Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

1

Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse kehtetuks

tunnistamise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Käesoleva seadusega tunnistatakse kehtetuks erastamisest laekuva raha kasutamise seadus

(edaspidi ELRKS) ning seaduse jõustumisel Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist

(edaspidi ORF) eraldamata ja edaspidi maa erastamisest laekuv raha suunatakse riigi

likviidsete finantsvarade hulka. Seaduse kehtetuks tunnistamisega likvideeritakse ORF ja maa

erastamisest laekunud raha kasutamise otsustamine toimub edaspidi riigieelarve menetluse

käigus. Ka kaotatakse seni erastamisest laekuva raha kasutamise otstarbed ja jäetakse teistest

seadustest välja viited kulude katmise võimalustele ORFist. Käesolev seadus jõustub 1.

jaanuaril 2026. aastal.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Käesoleva eelnõu on ette valmistanud riigihalduse osakonna juhtivspetsialist Annike Riibe

(e-post: [email protected], tel 5885 1316) ja sama osakonna jurist Helje Päivil

(e-post: [email protected], tel 5885 1353). Eelnõu ja seletuskiri toimetatakse keeleliselt

enne teist kooskõlastusringi. Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud

personali ja õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (e-post: [email protected], tel 5885

1423).

1.3. Märkused

Vabariigi Valitsuse 14. novembri 2024 kabinetinõupidamisel otsustati alates 2026. aastast

likvideerida ORF.

Eelnõu ei ole seotud muude menetluses olevate seaduseelnõudega. Kavandatavad

seadusemuudatused ei lähe vastuollu Euroopa Liidu õigusega.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks erastamisest laekuva raha kasutamise seadus (RT I,

19.03.2019, 111) ja muudetakse:

1) Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse redaktsiooni RT I, 06.07.2023, 24;

2) erastamisseaduse redaktsiooni RT I, 04.07.2017, 59;

3) maareformi seaduse redaktsiooni RT I, 04.12.2024, 20;

4) õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seaduse

redaktsiooni RT I, 12.12.2018, 17. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2

2. Seaduse eesmärk

Vabariigi Valitsuse 14. novembri 2024 kabinetinõupidamisel otsustati, et 2026. aastast tuleb

kanda ORFi vaba jääk ja edaspidi maa erastamise järelmaksulepingutest tulenev tulu ORF

likvideerimise tõttu riigieelarvesse.

Sama otsusega tehti Rahandusministeeriumile ülesandeks valmistada ette sellekohased

eelnõud. Püstitatud eesmärk on:

1. Tunnistada kehtetuks erastamisest laekuva raha kasutamise seadus ning likvideerida

ORF.

2. Maa erastamisest ORFi laekunud vahendid kantakse jaotamata tulemisse ja tulevikus

laekuv raha arvestatakse riigi likviidsete finantsvarade hulka alates 1. jaanuarist 2026.

a;

3. 2026. kuni 2030. aasta riigieelarvesse planeerida ORF vahendite arvelt Vabariigi

Valitsuse 14. novembri 2024 kabinetinõupidamisel kokkulepitud tegevusteks raha.

ORF loodi selleks, et katta Eesti Vabariigi taastamise järgselt demokraatlikule riigikorrale

ülemineku reformidega kaasnevaid kulusid. Raha ORFi laekus laiemalt erastamisest,

viimastel aastatel ainult maa erastamisest. Omandireformi eesmärk oli omandisuhete

ümberkorraldamine omandi puutumatuse ja vaba ettevõtluse tagamiseks, omandiõiguse

rikkumisega tehtud ülekohtu heastamine ning eelduste loomine turumajandusele

üleminekuks.

ELRKS alusel kasutatakse ORFi laekunud raha vara tagastamise, kompenseerimise ja

erastamise korraldamise ning muude maa- ja omandireformi läbiviimisega seotud kulude

katteks (ORFi põhieesmärk), millele hilisemate seaduse muudatustega on erinevaid otstarbeid

lisatud. Nii näiteks võidakse ORFi vahendeid kasutada ka omandireformi käigus või selle

tulemusena tekkivate tööhõivega seotud probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks;

tööhõive riiklike programmide rahastamiseks ning ettevõtluse arendamiseks ja selleks

vajaliku keskkonna ja tingimuste loomiseks; erastatavatel ja erastatud objektidel

keskkonnaekspertiiside teostamiseks ja looduskahjustuste likvideerimiseks; pensionireformi

läbiviimiseks, laenu andmiseks tagastatavate eluruumide üürnikele nende

ümberasumiskulude ja nimetatud eluruumide omandamise kulude katteks; laenu andmiseks

kohalikele omavalitsustele üüripindade ehitamiseks, renoveerimiseks või ostmiseks

tagastatavate eluruumide üürnike jaoks ja toetuse andmiseks omandireformi käigus tagastatud

ehitismälestise hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja

taastamiseks.

Tegevused, mille katmiseks ORF ette nähti, on ammendumas ja ORF on oma eesmärgid

enamjaolt täitnud. Järelejäänud põhivajaduste katteks ettenähtud vahendid kaetakse edaspidi

riigieelarvest, täpsem hüvitamise menetlus sätestatakse vastavate määrustega (vt seletuskirja

lisa 1 ORF kulude prognoos). ELRKS seni sätestatud otstarvetel raha eraldamine lõpetatakse.

Viimastel aastatel on ORFist rahastatud lisaks maareformiga seotud kuludele mh

ehitismälestiste hooldamist, rekonstrueerimist ja taastamist ja riigile loobutud

korteriomanditega seotud arendusprojekte jm kulusid.

3

Maareformi seis ja edasine rahastamine

Maa- ja Ruumiameti andmetel on kõikides valdades ja linnades maareform lõpusirgel, kuid

siiski on Eesti Vabariigis kokku veel ligikaudu 12 016 maaüksust, mille osas on vaja

maareformi toiminguid teha. Eesti maismaa pindalast moodustab see ligikaudu 0,18%. Nende

maade koosseisus on valdavalt nn masskandega moodustatud katastriüksused, aga lisaks ka

530 katastriüksust, mis on moodustatud enne reformimata maast masskannete tegemist, kuid

ei ole jõudnud kinnistamiseni. Koostöös kohalike omavalitsustega tuleb välja selgitada nende

menetluste peatumise põhjused ja teha vajalikud maareformi toimingud. Lisaks on teada 506

maaüksust, mille osas on vaja veel teha mõned toimingud enne maakatastrisse kandmist ja

maareformiga alustamist.

Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise menetlused on praktiliselt

lõppenud, ligikaudu 150 000 taotlusest on pooleli veel umbes 10 taotluse menetlus.

Vabariigi Valitsuse 14. novembri 2024 kabinetinõupidamisel otsustati kanda 2026. aastast

ORFi vaba jääk jaotamata tulemisse ja edaspidi maa erastamise järelmaksulepingutest tulenev

riigi likviidsete finantsvarade hulka.

Samal nõupidamisel otsustati ORFi likvideerimisel vabaneva raha arvelt katta alljärgnevate

jätkutegevustega kaasnevad kulud.

Tabel 1. Vabariigi Valitsuse 14. novembri 2024. a kabinetinõupidamisel otsustatud

ORFi likvideerimisel vabaneva raha arvelt tehtavad kulud

Otstarve 2026 2027–2031 2030

1. Maareformiga seotud kulude

katmine ja ruumiloome

kompetentsi kasvatamine

1,338 miljonit

eurot

1,309 miljonit

eurot iga aasta

kohta

Otsustada

edasine

rahavajadus

2. Ehitismälestiste hooldamise,

rekonstrueerimise ja taastamise

toetamine1

2 miljonit eurot iga aasta kohta Otsustada

edasine

rahavajadus

3. Riigile loovutatud kinnisasjade

ülalpidamise ja tühjenevate

kortermajade probleemide

lahendamise rahastamine

1 miljon eurot 2027. aastal 1

miljonit eurot,

alates 2028.

aastast 2 miljonit

eurot aastas2

Regionaal- ja

Põllumajandus-

ministeeriumil

anda ülevaade

toetusmeetme

kasutamisest ja

otsustada edasine

toetusvajadus ka

juba eraldatud 2

miljoni euro

kohta.

1 Viimati eraldati Vabariigi Valitsuse 12.12.2024 korraldusega nr 248 “Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse

omandireformi reservfondist” 3 miljonit eurot 2 Täpne rahastamise mehhanism leppida kokku asjaõigusseaduse muutmise seaduse menetluse käigus

4

Tabel 2 Ülevaade loovutatud kinnisasjade meetme raha kasutamise kohta

valitsemisalade kaupa (eurodes)

Valitsemisala 2026 2027 2028 2029 2030

Rahandusministeerium 60 000

60 000

60 000

60 000

60 000

Regionaal- ja Põllumajandus- ministeerium

350 000 350 000 350 000 350000 350 000

Regionaal- ja Põllumajandus- ministeerium

590 000 590 000 1 590 000

1 590 000 1 590 000

Riigieelarvesse planeeritakse omandireformi reservfondi likvideerimise otsusest tulenevalt

kuni 2030. aastani riigile loovutatud kinnisasjade ülalpidamise ja tühjenevate kortermajade

probleemide lahendamisega seonduvad kulud esimesel kahel aastal 1 miljon eurot aastas,

alates 2028. aastast 2 miljonit eurot aastas. Rahastus jaguneb kahe ministeeriumi vahel, sh

täiendavad vahendid Rahandusministeeriumile kehtiva seaduse alusel juba riigile loovutatud

kinnisasjade, sh korteriomandite ülalpidamiskuludeks. Rahastamine on seotud seotud

asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 126 muutmise eelnõuga3, millega muudetakse

kinnisomandist loobumise regulatsiooni selliselt, et loobutud kinnisasja omand läheb edaspidi

KOVile, mitte riigile (KOVi pädevuses on elamumajanduse korraldamine ning üldiselt

elukeskkonna kujundamine oma territooriumil). Kinnisomandi hulgas loovutatakse kõige

rohkem korteriomandeid tühjenevates kortermajades ning tühjenevate kortermajade

probleemi lahendamine nõuab vastavate rahaliste kulude katmist ja meetmete väljatöötamist.

Tabelis 1 real 3 nimetatud summadest planeeritakse rahastada Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi kaudu eelnimetatud AÕS § 126 muutmisega seotud

toetusmeetmed:

1) toetusmeede KOVile AÕS § 126 alusel loovutatud vara ülalpidamiskulude ajutiseks

katmiseks. Toetus võimaldaks KOVil katta jooksvaid ja halduskulusid, kuni on

korterile leitud uus eesmärgipärane kasutus, see on võõrandatud või probleemne

korterelamu on lammutatud.

2) Toetusmeede KOVidele tühjenevate kortermajade probleemistiku kompleksseks

lahendamiseks (tühjenevas kortermajas KOVi poolt kinnisasja sundvõõrandamise

seaduse (KAHOS) § 10 lg 1 p 4 alusel korterite omandamiseks, elanike

ümberkolimiseks sh, asenduskorteri omandamiseks, kortermaja lammutamiseks,

korteriomandite ja korteriühistu likvideerimiseks).

Täpne rahastamise mehhanism nähakse ette AÕS § 126 muutmise menetluse käigus.

Meetmeid saab hakata rakendama pärast AÕS § 126 muutmist ning vastavate rahaliste

vahendite ettenägemisel.

Aastal 2030 peab vastav ministeerium andma ülevaate toetusmeetme kasutamisest ja siis

otsustatakse edasine toetusvajadus.

3 EIS toimik nr 22-1342

5

Tabel 3 Ülevaade ehitismälestiste hooldamise, rekonstrueerimise ja taastamise

toetamine eelarve vajaduse kohta (eurodes)

Valitsemisala 2026 2027 2028 2029 2030

Kultuuriministeerium 2 000 000

2 000 000

2 000 000

2 000 000

2 000 000

Kultuuriministeerium valitsemisalas jagab Muinsuskaitseamet toetust avaliku konkursi

kaudu. Seda reguleerib eraldi määrus4.

Tabel 4 Ülevaade maareformiga seotud kulude katmise ja ruumiloome kompetentsi

kasvatamise toetamise eelarve vajaduste kohta (eurodes)

Valitsemisala 2026 2027 2028 2029 2030

Rahandusministeerium 84 700 84 700 84 700

Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium

1 338 051

1 309 149

1 309 149 1 309 149

1 309 149

Rahandusministeeriumi valitsemisala püsikulud on seotud maamaksu tõusu piirmäära

arvestamise infotehnoloogilise võimekuse tagamisega.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala kulude osas palume

kooskõlastamise käigus Maa- ja Ruumiametil selgitada ja täpsustada, milliseid maareformi

läbiviimise ja ruumiloome kompetentsi kasvatamisega seotud kulusid plaanitakse katta, kuna

tegemist on sihtotstarbelise raha kasutamisega.

Eelnõu kooskõla põhiseadusega

Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS). PS § 115 kohaselt võtab Riigikogu

iga aasta kohta seadusena vastu riigi kõigi tulude ja kulude eelarve. Seega peavad kõik riigi

kulud ja tulud sisalduma eelarves (kõikehaaravuse põhimõte). ORF loodi algselt Vabariigi

Valitsuse eelarvevälise reservfondina5. Esimest korda kajastati ORFi vahendid riigieelarves

alles 2003. aasta riigieelarve seaduses ja seda Vabariigi Valitsuse osa all. Sellest ajast on

ORFi selliselt kooskõlas PS-ga kajastatud. Eelnõuga ORF likvideeritakse, kuid selles

varasemalt laekunud vahendid kantakse jaotamata tulemisse ja edaspidi maa erastamise

järelmaksulepingutest tulenev tulu kajastub riigieelarves ning kulud planeeritakse prognoosi

alusel kuni aastani 2030 ministeeriumite eelarvetes vastavalt Vabariigi Valitsuses otsustatud

sihtotstarbele.

Ka nende vahendite arvelt tehtavad kulud planeeritakse riigieelarvesse vastavate

valitsemisalade alla, vt ülal Tabel 1 ja ORF kulude prognoosid (Lisa 1). Seda tehakse riigi

eelarvestrateegia/riigieelarve eelnõu koostamise (nn RES-RE) protsessis. Ometi ei ole need

tulu- ja kuluartiklid üksteisest sõltuvuses (universaalsuse põhimõte), see tähendab, et kui

ORFist varasemalt laekunud vahendid on kantud jaotamata tulemisse ning edaspidi

erastamisest laekuvad vahendid kantakse riigi likviidsete varade hulka, st tulud tervikuna on

mõeldud finantseerimaks kulusid tervikuna. See tähendab, et tulusid ja kulusid käsitletakse

4 9. mai 2019. a määrus nr 22 „Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilitamise toetamise tingimused ja

kord“ Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilitamise toetamise tingimused ja kord–Riigi Teataja 5 Vt erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse algse redaktsiooni § 7

6

eraldi. Seda ka teatud jätkutegevuste sihtotstarbelise rahastamise puhul, mille Vabariigi

Valitsus ORF likvideerimisel vabaneva raha arvelt ette nägi, vt ülal Tabel 1. Kõik nimetatud

rahastamisotsused tehakse eelarvemenetluse käigus, 2025. aastal enam ühtegi raha eraldamist

ORFist ei planeerita (vt seletuskirja lisa 1).

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu peaeesmärgiks on tunnistada aegunud regulatsiooni, ümberkorralduste ning vajaduse

ammendumise tõttu kehtetuks erastamisest laekuva raha kasutamise seadus. Seetõttu on

eelnõu § 1 ELRKS kehtetuks tunnistamine. Järgnevate seaduste muudatused on seotud

ELRKS kehtetuks tunnistamisega.

Eelnõu §-ga 1 tunnistatakse kehtetuks ELRKS

ELRKS eesmärgiks oli määrata kindlaks ORASe ja sellest tulenevate seaduste alusel vara, sh

maa erastamisest laekuva raha kasutamine (§ 1). Käesolevaks ajaks on seadusesse jäänud

veel ORFi puudutavad sätted, kõik ülejäänud on kehtetuks tunnistatud.

Eelnõu § 1 eesmärk on likvideerida Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfond ja suunata

erastamisest laekunud ja edaspidi laekuv raha riigieelarvesse. Sellega seoses kaotab ELRKS

oma eesmärgi. ORF on riigieelarve osa, selle likvideerimisega muutub seaduse jõustumisel

raha eraldamise reeglistik ehk raha eraldamise otsuseid sihtotstarbeliseks kasutamiseks ei tee

enam Vabariigi Valitsus, vaid Riigikogu läbi riigieelarve seaduse.

ELRKS-s on sätestatud ka, millisteks otstarveteks võidakse ORF vahendeid kasutada. Need

on: omandireformi ja maareformi läbiviimiseks, aga ka omandireformi käigus tekkivate

tööhõive probleemide lahendamiseks, keskkonnakahjustuste likvideerimiseks, ettevõtluse

arendamiseks ja ettevõtluskeskkonna loomiseks, tagastamisele kuuluvate elamute üürnike

ümberasustamiseks vajaliku elamispinna ehitamiseks ja muudeks seaduses loetletud

otstarveteks, millest mitmed on tänaseks oma aktuaalsuse kaotanud.

Omandireformi reservfondi vahendeid on mitmel juhul kasutatud paindliku abinõuna

kriisiolukorra lahendamiseks olukorras, kus tavapärane eelarveprotsess seda ei võimaldaks.

ORF-i laekub raha riigimaa erastamisest. 2025. aasta alguse seisuga on ORFi eraldamata jääk

39,64 miljonit eurot. Lähiaastatel laekub ORFi keskmiselt 3 miljonit eurot aastas. Iga-

aastaselt laekuv summa väheneb maa järelmaksunõuete kustutamisega. Riigi Tugiteenuste

Keskuse andmetel on 2024. a 31. detsembri seisuga laekumata järelmaksunõuete põhiosa

saldo (tulevikus laekuv raha) 37,3 miljonit eurot (nõudega toimikuid 6619 tk).Seega saab

arvestada ca 80 miljoni euro riigieelarve vahenditega, mida saab kasutada riigieelarve

seaduse alusel, kuid millest ca 38 miljonit laekub kuni aastani 2050 (vt tabel 5 laekumiste viie

aasta prognoos).

7

Tabel 5

Laekumiste prognoos järgnevaks viieks aastaks

2025 2026 2027 2028 2029

Intress tasumata maa

järelmaksunõuetelt. 110 000 110 000 105 000 105 000 95 000

Maa erastamisest järelmaksuga

laekuvad tulud 3 300 000 3 300 000 3 200 000 3 000 000 2 800 000

Eelnõu §-ga 2 muudetakse Eesti Vabariigi omandireformi seadust.

ORAS § 121 tunnistatakse kehtetuks lõiked 5, 7 ja 9.

Alternatiiv ORAS § 121 lõikest 5 jäetakse välja teine lause. Lõikes 5 on sätestatud, et

üürniku väljatõstmisel käesoleva paragrahvi 4. lõike punktides 2, 3 ja 4 sätestatud alustel

peab kohalik omavalitsusüksus andma üürniku kasutusse eluruumi, mis asub samas asulas, ei

ole vähem heakorrastatud varem kasutatud eluruumist ja elamispinna suurus ning ruumide

arv vastab sotsiaalselt põhjendatud normile. Kohalik omavalitsusüksus kasutab seejuures

eluruumide erastamise seaduses ja erastamisest laekuva raha kasutamise seaduses sätestatud

võimalusi. Nimetatud lause jäetakse sättest välja, kuna käesoleva sätte mõttes vajalikke

meetmeid enam rakendada ei ole vaja. Kortermajade tagastamine lõppes valdavalt 90-ndatel

aastatel, samuti on eluruumide erastamise protsess lõppenud ning tagastatud majade elanikele

on üürimajad valmis ehitatud. Kehtiva sätte alusel ettenähtud rahastamist ei ole palju aastaid

juba tehtud, kuna vajadus on ära langenud. Seega käesoleva eelnõuga eluruumide erastamise

seaduse meetmed lõpetatakse ja koos sellega ka nende rahastamine.

ORAS § 121 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks. Nimetatud sätte alusel on tagastatud elamus

elavatel üürnikel õigus uue eluruumi saamiseks eluruumide erastamise seaduses sätestatud

korras või õigus taotleda laenu või toetust riigilt või kohalikult omavalitsusüksuselt

ümberasumiseks või eluruumi ostmiseks erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse alusel.

ORAS § 121 nimetatud võimalus realiseeriti nn EVP-laenudena, mille puhul üürnikele

antavat eluasemelaenu, mille ressurss pärines erastamisest laekunud rahast, oli võimalik

tagasi maksta erastamisväärtpaberites. EVP-laene anti sihtasutuse Eesti Eluase vahendusel

aastatel 1997–2002 kogusummas umbes 510 miljonit krooni, omafinantseeringuga 1/3

laenusummast, keskmise laenusummaga 180 000 krooni. Perioodil, kui

erastamisväärtpaberite turuhind oli suhteliselt madal, oli tegemist väga soodsa laenusaamise

võimalusega. Ent mõnel hinnangul katsid antud sooduslaenud vaid umbes poole kuni

kolmveerandi tegelikust vajadusest.

Olulise panuse tagastatud eluruumide üürnike probleemide lahendamisel andsid „Eesti

elamumajanduse arengukavas 2003–2008“ planeeritud ja Sihtasutuse KredEx vahendusel

antud toetused munitsipaalelamuehituse arendamiseks. Tallinna linnavalitsuse kinnitusel olid

kõik Tallinna sundüürnike eluasemevajadused 2009. aastaks rahuldatud.

Üürilepingute jätkugarantiid võimaldasid pikendada üürilepinguid tagastatud eluruumides

kokkuvõttes kuni 13 aasta võrra.

8

Hilisemate seadusemuudatustega loodi erastamisvõimaluseta üürnikele ka muid võimalusi

soodustingimustel erastamisprotsessis osalemiseks, näiteks sätestati maareformi seaduses

võimalus osta piiratud enampakkumisel elamumaad. Ka muud riigi poolt pakutud võimalused

oma erastamisväärtpaberite ärakasutamiseks (aktsiate ja hüvitusfondi obligatsioonide müük)

kompenseerisid eluruumide erastamisel tekkinud ebavõrdsust.

Üürnike vajadusteks ei ole kohalikud omavalitsused ORFist juba aastaid toetust taotlenud,

kuna on rajatud üürimaju tagastatud majade üürnikele (vt tabel nr 2 ORFist raha eraldamiste

kohta) ning on rakendatud ka muid meetmeid. Käesoleva sätte kehtetuks tunnistamine ei ole

vastuolus põhiseadusega, kuna ei too kaasa riigieelarves rahaliste vahendite muutust, kehtiva

seadusega sätestatud abinõud tagastatud majade üürnikele on ammendunud.

Eelnõus on sätestatud ka alternatiiv, mille kohaselt välistatakse rahastamine ORFist, kuid

ülejäänud osas jäetakse õigused kehtima. Palume eelnõu kooskõlastusringi käigus avaldada

kohaliku omavalitsuse üksuste esindajatel arvamust, kumba sätet peaks eelistama.

Eelnõu §-ga 3 muudetakse erastamisseaduse § 291 lõiget 2 jättes esimesest lausest välja

lauseosa „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist, selles vahendite puudumisel aga

muudest“. Muudatusega arvatakse välja sättest erastamisväärtpaberite hüvitamine ORFist,

kuid jäetakse alles võimalus hüvitada erastamisväärtpaberitega seotud nõuded riigieelarve

vahenditest. Samas tõenäosus, et taolist hüvitamist edaspidi ette tuleb, on väike, kuna seaduse

alusel lõppes massiline hüvitamine 2012. aastal. Hetkel on ORFist Vabariigi Valitsuse

korraldusega selleks otstarbeks eraldatud vahendid olemas, mida saab vajaduse lõpuni

kasutada. Edaspidi tuleb vajadusel raha planeerida Rahandusministeeriumi eelarves.

Eelnõu §-ga 4 muudetakse maareformi seadust.

Maareformi seaduse § 23 lõike 31 neljandas lauses ja § 351 lõike 5 teises lauses asendatakse

sõnad „omandireformi reservfondist“ sõnaga „riigieelarvest“. Mõlema sätte puhul oli seni

kehtinud korra järgi ette nähtud kulude hüvitamine Vabariigi Valitsuse omandireformi

reservfondist.

Maareformi seaduse § 23 lõikes 31 juhul on tegemist pärandvara hoiumeetmete

rakendamisega ning maareformi seaduse § 351 lõikes 5 nähakse ette, et hoonestusõiguse

seadmisega kaasnevad kulud kaetakse omandireformi reservfondist. ORFi likvideerimisel

kaetakse needsamad kulud riigieelarvest. Pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks on

ORFist Rahandusministeeriumile raha eraldatud ning neid vahendeid saab sihtotstarbeliselt

ka edaspidi kasutada. Ka hoonestusõiguse seadmise kuludeks on Maa- ja Ruumiametile

ORFist raha eraldatud ning ka neid vahendeid saab edasi kasutada. Eraldatud vahendeid

peaks jaguma 2030. aastani. Edaspidi nähakse ette vaja minevad vahendid Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi haldusala Maa- ja Ruumiameti baaseelarvesse vastavalt

ORF kulude prognoosile (Lisa 1).

Maareformi seadust täiendatakse §ga 46 Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi

likvideerimine, milles sätestatakse seaduse rakendussätted. Kuna ELRKS tunnistatakse

kehtetuks, siis ORF-ga seonduvad rakenduslikud tegevused tuleb reguleerida muus seaduses.

ORFi laekub raha maareformi kaudu läbi maa erastamise, seetõttu on rakendussätted

maareformi seaduses.

Lõike 1 alusel erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse alusel moodustatud Vabariigi

Valitsuse omandireformi reservfond lõpetatakse 2025. aasta 31. detsembri seisuga ja selle

järele jäänud vahendid kantakse 2026. aastast riigieelarve tuludesse. Lõike 2 alusel

9

võimaldatakse enne seaduse jõustumist Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist

eraldatud rahalisi vahendeid kasutada selleks eraldatud sihtotstarbel kuni vastava tegevuse

lõpuni.

ELRKS võimaldas anda ORFist ka laenu. AS-le Estonian Air anti laenu kokku 37 miljonit

eurot. 2022.a laekus Estonian Airi pankrotimenetlusest tagasi ca 5,4 mln ja ülejäänud osa

laenust kanti lootusetuks (bilansist välja). 2023. a laekus ca 140 tuhat eurot ja 2024.a ca 99

tuhat eurot. Viimane laenumakse tuli oktoobris 2024 (99 tuhat eurot) selgitusega, et see on

viimane väljamakse pankrotimenetluses, seega rohkem selle laenuga seonduvalt vahendeid ei

laeku. Estonian Air kustutati äriregistrist oktoobris 2024.

Eelnõu §-ga 5 muudetakse õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja

kompenseerimise seadust.

Seaduse § 9 tunnistatakse kehtetuks. Paragrahv 9 alusel katab valla- või linnavalitsus vara

maksumuse määramisega seotud kulud riigi- või munitsipaalvara erastamisest laekunud ja

tema käsutusse jäävast rahast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kui nimetatud rahast ei

jätku, kaetakse kulud riigi- või munitsipaalvara erastamisest laekunud ja Vabariigi Valitsuse

käsutusse jäävast rahast. Nimetatud säte on kaotanud aktuaalsuse, kuna järele on jäänud

umbes 10 õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise menetlust, mis

tuleb lõpuni menetleda. Vara maksumuse määramisega seotud kulusid riik juba aastaid

praktiliselt ei hüvita. Vara maksumuse määramise reeglid on lihtsad ja kulu ei võta.

Õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seaduse § 4

lõike 1 alusel katab ekspertiisiga seotud kulud õigustatud subjekt ehk kompensatsiooni saaja.

Paragrahv 14 lõige 11 sõnastatakse uuesti. Sisuliselt jäetakse välja lauseosa „Vabariigi

Valitsuse omandireformi reservfondist, selles vahendite puudumisel aga muudest“. Sõnastuse

kohaselt: kui õigustatud subjektile ei ole sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtpäevaks

hüvitusväärtpaberit välja antud, makstakse talle määratud kompensatsioon välja rahas

riigieelarve vahenditest. Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsioonide

maksmiseks on ORFist Rahandusministeeriumile raha eraldatud ning nende vahendite

kasutamine jätkub kuni kõigi nõuete rahuldamiseni. Täpsem maksete tegemise kord on

Vabariigi Valitsuse 13. juuli 1993. a. määruse nr 216 “Õigusvastaselt võõrandatud vara eest

kompensatsiooni määramise kord”.

Paragrahvi 15 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, milles on viide kehtetuks tunnistatavale

seaduse §-le 9.

Analoogselt §-le 9 peetakse ka § 15 lõike 4 all silmas eelkõige kulusid, mis on seotud

kompenseerimise menetluses vara maksumuse määramisega, mida riik edaspidi ei hüvita.

Õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise protsess on praktiliselt lõppenud. Üldjuhul

on tegemist kohaliku omavalitsuse tööjõu kuluga, mida riik ka varasemalt pole hüvitanud.

Kõige suurem vara maksumuse määramisega seotud kulu on ekspertiisi tegemine, mille tasub

õigustatud subjekt § 4 lõike 1 alusel. Erisus on vaid, kui riik järelevalve menetluse käigus

tellib vara maksumuse määramise ekspertiisi, siis toimub ekspertiis riigi kulul. Taolise

ekspertiisi tellimine tänasel päeval ei ole enam aktuaalne, kuna protsess on vaibunud.

Kompensatsioonide väljamaksmine on sätestatud seaduse § 14 lõikes 11, mis sätestab

kompensatsiooni väljamaksmise riigieelarve vahenditest.

10

Eelnõu § 6 on jõustumissäte. Sellega sätestatakse, et käesolev seadus jõustub 1. jaanuaril

2026. Nimetatud tähtpäevast loetakse ORF likvideerituks. Otsuse kuupäev on kokku lepitud

Vabariigi Valitsuse 14. novembri 2024 kabinetinõupidamisel ning seotud 2026. aasta

riigieelarve jõustumisega. Alates 1. jaanuarist 2026 on ORF üldise riigieelarve osa ning raha

kasutamine toimub kooskõlas riigieelarve seaduse reeglitega.

3. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

4. Seaduse mõjud

ELRKSes nimetatud eesmärkidel ORFist raha eraldamiseks tegi otsused Vabariigi Valitsus

ning selliste otsustuskorras ettenähtud rahastamisvõimaluste lõpetamine kellegi õigustatud

ootusi ei kitsenda.

Kehtivas seaduses ja Vabariigi Valitsuse 27.08.1996. a määruses nr 221 „Vabariigi Valitsuse

omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra kinnitamine“ on üldisel

kujul määratletud sihtotstarbed, millistel ORF-i laekunud raha on lubatud kasutada. Osa neist

sihtotstarvetest on vastavuses ELRKS põhieesmärgiga ehk maa ja omandireformi

läbiviimisega seotud ja konkreetsete sätetega, ülejäänud on aga suures ulatuses vabalt

tõlgendatavad ning mõned ainult kaudselt või tinglikult seotud omandireformiga või on oma

aktuaalsuse omandireformi praegusel etapil kaotanud (vt allpool tabelis 6 ülevaade raha

eraldamist kohta 2018–2024). Kõik ERLKS sätestatud sihtotstarbed kaotatakse. Kulude

kandmine, mis oli otseselt ette nähtud seadusega, nähakse edaspidi ette riigieelarvest, v.a.

need otstarbed, mis on ammendunud ja edaspidi riigi poolt ei rahastata.

Tabel 6. 2018 – 2024 ORFist eraldamised teemade kaupa

Laekunud ORFi 2018-2024

40,85 miljonit eurot

Raha eraldamine ja kasutamine ORFist

2018 -2024

Raha kasutamise sihtotstarve

Eraldatud summa

õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja

kompenseerimise korraldamise ja omandireformi

uuringu läbiviimise kuludeks

273 878,00 €

aadressandmete korrastamiseks

1 432 138,00 €

autoveo-ettevõtjate tegevuslubade tasuta

ümbervahetamise kulude kompenseerimiseks

77 544,00 €

omandi- ja maareformi menetluste kohta

koostatud toimikute arhiveerimisega seotud

kuludeks ja kahju hüvitamiseks

117 819,60 €

riigile loovutatud korterite ülalpidamiskuludeks 192 013,00 €

projekti „Kahaneva rahvastikuga piirkondades

probleemsete korterelamute elanike

ümberasustamine ja kasutusest väljalangenud

1 381 476,00 €

11

korterelamute lammutamine“ läbiviimiseks

omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste

hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks,

restaureerimiseks ja taastamiseks

12 000 000,00 €

teadusuuringu „Omandireformi sotsiaalsed ja

õiguslikud mõjud“ läbiviimiseks

191 280,00 €

õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja

kompenseerimise korraldamise kuludeks

228 942,76 €

riigivara munitsipaliseerimise ja maareformi

elluviimisega seotud kulude katteks

4 705 586,00 €

maa korralist hindamist ettevalmistavateks

tegevusteks

3 056 979,00 €

õigusvastaselt võõrandatud vara eest

kompensatsioonide makseteks

430 000,00 €

elamumajanduse ümberkorraldamise üleriigilise

toetusmeetme käivitamiseks kohaliku

omavalitsuse üksustele ja asjaõigusseaduse § 126

alusel loovutatud vara ülalpidamise kuludeks

3 660 000,00 €

Kokku eraldatud 27 747 656,36 €

Käesolev seaduse eelnõu eelarvemenetlusele mõju ei avalda. Seadusega võetakse ära

Vabariigi Valitsuselt otsustusõigus eraldada raha seadusega sätestatud sihtotstarveteks

eelarvevälise otsustuse käigus. Edaspidi laekub erastamisest raha eelarvesse ning selle

kasutamine otsustatakse eelarvemenetluse käigus. Käesoleva seletuskirja lisaks on tabel,

milles on planeeritud varem eraldatud ORF vahendite ja RES-RE 26-29 ning tulevaste

perioodide täiendavate vahendite eelarve tegevuste läbiviimiseks. Vabariigi valitsuse otsuse

puntidesse tuleb lisada protokolliline otsus rahastuse kohta vastavalt tabelile/Lisale 1.

5. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Käesolev seadus ei too kaasa täiendavaid riigieelarvelisi kulusid. Kohalike omavalitsuste

tegevusi seaduse muudatus omandireformi mõttes ei puuduta, kuna ORFist rahastatavad

peamised tegevused on lõppenud. Toetusmeetmeid probleemsete korterite lahendamiseks

rahastatakse edaspidi ORF vahendite arvelt riigieelarvest. Seaduse muudatus täiendavaid

kulusid KOVidele ega riigile kaasa ei too. Samuti ei suurenda käesoleva seaduse eelnõu

vastuvõtmine riigieelarve tulusid, kuna ka ORF on olnud eelarve osa. Maa erastamisest

saadud tulu kajastatakse Maa- ja Ruumiameti aruandluses tuluna ning tulud laekuvad

riigikassasse Maa- ja Ruumiameti kontole. Selles ei muutu midagi. Siiani sai võetud need

tulud teadmiseks ja riigi netovarad ümber paigutatud kogunenud tulemist ORFi. Kõik riigi

tulud laekuvad riigile. Kui nende tulude arvel oli varem vaja netovarades (varad miinus

kohustised riigi bilansis) suurendada ORF reservi ja vähendada jaotamata tulemit, siis nüüd

seda pole vaja enam teha.

12

Riigieelarve positsiooni käesolev seaduse muutmine ei muuda.

6. Seaduse kooskõla Euroopa Liidu õigusega

Käesolev eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega.

7. Rakendusaktid

Eelnõu rakendamiseks tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a.

määrus nr 221 „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja

kasutamise korra kinnitamine“.

Muudetakse järgmiseid Vabariigi Valitsuse määruseid:

 Vabariigi Valitsuse 13. juuli 1993 määrus nr 216 „Õigusvastaselt võõrandatud vara

eest kompensatsiooni määramise kord“, sätestades sinna kompensatsiooni

väljamaksmise riigieelarve vahenditest Rahandusministeeriumi kaudu;

 Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993 määrus nr 36 „Õigusvastaselt võõrandatud vara

tagastamise kord“, sätestades varem ORFist kulude hüvitamise riigieelarvest;

 Vabariigi Valitsuse 5. juuni 2014. a määrust nr 74 „Maareformi käigus riigimaale

hoonestusõiguse seadmise ja selle käigus maa erastamise kord“ sätestatakse

hoonestusõiguse seadmisega seotud kulude kandmine riigieelarvest.

Kuna muudatused on väikesed ja neid on kirjeldatud juuresolevalt, siis ei ole seletuskirjale

lisatud rakendusaktide kavandeid.

8. Seaduse jõustumine

Seadus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2026. Jõustumise kuupäev on kokku lepitud

Vabariigi Valitsuse 14. novembri 2024 kabinetinõupidamisel ning on seotud 2026. aasta

riigieelarve jõustumisega. Alates 1. jaanuarist 2026 ei ole eraldi ORFi, vaid vastavad

vahendid on riigieelarve osa ning raha kasutamine toimub kooskõlas riigieelarve seaduse ja

teiste seadustega.

9. Eelnõu kooskõlastamine

Seaduseelnõu saadetakse kooskõlastamisele Justiits- ja Digiministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile,

Kliimaministeeriumile, Kultuuriministeeriumile õigusaktide eelnõude infosüsteemis EIS.

Seaduseelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Maa- ja Ruumiametile, ja Eesti Linnade ja

Valdade Liidule.

EELNÕU

Mai 2025

Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse kehtetuks

tunnistamise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seadus

§ 1. Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse kehtetuks tunnistamine

Erastamisest laekuva raha kasutamise seadus tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse muutmine

Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 121 lõiked 5, 7 ja 9 tunnistatakse kehtetuks.

Alternatiiv:

Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 121 lõikest 5 jäetakse välja teine lause;

2) paragrahvi 121 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Erastamisseaduse muutmine

Erastamisseaduse § 291 lõike 2 esimesest lauset jäetakse välja tekstiosa „Vabariigi Valitsuse

omandireformi reservfondist, selles vahendite puudumisel aga muudest“.

§ 4. Maareformi seaduse muutmine

Maareformi seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 23 lõike 31 neljandas lauses ja § 351 lõike 5 teises lauses asendatakse sõnad

„omandireformi reservfondist“ sõnaga „riigieelarvest“;

2) seadust täiendatakse paragrahviga 46 järgmises sõnastuses:

㤠46. Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi likvideerimine

(1) Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse alusel moodustatud Vabariigi Valitsuse

omandireformi reservfond lõpetatakse 2025. aasta 31. detsembri seisuga.

(2) Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist eraldatud rahalisi vahendeid võib

kasutada selleks eraldatud sihtotstarbel kuni vastava tegevuse lõpuni.

§ 5. Õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise

seaduse muutmine

Õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seaduses

tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 9 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 14 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“(11) Kui õigustatud subjektile ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtpäevaks

hüvitusväärtpaberit välja antud, makstakse talle määratud kompensatsioon välja rahas

riigieelarve vahenditest.”;

3) paragrahvi 15 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 6. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025

Algatab Vabariigi Valitsus …. ……… 2025. a

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Erastamisest laekuva raha

kasutamise seaduse kehtetuks

tunnistamise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu

Rahandusministeerium esitab ministeeriumidele kooskõlastamiseks ning Maa- ja

Ruumiametile ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule arvamuse avaldamisekserastamisest

laekuva raha kasutamise seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude

infosüsteemis (EIS). Lisaks saadame ülevaate ORF vahendite kasutamise prognoosi kohta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisa(d): 1.seaduse eelnõu kahel leheküljel;

2. seletuskiri kolmeteistkümnel leheküljel;

3. seletuskirja lisa ORF vahendite kasutamise prognoos

Annike Riibe 58851316

[email protected]

Meie 28.05.2025 nr 1.1-10.1/2504-1

2

/*Lisaadressaadid:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Kliimaministeerium

Kultuuriministeerium

Maa- ja Ruumiamet

Eesti Linnade ja Valdade Liit