Eelnõu tagasiside

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Kliimaministeerium

[email protected]

Majandus- ja taristuministri 3.

märtsi 2023. a määruse nr 13

„Korterelamute energiatõhususe

toetuse tingimused“ muutmine

Austatud härra Leis

Rahandusministeerium kooskõlastab majandus- ja taristuministri 3. märtsi 2023. a määruse nr

13 „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ muutmise eelnõu märkustega.

Seirekomisjoni kirjaliku koosoleku tulemus

1. Vastavalt „Ühtekuuluvuspoliitika Fondide 20212027 rakenduskava seirekomisjoni

töökorra“ punktidele 1.2-1.4 ning 10.1 toimus 14-20.05.25 seirekomisjoni kirjalik

koosolek, kus kiideti heaks majandus- ja taristuministri 3. märtsi 2023. a määruse nr

13 „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ muudatustega lisatud

valikukriteeriumid ning loeti ette nähtud valikukriteeriumid ja -metoodika sobivaks

ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikliga 73 kooskõlas

olevaks.

Seirekomisjoni heakskiit oli vajalik, kuna määruse muudatusega soovitakse kehtestada

valikukriteeriumid ja metoodika, mis erinevad seirekomisjoni poolt kinnitatud

läbivatest valikukriteeriumidest ja metoodikast (lisatakse täiendavaid kriteeriume ning

muutub taotluste menetlemise protsess ja hindamise metoodika).

Rahandusministeeriumi kommentaarid

2. Eelnõu punkti 3 kohaselt täiendatakse §-i 2 lõigete 2 ja 3 sissejuhatavad lauseosad

pärast sõna „andmine“ sõnaga „struktuurivahenditest“, uuteks sõnastusteks vastavalt:

„Toetuse andmine struktuurivahenditest panustab järgmiste meetmete nimekirjas

sätestatud väljundnäitajate/tulemusnäitajate saavutamisse“. Leiame, et sellised

sõnastused seavad kohustuse eelnõus loetletud väljund- ja tulemusnäitajate

kasutamiseks vaid struktuurivahenditest toetuse andmisel, aga mitte Euroopa Liidus

Teie 07.05.2025 nr 1-

4/25/2152,KLIM/25-

0495/-1K

Meie 28.05.2025 nr 1.1-11/2201-2

2

kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute kauplemise vahenditest toetuse

andmisel. Teeme ettepaneku sõnastust laiendada ning kustutada näitajate punktides

viited struktuurivahenditele ja meetmete nimekirjale, et näitajad kohalduksid toetuse

taotlemisele allikast sõltumatult. Teeme ettepaneku sõnastada §-i 2 lõike 2

sissejuhatav osa „Toetuse andmine panustab järgmiste väljundnäitajate saavutamisse“

ning lõige 3 sissejuhatav osa „Toetuse andmine panustab järgmiste tulemusnäitajate

saavutamisse“. Palume seletuskirja lisada selgitus, et meetmete nimekirja

sihttasemetesse panustavad vaid struktuuritoetustest rahastatud projektid.

3. Euroopa Komisjonile 28. märtsil 2025. a esitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskavas 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) muudatuse ja selle käigus

uuendatud eelarveperioodi 2021–2027 näitajate metoodika kohaselt on kavas määruse

§-i 3 lõikes 3 sätestatud tulemusnäitajate arvutamisel üle minna energiaarvutusel

põhineva energiamärgise (edaspidi ETA) andmetele. Praktikas tähendab see, et

näitajate siht- ja saavutustase projektis ühtivad ning mõõdetud energiatarbel põhinev

energiamärgis (KEK) ei ole §-i 3 lõike 3 tulemusnäitajate arvutamisel enam vajalik.

Samuti on kokku lepitud, et kuludest sõltumatu rahastamise mudelile üleminekul

raporteeritakse Euroopa Komisjonile tulemusena just arvutuslikku CO2 vähenemist.

Eelnõule lisatud detailne korterelamute rekonstrueerimismeetmete CO2 heitkoguste ja

primaarenergia kasutuse arvutusmetoodika näeb aga jätkuvalt ette saavutatud

väärtuste raporteerimise rekonstrueerimisele järgneva kalendriaasta andmete alusel

esitatava mõõdetud energiatarbel põhinevale energiamärgisele (edaspidi KEK)

tuginedes. Eelnõu mitteametlikul kooskõlastamisel selgitas kliimaministeerium, et

mõõdetud andmed ning nende alusel hoonele väljastatud energiamärgis on vajalik

Riikliku energia- ja kliimakava aruandluse jaoks, mitte eelnõus sätestatud

tulemusnäitajate raporteerimiseks. Palume täiendada detailset arvutusmetoodikat, et

oleks üheselt selge, milliste tulemusnäitajate saavutustase arvutatakse ETA alusel ning

millises aruandluses raporteeritakse tulemusi KEK andmetele tuginedes.

4. Eelnõu seletuskirjas lk 9 on kirjas: „Kliimaministeerium teeb RES lisas 5 toodud

meetmete jaotuse muutmise ettepaneku – 2027. aastaks kavandatud vahendite

kasutuselevõtt 2026. aastal Kliimaministeeriumi väljamaksmata vahendite arvelt,

Rahandusministeeriumile RES 2026-2029 protsessi käigus“. Palume lause

seletuskirjast välja võtta, õigusakti eelnõu seletuskiri ei ole vastava ettepaneku

esitamiseks kohane koht.

5. Palume seletuskirjas lk 9 olevad eelarve summad üle kontrollida, sh 2025. aastasse

planeeritud summad ning selguse eesmärgil lisada, mille eelarveid on mõeldud ning

millistest rahastusallikatest.

6. Palume korrigeerida seletuskirjas lk 9 olev lause: „Meedet rakendatakse ÜSM artikli

95 kuludest sõltumatu rahastamise põhimõttel ja ühendmääruse § 47 lõike 1 alusel“.

Eesti on Euroopa Komisjonile 28. märtsil 2025. a esitanud vastava rakenduskava

muudatuse, kuid Euroopa Komisjon ei ole muudatust kinnitanud.

3

7. Palume eelnõus ning seletuskirjas läbivalt korrigeerida ning kasutada korrektset viidet

Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute kauplemise süsteemile.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Merlin Sepp 5854 4274

[email protected]