Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010. a määruse nr 141 „Audiitortegevuse registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu

Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010. a määruse nr 141 „Audiitortegevuse registri asutamine ja

registri pidamise põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa

Kooskõlastustabel

I KOOSKÕLASTUSRINGI TAGASISIDE

Andmekaitse Inspektsioon Märkused nr 1– 12

Nr

Märkused

Arvestatud/

mittearvestatud/

selgitatud

RAM märkused

Andmekaitse Inspektsioon

1 Soovitame muuta kehtiva põhimääruse pealkirja

selliselt, et pealkirjast eemaldatakse tekstiosa

„asutamine ja registri pidamise“. Ühtlasi

soovitame vaadata üle põhimääruse § 1 ning

eemaldada sealt asutamist puudutav osa. Tegemist

on juba asutatud andmekoguga ning põhimääruse

eesmärk ongi reguleerida andmekogu pidamist.

Mittearvestatud Kooskõlastamiseks ja

arvamuse avaldamiseks

saadetud määruse muutmise

eelnõu on koostatud

direktiivi (EL) 2022/2464

mõnede sätete ülevõtmiseks,

millega märkus ei ole

seotud. Lisaks kuna

nimetatud direktiivi

ülevõtmise tähtaeg on

möödunud ning määruse

muutmiseks koostatud

eelnõu on mõnevõrra

kiireloomuline, siis on

Andmekaitse Inspektsioon

8. mail 2025 e-kirja teel

andnud RAM-ile nõusoleku

kooskõlastamisele saadetud

määruse eelnõu versiooniga

jätkamiseks.

Arvestame Andmekaitse

Inspektsiooni nõusolekus

välja toodud tingimust ning

võtame määruse muutmise

esitatud tähelepanekute osas

ette esimesel võimalusel.

2 Põhimääruse § 2 lõike 1 järgi on audiitortegevuse

register riiklik register. Selgitame, et kuni

31.12.2007 kehtinud andmekogude seadus nägi

ette andmekogude liigid, milleks oli riigi

põhiregister, riiklik register ja riigiasutuste

peetavad muud andmekogud. Avaliku teabe seadus

(AvTS) ei tunne aga mõistet „riiklik register“.

AvTS § 433 järgi asutatakse seadusega või selle

alusel antud õigusaktiga andmekogu. Lisaks, kuigi

sõna „register“ peetakse sõna „andmekogu“

Mittearvestatud Vt vastust märkusele nr 1.

sünonüümiks, soovitame siiski põhimääruses

kasutada läbivalt sõna „andmekogu“.

3 Põhimääruse § 3 lõigete 1 ja 2 järgi on andmekogu

vastutavaks töötlejaks Rahandusministeerium ja

volitatud töötlejaks Audiitorkogu. AvTS § 434

lõike 1 järgi korraldab andmekogu vastutav

töötleja andmekogu kasutusele võtmist, teenuste ja

andmete haldamist ning vastutab andmekogu

haldamise seaduslikkuse ja andmekogu

arendamise eest. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on

andmekogu vastutaval töötlejal õigus edasi

volitada andmekogu majutust ja andmete

töötlemist. Sama sätestab ka põhimääruse § 3 lõige

3, mille kohaselt on andmekogu vastutaval

töötlejal õigus nimetada teisi volitatud töötlejaid.

Siinjuures aga juhime tähelepanu sellel, et

audiitortegevuse seaduse (AudS) § 153 lõige 4

määrab andmekogu volitatud töötlejaks

Audiitorkogu, andmata andmekogu vastutavale

töötlejale õigust määrata põhimääruses teisi

volitatud töötlejaid. Seega laiendatakse madalama

taseme õigusaktiga kõrgema taseme õigusaktis

toodut.

Mittearvestatud Vt vastust märkusele nr 1.

4 Põhimääruse § 3 lõige 3 määrab vastutava ja

volitatud töötleja registripidajateks. Selgitame, et

AvTS ei tunne mõistet „registripidaja“. Tegemist

on ENSV riiklike registrite 2 (4) seaduse mõistega,

mille kohaselt registri andmete kogumine,

salvestamine, säilitamine, kontroll ja kasutamise

korraldamine tehakse ülesandeks ettevõttele,

asutusele või organisatsioonile, keda nimetatakse

registripidajaks. Ilmselt on sättega soovitud

määrata, et registris teevad erinevaid

andmetöötlustoiminguid nii vastutav kui volitatud

töötleja. Samas ei selgu põhimäärusest, milline on

vastutava ja volitatud töötleja vaheline tööjaotus ja

vastutus. Näiteks ei ole selge, kes milliseid

andmeid sisestab, parandab, muudab, kes haldab

kasutajaõigusi, kes vastab päringutele ja millises

osas, kellel on õigus andmeid kustutada. Kuigi

AudS § 4 järgi teevad Audiitorkogu juhatus ja

järelevalvenõukogu registritoiminguid ja

kasutavad registris olevaid andmeid, siis on

mõistlik vastavalt tegelikule tööjaotusele

kirjeldada põhimääruses, kes mida ja milliste

andmetega teeb ning mille eest vastutab.

Lisaks märgime, et kuna andmekogu sisaldab ka

isikuandmeid, siis nende töötlemisel võivad

Rahandusministeerium ja Audiitorkogu olla

kaasvastutavad töötlejad IKÜM1 mõistes. See aga

tähendab, et põhimääruses tuleks määrata kindlaks

Mittearvestatud Vt vastust märkusele nr 1.

ka IKÜM-st tulenevad vastutusvaldkonnad ehk kes

milliseid ülesandeid peab täitma, et andmete

töötlemine vastaks IKÜM-st tulenevatele

kohustustele. Eelkõige puudutab see

andmesubjekti õiguste kasutamist, s.t

põhimääruses määratakse kindlaks kontaktpunkt,

kuhu inimesed seoses oma isikuandmete

töötlemisega võivad pöörduda.

5 Põhimääruse § 4 järgi on andmekogusse kantud

andmetel informatiivne tähendus, õiguslik

tähendus on neil ainult seaduses sätestatud

ulatuses. Märgime, et kuigi AvTS seda nõuab, siis

on sellised sätted sisutühjad. Ilmselgelt lähtuvad

asutused oma töös andmekogusse kantud

andmetest, vastasel juhul oleks andmekogu

pidamine mõttetu. Nii on kohatu märkida

põhimääruses, et andmekogu andmetel on vaid

informatiivne või statistiline tähendus. Eristada

tuleks vaid need juhud, kus andmekogu andmetel

on kolmandate isikute suhtes konstitutiivne

tähendus.

Vt vastust märkusele nr 1.

6 Kehtiva põhimääruse § 5 lõike 1 järgi peetakse

andmekogu ühetasandilise digitaalse

andmekoguna. Selgitame, et varasemalt kehtinud

andmekogude seaduse § 35 punktis 3 oli sätestatud

kohustus reguleerida registri põhimääruses registri

ülesehitus ja registri pidamise organisatsiooniline

struktuur, andmete töötlemise kord eri tasanditel

ning andmete vahetamine ja võrdlemine eri

tasandite vahel. Kehtiva AvTS § 435 aga

andmekogu tehnilise ülesehituse detailset

sätestamist põhimäärustes ei nõua. Kuigi praktikas

kirjeldatakse kehtivates põhimäärustes andmekogu

eri tasandeid ka praegu, jääb enamasti selgusetuks,

mida andmekogu haldajad selle all tegelikult

mõtlevad. Seetõttu teeme ettepaneku kõnealune

säte põhimäärusest eemaldada. Sealjuures ka see

osas, mis puudutab andmekogu digitaalset

pidamist. AvTS § 431 sätestab, et andmekogu on

infosüsteem, infosüsteem on defineeritud

küberturvalisuse seaduses ja selle järgi kujutabki

infosüsteem endast digitaalsete andmete

automaatset töötlemist ehk tegemist on

mittevajaliku sättega.

Mittearvestatud Vt vastust märkusele nr 1.

7 Põhimääruse § 5 lõike 2 kohaselt esitavad

andmekogule andmeid audiitortegevuse seaduse

kohaselt registrile andmete esitamiseks kohustatud

isikud. Sätte teise lause kohaselt võivad andmeid

esitada ka muud isikud. Märgime, et AvTS § 435

lõike 1 järgi tuleb andmekogu põhimääruses muu

hulgas loetleda andmekogule andmeandjad koos

esitatava andmekoosseisuga. Sättes toodud lahtine

Mittearvestatud Vt vastust märkusele nr 1.

loetelu ei taga aga läbipaistvust andmekogus

toimuva andmetöötluse kohta, mistõttu palume

sätet muuta ning loetleda andmete allikad ning

andmed, mida andmekogule esitatakse.

8 Põhimääruse §-s 14 on sätestatud menetlustoimiku

koosseis. Nimetatud paragrahvi lõike 2 järgi

säilitatakse menetlustoimikus muud infot ja

dokumente, mis käivad registrisse kantud isiku

kohta. Juhime tähelepanu sellele, et AvTS § 435

lõike 1 järgi tuleb andmekogu põhimääruses

sätestada andmekogusse kogutavate andmete

koosseis. Andmekogude juhendis on inspektsioon

selgitanud, et põhimäärus peab sisaldama

ammendavat loetelu andmekogusse kogutavatest

andmetest. Seejuures peab loetelust selguma, kelle

kohta (s.o andmesubjektide kategooriad) neid

andmeid kogutakse. Kui andmekoosseis on väga

mahukas, võib loetelu esitada põhimääruse lisana.

Mittearvestatud Vt vastust märkusele nr 1.

9 Põhimääruse § 15 reguleerib andmete ristkasutust.

Sätte kohaselt on registri vastutaval ja volitatud

töötlejal lubatud seadusega või seaduse alusel

antud õigusaktiga talle pandud ülesannete

täitmiseks esitada päringuid teistesse riigi või

kohaliku omavalitsuse andmekogudesse ja saada

sealt andmeid. Esmalt selgitame, et varasemalt

kehtinud andmekogude seaduse § 12 reguleeris

andmete ristkasutust, kuid kehtiv AvTS

ristkasutuse mõistet ei tunne. Nagu punktis 7

selgitasime, siis tuleb andmekogu põhimääruses

sätestada andmekogule andmete andjad, mis

tähendab, et põhimääruses tuleb välja tuua need

andmekogud, asutused või isikud, kust

audiitortegevuse register andmeid saab ning

loetleda saadav andmekoosseis. Läbi selle

määratakse kindlaks ka see, millised on

andmekogu unikaalsed põhiandmed. Teiseks

märgime, et õigus teistelt isikutelt ja asutustelt

andmeid saada ei saa tuleneda andmekogu

põhimäärusest, vaid seaduse menetlusnormidest,

mis selle konkreetse asutuse tegevusele

kohalduvad. Selline säte on mitteregulatiivne ja

sisutühi, mistõttu soovitame põhimäärusest

eemaldada.

Mittearvestatud Vt vastust märkusele nr 1.

10 Põhimääruse § 17 reguleerib andmekogust

andmete väljastamist. Nimetatud sätte kohaselt

väljastatakse registrisse kantud avalikke andmeid

registri infosüsteemi vahendusel esitatud avalduse

alusel. Samas on reguleerimata

juurdepääsupiiranguga andmete väljastamine.

Samuti ei selgu põhimäärusest, kuidas toimub

andmete väljastamine arhiivist. Palume

põhimäärust selles osas täiendada.

Mittearvestatud Vt vastust märkusele nr 1.

11 Samuti puuduvad põhimääruses sätted andmetega

tehtavate toimingute logimise ja logide säilitamise

kohta. Põhimääruse §-st 19 nähtuvalt jääb igast

registrisse tehtud kandest jälg, kuid põhimäärusest

ei nähtu, kas andmekogusse tehtud päringud ja

muud andmetega tehtavad toimingud (nt

kustutamine) logitakse. Palume määrust selles osas

täiendada. Lisaks palume täiendada põhimääruse §

26 selliselt, et oleks selge, mis toimub arhiveeritud

andmetega pärast säilitamistähtaja lõppemist.

Mittearvestatud Vt vastust märkusele nr 1.

12 Samuti puuduvad põhimääruses sätted andmetega

tehtavate toimingute logimise ja logide säilitamise

kohta. Põhimääruse §-st 19 nähtuvalt jääb igast

registrisse tehtud kandest jälg, kuid põhimäärusest

ei nähtu, kas andmekogusse tehtud päringud ja

muud andmetega tehtavad toimingud (nt

kustutamine) logitakse. Palume määrust selles osas

täiendada. Lisaks palume täiendada põhimääruse §

26 selliselt, et oleks selge, mis toimub arhiveeritud

andmetega pärast säilitamistähtaja lõppemist.

Mittearvestatud Vt vastust märkusele nr 1.

VABARIIGI VALITSUS

EELNÕU

Mai 2025

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010. a

määruse nr 141 „Audiitortegevuse registri asutamine

ja registri pidamise põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse „Audiitortegevuse seaduse“ § 153 lõike 1 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010. a määruses nr 141 „Audiitortegevuse registri

asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „avaliku sektori siseaudiitori“ tekstiosaga

„, kolmanda riigi registreeritud vandeaudiitori“;

2) paragrahvi 8 lõike 1 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „kutse“ tekstiosaga „liik, selle“;

3) määrust täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses:

㤠81. Kolmanda riigi registreeritud vandeaudiitori andmed registrikaardil

(1) Kolmanda riigi registreeritud vandeaudiitori kohta kantakse registrikaardile vähemalt:

1) vandeaudiitori number või registrikood;

2) vandeaudiitori tegevusloa number, märge tegevusloa andmise ja kehtivuse kohta;

3) vandeaudiitori ees- ja perekonnanimi või ärinimi;

4) vandeaudiitori isikukood või sünniaeg ja elukoha või tegevuskoha aadress;

5) vandeaudiitori sidevahendite numbrid ja elektronposti aadress;

6) vandeaudiitori kutse liik või tegevusalad, kutse andja, selle andmise aeg ja riik;

7) vandeaudiitorile audiitortegevuse järelevalve nõukogu määratud kehtivad karistused ja

ettekirjutused;

8) vandeaudiitori registrist kustutamine.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud vandeaudiitori isikukoodi või sünniaja ja

elukoha aadressi andmed ei ole avalikud.“;

4) paragrahvi 11 lõike 1 punktis 9 asendatakse tekstiosa „osanike nimed“ tekstiosaga „omanike

nimed ja tegevuskoha aadressid“ vastavas käändes;

5) paragrahvi 11 lõike 1 punktis 11 asendatakse sõna „osanikuna“ sõnaga „omanikuna“.

Kristen Michal

Peaminister

Jürgen Ligi

Rahandusminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010. a määruse nr 141 „Audiitortegevuse

registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010. a määruse nr 141 „Audiitortegevuse registri

asutamine ja registri pidamise põhimäärus” muutmise määruse eelnõu (edaspidi määruse

eelnõu) on koostatud audiitortegevuse registrisse vandeaudiitori kohta kantavate andmete

täiendamiseks ja audiitorettevõtja kohta kantud andmete täpsustamiseks ning kolmanda

riigi registreeritud vandeaudiitori andmete audiitortegevuse registrisse kandmiseks.

Kuigi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2025/794, millega muudetakse

direktiive (EL) 2022/2464 ja (EL) 2024/1760 seoses kuupäevadega, millest alates peavad

liikmesriigid kohaldama teatavaid äriühingute kestlikkusaruandluse ja kestlikkusalase

hoolsuskohustuse nõudeid, lihtsustati kestlikkusaruandluse reegleid, ei ole plaani kaotada

aruannete auditeerimist ega kestlikkusvandeaudiitori institutsiooni. Kuna

audiitortegevuse register on riiklik register, millega tehakse avalikuks informatsioon

audiitorite kohta ja sealne info on aluseks riikliku järelevalve tegemiseks, tuleb

kestlikkusvandeaudiitorite lisandumisel igal juhul muuta ka registrisse kantavate andmete

koosseisu.

Määruse eelnõu kehtestatakse audiitortegevuse seaduse § 153 lõike 1 alusel.

Määruse eelnõu koostasid Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna

jurist Kersti Rahlin ([email protected], 5885 1391) ja rahandusteabe poliitika osakonna

nõunik Marika Taal ([email protected], 5885 1432), juriidilist kvaliteeti kontrollis

personali- ja õigusosakonna nõunik Agnes Peterson ([email protected], 5885 1301).

Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna

keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected]).

Määruse eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi

Valitsuse tegevusprogrammiga. Määruse eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 23.

septembri 2010. a määruse nr 141 „Audiitortegevuse registri asutamine ja registri

pidamise põhimäärus” redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 26.09.2017, 12.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Paragrahv 1 – punktis 1 sätestatakse kolmanda riigi vandeaudiitori kohta registrikaardi

avamine. Kehtiva määruse kohaselt avatakse registrikaart registrisse kantud

vandeaudiitori, atesteeritud siseaudiitori, avaliku sektori siseaudiitori ja audiitorettevõtja

kohta. Muudatuse kohaselt avatakse registrikaart ka kolmanda riigi vandeaudiitori kohta

juhul, kui ta registreeritakse audiitortegevuse registris. Audiitortegevuse register on

riiklik register, mis sisaldab informatsiooni audiitortegevuse valdkonda kuuluvate isikute

ja nende tegevuse kohta.

Punktis 2 sätestatakse audiitortegevuse registris vandeaudiitori registrikaardi andmete

täiendamine. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464 (ELT L 322,

16.12.2022, lk 15–80) (edaspidi direktiiv 2022/2464), millega muudetakse määrust (EL)

nr 537/2014 (ELT L 158, 27.5.2014, lk 77–112), direktiivi 2004/109/EÜ (ELT L 390,

31.12.2004, lk 38–57), direktiivi 2006/43/EÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 87–107) ja

direktiivi 2013/34/EL (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19–76) seoses äriühingute

kestlikkusaruandlusega (edaspidi direktiiv (EL) 2022/2464) artikli 3 lõike 11 kohaselt

peab avalik register sisaldama muuhulgas audiitorühingus töötavate või sellega partnerina

või muul viisil seotud vandeaudiitori nime ja registreerimisnumbrit ning märget selle

kohta, kas ta on tunnustatud ka kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli tegijana. Seetõttu

lisatakse audiitortegevuse registrisse vandeaudiitori registrikaardile andmed

vandeaudiitori kutse liigi (finantsvandeaudiitor, kestlikkusvandeaudiitor või mõlemad)

kohta.

Punktis 3 esitatakse audiitortegevuse registrisse kantavate kolmanda riigi registreeritud

vandeaudiitori andmete loetelu. Audiitortegevuse seaduse §-s 11 on sätestatud kolmanda

riigi registreeritud vandeaudiitori mõiste. Kolmanda riigi registreeritud vandeaudiitor

erineb audiitortegevuse seaduse §-s 3 sätestatud vandeaudiitorist ning tema

audiitortegevuse registrisse kantavatest andmetest peab selgelt nähtuma, et tegemist on

kolmanda riigi vandeaudiitoriga. Seetõttu lisatakse audiitortegevuse registrisse eraldi

kolmanda riigi vandeaudiitori registrikaart ning loetletakse sellele kantavad andmed.

Sellega täidetakse direktiivi 2022/2464 artikli 3 punktis 11c sätestatud kolmanda riigi

vandeaudiitori kutse liigi audiitortegevuse registri registrikaardile kandmise kohustus.

Samuti täidetakse sellega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ (ELT L

157, 9.6.2006, lk 87–107) (edaspidi direktiiv 2006/43), mis käsitleb raamatupidamise

aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega

muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse

kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ, artikli 16 lõikes 2 sätestatud kolmanda riigi

vandeaudiitori audiitortegevuse registrisse kandmise kohustus.

Samuti sätestatakse asjaolu, et kolmanda riigi registreeritud vandeaudiitori isikukood või

sünniaeg ja elukoha aadress ei ole avalikud andmed. Selline piirang on eraelu

puutumatuse kaitse aspektist lähtuvalt sätestatud ka vandeaudiitori samadele andmetele.

Punktides 4 ja 5 täpsustatakse audiitorettevõtja andmeid registrikaardil. Kuna

audiitorettevõtja äriühingu liigiks võib olla peale osaühingu ka muu juriidiline isik (nt

aktsiaselts), siis ei ole põhjendatud vaid osanike nimede ja nende vandeaudiitori numbrite

audiitortegevuse registrisse kandmisega. Samasugused andmed tuleb registrisse kanda

kõikide audiitorettevõtjate kohta olenemata äriühingu liigist. Audiitorettevõtja andmete

täiendamine omanike tegevuskoha aadressidega on sätestatud ka direktiivi 2006/43 artikli

17 lõike 1 punktis f.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/43/EL, mis on

vastu võetud 17. mail 2006 ning mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja

konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit. Eelnõu on koostatud direktiivi (EL) nr

2022/2464, artikli 3 punktis 11c sätestatud kohustuste ülevõtmiseks.

4. Määruse mõjud

Määruse rakendamisest eeldatavasti tulenevad mõjud on kaardistatud järgmiselt (HÕNTE

§ 46 lõige 1):

1) sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju: puudub;

2) mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele: puudub;

3) mõju majandusele: puudub;

4) mõju elu- ja looduskeskkonnale: puudub;

5) mõju regionaalarengule: puudub;

6) mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele: puudub.

Määrusega muudetakse riigi infosüsteemi kuuluvasse andmekogusse ametliku

nimetusega „Audiitortegevuse register“ vandeaudiitorite, audiitorettevõtjate ja

kolmandate riikide vandeaudiitorite kohta kantavate andmete koosseisu. Määruse

eelnõuga puudutatud sihtrühma kuuluvad kestlikkusvandeaudiitorid ja kolmanda riigi

vandeaudiitorid, kes kohustuvad esitama audiitortegevuse registrile määruse eelnõus

sätestatud andmeid. 2025. a veebruari seisuga on Eestis 97 kestlikkusvandeaudiitorit ja

kolmanda riigi registreeritud vandeaudiitoreid Eestis ei ole. Audiitorettevõtja äriühingu

liigi kohta andmete täpsustamine ei too kaasa registrisse kantud audiitorettevõtjatele

täiendavaid kohustusi, vaid see lahendatakse nimetatud andmekogu tehnilise lahenduse

teel. Sihtrühma kuulub ka Registrite ja Infosüsteemide Keskus, kes teeb audiitortegevuse

registrist päringuid audiitorettevõtjate ning vandeaudiitorite osas majandusaasta

aruandele ligipääsu andmisel aruande ülevaatamiseks ning vandeaudiitori aruande

lisamiseks. Olemasolevat päringut tuleb täiendada kestlikkusvandeaudiitori kutse

pärimisega juba olemasoleva finantsvandeaudiitori kutse pärimisele. Muudatuste

tegemisega kaasneb ühekordne töökoormuse kasv.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Eelnõu määrusena jõustumisega kaasneb riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu ametliku

nimetusega „Audiitortegevuse register“ arendusvajadus, mille kulud on ligikaudu 40 000

eurot. Nimetatud kulu kannab Rahandusministeerium. Eelnõu jõustumisega seotud

eeldatavad tulud puuduvad.

6. Määruse jõustumine

Määrus on kavandatud jõustuma üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile ning Andmekaitse

Inspektsioonile. Märkuste tabel on lisatud seletuskirjale.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

Vabariigi Valitsuse 23. septembri

2010. a määruse nr 141

„Audiitortegevuse registri

asutamine ja registri pidamise

põhimäärus“ muutmise määruse

eelnõu

Austatud proua/härra Perekonnanimi või ametinimetus

Saadame Vabariigi Valitsuse istungile esitamiseks Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010

määruse nr 141 „Audiitortegevuse registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“

muutmise määruse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. Eelnõu

2. Seletuskiri

Kersti Rahlin 5885 1391

[email protected]

Meie 28.05.2025 nr 1.1-10.1/2499-1