Lennuliiklusteeninduse AS 2024. aasta majandusaasta aruande ja omaniku ootuste kinnitamine ning audiitori nimetamine

KPMG Baltics OÜ Ahtri tn 4 Tallinn 10151 Estonia

Telephone +372 6 268 700 Fax +372 6 268 777 Internet www.kpmg.ee

KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a

member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. Reg no 10096082.

Lennuliiklusteeninduse AS Kanali põik 3 Rae küla, Rae vald 10112 Harjumaa 28. märts 2025 Käesolevaga kinnitame nõusolekut audiitorühingu KPMG Baltics OÜ (registrikood 10096082;

aadress: Ahtri tn 4, 10151 Tallinn; tegevusluba nr. 17) nimetamiseks Lennuliiklusteeninduse AS

(registrikood 10341618) audiitoriks.

Juhtivaudiitoriks pakume Indrek Alliksaar (isikukood 37404020281, vandeaudiitori tegevusloa nr

446).

Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Alliksaar Juhatuse liige

LENNULIIKLUSTEENINDUSE AKTSIASELTSI NÕUKOGU ARUANNE 2024. MAJANDUSAASTA ARUANDE KOHTA ESITAMISEKS ÜLDKOOSOLEKULE

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 2

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi nõukogukoosseis 31.12.2024. a: Kuldar Väärsi (esimees), Sven Kirsipuu ja Taivo Linnamägi.

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi auditikomitee koosseis 31.12.2024. a:

Sven Kirsipuu (esimees), Andres Uusma, Taivo Linnamägi. 2024. aastal toimus üks korraline üldkoosolek, seitse (7) nõukogu ja neli (4) auditikomitee koosolekut.

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 3

NÕUKOGU HINNANG 2024. MAJANDUSAASTA TULEMUSTELE

Nõukogu hindab juhatuse (juhatuse esimees Ivar Värk, juhatuse liikmed Meelis Kruusmann ja Mihkel Haug) tööd väga heaks ning kiidab heaks ja saadab üldkoosolekule kinnitamiseks juhatuse esitatud ja KPMG Baltics OÜ auditeeritud Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruande.

Ootused äriühingule

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi (edaspidi: Lennuliiklusteenindus või ettevõte) kõige tähtsam eesmärk on aeronavigatsiooniteenuste osutamine. Majandustegevuses lähtub Lennuliiklusteenindus vastutustundliku ettevõtte põhimõtetest, panustades keskkonnakaitsesse, ühiskonna arengusse ja Eesti lennunduse jätkusuutlikusse.

Nõukogu ja auditikomitee tegevus

• Nõukogu koosolekud (nr 186–192) toimusid: • 12.01.2024; 05.02.2024; 01.03.2024; 10.06.2024; 30.08.2024; 12.11.2024; 02.12.2023. • Auditikomitee koosolekud (nr 92–95) toimusid: • 09.02.2024; 03.04.2024; 23.08.2024; 09.12.2024.

Nõukogu olulisemad otsused

Hinnati 2024. majandusaasta tegevuse ja ettevõtte tulemuste vastavust strateegia, omaniku ootuste dokumendi ja tulemuslikkuse plaani eesmärkidele:

• otsustati kiita heaks eelnenud majandusaasta aruanne; • hinnati eelnenud aasta ettevõtte finants- ja tegevuseesmärke ning otsustati maksta juhatuse

liikmetele tulemustasu vastavalt lepingus ettenähtule, võttes sealjuures arvesse 2023. aasta eesmärkide saavutamist ja majandustulemusi:

• kinnitati 2024. aasta ettevõtte finants- ja tegevuseesmärgid ning neist tulenevad juhatuse töö hindamise alused;

• otsustati pikendada auditikomitee liikmete Taivo Linnamägi, Andres Uusmaa ja Sven Kirsipuu lepinguid tulenevalt nende tähtaegade lõppemisest;

• paluti juhatuse esimehel koostada visioonidokument ja seda toetav tegevuskava aastateks 2024-2027, kus välja tuua milliseid tegevusi peab EANS ellu viima, et muutuda Eesti lennunduse eestvedajaks ning olla ka regioonis valdkonna innovatsiooni mootoriks.

• otsustati pikendada juhatuse esimehe Ivar Värk-i ja juhatuse liikme Meelis Kruusmann-i teenistuslepinguid alates nende lõppemisest 3 aastat ja seda, et juhatuse liikme Mihkel Haug`i lepingu arutelu toimub selle lõppemise eelselt aastal 2026.

• otsustati ajutiselt peatada digitornide arendamine Kärdlasse ja Pärnusse, ning paluti juhatusel koostada analüüs, mis võtaks arvesse Eesti regionaallennuväljad (4) ja Tallinna lennuvälja ning tooks välja lahendused, mis tagaks teenuse osutamise nendes asukohtades 15 aasta lõikes kõige optimaalsemalt.

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 4

• kinnitati perioodi 2025-2029 Strateegia ja seda toetav Äriplaan; • kinnitati 2025. aasta eelarve planeerimise alused; • kinnitati eelarve 2025. aastaks.

Kõikide otsuste tegemisel võeti arvesse Ukrainas toimuvast sõjast tulenevat mõju lennundusele tervikuna ning ettevõtte toimimisele. Pikaajalist strateegiat silmas pidades otsustati jätkata peamiste arendusprojektiga, mis on omanikule olulistena kajastatud ka omaniku ootuste dokumendis.

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 5

TULEMUSED

Strateegilised eesmärgid

Lennuliiklusteeninduse nõukogu jälgis oma koosolekutel strateegiaperioodiks 2020–2024 püstitatud eesmärkide täitmist. Strateegiliste eesmärkide valdkonnad:

• lennuohutuse taseme tagamine ja tõstmine; • ühtse Euroopa taeva (Single European Sky) algatuse eesmärkide elluviimine; • nõudlusele vastava läbilaskevõime tagamine; • jätkusuutlik areng; • uute ärilahenduste loomine Lennuliiklusteeninduse tegevuse laiendamiseks; • optimaalne arv pühendunud ja kompetentseid inimesi; • süsteemne aeronavigatsioonilise teeninduse valdkonna korraldamine ja koostöövõrgustiku

arendamine.

Eesmärkide täitmine on nõukogu hinnangul vastavuses tegevuskavadega.

Majandustulemused

Ettevõtte igapäevategevust ja majandustulemust mõjutasid jätkuvalt märgatavalt Ukrainas toimuv sõda ning sellest tulenevad Euroopa Liidu ja Venemaa vastastikku kehtestatud sanktsioonid ning ulatuslikud õhuruumi piirangud.

Ettevõtte äritulu koosneb müügitulust (tulu aeronavigatsiooniteenuste osutamisest) ja muust äritulust. Ettevõtte põhitegevuse tulu marsruudi- ja terminalinavigatsioonitasudest katab sealhulgas riigi kantud kulu aeronavigatsiooniteenuste osutamiseks.

• Lennuliiklusteeninduse 2024. aasta äritulu kokku oli 31,2 miljonit eurot (2023: 18,3 miljonit eurot), ettevõtte 2024. aasta müügitulu oli sealjuures 30,9 miljonit eurot (2022: 17,9 miljonit eurot);

• Puhaskasum kasvas 2024. aastal 6,4 miljoni euroni, aasta varem oli puhaskasumi asemel puhaskahjumiks samal perioodil 3,1 miljonit eurot.

• Teenindasime 2024. aastal Eestis 13% rohkem lende kui eelneval aastal, mis on märkimisväärne kasv, kuid võrreldes kriisieelse 2019. aastaga teenindasime veerandi võrra vähem lende.

• Marsruudinavigatsiooniteenuse müügitulu moodustab peamise osa müügitulust, 2024. aastal 91% ja terminali navigatsiooniteenuse müügitulu 9%. Navigatsiooniteenuste tulu teeniti 2024. aastal 13,1 miljoni võrra enam, marsruudinavigatsiooniteenuse tulu teeniti 2024. aastal 75% enam ning terminali navigatsiooniteenuse müügitulu suurenes 54% võrreldes eelmise aastaga.

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 6

Tegevus likviidsuse parandamiseks

21. mai 2024 otsustas aktsionäride üldkoosolek kinnitada 2023. aasta majandusaasta aruande ja tegi ettepaneku katta 2023. majandusaasta kahjum eelmiste aastate jaotamata kasumi arvelt ning vähendades reservkapitali ja ülekurssi.

Omaniku ootused

Viimati uuendati ettevõttele püstitatud omanike ootusi aastal 2022.

Nõukogu hinnangul on 2024. aastaks püstitatud eesmärgid olulises osas täidetud.

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 7

JÄRELEVALVE

Auditid

2024. aastal viidi ettevõttes läbi järgmised välisauditid:

• 2023 majandusaasta aruande lõppaudit – I kvartal, KPMG Baltics OÜ; • Transpordiameti audit määruse (340/2015) nõuded – 04.2024, Transpordiamet. • ISO 9001:2015 kvaliteedijuhtimissüsteemi audit – 05.2024, Bureau Veritas OÜ; • Transpordiameti audit määruse (373/2017) nõuded – 11.2024, Transpordiamet. • Riigi Infosüsteemi Ameti korraldatud ja Clarified Security läbi viidud Purple Team

turvatestimine - november-detsember 2024. Eesmärk oli purple teaming metoodikaga turvatestimise kaudu hinnata Lennuliiklusteeninduse AS küberturvalisust, tuvastada nõrkusi ning tõsta töötajate praktilisi oskusi küberründe tõrjumisel.

Sponsorlus

Nõukogu lähtus oma otsuste tegemisel Lennuliiklusteeninduse toetuste maksmise ja annetuste tegemise korrast ja riigivaraseadusest ning leidis, et ettevõtte viimase kolme eelneva majandusaasta tulemused ei võimalda maksta toetusi.

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 8

JUHTORGANID JA TÖÖTASUD

Nõukogu- ja auditikomitee liikmetele maksti aasta jooksul tasudena eurodes:

kokku nõukogu auditikomitee

Andres Uusma 500 0 500

Kuldar Väärsi 12 000 12 000 0

Sven Kirsipuu 6 750 6 000 750

Taivo Linnamägi 6 500 6 000 500

25 750 24 000 1 750

Aruandeaastal juhtorganid 2024. aastal.

Nõukogu koosseis 2024. aastal:

Nõukogu liikmed 01.01–31.12.24:

• Kuldar Väärsi • Andres Uusma • Sven Kirsipuu

Auditikomitee koosseis 01.01–31.12.24:

• Sven Kirsipuu (auditikomitee esimees) • Andres Uusma • Taivo Linnamägi

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 9

Juhatuse koosseis ja tasud 2024. aastal

Aruandeaastal maksti juhatuse liikmetele juhatuse liikme tasuna ja lisatasudena eurodes:

• juhatuse esimees Ivar Värk 01.01.2024–31.12.2024 – 138 969,45; • juhatuse liige Meelis Kruusmann 01.01.2024–31.12.2024 – 124 913,10. • juhatuse liige Mihkel Haug 01.01.2024–31.12.2024 – 108 041,03;

Dividendide maksmise ettepanek

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta kasum on 6 392 447 eurot.

Juhatus teeb üldkoosolekule ettepaneku katta Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi kahjum järgmiselt:

• kanda 2024. majandusaasta kasum 6 392 447 eurot eelmiste perioodide jaotamata kasumiks: • moodustada eelmiste perioodide jaotamata kasumist reservkapital summas 319 622 eurot; • maksta eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt dividendidena välja 4 736 804 eurot.

Makstes omanikule 4 736 804 eurot dividende tekib ettevõttel tulumaksu kohustus 1 336 022 euro ulatuses, mis kajastub 2025. aasta majandusaasta koondkasumiaruandes.

Ettevõtte nõukogu on seisukohal, et ettevõtte juhatus on täitnud temale pandud kohustused. Nõukogult juhatusele seatud eesmärk on lennuohutuse tagamine ja teenuse kvaliteedi hoidmine, ettevõtte jätkusuutlik ja vastutustundlik arendamine ning efektiivsuse jätkuv kasvatamine.

Ettevõtte nõukogu kiidab heaks juhatuse koostatud 2024. aasta majandusaasta aruande.

Kuldar Väärsi

Nõukogu esimees

AINUAKTSIONÄRI OTSUS

Tallinn 28.05.2025 nr 1-3/25/13

LENNULIIKLUSTEENINDUSE AKTSIASELTS

Registrikood: 10341618

Aadress: Kanali põik 3, 10112, Rae küla, Rae vald, Eesti Vabariik

Aktsiaseltsi ainuaktsionär on Eesti Vabariik

Ainuaktsionäri esindaja on osalust valitsev minister – taristuminister

Häälte arv: 1 011 294

Lennuliiklusteeninduse AS 2024. aasta

majandusaasta aruande ja omaniku ootuste

kinnitamine ning audiitori nimetamine

Tutvunud Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2024. majandusaasta aruandega, kasumi

jaotamise ettepanekuga, audiitori järeldusotsusega, aktsiaseltsi nõukogu esitatud kirjaliku

aruandega, lähtudes äriseadustiku § 298 lg 1 punktis 7 ja riigivaraseaduse § 98 lg 6 sätestatust

ning lähtudes Vabariigi Valitsuse 25.04.2025 korraldusest nr 80 Riigi äriühingu ja sellise

äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, poolt makstavate dividendide summade

kinnitamine 2025. aastaks:

1. Kinnitada 2024. majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus (lisatud).

2. Kinnitada 2024. aasta puhaskasum summas 6 392 447 eurot ja jaotada puhaskasum

järgmiselt:

(i) kanda 2024. majandusaasta kasum summas 6 392 447 eurot eelmiste perioodide

jaotamata kasumiks;

(ii) moodustada eelmiste perioodide jaotamata kasumist reservkapital summas

319 622 eurot;

(iii) maksta eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt dividendidena

riigieelarvesse 4 539 000 eurot;

(iv) 1 533 825 eurot jätta jaotamata.

3. Maksta dividendidena välja 4 539 000 eurot ühe kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.

4. Osaluse valitseja hinnang omaniku ootustega määratud strateegiliste/valdkondlike ja

finantseesmärkide täitmise kohta 2024. aastal on väga hea. Riigi osaluse säilitamine

äriühingus on vajalik.

Äriseadustiku § 298 lõike 1 punkt 5 ja § 305 lõike 1 alusel:

5. Nimetada Lennuliiklusteeninduse AS 2025-2026 majandusaasta aruannete audiitoriks

audiitorühing KPMG Baltics OÜ (registrikood 10096082), juhtivaudiitor Indrek

Alliksaar (vandeaudiitori tegevusloa nr 446).

Äriseadustiku § 298 lõike 1 punkt 10, § 305 lõike 1 ja riigivaraseaduse § 88 lõike 1 punkt 71

alusel:

6. Kinnitada omaniku ootused Lennuliiklusteeninduse AS-le (lisatud).

7. Lugeda kehtetuks majandus- ja taristuministri 30.11.2022. a otsusega nr 1.1-5/22-080

kinnitatud omaniku ootused.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Leis

taristuminister

Saata: Lennuliiklusteeninduse AS, Rahandusministeerium, nõukogu liikmed Kuldar Väärsi,

Taivo Linnamägi, Sven Kirsipuu

1

Omaniku ootused Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsile

Riigi osalemise põhjused äriühingus

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts on riigi äriühing, milles riik osaleb avalikust ja strateegilisest huvist lähtuvatel kaalutlustel.

Riik omab osalust Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsis selleks, et pakkuda kvaliteetseid rahvusvahelistele standarditele vastavaid aeronavigatsiooniteenuseid, lennuliikluse korraldamise teenuseid ja instrumentaallennuprotseduuride väljatöötamist Tallinna lennuinfopiirkonnas võimalikult paindlikult ning kõigi õhuruumi kasutajate vajadusi arvestavalt. Samuti tuleb äriühingul tagada lennuohutus Eesti õhuruumis ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) delegeeritud neutraalvete kohale jäävates osades.

Eesti Vabariik omab osalust Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsis järgmistel kaalutlustel:

• tegemist on riigile strateegiliselt olulise, avalikust huvist lähtuvat teenust osutava äriühinguga, mis tagab teenusevalmiduse ka tsiviilkriiside, muude konfliktide või riigikaitseliste vajaduste korral;

• riik kindlustab äriühingu kaudu kõikidele turuosalistele võrdsed võimalused äriühingu pakutavate teenuste saamiseks Tallinna lennuinfopiirkonnas;

• omatulu teenimiseks lennuliikluse toimimiseks tehtavate riigi kulude katmiseks;

• koostöö edendamiseks ning valdkondlikes projektides ja rahvusvahelistes koostööprogrammides osalemiseks eesmärgiga arendada teenuseid ning tagada vastavus tänapäevastele nõuetele.

Üldised eesmärgid äriühingule

Eesti Vabariik seab äriühingule järgmised üldised eesmärgid:

• tegeleda kasumliku ja efektiivse majandustegevusega, mis tagab riigile optimaalse ja stabiilse omanikutulu;

• täita riigi kehtestatud valdkondlikke eesmärke vastavalt äriühingu suhtes kohaldatavatele seadustele, regulatsioonidele ja arengukavadele;

• olla Eesti äriühingutele eeskujuks heade juhtimistavade, sotsiaalse vastutuse ning kõrge ärikultuuri poolest, järgides vastutustundliku ühingujuhtimise põhimõtteid, mis toetavad majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõõtme loomulikku integreerimist äriühingu strateegiasse;

• tagada vajalikud arendustegevused tõhusaks ja jätkusuutlikuks teenuse osutamiseks eestvedades ka valdkondlikku väliskoostööd;

• vältida või vähendada oma tegevusega kaasnevat negatiivset majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju negatiivset mõju ehk jalajälge ning integreerida kestlikkuse kaalutlused riskijuhtimise ja sisekontrollisüsteemidesse;

• tagada piisavad strateegilised kompetentsid, sh ka turutõrgete korral;

• hinnata äriühingu (võimalikke ebaeetilisi) ärisuhteid Venemaa ja Valgevenega ning vältida selliseid ärisuhteid.

2

Valdkondlikud eesmärgid

Tegevuste planeerimisel peab äriühing lähtuma transpordi ja liikuvuse arengukavast 2021-2035, rahvusvahelistest konventsioonidest ja Euroopa Liidu regulatsioonidest, lennundusseadusest, tulemuslikkuse kavast konkreetse ajaperioodi kohta ning ja 23. detsembril 2013. aastal jõustunud riikidevahelisest lepingust, mille alusel moodustasid Eesti, Läti, Soome ja Norra Põhja-Euroopa funktsionaalse õhuruumiosa.

Eesti Vabariik seab Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsile järgmised valdkondlikud eesmärgid:

1. Tagada lennuliikluse ohutus ja operatsioonide sujuvus Eesti õhuruumis ja ICAO delegeeritud neutraalvete kohale jäävates osades kõigile õhuruumi kasutajatele:

• täita Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (EASA) ohutusalase tegevuskava European Plan for Aviation Safety1 ja Eesti riikliku lennundusohutusprogrammi2 eesmärke;

• täita perioodi 2025-2029 tulemuslikkuse kava (ingl Performance Plan) RP43 raames kokku lepitud eesmärke. RP4 täitmisel tuleb äriühingul:

- arvestada Ukraina sõjast tingitud lennuliikluse eripärasid, riske Eesti õhuruumis ja nende maandamise võimalusi;

- säilitada ohutustaset või seda tõsta järgides EASA tõhusat ohutusjuhtimise süsteemi (ingl Effectiveness of Safety Management);

• töötada välja ja rakendada infoturbega seotud tingimusi vastavalt Komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2023/203;

• tsiviil-militaarvaldkondade koostöös rakendada õhuruumi ühiskasutuse protseduure ja arvestada teenusevalmidusega vastavalt Kaitseväega kokku lepitud õhuruumi kontrolli plaanile;

• hoida Eesti õhuruumi ja Eestis asuvate lennuväljade lennuprotseduure ajakohastena ning koostöös partneritega tagada alternatiivne võimekus teenuse osutamiseks regulaarlende teenindavatel lennuväljadel (sh GNSS häirete korral).

2. Tõhustada ja arendada teenuseid, mh koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega:

• lähtuda ICAO pikaajalistest eesmärkidest;

• tagada Euroopa ühisprojektide ja lennuliikluse korraldamise taristu üldkava (ingl ATM Masterplan) eesmärkide täitmine;

• rakendada etapiviisiliselt Eesti ja Soome vahelist FINEST koostööd, et tagada riigipiiriülene lennuliikluse korraldamise süsteem ja aeronavigatsiooni- ning lennuliikluse korraldamise teenuse osutamise võimekus;

• esitada omanikule uuendatud tasuvusanalüüs ja ettepanekud lennuliikluse korraldamise teenuse irdtorni tehnoloogia kasutuselevõtuks piirkondlikel lennuväljadel (Tartu, Kuressaare, Pärnu, Kärdla) hiljemalt 2025. aasta lõpuks. Jätkata irdtorni tehnoloogia juurutamist vastavalt tasuvusanalüüsi alusel tehtud otsustele. Töötada koostöös huvirühmadega välja teenuse osutamise tingimused, sh arvestada irdtorni teenuse osutamisel mehitamata õhusõidukite vajadustega;

• arendada välja mehitamata lennuliikluse korraldamise süsteem kaasaegse tehnoloogia kaudu vastavalt turu vajadustele ning nõudlusele, luua mehitamata lennuliikluse korralduse tegevusplaan, mida uuendatakse iga-aastaselt;

1 ELi ohutusalane tegevuskava EASA kodulehel https://www.easa.europa.eu/en/domains/safety-

management/european-plan-aviation-safety. 2 Riiklik lennundusohutusprogramm avaldatakse Transpordiameti kodulehel

https://transpordiamet.ee/lennuohutus. 3 Tulemuslikkuse kava ELi ülesed eesmärgid Euroopa Komisjoni kodulehel https://eu-single-

sky.transport.ec.europa.eu/ses-performance-and-charging-scheme/rp4-target-setting_en.

3

• töötada välja mehitamata lennuliikluskorralduse äri- ja rahastamismudel;

• osaleda Eesti side, navigatsiooni ja seire (ingl Communication, Navigation and Surveillance – CNS) tegevuskava koostamisel ning rakendamisel koostöös Euroopa Komisjoni ja selle asutustega;

• osaleda Euroopa minimaalse toimevõrgustiku (ingl Minimum Operational Network – MON) loomisel ja koostada ning võimalusel rakendada Eesti vastavat toimevõrgustiku plaani arvestades õhuruumi kasutajate ja lennuväljade vajadusi;

• Osaleda tehisintellekti kasutamise võimaluste analüüsimisel ATS/ATM teenuse osutamiseks.

3. Tagada elutähtsa teenuse võimekuse olemasolu vastavalt regulatsioonidele:

• kriitilise taristu ja objektide turvameetmed tagatud vastavalt riigikaitse objekti või elutähtsa

teenuse tasemele seatud tingimustele;

• kriitilise personali asendatavus ja turvameetmed;

• küberkaitse ja -turvalisus.

Mõõdikud: 1) teenuste osutamisega seotud 2025-2029 perioodi iga-aastased tulemuslikkuse kava, EASA

ohutusalase tegevuskava ja Eesti riikliku lennundusohutusprogrammi eesmärgid on täidetud;

2) lennuohutusliku mõjuga juhtumite suhtarv teenuste osutamisel on väiksem kui 41;

3) õhuruumi läbilaskevõime on tagatud vähemalt 2024. aasta tasemel ning on olemas valmidus suurendada õhuruumi läbilaskevõimet vastavalt teenuste kasutajate lisandumisele;

4) täiendava piiriülese koostöö võimaluste ärianalüüs on koostatud 2029. aastaks;

5) mehitamata õhusõidukite käitamiseks vajalikud ohutust tagavad teenused toimivad hiljemalt aastaks 2030.

Finantseesmärgid

Valdkondlike eesmärkide saavutamist ja tegevuse jätkusuutlikkust peavad toetama järgmised finantseesmärgid:

1. Kasumlikkus:

• teenuste hinnakujundamisel lähtub äriühing eeskätt Euroopa Komisjoni rakendusmäärusest (EL) nr 2019/317;

• finantsplaanide koostamise aluseks oleva omakapitali hind määratakse omaniku poolt igakordselt tulemuslikkuse kava koostamisel kogu kehtestatava tulemuslikkuse kava 5- aastasele perioodile (perioodil 2025-2029 on omakapitali hinnaks 7,3%).

2. Efektiivsus:

• äriühingul tuleb keskpikas perspektiivis tagada kuluefektiivsus;

• äriühingu juhtkonnal tuleb defineerida tegevusvaldkonnale kohased efektiivsusmõõdikud;

• äriühingu juhtkonnal tuleb kindlustada majandustegevus, mis tagab äriühingu arengu ning omanikutulu riigile, sh lennuliikluse toimimiseks vajalike tulemuslikkuse kavas kajastatud riigi kulude katmise.

3. Dividendipoliitika:

• äriühingul tuleb tagada optimaalset kapitalistruktuuri tagav stabiilne omanikutulu (dividend).

• omanikutulu arvestamisel peab aktsionär lähtuma:

1 Sündmuste arv 100 000 operatsiooni kohta.

4

- ICAO kehtestatud nõuetest, mille kohaselt ei tohi dividendisumma ületada riigilt lennuliiklusteenuse toimimise võimaldamiseks tehtud kulutusi;

- Euroopa Komisjoni rakendusmäärusest (EL) nr 2019/317, mille alusel sätestatakse teenuste ühised eesmärgid ning tasude kulubaasi alused.

4. Konservatiivsus:

• äriühing osaleb majandustegevuses sektori keskmise võrreldava riskitaseme ja optimaalse kapitalistruktuuriga;

• optimaalse omakapitali proportsiooni koguvaradest, millest äriühing finantsplaanide koostamisel peab lähtuma, määrab Rahandusministeerium „Riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute koondaruandes“;

• investeeringud kaetakse äriühingu põhitegevuse rahavoogudest, võõrvahenditest, vajadusel laenukapitali kaasates, kusjuures riik reeglina omakapitali investeeringuid äriühingusse ei tee.

Riigi poolt seatavate eesmärkide täitmise eest vastutavad äriühingu nõukogu ja juhatus. Erinevate eesmärkide tasakaalustamise ja omaniku huvide pikaajalise kaitsmise eest vastutab äriühingu nõukogu.

Käesolevas dokumendis sisalduvaid riigi kui omaniku ootusi vaatab osaluse valitseja üle ning ajakohastab vähemalt igal kolmandal aastal.