| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 4.2-3/1446-1 |
| Registreeritud | 28.05.2025 |
| Sünkroonitud | 29.05.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 4.2 Sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja –hoolekande korraldamine |
| Sari | 4.2-3 Sotsiaalhoolekande kavandamise ning korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 4.2-3/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit |
| Vastutaja | Brit Tammiste (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Laste ja perede osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Edastame sotsiaalminister Karmen Jollerile Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liidu, Reha ERP ja Eesti Puuetega inimeste Koja ühise mureavalduse seoses rehabilitatsiooniteenuse üleminekuperioodiga aastatel 2026-2027.
Palume võimalusel korraldada kohtumine ministriga, et arutada teemat lähemalt.
Lugupidamisega
Marilin Vaksman
Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liidu juhatuse esimees
M: +372 507 1406
[email protected] | www.erliit.eu
1
Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit
Reg 80343719
Endla 4
Tallinn 10142
Lugupeetud sotsiaalminister Karmen Joller
Sotsiaalministeerium 26. mai 2025
MUREAVALDUS: Rehabilitatsiooniteenuste üleminekuperioodi ebakindlus aastatel 2026–2027
Austatud minister Karmen Joller
Pöördume Teie poole tõsise murega seoses kavaga lõpetada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus senisel
kujul alates 31.12.2026.a.
Selline oluline muudatus mõjutab otseselt rohkem kui 11 000 teenuse saajat, üle 120 teenuse osutaja
ning rohkem kui 1 900 valdkonnas tegutsevat rehabilitatsioonispetsialisti, luues riske, mida tuleb
hoolikalt juhtida.
Hetkel puudub vajalik selgus ja kindel tegevuskava, kuidas osutatakse teenuseid üleminekuaastatel
2026 ja 2027. Ebakindlus ohustab rehabilitatsiooniasutuste jätkusuutlikkust ning seab löögi alla
teenuse järjepidevuse ja kvaliteedi.
Sotsiaalministeerium on siiani esitanud Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liidule ja Eesti Puuetega
Inimeste Kojale ministeeriumi plaani suunata rehabilitatsiooniteenuse rahastus Tervisekassasse
taastusabi teenusena. 15.05.2025 toimunud Rehabilitatsiooniasutuste kevadseminaril esitleti aga
ministeeriumi uut visiooni, hakata pakkuma teenuseid TERVIK-mudeli kaudu. Eesti Puuetega Inimeste
Kojale ei ole TERVIK-mudeli visiooni esitletud. Sotsiaalministeeriumi esindaja lisas, et täpsed
lahendused töötatakse välja 2027. aastaks. Juhime tähelepanu, et teenuse osutamine
Sotsiaalkindlustusameti kaudu on otsustatud lõpetada 2026. aasta lõpuks.
Esitatud visioon toob küll esile kavatsused ja kontseptuaalse suuna, kuid jätab praktikas tegutsevad
rehabilitatsiooniteenuste osutajad ja teenused saajad olukorda, kus puudub:
konkreetne rahastus- ja lepingu mudel pärast 2026. aastat,
kindel teave teenuste sihtrühmade määratlemise kohta,
õigusselgus, millistel alustel toimub teenuse osutamine uues süsteemis.
Rõhutame, et teenuseosutajad ega teenusesaajad ei saa endale lubada nö „vaheaastat“, et oodata
uue süsteemi käivitamist.
Soovime juhtida Teie tähelepanu järgmistele kriitilistele teemadele, mille lahendamine nõuab kiiret ja
põhjalikku tähelepanu:
1. Millised on konkreetsed sammud, et vältida teenuse katkemist ja tagada järjepidev
teenuste kättesaadavus?
2. Kes ja kuidas koordineerib teenusele suunamisi üleminekuperioodil?
3. Milline on teenuste rahastuse mudel ja õiguslik raamistik alates 2027. aastast?
Palume hiljemalt 30.09.2025 esitada konkreetne tegevuskava aastateks 2026 ja 2027, sh
rahastusmudel ja õiguslik raamistik, et tagada sujuv üleminek ja vältida rahastustühimiku
tekkimist.
4. Milline roll on kavandatud olemasolevatele teenuseosutajatele ja spetsialistidele uues
süsteemis?
2
5. Millised täiendkoolitused ja rahalised toetusmeetmed on kavandatud teenuse osutajate ja
spetsialistide toetamiseks, kelle kvalifikatsioon ei vasta tervishoiusüsteemi nõuetele?
6. Milline on konkreetne kommunikatsiooni- ja tugisüsteem teenuse saajatele, et nad oleksid
teadlikud eelseisvatest muudatustest ning teaksid, kuhu pöörduda abi ja nõuannete
saamiseks?
Lisaks rõhutame, et sujuva ülemineku ja reformi õnnestumise tagamiseks on kriitiliselt oluline
kavandada eelarves täiendavad vahendid üleminekuperioodiks. Need vahendid peaksid katma
spetsialistide täiendõppe kulusid, administratiivse toe tugevdamist ning kommunikatsiooni- ja
infotehnoloogilisi lahendusi, vältimaks teenuste katkemist ja kvaliteedi langust.
Meie ühine soov on panustada reformi edusse ja tõhususse, kuid see eeldab kindlat ja õigeaegset
teavet.
Alternatiivina palume kaaluda üleminekuperioodi pikendamist vähemalt ühe aasta võrra (kuni
31.12.2027), juhul kui 2025. aasta lõpuks ei ole võimalik kindlat ja rakendatavat tegevuskava
kinnitada.
Kinnitame oma valmisolekut konstruktiivseks dialoogiks ning reformi sisuliseks toetamiseks, kuid seda
vaid juhul, kui teenuste järjepidevus ja turuosaliste ettevalmistuse võimalused on selgelt tagatud.
Võimaluse korral soovime Teie tihedas ajagraafikus leida aja kohtumiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Marilin Vaksman Kari Maripuu Maarja Krais-Leosk
Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Rehasoft OÜ Eesti Puuetega Inimeste
Liit juhatuse liige Koda
juhatuse esimees tegevjuht
1
Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit
Reg 80343719
Endla 4
Tallinn 10142
Lugupeetud sotsiaalminister Karmen Joller
Sotsiaalministeerium 26. mai 2025
MUREAVALDUS: Rehabilitatsiooniteenuste üleminekuperioodi ebakindlus aastatel 2026–2027
Austatud minister Karmen Joller
Pöördume Teie poole tõsise murega seoses kavaga lõpetada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus senisel
kujul alates 31.12.2026.a.
Selline oluline muudatus mõjutab otseselt rohkem kui 11 000 teenuse saajat, üle 120 teenuse osutaja
ning rohkem kui 1 900 valdkonnas tegutsevat rehabilitatsioonispetsialisti, luues riske, mida tuleb
hoolikalt juhtida.
Hetkel puudub vajalik selgus ja kindel tegevuskava, kuidas osutatakse teenuseid üleminekuaastatel
2026 ja 2027. Ebakindlus ohustab rehabilitatsiooniasutuste jätkusuutlikkust ning seab löögi alla
teenuse järjepidevuse ja kvaliteedi.
Sotsiaalministeerium on siiani esitanud Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liidule ja Eesti Puuetega
Inimeste Kojale ministeeriumi plaani suunata rehabilitatsiooniteenuse rahastus Tervisekassasse
taastusabi teenusena. 15.05.2025 toimunud Rehabilitatsiooniasutuste kevadseminaril esitleti aga
ministeeriumi uut visiooni, hakata pakkuma teenuseid TERVIK-mudeli kaudu. Eesti Puuetega Inimeste
Kojale ei ole TERVIK-mudeli visiooni esitletud. Sotsiaalministeeriumi esindaja lisas, et täpsed
lahendused töötatakse välja 2027. aastaks. Juhime tähelepanu, et teenuse osutamine
Sotsiaalkindlustusameti kaudu on otsustatud lõpetada 2026. aasta lõpuks.
Esitatud visioon toob küll esile kavatsused ja kontseptuaalse suuna, kuid jätab praktikas tegutsevad
rehabilitatsiooniteenuste osutajad ja teenused saajad olukorda, kus puudub:
konkreetne rahastus- ja lepingu mudel pärast 2026. aastat,
kindel teave teenuste sihtrühmade määratlemise kohta,
õigusselgus, millistel alustel toimub teenuse osutamine uues süsteemis.
Rõhutame, et teenuseosutajad ega teenusesaajad ei saa endale lubada nö „vaheaastat“, et oodata
uue süsteemi käivitamist.
Soovime juhtida Teie tähelepanu järgmistele kriitilistele teemadele, mille lahendamine nõuab kiiret ja
põhjalikku tähelepanu:
1. Millised on konkreetsed sammud, et vältida teenuse katkemist ja tagada järjepidev
teenuste kättesaadavus?
2. Kes ja kuidas koordineerib teenusele suunamisi üleminekuperioodil?
3. Milline on teenuste rahastuse mudel ja õiguslik raamistik alates 2027. aastast?
Palume hiljemalt 30.09.2025 esitada konkreetne tegevuskava aastateks 2026 ja 2027, sh
rahastusmudel ja õiguslik raamistik, et tagada sujuv üleminek ja vältida rahastustühimiku
tekkimist.
4. Milline roll on kavandatud olemasolevatele teenuseosutajatele ja spetsialistidele uues
süsteemis?
2
5. Millised täiendkoolitused ja rahalised toetusmeetmed on kavandatud teenuse osutajate ja
spetsialistide toetamiseks, kelle kvalifikatsioon ei vasta tervishoiusüsteemi nõuetele?
6. Milline on konkreetne kommunikatsiooni- ja tugisüsteem teenuse saajatele, et nad oleksid
teadlikud eelseisvatest muudatustest ning teaksid, kuhu pöörduda abi ja nõuannete
saamiseks?
Lisaks rõhutame, et sujuva ülemineku ja reformi õnnestumise tagamiseks on kriitiliselt oluline
kavandada eelarves täiendavad vahendid üleminekuperioodiks. Need vahendid peaksid katma
spetsialistide täiendõppe kulusid, administratiivse toe tugevdamist ning kommunikatsiooni- ja
infotehnoloogilisi lahendusi, vältimaks teenuste katkemist ja kvaliteedi langust.
Meie ühine soov on panustada reformi edusse ja tõhususse, kuid see eeldab kindlat ja õigeaegset
teavet.
Alternatiivina palume kaaluda üleminekuperioodi pikendamist vähemalt ühe aasta võrra (kuni
31.12.2027), juhul kui 2025. aasta lõpuks ei ole võimalik kindlat ja rakendatavat tegevuskava
kinnitada.
Kinnitame oma valmisolekut konstruktiivseks dialoogiks ning reformi sisuliseks toetamiseks, kuid seda
vaid juhul, kui teenuste järjepidevus ja turuosaliste ettevalmistuse võimalused on selgelt tagatud.
Võimaluse korral soovime Teie tihedas ajagraafikus leida aja kohtumiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Marilin Vaksman Kari Maripuu Maarja Krais-Leosk
Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Rehasoft OÜ Eesti Puuetega Inimeste
Liit juhatuse liige Koda
juhatuse esimees tegevjuht