| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 18 |
| Registreeritud | 26.05.2025 |
| Sünkroonitud | 29.05.2025 |
| Liik | Ministri määrus |
| Funktsioon | 1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine |
| Sari | 1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.1-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Kadri Mets (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Seletuskirja lisa
Kooskõlastustabel
Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele
Rahandusministeerium Kooskõlastatud märkusteta
Sotsiaalkindlustusamet SKA tutvus eelnõuga ja esitab selle kohta järgmise arvamuse.
1. Eelnõu § 1 punkt 6 (Määruse § 6 lõige 1 punkt 3). Teeme ettepaneku jätta ära tekstiosa „, teiste inimestega suhtlemine, muud suhtlemise piirangud;“. Põhjendus: SKA tuvastab inimesel eristatavalt nägemis-, kuulmis- ja keele-kõnefunktsiooni kõrvalekalde. Teiste inimestega suhtlemise muud piirangud hinnatakse valdkonna inimeste vaheline lävimine ja suhted all.
2. Eelnõu lisa 2 (lehekülg 8, punkt 10). Teeme ettepaneku asendada mõiste „meditsiinilise hinnangu alusel“ mõistega „arsti väljaõppega isiku arvamuse alusel“ ning asendada samas punktis „Jah“ väärtus „4“ väärtusega „2“. Põhjendus: Puude raskusastme tuvastamisel on kolmeastmeline raskusastmete skaala – keskmine, raske, sügav. Erijuhtumi korral tuvastatakse inimesel muu funktsiooni keskmine kõrvalekalle. Seetõttu on mõistlik ka antud juhul kasutada keskmise funktsioonipiirangu väärtust „2“. SKAIS2 infosüsteemis on see nii ka juba realiseeritud. Väärtused „3“ ja „4“ on igaks juhuks reserveeritud, kui õigusaktist tulenevalt võib tekkida võimalus ka erijuhtumi raske või sügava muu funktsiooni kõrvalekalde tuvastamiseks.
Ettepanekutega arvestatud.
Eesti Puuetega Inimeste Koda
Eesti Puuetega Inimeste Koda tänab kaasamise ja seisukoha küsimise eest.
1. Toetame muudatuse üldist eesmärki luua selgemad kriteeriumid laste ja vanaduspensioniealiste puude raskusastme tuvastamiseks ning sätestada tööealiste keskmise puude raskusastmega inimeste toetused täissummadena.
2. Peame siiski vajalikuks rõhutada, et kuna muudatuste üks eesmärke on luua õigusselgus ja arusaadavus puuetega inimeste kui sihtgrupi jaoks, siis peavad kõik sama sihtgrupi õigusi reguleerivad sätted olema toodud samas seaduses/määruses. Seetõttu oleme seisukohal, et vajalik on viia ka keskmise puude raskusastmega tööealiste toetuse tingimused ja suurused analoogselt raske ja sügava puudega tööealiste vastavate sätetega alates 01.06.2025 puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadusesse. Viide asjaolule, et keskmise puude raskusastme puhul jäävad alles funktsiooni kõrvalekalded, mis tingib vajaduse reguleerida keskmise puudega tööealiste inimeste toetuse tingimused ja suurused ülejäänud tööealiste puuetega inimeste sihtgrupist erinevates õigusallikates, ei ole õigusselguse eesmärki arvestades õigustatud.
3. Lisaks käsitleb ka määruse muudatus jätkuvalt mõistet “eakohane” hindamine, kuid puudub selgus (metoodika jms), kuidas ja mille alusel ning milliseid asjaolusid arvestades viidatud eakohasust hinnatakse.
1. Täname toetuse eest.
2. Selgitatud. Keskmise puudega tööealiste toetuse vahemik on välja toodud 01.06.2025 jõustuvas puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses. Seaduses on sätestatud, et keskmise puudega tööealiste toetuse suuruse vahemik on 29–42 eurot, mis tagab selle, et toetuste suurus on kinnitatud seadusega ja seda ei ole võimalik muuta ministri määrusega. Arvestades, et keskmise puudega tööealiste toetus sõltub funktsiooni kõrvalekaldest ehk puude liigist, mille tõttu on seitse erinevat toetuse määra, ei ole proportsionaalne kõiki seitset toetuse summat sätestada seaduse tasandil.
3. Selgitatud. Määrus käsitleb jätkuvalt eakohasuse mõistet, sest eakohasuse põhimõte on alles ka seaduses, mistõttu ei ole võimalik seda määrusest välja võtta. Määruse seletuskirjas on välja toodud, et plaanis on muuta puude raskusastme tuvastamise süsteemi terviklikult, kuid selguse huvides on siiski vajalik ka praegu määruses muudatusi teha.
4. Lisaks omavad puude raskusastme tuvastamisel jätkuvalt kaalu elukeskkonna ja rehabilitatsiooniteenustega arvestamine, kuid ka siin puudub selgus, kas ja kui palju viidatud teavet kogutakse ning kuidas ja mille alusel hinnatakse.
5. Ka peame vajalikuks rõhutada puuetega inimeste muret ebaselguse osas, mis seondub ravi, abivahendite ja teenustega kompenseerituse ning piirangutega kohanemisega arvestamist põhjusel, et ka vastavad hindamise alused jäävad ebaselgeks.
Eakohasusega arvestamist selgitab täpsemalt juhend laste ja vanaduspensioniealiste isikute puude raskusastme tuvastamise eksperdiarvamuse andmiseks.
4. Selgitatud. Elukeskkonna ja rehabilitatsiooniteenustega arvestamine tuleneb kehtivast seadusest. Määruse seletuskirjas on välja toodud, et plaanis on muuta puude raskusastme tuvastamise süsteemi terviklikult. Hetkel saab SKA puude tuvastamisel arvestada elukeskkonna andmetega juhul kui neid on tervise infosüsteemis kirjeldatud või kui inimene ise lisab taotlemisele täiendavaid dokumente, mis selgitavad elukeskkonda (nt kohaliku omavalitsuse juhtumiplaan). Puude tuvastamisel saab SKA arvestada sotsiaalse rehabilitatsiooni plaaniga, tööalase rehabilitatsiooni kohta SKA-l info puudub. Rehabilitatsiooniteenuse reformiga seoses on ette valmistamisel eelnõu, millega on plaanis rehabilitatsiooniplaaniga arvestamise sätted PISTS-is kehtetuks tunnistada.
5. Selgitatud. Ravi, ravimite ja
abivahenditega arvestamist puude tuvastamisel selgitab täpsemalt juhend laste ja vanaduspensioniealiste isikute
puude raskusastme tuvastamise eksperdiarvamuse andmiseks.
Sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016. a määrus nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese
toetuse tingimused“ Lisa 1
Lapsel või vanaduspensioniealisel inimesel esinevate piirangute hindamise tingimused ja piirangute raskusastmete arvväärtused
1. Valdkondades esinevate piirangute raskusastmeid hinnatakse järgmiste arvväärtustega: 1) 0 – piirangut ei tuvastatud; 2) 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 3) 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini sooritatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 4) 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski võimalik; 5) 4 – täielik piirang: piirang, mis takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub. 2. Puude raskusaste tuvastatakse liikumise, käelise tegevuse, suhtlemise, õppimise ja tegevuste elluviimise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonnas esinevate piirangute alusel järgmiselt: 1) kui vähemalt ühes valdkonnas või suhtlemise valdkonnas hinnatud funktsiooni piirangu raskusastme arvväärtus on 2, vajab isik regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt üks kord nädalas ja tal tuvastatakse keskmine puude raskusaste; 2) kui vähemalt ühes valdkonnas või suhtlemise valdkonnas hinnatud funktsiooni piirangu raskusastme arvväärtus on 3, vajab isik kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval ja tal tuvastatakse raske puude raskusaste; 3) kui vähemalt ühes valdkonnas või suhtlemise valdkonnas hinnatud funktsiooni piirangu raskusastme arvväärtus on 4, vajab isik kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt ja tal tuvastatakse sügav puude raskusaste. 3. Puude raskusaste tuvastatakse teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas esinevate piirangute alusel järgmiselt: 1) kui piirangu raskusastme arvväärtus on 3, vajab isik regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt üks kord nädalas ja tal tuvastatakse keskmine puude raskusaste; 2) kui piirangu raskusastme arvväärtus on 4, vajab isik kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval ja tal tuvastatakse raske puude raskusaste.
Sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016. a määrus nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse
tingimused“ Lisa 2
Tööealisel inimesel esinevate piirangute hindamise tingimused, piirangute raskusastmete arvväärtused ja võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel
1. Võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid hinnatakse järgmiste arvväärtustega: 1) 0 – piirangut ei tuvastatud; 2) 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 3) 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini sooritatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 4) 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski võimalik; 5) 4 – täielik piirang: piirang, mis takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub. 2. Ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusaste võrdub selle võtmetegevuse küsimuste punktiväärtustest suurimaga. 3. Puude raskusaste tuvastatakse liikumise, käelise tegevuse, suhtlemise, õppimise ja tegevuste elluviimise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonnas esinevate piirangute alusel järgmiselt: 1) kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine või suhtlemise valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus 2–2,75, esineb isikul raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ja tal tuvastatakse keskmine puude raskusaste; 2) kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine või suhtlemise valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus 2,76–3,49, on isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine piiratud ja tal tuvastatakse raske puude raskusaste; 3) kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine või suhtlemise valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus 3,5–4, on isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine täielikult takistatud ja tal tuvastatakse sügav puude raskusaste. 4. Puude raskusaste tuvastatakse teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas esinevate piirangute alusel järgmiselt: 1) kui piirangu aritmeetiline keskmine on 2,76–3,49, esineb isikul raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ja tal tuvastatakse keskmine puude raskusaste; 2) kui piirangu aritmeetiline keskmine on 3,5–4, on isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine täielikult takistatud ja tal tuvastatakse raske puude raskusaste.
5. Võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel
Valdkonna ja võtmetegevuste küsimused Raskusastmele vastavad punktid
Minu võimekus … on muutlik* 9
KEHALINE JA VAIMNE VÕIMEKUS
Kas Teil on tahet igapäevaelus osaleda?**
Jah
Ei
1. Liikumine
1.1. Liikumine eri tasapindadel
1.1.1. Kui pika vahemaa suudate läbida ilma valu, nõrkuse, väsimuse, peapöörituse, õhupuuduse või tasakaalukaotuseta?
Enam kui 200 meetrit 0***
200 meetrit 2
100 meetrit (umbes jalgpalliväljaku pikkus) 3
50 meetrit (umbes 5 bussi pikkus) 4
Ei suuda iseseisvalt üldse liikuda 4
* Üks kõikide võtmetegevuste küsimuste valikvastustest. Arv 9 tähistab hinnangut, et vastus ei ole rakendatav taotleja määratud raskusastmena. Ekspertarst annab vastusele „Minu võimekus ... on muutlik” punktiväärtuse vastavalt valdkonnas esineva piirangu raskusastmele skaalal 0–4. ** Vastust arvestatakse hinnatava võtmetegevuse sooritamisel esinevale piirangule raskusastme määramisel, kuid eraldi punktiväärtust sellele ei anta. *** Punktiga 0 hinnatakse nende tegevuste raskusaste, mille küsimuste vastusevariantide hulgas on
„Jah“, „Väikeste raskustega“ või „Enam kui 200 meetrit”. Arst täidab hinnangu vastavalt sobivale raskusastmele: - kui tegevuspiirang puudub, jääb hinnanguks 0; kui esineb kerge piirang, pannakse hinnanguks 1; - kui enam kui 200 meetri läbitakse piiranguteta, pannakse hinnanguks 0; - kui enam kui 200 meetri läbimisel esineb kergeid takistusi, pannakse hinnanguks 1.
Valdkonna ja võtmetegevuste küsimused Raskusastmele vastavad punktid
1.1.2. Kas suudate treppidel liikuda ja vajaduse korral takistusi (nt lävepakud, kõnnitee äärekivid jms) ületada?
Jah 0***
Väikeste raskustega 0
Mõõdukate raskustega 1
Suurte raskustega, peaaegu võimatu 2
Ei 3
1.2. Ohutu ringiliikumine
1.2.1. Kas suudate ohutult tänaval liikuda, sh kohtades, kus pole varem käinud?
Jah 0***
Väikeste raskustega 1
Mõõdukate raskustega 2
Suurte raskustega, peaaegu võimatu 3
Ei 4
1.2.2. Kas suudate liikuda ohutult siseruumides, sh ruumides, kus pole varem käinud?
Jah 0***
Väikeste raskustega 0
Mõõdukate raskustega 1
Suurte raskustega, peaaegu võimatu 2
Ei 3
1.3. Seismine ja istumine
1.3.1. Kas suudate ühel kohal olla seistes või istudes, tundmata valu või väsimust?
Jah 0***
Väikeste raskustega 1
Suudan kuni 3 tundi 2
Suudan vähem kui 1 tunni 3
Ei 4
1.3.2. Kas suudate kehaasendeid vahetada, nt püsti tõusta, toolile istuda, kummardada jne?
Jah 0***
Väikeste raskustega 1
Mõõdukate raskustega 2
Suurte raskustega, peaaegu võimatu 3
Ei 4
1.4. Liikumisega seotud muud piirangud** 2. Käeline tegevus
2.1. Käte sirutamine
2.1.1. Kas suudate käsi nii palju tõsta, et näiteks riiulilt mingit eset kätte saada?
Valdkonna ja võtmetegevuste küsimused Raskusastmele vastavad punktid
Väikeste raskustega 1
Mõõdukate raskustega 2
Suurte raskustega, peaaegu võimatu 3
Ei 4
2.2. Asjade liigutamine
2.2.1. Kas suudate tõsta ja liigutada 1-liitrist vedelikuga täidetud anumat?
Jah 0***
Väikeste raskustega 1
Mõõdukate raskustega 2
Suudan tõsta kuni pooleliitrist vedelikuga anumat 3
Ei suuda tõsta ühtegi eset olenemata kaalust 4
2.2.2. Kas suudate raskusteta tõsta ja liigutada suurt ja kerget eset, näiteks patja või tühja pappkasti?
Jah 0***
Väikeste raskustega 1
Mõõdukate raskustega 2
Suurte raskustega, peaaegu võimatu 3
Ei 4
2.3. Käteosavus
2.3.1. Kuidas saate käsi ja sõrmi kasutada?
Väikeste raskustega mõne tegevuse sooritamiseks 1
Mõõdukate raskustega 2
Suurte raskustega, peaaegu võimatu 3
Ei 4
2.4. Käelise tegevusega seotud muud piirangud** 3. Teabe edasiandmine ja vastuvõtmine
3.1. Teabe edasiandmine
3.1.1. Kas suudate teisele inimesele edasi anda lihtsa teabe? (lihtne teave võib olla näiteks hoiatushüüe, teave kellaaja või asukoha kohta)
Väikeste raskustega 1
Mõõdukate raskustega 2
Suurte raskustega, peaaegu võimatu 3
Ei 4
3.2. Teabe vastuvõtmine
3.2.1. Kas kuulete ja/või saate teise inimese huultelt lugeda lihtsat teavet? (lihtne teave võib olla näiteks hoiatushüüe, teave kellaaja või asukoha kohta)
Jah 0***
Valdkonna ja võtmetegevuste küsimused Raskusastmele vastavad punktid
Väikeste raskustega 1
Mõõdukate raskustega 2
Suurte raskustega, peaaegu võimatu 3
Ei 4
3.2.2. Kas näete lugeda suures kirjas trükitud teadet? (suure kirja all mõistetakse tavalisest ajalehe ja raamatukirjast suuremat teksti, vähemalt tähesuurusega 14)
Jah 0***
Väikeste raskustega 1
Mõõdukate raskustega 2
Suurte raskustega, peaaegu võimatu 3
Ei 4
3.3. Teabevahetusega seotud muud piirangud** 4. Teadvusel püsimine ja enesehooldus
4.1. Teadvusel püsimine
4.1.1. Kui tihti Teil esineb teadvusehäireid? (siia kuuluvad minestused, epilepsiahood, diabeediga seotud teadvusehäired jne)
Üks kord paari aasta jooksul 1
Mõni kord aastas 2
Iga kuu 3
Vähemalt üks kord nädalas 4
4.2. Tualettruumi toimingud
4.2.1. Kas Teil esineb põie või soole kontrollimisega vms raskusi?
Jah, üksikutel juhtudel aasta jooksul 2
Jah, iga kuu 3
Jah, iga päev 4
4.3. Söömine ja joomine
4.3.1. Kas suudate panna toitu ja jooki omale suhu, ilma et teine inimene peaks Teid aitama?
Jah 0***
Väikeste raskustega 1
Mõõdukate raskustega 2
Suurte raskustega, peaaegu võimatu 3
Ei 4
4.3.2. Kas suudate mäluda ja neelata vabalt?
Jah 0***
Väikeste raskustega 1
Mõõdukate raskustega 2
Suurte raskustega, peaaegu võimatu 3
Valdkonna ja võtmetegevuste küsimused Raskusastmele vastavad punktid
Ei 4
4.4. Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud** 5. Õppimine ja tegevuste sooritamine
5.1. Tegevuste õppimine
5.1.1. Kas suudate õppida selgeks lihtsaid tegevusi?
Jah 0***
Väikeste raskustega 1
Mõõdukate raskustega 2
Suurte raskustega, peaaegu võimatu 3
Ei 4
5.1.2. Kas suudate õppida selgeks keerulisi tegevusi?
Jah 0***
Väikeste raskustega 0
Mõõdukate raskustega 1
Suurte raskustega, peaaegu võimatu 2
Ei 3
5.2. Tegevuste alustamine ja lõpetamine
5.2.1. Kas suudate ise märgata igapäevategvuste vajadust ja neid kavandada, alustada ja lõpetada?
Väikeste raskustega 1
Mõõdukate raskustega 2
Suurte raskustega, peaaegu võimatu 3
Ei 4
5.3. Õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud** 6. Muutustega kohanemine ja ohu tajumine
6.1. Väljaskäimine
6.1.1. Kas saate emotsionaalse või vaimse pingeta ja ärevust tundmata minna Teile tuttavatesse kohtadesse?
Jah 0***
Väikeste raskustega 1
Mõõdukate raskustega 2
Suurte raskustega, peaaegu võimatu 3
Ei 4
6.1.2. Kas saate emotsionaalse või vaimse pingeta ja ärevust tundmata minna Teile tundmatutesse kohtadesse?
Jah 0***
Väikeste raskustega 0
Mõõdukate raskustega 1
Suurte raskustega, peaaegu võimatu 2
Valdkonna ja võtmetegevuste küsimused Raskusastmele vastavad punktid
Ei 3
6.2. Riski või ohu tajumine
6.2.1. Kas vajate ohu vältimiseks kedagi enda kõrvale?
Ei 0
Üksikute tegevuste juures, mitte iga päev 2
Jah, päevasel ajal alati 3
Jah, ööpäev läbi 4
6.3. Toimetulek muutustega
6.3.1. Kas tulete toime muutustega oma igapäevases elus? (näiteks söögiaeg nihkub ette- või tahapoole, buss või rong tuleb oodatust erineval ajal, sõber või hooldaja saabub Teie juurde plaanitust varem või hiljem)
Väikeste raskustega 1
Jah, kui tean muutusest ette 2
Ei, kui muutus on ootamatu 2
Ei tule üldse muutustega toime 4
6.4. Muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud**
7. Suhtlemine
7.1. Suhtlemisega hakkamasaamine
7.1.1. Kas saate tuttavate inimestega kohtuda, tundmata liigset ärevust või hirmu?
Jah 0***
Väikeste raskustega 1
Mõõdukate raskustega 2
Suurte raskustega, peaaegu võimatu 3
Ei 4
7.1.2. Kas saate võõraste inimestega kohtuda, tundmata liigset ärevust või hirmu?
Jah 0***
Väikeste raskustega 0
Mõõdukate raskustega 1
Suurte raskustega, peaaegu võimatu 2
Ei 3
7.2. Kohane käitumine
7.2.1. Kui sageli kaotate kontrolli oma emotsioonide ja käitumise üle?
Harva 1
Vahetevahel 2
Sageli 3
Iga päev 4
Valdkonna ja võtmetegevuste küsimused Raskusastmele vastavad punktid
8
7.3. Suhtlemisega seotud muud piirangud**
8. Sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed**
8.1. Kas Teil on tegutsemisraskusi alkoholi või sõltuvust tekitavate muude ainete (narkootikumid, liimid, lahustid vm) tarvitamise tõttu?
Jah
Ei
8.2. Kas Teil on ravimite tarvitamisest tingitud kõrvaltoimeid (nt oksendamine, iiveldus, peapööritus vms)?
Jah
Ei
9. Muud tervisehäired**
9.1. Kas Teil on tegutsemisraskusi, mida eespool esitatud küsimused ei käsitlenud?
Jah
Ei
10. Erijuhtumid
Arsti väljaõppega isiku arvamuse alusel
Jah 2
Ei 0
Sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016. a määruse nr 18 „Puude raskusastme
tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ muutmise määruse seletuskiri
1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse muutmise eesmärk on viia see kooskõlla mootorsõidukimaksu seadusega (MSMS) vastu võetud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) muudatustega. PISTS-i muudatustega suurendati raske ja sügava puudega laste ning raske ja sügava puudega tööealiste toetusi ning loobuti toetuse arvutamisest sotsiaaltoetuste määra alusel. Seetõttu on alates 01.06.2025 kehtivas PISTS-is kõik toetused esitatud konkreetsete summadena. Lisaks on määruses võrreldes varasemaga oluliselt selgemalt kirjeldatud aluseid, mille järgi laste ja vanaduspensioniealiste puude raskusastet tuvastatakse. Varem olid selged kriteeriumid sätestatud vaid tööealistele. Plaanis on muuta puude raskusastme tuvastamise süsteemi terviklikult, kuid selguse huvides on siiski vajalik ka praegu määruses muudatusi teha. Muudatuste eesmärk on tagada, et puude raskusastme tuvastamine toimuks ühtsete ja läbipaistvate põhimõtete alusel kõigis vanuserühmades ning pakkuda taotlejale suuremat selgust. Selgemad puude raskusastme tuvastamise alused on olnud ka sihtrühma ootus. Seetõttu on määruses esitatud täpsustatud alused, mida täiendavad juhised ekspertarstidele. Muudatused ei mõjuta puude raskusastme tuvastamise protsessi, kuna senine praktika jääb kehtima. Määruse muudatused on kooskõlas 2024. aastal valminud laste ja vanaduspensioniealiste puude raskusastme tuvastamise juhendiga. Määruses tehakse ka muudatusi, mis on vajalikud õigusselguse tagamiseks. 1.2. Määruse ettevalmistajad Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna puuetega inimeste õiguste poliitika juht Kadri Mets ([email protected]). Määruse mõjude analüüsi on koostanud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Elo Reitalu ([email protected]). Määruse koostamisse on olnud kaasatud Sotsiaalkindlustusameti erivajadusega inimeste heaolu osakonna ekspertiisitalituse juhataja Kalev Härk ([email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome ja isikuandmete kaitse nõunik Alice Sündema ([email protected]). Määruse ja seletuskirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). 1.3. Märkused Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016. a määrust nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (edaspidi määrus nr 18) avaldamismärkega RT I, 28.06.2022, 21. Määrus on seotud 29.07.2024 vastu võetud MSMS-iga, millega nähti lisaks PISTS-i muudatustele (raske ja sügava puudega laste ning raske ja sügava puudega tööealiste toetuste suurenemine) ette ka määruse nr 18 muutmine.
Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses, kuna ei muudeta puude raskusastme tuvastamise menetluse käigus töödeldavaid andmeid ega nende töötlemise viise. Muudatustega täpsustatakse puude raskusastme tuvastamise tingimusi ja korda ning kehtestatakse puudega inimese toetuse määrad.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määruse koosneb kahest paragrahvist ja kahest määruse lisast. Muudatuste tulemusena on määruses esitatud keskmise puudega tööealiste toetuste summad täisarvudena ümardatuna ülespoole ja need ei ole enam seotud sotsiaaltoetuste määraga. Samuti on täpsustatud laste ja vanaduspensioniealiste puude tuvastamise aluseid. Need muudatused muudavad toetuste summad inimestele arusaadavamaks ja puude tuvastamise alused selgemaks. Määruse § 1 punktiga 1 muudetakse määruse preambulit, mis viiakse kooskõlla 01.06.2025 jõustuvate PISTS-i muudatustega, millega muudeti ka määruse nr 18 aluseks olevaid volitusnorme. Määruse § 1 punktiga 2 muudetakse määruse § 1 lõiget 1 (reguleerimis- ja kohaldamisala), mille kohaselt kehtestatakse määrusega puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning keskmise puudega tööealise inimese toetuse maksmise tingimused ja suurused. Kehtiv määrus hõlmas kõikide puudega tööealiste inimeste toetuse maksmise tingimusi. Määrusega kehtestatakse edaspidi vaid keskmise puudega tööealiste inimeste toetuse maksmise tingimused ja suurused. Muudatus tuleneb sellest, et raske ja sügava puudega tööealiste inimeste toetuse maksmise tingimused ja suurused on viidud PISTS-i. Määruse § 1 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks määruse § 2 punkt 7 ja § 4 lõiked 4–9. Määruse § 2 punkt 7 puudutab erijuhtumi mõistet. Edaspidi ei ole erijuhtumit enam määruse mõistete paragrahvis eraldi defineeritud, kuid puude raskusastme tuvastamine erijuhtumi alusel jääb kõikides vanuserühmades endiselt võimalikuks. Erijuhtumi sisu on kirjeldatud otse määruse sellekohastes paragrahvides: § 5 käsitleb seda laste ja vanaduspensioniealiste ning § 6 tööealiste puhul. Määruse § 4 lõiked 4–9 käsitlevad arstiõppe läbinud isiku arvamuse andmist laste, vanaduspensioniealiste ja tööealiste puude raskusastme tuvastamisel. Need lõiked tunnistatakse §-s 4 kehtetuks, kuna muudetakse nende asukohta määruses (edaspidi § 5 lg-s 1 ja §-s 6). Selle muudatusega koondatakse iga vanuserühma puude raskusastme tuvastamisega seonduvad sätted ühte paragrahvi, mis muudab määruse ülesehituse loogilisemaks ja arusaadavamaks. Määruse § 1 punktiga 4 muudetakse määruse § 5 lõike 11 punkti 4 sõnastust. Kehtiva korra järgi hinnatakse laste ja vanaduspensioniealiste puude raskusastet kõrvalabi või juhendamise vajaduse alusel, arvestades mitme asjaolu samaaegset esinemist (asjaolud on loetletud punktides 1–4). Punkti 4 kohaselt võetakse praegu arvesse seda, kas abivahend kompenseerib terviseseisundist tulenevaid piiranguid. Muudatuse kohaselt võetakse piirangute kompenseerimisel lisaks abivahenditele arvesse ka ravi ja ravimite mõju. See muudatus on vajalik, kuna 2022. aastal lisati PISTS-i Riigikohtu lahendi alusel kõrvalabi ja juhendamise määratluse hulka ka ravitoimingud. Ravi ja ravitoimingutega arvestamist puude raskusastme tuvastamisel käsitleb ka juhend laste ja vanaduspensioniealiste isikute puude raskusastme tuvastamise eksperdiarvamuse andmiseks. Määruse § 1 punktiga 5 täiendatakse määruse § 5 lõigetega 6–10, milles täpsustatakse seda, mille alusel toimub puude raskusastme tuvastamine lastel ja vanaduspensioniealistel
inimestel. See loob senisest olulisemalt selgemad alused selle kohta, milliseid funktsiooni kõrvalekaldeid (ehk puudeliike) Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi ka SKA) laste ja vanaduspensioniealiste puhul tuvastab. Samuti loob muudatus selgemad alused selle kohta, kuidas kujuneb puude raskusaste, arvestades terviseseisundit ja tegevusvõimest tulenevaid piiranguid. Valdkonnad, mida hinnatakse, on analoogsed tööealistega. Muudatus ei mõjuta puude raskusastme tuvastamise protsessi, kuna senine praktika jääb kehtima. Määruse muudatused on kooskõlas 2024. aastal valminud juhendiga laste ja vanaduspensioniealiste isikute puude raskusastme tuvastamise eksperdiarvamuse andmiseks. Määruse § 5 lõikes 6 on selgelt välja toodud, millistes valdkondades ja funktsioonides SKA lastel ja vanaduspensioniealistel puude raskusastet tuvastab. Määrus tugineb 2024. aastal koostatud laste ja vanaduspensioniealiste isikute puude raskusastme tuvastamise juhendile. Puude raskusastme tuvastamisel hinnatakse funktsioonihäirest tulenevate tegutsemise ja osalemise piirangute esinemist ning kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadust seitsmes valdkonnas (liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine, inimestevaheline lävimine ja suhted). Nimetatud valdkondades võivad piirangud olla põhjustatud keha struktuuride ja funktsioonide kõrvalekaldest, mistõttu võivad need seonduda erinevate puudeliikidega. Vastavalt funktsiooni kõrvalekaldele kujuneb ka puude liik, mis näitab, milline funktsioonihäire piirangut põhjustab. Eelnevast tulenevalt peab arstiõppe läbinud isik kirjeldama laste ja vanaduspensioniealiste terviseseisundist tulenevaid tegutsemisvõime piiranguid valdkondade ja funktsioonide kaupa analoogselt tööealistega järgmiselt: 1) liikumine – liikumisfunktsioon Liikumise valdkonnas hinnatakse järgmisi põhitegevusi: liikumine eri tasapindadel, ohutu ja takistuseta ringiliikumine, seismine ja istumine, muud liikumise piirangud. Liikumise valdkonnas esinevad piirangud kajastuvad liikumisfunktsiooni kõrvalekalde (ehk liikumispuude) raskusastme tuvastamisel. 2) käeline tegevus – muu funktsioon Käelise tegevuse valdkonnas hinnatakse järgmisi põhitegevusi: käte sirutamine, asjade ülestõstmine ja liigutamine, käteosavus, muud käelise tegevuse piirangud. Käelise tegevuse valdkonnas esinevad piirangud kajastuvad muu funktsiooni kõrvalekalde (ehk muu puude) raskusastme tuvastamisel. 3) suhtlemine – hinnatakse eraldi nägemisfunktsiooni, kuulmisfunktsiooni ning keele- ja kõnefunktsiooni Suhtlemise valdkonnas esinevad piirangud kajastuvad nägemisfunktsiooni, kuulmisfunktsiooni ning keele- ja kõnefunktsiooni kõrvalekalde (ehk nägemispuude, kuulmispuude, keele- ja kõnepuude) raskusastme tuvastamisel. 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – muu funktsioon Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas hinnatakse järgmisi põhitegevusi: teadvusel püsimine ärkveloleku ajal, soole ja põie kontrollimine, söömine ja joomine, muud teadvusel püsimise ja enesehoolduse piirangud. Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas esinevad piirangud kajastuvad muu funktsiooni kõrvalekalde (ehk muu puude) raskusastme tuvastamisel. 5) õppimine ja tegevuste elluviimine – vaimne funktsioon Õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonnas hinnatakse järgmisi põhitegevusi: tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, muud õppimise ja tegevuste elluviimise piirangud. Õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonnas esinevad piirangud kajastuvad vaimse funktsiooni kõrvalekalde (ehk vaimse puude) raskusastme tuvastamisel. 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – vaimne funktsioon Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas hinnatakse järgmisi põhitegevusi: väljaskäimine, ohu tajumine, toimetulek muutustega, muud muutustega kohanemise ja ohu
tajumise piirangud. Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas esinevad piirangud kajastuvad vaimse funktsiooni kõrvalekalde (ehk vaimse puude) raskusastme tuvastamisel. 7) inimestevaheline lävimine ja suhted – vaimne funktsioon Inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonnas hinnatakse põhitegevusi: sotsiaalsete olukordadega hakkamasaamine, olukorrale kohane käitumine, muud inimestevahelise lävimise ja suhete piirangud. Inimestevahelise lävimise ja suhtlemise valdkonnas esinevad piirangud kajastuvad vaimse funktsiooni kõrvalekalde (ehk vaimse puude) raskusastme tuvastamisel. Ühel isikul võib samal ajal esineda mitu erinevat funktsiooni kõrvalekallet, mistõttu võidakse tuvastada ka mitu puude liiki. Määruse § 5 lõikes 7 sätestatakse, et hinnatavates valdkondades esinevate piirangute hindamise tingimused ja hinnatud valdkondades esinevate piirangute raskusastmete arvväärtused on esitatud määruse lisas 1. Määruse parema loetavuse ja kasutusmugavuse huvides on need detailsemad arvväärtused viidud eraldi lisasse. Varem oli määrusel vaid üks lisa, mis sisaldas tööealiste võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelit. Muudatuste tulemusena on määrusel edaspidi kaks lisa: 1) lisa 1 käsitleb laste ja vanaduspensioniealiste puude tuvastamise tingimusi ning vastavaid piirangute raskusastmete arvväärtusi; 2) lisa 2 käsitleb tööealiste puude tuvastamise tingimusi ning vastavaid piirangute raskusastmete arvväärtusi. Määruse § 5 lõike 8 kohaselt tuvastatakse puude raskusaste lastel ja vanaduspensioniealistel selle valdkonna järgi, kus esinevad suurimad piirangud, juhul kui piirangud esinevad mitmes valdkonnas. Näiteks, kui lapsel on liikumisfunktsiooni piirang, mis vastab keskmise puude raskusastmele, ja samal ajal nägemisfunktsiooni piirang, mis vastab raske puude raskusastmele, tuvastatakse lapsel raske puude raskusaste. Funktsiooni kõrvalekalde ehk puude liigina märgitakse mõlemad: nii liikumisfunktsiooni kui ka nägemisfunktsiooni kõrvalekalle. Määruse § 5 lõikes 9 on sätestatud, millistel juhtudel võib ekspertarst lastel ja vanaduspensioniealistel erijuhtumina tuvastada puude raskusastme. Selline erandlik hindamine on põhjendatud juhul, kui valdkondade kaupa tegutsemisvõimet hinnates ei vasta üksikud piirangud puude raskusastme tuvastamise kriteeriumitele, kuid erinevate piirangute koosmõju tõttu on inimese igapäevane hakkamasaamine raskendatud. Erijuhtumina tuvastatakse keskmise raskusastmega muu puue olukorras, kus eri liiki piirangud, mis üksikult ei vasta vähemalt keskmise raskusastme tingimustele, põhjustavad koosmõjus selliseid tegutsemise ja osalemise raskusi, mis takistavad isiku eakohast iseseisvat toimetulekut. Määruse § 5 lõikes 10 on sätestatud, millistest andmetest koosneb arstiõppe läbinud isiku koostatud eksperdiarvamus lapse või vanaduspensioniealise inimese kohta. Muudatus on oluline, sest tulevikus peaks laste ja vanaduspensioniealiste eksperdiarvamus sarnaselt töövõime hindamise eksperdiarvamusega olema samuti inimesele kättesaadav. See aitab inimesel paremini mõista, millistest osadest eksperdiarvamus koosneb ja millistel alustel on puude raskusaste määratud. Oluline uuendus on see, et eksperdiarvamuses kajastuvad hinnangud tegutsemise ja osalemise piirangutele ning organismi funktsioonide kõrvalekalletele ja struktuuride
kahjustustele, kasutades rahvusvahelist funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni (edaspidi RFK). See lisainfo annab inimesele selgema ülevaate sellest, milliseid tegutsemise ja osalemise piiranguid ekspertarst hindas. Tulevikus võimaldab see info ka sotsiaalsüsteemi (nt kohaliku omavalitsuse) jaoks paremini tuvastada, millised piirangud inimesel esinevad ning millist tuge või teenuseid ta võib vajada. Eksperdiarvamuses sisalduvad andmed: 1) andmed taotluse kohta; 2) tuvastatud puude raskusaste; 3) puude kestus; 4) põhjendus; 5) objektiivne staatus ja uuringutulemused; 6) tuvastatud funktsiooni kõrvalekalded ja nende raskusastmed; 7) hinnatud valdkondades esinevate piirangute raskusastmed; 8) diagnoosid, mida arstiõppe läbinud isik on arvamuse andmisel arvesse võtnud; 9) hinnatud tegutsemise ja osalemise piirangud, organismi funktsioonide kõrvalekalded ja struktuuride kahjustused ning neid kirjeldavad RFK koodid. Määruse § 1 punktiga 6 sõnastatakse määruse § 6 uuesti. Paragrahv käsitleb puude raskusastme tuvastamist tööealistel ning selle muudatuse eesmärk on koondada kõik tööealisi puudutavad sätted ühte paragrahvi. Seetõttu viiakse § 6 üle kehtiva määruse § 4 lõiked 5, 8 ja 9 ning § 6 lõiked 1–5 ja 8–9. Määruse § 6 lõike 1 sõnastus on üle toodud kehtiva määruse § 4 lõikest 5. Võrreldes kehtiva määrusega on sõnastust muudetud lõike punktis 3. Kui varem olid suhtlemise valdkonnas välja toodud võtmetegevused nägemine, kuulmine ja kõnelemine ning teiste inimestega suhtlemine, muud suhtlemise piirangud, siis muudatuse tulemusena on määruses välja toodud vaid võtmetegevused nägemine, kuulmine ja kõnelemine. Teiste inimestega suhtlemist ja muid suhtlemise piiranguid ei ole vaja välja tuua, sest SKA tuvastab inimestel eristatavalt nägemis- , kuulmis- ja keele-kõnefunktsiooni kõrvalekalde. Teiste inimestega suhtlemise muid piiranguid hinnatakse valdkonna „inimestevaheline lävimine ja suhted“ all. Määruse § 6 lõige 2 sätestab, et tööealiste inimeste puude raskusastme tuvastamisel kasutatavad hinnatavates valdkondades esinevate piirangute hindamise tingimused, hinnatud valdkondades esinevate piirangute raskusastmete arvväärtused ja võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel on esitatud määruse lisas 2. Tegemist on kehtiva määruse § 4 lõigete 6–7 üleviimisega lisasse ilma sisulisi muudatusi tegemata. Määruse § 6 lõike 3 sõnastus on üle toodud kehtiva määruse § 4 lõikest 8. Sõnastust on keeleliselt parandatud, kuid nende sisu pole võrreldes kehtiva määrusega muutunud. Määruse § 6 lõige 4 on üle võetud kehtiva määruse § 4 lõikest 9. Punktid 1–4 jäävad muutmata, kuid välja jäetakse punkt 5, mis käsitles isiku enesehinnangut ja kohanemist piirangutega. Selle põhjuseks on asjaolu, et see info esitatakse juba taotluses ning selle korduv esitamine eksperdiarvamuses iga valdkonna kohta ei ole vajalik. Määruse § 6 lõike 5 sõnastus on üle toodud kehtiva määruse § 6 lõikest 1. Sõnastust ei ole muudetud. Määruse § 6 lõike 6 sõnastus on üle toodud kehtiva määruse § 6 lõikest 2. Sõnastust ei ole muudetud. Määruse § 6 lõike 7 sõnastus on üle toodud kehtiva määruse § 6 lõikest 3. Sõnastust ei ole muudetud.
Määruse § 6 lõike 8 sõnastus on üle toodud kehtiva määruse § 6 lõikest 4. Sõnastust ei ole muudetud. Määruse § 6 lõike 9 sõnastus on üle toodud kehtiva määruse § 6 lõikest 5. Sõnastust ei ole muudetud. Määruse § 6 lõike 10 sõnastus on üle toodud kehtiva määruse § 6 lõikest 8. Sõnastust ei ole muudetud. Määruse § 6 lõike 11 sõnastus on üle võetud kehtiva määruse § 6 lõikest 9. Sõnastust on täpsustatud, kuid muudatus ei mõjuta senist praktikat. Sättes täpsustatakse, et erijuhtumina võib tööealisel tuvastada muu funktsiooni keskmise kõrvalekalde, kui eri valdkondades esinevad piirangud ei vasta küll raskusastme tuvastamise kriteeriumitele, kuid nende koosmõju tõttu on isiku igapäevane toimetulek raskendatud. Senine määrus ei täpsustanud, millise funktsiooni kõrvalekaldena erijuhtumil puue tuvastatakse. Nüüd on see selgelt sätestatud. Määruse § 1 punktiga 7 täpsustatakse määruse § 8 lõike 2 sõnastust. Muudatuse kohaselt määrab Sotsiaalkindlustusamet puude raskusastme kestuse, lähtudes isiku haiguse või vigastuse raskusest ja terviseseisundist ning selle senisest kulust ja prognoositavast muutumisest. Uue sõnastusega jäetakse sättest välja viited elukeskkonna ja rehabilitatsioonivõimalustega arvestamisele puude raskusastme kestuse määramisel. Need asjaolud on jätkuvalt asjakohased puude raskusastme tuvastamisel, kuid puude raskusastme kestuse määramisel neid enam ei arvestata. Selline eristus on kooskõlas PISTS § 23 lõikega 6, mille kohaselt arvestatakse elukeskkonna ja rehabilitatsioonivõimalustega puude olemasolu ja raskusastme määramisel, mitte aga kestuse määramisel. Määruse § 1 punktiga 8 sõnastatakse uuesti määruse § 9. Kehtiva määruse §-s 9 on sätestatud keskmise, raske ja sügava puudega tööealise inimese toetuse tingimused. Alates 01.06.2025, kui jõustub PISTS, viiakse raske ja sügava puude raskusastmega tööealise inimese toetuse maksmise tingimused ja suurused PISTS-i. Edaspidi reguleerib määrus vaid keskmise puude raskusastmega tööealisele inimesele toetuse maksmise tingimusi ja suurusi, kuna need sõltuvad funktsiooni kõrvalekaldest (puude liigist). Sotsiaaltoetuste määrast loobumise tulemusena on kõik toetuste summad määruses esitatud täissummadena, ümardatuna ülespoole. Sotsiaaltoetuste määr (25,57 eurot) kehtestatakse riigieelarvega ja kuni 01.06.2025 arvutatakse puudega inimeste sotsiaaltoetusi selle järgi. Määruse § 9 lõikes 1 on välja toodud keskmise puude raskusastmega tööealisele inimesele toetuse maksmise tingimused ja toetuse suurused, mis kujunesid järgmiselt: 1) liikumisfunktsiooni kõrvalekaldega tööealisele inimesele makstav toetus on kehtiva määruse järgi 161 protsenti sotsiaaltoetuste määrast ehk 41,17 eurot kuus. Muudatuse kohaselt on toetuse suurus edaspidi 42 eurot; 2) nägemisfunktsiooni kõrvalekaldega tööealisele inimesele makstav toetus on kehtiva määruse järgi 148 protsenti sotsiaaltoetuste määrast ehk 37,84 eurot kuus. Muudatuse kohaselt on toetuse suurus edaspidi 38 eurot; 3) keele- ja kõnefunktsiooni kõrvalekaldega tööealisele inimesele makstav toetus on kehtiva määruse järgi 112 protsenti sotsiaaltoetuste määrast ehk 28,64 eurot kuus. Muudatuse kohaselt on toetuse suurus edaspidi 29 eurot; 4) kuulmisfunktsiooni kõrvalekaldega tööealisele inimesele makstav toetus on kehtiva määruse järgi 118 protsenti sotsiaaltoetuste määrast ehk 30,17 eurot kuus. Muudatuse kohaselt on toetuse suurus edaspidi 31 eurot;
5) vaimse funktsiooni kõrvalekaldega tööealisele inimesele makstav toetus on kehtiva määruse järgi 133 protsenti sotsiaaltoetuste määrast ehk 34,01 eurot kuus. Muudatuse kohaselt on toetuse suurus edaspidi 35 eurot; 6) muu funktsiooni kõrvalekaldega tööealisele inimesele makstav toetus on kehtiva määruse järgi 142 protsenti sotsiaaltoetuste määrast ehk 36,31 eurot kuus. Muudatuse kohaselt on toetuse suurus edaspidi 37 eurot. Määruse § 9 lõike 2 kohaselt makstakse tööealisele isikule, kellel esineb mitme funktsiooni kõrvalekalle, mis vastab keskmisele puude raskusastmele, toetust suurimas võimalikus määras, mis on ette nähtud keskmise puudega tööealistele, s.o 42 eurot. Määruse § 1 punktiga 9 loetakse määruse lisa lisaks 1 ja see asendatakse käesoleva määruse lisaga 1. Lisa 1 käsitleb lapsel või vanaduspensioniealisel inimesel hinnatavates valdkondades esinevate piirangute hindamise tingimusi ja hinnatud valdkondades esinevate piirangute raskusastmete arvväärtusi. Lisa 1 punktis 1 on välja toodud, milliseid arvväärtusi ekspertarst valdkonnas esinevatele piirangute raskusastmetele paneb. See selgitab, kuidas kujuneb piirangu raskusastme arvväärtus. Ekspertarst kirjeldab funktsioonihäiretest tingitud tegutsemise ja osalemise piirangute ulatust RFK määrajate abil, mille tähendused on lisas 1 välja toodud. Piirangu ulatuse kirjeldamisel lähtub ekspertarst võimaluse korral terviseinfos kajastatud standardiseeritud ja normeeritud (ehk kohaliku populatsiooni tulemuste põhjal arvutatud normidega) testidest, millel on konkreetne väärtusskaala. Lisa 1 punktis 2 on välja toodud, kuidas kujuneb puude raskusaste eri valdkondades esinevate piirangute alusel. Lisa 1 punktis 3 on välja toodud, kuidas kujuneb puude raskusaste teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas esinevate piirangute alusel. Määruse § 1 punktiga 10 täiendatakse määrust lisaga 2, mis on esitatud käesoleva määruse lisas 2. Lisa 2 käsitleb tööealisel inimesel hinnatavates valdkondades esinevate piirangute hindamise tingimusi, hinnatud valdkondades esinevate piirangute raskusastmete arvväärtusi ja võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelit. Varem oli määruse lisas vaid võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel. Tabelit on uuendatud, sest 2022. aastal muutus taotlusvorm. Võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel lisas 2 on samasugune nagu tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. a määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu” lisas. Vastavustabelis on muudetud vaid punkti 10. Seal on asendatud mõiste „meditsiinilise hinnangu alusel“ mõistega „arsti väljaõppega isiku arvamuse alusel“ ning asendatud samas punktis „Jah“ väärtus „4“ väärtusega „2“. Muudatus tuleneb sellest, et puude raskusastme tuvastamisel on kolmeastmeline raskusastmete skaala – keskmine, raske, sügav. Erijuhtumi korral tuvastatakse inimesel muu funktsiooni keskmine kõrvalekalle. Seetõttu on mõistlik ka antud juhul kasutada keskmise funktsioonipiirangu väärtust „2“. Lisa 2 punkte 1–4 muudetud ei ole, need on lisasse üle toodud kehtivast määrusest (§ 4 lõiked 6 ja 7 ja § 6 lõiked 6 ja 7). Määruse §-s 2 on sätestatud määruse jõustumisaeg. Määrus jõustub 1. juunil 2025. a, mil jõustuvad MSMS-iga vastu võetud PISTS-i muudatused. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus ei ole puutumuses Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4. Määruse mõjud Määruses esitatud muudatuste eesmärk on tuua välja keskmise puudega tööealiste inimeste toetuse maksmise tingimused ja suurused ning luua selgemad alused laste ja vanaduspensioniealiste puude raskusastme tuvastamiseks nii, nagu see on sätestatud kehtivas määruses tööealiste puhul. Mõju analüüsimise eesmärk on hinnata seda, kas ja millisel määral mõjutavad määruses esitatud muudatused riigieelarvet ning puudega inimeste õigusi ja nende toimetulekut võrreldes kehtiva olukorraga. Detailsemalt on toetuste suurenemist ja nende sotsiaaltoetuste määrast lahtisidumisega seonduvaid mõjusid hinnatud MSMS-iga vastu võetud PISTS-i seletuskirja mõjude osas. Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib lähtuvalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirjast ning mõjude hindamise metoodikast ja kontrollküsimustikust eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades: sotsiaalne mõju, mõju majandusele ning mõju riigiasutuste korraldusele, kuludele ja tuludele. Määruses esitatud muudatused ei avalda mõju välissuhetele, kohaliku omavalitsuse korraldusele, julgeolekule, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale ning seetõttu ei ole mõju nendes mõjuvaldkondades hinnatud. Eestis oli 31.12.2024 seisuga 107 952 puudega inimest, neist keskmise puudega 44 847, raske puudega 52 810 ja sügava puudega 10 295 inimest (tabel 1). Tabel 1. Puudega inimesed vanuserühmade ja puude raskusastmete kaupa seisuga 31.12.2024
Vanuserühm 0–15 16–17 18–64 65+ Kokku
Keskmine 4 719 710 22 407 17 011 44 847
Raske 3 508 274 13 173 35 855 52 810
Sügav 425 87 3 764 6 019 10 295
Kokku 8 652 1 071 39 344 58 885 107 952
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet 4.1. Tööealiste puudetoetuste ümardamine Sihtrühm: keskmise puudega tööealised Muudatusest mõjutatud sihtrühmaks on kõik keskmise puudega inimesed vanuses 16–64 ehk 23 117 inimest. PISTS-i muudatusega ümardatakse kõik keskmise puudega tööealiste inimeste toetused ülespoole (toetused jäävad vahemikku 29–42 eurot kuus). Tabel 2. Keskmise puudega tööealised (16–64) seisuga 31.12.2024
Puudeliik Inimeste arv aastas
Puude- toetus kuus praegu
Puudetoetuse kulud aastas praegu
Puude- toetus kuus uus
Kulud aastas
sh lisakulud aastas
Keele- ja kõnepuue
137 28,64 47 084 29 47 676 592
Kuulmispuue 1 110 30,17 401 864 31 412 920 11 056
Liikumispuue 6 737 41,17 3 328 347 42 3 395 448 67 101
Liitpuue 5 786 41,17 2 858 515 42 2 916 144 57 629
Nägemispuue 427 37,84 193 892 38 194 712 820
Psüühikahäire 6 726 34,01 2 745 015 35 2 824 920 79 905
Vaimupuue 90 34,01 36 731 35 37 800 1 069
Muu 2 100 36,31 915 012 37 932 400 17 388
puudub 4 41,17 1 976 42 2 016 40
Kokku 23 117 10 528 438 10 764 036 235 598
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeeriumi koostatud Regionaalselt mõjutab muudatus enim Põlva maakonda, kuna keskmise puude raskusastmega tööealisi (16–64-aastased) on enim Põlva maakonnas (6,1% tööealisest elanikkonnast) ja kõige vähem Harju maakonnas, kus 1,7%-le tööealisest elanikkonnast on määratud keskmine puude raskusaste (joonis 1). Joonis 1. Keskmise puude raskusastmega inimeste osakaal rahvastikus maakonniti seisuga 31.12.2024 (%)
Allikas: Statistikaamet, Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeeriumi koostatud Sotsiaalne mõju ja mõju majandusele Muudatusettepaneku kohaselt ümardatakse keskmise puudega tööealiste toetused ülespoole ning loobutakse senisest riigieelarvega kehtestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määrast (mille alusel arvutatakse puudega inimeste sotsiaaltoetuse summad). Nimetatud määr asendatakse toetuste summadega, mis muudab seaduse ja toetuste summad selgemaks ning loob parema ühtsuse teiste sotsiaalvaldkonna seadustega. Puudetoetuste ümardamisega seoses on vaja teha väiksemaid muudatusi SKA infosüsteemides, töökorralduses ja protseduurides, kuid selle mõju on väike ning mõju avaldumise sagedus on ühekordne. Seetõttu ei ole mõju hindamise kriteeriumide alusel tegemist muudatustega, mis vajaksid põhjalikumat mõjuanalüüsi.
4.2. Puude raskusastme tuvastamise sätete täpsustamine Sihtrühm: puudega lapsed ja vanaduspensioniealised Määruse muudatusest mõjutatud sihtrühmaks on kõik puudega lapsed (vanuses 0–15) ja puudega vanaduspensioniealised (vanuses 65+), st ligi 68 tuhat inimest (tabel 1). Määruse muudatus aitab kaasa õigusselguse tagamisele laste ja vanaduspensioniealiste puude raskusastme tuvastamisel. Sotsiaalne mõju ja mõju majandusele Määruse muudatus aitab puudega inimestel paremini mõista, milliseid eluvaldkondi hinnatakse ja kuidas kujuneb nende puude raskusaste. RFK alusel lisatav info piirangute kohta selgitab, kuidas ekspertarst on inimese terviseseisundist tulenevaid takistusi hinnanud. Tulevikus on SKA-l plaanis edastada seda infot KOV-idele ka STAR-i kaudu, et vajalikku tuge ja teenuseid paremini kavandada. Seega on määruse sätete täpsustamise mõju sihtrühmale positiivne. Mõju avaldumise sagedus on hinnanguliselt keskmine1, aga mõju ulatus väike – muudatusega ei kaasne sihtrühmale kohanemisraskusi ega halduskoormuse suurenemist. Seetõttu ei ole mõju hindamise kriteeriumide alusel tegemist muudatusega, mis vajaks põhjalikumat mõjuanalüüsi. 4.3. Riigivalitsemine (riigieelarve ja KOV-i kulud) Kavandatud muudatused avaldavad mõju riigieelarve kuludele. Keskmise puudega tööealiste (16–64) toetuse ümardamisega seotud lisakulu aastas on hinnanguliselt 0,24 mln eurot (tabel 3). Tabel 3. Puudetoetuse ümardamisega seotud lisakulud aastas
Isikute
arv Kulud enne muudatust
2024. aastal, eurot
Lisakulud 2025. aastal,
eurot
Lisakulud 2026. aastal,
eurot
Tööealise (16–64) puudetoetuse ümardamine ülespoole
23 117 10 528 438 117 799 235 598
Kokku 10 528 438 117 799 235 598
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeeriumi koostatud Riigiasutustest mõjutavad muudatused SKAd ja TEHIKut. Keskmise puudega tööealiste toetuse ümardamine ei avalda SKA töökorraldusele olulist mõju ning mõju ulatust ja mõju avaldumise sagedust saab hinnata pigem väikeseks. Mõju TEHIKule on väike, kuna mõju avaldumise sagedus on ühekordne. IT-süsteemide puhul piisab olemasolevate seadistuste muutmisest – uusi SKAIS2 arendusi ei ole seoses määruse muudatustega vaja teha. Vajalikud tehnilised muudatused on testimisel. Ekspertiisipraktika sisu otseselt ei muutu, määruse muudatused aitavad pigem senist lähenemisviisi ühtlustada ning loovad selgemad raamid eksperdiarvamuste koostamiseks. Laste ja vanaduspensioniealiste puhul võimaldab määrus piiranguid RFK põhjal täpsemalt kirjeldada.
1 Muudatus mõjutab puude raskusastme tuvastamist üldisemalt (muudatus ei ole ühekordne), tulevikus tugi ja teenused paranevad.
Ekspertarstide töö muutub loogilisemaks ja kiiremaks. Kuigi alguses võib RFK koodide lisamine võtta lisaaega, ei pikene sellega menetlustähtajad. Juhendi rakendamise on SKA ajastanud perioodile, mil taotluste hulk on väiksem. Laste ja vanaduspensioniealiste puude raskusastme tuvastamise aluste täpsustamisega SKA hinnangul kulusid ei lisandu. Seega võib kokkuvõttes mõju riigiasustustele hinnata pigem väikeseks. Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk on väike. Infosüsteemide arendamisega võib kaasneda väike risk: kui vajalikud muudatused ei valmi õigeks ajaks, võib see suurendada SKA töökoormust: töötajad peavad selgitama toetuste muudatuste või väljamaksete hilinemise põhjuseid. Ekspertarstide töökoormus ja menetluse kestus võivad alguses veidi suureneda, kuid need jäävad seaduses ette nähtud piiridesse. Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavat rahalist kulu. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse muudatuste tulemusena ümardatakse keskmise puudega tööealise toetused ülespoole täissummadeni ning loobutakse senisest riigieelarves kehtestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määrast. Määruse muudatuste prognoositav lisakulu on 2025. aastal 117 799 eurot ja 2026. aastal 235 598 eurot. Detailsemalt on kulud esitatud seletuskirja tabelis 3. Muudatuste eelarveline mõju on välja toodud 29.07.2024 vastu võetud MSMS-i (millega suurendati puudetoetusi) seletuskirjas (seletuskirja lisa uuesti arutamiseks teiseks lugemiseks). Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste puhul on tegemist riigieelarve arvestusliku kuluga. Laste ja vanaduspensioniealiste puude raskusastme tuvastamise aluste täpsustamisega kulusid ei lisandu. 6. Määruse jõustumine Määrus on kavandatud jõustuma 1. juunil 2025. a, mil jõustuvad MSMS-iga vastu võetud PISTS-i muudatused. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Puuetega Inimeste Kojale ja Sotsiaalkindlustusametile. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Puuetega Inimeste Koja ettepanekud on välja toodud seletuskirja lisas.
MINISTRI MÄÄRUS
26.05.2025 nr 18
Sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016. a määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ muutmine
Määrus kehtestatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 23 lõike 9 ja § 24 lõike 6 alusel. § 1. Määruse muutmine Sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016. a määruses nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 23 lõike 9, § 24 lõike 6 ja § 7 lõike 21 alusel.“; 2) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Määrusega kehtestatakse puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning keskmise puudega tööealise inimese toetuse maksmise tingimused ja suurused.“; 3) paragrahvi 2 punkt 7 ja § 4 lõiked 4–9 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 5 lõike 11 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) ravi, ravimid ja abivahendid ei kompenseeri terviseseisundist tulenevaid piiranguid.“; 5) paragrahvi 5 täiendatakse lõigetega 6–10 järgmises sõnastuses: „(6) Arstiõppe läbinud isik annab arvamuse lapsel või vanaduspensioniealisel inimesel piirangute esinemise kohta järgmistes valdkondades ja funktsioonides: 1) liikumine – liikumisfunktsioon; 2) käeline tegevus – muu funktsioon; 3) suhtlemine – nägemisfunktsioon, kuulmisfunktsioon ning keele- ja kõnefunktsioon; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – muu funktsioon; 5) õppimine ja tegevuste elluviimine – vaimne funktsioon; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – vaimne funktsioon;
7) inimestevaheline lävimine ja suhted – vaimne funktsioon. (7) Hinnatavates valdkondades esinevate piirangute hindamise tingimused ja hinnatud valdkondades esinevate piirangute raskusastmete arvväärtused on esitatud määruse lisas 1. (8) Kui piirangud esinevad mitmes valdkonnas, tuvastatakse puude raskusaste selle valdkonna järgi, milles piirangud on suurimad. (9) Kui lapse ja vanaduspensioniealise inimese tegutsemisvõimet valdkondade kaupa hinnates ei vasta piirangud puude raskusastme tuvastamise kriteeriumitele, kuid igapäevane tegutsemine on piirangute koosmõju tõttu raskendatud, tuvastatakse isikul erijuhtumina muu funktsiooni keskmine kõrvalekalle. (10) Arstiõppe läbinud isiku arvamus lapse ja vanaduspensioniealise inimese kohta koosneb järgmistest andmetest: 1) andmed taotluse kohta; 2) tuvastatud puude raskusaste; 3) puude kestus; 4) põhjendus; 5) objektiivne staatus ja uuringutulemused; 6) tuvastatud funktsiooni kõrvalekalded ja nende raskusastmed; 7) hinnatud valdkondades esinevate piirangute raskusastmed; 8) diagnoosid, mida arstiõppe läbinud isik on arvamuse andmisel arvesse võtnud; 9) hinnatud tegutsemise ja osalemise piirangud, organismi funktsioonide kõrvalekalded ja struktuuride kahjustused ning neid kirjeldavad rahvusvahelise funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni (RFK) koodid.“; 6) paragrahvi 6 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tööealise inimese puhul annab arstiõppe läbinud isik arvamuse isikul piirangute esinemise või puudumise kohta järgmiste valdkondade võtmetegevustes: 1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ja takistuseta ringiliikumine, seismine ja istumine, muud liikumise piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade ülestõstmine ja liigutamine, käteosavus, muud käelise tegevuse piirangud; 3) suhtlemine – nägemine, kuulmine ja kõnelemine; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine ärkveloleku ajal, soole ja põie kontrollimine, söömine ja joomine, muud teadvusel püsimise ja enesehoolduse piirangud; 5) õppimine ja tegevuste elluviimine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, muud õppimise ja tegevuste elluviimise piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, ohu tajumine, toimetulek muutustega, muud muutustega kohanemise ja ohu tajumise piirangud; 7) inimestevaheline lävimine ja suhted – sotsiaalsete olukordadega hakkamasaamine, olukorrale kohane käitumine, muud inimestevahelise lävimise ja suhete piirangud. (2) Hinnatavates valdkondades esinevate piirangute hindamise tingimused, hinnatud valdkondades esinevate piirangute raskusastmete arvväärtused ja võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel on esitatud määruse lisas 2. (3) Arstiõppe läbinud isiku arvamus tööealise inimese kohta koosneb järgmistest andmetest: 1) võtmetegevuste kaupa puude raskusastme tuvastamise taotluse andmete alusel piirangu raskusaste; 2) võtmetegevuste kaupa arvamus selle kohta, kas meditsiiniliste andmete alusel vastab või ei vasta inimese terviseseisund puude raskusastme tuvastamise taotluses hinnatud piirangu raskusastmele; 3) võtmetegevuste kaupa piirangu raskusaste koos põhjendusega, kui meditsiiniliste andmete alusel ei vasta inimese terviseseisund tema enese hinnangul piirangu raskusastmele;
4) võtmetegevuste kaupa diagnoosid, millele arstiõppe läbinud isiku arvamus tugineb; 5) valdkondade kokkuvõtted.
(4) Arstiõppe läbinud isik koostab iga valdkonna kohta, milles piirang esineb, järgmisi andmeid sisaldava kokkuvõtte: 1) piirangu raskusaste; 2) piirangu avaldumine, põhjus ja mõju tegutsemisvõimele; 3) objektiivne staatus ja uuringutulemused; 4) piirangu põhjustanud tervisekahjustuse kulg. (5) Sotsiaalkindlustusamet tuvastab tööealise inimese puude raskusastme, võttes arvesse järgmist: 1) taotluses sisalduvad andmed; 2) arstiõppe läbinud isiku arvamuses käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valdkondade võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmetele antud arvväärtused; 3) muud asjasse puutuvad andmed. (6) Puude raskusastme tuvastamisel iseloomustavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valdkonnad järgmisi funktsioone: 1) liikumine – liikumisfunktsioon; 2) käeline tegevus – muu funktsioon; 3) suhtlemine – nägemisfunktsioon, kuulmisfunktsioon ning keele- ja kõnefunktsioon; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – muu funktsioon; 5) õppimine ja tegevuste elluviimine – vaimne funktsioon; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – vaimne funktsioon; 7) inimestevaheline lävimine ja suhted – vaimne funktsioon. (7) Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2 ja 4–7 nimetatud iga valdkonna kohta võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine (edaspidi piirangu aritmeetiline keskmine). (8) Kui arstiõppe läbinud isiku arvamuses on märgitud valdkonna muu piirangu raskusaste, võetakse see käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirangu aritmeetilise keskmise arvutamisel arvesse juhul, kui muu piirangu raskusastme arvväärtus on aritmeetilise keskmisega võrdne või sellest suurem. (9) Sotsiaalkindlustusametil on õigus muude asjasse puutuvate andmete põhjal korrigeerida piirangu aritmeetilist keskmist ja käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 3 nimetatud valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtusi 0,5 ühiku võrra või vajaduse korral kaasata menetlusse arstiõppe läbinud isikuid. Sotsiaalkindlustusamet põhjendab korrigeerimist kirjalikult.
(10) Kui piirangud esinevad mitmes valdkonnas, tuvastatakse puude raskusaste selle valdkonna järgi, milles piirangud on suurimad.
(11) Kui tööealise inimese tegutsemisvõimet valdkondade kaupa hinnates ei vasta piirangud puude raskusastme tuvastamise kriteeriumitele, kuid igapäevane tegutsemine on piirangute koosmõju tõttu raskendatud, tuvastatakse isikul erijuhtumina muu funktsiooni keskmine kõrvalekalle.“; 7) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Puude raskusastme kestuse määramisel lähtub Sotsiaalkindlustusamet haiguse või vigastuse raskusest ja terviseseisundist ning selle muutumise senisest kiirusest ja edasisest prognoosist.“;
8) paragrahv 9 sõnastatakse järgmiselt: „§ 9. Keskmise puude raskusastmega tööealisele inimesele toetuse maksmise tingimused ja suurused (1) Keskmise puude raskusastmega tööealisele inimesele makstakse toetust järgmiselt: 1) liikumisfunktsiooni kõrvalekalde korral – 42 eurot; 2) nägemisfunktsiooni kõrvalekalde korral – 38 eurot; 3) keele- ja kõnefunktsiooni kõrvalekalde korral – 29 eurot; 4) kuulmisfunktsiooni kõrvalekalde korral – 31 eurot; 5) vaimse funktsiooni kõrvalekalde korral – 35 eurot; 6) muu funktsiooni kõrvalekalde korral – 37 eurot. (2) Kui inimesel on mitme funktsiooni kõrvalekalle, mis vastab keskmisele puude raskusastmele, makstakse toetust 42 eurot.“; 9) määruse lisa loetakse lisaks 1 ja see asendatakse käesoleva määruse lisaga 1; 10) määrust täiendatakse lisaga 2, mis on esitatud käesoleva määruse lisas 2. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juunil 2025. a. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Lisa 1. Lapsel või vanaduspensioniealisel inimesel esinevate piirangute hindamise tingimused ja piirangute raskusastmete arvväärtused Lisa 2. Tööealisel inimesel esinevate piirangute hindamise tingimused, piirangute raskusastmete arvväärtused ja võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel