OÜ Rail Baltic Estonia 2024. aasta majandusaasta aruande kinnitamine

Majandusaasta aruanne 2024

aruandeaasta algus: 01.01.2024 aruandeaasta lõpp: 31.12.2024

ärinimi: osaühing Rail Baltic Estonia

registrikood: 12734109

tänava/talu nimi, maja ja korteri number: Veskiposti 2/1 linn: Tallinn maakond: Harju maakond posti sihtnumber: 10138

telefon: +372 6867067

e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.rbestonia.ee

3 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024

Sisukord Juhatuse esimehe pöördumine 5

Tegevusaruanne 8

Lühidalt Rail Baltic Estoniast 8

Missioon ja visioon 9

Olulisemad sündmused ja arengud aastal 2024 9

RBE: strateegiline roll Balti regioonis 10

Rail Baltica ja piirkondlik julgeolek: ühenduste strateegiline tähtsus 11

Koostöö- ja lepingupartnerid 12

Koostööpartnerid meist 14

Kestlikkus ja sotsiaalne vastutus 16

Liikmelisus rahvusvahelistes organisatsioonides ja kestliku arengu koostöövõrgustikes 17

Raudteeohutusalane koostöö OLE-ga 17

Kogukonnad ja partnerlused: koostöö kohalike omavalitsuste ja elanikega 18

Kestlikkus 18

Keskkonnamõjude hindamine, järelevalve ja seire 19

Kestlik ehitus ja uuenduslikud lahendused 21

Roheline kontor ja kasvuhoonegaaside jalajälg 21

Eesmärgid ja tegevused 2025 22

Ettevõtte areng 23

Inimesed Rail Baltic Estonias 23

Mitmekesisus ja võrdsed võimalused 24

Töötajate väärtustamine ja kaasamine 24

Värbamine aastal 2024 24

2025 personaliplaan ja fookus 25

Noorte kaasamine 25

Tööohutus 26

4 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024

Ülevaade projektidest 27

Ülemiste ühisterminal 27

Kohalikud peatused 28

Pärnu reisiterminal 29

Põhitrass 29

Rajatised 31

Ülemiste veeremidepoo 31

Infrastruktuuri hoolduskeskused 32

Soodevahe kuivsadam 32

Kontaktliini liitumised elektrivõrguga 33

Õhuliini- ja gaasiristumised 33

Maade omandamine 33

RBE 2025. aasta tegevuskava 34

Innovatsioon ja tulevikusuunad 34

Projekteerimistegevused 35

Kohalike peatuste projekteerimine 36

Ehitustegevused 37

Põhitrassi arendused 37

Kohalikud peatused ja uued transpordisõlmed 37

Rahvusvaheline koostöö ja regulatiivsed ettevalmistused 38

Opereerimise ettevalmistus 38

Tasuvusanalüüs: Rail Baltica majanduslik potentsiaal 39

Raamatupidamise aastaaruanne 40

Raamatupidamise aastaaruande lisad 46

5 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024

Hea lugeja! Et 2024. aasta Rail Baltica raudteeprojekti Eestis toimunud tegevusi süvitsi kirjel- dada ja analüüsida, jääb etteantud tähe- märkide arvust väheseks. Teisalt on see hea indikaator sellest, et meie regiooni kõige olu- lisema taristuprojekti edenemine Eestis oli 2024. aastal ilmne ning märk sellest, et raudtee ehitamine on hoogsalt käima läinud, leiab tänaseks pea kõikidest omavalitsustest, mida Rail Baltica tulevikus läbima hakkab.

Loodetavasti annab käesolev aastaraamat kõikidele huvilistele siiski piisavalt ammendava ülevaate oma 10. tegutsemisaastat tähistanud Rail Baltic Estonia (RBE) tegemistest rahvusvahelise raudteeprojekti arendamisel.

Algasid tööd Rail Baltica Eesti põhitrassi ehitusel 2024 võib pidada aastaks, kus lõikasime jõudsalt dividende varasematel aastatel tehtud eeltööst. Kui meie eesmärgiks sellele eelneval, 2023. aastal oli panna piir nn jooksvatele hilinemistele, mis olid tingitud projekteerimistööde viibimisest, siis 2024. aasta pidi aitama meid tagasi reaalselt saavutatavasse graafikusse, mis võimaldaks veendumusega öelda, et rongiliikluse avamine 2030. aasta lõpus on teostatav.

Selle jaoks oli kriitilise tähtsusega hakata realiseerima hankeid ning alustada uue hankestrateegia rakendamisega.

Juba 2024. aasta jaanuaris sõlmisime Eesti põhitrassi alusehituse esimese lõigu ehituslepingu, millele lisandusid aasta jooksul veel seitsme põhitrassi lõigu

Juhatuse esimehe pöördumine

6 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKORD

ehituslepingud, need kokku tähistavad rohkem kui 73 kilomeetri jagu Rail Baltica alusehitust koos sinna juurde kuuluva taristuga. Lisaks sai ehitusküpseks veel üle 30 kilomeetri põhitras- sist, mille osas lepinguteni oleme jõudmas 2025. aasta alguses. Füüsilises keskkonnas tähendab see suuremahuliste ehitustöödega alustamist trajektooril Tallinnast Tootsini Põhja-Pärnumaa vallas ning moodustab ligikaudu poole Eesti Rail Baltica trassist.

Samas oli juba 2023. aasta lõpus selge, et ehituse kiiremaks edenemiseks peame muutma oma lähenemist ning 2024. aasta kevadel võtsime selge suuna liikuda edasi allianssmudelil põhi- neva strateegiaga, mis võimaldaks võtta ette vajalikus ulatuses põhitrassi ehitustöid. Aasta viimases kvartalis algatasime vastavad han- ked, mille tulemused selguvad juba 2025. aasta kevadel. Seejärel saame öelda, et pea kogu Eesti põhitrass on ehituslepingutega kaetud. On hea- meel tõdeda, et hankestrateegia muutmine on toonud mahukate lepingute nimel Eesti ettevõ- tetega koostöös võistlema ka nimekad Euroopa ehitusettevõtted. See toob meie regiooni maail- matasemel raudteekompetentsi ning tõstab ka kodumaiste tegijate konkurentsivõimet.

Suure sammu astusime edasi ka ristuvate raja- tiste ehitamisega – ehituslikult said joone alla rohkem kui kümme erinevat ristumist Rail Bal- tica põhitrassil, maanteeviaduktid, ökoduktid, raudteesillad, kergliiklustunnel. See tähendab, et oleme täitmas endale seatud eesmärki, saada 2025. aasta alguseks valmis 30 ristumist, mis olu- liselt leevendavad kohalike inimeste igapäevast liikumist raudtee põhitrassi ehituse ajal. Uhkust tasub tunda ka tõeliselt ägeda progressi üle, mida näeme Rail Baltica Ülemiste terminali ehitusel. Lõviosas 2024. aastal teostatud tööde tulemusena on tänaseks Ülemiste terminali ehi- tusega seotult sõlmitud neli erinevat lepingut ning valminud mastaapsed ooteplatvormid, betoonist tugistruktuurid, mis annavad tänava- pildis aimu ehitise imposantsusest. 2024. aasta

maikuus saime pidulikult tähistada ka Ülemiste terminalile, kui Rail Baltica raudtee nullpunktile, nurgakivi asetamist.

Terminalihoonele lisaks toimub ehitusmaal ka järk-järguline rööbasteede ümberpaigutamine ja ehitamine, et juba peagi saaksid esimesed reisi- jad rongilt maha astuda Ülemiste terminali uutel perroonidel. Huvi arhitektuurselt silmapaistva hoone vastu on kõrge ning seda saime 2024. aas- tal tutvustada kümnetele kodumaistele ja rah- vusvahelistele delegatsioonidele.

Ka ei ole me unustanud teist Rail Baltica rahvus- vahelist terminali Eestis. 2024. aastal valmis järje- kordne ligipääs kavandatavale terminalihoonele, seekord Liivi tee kergliiklustunneli näol. Nii Pär- numaal kui Harjumaal valmisid edasist ehitamist toetavad mahukad ehitusbaasid, kus hakatakse juba lähiaastatel ladustama põhitrassi ehitami- seks vajalikke materjale, sealhulgas rööpaid ja liipreid.

Rail Baltica ehitus on tõepoolest üha kaalukama- tes mastaapides jõudmas igasse Eestimaa nurka, mida tulevikuraudtee läbima hakkab. 2024. aas- tal liikusime edasi ka Lõuna-Pärnumaad puudu- tava planeeringu uuendamisega, kuid selle lõplik kehtestamine jääb siiski veel 2025. aastasse ning nõuab kõigilt asjaosalistelt seetõttu veelgi inten- siivsemat pingutust, et aidata projekteerimis- ja ehitusfaasis kaotatud aega tagasi teha.

Kui 2023. aastal ulatusid Rail Baltica investeerin- gud pisut enam kui 53 miljoni euroni, siis 2024. aasta lõpu seisuga on Rail Baltica projekti Eesti osas tehtud väljamakseid rohkem kui 200 miljoni eest ning lepingud sõlmitud pea 800 miljoni euro eest. 2024. aasta oli ehitusturg jätkuvalt tellijat soosiv – konkurentsitihedas ehitussektoris oli võimalik sõlmida lepinguid mõistlikul hinnatase- mel ja saavutada prognooseelarvetega võrdluses ka teatavat säästu. Tänases geopoliitilises olukor- ras on keeruline adekvaatselt prognoosida järg- miste aastate trende, kuid argiloogika ütleb, et ükski asi ei lähe ajas üldiselt odavamaks, mistõttu

7 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKORD

on mõistlik mitte ootama jääda, vaid hoida või- malusel tänaseks saavutatud head tempot.

On ütlematagi selge, et Rail Baltica vahetu ehitus- aegne majandusmõju Eesti riigile on positiivne, panustades nii riigi eelarvesse, ettevõtete tulu- baasi, lisandväärtuse ja töökohtade loomisesse.

Edu võti on kompetentne meeskond ja hea koostöö Tunnen uhkust, et oleme ka 2024. aastal suutnud jätkata oma organisatsiooni täiendamist päde- vate spetsialistidega. Aasta lõpu seisuga töötas RBE meeskonnas rohkem kui 140 oma valdkonna tugevat professionaali, neist valdava osa moo- dustavad projektijuhid ja inseneeriakutsega spet- sialistid, jõudsalt on kasvanud ka meie keskkon- naküsimustega tegelev üksus. Oleme selgemaks teinud organisatsiooni struktuure, mis võimaldab üksustel ja inimestel paremas koostöös täita neile antud ülesandeid. Olulise muudatusena on uue tehnilise juhi lisandumisega 2024. aasta novemb- ris kasvanud RBE juhatus kolmeliikmeliseks.

Organisatsiooni kasv, rahvusvahelistumine, paindliku tööaja rakendamine aga ka üha kas- vavad tööülesanded, toovad endaga kaasa oma- jagu väljakutseid, kuid inimeste motiveeritus ja valmisolek sageli ka keerukatele probleemidele lahendusi leida püsib kõrge. Olen veendunud, et tänase meeskonnaga, mis koosneb riigi parima- test ja jätkab mõõdukat kasvamist, on võimalik meile usaldatud eesmärk saavutada.

Lootus püsib keeruliste aegade kiuste Oleme Rail Baltica tähtsusest ja vajalikkusest rää- kides alati rõhutanud erinevaid aspekte – tavaka- sutaja vaatest saab see teenus olema mugavam, kiirem ja turvalisem. Loomulikult ei pääse mööda sellest, et raudtee on opereerimisfaasis ainus tõeliselt jätkusuutlik, et mitte öelda keskkonna- sõbralik massitranspordi võimaldaja, seda nii ini- meste kui kaupade liigutamisel.

Kuigi Rail Baltica arendamise algusaastatel ei rõhutatud liialt selle ühenduse julgeolekulist vajalikkust, arvestati selle gabariitides juba toona vajadusega militaarmasinaid transportida. Täna- ses maailmas näeme, et raudteed võib meil elu- liselt tarvis minna ka sellistes olukordades. Oleks hea, kui see nii ei oleks ning saaksime raudteed vaid tsiviilotstarbele mõeldes arendada. Paraku räägib reaalsus muud keelt ning näitab läbi Ukraina kogemuse seda, kui vastupidav võib raudtee transporditeenuse pakkujana olla isegi kineetilise konflikti ajal.

Tahan uskuda, et raudteede jätkuvast olulisu- sest inimeste ja kohtade ühendajana saavad aru ka tänased ja homsed otsustajad, kes peavad jõudma kokkuleppeni, mis tagaks raudteede arenguks vajaliku rahastamise nii meil siin Eestis, Baltikumis aga ka kõikjal mujal Euroopas.

Anvar Salomets RBE juhatuse esimees

8 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024

Lühidalt Rail Baltic Estoniast Rail Baltic Estonia OÜ on 100% Eesti Vabariigi omandis olev äriühing, mis asutati 10.10.2014 seoses Rail Baltica projektiga, mille eesmärk on uue, Euroopa 1435 mm rööpmelaiusega trassi rajamine Tallinnast Leedu-Poola piirini. RB lahendab seni puuduva raudteeühenduse Euroopa Liidu riikidega, liites Eesti nii reisijate kui kau- padega TEN-T raudteevõrgustikku Põhjamere-Balti koridoris. RBE tegevust rahasta- takse riigieelarvelistest vahenditest ja Euroopa Liidu kaasrahastusest.

Rail Baltic Estonia OÜ 2024. aasta tegevusaruanne

Rail Baltica struktuur

Kasusaajad – kolm ministeeriumi

Eesti – Kliimaministeerium Leedu – Transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumLäti – Transpordiministeerium

RB Raili aktsionärid

Lietuvos GeležinkeliaiEiropas Dzelzceļa linijas

Projekti keskne kordinaator

RB RAIL Rail Baltica Statyba

Riiklikud rakendus- asutused

Eesti LeeduLäti

Rail Baltic Estonia LTG InfraEiropas Dzelzceļa Līnijas

Rail Baltic Estonia

9 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKORD

RBE lähtub oma tegevustes 17.07.2024 otsusega kinnitatud omaniku ootustest, mis on järgnevad:

} Rail Baltica raudteeinfrastruktuuri arenda- mine ja rajamine Eesti Vabariigi territooriu- mil Eesti Vabariigi huvides, samuti osalemine riikidevahelises koostöös, mis on vajalik ter- vikliku Rail Baltica raudteeinfrastruktuuri rajamiseks.

} Tagada transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 elluviimine Rail Baltica raudtee, infrastruktuuri ja sellega seonduvate ehitiste rajamist ja haldamist puudutavas osas ning kindlustada Rail Baltica raudtee vastavus ohutusnõuetele, kaasaegsetele tehnilistele normidele ja avatud veoturu ootustele.

} Järgida raudteeseaduse ning Euroopa Liidu õigusaktide nõudeid, et oleks võimalik taot- leda raudteeinfrastruktuuri ettevõtja tege- vusluba Rail Baltica raudtee valmimisel ja avalikuks kasutuseks määramisel.

} Teha koostööd Läti ja Leedu Rail Baltica raudtee infrastruktuuri haldajatega, et sõl- mitud kokkulepete tulemusel luua alused Rail Baltica raudteele seatud eesmärkide saavutamiseks esimesel võimalusel.

} Pakkuda taristukeskkonda, mis toetab rii- giasutuse põhitegevust, on optimaalsete elueakuludega ja on kooskõlas valdkondlike strateegiate eesmärkidega.

} Olla Kliimaministeeriumile strateegiline partner riigi transpordipoliitika kujundami- sel, kestliku taristu arendamisel ja riigieel- arve protsessi sisendi andmisel.

} Olla targa tellijana avaliku sektori eeskuju, transpordivaldkonna innovatsiooni ja kestli- kusse eestvedaja, parimate praktikate looja ja levitaja.

} Arvestada taristu kavandamisel (sh elekt- rifitseerimisel) mõju avalikule ruumile, elukeskkonnale ja regionaalarengule seal- hulgas pidades silmas kohaliku arengu võimestamist.

Missioon ja visioon } RBE missioon on rajada 2030. aastaks kiire,

keskkonnasõbralik, turvaline ja toimiv raudteeühendus Balti riikide ja ülejäänud Euroopa vahel.

} RBE visioon on võimaldada nii reisijatele kui kaupadele kiiret, mugavat ja turvalist liikumist Euroopas, põhjast lõunasse ning vastupidi.

Olulisemad sündmused ja arengud aastal 2024

} Rail Baltica põhitrassi ehituse algus Harjumaal

y Ülemiste-Soodevahe (4,8 km) y Soodevahe jaam – Kangru (9,2 km) y Kangru-Saku (8,7 km)

2024 veel ehituse ettevalmistuses y Saku – Harju-Rapla maakonnapiir

(10,5 km) } Rail Baltica põhitrassi ehituse algus

Raplamaal y Harju-Rapla maakonnapiir – Loone

(Sihi tee) (9,7 km) y Loone-Hagudi (7,1 km) y Hagudi (Kuku) – Alu (7 km) y Alu-Kärpla (17,2 km)

2024 veel ehituse ettevalmistuses } Alliansshangete konsultatsioonilepingu

sõlmimine. } Ülemiste raudteejaama “Tunnel nr 5” ehitus-

lepingu sõlmimine. } Ülemiste terminali nurgakivi asetamine. } Ülemiste reisiterminali põhjapoolsete väli-

alade ehituslepingu allkirjastamine.

10 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKORD

RB strateegiline roll Balti regioonis Regiooni Euroopaga ühendava raudteevõrgu rajamist on Balti riigid oodanud aastakümneid. Euroopa Liidu toetusel rajatav Rail Baltica suur- projekt muudab Balti riigid isoleeritud äärealast Kesk-Euroopa majandusruumi lahutamatuks osaks. See pole pelgalt raudtee – see on geopo- liitiline ja majanduslik julgeolekutelg, mis kujun- dab regiooni kaubandus-, reisijate- ja ärivõima- lusi järgnevatel kümnenditel.

Rail Baltica loob täiesti uue transpordikoridori, mille elektrifitseeritud Euroopa standardlaiusega (1435 mm) raudteeühendus tagab kiire ja tõhusa ühenduse Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel.

Ajal, mil Euroopa otsib võimalusi sõltumatuse suurendamiseks Venemaa energiast ja tarneahe- latest, pakub Rail Baltica Balti riikidele majandus- likku autonoomiat ning ühendab need tugevalt Lääne-Euroopa logistikasüsteemidega. See pro- jekt pole ainult Eesti, Läti ja Leedu jaoks – see on terve Euroopa jaoks.

Rail Baltica võimaldab sujuvat kaubavedu Euroopa ja Põhjala sadamate vahel, muutes Bal- timaad transiidikeskuseks. Suurem osa regiooni praegusest transpordist sõltub maanteedest, mis on mitte ainult kallimad ja aeglasemad, vaid ka oluliselt saastavamad kui raudteel põhinevad lahendused. Rail Baltica toob keskkonnasäästliku alternatiivi, vähendades süsinikuheidet ja paran- dades regiooni logistikavõimekust .

Eestis kujunevad Rail Baltica sõlmpunktideks Tal- linna Ülemiste ja Pärnu terminalid ning Muuga sadam, mis saavad võtmerolli nii regiooni reisi- jate- kui ka kaubaveos. Ülemiste terminalist saab üks moodsamaid transpordikeskusi Põhja-Euroo- pas, integreerides Rail Baltica, linnaliikluse ja len- nujaama. Terminali ehitus on juba käimas.

Pärnu reisiterminal, mida arendatakse paralleel- selt põhitrassi ehitusega, saab olema oluline regionaalne peatus, mis avab Balti regiooni lõu- napoolsematele piirkondadele. Terminaliga kaas- neb kohalik taristuarendus, mis hõlmab jalakäi- jate tunneli rajamist, ligipääsuteede ehitust ning tulevasi kaubaterminali lahendusi .

Ülemiste terminali ehitus, suvi 2024

Fo to

: E st

fil m

P ro

du ct

io n

O Ü

11 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKORD

Rail Baltica mõju on tunda juba enne raudtee val- mimist – ainuüksi Eestis luuakse projekti raames tuhandeid töökohti ehituse, inseneeria ja logisti- kaga seotud sektorites.

Selle majanduslikud mõjud laienevad kauge- male kui ainult raudteetööstus. Rail Baltica loob soodsa pinnase ka uutele ärimudelitele, nagu logistikakeskused, kaubajaamad ja uued ette- võtlusvõimalused, mis saavad kasu tõhusamast ühendusest Euroopa majanduskeskustega. Rail Baltica strateegiline roll Balti regioonis on selge: see ühendab kolme riiki nii füüsiliselt kui ka majanduslikult, muutes regiooni osa Euroopa peamistest transpordikoridoridest. Kui rongid hakkavad 2030. aastal lõpuks liikuma, ei tähenda see ainult kiiremat ja keskkonnasõbralikumat transporti – see on märk Balti riikide integreeru- misest Euroopa majandusruumi.

Rail Baltica ja piirkondlik julgeolek: ühenduste strateegiline tähtsus Algselt kavandatud majandusliku ja keskkonna- sõbraliku transpordilahendusena nähakse seda nüüd Balti riikides elutähtsa julgeolekuprojek- tina, mis tugevdab piirkonna kaitsevõimet ja sõjalist mobiilsust.

Hiljutise uuringu kohaselt peab märkimisväärne osa Balti riikide elanikest Rail Balticat võtmetäht- susega julgeolekuprojektiks. Leedus usub 78% elanikest selle kriitilisse tähtsusse sõjalise mobiil- suse kontekstis, Lätis 62% ja Eestis 60%. See pee- geldab kasvavat arusaama, et raudtee ei ole pel- galt tsiviiltranspordi taristu, vaid ka strateegiline koridor, mis võimaldab kiiret sõjalist reageerimist.

See peegeldab muutunud geopoliitilist olu- korda ja vajadust tugevdada sidemeid Lääne- Euroopaga. Venemaa impeerium andis meile raudtee ja majanduskoridori, kuid nüüd on ida- naaber agressor. Venemaa täiemahuline sisse- tung Ukrainasse 2022. aastal on muutnud Rail Baltica tähendust. Kui varem keskendus projekt

peamiselt reisijate ja kaupade tõhusamale liiku- misele, siis täna on see strateegiline tööriist, mil- lega Euroopa Liit kinnitab oma solidaarsust ida- tiiva liikmesriikidega.

Rail Baltica rajamine standardse Euroopa raud- teelaiusega (1435 mm) loob otsese ühenduse Lääne-Euroopa raudteevõrguga, vähendades sõltuvust endise Nõukogude Liidu aegsetest laie- matest rööbastest (1520 mm), mida kasutatakse Venemaal ja teistes endistes Nõukogude Liidu rii- kides. See samm tugevdab Balti riikide sidemeid Lääne-Euroopaga ning vähendab nende sõltu- vust idapoolsetest taristutest.

Rail Baltica saab olema NATO transpordi selgroog. See suurendab oluliselt võimekust kiiresti liigu- tada sõjaväepersonali ja varustust vastavalt vaja- dusele. Rail Baltica võib vähendada sõjatehnika ja varustuse transpordiaega nädalalt 24 tunnile. Ilma selleta oleks logistika palju keerulisem. See kinnitab projekti tähtsust sõjalise valmisoleku ja kiire reageerimise tagamisel.

Lisaks on Rail Baltica kavandatud osana Euroopa Liidu TEN-T Põhjamere–Balti koridorist, mis seob Euroopa suurimaid sadamaid Rotterdami, Ham- burgi ja Antwerpenit läbi Hollandi, Belgia, Saksa- maa ja Poola kolme Balti riigiga, ulatudes edasi Soome lahe kaubateede kaudu Soome. See stra- teegiline ühendus suurendab piirkonna konku- rentsivõimet ning loob uusi võimalusi, tugevda- des Balti riikide sidemeid ülejäänud Euroopaga.

Eesti president Alar Karis on rõhutanud Rail Bal- tica julgeolekupoliitilist tähtsust, märkides, et selle mõõde on ajas vaid kasvanud. Ta on rõhu- tanud vajadust tagada projekti rahastamine ning kutsunud Balti riikide valitsusi üles tegema tihe- dat koostööd Euroopa Komisjoniga, et kindlus- tada vajalikud vahendid projekti elluviimiseks.

Rail Baltica ei ole enam pelgalt raudteeprojekt, see on muutunud elutähtsaks julgeolekuküsi- museks, mis sümboliseerib Balti riikide püüdlust tugevama Euroopa sidususe ja iseseisvuse poole.

12 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKORD

Koostöö- ja lepingupartnerid

Advantage Austria Riga

USESOFT CER

AllSpark

Infragate Eesti

Taalri Varahaldus

ATEA

ATEMO

BCS Itera Bertolotti Rail Srl

CINEA

Brandnewday

Business Sweden

Büroomaailm

UNIFE

Change Partners

Circle K Eesti CoeeCup

Columbus Eest

Condo Meditsiinikeskus

Connecto Eesti

CV Keskus CV Online

Danobat

Dvigatel-Energeetika

EETL

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

ELRON

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Eesti Raudtee Eesti Tööandjate Keskliit

Eestimaa Looduse Fond Ekspress Grupp

ELLE ERGO

Esplan Elering

Elektrilevi

Enersense Estravel

ETFL Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA

Euroopa Komisjoni esindus Eestis

Geoengineering

GO Group

GRK Eesti GRK Suomi

Grolls

GT Tarkvara

Hamburg ja Partnerid

Haridus- ja Noorteamet

Hendrikson & Ko

HHLA TK Estonia Inf Infra

InfraBIM Infragreen

Instar K-Projekt

Kaamos Group

Keskkonnaagentuur

Keskkonnaamet

KinkstonKMG Infra Kotkaklubi

LEONHARD WEISS

Läti Suursaatkond

Maaamet

Mainor Ülemiste Meliva

Merko Ehitus Eesti

Mobire Eesti

Operation Lifesaver Estonia Navirec

Germany Trade & Invest

NordProjekt

North Sea-Baltic ETC/TEN-T

DG MOVE

13 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKORD

Riigimetsa Majandamise Keskus Rootsi Suursaatkond

Saksa-Balti Kaubanduskoda

ShareCloud

Skepast&Puhkim Soome-Eesti Kaubanduskoda

Sorainen advokaadibüroo

Stebby

Stell Eesti Stricto Zaha Hadid

Taalri Varahaldus Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

Tallinna Lennujaam

Tallinna Linnaehituse AS

Novarc Group Obermeyer

OIXIO

Koopia Niini & Rauam Pineparks

Pluss Arhitektid

Postimees Grupp

P.P. EHITUSJÄRELEVALVE

PROLOG

Psience

Pärnumaa Ettevõtete Koda

Rahvusvaheline Kaitseuuringute KeskusRB Rail Reaalprojekt

reWild

Tallinna linnaplaneerimise amet

Tallinna Linnavaraamet Tallinna Sadam

Tallinna Strateegiakeskus

Tallinna Tehnikakõrgkool

TalTech

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Tariston

Teamdash Telia TGS Baltic

Titania Tõlked

Transpordiamet

TREF Nord

Trev-2 Grupp

Triniti advokaadibüroo

Union Internationale des Chemins de fer

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

Verston Eesti

VIVID Studio

Wemply Work in Estonia

ÄripäevÜlemiste Center

Ülemiste Ärimaja

YE INTERNATIONAL

omavalitsusliidud valitsusasutused

kohalikud omavalitsused

jpt

14 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKORD

Lepplaane ökodukt, november 2024

Koostööpartnerid meist

“Strateegiline koostöö RBE-ga on meie jaoks äärmiselt oluline, kuna terviklik lähenemine toetab nii säästvat transiiti kui ka liiklusohutust. Uute taristuobjektide järkjärguline valmimine aitab meil koos luua keskkonnahoidliku raudteeühenduse Euroopaga ning panustada transpordi- sektori õhusaaste vähendamisse. Samuti suurendab ohutute maanteeviaduktide rajamine Rail Baltica raudteeületuskoh- tadele liiklusohutust, aidates ennetada ja vähendada tõsiste õnnetuste riski”

Priit Sauk transpordiameti peadirektor

“RBE kavandab raudteed vastutustund- likult, rakendades keskkonnameetmeid suuremal määral, kui õigusaktid seda nõuavad. See näitab, et tegemist on vas- tutustundliku ettevõttega, mille oluliseks eesmärgiks on jätkusuutlikkus. RBE-ga koostöö on olnud meeldiv ja sujuv tänu seal töötavate pühendunud professio- naalsetele spetsialistide.“

Eleri Kautlenbach Regionaal- ja Põllumajandusmi- nisteeriumi Rail Baltica projektijuht

“Maa- ja Ruumiametil on suur au osaleda Rail Baltica projektis partnerina ning viia läbi riigile pandud ülesandeid maade omandamisel. Maade omandamine on pakkunud ametile olulisi väljakutseid. Tasakaalustatult riigi vajadusega oman- dada raudteetaristu alla jääv maa või- malikult kiiresti, on olnud oluline jälgida, et ka maaomanike huvid saaksid mõist- likul viisil rahuldatud. Suurprojekt andis hoovad seadusandluse korrastamiseks. Maaomanike kompensatsioonipaketti kuuluvad täiendavad rahalised hüvitised, maade vahetamine ja maakorraldus. Lisaks on projekti raames pidevalt arenda- tud riigi kompetentse, täiendatud on maa ja metsa hindamise metoodikaid ja kah- jude hüvitamise põhimõtteid. See kõik on võimaldanud hoida sundvõõrandamise, kui viimase abinõu, kõigist omandamis- test alla 2%. Rail Baltica mastaabiga pro- jekt on eriline oma kiire kulgemise poolest. Koostöö RBE ja teiste projekti osapooltega on igapäevaselt tihe ja tulemuslik ning see võimaldab leida lahendusi ka keerulistes olukordades.”

Kati Tamtik Maa- ja Ruumiameti peadirektor

15 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKORD

“Rail Baltica on Verstoni jaoks kahtlemata viimaste aastate kõige olulisem projekt. 2024. aasta lõpuks oli Verstoni portfellis seitse Rail Baltica lepingut, millest neli on põhitrassilõigud ja kolm kohtobjektid, kaks kohtobjekti said juba ka lõpetatud. Esimeste põhitrassi lõikude ehitusega alustasime 2024. aastal ja nagu sageli uute tööde puhul, kulges algus kõigi jaoks pisut raskelt. Kuna Rail Baltica sarnaseid projekte pole kumbki osapool varem teos- tanud, võttis töödega alustamine esialgu oodatust kauem aega. Koostöötahe ja lahenduste leidmise soov oli aga mõlemal poolel tugev.

Kiitus ja tänu RBE juhtkonnale, kes on võtnud enda südameasjaks lahenduste leidmise: toimuvad regulaarsed arutelud töövõtjatega, probleemid ja lahendu- sed jõuavad kiirelt kõikide osapoolteni. Inimesed on uute protsessidega harjunud ja enamik murekohti harutatakse juba projektimeeskondade tasandil lahti.

RBE on organisatsioonina teinud läbi tohutu arengu. Tänu sellele oleme saavutanud sujuva töörütmi ja tõhusa kommunikatsiooni, mis tagab, et ehitaja saab enda tööd parimal võimalikult viisil teha ning tellija saab endale õigeaegselt ja kvaliteetselt valminud objektid.”

Alan Muruväli Verston Eesti ehituse valdkonnajuht

“Hea koostöö algab selgest ja täpsest suhtlemisest, et kõik ootused, nõudmised ja võimalused oleksid üheselt mõisteta- vad. Koostöö vundament on vastastikune ausus ja põhimõte, et iga osapool täidab oma kohustused kokkulepitult ja kvaliteet- selt. Nii kasvab usaldus tellija ja ehitaja vahel, mis aitab ennetada arusaamatusi ning toetab objekti õigeaegset valmi- mist. Eriti keeruliste projektide puhul on võtmetähtsusega paindlikkus ja valmis- olek kohandada lahendusi vastavalt muutuvatele tingimustele. Kui pooled on valmis üksteist kuulama ja koos lahendusi leidma, on projekti edu tagatud. Meil on tellija meeskonnaga vedanud. Valdab koostööaldis õhkkond, meie mõtteid ja ideid võetakse kuulda, arutatakse kaasa ja koos leitakse ka lahendusi. Täidame tellija kõrgeid nõudmisi parimal võimali- kul moel.”

Allar Maaring Rail Baltica Harjumaa põhitrassi neljanda etapi projektijuht GRK ja Merko nimel

„RBE väärib tunnustust silmapaistva ja konstruktiivse koostöö eest, mis on aida- nud viia Rail Baltica trassi ehitusetappi. See on ainulaadne võimalus kõigile Rail Baltica ehitajatele teha koostööd erine- vate osapooltega – sealhulgas konkuren- tide, projekteerijate ning kohalike omava- litsustega. RBE oskuslik koordineerimine mängib selles protsessis keskset rolli, tagades sujuva suhtluse ja tõhusa koostöö kõikide osapoolte vahel, mis on eduka projekti elluviimisel väga oluline.“

Kristjan Toome INF Infra projektijuht

16 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024

Kestlikkus ja sotsiaalne vastutus

Liikmelisus rahvusvahelistes organisatsioonides ja kestliku arengu koostöövõrgustikes

PRIME (vaatleja) Rohetiiger

Operation Lifesaver Estonia (OLE)

Mitmekesisuse kokkulepe

Kaubandus- ja tööstuskoda

Standardiseerimise Tehniline Komitee Rail Baltica Business

Network Estonia (RBBN)Saksa-Balti kaubanduskoda

Rail Freight Corridor 8 – North Sea-Baltic (vaatleja)

17 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKORD

“Operation Lifesaver Estonia (OLE) ja RBE koos- töö tähistab olulist sammu raudteeohutuse edendamisel. Juhtides niivõrd suurt taristu- projekti, mille eesmärk on rajada kaasaegne ja turvaline raudteeühendus Eestist Euroopa südamesse, soovime tõsta rongi kasutajate teadlikkust ohutust käitumisest raudteel ja selle lähistel juba enne Rail Baltica valmimist. Ühinesime OLE-ga 2022. aasta augustis ning teeme aktiivselt koostööd tänaseni.

Raudtee-ettevõtte ohutuskultuur saab alguse mõtteviisist ja väärtustest, mida kantakse edasi ettevõttes kehtestatud juhtimiskultuuri ning protsesside kaudu. Rail Baltica raud- teetrassi arendamisega toome Eestisse uue ohutusstandardi. Uue raudteega kaasnevad veelgi kiiremad rongid ja suuremad riskid raudteel. Riskide haldamine ja maandamine algab teadlikest inimestest ning seda hindame me RBE-s väga kõrgelt. Tulevikus peame vas- tutama ka Rail Baltica raudteetaristu ope- reerimise eest raudtee-ettevõtjana. Koostöös OLE-ga suudame luua tugeva pinnase, et hoida ja kasvatada raudteeohutusest tead- likke inimesi meie ettevõttes ning ühiskonnas.

RBE eristub teistest OLE liikmetest selle poolest, et meil on 0 km füüsilist raudteed ja meil pole mitte ühtegi rongi. Sellegipoolest ei takistanud see meid OLE kogukonnaga liitumast, sest OLE ei seo ainult vastutustundlikke ettevõt- teid, vaid ennekõike sarnase ohutuskultuuri ja

väärtustega inimesi. Me kõik oleme ühise ees- märgi „Hoiame elu“ nimel väljas ja kasvatame ühiselt teadlikkust raudteeohutuse valdkonnas Eestis.

2024. aastal läbis OLE raudteeohutussaa- dikute koolituse täiendavalt 3 RBE töötajat. Seega RBE-s on tänasel päeval 6 töötajat, kes on läbinud OLE raudteeohutussaadikute väljaõppe programmi ning kes omavad väärt teadmisi, mida laiema avalikkuseni viia. RBE OLE ohutussaadikud osalesid 2024. aastal kokku kuuel ennetusüritusel.

2024. aasta detsembris tunnustati OLE poolt ettevõtteid, organisatsioone ja vabatahtlikke raudteeohutusalase tegevuse eest. Raudtee- ohutuse valdkonna kõrgeima tunnustuse – OLE teenetemärgi - pälvis RBE raudtee operee- rimise ja ohutuse tagamise üksuse juht Heigo Saare. OLE tunnustuse „Sädeinimene“ pälvis RBE tööohutuse valdkonna juht Birgit Vana- veski. Täiendavalt tunnustati tänukirjaga ca 40 era- ja juriidilist isikut, sh RBE kommunikat- sioonispetsialist Kelly Koort, opereerimise ja hooldusvaldkonna juht Magnus Roosma ja raudteeohutuse ekspert Triinu Kaur.

RBE jaoks on ühine tegevus OLE-ga oluline mitte ainult projekti eduks, vaid ka laiemalt, et kasvatada ühiskonnas vastutustundlikku suh- tumist raudteedesse ning vähendada õnnetusi Eestis ja mujal.”

Heigo Saare RBE raudtee opereerimise ja ohutuse tagamise juht

Raudteeohutusalane koostöö OLE-ga

18 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKORD

Kogukonnad ja partnerlused: koostöö kohalike omavalitsuste ja elanikega Olles Eesti ajaloo üks suuremaid infrastruktuu- riprojekte, mille mõju hõlmab nii sotsiaalset, majanduslikku kui ka keskkondlikku sfääri, on kogukondade kaasamine ja teavitamine tähtis osa Rail Baltica arendusest. Niivõrd suure mastaa- biga projekti puhul on oluline tagada, et koha- likel elanikel, ettevõtetel ja teistel sidusrühma- del oleks selge arusaam projekti eesmärkidest, tegevustest ja mõjust. Läbimõeldud ja järjepidev suhtlus võimaldab luua usaldusväärse koos- tööplatvormi ning aitab ennetada võimalikke erimeelsusi.

Alates 2023. aasta detsembrist liitus RBE kom- munikatsioonitiimiga kogukonnajuht Liis Ollin, kelle peamiseks ülesandeks on raudtee arenda- misest mõjutatud kogukondadega luua ja hoida usalduslikke suhteid ning olla nende jaoks esi- meseks vahetuks kontaktiks. 2024. aasta rõhk oli tugevalt kogukondlike suhete kujundamisel.

Suhtlus kogukondadega on oluline mitmel põh- jusel. Esiteks mõjutab projekt otseselt paljusid inimesi ja nende igapäevaelu, mistõttu on vajalik arvestada kohalike inimeste vajaduste ja mure- dega. Teiseks loob avatud ja läbipaistev suhtlus usaldust, mis omakorda toetab projekti sujuvat elluviimist. Lisaks, kui kogukonnad näevad, et nende arvamustega arvestatakse, tekib projektile laiem ühiskondlik toetus. Sellest tulenevalt on kogukondade kaasamine mitte lihtsalt hea tava, vaid äärmiselt vajalik tegevus.

RBE lähenemine kogukondlikele suhetele tugi- neb suuresti kolmele osale, kus rõhutatakse sel- get teavitust, avatud dialoogi ja pidevat koos- tööd - miks, kuidas ja mida tehakse. Teavitamisel keskendutakse sellele, et kõik seotud osapooled saaksid operatiivset ja kergesti mõistetavat infot. Näiteks jagatakse põhjalikke infomaterjale, kor- raldatakse kohalikke infopäevi ja luuakse digitaal- seid kanaleid, kust elanikud saavad jooksvalt aja- kohast teavet ehituse kohta. Samuti kasutatakse

erinevaid kohalikke meediakanaleid, et jõuda võimalikult laia sihtrühmani.

Dialoogi osas on eesmärgiks luua avatud suhtlus- keskkond, kus kogukonna liikmed saavad tekki- nud küsimusi ja muresid jagada. Selleks on tavaks saanud regulaarsed avalikud infoõhtud, kuhu on lisaks kohalikule kogukonnale kaasatud ka töö- võtjad. Selline lähenemine aitab luua kohtakti ehitaja ja kogukonna vahel.

Lisaks on RBE 2024. aasta jooksul avanud ehi- tuse edenedes trassiäärsetes tõmbekeskustes info punktid, kus RBE poolne ehituse projektijuht aitab jooksvaid küsimusi kohapeal lahendada. Tänaseks on avatud infopunktid Kohilas ja Raplas.

Kaasamine tähendab aga enamat kui pelgalt suhtlust – see tähendab ka kogukondade ette- panekutega arvestamist, luues vastastikust väär- tust. Mõtestatud suhtlus ning kohalike murede ja vajadustega arvestamine aitab leevendada nega- tiivset kuvandit ning ühtlasi muudab projekti arusaadavamaks ja vastuvõetavamaks.

Kestlikkus Kestlikkus hõlmab mitmeid mõisteid ja lühen- deid, nagu jätkusuutlikkus, CSR (corporate social responsibility ehk vastutustundlik ettevõtlus) ja ESG (environmental, social, governance ehk kesk- konnaalased, sotsiaalsed ja juhtimise põhimõt- ted). Neid ühendab soov viia organisatsioonide mõju kooskõlla ühiskonna ja keskkonna pikaaja- liste vajadustega. Lõppeesmärk on tegutseda vii- sil, mis hoolib nii inimestest kui planeedist ning tagab ka ettevõtte säilenõtkuse kiiresti muutuvas maailmas.

RBE alustas 2024. aastal kestlikkusstrateegia loo- mist kahese olulisuse analüüsiga, et olla tulevikus valmis ka kestlikkusaruandluse direktiivi koha- seks raporteerimiseks. Kahese olulisuse analüüsi tulemusena saame selge arusaamise, millised on meie organisatsiooni jaoks olulised fookus- teemad keskkonna, sotsiaalsetes ja ärijuhtimise

19 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKORD

teemades. 2024. aastal viisime läbi tausta analüüsi, kaardistasime oma väärtusahela ja sidusrühmad ning 2025. aastal on planeeritud põhjalik sidus- rühmade kaasamine ja mõjude, riskide ja võima- luste kaardistamine ning hindamine.

Direktiivi kohase aruandluse võimaliku kohus- tuse rakendumiseni on ettevõttel veel mitmed aastad aega. Siiski näeme oma projekti ulatusliku mõju ja avaliku huvi raames vajalikuks kestlikku- saruandlus lisada vabatahtlikult lähiaastatel oma majandusaruande osaks, et suurendada seeläbi organisatsiooni ja projekti tegevuse läbipaistvust.

Keskkonnahoid on meie jaoks oluline teema, pöörame erilist tähelepanu loodusressursside säästlikule kasutamisele ning elurikkuse kait- sele. Eesmärk on kasutada 100% taastuvelektrit rongide opereerimisel ning leida lahendusi, mis aitaksid vähendada keskkonnajalajälge ressurs- side kasutamisel. Keskkonnamõjude hindamise raames uuritakse Rail Baltica projekti mõjusid liikidele ja ökosüsteemidele ning töötatakse välja leevendusmeetmeid ja viise elupaikade taastamiseks.

Sotsiaalses kontekstis keskendub kestlikkus ini- meste heaolu, ohutuse ja õiguste tagamisele, läbipaistvale suhtlusele ning kogukondade kaa- samisele. See tähendab näiteks tööohutuse ran- get jälgimist ehitusobjektidel ning läbipaistvat infovahetust, et sidusrühmad oleksid kursis meie tegevustega ja saaksid kaasa rääkida neile olulis- tes teemades.

Kestlikkuse teemade strateegiasse integreeri- mine võimaldab ettevõttel juhtida oma kesk- konna, sotsiaalse kui ärijuhtimise mõjusid, riske ja võimalusi targalt ja struktureeritult. Planeerime kestlikkusteemade juhtimise integreerida oma olemasolevatesse protsessidesse ja rakendamisel olevasse juhtimissüsteemi.

Keskkonnamõjude hindamine, järelevalve ja seire Endiselt on käimas Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltica raudtee trassikoridori asukoha mää- ramine“ menetlus. 2024. aasta detsembris kiideti heaks keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (KSH). Planeeringu kehtestamiseni jõu- takse eelduslikult 2025. aasta esimeses kvartalis. Jätkus ka Rail Baltica raudteetrassi rajamisega seonduva mõju hindamine läbi ehituslõikude keskkonnamõju hindamiste (KMH).

Keskkonnamõju hindamine lõigus nr 8 (Pärnu – Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piir) otsustati jagada kaheks – Pärnu - Kabli (KMH lõik nr 8) ja Kabli – Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piir (KMH lõik nr 9). KMH lõigus nr 8 on võimalik KMH alga- tada uuendatud maakonnaplaneeringu keh- testamise järgselt. KMH lõigus nr 9 on keskkon- namõju hindamine algatatud. KMH 9 aruanne valmib eelduslikult 2026. aasta alguses ning 2025. aasta alguse seisuga on selleks vajalikud tegevused graafikus.

Vastavaks tunnistatud keskkonnamõju hindamised 2024. aasta lõpuga:

} Ülemiste – Kangru (KMH lõik nr 1) } Kangru – Harju- ja Rapla maakonna piir

(KMH lõik nr 2) } Soodevahe – Muuga (KMH lõik nr 3) } Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi

(KMH lõik nr 4) } Hagudi – Rapla- ja Pärnu maakonna piir

(KMH lõik nr 5) } Rapla- ja Pärnu maakonna piir – Tootsi

(KMH lõik nr 6)

Projekteerimise ja ehitustegevuse järelevalve Jooksvalt on kontrollitud töövõtjatelt laekunud tööprojektide materjalide vastavust KMH nõue- tele ja ehitusaegsete keskkonnameetmete järgi- mist ehitusplatsil.

20 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKORD

Väljakutseks on osutunud KMH-des sõnasta- tud keskkonnameetmete ühtne tõlgendamine RBE, töövõtjate ja ametkondade poolt. Ühtse arusaama tagamiseks on olnud tarvilik meet- mete sõnastusi korrastada ja parandada. Lisaks on olnud vajalik üksikuid meetmeid mitmeid kordi Keskkonnaameti, asjakohaste ekspertide ja TTJA-ga läbi arutada, tagamaks meetme ees- märgi kõige tõhusam täitmine.

Keskkonnaseire Jätkusid planeeritud keskkonnaseire tegevused, sh loomastiku seire koostöös Keskkonnaagen- tuuriga, märgalade seire ja töövõtjate poolt läbi- viidavad veeseired.

Koostööleping Keskkonnaagentuuriga võimal- das loomastiku seiresse 2024. aastal lisada ka mitmed erinevad liigid, mis 2023. aasta tööplaani ei jõudnud. Seireplaani olid 2024. aastal liidetud kõik KMH 1, KMH 2, KMH 4, KMH ja KMH 6 lõi- kude loomastiku eelseired ja lisaks Lõuna-Pärnu trassilõigus metsise elupaikade eelseire seoses menetluses oleva planeeringu raames koos- tatud hüvitusmeetmete kavaga. Seiret tehti

kahepaiksetele, käsitiivalistele, väike-konnakot- kale, laanerähnile, metsisele ning Lõo raba kait- sealustele linnuliikidele.

2024. aasta kahepaiksete eelseiretes selgus, et Männiku rabas asuvad kaks veekogu ning Rõue jõe luht koos jõeosaga, mis raudtee ehitustege- vusest otseselt mõjutada saavad ja seetõttu sei- resse valiti, ei ole kahepaisetele sigimiseks sobi- likud ning seetõttu neis kolmes kohas edaspidi seiret ei tehta.

Laiendati rabade veetasemete seiret, ehk nüüd on seires vaatluse all kolme raba veetase (Rääma, Männiku ja Lõo rabad), kusjuures nii Männikul kui Räämas kirjeldati eelseire raames ka taimestikku. Lisaks tuvastati seire käigus ka täiendavaid kait- sealuste liikide kasvukohti, mis võimaldas aeg- sasti planeerida ümberistutusi või teisi vajalikke mõju vähendavaid meetmeid.

2025. aastal lisandub seiremahtu Põhja- Pärnumaa ehk KMH 7 ala eelseired. Uute liikidena pakuvad väljakutset musta-toonekure, kassikaku ja kivisisaliku seire.

Kuklaste ümberasustamine 08.05.2024

21 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKORD

Kestlik ehitus ja uuenduslikud lahendused Raudtee ehituse käigus kasutatakse väga suu- rel hulgal erinevaid materjale, mistõttu on eriti oluline, kui leitakse võimalusi teiseste materja- lide kasutamiseks ja jäätmete taaskasutamiseks. Seeläbi on võimalik vähendada esmase tooraine kasutust ja koormust keskkonnale. Näiteks 2024. aastal saame välja tuua kaks ehitusobjekti, kus oli võimalus kasutada teiseseid materjale.

} Pärnu laoplats ehitati kasutades kohapeal olemasolevaid materjale. Objektil kasutati hoone lammutamisel tekkinud betoonijäät- meid ja olemasolevat pinnast. See vähendas märkimisväärselt esmase tooraine vajadust ning ehitusele toodi juurde ainult 1400 tonni betooni.

} Soodevahe platsi ehitushankes oli ettenäh- tud võimalus, et töövõtja saaks pakkuda alternatiivseid lahendusi võrreldes esialgse projektlahendusega. Eesmärgiga oli opti- meerida materjalide kasutust ja transpordi kulu, seetõttu asendati liiv ja kruus ligikaudu 80 000 m3 ulatuses põlevkivi tootmisel järele jäänud aherainega.

Roheline kontor ja kasvuhoone- gaaside jalajälg Organisatsiooni üheks eesmärgiks aastal 2025 on saada rohelise kontori märgis. Selle saavutamiseks alustati 2024. aastal kontori tegevuste keskkon- naaspektide kaardistamisega. Koostöös Waste- Locker OÜ-ga kaardistati Tallinna kontori jäätmete kogused ning liigiti kogumise kvaliteet ja korral- dati töötajatele jäätmete liigiti kogumise koolitus.

Esimest korda arvutati 2024. aastal ka oma orga- nisatsiooni kasvuhoonegaaside (KHG) jalajälg, keskendudes kontori tegevustele. Andmetes toodi välja mõjuala 3 andmed ehitustegevuse jalajälje kohta eraldiseisvalt, tuginedes töövõt- jate poolt esitatud keskkonnaaruandlusele.

Organisatsiooni KHG jalajälg on väike võrreldes sellega kui me võtame juurde ehitustegevuse

juures kasutatud elektri ja kütuste kogused. Praegu puuduvad meil täielikud andmed kõikide töövõtjate tegevuste kohta, kuid eesmärk on parandada aruandluse täpsust ja andmete kvali- teeti. Ehituse käigus kasutatud kütuste ja energia jalajälg on 1061,81 t CO2 ekv.

“Meie organisatsiooni KHG jalajälg on 173,93* t CO2 ekv, millest 87,42% ulatuses moodustab mõjuala 3. Mõjuala 1 sisaldab meie enda sõi- dukite bensiini kasutust. Lisaks on meil kasu- tusel ka hübriidmootoriga sõidukid, mille arvu soovime tulevikus suurendada, mille kaudu on meil samuti võimalik oma jalajälge vähendada. Mõjuala 2 püsib madal kuna meie Tallinna kon- toris on kasutusel taastuvelekter ja maasoojus. Kogu meie jalajälje suurust mõjutab enim meie töötajate tööle-koju liikumisega kaasnev fossiil- sete kütuste kasutamine. Järgmiste sammudena on meil oluline mõtestada, kuidas oma jalajälje andmete kvaliteeti ja kättesaadavus parandada ja seejärel paika panna tegevusplaan oma jala- jälje vähendamiseks. “ selgitab RBE kestlikkuse ekspert Mari Salmu.

Mõjuala 1 tähistab otsest heidet, mis pärinevad allikatest, mida ettevõte kontrollib või omab. Siia kuuluvad näiteks kohapealne energia tootmine, mehhaanilised või keemilised protsessid ning ette- võtte masinapargist tulenevad heitkogused.

Mõjuala 2 tähistab kaudset heidet, mis on seotud ettevõtte poolt sisse ostetava ja tarbitava ener- giaga. Selleks võib olla soojus-, elektri-, jahutuse- nergia ning aur.

Mõjuala 3 hõlmab kõiki muid kaudseid emis- sioone, mis ei tulene otseselt ettevõtte omandatud või kontrollitud varade tegevusest, vaid on seotud väärtusahelas üles- ja allavoolu toimuvate prot- sessidega. Näiteks toodete ostmine, kasutamine ja kõrvaldamine.

*Kalkulatsioonides on arvestamata hetkel sõidukikütustest (nii organsatsiooni enda sõidukite, sisseostetud transporditeenuse kui ka tööreiside ja tööle-koju liikumisest) tulenevat ülesvoolu ehk nn well-to-tank (toorkütuse kaevandamise, rafineerimise ja transpordiga) seotud KHG heide.

22 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKORD

Eesmärgid ja tegevused 2025 } Keskkonnajuhtimissüsteemi edasine aren-

dus ja valmisolek ehitustööde planeerimi- seks ja järelevalveks terves Eesti lõigus.

} Töövõtjate edasine toetamine keskkonna- meetmete rakendamisel ning tööde kor- raldamisel selliselt, et pidevalt vähendada kaasnevat keskkonnamõju.

} Keskkonnajärelevalve ja kontrollitegevus- tega jätkamine projekteerimise ning ehitus- tegevuse käigus.

} Keskkonnaseire jätkamine ning laiendamine vastavalt keskkonnaseire tegevuskavale.

} Kompensatsioonimeetmete rakendamise kava edasiarendamine ja kompenseerivate meetmete rakendamine kogu Eesti lõigus, vastavalt kavale.

Mõjuala 1 Organisatsiooni sõidukite kütus

Mõjuala 2 Ostetud elektrienergia

Mõjuala 3 Kauba- või inimeste veoks sisseostetud transport

Mõjuala 3 Töötajate tööreisid

Mõjuala 3 Töötajate tööle-koju liikumine

Mõjuala 3 Kodukontor

Mõjuala 3 Jäätmed

Graak 2. Kasvuhonegaaside jalajälg detailsemalt mõjualade ja tegevuste kaupa

12,08%

0,68% 0,11%

15,65%

58,33% 1,72%

0,05%

11,39%

Mõjuala 3 Ostetud tooted

Mõjuala 1 kokku

Mõjuala 2 kokku

Mõjuala 3 kokku

Graak 1. RBE kontori tegevuste kasvuhoonegaaside jalajälg

87,24%

12,08%

0,68%

} Organisatsioonis rohelise kontori tegevuste ja põhimõtete rakendamine ning Tallinna kontorile Rohelise kontori märgise saamine.

} Kestlikkusstrateegia loomine ja integreeri- mine juhtimissüsteemi.

} Seada konkreetsed eesmärgid mõjualade ja tegevuste ulatuses KHG jalajälje vähendamiseks.

} Suurendada organisatsiooni KHG jalajälje andmete kvaliteeti ja lihtsustame andmete kogumist.

} Panustada Kliimaministeeriumi algatatud taristuobjektide kasvuhoonegaaside jala- jälje kalkulaatori arendusse, mis oleks sobi- lik tööriist raudtee ehitusel alternatiivsete materjalide ja/või lahenduste valimisel.

23 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024

Ettevõtte areng

Inimesed Rail Baltic Estonias

“Inimesed RBE-s on väga kohanemisvõimelised - probleemidele vaadatakse peale väga erinevate nurkade alt, et siis parim lahendus leida ning kõigil on siht ja ambitsioonikus selle suurprojekti teostamiseks. Samuti on tugev õlg õla kõrval tunne. Töö ise on väga mitmekülgne ja vaheldusrikas.”

Silver Suurorg peaprojektijuht

„Mul kui kestlikkuse eksperdil on võimalik luua kogu orga- nisatsiooni ja projekti mõttes midagi täiesti uut. Mind paelub see väljakutse, et saan raken- dada kestlikkuse elemente läbi kogu organisatsiooni strateegia ja põhimõtete - alates ehitusest kuni hangete ja kontorieluni välja.“

Mari Salmu jätkusuutlikkuse ekspert

„Tegu on eelkõige ainulaadse asjaga ja väga põneva välja- kutsega. Meil on sõbralikud ja töökad inimesed. Ettevõtet ise- loomustab korrektsus, puhtus ja kindel ning stabiilne töö olemus. Õpin kogu aeg midagi uut.“

Vahur Loo vanemprojektijuht

„RBE töökultuur on väga root- silik – inimsõbralik, pingevaba ja üksteist austav. Töö ise on huvitav ja väga suure mõjuga ja just see mind kütkestab.“

Andres Alamaa peaprojektijuht

24 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKORD

„RBE töökultuuri iseloomustab minu jaoks töökus, väljaspool raame mõtlemine, tiimide vaheline koostöö ja innovatiiv- sus. Tunnen uhkust selle üle, et mul on võimalus muuta tööohutuse kultuuri Eesti maastikul.“

Birgit Vanaveski tööohutuse valdkonna juht

„Projekt on suur, oluline ja väga suure vastutusega, aga inimesed on sõbralikud ja alati tunnen, et mind väärtustatakse.“

Daria Myrna tehnilise vastavuse koordinaator

„Mulle meeldib kogu see detailsus ja rah- vusvaheline mõõde, mis meie projektides on. Lisaks on hea tööle tulla, kui sind ümb- ritsevad toetavad ja arukad kolleegid.“

Hurmet Heinmaa vanem teedeinsener

Mitmekesisus ja võrdsed võimalused RBE väärtustab mitmekesisust ja tagab võrdsed võimalused kõigile töötajatele. Seitse meeskon- naliiget ei räägi emakeelena eesti keelt, mistõttu on sisekommunikatsioon osaliselt ingliskeelne. Lisaks Tallinna kontorile on ka Tartu esindus, või- maldades paindlikke töötingimusi.

2024. aastal loodi siseveebi vilepuhumise teavi- tuskanal, mis tagab turvalise ja anonüümse või- maluse võimalike probleemide teavitamiseks.

Töötajate väärtustamine ja kaasamine RBE panustas 2024. aastal tugeva töökultuuri loomisse, pakkudes paindlikke töötingimusi, tervisetoetusi ja professionaalse arengu võima- lusi. Ettevõte pälvis Instari atraktiivse tööandja märgise. Töötajate heaolu toetamiseks viidi läbi vaimse tervise uuring ning käivitati juhtide arenguprogramm.

Tehniliste tiimide pädevuse tõstmiseks korraldati viienädalane CCS koolitus. Töötajate kaasatuse ja meeskonnavaimu tugevdamiseks korraldati mit- meid üritusi, sealhulgas aastagala, suvepäevad, terviseüritused ja RBE 10. juubeli tähistamine.

Töötajad osalesid aktiivselt organisatsioonikul- tuuri arendamises – üle 20 töötaja panustas ette- võtte põhiväärtuste uuendamisse.

Värbamine aastal 2024 RBE kasv oli 2024. aastal kiire – meeskonnaga liitus rekordiliselt 47 uut töötajat, kellest enamik täidab tehnilisi rolle. Suurima täienduse said pro- jektijuhtimise ning süsteemitehnika ja vastavuse tagamise üksused. Värbamiskanalitena kasutati uuendatud karjäärilehte, tööportaale, LinkedIni ning sihtotsingut. Lisaks tehti koostööd Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga.

Värbamisprotsessi kiirendamiseks ja tõhusta- miseks võeti kasutusele värbamistarkvara, mis automatiseeris mitmeid etappe ja parandas kan- didaatide haldamist. Samuti tehti paremaks töö- andja kuvandit ning sisseelamisprogrammi, pak- kudes uutele töötajatele paremat tuge.

25 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKORD

2025 personaliplaan ja fookus 2025. aastal keskendume olemasolevate tööta- jate arenguvajadustele ning kompententsi tõst- misele. Oleme planeerimas juhtide arenguprog- rammi järgmiseid koolitusi, mis keskenduvad nii keskastmejuhtidele, kui ka juhtide järelkasvule. Lisaks keskendume individuaalsetele arengu- ja järelekasvuplaanidele, millest tulenevalt kaardis- tame personaalsed koolitusvajadused.

Värbamisplaanide eesmärgiks on vähendada värbamisprotsessi kestust, mis parendaks vär- bamiskiirust ning sobivate talentide leidmist õigeaegselt.

Suuname oma tegevused ka töötajate kaasatuse ja lojaalsuse tugevdamisele, mis tõstaks rahulolu ning vähendaks töötajate voolavust. Jätkame väärtuste projekti elluviimist, et kindlustada RBE selge ja järjepidev organisatsioonikultuur.

Noorte kaasamine Noortel on Rail Baltica projektis täita oluline roll juba enne raudtee valmimist: 1. noored on tuleviku kujundajad ja nende

kaasamine aitab tagada, et projekt vas- taks ka tulevaste põlvkondade ootustele ja vajadustele;

2. noorte kaasamine tagab projekti laiema ühiskondliku toetuse ja suurendab sidusust kogukondadega, mis omakorda võib vähendada vastuseisu ja takistusi projekti elluviimisel;

3. noortel on projektist võimalik saada hin- damatu kogemus ja õppida eri oskusi ning teadmisi suurprojekti juhtimisest ja elluviimisest.

2024. aasta tegevused noorte suunal

} RBE osales 2024. aastal erinevatel tudengi- tele suunatud konverentsidel ja karjäärimes- sidel ning võimaldas noortel tutvuda oma töö ja tegemistega töövarjunädala, ettevõt- tekülastuse ja praktika raames.

} RBE toetas 2024. aasta suvel Erasmus+ programmis “DiscoverEU” osalenud viite noort rahalise stipendiumiga, mis oli abiks Euroopa avastamisel rongidega.

} Rail Baltica noortekogukond kohtus 2024. aastal suuremas koosseisus viiel korral, mil- lest kolm infokohtumist peeti RBE kontoris, üks vaatluskohtumine Ülemiste terminali ehitusplatsil ning üks aktiivsem kohtumine Laser Tagis.

Lisaks said noortekogukonna liikmed osa- leda TalTechi mudelraudtee ehitamise võist- lusel Rööpameister, esineda Rail Baltica mobiilsuskonverentsi noortepaneelis ning öelda oma sõna sekka transpordi ja liikuvuse teemadel Rail Baltica kvartaalses ajakirjas Järgmine Peatus.

2024. aasta lõpu seisuga kuulub RB noorte- kogukonda 70 noort.

} 2024. aasta novembris viis RBE koostöös Millenzialsiga, mille nimemeesteks on Art- jom Savitski ja Kris Lüüs (laiemalt tuntud kui Krispoiss) läbi noortekampaania “Tulevik

I klassi astujate vastuvõtt RBE kontoris 23.08.2024

26 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKORD

on rongis”, mille ülesandeks oli luua noorte visioon Rail Baltica tulevikurongist. Kam- paania eesmärk oli innustada noori vanuses 13-30 mõtlema transpordi ja infrastruktuuri tuleviku üle, pakkuda võimalust väljendada oma loovust ja tehnoloogilisi oskusi ning tutvustada Rail Balticat kui tulevikku suu- natud, mugavat, turvalist ja innovaatilist taristuprojekti.

Töid laekus kokku 41, millest lõpphääletu- sele jõudis vastavalt reeglitele 36. Esitatud töid hinnati kolmes kategoorias ja žürii kõr- val sai oma sõna sekka öelda ka publik.

Tööohutus Rail Baltica projektis on tööohutus keskse tähtsu- sega, milles järeleandmisi ei tehta. RBE-s oleme selles valdkonnas Eestis teerajaja rollis. Selleks oleme tellijana kehtestanud koostööpartneritele tööohutusnõuded, mis seavad neile kõrgemad ootused kui kehtiv seadusandlus või harjumus- pärane tavapraktika.

Alates 2023. aasta septembrist liitus RBE mees- konnaga tänaseks tööohutuse valdkonna juht Birgit Vanaveski, kes tegeleb igapäevaselt valdkonna erinevate teemade ja küsimustega. Muuhulgas antakse kõikidesse hangetesse kaasa tööohutuse valdkonna sisend koos juhendiga ”Töötervishoiu ja tööohutuse juhend Rail Bal- tica projektis” ning enne töödega alustamist vaadatakse üle lepingupartnerite, see on töö- võtjate ja omanikujärelevalve, tööohutuse doku- mendid ning tehakse ettepanekuid täiendami- seks ja kontrollitakse võtmeisikute pädevust.

Ühe kõige olulisema ülesandena tegeleb RBE tööohutuse tiim regulaarsete ohutusvaatluste läbiviimisega ehitusobjektidel, mille kohta koos- tatakse raportid tehtud märkuste, fotomaterjali ja puuduste kõrvaldamise tähtaegadega. Sel- line tegevus on oluliselt kaasa aidanud ohutuse parandamisele RBE ehitusobjektidel, ennetada

võimalikke tööõnnetusi ning aidanud juurutada ohutuskultuuri läbi tellija, töövõtja ja omaniku- järelevalve tihedama koostöö. Rail Baltica pro- jekt püüdleb „0 õnnetust töökohal” eesmärgi poole ning kehtib põhimõte, et kõik õnnetused on ennetatavad.

Miks peaks olema tööohutus ettevõtete fookuses? Ettevõttel on tervise- ja ohutusriskide juhtimi- seks kolm peamist põhjust: moraalne, juriidiline ja majanduslik.

Moraalsed põhjused peaksid olema riskijuhti- mise peamiseks motivaatoriks, kuigi kas see ka tegelikult nii on, on mõnel juhul vaieldav. Need põhinevad arusaamisel, et tööandjal on kohus- tus oma töötajate eest mõistlikult hoolitseda. Ei eeldata, et töötaja riskib töötamise tingimusena oma elu või füüsilise tervise ja heaoluga. Ühis- konnana on see meie ootus ja ka tööõnnetuste, ohuolukordade ja terviseprobleemide statistika toetab selgelt sõnumit, et tööohutust ei tohi jätta juhuse hooleks ning see vajab tähelepanu ja juhtimist.

Tööohutus ei ole ainult eetiline kohustus, vaid ka seaduslik nõue. Tööandjatele ja ka töötajatele on kehtestatud juriidilised kohustused, mis on seotud töötajate ja teiste ettevõttest mõjutatud isikute ohutusega. Eestis reguleerib tööohutust Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 1999 ja lisaks reguleerivad ehitusvaldkonnas tööohutust veel hulk määruseid.

Kolmas põhjus miks tööohutus on tähtis on majanduslik – ettevõtted, kes tegelevad aktiivselt tervise- ja ohutusriskide maandamise ja tööohu- tuse edendamisega, on edukamad kui need, kes seda ei tee. Kahjujuhtumid, nagu tööõnnetused või terviseprobleemid, põhjustavad ettevõtetele märkimisväärseid otseseid ja kaudseid kulusid.

27 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024

Ülemiste ühisterminal Ehitus Jätkusid Ülemiste 1520 mm raudteetaristu rekonstrueerimise lepingujärgsed tööd. Töövõtjaks GRK Eesti AS ja GRK Suomi Oy. Lepingu maksumus 27,6 mln eurot. Tööd valmivad 2026. aasta lõpuks. Jätkusid Ülemiste terminali raudteerajatiste ehitustööd. Töövõtjaks aktsiaselts Merko Ehitus Eesti ja KMG Infra OÜ. Lepingu maksumus 46,8 mln eurot. Tööd val- mivad 2027. aasta lõpus. Esimese etapi tööd lõpetati tähtaegselt detsembris 2024. Töödega jätkatakse juunis 2025. 19.01.2024 kuulutati välja Ülemiste raudteejaama tunnel nr 5 ehitustööde hange. Leping sõlmiti 16.05.2024 ja töövõtjaks on LEONHARD WEISS OÜ. Lepingu maksu- mus on 3,6 mln eurot. Tööd valmivad 2027. aasta keskpaigas. 07.02.2024 kuulutati välja Ülemiste reisiterminali põhjapoolsete välialade ehitus- tööde hange. Leping sõlmiti juulis ja töövõtjaks on Aktsiaselts TREF Nord ja ATEMO OÜ. Lepingu maksumus on 20,9 mln eurot. Tööd valmivad 2027. aasta keskpaigas.

Hanked 22.10.2024 kuulutati välja Ülemiste rahvusvahelise reisiterminali ehitustööde hange. Hange avati 23.01.2025.

10.12.2024 kuulutati välja Ülemiste jaamaala raudteetrassi alusehituse hange (1,8 km). Ettevalmistamisel on Ülemiste terminali lõunapoolsete teede, tänavate ja välja- kute ehitustööde hange, Kantsi tunneli ehituse hange ja Ülemiste kunstihange.

Ülevaade projektidest

28 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKORD

Kunstihanke väljakuulutamine nihkub suure tõe- näosusega 2026. Lisaks valmistatakse ette tule- vaste lepingute omanikujärelevalve hankeid.

Kohalikud peatused Tallinn-Pärnu lõiku jääb 10 kohalikku peatust: Assaku, Luige, Saku, Kurtna, Kohila, Rapla, Järva- kandi, Kaisma, Tootsi ja Urge. Pärnu-Eesti/Läti riigi piir lõiku jääb 2 kohalikku peatust: Surju ja Uris- saare. 2024. aasta lõpuga on kehtestatud Saku, Kurtna, Kohila, Rapla, Järvakandi, Kaisma, Tootsi ja Urge detailplaneeringud ning käimas on veel Assaku ja Luige detailplaneeringute protsess. Surju ja Urissaare peatuste detailsusega arvesta- takse juba RB maakonnaplaneeringu uuendami- sel alamlõigus nr 2 ning nende objektide edasine projekteerimine on kavas lahendada projekteeri- mistingimuste alusel.

Harjumaa kohalikud peatused Detailplaneeringutest on veel käimas Assaku ja Luige peatuste menetlused. On tõenäo- line, et Luige peatust esimeses etapis ei ehitata

tulenevalt mõistliku ligipääsu võimaluse puu- dumisest. 2024. aasta lõpus valmisid Harjumaa kohalike peatuste eelprojektid. Eelprojektide koostajaks oli Ardanuy Ingenieria S.A.

Raplamaa kohalikud peatused 2024. aasta lõpu seisuga on Kohila, Rapla ja Jär- vakandi peatuse detailplaneeringud kohalike omavalitsuste poolt kehtestatud. Projekteerimise käigus on valminud ooteplatvormide ja nende- vaheliste ülepääsude projektid. Samuti valmisid 2024. aasta lõpus hoonete tüüpprojektid, mida on võimalik kasutada Harju- ja Pärnumaa koha- likes peatustes. Töö jätkub juurdepääsuteede ja jaamadega seotud välialade põhiprojekti koosta- misel. Projekteerijaks on Novarc Group AS.

Pärnumaa kohalikud peatused Kaisma, Tootsi ja Urge kohalike peatuste detail- planeeringud on 2024. aasta lõpu seisuga koha- like omavalitsuste poolt kehtestatud. 2024. aasta lõpuks valmisid Pärnumaa kohalike peatuste eelprojektid. Eelprojektide koostajaks oli Arda- nuy Ingenieria S.A.

Rail Baltica Raplamaa põhitrassi raudteetaristu I ja II etapi ehitustööd 20.06.2024. Fo

to : V

er st

on E

es ti

29 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKORD

Ehitusload 2024. aasta novembris väljastas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Kohila, Rapla ja Jär- vakandi jaamade ooteplatvormidele ja nende- vahelistele ülepääsude ehitusload. Alustatud on jaamade juurdepääsuteede, välialade ja hoonete ehituslubade menetlustega. Taotlused nendeks esitati vastavatele kohalikele omavalitsustele novembris ja detsembris.

Pärnu reisiterminal Projekt 2024. aasta lõpus valmis Pärnu reisiterminali põhiprojekt.

Ehitus 23.02.2024 avaldati koostöös Transpordiametiga Liivi tee jalg- ja jalgrattatee tunneli ehituse hange. Liivi tee tunnel saab olema üheks juurdepääsu- punktiks tulevasele Pärnu reisiterminalile. Hange avati 09.04.2024 ja leping sõlmiti 15.05.2024. Töö- võtjaks oli OÜ RTS Infra Eesti ja lepingu maksu- museks 944 560 eurot. Tööd valmisid 2024. aasta

lõpuks. Käib kasutusloa menetlus. Valmistatakse ette 2025. aasta tegevuskava koos vajaliku finant- seerimise vajadusega.

Põhitrass Soodevahe-Muuga lõik (16,4 km)

Ehitus 2024. aastal valmisid Soodevahe-Muuga lõigus kaks õhuliini ristumise ümberehitust.

Hanked Soodevahe-Muuga Lõik sisaldab Muuga sada- maala ja Soodevahe-Muuga põhitrassi lõiku. 2024. aasta viimases kvartalis valmistati ette projektee- rimishanget põhiprojekti koostamiseks. Hange avaldati 31.01.2025 ning pakkumiste esitamise tähtaeg oli 03.03.2025 aastal. Põhiprojekt valmib eelduslikult 2027. aasta I kvartali lõpuks. Paral- leelselt projekteerimisega viiakse läbi ka Muuga sadamaala keskkonnamõjude hindamine (KMH). Ehitustegevusega on kavandatud alustada 2027. aastal.

Alu viadukt, oktoober 2024

30 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKORD

Tallinn-Pärnu lõik (144 km)

Ehitus 2024. oktoobris valmis Raplamaa põhitrassi Sverre tee (0,2 km) ehitus (RW 1400 juurdepää- sutee). Lepingu maksumus oli 287 739,00 eurot ja töid teostas AS TREV-2 Grupp. Tallinn-Pärnu lõi- gus on põhitrassi alusehituse lepinguid sõlmitud kokku 73,9 km ulatuses

Tootsi-Pärnu lõigus on valminud põhiprojekti esimene versioon. Põhi- ja tööprojektid lõpeta- takse lõigus alliansslepingu raames 2026. aastal. Tootsi-Pärnu alamlõigu keskkonnamõjude hin- damise aruande (KMH 7) avalikustamine oli 2024. aasta detsembris. Sõltuvalt esitatud seisukoh- tadest ja aruande täiendamisest on keskkonna- mõjude hindamise aruande vastavaks tunnista- mise eeldatav aeg 2025. aasta esimeses kvartalis. Kiire ajakava objektidena on selles lõigus koos- töös Transpordiametiga ettevalmistamisel neli projekteerimishanget:

} Rail Baltica raudteetrassi ületava riigitee 19271 Tootsi-Piistaoja tee km 1,0-2,6 Tootsi viadukti ja riigitee 19270 Suigu-Tootsi tee km 7,5-8,15 põhiprojekti koostamine.

} Rail Baltica Paide mnt raudteeviadukti ja riigitee nr 59 Pärnu - Tori km 0 – 0,3 lõigu põhiprojekti koostamine.

} Rail Balticat ületava kohaliku tee nr 1490910 Kaseküla tee Murru viadukti, Rail Baltica Elbi ökodukti ja teede põhiprojektide koostamine.

} Rail Balticat ületava riigitee nr 19203 Are- Suigu Timmermanni viadukti, Rail Baltica Sanga ökodukti ja teede põhiprojektide põhiprojekti koostamine.

01.10.2024 kuulutati välja alliansshange Rail Bal- tica Ülemiste-Pärnu lõigu projekteerimiseks ja ehituseks (Allianss 1), sh Ülemiste-Tootsi (142,1 km) pealisehituse projekteerimis- ja ehitustöö- deks ning Tootsi-Pärnu (36,6 km) projekti täien- damiseks ja pealisehituse projekteerimis- ja ehi- tustööde teostamiseks ning Pärnu – Ikla (Läti piir) projekteerimiseks ja tervikehituseks. Hange avati 2024. aasta detsembris ja hanke tulemusena on kavas sõlmida kaks alliansslepingut:

} Allianss 1 – Ülemiste – Pärnu pealisehitus + Tootsi – Pärnu lõigu alusehitus. Eeldatav kogumaksumus 394 miljonit eurot.

} Allianss 2 – Pärnu – Ikla (Läti piir) projektee- rimine ja tervikehitus. Eeldatav kogumaksu- mus 332 miljonit eurot.

Alliansshanke väljakuulutamine Ülemistel, 2.10.2024. Vasakult – Anvar Salomets, Vladimir Svet, Janar Tükk. Fo

to : K

ar li

Sa ul

31 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKORD

Allianssi ehituslepingute sõlmimine on kavanda- tud 2025. aasta teise kvartalisse. Sellele järgneb ca aasta kestev arendusetapp.

Pärnu-Eesti/Läti riigi piir lõik (58,2 km)

Maakonnaplaneering Selles lõigus on käimas Pärnu maakonnaplanee- ringu „Rail Baltica raudtee trassi koridori asukoha määramine“ menetlus. Planeeringu kehtestami- seni jõutakse eelduslikult 2025. aasta I kvartalis. Natura hüvitusmeetmete elluviimine suuremas mahus on kavandatud 2025. aastal ja kogumahus lõpetamine 2026. aastal.

Rajatised Ehitus Kiire ajakava rajatiste projekti raames on koos- töös Transpordiametiga 2024. aasta lõpuks valmi- nud 14 tee viadukti, 2 raudteesilda ja 7 ökodukti (Vaskjala - Ülemiste kanali raudteesild; Rae via- dukt; Elveso viadukt; Põrguvälja viadukt; Assaku viadukt; Saustinõmme viadukt; Saustinõmme ökodukt; Kirdalu-Kiisa viadukt; Tagadi-Kurtna via- dukt; Tagadi ökodukt; Tagadi viadukt; Urge öko- dukt; Künka tee viadukt; Loone ökodukt; Kuku viadukt; Seli-Koigi-Alu viadukt; Kalevi ökodukt; Sikeldi viadukt; Kodila jõe raudteesild; Põlma via- dukt; Selja ökodukt; Lepplaane ökodukt; Kivisilla viadukt). 2025. aastal jätkuvad Kangru liiklussõlme (Kangru viadukt, Raku viadukt, Männiku kergliiklustee viadukt,), Saku-Tõdva viadukti, Tõdva-Hageri via- dukti, Alu viadukti, Parila viadukti ning Juula via- dukti ehitustööd. Ehitustööd planeeritakse lõpe- tada 2025. aasta jooksul.

Ülemiste veeremidepoo Ehitus Veeremidepoo I etapi ehitustööd (depoo seisu- teede ja hooldusteede alune muldkeha ning ris- tuvad ja ümbertõstetavad tehnovõrgud) teosta- takse Harjumaa põhitrassi raudteetaristu I etapi ehitustööde Ülemiste-Soodevahe raames. Harju- maa põhitrassi raudteetaristu I etapi ehitustööde leping sõlmiti jaanuaris. Ehitustööd valmivad 2027. aasta keskpaigas.

Hanked Ettevalmistamisel on veeremidepoo raudteeinf- rastruktuuri muldkeha, tehnovõrkude II etapi ehi- tustööde hange. Lepingu sõlmimine on kavanda- tud 2025. aasta esimeses pooles.

Infrastruktuuri hoolduskeskused Projekt 2024. aasta jaanuaris võeti vastu Pärnu kaubater- minali eelprojekt ja juunis kehtestati hoolduskes- kuse ja kaubaterminali detailplaneering.

Ehitus 15.04.2024 avaldati Pärnu hoolduskeskuse I ehi- tusetapi ehk laoala ettevalmistamise hange. Laoplats on vajalik Rail Baltica põhitrassi ehitu- seks tarvilike materjalide ladustamiseks. Hange avati 28.05.2024 ja leping sõlmiti 26.08.2024. Töövõtjaks oli AS Trev-2 Grupp ja lepingu mak- sumuseks 1,8 mln eurot. Ehitustööd valmisid 2024. aasta lõpuks. Valmistatakse ette tulevaste tööde tegevuskava koos vajaliku finantseerimise vajadusega. 2024. aasta lõpus valmis Soodevahe infrastruk- tuuri hoolduskeskuse ehituse I etapp - materja- lide laoplatsi ettevalmistus. Töövõtjaks oli KMG Infra OÜ ja tööde maksumuseks 4,6 mln eurot. Tööd valmisid 2024. aasta lõpuks. Valmistatakse ette tulevaste tööde tegevuskava koos vajaliku finantseerimise vajadusega.

32 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKORD

Soodevahe kuivsadam Projekt Soodevahe kuivsadam on planeeritud samale maa-alale infrastruktuuri hoolduskeskusega, sel- lest tulenevalt viiakse ehitusõiguse saamiseks vajalikke kavandamistegevusi mõlema koht- objekti osas läbi üheaegselt.

Ehitus 2024. aasta lõpus valmis Soodevahe infrastruk- tuuri hoolduskeskuse ehituse I etapp - materja- lide laoplatsi ettevalmistus. Töövõtjaks oli KMG Infra OÜ ja tööde maksumuseks 4,6 mln eurot. Tööd valmisid 2024. aasta lõpuks. Valmistatakse ette tulevaste tööde tegevuskava koos vajaliku finantseerimise vajadusega.

Kontaktliini liitumised elektrivõrguga Järveküla liitumispunktiga seonduvalt on kõik tööd lõpetatud ja maksed tasutud. Selja liitumispunktiga liitumiseks on makstud esi- mene ja teine osamakse. Alajaama asukoht ja toi- teliini koridor on valitud ning toimub kooskõlas- tamise protsess maaomanikega. Taristu omanik AS Elering on sõlminud lepingu alajaama ehitu- seks, lepingupartner on S-Power OÜ. Õhuliinide ehituse hanke pakkumised on esitatud, toimub pakkumiste hindamine, lepingu sõlmimine toi- mub eelduslikult 2025. aasta aprillis.

Õhuliini- ja gaasiristumised 2024. lõpuks valmisid kõik kõrgepingeliinide ja gaasitrassi ristumised, mida teostati kiire ajakava projekti raames, ülejäänud kõrgepingeliinide ja gaasitrasside ristumiste ümberehituse tööd teos- tatakse põhitrassi alusehituse lepingute raames.

Ülemiste 1520 mm raudteeinfrastruktuuri ümberehitustööd 7.06.2024

33 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKORD

Maade omandamine Omandatud või riigi omandis on 1898-st maa- üksusest 1482 ehk ehitusõigus on 78%-l trassist. Soodevahe-Muuga lõigus on nii era- kui riigi- omandist omandamiseks töösse antud 53 maa- üksusest. 2024. aasta lõpu seisuga on omanda- tud 9 maaüksust.

Tallinn-Pärnu lõigus on omandamiseks töösse antud 1779 ja omandatud 1004 maaüksust. Pärnust Eesti-Läti riigipiirini jäävas lõigus on omandamiseks töösse antud 66 ja omandatud 11 maaüksust.

Kivisilla viadukt, 19.11.2024 Fo to

: K ar

li Sa

ul

34 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024

Innovatsioon ja tulevikusuunad Rahvusvaheline koostöö ja regulatiivsed ettevalmistused Rail Baltica kui Euroopa üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) üks võtmeprojekte nõuab ulatuslikku koostööd rahvusvaheliste partneritega. RBE on juba alustanud läbirääkimisi potentsiaalsete rahvusvaheliste vedajate ja terminalioperaatoritega, kes võiksid hakata kasutama Rail Baltica taristut. Lisaks on käivitatud kontaktid Rail Network Europe’iga (RNE), mis saab tulevikus mängima olulist rolli rahvusvahelise läbilaskevõime jaotajana.

Seoses raudtee haldamise ja teenuste pakkumise regulatsioonidega toimub paral- leelselt ka õiguslike aluste loomine. RBE teeb koostööd Euroopa Komisjoniga, et välja töötada ühtsed reeglid raudtee kasutusmudelitele, tagamaks sujuv ja läbi- paistev tegevus pärast raudtee valmimist.

Esimese piiriülese raudtee juhtimismudeli väljatöötamine RBE osaleb koos Läti ja Leedu partneritega ainulaadses algatuses, mille eesmärk on luua Euroopa esimene ühtne piiriülene raudtee juhtimismudel. See innovaati- line lahendus võimaldab Rail Baltica valmides vedajatel läbida kogu Balti koridor ilma eraldi lube ja kooskõlastusi taotlemata, lahendades ühe olulisema kitsaskoha Euroopa raudteesektoris.

Koostöös osalevad Eesti ettevõte RBE, Läti taristuhaldaja Europos Dzelzcela Linijas ning Leedu LTG Infra, kelle ülesandeks on uue Rail Baltica taristu haldamine oma riikides. Koostöö eesmärk on töötada välja lahendus, mis võimaldab vedajatel taot- leda piiriülest liikumisluba üheainsa taotlusega, luues ühtse teeninduspunkti kogu Balti raudteekoridori ulatuses.

RBE 2025. aasta tegevuskava

35 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKORD

Praegune Euroopa raudteeinfrastruktuur on kil- lustatud – rahvusvahelisi vedusid korraldavad ettevõtted peavad eraldi taotlema lube igalt rii- gilt, mille territooriumi nad läbivad. Rail Baltica juhtimismudel seab eesmärgiks selle keeruka protsessi kaotamise ja ühtlustamise.

Rail Baltica taristuhaldajate koostöö algatati juba 2020. aastal, kuid 2024. aasta tõi läbimurde, kui Euroopa Komisjoni peadirektoraat DG REFORM sõlmis ametliku lepingu Balti riikide toetamiseks tehniliste ja regulatiivsete reformide elluviimisel. Euroopa Komisjon koos välisekspertidega aitab Eestil, Lätil ja Leedul välja töötada ühtse metoo- dika, et Rail Baltica oleks võimalikult tõhus ja sujuvalt toimiv.

Kui Rail Baltica juhtimismudel osutub edukaks, võib see saada eeskujuks ka teistele EL-i riikidele. Euroopa raudteeinfrastruktuurihaldajad otsivad pidevalt viise, kuidas muuta teenuseid vedajatele kiiremaks ja tõhusamaks, kuid siiani pole keegi suutnud välja töötada tõelist piiriülest lahendust.

Rail Baltica taristuhaldusmudeli väljatöötamine ja infrastruktuuri opereerimise ettevalmistamine viiakse ellu paralleelselt raudtee ehitamisega. Juhtimismudel hõlmab 12 põhikomponenti, sealhulgas taristule ligipääsu tingimusi, liiklus- korraldust, ohutusnõudeid ja taristu hooldust.

Projekteerimistegevused Töös on mitmed olulised infrastruktuuriele- mendid, alates Ülemiste terminali ja põhitrassi projekteerimisest kuni kohalike peatuste detailplaneeringuteni.

Tootsi-Pärnu lõigu põhiprojekti esimene versioon on valminud ning lõplikud projektid lõpetatakse alliansslepingute raames 2026. aastaks. Keskkon- namõjude hindamise aruanne (KMH 7) avalikus- tati 2024. aasta detsembris ning selle vastavaks tunnistamine on kavandatud 2025. aasta esimeses kvartalis. Pärnu–Eesti/Läti riigi piiri lõigu maakon- naplaneeringu menetlus on käimas ning planee- ring kehtestatakse 2025. aasta esimeses kvartalis.

Harju III põhitrassilõigu ehituslepingu allkirjastamine, 11.11.2024. Vasakult - Rein Rätsep, Anvar Salomets, Robert Sinikas

36 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKORD

Hanked hõlmavad mitmeid kiire ajakava projek- teerimistöid, sealhulgas:

} Rail Baltica raudteetrassi ületava riigitee 19271 Tootsi-Piistaoja tee km 1,0-2,6 Tootsi viadukti ja riigitee 19270 Suigu-Tootsi tee km 7,5-8,15 põhiprojekti koostamine (hanke avaldamine 03.01.2024, pakkumuste esita- mise tähtaeg 07.02.2025).

} Rail Baltica Paide mnt raudteeviadukti ja riigitee nr 59 Pärnu-Tori km 0–0,3 lõigu põhiprojekti koostamine (hanke avaldamine 03.01.2025, pakkumuste esitamise tähtaeg 10.02.2025).

} Rail Baltica põhitrassi Soodevahe-Muuga lõigu projekteerimine (hanke avaldamine 31.01.2025, pakkumuste esitamise tähtaeg 03.03.2025).

Lisaks toimub Pärnu–Eesti/Läti piiri lõigu Loigu, Treimani ja Piiri ökoduktide projekteerimise hanke avaldamine 03.02.2025 ning pakkumuste esitamise tähtaeg on 06.03.2025. 31.0. 2025 toi- mub Lemmejõe raudteesilla projekteerimise hanke avaldamine, mille pakkumuste esitamise tähtaeg on 06.03.2025.

Ülemiste jaamaala raudteetrassi alusehituse hange (1,8 km) kuulutati välja 10.12.2024 , hanke

Harjumaa Omavalitsusliidu ekskursioon Ülemiste terminali ehitusplatsil 27.09.2024

avaldamine 25.02.2025. Lisaks valmistatakse ette Ülemiste terminali lõunapoolsete teede, täna- vate ja väljakute ehitustööde hange ning Kantsi tunneli ehituse hange.

Kohalike peatuste projekteerimine Tallinn-Pärnu lõigu kohalike peatuste osas on kehtestatud kaheksa detailplaneeringut ning Assaku ja Luige peatused on veel menetluses. Raplamaa peatuste osas on valminud ooteplat- vormide ja ülepääsude projektid, samuti hoonete tüüpprojektid, mida saab kasutada ka Harju- ja Pärnumaa peatustes. Surju ja Urissaare peatuste detailsusega on arvestatud RB maakonnaplanee- ringu uuendamisel alamlõigus nr 2 ning nende objektide edasine projekteerimine on kavas lahendada projekteerimistingimuste alusel. Pro- jekteerimistööd jätkuvad juurdepääsuteede ja jaamade välialade põhiprojekti koostamisega.

2025. aastal jätkatakse ka ehituslubade menet- lust. 2024. aasta novembris väljastas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Kohila, Rapla ja Jär- vakandi jaamade ooteplatvormidele ja ülepääsu- dele ehitusload ning 2025. aastal jätkatakse juur- depääsuteede, välialade ja hoonete ehituslubade taotluste menetlemist.

37 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKORD

Ehitustegevused 2025. aasta kujuneb Eestis üheks kõige kriitilise- maks aastaks ehitustegevuse ja projekteerimis- otsuste osas, töös mitmed olulised infrastruk- tuurielemendid, alates Ülemiste terminalist kuni põhitrassi lõikude ja kohalike peatusteni.

Ülemiste terminali ehitustööd jätkuvad mitmel rindel. Jätkub 1520 mm raudteetaristu rekonst- rueerimine, mida viivad läbi GRK Eesti AS ja GRK Suomi Oy. Lepingu maksumus on 27,6 miljonit eurot ning tööd valmivad 2026. aasta lõpuks. Raudteerajatiste ehitustööde leping AS Merko Ehitus Eesti ja KMG Infra OÜ-ga jätkub, lepingu maksumus on 46,8 miljonit eurot ning valmimis- tähtaeg on 2027. aasta lõpp.

Täiendavalt on ettevalmistamisel Ülemiste termi- nali lõunapoolsete teede, tänavate ja väljakute ehitustööde hange, samuti Kantsi tunneli ja Üle- miste kunstihange.

Põhitrassi arendused Põhitrassi Tootsi-Pärnu lõigus on valminud põhiprojekti esimene versioon ning lõplikud pro- jektid lõpetatakse alliansslepingute raames 2026. aastaks. Pärnu–Eesti/Läti riigi piiri lõigu maakonna- planeeringu menetlus on käimas ning planeering kehtestatakse 2025. aasta esimeses kvartalis.

Hanked hõlmavad mitmeid kiire ajakava objekte, sealhulgas:

} Rail Baltica raudteetrassi ületava riigitee 19271 Tootsi-Piistaoja tee km 1,0-2,6 Tootsi viadukti ja riigitee 19270 Suigu-Tootsi tee km 7,5-8,15 põhiprojekti koostamine (hanke avaldamine 03.01.2025, pakkumuste esita- mise tähtaeg 21.02.2025).

} Rail Baltica Paide mnt raudteeviadukti ja riigitee nr 59 Pärnu-Tori km 0–0,3 lõigu põhiprojekti koostamine (hanke avaldamine 03.01.2025, pakkumuste esitamise tähtaeg 10.02.2025).

} Rail Baltica põhitrassi Soodevahe-Muuga lõigu projekteerimine (hanke avaldamine 31.01.2025, pakkumuste esitamise tähtaeg 03.03.2025).

Alliansshange hõlmab Ülemiste–Pärnu lõigu pro- jekteerimist ja ehitamist ning on jaotatud kaheks etapiks: 1. Allianss 1 – Ülemiste–Pärnu pealisehitus +

Tootsi–Pärnu lõigu alusehitus. 2. Allianss 2 – Pärnu–Ikla (Läti piir) projekteeri-

mine ja tervikehitus.

Edukate pakkujate selgumisel alustatakse nende ettevõtete taustakontrolliga vastavalt riigihan- gete seadusele. See protsess hõlmab nende vas- tavuse kontrollimist kehtivatele nõuetele ning varasema tegevuse ja finantsseisundi hindamist. Kui kontroll on edukalt läbitud, algavad etteval- mistused alliansslepingute sõlmimiseks.

Pärast alliansslepingute sõlmimist algab tööde kavandamine ja detailne väljatöötamine. See etapp hõlmab ehitusgraafikute koostamist, materjalide hankimist ning tehniliste lahen- duste täpsustamist, et tagada projekti tõrgeteta elluviimine.

Kui ettevalmistustööd on lõpule viidud ja kõik osapooled on plaanid heaks kiitnud, liigub pro- jekt aktiivsesse ehitusfaasi.

Kohalikud peatused ja uued transpordisõlmed Rail Baltica trassile on planeeritud 12 kohalikku peatust, neist 10 asuvad Tallinn–Pärnu lõigus: Assaku, Luige, Saku, Kurtna, Kohila, Rapla, Jär- vakandi, Kaisma, Tootsi ja Urge. Pärnu–Eesti/Läti piiri lõigus on plaanitud Surju ja Urissaare peatu- sed. Detailplaneeringud on kehtestatud kaheksa peatuse jaoks, kuid Assaku ja Luige peatused on veel menetluses. 2025. aastal jätkuvad rajatiste ehitustööd, sealhulgas Kangru liiklussõlm, Saku- Tõdva viadukt, Tõdva-Hageri viadukt, Alu viadukt ja Parila viadukt. Kõik need rajatised on planeeri- tud valmima sama aasta jooksul.

Jätkub töö õhuliini- ja gaasiristumiste projekti- dega, mille tööd on osa põhitrassi alusehituse lepingutest.

38 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024

Opereerimise ettevalmistus Innovatsioon ja tulevikusuunad: opereerimise ettevalmistamine RBE on käivitanud laiaulatuslikud ettevalmistustööd, et tagada taristu sujuv kasu- tuselevõtt pärast raudtee valmimist. 2025. aastal on keskmes opereerimise valmis- oleku tagamine, kaubavedude ja reisijateveo korraldamine ning rahvusvaheline koostöö, mis kujundab projekti pikaajalist majanduslikku tasuvust.

RBE juhatuse kinnitatud opereerimise tegevuskava on aluseks kogu taristu halda- mise ja opereerimise valmidusele. Kuna Rail Baltica peab olema täisfunktsionaalne ja konkurentsivõimeline platvorm rahvusvahelisele kauba- ja reisijateveole, hõl- mab tegevuskava kõiki võtmevaldkondi – alates IT-süsteemidest ja personalipla- neerimisest kuni õiguslike ja finantsiliste aspektideni. 2025. aasta alguses viiakse läbi Eesti Raudtee AS-iga kompetentside ristkasutuse analüüs, et optimeerida res- sursse ja vältida dubleerimist.

Kauba- ja reisijateveod ning terminalid Rail Baltica on kavandatud võtmetegijaks regionaalses kaubaveos, pakkudes alter- natiivi maanteetranspordile ning tugevdades Baltikumi positsiooni Euroopa tar- neahelates. RBE-l on alanud aasta jooksul käinud intensiivsed läbirääkimised logis- tikasektori osapooltega, et kaardistada turu vajadused ning tagada optimaalne kaubaveo infrastruktuur.

Muuga terminali arendamine on prioriteet, kuna see hakkab täitma olulist rolli multimodaalses transpordisüsteemis, ühendades mere- ja raudteetranspordi. RBE töötab välja terminalide toimemudeleid ja juhtimisstruktuure, et määratleda

Rahvusvaheline koos- töö ja regulatiivsed ettevalmistused

39 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKORD

võimalikud operaatorid ja nende rollid. Samuti tehakse koostööd Läti ja Leedu partneritega, et ühtlustada kaubaveo- ja terminalihalduse prot- sesse kogu Rail Baltica koridoris.

Lisaks kaubaveole on Rail Baltica keskendunud ka reisijateveo infrastruktuuri ettevalmistamisele. RBE teeb tihedat koostööd Elroniga, et välja töö- tada Rail Baltica raames toimiv reisijateveo kont- septsioon. Ülemiste terminal, mis saab olema Tallinna peamine raudteesõlm, on hetkel detailse finantsplaani koostamise faasis. Samuti analüü- sitakse terminali laiendamise võimalusi, sealhul- gas kaugliinibusside ühendamist rongireisidega, et pakkuda reisijatele terviklikku ja mugavat liikumisvõimalust.

Samal ajal on RBE algatanud protsessi Ülemistel asuva 1520 mm rööpmelaiusega platvormi kasu- tusse andmiseks Eesti Raudtee AS-ile. See samm tagab sujuva ülemineku ning koostöö riigisisese ja rahvusvahelise raudteeoperaatorite vahel.

Tasuvusanalüüs: Rail Baltica majanduslik potentsiaal RBE tellimusel on koostatud uuendatud tasu- vusanalüüs (CBA), mis arvestab projekti faas 1 konfiguratsiooni. Analüüs hõlmab põhjalikke finantsmudeleid, mis võimaldavad täpsustada Rail Baltica äristrateegiat ning määratleda, kuidas projekt suudab pikaajaliselt genereerida tulu ja soodustada piirkondlikku majanduskasvu.

RBE teeb koostööd Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) ning kohalike arenduskeskus- tega, et töötada välja väärtuspakkumine nii reisi- jate- kui ka kaubaveo sektorile. Projekti eesmärk on tuua kasu kogu piirkonnale, luues uusi võima- lusi nii logistikasektoris, tööstuses kui ka turismis.

Rail Baltica mobiilsuskonverents 30.05.2024.

Fo to

: V al

lo K

ru us

er

40 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKORD40 R il Baltic Estonia / Majandus sta aruanne

Raamatupidamise aastaaruanne

41 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKORD

Bilanss (eurodes)

31.12.2024 31.12.2023 Lisa nr

Varad

Käibevarad

Raha 28 937 288 16 401 293 2

Nõuded ja ettemaksed 8 130 924 5 793 104 3,4

Kokku käibevarad 37 068 212 22 194 397

Põhivarad

Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse 2 324 269 2 381 626 6,7

Nõuded ja ettemaksed 60 632 48 254 3

Materiaalsed põhivarad 209 743 895 98 830 651 8

Immateriaalsed põhivarad 0 3 062

Kokku põhivarad 212 128 796 101 263 593

Kokku varad 249 197 008 123 457 990

Kohustised ja omakapital

Kohustised

Lühiajalised kohustised

Võlad ja ettemaksed 17 335 438 10 232 009 10

Sihtfinantseerimine 32 029 051 17 976 433 14

Kokku lühiajalised kohustised 49 364 489 28 208 442

Pikaajalised kohustised

Võlad ja ettemaksed 1 840 351 1 172 308 10

Kokku pikaajalised kohustised 1 840 351 1 172 308

Kokku kohustised 51 204 840 29 380 750

Omakapital

Osakapital nimiväärtuses 2 510 2 508 15

Ülekurss 21 225 755 14 225 757

Kohustuslik reservkapital 251 251

42 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKORD

31.12.2024 31.12.2023 Lisa nr

Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 79 848 724 47 511 381

Aruandeaasta kasum (kahjum) 96 914 928 32 337 343

Kokku omakapital 197 992 168 94 077 240

Kokku kohustised ja omakapital 249 197 008 123 457 990

43 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKORD

Kasumiaruanne (eurodes)

2024 2023 Lisa nr

Muud äritulud 136 885 908 55 723 834 16

Mitmesugused tegevuskulud -33 391 771 -19 270 691 17

Tööjõukulud -6 497 671 -3 871 407 18

Põhivarade kulum ja väärtuse langus -248 321 -141 583 8

Muud ärikulud -172 813 -10 320 19

Kokku ärikasum (-kahjum) 96 575 332 32 429 833

Kasum (kahjum) sidusettevõtjatelt -57 357 -84 723 7

Intressitulud 396 960 656 20

Intressikulud 0 -8 423

Muud finantstulud ja -kulud -7 0

Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 96 914 928 32 337 343

Aruandeaasta kasum (kahjum) 96 914 928 32 337 343

Sealhulgas:

Tulu varade sihtfinantseerimisest -125 126 453 -50 124 991 14

Sihtfinantseerimisega kaetud varade kulum ja väärtuse langus 205 901 98 338

Aruandeaasta kasum (kahjum) sihtfinantseerimise netomeetodi korral -28 005 624 -17 689 310

44 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKORD

Rahavoogude aruanne (eurodes)

2024 2023 Lisa nr

Rahavood äritegevusest

Ärikasum (kahjum) 96 575 332 32 429 833

Korrigeerimised

Põhivarade kulum ja väärtuse langus 248 321 141 583 8

Muud korrigeerimised -97 526 071 -34 179 152 1

s.h saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -125 126 453 -50 124 991

Edasi antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 27 600 382 15 945 839

Kokku korrigeerimised -97 277 750 -34 037 569

Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -2 056 583 389 538

Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 1 297 283 389 326

Laekunud intressid 308 689 621

Makstud intressid -7 -8 423

Kokku rahavood äritegevusest -1 153 036 -836 674

Rahavood investeerimistegevusest

Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade soetamisel -105 971 889 -37 530 601

Muud väljamaksed investeerimistegevusest -26 519 627 -14 842 415

Kokku rahavood investeerimistegevusest -132 491 516 -52 373 016

Rahavood finantseerimistegevusest

Laekumised sihtfinantseerimisest 139 180 547 62 862 736 14

Laekunud aktsiate või osade emiteerimisest 7 000 000 0

Kokku rahavood finantseerimistegevusest 146 180 547 62 862 736

Kokku rahavood 12 535 995 9 653 046

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 16 401 293 6 748 247 2

Raha ja raha ekvivalentide muutus 12 535 995 9 653 046

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 28 937 288 16 401 293 2

45 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKORD

Omakapitali muutuste aruanne (eurodes)

Osakapital nimi-

väärtuses Ülekurss

Kohustuslik reserv- kapital

Jaotamata kasum

(kahjum) Kokku

31.12.2022 2 508 14 225 757 47 511 632 61 739 897

Aruandeaasta kasum (kahjum)

0 0 32 337 343 32 337 343

Muutused muudest väljamaksetest omanikele

0 0 251 -251 0

31.12.2023 2 508 14 225 757 251 79 848 724 94 077 240

Aruandeaasta kasum (kahjum)

0 0 96 914 928 96 914 928

Emiteeritud osakapital 2 6 999 998 0 0 7 000 000

31.12.2024 2 510 21 225 755 251 176 763 652 197 992 168

46 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKORD46 R il Baltic Estonia / Majandus sta aruanne

Raamatupidamise aastaaruande lisad

47 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKORD

Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Osaühing Rail Baltic Estonia (ettevõte) raamatu- pidamise aastaaruanne on koostatud vastavalt suurettevõtte nõuetele ja Eesti finantsaruandluse standardile, lähtudes soetusmaksumusest, v.a. juhtudel, kui arvestuspõhimõtetes on alljärgnevalt kirjeldatud teisiti. Eesti finantsaruandluse stan- dard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded on kehtestatud Eesti raamatupida- mise seaduses ja Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid.

Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustiste hindamist mõjuta- vad asjaolud, mis ilmnesid aruandekuupäeva ja aruande koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega.

Aruandekuupäeva järgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustiste hindamisel arvesse võe- tud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majan- dusaasta tulemust, on raamatupidamise aastaa- ruandes avalikustatud.

Kasutatud on kasumiaruande skeemi nr.1.

Rahavoogude aruande äritegevuse rahavood on koostatud kasutades kaudset meetodit, inves- teerimis- ja finantseerimistegevuse rahavood on esitatud aruandeperioodi brutolaekumiste ja -väljamaksetena.

Rahavoogude aruandes real “Muud korrigeerimi- sed” kajastatakse muud korrigeerimised 97 526 071 eurot, 2023. aastal 34 179 152 eurot.

Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 125 126 453 eurot, 2023. aastal 50 124 991 eurot. Edasi antud sihtfinantseerimine põhivara soe- tuseks 27 600 382 eurot, 2023. aastal 15 945 839 eurot.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.

Raha Raha ja rahalähenditena kajastatakse lühiajalisi kõrge likviidsusega investeeringuid, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa raha vastu ning mille puhul puudub oluline turuväär- tuse muutuse risk, sh. panga arvelduskontodel olev raha.

Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastami- sel võetakse aluseks tehingu toimumise päeval ametlikult kehtivad Euroopa Keskpanga valuu- takursid. Välisvaluutas fikseeritud rahalised varad ja kohustised hinnatakse aruandekuupäeva sei- suga ümber eurodesse aruandekuupäeval amet- likult kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakurs- side alusel.

Ümberhindamise tulemusena saadud kursikasu- mid ja -kahjumid kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes, kusjuures ärituludes ja -kuludes kajastatakse valuutakursi kasumid ja kahjumid, mis on seotud tarnijate ja ostjate arveldustega, muud valuutakursist tulenevad erinevused kajas- tatakse aga finantstuludes ja -kuludes.

Tütar- ja sidusettevõtjate aktsiad või osad Sidusettevõte on avaliku sektori üksuste otsese või kaudse (st valitseva või olulise mõju all ole- vate üksuste kaudu) olulise mõju all olev juriidi- line isik.

Sidusettevõtte osad on bilansis kajastatud kasu- tades kapitaliosaluse meetodit, s.t. et investeering võetakse algselt arvele tema soetusmaksumu- ses, mida järgmistel perioodidel korrigeeritakse investori osalusega muutustes sidusettevõtja omakapitalis.

48 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKORD

Eelpool nimetatud korrigeerimistest tulenevad kasumid ja/või kahjumid moodustavad kapita- liosaluse meetodi kasumi/kahjumi, mida kasumiaruandes kajastatakse real “Finantstulud ja -kulud”.

Nõuded ja ettemaksed Kõiki nõudeid (näit. nõuded ostjate vastu, viitlae- kumised ning muud lühiajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõudeid, kajastatakse bilansis üldjuhul korrigee- ritud soetusmaksumuses.

Lühiajaliste nõuete arvestus Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksu- mus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtu- sega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoli- selt laekuvas summas (mis on kajastatud näiteks arvel, lepingus või muul alusdokumendil).

Nõuete laekumise tõenäosuse hindamisel ana- lüüsitakse võlgniku maksevõimet. Nõuete hinda- misel võetakse arvesse nii aruandekuupäevaks teadaolevaid kui ka aruandekuupäeva järgselt selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõuete laekumise tõenäosust.

Kui nõue on algselt hinnatud ebatõenäoliselt laekuvaks ning kantud tegevuskuludesse, kuid hiljem selgub, et nõude laekumine on täiesti eba- realistlik, tunnistatakse nõue lootusetuks ning kantakse bilansist välja. Täiendavat kulu sel hetkel enam ei teki. Nõue loetakse lootusetuks, kui ette- võttel puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks (näit. võlgnikule on väljakuulutatud pankrot ning pankrotipesas olevatest varadest ei piisa nõude tasumiseks).

Juhul, kui varem tehtud hinnang ebatõenäoliselt laekuvate või lootusetute nõuete summa kohta hil- jem muutub, kajastatakse see hinnangu muutuse perioodi kasumiaruandes ning mitte korrigeerides tagasiulatuvalt eelmisi perioode. Ebatõenäolise või lootusetu nõude laekumine näidatakse kulu vähendusena perioodis, mil laekumine toimub.

Pikaajaliste nõuete arvestus Korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil kajas- tatavad nõuded hinnatakse alla juhul, kui on tõe- näoline, et nende kaetav väärtus on väiksem kui bilansiline jääkväärtus. Allahindlusi kajastatakse kasumiaruandes kuluna. Individuaalselt oluliste finantsvarade allahindlust teostatakse iga objekti jaoks eraldi. Selliste finantsvarade, mis ei ole indi- viduaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, võib alla- hindlusi teostada kogumina.

Kui eelnevalt allahinnatud korrigeeritud soetus- maksumuse meetodil kajastatavate nõuete kae- tav väärtus järgnevatel perioodidel taas tõuseb, tühistatakse varasem allahindlus.

Allahindluse tühistamisi kajastatakse kasumiaru- andes kulu vähendusena.

Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Alates 2022. aastast on põhivara soetusmaksu- muse alampiir 10 000 eurot. Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmak- sumus on alla 10 000 euro, loetakse väheolulise maksumusega varaks ja kantakse soetamisel kulusse. Väheolulise maksumusega vara üle pee- takse arvestust bilansiväliselt.

Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid, mille kasulik eluiga on üle ühe aasta. Materiaalse põhi- vara kapitaliseerimise alampiir on 10000 eurot, välja arvatud maa, mis võetakse soetusmaksuses arvele olenemata maksumusest.

Põhivara võib arvele võtta kogumina ainult juhul, kui kogum moodustab ühesuguse kasutuseaga terviku ja kogumi soetusmaksumus algab vähe- malt põhivara kapitaliseerimise alampiirist. Kui ühe ja sama vara komponentidel on erinevad kasutusead, võetakse komponendid raamatupi- damises arvele eraldi varadena.

Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks töö- seisukorda ja -asukohta (vara soetusmaksumus,

49 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKORD

projekteerimis- ja muud sarnased tasud, kulutu- sed transpordile, paigaldamisele, lammutusku- lud, mis on vältimatud seoses objekti ehitamise või renoveerimisega). Vara soetusmaksumusse ei kapitaliseerita vara kasutuselevõtmisega seotud koolitus- või lähetuskulu. Vara tellimisega seotud kulu (hankekonkursi korraldamine, tellija järel- valve) ei kapitaliseerita, kui seda tehakse oma töötajate poolt ning selle suurus ei ole usaldus- väärselt määratav või oluline. Samuti ei kapita- liseerita varade soetamisega seotud makse ja lõive.

Juhul kui materiaalsete põhivarade objekti eest tasutakse tavapärasest maksetähtajast pikema aja jooksul (garantiiajaks tasumata kohustis), loe- takse objekti soetusmaksumuseks makstava tasu nüüdisväärtust, kasutades diskontomäära 4% aastas. Vahet tasu nominaalväärtuse ja nüüdis- väärtuse vahel kajastatakse intressikuluna garan- tiiperioodi jooksul.

Arendustegevusega seotud väljaminekud kajas- tatakse kuluna nende tekkimisel, välja arvatud juhul, kui need on seotud iseseisva varaobjektiga, mis vastab vara kajastamise tingimustele.

Vara hakatakse amortiseerima alates tema kasu- tusvalmis saamise hetkest (s.t alates hetkest, mil ta on juhtkonna poolt kavandatud seisundis ja asukohas) ning seda tehakse kuni amortiseeri- tava osa täieliku amortiseerumiseni või vara lõp- liku eemaldamiseni kasutusest.

Immateriaalse põhivara objekt (v.a arendusvälja- minekuid) kajastatakse bilansis ainult juhul kui: (a) objekt on ettevõtte poolt kontrollitav; (b) on tõenäoline, et ettevõte saab objekti

kasutamisest tulevikus majanduslikku kasu;

(c) objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav.

Immateriaalsed põhivarad võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud kulutustest (sh kulutused, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta). Immateriaalsete põhivarade soetusmaksumuse määramisel lähtutakse sarnastest põhimõtetest nagu materiaalsete põhivarade soetusmaksu- muse määramisel.

Uurimistegevus on uute teaduslike või tehniliste teadmiste või vastava informatsiooni kogumise eesmärgil läbiviidud uuringud ja teadustöö. Uuri- mistegevusega seotud väljaminekud (edaspidi uurimisväljaminekud) on seotud teadusliku või tehnilise aluse loomisega uute võimalike toodete ja teenuste väljatöötamiseks ning need kajasta- takse kuluna nende tekkimise hetkel.

Arendustegevus on uurimistulemuste raken- damine uute toodete, teenuste, protsesside või süsteemide väljatöötamiseks, kujundamiseks või testimiseks. Arendustegevusega seotud väljami- nekuteks (edaspidi arendusväljaminekud) ei loeta selliseid väljaminekuid, mille tulemusel luuakse uus iseseisev varaobjekt. Uue iseseisva varaob- jekti loomiseks tehtud väljaminekud kapitalisee- ritakse vastava varaobjekti soetusmaksumuses.

50 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKORD

Põhivarade arvelevõtmise alampiir 10000 eurot

Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates)

Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga

Hooned 20-50 aastat

Rajatised 10-100 aastat

Kasutusrendile võetud varade remondiinvesteeringud 5-10 aastat

Masinad ja seadmed, transpordivahendid 5-10 aastat

Arvutustehnika 2-3 aastat

Muu materiaalne põhivara 2-10 aastat

Individuaalselt oluliste või ebastandardsete objektide puhul tuleb amortisatsioonimäär mää- rata igale varaobjektile eraldi, lähtudes konk- reetse objekti eeldatavast kasulikust elueast.

Rendid Rendilepingut loetakse kapitalirendiks juhul, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule, vastasel juhul loetakse rendilepingut kasutusrendiks.

Kasutusrendi puhul kajastab renditavat vara oma bilansis rendileandja. Kasutusrendi maksed kajas- tatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna.

Finantskohustised Finantskohustised võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on finantskohustise eest saadud tasu õiglane väärtus. Edaspidi kajas- tatakse finantskohustisi nende korrigeeritud soetusmaksumuses.

Edasimüügi eesmärgil soetatud finantsko- hustisi kajastatakse nende õiglases väärtuses ning õiglase väärtuse muutused kajastatakse kasumiaruandes.

Finantskohustistega kaasnev intressikulu kajas- tatakse tekkepõhiselt perioodikuluna kasu- miaruande real ”intressikulud”. Finantskohustise kajastamine lõpetatakse siis, kui see on tasutud, tühistatud või aegunud.

Eraldised ja tingimuslikud kohustised Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohus- tisi, mis on avaldunud enne aruandekuupäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille rea- liseerumise aeg või summa ei ole täpselt teada. Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juht- konna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoli- selt vajamineva summa ning eraldise realiseeru- mise aja kohta.

Tingimuslik kohustis on võimalik või eksisteeriv kohustis, mille realiseerumine on vähemtõenäo- line kui mitterealiseerumine või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata. Tingimuslikke kohustisi ei kajastata ettevõtte bilansis vaid informatsioon nende kohta avali- kustatakse aastaaruande lisas.

51 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKORD

Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimine on teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud toetus, mille puhul määra- takse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aru- andlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi.

Sihtfinantseerimise liigid on: 1) kodumaine sihtfinantseerimine – residen-

tidelt, sh teistelt avaliku sektori üksustelt saadud sihtfinantseerimine; kodumaise sihtfinantseerimise eriliik on välismaise sihtfinantseerimise kaasfinantseerimine – toetus, mida Eesti avaliku sektori üksus annab toetuse saajale lisaks Euroopa Liidu fondidest makstavale välismaisele sihtfinantseerimisele;

2) välismaine sihtfinantseerimine – mitteresi- dentidelt, sealhulgas rahvusvahelistelt orga- nisatsioonidelt saadud sihtfinantseerimine.

Sihtfinantseerimine jaotatakse tegevuskulude ja põhivara sihtfinantseerimiseks. Põhivara sihtfi- nantseerimise põhitingimuseks on, et selle saaja peab ostma, ehitama või muul viisil soetama tea- tud põhivara.

Ettevõte kajastab sihtfinantseerimist, kuna koos- tab raamatupidamisaruandeid lähtudes Eesti finantsaruandluse standardist ning Avaliku sek- tori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist, järgmiselt – sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tin- gimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajas- tatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel.

Toetust kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantsee- rimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja kulude arvelevõtmise kuupäeval.

Kui sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksena. Kui sihtfinantseerimise saamisega seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena.

Kui sihtfinantseerimine põhivara soetuseks on laekunud, kuid põhivara ei ole veel soetatud, kajastatakse saadud vahendeid bilansikontol kas lühiajalise või pikaajalise kohustisena. Kui põhi- vara on soetatud ja puudub sisuline toetuse lae- kumata jäämise risk, kuid sihtfinantseerimine on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena.

Alates 2020. aastast OÜ Rail Baltic Estonia vahen- dab siht- ja kaasfinantseeringut vastavalt sõl- mitud lepingule Transpordiametile. 2022. aasta lõpust vahendab OÜ Rail Baltic Estonia siht- ja kaasfinantseeringut Riigimetsa Majandamise Keskusele.

Tulud Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õig- lases väärtuses.

Tulusid ja kulusid ei saldeerita omavahel kasu- miaruandes, välja arvatud mittepõhitegevusest tulenevad tulud ja kulud, mis on tekkinud ühest ja samast või mitmest sarnasest tehingust ja mis ei ole eraldivõetuna olulised.

Tegevuse sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna, kui sihtfinantseerimine muutub sissenõutavaks ja kui sihtfinantseerimisega seotud võimalikud tin- gimused on täidetud. Sihtfinantseerimine, mida saadakse eelmistel perioodidel tekkinud kulude eest või millega ei kaasne täiendavaid tulevikku suunatud tingimusi, kajastatakse tuluna perioo- dis, millal sihtfinantseerimine aset leidis. Olu- korras, kus sihtfinantseeringu tulu kajastamise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse sihtfi- nantseerimine bilansis kohustisena. Kohustise

52 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKORD

klassifitseerimine lühi- või pikaajalisena tuleneb sihtfinantseerimisega kaasnevate tingimuste täitmise ajast.

Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt.

Kulud Kulusid kajastatakse samas perioodis, kui kajas- tatakse nendega seotud tulusid. Kulutused, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekita- misel järgmistel perioodidel, kajastatakse nende tekkimise hetkel varana ning kajastatakse kuluna perioodi(de)l, mil nad loovad majanduslikku kasu (näiteks kulutused materiaalsele põhivarale). Kulutused, mis osalevad majandusliku kasu teki- tamisel aruande perioodil või ei osale majandus- liku kasu tekitamisel, kajastatakse kuluna nende tekkimise perioodil.

Maksustamine Vastavalt Eesti tulumaksuseadusele ei maksus- tata Eestis registreeritud ettevõtete jaotamata kasumit. Tulumaksuga maksustatakse kasumi jaotamist, sealhulgas dividendide maksmist. 2024. aastal oli kehtiv tulumaksumäär 20% (20/80 makstavatest netodividendidest) ning kehtis eri- kord, mis nägi ette madalama tulumaksumäära 14% (14/86 dividendide netosummast) raken- damise regulaarsetele kasumijaotistele. Alates 1. jaanuarist 2025 on dividendide tulumaksumäär 22% (22/78 makstavatest netodividendidest). Regulaarsetele kasumijaotistele varem kehtinud soodusmäär 14% (14/86) on kaotatud ning kõi- gile dividendidele rakendub ühtne maksusta- mine. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat

ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustusena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioo- dil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulu- tatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividen- dide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval. Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel erinevusi vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväär- tuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasi- lükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustusi. Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulumaksuko- hustust, mis tekiks jaotamata kasumist dividen- dide väljamaksmisel.

Seotud osapooled Ettevõtte seotud osapoolteks on loetud: - ettevõtte tegev- ja kõrgem juhtkond ning

nende pereliikmed, kelleks loetakse vähe- malt abikaasa, elukaaslane ja laps;

- sihtasutused, mittetulundusühingud ja äri- ühingud, kelle üle eelmises punktis nimeta- tud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju.

Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud osapool- tega tehtud tehingute osas avalikustatakse läh- tuvalt riigi raamatupidamise üldeeskirjast raama- tupidamise aastaaruandes informatsioon nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või ettevõtte sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele.

Lisa 2 Raha (eurodes)

31.12.2024 31.12.2023

Arvelduskontod 28 937 288 16 401 293

Kokku raha 28 937 288 16 401 293

53 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKORD

Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes)

31.12.2024 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi

Lisa nr 12 kuu jooksul 1–5 aasta jooksul

Nõuded ostjate vastu 430 413 430 413 0

Ostjatelt laekumata arved 430 413 430 413 0 4

Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 6 179 265 6 179 265 0 5

Muud nõuded 88 927 88 927 0

Intressinõuded 88 927 88 927 0

Ettemaksed 104 380 43 748 60 632

Muud makstud ettemaksed 104 380 43 748 60 632

Käibemaksu deklareerimata ettemaks

409 708 409 708 0

Ettemaksed sidusettevõttele 148 939 148 939 0 21

Ettemakstud toetuse vahendus 829 924 829 924 0

Kokku nõuded ja ettemaksed 8 191 556 8 130 924 60 632

31.12.2023 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi

Lisa nr 12 kuu jooksul 1–5 aasta jooksul

Nõuded ostjate vastu 358 067 358 067 0

Ostjatelt laekumata arved 358 067 358 067 0 4

Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 3 750 084 3 750 084 0 5

Muud nõuded 1 381 1 381 0

Intressinõuded 656 656 0

Viitlaekumised 725 725 0

Ettemaksed 89 134 40 880 48 254

54 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKORD

31.12.2023 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi

Lisa nr 12 kuu jooksul 1–5 aasta jooksul

Tulevaste perioodide kulud 40 880 40 880 0

Muud makstud ettemaksed 48 254 0 48 254

Ettemaksed sidusettevõttele 1 018 112 1 018 112 0 21

Ettemakstud toetuse vahendus 624 580 624 580 0

Kokku nõuded ja ettemaksed 5 841 358 5 793 104 48 254

Lisa 4 Nõuded ostjate vastu (eurodes)

31.12.2024 31.12.2023 Lisa nr

Ostjatelt laekumata arved 430 413 358 067 3

Nõuded leppetrahvide ja viiviste eest 336 994 336 994

Kulude hüvitamise nõuded 93 419 8 049

Nõuded töövõtjatele täiendavate kulude eest 0 3 024

Kokku nõuded ostjate vastu 430 413 358 067

55 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKORD

Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes)

31.12.2024 31.12.2023

Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg

Käibemaks 4 451 980 0 1 522 355 0

Üksikisiku tulumaks 0 88 683 0 65 095

Erisoodustuse tulumaks 0 3 595 0 2 753

Sotsiaalmaks 0 155 365 0 114 450

Kohustuslik kogumispension 0 6 421 0 4 909

Töötuskindlustusmaksed 0 10 100 0 7 489

Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 0 2 640 0 0

Ettemaksukonto jääk 1 727 285 2 227 729

Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 6 179 265 266 804 3 750 084 194 696

Maksude ettemakse kajastub Lisa 3 rida 3 ja maksuvõlg kajastub Lisa 10 rida 3. Real Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad kajastub maksukohustus Läti Vabariigi maksuametile.

Lisa 6 Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse (eurodes)

31.12.2024 31.12.2023 Lisa nr

Sidusettevõtjate aktsiad ja osad 2 324 269 2 381 626 7

Kokku investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse 2 324 269 2 381 626

56 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKORD

Lisa 7 Sidusettevõtjate aktsiad ja osad (eurodes)

Sidusettevõtjate aktsiad ja osad, üldine informatsioon: 2024

Sidus- ettevõtja registrikood

Sidus- ettevõtja nimetus

Asukoha- maa

Põhitegevus- ala

Osaluse määr (%)

31.12.2023 31.12.2024

40103845025 RB Rail AS Läti Raudteede ja metroo ehitus 33.33 33.33

Sidusettevõtjate aktsiad ja osad, detailne informatsioon

Sidusettevõtja nimetus 31.12.2023

Kasum (kahjum)

kapitaliosa- luse meetodil

31.12.2024

RB Rail AS 2 381 626 -57 357 2 324 269

Kokku sidusettevõtjate aktsiad ja osad, eelmise perioodi lõpus 2 381 626 -57 357 2 324 269

Vt. lisa 6.

2023. ja 2024. aastal Rail Baltic Estonia OÜ oma osalust RB Rail AS-is ei muutunud. 2024. aastal sai ettevõte osalusest RB Rail AS-is kahjumit kapita- liosaluse meetodil 57 357 ( 2023 : 84 823 kahjumit) eurot.

RB Rail AS on oma tegevust eelnevatel aastatel finantseerinud aktsionäride omakapitali teh- tud sissemaksetega ning CEF rahastuslepingute alusel saadud ettemaksetega, mis on eraldatud lepingutes kindlaks määratud eesmärkide täitmi- seks. 2021. aastal toimus RB Rail AS-i finantseeri- mine lisaks CEF rahastuslepingute alusel saadud maksetele ka aktsionäride poolt läbi riiklike toe- tuste, teenustasude, omakapitali sissemaksete ja sildfinantseerimise (lähtuvalt aktsionäride vahe- listest kokkulepetest).

RB Rail AS 2024. aasta majandusaasta aruanne on koostatud tegevuse jätkuvuse printsiibist lähtudes.

RB Rail AS-i kui kolme Balti riigi ühisettevõtte roll on projekti keskne koordineerimine ning OÜ Rail Baltic Estonia investeeringut sidusettevõtjasse ei saa hinnata võrdselt finantsilise osalusena, vaid peab lähtuma terviklikust panusest Rail Baltic projekti teostamisse. Projekti jätkusuutlikkust vaatame me tervikuna (st ühisettevõtte ja kõi- kide Balti riikide elluviijate lõikes) ning näitlikult öeldes ühe lüli vahelt ära jätmisel ei täidaks pro- jekt seatud eesmärke. Projekti elluviimine ning sellega seotud kohustiste võtmine toimub riiki- devaheliste kokkulepete põhjal ning juhatuse hinnangul on see üheks ettevõtete tegevuse jätkusuutlikkuse aluseks. Kui poliitiliste otsuste tagajärjel peaks toimuma projekti rakendatavate ettevõtete ümberstruktureerimine, siis ei muu- tuks selle tõttu juba läbiviidud investeeringute väärtus ning endiselt oleks projekti lõppeesmärk sama.

57 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKORD

Lisa 8 Materiaalsed põhivarad (eurodes)

Ehitised

Muud mate- riaalsed

põhivarad Lõpe tamata

projektid Ette maksed

Lõpe tamata projektid ja ettemaksed Kokku

31.12.2022

Soetusmaksumus 0 196 782 54 945 718 2 600 767 57 546 485 57 743 267

Akumuleeritud kulum 0 -9 840 0 0 0 -9 840

Jääkmaksumus 0 186 942 54 945 718 2 600 767 57 546 485 57 733 427

Ostud ja parendused 104 694 0 35 505 315 5 624 913 41 130 228 41 234 922

Amortisatsiooni- kulu -98 338 -39 360 0 0 0 -137 698

Ümber- liigitamised 20 481 905 0 -20 481 905 0 -20 481 905 0

31.12.2023

Soetusmaksumus 20 586 599 196 782 69 969 128 8 225 680 78 194 808 98 978 189

Akumuleeritud kulum -98 338 -49 200 0 0 0 -147 538

Jääkmaksumus 20 488 261 147 582 69 969 128 8 225 680 78 194 808 98 830 651

Ostud ja parendused 0 0 98 983 711 12 174 792 111 158 503 111 158 503

Amortisatsiooni- kulu -205 901 -39 358 0 0 0 -245 259

Ümberliigitamised 29 368 -29 368 -29 368

31.12.2024

Soetusmaksumus 20 615 967 196 782 168 923 471 20 400 472 189 323 943 210 136 692

Akumuleeritud kulum -304 239 -88 558 0 0 0 -392 797

Jääkmaksumus 20 311 728 108 224 168 923 471 20 400 472 189 323 943 209 743 895

2024. aastal klassifitseeriti ümber lõpetamata põhivarast ehitiseks Kuku viadukti ehituse jaoks Elektrilevi võrgu ümberehitus 29 368 eurot.

58 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKORD

Lisa 9 Kasutusrent (eurodes)

Aruandekohustuslane kui rentnik

2024 2023

Kasutusrendikulu 1 117 656 323 814

Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest

31.12.2024 31.12.2023

12 kuu jooksul 873 211 318 354

1-5 aasta jooksul 715 937 996 038

Kasutusrendikulu sisaldab büroopinna eest tasutud renti Tallinna kontoris 314 794 eurot (2023 : 261 567 eurot), Tartu kontori renditasu 8 700 eurot (2023 : 3 150 eurot), muude ruumide renditasu 4 403 eurot (2023 : 2 193 eurot) ning 8 auto kasutusrent 83 375 eurot (2023 : 56 904 eurot 8 auto rent), Info- ja kom- munikatsioonitehnoloogilise riist-ja tarkvara rent ja majutusteenus 706 384 eurot.

59 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKORD

Lisa 10 Võlad ja ettemaksed (eurodes)

31.12.2024

Jaotus järelejäänud tähtaja järgi

Lisa nr12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul

Võlad tarnijatele 15 789 315 14 042 048 1 747 267

Võlad töövõtjatele 818 825 818 825 0 11

Maksuvõlad 266 804 266 804 0 5

Muud võlad 9 311 9 311 0

Muud viitvõlad 9 311 9 311 0 12

Täitmistagatis 93 084 0 93 084

Toetuste ja siirete kohustised 2 198 450 2 198 450 0

Kokku võlad ja ettemaksed 19 175 789 17 335 438 1 840 351

31.12.2023

Jaotus järelejäänud tähtaja järgi

Lisa nr12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul

Võlad tarnijatele 9 617 104 8 537 880 1 079 224

Võlad töövõtjatele 569 024 569 024 0 11

Maksuvõlad 194 696 194 696 0 5

Muud võlad 930 409 930 409 0

Muud viitvõlad 930 409 930 409 0 12

Täitmistagatis 93 084 0 93 084

Kokku võlad ja ettemaksed 11 404 317 10 232 009 1 172 308

60 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKORD

Lisa 11 Võlad töövõtjatele (eurodes)

31.12.2024 31.12.2023 Lisa nr

Töötasude kohustis 643 184 448 779

Puhkusetasude kohustis 175 641 120 245

Kokku võlad töövõtjatele 818 825 569 024 10

Lisa 12 Muud võlad (eurodes)

31.12.2024 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi

Lisa nr 12 kuu jooksul 1–5 aasta jooksul

Muud viitvõlad 9 311 9 311 0 10

Tagatis 9 000 9 000 0

Krediitkaardi kohustis 311 311 0

Kokku muud võlad 9 311 9 311 0

31.12.2023 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi

Lisa nr 12 kuu jooksul 1–5 aasta jooksul

Muud viitvõlad 930 409 930 409 0 10

Tagatis 18 000 18 000 0

Krediitkaardi kohustis 58 58 0

Toetuse kohustis 912 351 912 351 0

Kokku muud võlad 930 409 930 409 0

2023. aastal kajastati toetuse kohustist töövõtjale kolmepoolse lepingu alusel, (kus Transpordiamet on hankija ja Rail Balti Estonia OÜ finantseerija) Muude võlgade all Lisas 12 real Muud viitvõlad.

2024. aastal on toetuse kohustis kolmepoolse lepingu alusel kajastatud lisas 10 Võlad ja ettemaksed real Toetuste ja siirete kohustis summas 2 198 450 eurot.

61 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKORD

Lisa 13 Tingimuslikud kohustised ja varad (eurodes)

31.12.2024

Tingimuslikud kohustised

Antud garantiid 3 743 000

Kokku tingimuslikud kohustised 3 743 000

Rail Baltic Estonia OÜ poolt on antud üks panga garantiikiri nr 2024016405, kus garantii saajaks on Pärnu Linnavalitsus ja garant on AS SEB Pank. Garantii aluseks on 20.06.2024 sõlmitud haldusleping nr 3-13.11/6, garantiisummaks on 3 743 000 eurot ning garantii kehtivus on 15.11.2024 – 15.11.2029.

62 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022 SISUKORD

Lisa 14 Sihtfinantseerimine (eurodes)

31.12.2022

Laekunud Tagasi

makstud

Kajastatud kasumi-

aruandes

Kajastatud varade soetus-

maksumuses

31.12.2023

Lisa nrNõuded Kohustised Nõuded Kohustised

Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks

Välismaine sihtfinantseerimine põhivara soetuseks

722 674 3 851 440 42 971 441 0 28 112 655 28 112 655 0 17 987 552

Välismaise sihtfinantseerimise kaasfinantseerimine põhivara soetuseks

127 531 -59 166 6 236 533 0 6 066 497 6 066 497 0 -16 661

Sihtfinantseerimise vahehndamine 0 0 13 654 762 2 291 077 15 945 839 0 0 0

Kokku sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks

850 205 3 792 274 62 862 736 2 291 077 50 124 991 34 179 152 0 17 970 891

63 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022

31.12.2022

Laekunud Tagasi

makstud

Kajastatud kasumi-

aruandes

Kajastatud varade soetus-

maksumuses

31.12.2023

Lisa nrNõuded Kohustised Nõuded Kohustised

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

Majandus- ja kommunikatsiooni- ministeerium Välismaine sihftinantseerimine

0 5 542 0 0 0 0 0 5 542

Saamata seadusandlusest tulenevad toetused

0 0 0 0 0 0 0 0

Välismaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

0 2 194 653 2 883 059 940 104 4 137 608 0 0 0

Välismaise sihtfinantseerimise kaasfinantseerimine tegvuskuludeks

0 96 424 716 012 0 812 436 0 0 0

Kokku sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

0 2 296 619 3 599 071 940 104 4 950 044 0 0 5 542

Kokku sihtfinantseerimine 850 205 6 088 893 66 461 807 3 231 181 55 075 035 34 179 152 0 17 976 433 16

SISUKORD

64 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022 SISUKORD

31.12.2023

Laekunud Tagasi

makstud

Kajastatud kasumi-

aruandes

Kajastatud varade soetus-

maksumuses

31.12.2024

Lisa nrNõuded Kohustised Nõuded Kohustised

Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks

Põhivara sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed

0 17 987 552 96 385 950 0 80 507 909 80 507 909 0 33 865 593

Põhivara kaasfinantseerimiseks saadud ettemaksed

0 -16 661 15 194 217 0 17 018 162 17 018 162 0 -1 840 606

Kodumaise sihtfinantseerimise vahendamine põhivara soetuseks

0 0 5 001 842 0 5 001 842 0 0 0

Välismaise sihtfinantseerimise vahendamine põhivara soetuseks

0 0 18 650 731 0 18 650 731 0 0 0

Välismaise sihtfinantseerimise kaasfinantseerimise vahendamine põhivara soetuseks

0 0 3 947 809 0 3 947 809 0 0 0

Kokku sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks

0 17 970 891 139 180 549 0 125 126 453 97 526 071 32 024 9870

65 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022

31.12.2023

Laekunud Tagasi

makstud

Kajastatud kasumi-

aruandes

Kajastatud varade soetus-

maksumuses

31.12.2024

Lisa nrNõuded Kohustised Nõuded Kohustised

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed 0 5 542 0 0 1 477 0 0 4 065

Välismaine sihtfin tegevuskuludeks 0 0 6 620 411 0 6 620 411 0 0 0

Välismaise sihtfin kaasfin tegevuskuludeks

0 0 1 423 367 0 1 423 367 0 0 0

Kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

0 0 820 1 545 -725 0 0 0

Kodumaise sihtfinantseerimise vahendamine tegevuskuludeks

0 0 95 887 0 95 887 0 0 0

Kokku sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

0 5 542 8 140 485 1 545 8 140 417 0 0 4 065

Kokku sihtfinantseerimine 0 17 976 433 147 321 034 1 545 133 266 870 97 526 071 0 32 029 052 16

SISUKORD

66 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKORD

Lisa 15 Osakapital (eurodes)

31.12.2024 31.12.2023

Osakapital 2 510 2 508

Osade arv (tk) 1 1

Osaühingu miinimumosakapital on 2 500 (kaks tuhat viissada) eurot ja maksimumosakapital 10 000 (kümme tuhat) eurot.

Osaühing Rail Baltic Estonia omanik on Eesti Vabariik ja osade valitsejaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Asutamisel tasus omanik OÜ Rail Baltic Estonia omakapitali 890 000 eurot, sellest 2 500 eurot osakapitaliks ning 887 500 eurot ülekurssi.

Omanik on omakapitali suurendamiseks sooritanud sissemakseid: 16.11.2015 otsus summas 924 000 eurot (1 euro osakapitali suurendamiseks ja 923 999 eurot ülekurssi), osakapitali suurendamine registreeritud Äriregistris 13.05.2016; 12.09.2016 otsus summas 650 000 eurot (1 euro osakapitali suurendamiseks ja 649 999 eurot ülekurssi), osakapitali suurendamine registreeritud Äriregistris 01.11.2017; 31.10.2017 otsus summas 1 650 000 eurot (1 euro osakapitali suurendamiseks ja 1 649 999 eurot ülekurssi), osakapitali suurendamine registreeritud Äriregistris 24.04.2018; 02.11.2018 otsus summas 1 740 000 eurot ( 1 euro osakapitali suurendamiseks ja 1 739 999 eurot ülekurssi), osakapitali suurendamine registreeritud Äriregistris 21.01.2019; 09.05.2019 otsus summas 1 740 000 eurot ( 1 euro osakapitali suurendamiseks ja 1 739 999 eurot ülekurssi), osakapitali suurendamine registreeritud Äriregistris 20.05.2019. 29.10.2020 otsus summas 3 000 000 eurot ( 1 euro osakapitali suurendamiseks ja 2 999 999 eurot ülekurssi), osakapitali suurendamine registreeritud Äriregistris 14.04.2021. 19.10.2021 otsus summas 3 000 000 eurot ( 1 euro osakapitali suurendamiseks ja 2 999 999 eurot ülekurssi), osakapitali suurendamine registreeritud Äriregistris 05.11.2021. 05.10.2022 otsus summas 3 000 000 eurot ( 1 euro osakapitali suurendamiseks ja 2 999 999 eurot ülekurssi), osakapitali suurendamine registreeritud Äriregistris 25.11.2022. 20.12.2023 otsus summas 3 000 000 eurot ( 1 euro osakapitali suurendamiseks ja 2 999 999 eurot ülekurssi), osakapitali suurendamine registreeritud Äriregistris 1.02.2024. 05.11.2024 otsus summas 4 000 000 eurot ( 1 euro osakapitali suurendamiseks ja 2 999 999 eurot ülekurssi), osakapitali suurendamine registreeritud Äriregistris 21.12.2024. Seega moodustab ettevõtte osakapital 2 510 eurot ning ülekurss 21 225 755 eurot.

67 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKORD

Lisa 16 Muud äritulud (eurodes)

2024 2023

Tulu sihtfinantseerimisest 133 266 870 55 075 760

Trahvid, viivised ja hüvitised 3 520 613 614 331

Muud 98 425 33 743

Kokku muud äritulud 136 885 908 55 723 834

Lisa 17 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes)

2024 2023

Üür ja rent 323 494 264 717

Energia 40 734 32 896

Elektrienergia 20 430 19 749

Soojusenergia 10 936 6 820

Kütus 9 368 6 327

Veevarustusteenused 1 884 1 370

Mitmesugused bürookulud 833 413 423 724

Uurimis- ja arengukulud 826 741 143 189

Lähetuskulud 85 904 46 135

Koolituskulud 69 024 48 392

Riiklikud ja kohalikud maksud 172 813 10 154

Ostetud teenused 956 642 720 059

Antud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 2 455 124 1 619 756

Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 27 600 382 15 945 839

Muud autasud 0 3 125

Liikmemaksud 11 295 11 335

Rajatiste majandamiskulud 14 321 0

Kokku mitmesugused tegevuskulud 33 391 771 19 270 691

68 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKORD

Lisa 18 Tööjõukulud (eurodes)

2024 2023

Palgakulu 5 753 234 3 813 235

Sotsiaalmaksud 1 924 289 1 274 902

Tööjõukulude kapitaliseerimine -1 457 639 -1 432 480

Muud 277 787 215 750

Kokku tööjõukulud 6 497 671 3 871 407

Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 117 83

Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa:

Töölepingu alusel töötav isik 119 86

Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 6 7

Lisa 19 Muud ärikulud (eurodes)

2024 2023

Kahjum valuutakursi muutustest 204 166

Trahvid, viivised ja hüvitised 570 0

Keskkonnatasud 154 365 0

Riigilõivud 7 663 7 998

Maamaks 1 941 858

Reklaamimaks 8 052 1 298

Trahvid 18 0

Kokku muud ärikulud 172 813 10 320

69 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKORD

Lisa 20 Intressitulud (eurodes)

2024 2023

Intressitulu hoiustelt 396 960 656

Kokku intressitulud 396 960 656

Lisa 21 Seotud osapooled (eurodes)

Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes

Lühiajalised 31.12.2024 31.12.2023 Lisa nr

Võlad ja ettemaksed

Sidusettevõtjad 148 940 1 018 112 3

Kokku võlad ja ettemaksed 148 940 1 018 112

Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused

2024 2023

Arvestatud tasu 315 549 283 666

Osaühing Rail Baltic Estonia omanik on Eesti Vabariik ja osade valitsejaks Kliimaminitseerium.

Juhatuse liikmetele arvestatud tasud on 267 890 eurot ( 2023: 231 153 eurot), sealhulgas arvestatud juhatuse liikme tasu 251 500 eurot ( 2023: 216 000 eurot), muud hüvitised 16 390 eurot (2023: 15 153 eurot). Nõukogu liikmetele arvestati tasu 47 659 eurot (2023: 52 513 eurot).

Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi muudatuse kohaselt tuleb raamatupidamise aastaaruannetes avalikustada lisaks tegevja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasudele ja olulistele soodustustele muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas informatsioon vaid nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või ette- võtte sisemiste dokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele, tulenevalt 24.11.2014 jõustunud riigi raamatupidamise üldeeskirja muutustest (§ 49’1. Informatsioon seotud isikutega tehtud tehingute kohta). Selliseid avalikustamisele kuuluvaid tehinguid 2024. ja 2023. aastal ei olnud.

70 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2024 SISUKORD

Lisa 22 Tegevuse jätkuvus

Ettevõtte lühiajalised kohustused ületavad 31.12.2024 seisuga käibevara. Lühiajaliste kohus- tuste täitmiseks on planeeritud piisav rahastus ja rahavood. Ettevõtte tegevuse jätkuvusele juht- kond riski ei näe.

Lühiajalised kohustused on peamiselt sihtfinant- seering, millega ettevõttele likviidsuse muret ei kaasne (või hindame väga madalaks), sest see kajastub tuluna sihtfinantseerimise tingimuste täitumisel (ehitusobjekti akteerimisel) ning Klii- maministeeriumi ega ka Euroopa Komisjoni toe- tuslepingute kohaselt ei ole ajalisi ega muid kaas- nevaid toetuse tagastamise tingimusi sätestatud.

KPMG Baltics OU Ahtri 4 Tallinn 10151 Estonia

Telephone Fax Internet

SQLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE

+372 6 268 700 +372 6 268 777 www.kpmg.ee

Rail Baltic Estonia 00 osanikule

Arvamus

Oleme auditeerinud Rail Baltic Estonia 00 (ettevote) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31. detsember 2024, kasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupaeval loppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad oluliste arvestuspohimotete kokkuvotet ning muud selgitavat informatsiooni.

Meie arvates kajastab lehekulgedel 41 kuni 70 esitatud raamatupidamise aastaaruanne koigis olulistes osades oiglaselt ettevotte finantsseisundit seisuga 31. detsember 2024 ning sellel kuupaeval loppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskolas Eesti finantsaruandluse standardiga.

Arvamuse alus

Viisime auditi labi kooskolas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse taiendavalt meie aruande osas ,,Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga". Me oleme ettevottest soltumatud kooskolas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh soltumatuse standardid), ja oleme taitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nouetele. Me usu me, et auditi toendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane al use andmiseks meie arvamusele.

Muu informatsioon

Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon sisaldab tegevusaruannet, kuid ei holma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet.

Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei holma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat jareldust.

Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest voi meie poolt auditi kaigus saadud teadmistest voi tundub muul viisil olevat oluliselt vaarkajastatud. Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses satestatud nouetega.

Kui me teeme tehtud too pohjal jarelduse, et muu informatsioon on oluliselt vaarkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ale sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskolas raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses satestatud nouetega.

Juhtkonna ja nende, kelle iilesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega

Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja oiglase esitamise eest kooskolas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et voimaldada kas pettusest voi veast tulenevate oluliste vaarkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.

KPMG Salties OU, an Estonian limited liability company and a

member firm of the KPMG network of independent member firms

affiliated with KPMG International Cooperative ("KPMG

International"), a Swiss entity. Reg no 10096082.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.

Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

Kasutame a uditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu a uditi käigus. Me teeme ka järgmist:

• teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase a uditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;

• omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;

• hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;

• teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud a uditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;

• hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, miilega saavutatakse õiglane esitusviis.

Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas a uditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mistahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.

Siim Kulasepp Vandeaudiitori number 698

KPMG Baltics oO Audiitorettev6tja tegevusloa number 17 Ahtri 4, 10151, Tallinn 31.03.2025

www.rbestonia.ee

OÜ RAIL BALTIC ESTONIA

Juhatuse taotlus üldkoosoleku otsuse vastuvõtmiseks

Nr. TÜK2025.05.02-1

Esitatud: 02.05.2025

Teema: Majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamise ettepanek, nõukogu töökorra kinnitamine

Koosoleku aeg: 07.05.2025

Otsuse ettepanek: 1. Kinnitada Rail Baltic Estonia OÜ 2024.a. majandusaasta aruanne koos

kasumijaotamise ettepanekuga.

2. Jaotada 2024. a. majandusaasta kasum järgnevalt: 2.1. Arvata aruandeaasta kasum summas 96 914 928 eurot eelmiste

perioodide jaotamata kasumi koosseisu.

Seletuskiri: 1. Vastavalt ÄS § 179 lg-le 2 esitab juhatus kasumi jaotamise ettepaneku

osanikele koos majandusaasta aruande kinnitamise ettepanekuga.

Rail Baltic Estonia OÜ nõukogu on 2024.a. majandusaasta aruande 07.04.2025 nõukogu otsusega nr 2025.04.07-67 heaks kiitnud. Vastavalt äriseadustiku § 179 lg-le 2 nõutav nõukogu arvamus majandusaasta aruande kohta esitatakse osanike üldkoosolekule nõukogu aruande koosseisus. Rail Baltic Estonia OÜ puhaskasum seisuga 31.12.2024 on järgmine:

• Eelmiste perioodide jaotamata kasum/-kahjum: 79 848 724 eurot

• Aruandeaasta kasum: 96 914 928 eurot

• Jaotamata kasum kokku: 176 763 652 eurot.

Kasumi jaotamise ettepanek:

• Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) peale jaotamist (katmist) 176 763 652 eurot.

Taotlusele on lisatud Rail Baltic Estonia OÜ 2024.a. majandusaasta aruanne.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anvar Salomets

juhatuse esimees Lisatud:

1. Rail Baltic Estonia OÜ 2024.a. majandusaasta aruanne 2. Nõukogu aruanne 2024. a kohta

AINUOSANIKU OTSUS

Tallinn 28.05.2025 nr 1-3/25/12

OSAÜHING RAIL BALTIC ESTONIA

Registrikood: 12734109

Veskiposti tn 2/1, Tallinn 10138

Osaühingu ainuosanik on Eesti Vabariik

Ainuosaniku esindaja on osalust valitsev minister - taristuminister

Häälte arv: 2 510

OÜ Rail Baltic Estonia 2024. aasta majandusaasta

aruande kinnitamine

Tutvunud OÜ Rail Baltic Estonia 2024. majandusaasta aruandega, audiitori järeldusotsusega,

kasumi jaotamise ettepanekuga, osaühingu nõukogu esitatud kirjaliku aruandega ning lähtudes

äriseadustiku § 168 lg 1 punktis 5 ja riigivaraseaduse § 98 lg 6 sätestatust:

1. Kinnitada 2024. majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus (lisatud).

2. Kinnitada 2024. aasta puhaskasum summas 96 914 928 eurot ning kanda see eelmise

perioodide jaotamata kasumiks. Eelmiste perioodide jaotamata kasum peale jaotamist on

176 763 652 eurot.

3. Osaluse valitseja hinnang omaniku ootustega määratud strateegiliste/valdkondlike ja

finantseesmärkide täitmise kohta 2024. aastal on hea. Riigi osaluse säilitamine osaühingus

on vajalik.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Leis

taristuminister

Saata: OÜ Rail Baltic Estonia, Rahandusministeerium, nõukogu liikmed Andres Agukas, Andres

Lindemann, Kaido Zimmermann, Mari Lahtmets