Vabariigi Valitsuse arvamus liikluskindlustuse seaduse muutmise seadus eelnõu (631 SE) kohta

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikogu majanduskomisjon

[email protected]

Vabariigi Valitsuse arvamus liikluskindlustuse

seaduse muutmise seadus eelnõu (631 SE) kohta

Riigikogu edastas Vabariigi Valitsusele arvamuse andmiseks Eesti Keskerakonna fraktsiooni

algatatud liikluskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (631 SE). Eelnõu eesmärgiks

on muuta liikluskindlustuse seadust selliselt, et liikluskindlustusega oleksid kindlustatud ka

sellised kergliikurid, mis kuuluvad rendiettevõttele ja seda sõltumata nende kaalust ja kiirusest

ning tingimusel, et ettevõttele kuulub üle kümne liikluses kasutatava kergliikuri.

Vabariigi Valitsus arutas eelnõu 15. mai 2025 istungil, tuginedes Rahandusministeeriumi

arvamusele. Valitsus otsustas eelnõu mitte toetada. Otsuse tegemise kaalutlused olid

järgmised:

Eelnõuga täiendatav liikluskindlustuse seaduse § 4 jõustus kehtivas sõnastuses 2024. aasta 1.

detsembril. Selle muutmise tingis Euroopa Liidu direktiiv 2021/2118 (edaspidi direktiiv),

mille kohaselt laienes liikluskindlustus Euroopa Liidus ka kiirematele ja raskematele mootori

jõul liikuvatele kergliikuritele. Liikluskindlustuse seaduse § 4 lõike 1 punktis 5 toodud kaalu

ja kiiruse kriteeriumid on vastavuses direktiivis sätestatud sõiduki definitsiooniga.

Direktiivi põhjenduspunkt 6 selgitab direktiivis sõiduki kaalu ja kiiruse kriteeriumide

sätestamist. Esitatud argumentatsiooni kohaselt on mõned sõidukid teistest väiksemad,

mistõttu võimalus, et need põhjustavad olulist isiku- või varakahju, on teiste sõidukitega

võrreldes väiksem. Nende lisamine direktiivi kohaldamisalasse oleks direktiivi koostajate

hinnangul ebaproportsionaalne ega oleks tulevikukindel. Lisaks takistaks nende hõlmamine

uuemate, mitte üksnes mehhaanilise jõuallikaga sõidukite (näiteks elektrijalgrattad)

kasutuselevõttu ja takistaks innovatsiooni. Direktiivi koostajate hinnangul puudusid direktiivi

ettevalmistamise ajal piisavad tõendid selle kohta, et need väiksemad sõidukid võiksid

põhjustada kahjustatud isikutega õnnetusi samal määral nagu muud sõidukid, nt autod või

veoautod.

Samas ütleb direktiivi põhjenduspunkt 4, et kuigi direktiivi kohaldamisalast tuleks välja jätta

kerged elektrisõidukid, mis ei kuulu „sõiduki“ mõiste alla, siis ei tohiks direktiiv teisalt

kuidagi takistada liikmesriike nõudmast liikmesriigi õiguse alusel ja tema poolt kehtestatud

tingimustel liikluskindlustust mis tahes maismaal kasutatava mootoriga varustatud sõiduki

puhul, mis ei kuulu kõnealuse direktiivi mõiste „sõiduk“ alla ja mille puhul seetõttu kõnealuse

direktiiviga sellist kindlustust ei nõuta.

Teie 15.05.2025 nr RIIGIKOGU/25-

0408/-3T

Meie 28.05.2025 nr 1.1-11/2328-2

2

Seega on tõepoolest direktiivist lähtuvalt liikmesriikidel õigus nõuda kohustusliku

liikluskindlustuse sõlmimist ka selliste sõidukite puhul, mis direktiivi kohaldumisalasse

muidu ei kuulu, sh ka algatatud eelnõus sätestatud kergliikurite rentimisega tegelevatelt

ettevõtetelt.

Direktiivi ülevõtva eelnõu ettevalmistamisel otsustati, et kuivõrd tavapäraste sõidukite kõrval

on kergliikurite kindlustamine liikluskindlustusega uus etapp liikluskindlustuse valdkonnas,

siis esialgu võetakse direktiiv Eesti õigusesse üle selle minimaalses nõutavas ulatuses ehk siis

rakendades kaalu ja kiiruse parameetreid täpselt selliselt, nagu need direktiivis on sätestatud.

Alternatiivina oli kaalumisel ka lahendus nõuda direktiivist rangemat kergliikurite

kindlustamist laiendades seda kõikidele renditavatele elektritõukeratastele, kuid sellest

loobuti just põhjusel, et tervikuna on sellist tüüpi sõidukite kindlustamine uudne ja vajab

kõigilt osapooltelt kohanemist ning lisaks järgis see otsus ka üldist hoiakut mitte võtta

Euroopa Liidu õigust üle rangemalt.

Kehtivaid liikluskindlustuse lepinguid, mis on sõlmitud elektritõukeratta suhtes, on selle aasta

mai seisuga ca 2000. Võib eeldada, et see number on kasvutrendis, kuna selliste sõidukite

kasutamine on Eesti kliimas tugevalt hooajaline. Uus regulatsioon on olnud jõus viis kuud ja

selle aja jooksul ei ole kindlustatud elektritõukeratta või muu kergliikuriga põhjustatud ühtegi

kahju (kindlustusele pole esitatud ühtegi nõuet).

Eeltoodud kaalutlustel leiab Vabariigi Valitsus, et on liiga vara minna hiljuti jõustunud

regulatsiooni muutma, ootamata ära selle muutuse mõju ja praktilise kogemuse. Leiame, et

järelhinnangu koos võimalike muudatusettepanekutega kergliikurite kindlustust puudutava

regulatsiooni toimivusele võiks anda siis, kui see on olnud jõus vähemalt aasta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Siiri Tõniste 5885 1466

[email protected]