Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
Viit | 5.2-7/1438-1 |
Registreeritud | 28.05.2025 |
Sünkroonitud | 29.05.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine |
Sari | 5.2-7 Ravimite, meditsiiniseadmete ja verepreparaatidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik) |
Toimik | 5.2-7/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Eesti Ravimihulgimüüjate Liit |
Saabumis/saatmisviis | Eesti Ravimihulgimüüjate Liit |
Vastutaja | Nikita Panjuškin (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervishoiuteenuste osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere,
Edastan Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu täiendava arvamuse seaduseelnõu 501 SE kohta.
Lugupidamisega
Teet Torgo
Tegevjuht
ERHL
+372 517 8539
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit MTÜ
Harju maakond, Saue vald, Laagri alevik, Vae tn 16 [email protected]
Pr Karmen Joller Sama: Hr Urmas Sule Sotsiaalminister juhatuse esimees Sotsiaalministeerium Eesti Haiglate Liit [email protected] [email protected]
27.5.2025 Arvamus haiglate sisseveoõiguse laiendamise seaduseelnõu 501 SE kohta Austatud proua minister, Pöördun Teie poole palvega Riigikogus arutatava seaduseelnõu kohta, milles laiendatakse haiglate õigust ravimeid Eestisse sisse ja Eesti välja vedada: 1) Meie palve on eelnõu menetlus lõpetada, sest Euroopa Komisjoni ametlik teatis Eesti Vabariigile kinnitab, et eelnõu 501 SE on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Komisjon kinnitab, et ravimihulgimüük on EL-s rangelt reguleeritud tegevusloaga tervishoiuvaldkond. Lisaks peavad kõik ravimihulgimüüjad täitma ulatuslikke kohustusi, näiteks järgima eurokomisjoni nimetatud ravimite hea turustamistava mahukaid põhimõtteid ja suuniseid1. Haiglad ega seaduseelnõu 501 SE täna neile ei vasta. Loodame selles Teie mõistvusele ja abile. Oleme lisaks vajadusel valmis selgitama ka teisi põhimõttelisi probleeme, mida see eelnõu Eesti ravimivaldkonna korralduses tekitab ning millele olema varasematest aruteludes nii kirjalikult kui suuliselt tähelepanu juhtinud. 2) Kinnitame Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu poolt, et ravimite täissortimenti pakkuvad hulgimüüjad on maksimaalselt pühendunud tagama ravimite kättesaadavust Eesti patsientidele. Seda nii tavaolukorras, raviminappuse ja tarnehäirete tekkimisel kui müügiloata ravimite leidmisel, mida ravimitootjad Eestis ei turusta. See on meie eesmärk, meile seadusega otsesõnu pandud kohustus. Vastupidiselt hiljutisele Haiglate Liidu kummastavale, otsesõnu eksitavale ning hulgimüüjate tegelikku tööd, pühendumust ja tulemusi mittearvestavale ebaõiglasele pöördumisele rõhutame: - COVID-kriisi eriolukorras tõstsid hulgimüüjad vabatahtlikult enda arvel ravimivaru mitmekordseks. Saime toonase terviseministri tänu. 30-päevast tegevusvaru hoiame jooksvalt ka täna. - COVID-perioodil aitas just ravimihulgimüüja jaanipühade ajal evakueerida riigi Terviseameti ravimilao, kui tekkis tõrge lao külmasüsteemides. - Hulgimüüjad koostöös riigi, AS EVK ning Eesti haiglate ja arstide-apteekritega töötasid välja ja hoiavad täna Eesti elanikkonna ja loomade ravimivarusid. - Hulgimüüjad pakuvad ravimite ladustamis-logistikateenuseid Tervisekassale ning oleme valmis sellega abistama ka haiglavarude hoidmisel. - Töötame koostöös riigiga just täna välja nõudeid ravimihulgimüüjate toimepidevuseks elutähtsa teenuse osutajana. - Haiglate ravimiostud on juba täna rangete tarneklauslite, leppetrahvide jt täitmist garanteerivate ja nende rikkumist sanktsioneerivate reeglitega ostja kasuks. Neid kasutatakse kasvavalt täie rangusega. - Ravimi Eestis kättesaadavuse ning ravimihinna võtmeroll on ravimitootjatel, kes otsustavad Eestis turustamise ning hinna üle, seejuures olulises osas koos tervisekassaga hinnakokkulepete kaudu. Ravimihulgimüüja jääb tervisesüsteemis sageli tagaplaanile, kuid oleme elutähtis lüli patsiendi tervise tagamisel – arstide, tervishoiuteenuse osutajate, haiglate ja apteekide taga, neile toeks. Nende pädevuste ja koormuse, sh halduskoormuse ja bürokraatia dubleerimine, haiglas oleks nappide tervisekassa ressursside ebamõistlik kasutamine. Lugupidamisega, Teet Torgo tegevjuht
1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52013XC1123(01)&from=HR
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit MTÜ
Harju maakond, Saue vald, Laagri alevik, Vae tn 16 [email protected]
Pr Karmen Joller Sama: Hr Urmas Sule Sotsiaalminister juhatuse esimees Sotsiaalministeerium Eesti Haiglate Liit [email protected] [email protected]
27.5.2025 Arvamus haiglate sisseveoõiguse laiendamise seaduseelnõu 501 SE kohta Austatud proua minister, Pöördun Teie poole palvega Riigikogus arutatava seaduseelnõu kohta, milles laiendatakse haiglate õigust ravimeid Eestisse sisse ja Eesti välja vedada: 1) Meie palve on eelnõu menetlus lõpetada, sest Euroopa Komisjoni ametlik teatis Eesti Vabariigile kinnitab, et eelnõu 501 SE on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Komisjon kinnitab, et ravimihulgimüük on EL-s rangelt reguleeritud tegevusloaga tervishoiuvaldkond. Lisaks peavad kõik ravimihulgimüüjad täitma ulatuslikke kohustusi, näiteks järgima eurokomisjoni nimetatud ravimite hea turustamistava mahukaid põhimõtteid ja suuniseid1. Haiglad ega seaduseelnõu 501 SE täna neile ei vasta. Loodame selles Teie mõistvusele ja abile. Oleme lisaks vajadusel valmis selgitama ka teisi põhimõttelisi probleeme, mida see eelnõu Eesti ravimivaldkonna korralduses tekitab ning millele olema varasematest aruteludes nii kirjalikult kui suuliselt tähelepanu juhtinud. 2) Kinnitame Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu poolt, et ravimite täissortimenti pakkuvad hulgimüüjad on maksimaalselt pühendunud tagama ravimite kättesaadavust Eesti patsientidele. Seda nii tavaolukorras, raviminappuse ja tarnehäirete tekkimisel kui müügiloata ravimite leidmisel, mida ravimitootjad Eestis ei turusta. See on meie eesmärk, meile seadusega otsesõnu pandud kohustus. Vastupidiselt hiljutisele Haiglate Liidu kummastavale, otsesõnu eksitavale ning hulgimüüjate tegelikku tööd, pühendumust ja tulemusi mittearvestavale ebaõiglasele pöördumisele rõhutame: - COVID-kriisi eriolukorras tõstsid hulgimüüjad vabatahtlikult enda arvel ravimivaru mitmekordseks. Saime toonase terviseministri tänu. 30-päevast tegevusvaru hoiame jooksvalt ka täna. - COVID-perioodil aitas just ravimihulgimüüja jaanipühade ajal evakueerida riigi Terviseameti ravimilao, kui tekkis tõrge lao külmasüsteemides. - Hulgimüüjad koostöös riigi, AS EVK ning Eesti haiglate ja arstide-apteekritega töötasid välja ja hoiavad täna Eesti elanikkonna ja loomade ravimivarusid. - Hulgimüüjad pakuvad ravimite ladustamis-logistikateenuseid Tervisekassale ning oleme valmis sellega abistama ka haiglavarude hoidmisel. - Töötame koostöös riigiga just täna välja nõudeid ravimihulgimüüjate toimepidevuseks elutähtsa teenuse osutajana. - Haiglate ravimiostud on juba täna rangete tarneklauslite, leppetrahvide jt täitmist garanteerivate ja nende rikkumist sanktsioneerivate reeglitega ostja kasuks. Neid kasutatakse kasvavalt täie rangusega. - Ravimi Eestis kättesaadavuse ning ravimihinna võtmeroll on ravimitootjatel, kes otsustavad Eestis turustamise ning hinna üle, seejuures olulises osas koos tervisekassaga hinnakokkulepete kaudu. Ravimihulgimüüja jääb tervisesüsteemis sageli tagaplaanile, kuid oleme elutähtis lüli patsiendi tervise tagamisel – arstide, tervishoiuteenuse osutajate, haiglate ja apteekide taga, neile toeks. Nende pädevuste ja koormuse, sh halduskoormuse ja bürokraatia dubleerimine, haiglas oleks nappide tervisekassa ressursside ebamõistlik kasutamine. Lugupidamisega, Teet Torgo tegevjuht
1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52013XC1123(01)&from=HR