manipulatsioonile

asjakohaselt.

Mõistab riski- ja

kriisikommunikatsiooni

erinevust ning valib õige

tegutsemisviisi.

Pädevus Kriisiolukorraks valmistumine ja selle ajal käitumine

Teadmised, oskused ja hoiakud I kooliaste II kooliaste III kooliaste Gümnaasium

Teab, kuidas erinevateks

kriisideks valmis olla ja nende

korral käituda.

Teab, miks on koostöö kriisi eel

ja ajal oluline ning kuidas

üksteisele abiks olla.

Teab, missugused kriisid

võivad teda ohustada ja

kuidas nendeks valmistuda.

Teab, millised on elutähtsad

teenused.

Teab, kus asuvad tema

kodule ja koolile lähimad

kerksuskeskused.

Mõistab kriisiks valmisoleku

vajadust.

Käitub vastavalt talle antud

kriisijuhistele.

Teab, kuidas käituda

elutähtsate teenuste

katkemise korral.

Teab, millistest

usaldusväärsetest allikatest

leiab kriisiks valmistumisel ja

selle ajal käitumisjuhiste

saamiseks infot elutähtsate

teenuste kohta.

Teab, mida, kui palju ja kui

pikaks ajaks kriisiolukorraks

varuda.

Teab, millist infot ja abi võib

saada kerksuskeskusest.

Teab, kuhu kriisiolukorras abi

otsimiseks pöörduda.

On valmis oma võimaluste

piires ise hakkama saama ja

teisi abistama.

Väärtustab kriisis turvalist

käitumist ja hoidub

riskikäitumisest.

Peab kriisiks valmistumist

vajalikuks.

Teab, milliseid varusid tal

kriisis hakkama saamiseks

vaja on ja kuidas neid

kasutada.

Teab, kuidas iseseisvalt

hakkama saada elutähtsate

teenuste katkemisel.

Käitub kriisiolukorras ennast

ohtu seadmata.

Tuleb toime kriisi korral ning

vajadusel otsib abi.

Aitab võimalusel abivajajaid

ennast ohtu seadmata.

Teab, kuidas elutähtsate

teenuste katkemiseks

valmistuda, oma tegutsemist

kavandada ja elutähtsa

teenuse puudumisel

tegutseda.

Teab varude hoiustamise

põhimõtteid ja kasutab neid

otstarbekalt.

Teab, mis olukorras peab ise

hakkama saama, millal tuleb

appi KOV ja millal riik.

Pädevus Varjumine

Teadmised, oskused ja hoiakud I kooliaste II kooliaste III kooliaste Gümnaasium

Teab, miks on varjumine

vajalik ning oskab vastavalt

vajadusele varjuda.

Teab avaliku varjumiskoha

märgist.

Teab, mis olukorras on vaja

varjuda.

Kuulab tema jaoks

usaldusväärse inimese, nt

õpetaja, lapsevanema,

politseiniku jt, korraldusi ja

juhtnööre ning käitub

vastavalt nendele.

Teab varjumise põhimõtteid.

Teab, millise ohu korral, kuhu

ja kuidas varjuda.

Varjumisel käitub saadud

juhiste järgi.

Teab, kuidas ohtu märgata,

hinnata ja valida ohutu

varjumiskoht.

Mõistab vajadust

varjumisolukorras abivajajaid

märgata ja toetada.

Teab, millised on

varjumiskoha ja varjendi

erinevused.

Teab, kuidas varjumiskohta

vastavalt vajadusele

varjumiskindlamaks muuta.

Teab, kuidas teisi varjumise

ajal abistada.

Pädevus Ulatuslik evakuatsioon

Teadmised, oskused ja hoiakud I kooliaste II kooliaste III kooliaste Gümnaasium

Mõistab, mis on ulatuslik

evakuatsioon ja kuidas selleks

valmistuda.

Mõistab, millal ulatuslikku

evakuatsiooni rakendatakse ja

kuidas selle korral käituda.

Teab, mis olukorras on vaja

evakueeruda.

Täidab talle usaldusväärse

inimese korraldusi.

Teab, mis olukordades, miks

ja kuidas tuleb evakueeruda.

Teab oma pere võimalusi

evakueerumiseks.

Teab, mida evakueerumise

korral kodust kaasa võtta.

Teab oma pere kriisiplaani ja

mida pere vajadusteks

kodust lahkudes kaasa võtta.

Teab, kuidas kodust

määramatuks ajaks lahkudes

kodu ohutuks muuta.

Käitub evakuatsiooni korral

vastavalt juhistele ja enda

teadmistele.

Evakueerub tulenevalt ohust

ja korraldab ka oma koduste

evakuatsiooni.

Panustab vajadusel oma

oskuste piires kogukonna

evakuatsiooni korraldamisse.

Pädevus Psühholoogiline esmaabi

Teadmised, oskused ja hoiakud I kooliaste II kooliaste III kooliaste Gümnaasium

Teab, mis on psühholoogiline

esmaabi ja kuidas seda

osutada.

Teab, mis on inimese

peamised vajadused

(turvatunne ja

baasvajadused: vesi, söök,

peavari, uni, hügieen, riided

jm).

Teab oma lähedaste kontakte

ja lasteabi telefoninumbrit.

Märkab, kui kaaslane on

mures, ja teab, kelle poole

võib abi saamiseks

pöörduda.

Mõistab kriisiolukorras

rahulikuks jäämise vajadust.

Teab, kuidas võivad inimesed

kriisiolukordades reageerida.

Teab, et kriisiolukorras on

kõige olulisem enda

turvalisus.

Tunneb aktiivse kuulamise

põhimõtteid.

Saab aru, mis on

konfidentsiaalsus ja millisel

juhul (oht elule ja tervisele)

ei saa talle usaldatud infot

ainult enda teada jätta.

Märkab kaaslase abivajadust

ja teab, kelle poole ta

erineva mure korral suunata.

Teab, mis on psühholoogiline

esmaabi ja selle

tegevussammud: jälgi-kuula-

aita.

Teab, mis on enesehoid ja

miks see on oluline nii

igapäevaselt kui

kriisiolukorras abistades.

Käitub vastavalt

psühholoogilise esmaabi

tegevussammudele.

JÄLGI

Veendub, et ümbrus on

abistama minemiseks ohutu.

Teeb kindlaks inimesed, kes

vajavad meditsiinilist abi.

Märkab inimesi, kelle

peamised vajadused võivad

olla rahuldamata ja kellel

avalduvad kriisireaktsioonid.

KUULA

Loob abivajajaga kontakti.

Kuulab toetavalt ja küsib

inimese vajaduste ja murede

kohta.

AITA

Aitab kaasa, et abivajaja

baasvajadused saaksid

täidetud.

Aitab inimesel oma

lähedaste ja/või teiste

abistajatega kontakti saada.

Teab ohvriabi kriisitelefoni

numbrit.

Jagab kriisiolukorras

asjakohast infot.

ENESEHOID

Tegutseb ennast hoidvalt.

Pädevusmudeli rakendamise soovitused koolidele (lähtudes piirkondlikust eripärast)

Pädevuste saavutamiseks kaasatavad koostööpartnerid: Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsevägi, Kaitseliit, Naiskodukaitse, Skautide Ühing, Noored

Kotkad, Kodutütred, Punane Rist, kohalikud omavalitsused ja nende kriisimeeskonnad, psühholoogid, meditsiinitöötajad jt.

Soovitused õppekäikude korraldamiseks: kerksuskeskused, varjumiskohad, päästekomandod, politseijaoskonnad, Kaitseväe väeosad jm, Kaitseliidu malevad,

muuseumid, kohalikud omavalitsused, kohalikud vee- ja kanalisatsiooniettevõtted, avalikud kaevud, veekogud, allikad jne.

Lisalugemist

Riigikantselei kodulehekülg: www.riigikantselei.ee/el-poliitika-julgeolek-ja-riigikaitse/kriisideks-valmistumine

Käitumisjuhised kriisiolukordadeks: www.olevalmis.ee

Noorte vaimse tervise portaal: www.peaasi.ee

Allikate kaart: www.allikad.info/

Riigi riskipilt: www.riigikantselei.ee/el-poliitika-julgeolek-ja-riigikaitse/lai-riigikaitse/riigi-riskipilt

Psühholoogilise esmaabi e-kursus: www.palunabi.ee/et/e-kursus-psuhholoogiline-esmaabi-kriisi-sattunud-inimese-toetamisel

Kasutatud allikad

Hädaolukorra seadus. (2025). RT I, 30.12.2024, 11: www.riigiteataja.ee/akt/117052020003?leiaKehtiv.

Eesti julgeolekupoliitika alused. (2023). Riigikogu otsuse „„Eesti julgeolekupoliitika alused“ heakskiitmine“ LISA:

www.riigiteataja.ee/aktilisa/3280/2202/3001/julgeolekupoliitika_2023.pdf

Siseturvalisuse arengukava 2020–2030. (2021): siseturvalisuse_arengukava_2020_2030_03.06.2021.pdf

Elanikkonnakaitse tegevuskava 2024–2027. (2024): Elanikkonnakaitse raamdokument.pdf

Elanikkonnakaitse pädevusmudeli on koostanud töörühm kooseisus Reelika Lepik (Päästeamet), Anni Alev (Päästeamet), Mari Tikan (Siseministeerium), Mare

Oja (Haridus- ja Teadusministeerium), Gerli Grünberg (Politsei- ja Piirivalveamet), Helen Raja (Sotsiaalkindlustusamet), Hendrik Unt (Sotsiaalkindlustusamet),

Jaan Tross (Sisekaitseakadeemia), Aare Jamnes (Kaitseressursside Amet), Krista Saadoja (Õpetajate Ühenduste Koostöökoda), Malle Õiglas (Eesti Koolijuhtide

Ühendus).

Elanikkonnakaitse pädevusmudel valmis märtsis 2025.