Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 24913000013

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 27.05.2025, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Meelis Sentifoli

Ametiasutuse nimi: Majandus- ja Korruptsioonikuritegude

Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 24913000013

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 931 lg 1 – 25 lg 2

Kahtlustatav (isikukood): xxx (ik xxx)

Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr

24913000013, milles on xxx esitatud kahtlustus KarS § 931 lg 1 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava

kuriteokatse toimepanemises, mis seisnes alljärgnevas käitumises:

xxx on Venemaa Föderatsiooni kodanik, kes elab Eesti Vabariigis tähtajalise elamisloa alusel,

milline väljastatud 10.12.2020. Välismaalaste seadus (VMS) § 11 kohaselt on Eestis elav

välismaalane kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte, austama

põhiseaduslikke väärtusi ja printsiipe, vabadusel, õiglusel ja õigusel tuginevat riiki ning Eesti

ühiskonna korraldust. EN m 269/2014 Art 17 järgi kohaldatakse määrust liidu territooriumil ehk

Eesti Vabariigi kui Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil.

Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (edaspidi RSanS) § 3 lg 1 kohaselt on rahvusvaheline

sanktsioon välispoliitika meede, mille eesmärk on toetada rahu säilitamist või taastamist,

rahvusvahelist julgeolekut, demokraatiatja õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise

õiguse järgimist või muude Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja või Euroopa Liidu ühise

välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 6 ja § 9

kohaselt on rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine muu hulgas Euroopa Liidu Nõukogu määruses

sätestatud kohustuse täitmata jätmine või keelu rikkumine. Euroopa Liidu Nõukogu (EN) määrus nr

2022/2474, 16. detsember 2022, (jõustunud 17.12.2022), millega muudeti määrust nr 833/2014,

artikkel 3h lõige 1 järgi on keelatud müüa, tarnida, üle anda või eksportida XVIII lisas loetletud

luksuskaupu otse või kaudselt füüsilistele ja juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele

Venemaal või kasutamiseks Venemaal. Lõike 2 järgi lõikes 1 osutatud keeldu kohaldatakse XVIII

lisas loeteletud luksuskaupade suhtes, kui nende väärtus ületab 300 eurot kaubaartikkli kohta, kui

lisas ei ole sätestatud teisiti. Nutitelefonide puhul väärtus ei või ületada 750 eurot kaubaartikli kohta.

Nutitelefonid kuuluvad Nõukogude määruse (EL) nr. 833/2014, artikkel 3 h XVIII lisa, lõige 15

kaubakood ex 8517 13 00 hulka. Samuti kuuluvad Nõukogude määruse (EL) nr. 833/2014, artikkel

3k XXIII järgi kantud rõivad KN kaubakoodiga 6309 00 00 00 kaupade nimekirja, mida on keelatud

müüa, tarnida, üle anda või eksportida otse või kaudselt füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele

või asutusele Venemaal või kasutamiseks Venemaal.

xxx püüdis 10.02.2024 kell 14:11 ajal Narva maantee piiripunktis aadressil Peterburi mnt. 1 Narva,

jalakäijate terminali Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni väljuvat suunda läbides toimetada

Venemaa Föderatsiooni sanktsiooniga keelatud nutitelefoni Iphone 15 Pro Max White Titanium,

1TB (imei kood: xxx) väärtusega 1555,65 eurot ja nutitelefoni Iphone 15 Pro Max Natural Titanium,

256 GB (lmei kood:xxx) keskmise turuväärtusega ca 1519 eurot (kaubakoodiga ex 8517 13 00)

2

milline tegevus jäi aga tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna sanktsioonidega

keelatud eelpoolmainitud kaup avastati tollitöötaja poolt Korrakaitseseaduse § 48, § 49 ja

Tolliseaduse §-de 64 ja 65 alusel teostatud pagasi läbivaatuse käigus.

Peale selle xxx, olles eelneval juba 16.10.2023a hoiatatud allkirja vastu, et EL määruse 833/2014

31. juuli 2014 artiklite 2a ja 3 k järgi on keelatud kasutatud riiete eksport Venemaale ning füüsilisele

isikule tuleneb vastutus, kui ta tahtlikult eirab Nõukogu määruses nr.833/2014 sätestatud meetmeid,

üritas jälle 17.02.2024 ajavahemikus kella 08.37 kuni kella 10.00-neni Narva maantee piiripunktis,

aadressil Peterburi mnt.1 Narva, jalakäijate terminali Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni

väljuvat suunda läbides, toimetada Venemaa Föderatsiooni 13,2 kilogrammi kantud rõivaid

kaubakoodiga KN 6309 00 00 00 milline tegevus jäi aga tema tahtest olenemata põhjustel lõpule

viimata, kuna sanktsioonidega keelatud eelpoolmainitud kaup avastati tollitöötaja poolt

Korrakaitseseaduse § 48, § 49 ja Tolliseaduse §-de 64 ja 65 alusel teostatud pagasi läbivaatuse

käigus. Kontrolli käigus leitud kaup peeti kinni ning sellega tõkestati Nõukogu määruse nr. 833/2014

artikli 3k XXIII lisas loetletud kaupade toimetamine Venemaale.

Lähtuvalt eeltoodust on xxx alust kahtlustada rahvusvahelise sanktsiooni täitmata jätmises s.o KarS

§ 931 lg 1 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteokatse toimepanemises.

KarS § 931 lg 1 kohaselt karistatakse rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas või Vabariigi Valitsuse

sanktsiooni kehtestavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmise või keelu rikkumise eest

rahalise karistusega või kuni 5 aastase vangistusega.

Käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendite seas on Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud kuriteoteade

koos lisadega (läbivaatusaktid, fototabelid, xxx Vene Födratsiooni passi ja EV elamisloa koopiad,

kauba-üleandmise-vastuvõtmise aktid, kirjavahetuse väljatrükid, väljavõte xxx piiriületuste kohta),

tunnistajate xxx ja xxx ütlused, asitõendi vaatlusprotokoll, xxx kahtlustatavana ülekuulamisel antud

ütlused, õiend karistusregistri väljavõtte kohta.

Kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustest nähtuvalt kirjeldab xxx enda käitumist, tunnistades

temal kaasas olnud mobiiltelefonide ja riietusesemete valdamist ning kavatsust need üle riigipiiri

Venemaale toimetada eesmärgiga need üle anda oma tuttvatale. xxx tunnistab süüd ja kahetseb

tehtut.

Lähtudes kriminaalasjas kogutud materjalidest, jõudis prokurör järeldusele, et xxx süü on

tõendamist leidnud, ent tema süü ei ole käesoleval juhul suur.

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 lg 1 ja lg 7 kohaselt kui kriminaalmenetluse ese on

teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud

või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi, võib kriminaalmenetluse lõpetada. KrMS § 202 lg 2 kohaselt on kahtlustatavale

võimalik panna kohustuse maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks

üldsuse huvides või teha üldkasulikku tööd. Kohustuse täitmata jätmisel kriminaalmenetlus

uuendatakse.

Eelnevast järelduvalt ei ole kahtlustatava süü niivõrd suur, et kriminaalasja tuleks lahendada

ilmtingimata kohtumenetluses. Samuti, kuna seadusandja on nimetatud kuriteo eest ette näinud ka

rahalise karistuse, on tegemist kuriteoga, mille toimepanemisel võib isiku süüd pidada väikseks,

kuna karistuse väiksemad sanktsioonimäärad viitavad ka väiksemale süüle. Süü suuruse hindamisel

3

arvestatakse eelkõige isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet,

tekitatud kahju liiki ja suurust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

xxx on varem kriminaalkorras karistatud. Tal on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Viimati karistati

teda Viru Maakohtu Narva kohtumaja 25.07.2024 otsusega xxxxxxx KarS § 345 lg 1 järgi tingimisi

vangistusega 1 aasta KarS § 73 sätteid kohaldades katseajaga 2 aastat (moodustati liitkaristus Viru

Maakohtu Narva kohtumaja 27.02.2024 otsusega xxxx mõistetud karistusega 8 kuud tingimisi

vangistust KarS § 931 lg 1 – 25 lg 2 järgi KarS § 73 sätteid kohaldades katseajaga 1 a 6 k. Sellele

eelnevalt oli xxx karistatud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 09.12.2020 otsusega xxxx KarS § 121

lg 2 p 2, 3 järgi tingimisi vangistusega 1 a 6 k KarS 73 sätteid kohaldades katseajaga 2 aastat

(katseaeg 09.12.2020 - 08.12.2022).

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et

menetluse lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust

menetlushuvist või eripreventiivsest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude

puhul, kus isiku süü ei ole suur.

Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks

edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva õiguskorra vastu

nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul kuriteosündmuse

koosseisulise ja tõendatud teo toimepanemisele riigipoolne reageering ehk kriminaalkaristus. Samas

on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka

oportuniteediprintsiibi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda eeldusel, et isiku

huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine pole ilmselgelt

vajalik. Oportuniteediprintsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku alati

piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata kõigile

toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt

menetluslikke ressursse kasutada võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigushüvede

võimalikult ulatuslik kaitse.

Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on

menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isiku suhtes on enne uue

kuriteo toimepanemist ühe aasta jooksul kriminaalmenetlus otstarbekuse tõttu lõpetatud või kui

isikut on ühe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist samaliigilise süüteo eest karistatud või

isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul

moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik

menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine

vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu

peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides

või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid.

Kuigi xxx on varem kriminaalkorras karistatud, sealhulgas samaliigilise kuriteo toimepanemise eest,

siis leidsid temale käesolevas kriminaalasjas etteheidetavad kuriteoepisoodid aset enne 27.02.2024

kohtuotsust ja peale 09.12.2020 kohtuotsusega määratud katseaja läbimist. Tal on üks kehtiv

väärteokaristus KarS § 262 lg 1 järgi. Tema suhtes ei ole menetluses teisi pooleliolevad

kriminaalmenetlusi. Kõnesoleaval juhul jäi tegu katsestaadiumisse. Raskendavad asjaolud

puuduvad. Kahtlustatav lubab edaspidi käituda õiguskuulekalt. Menetluskulud kriminaalasjas

puuduvad.

4

Avalik menetlushuvi kõnesoleval juhul puudub, kuna isikule etteheidetava

kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra, kui üldise väärtusmastaabi, riive heastamine ning

tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui

avaliku karistamisega. xxx on juba karistatud analoogse kuriteo toimepanemise eest ning tema

taaskaristamine juba varem, enne süüdimõistvat kohtuotssust toimunud kuriteo eest ei oleks eelpool

kirjeldatud preventiivseid eesmärke silmas pidades mõistlik. Käesoleval juhul on xxx nõus tegema

120 tundi üldkasulikku tööd 5 kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest.

Kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid ning isiku varasemat käitumist hinnates on alust

asuda seisukohale, et KarS § 56 lg-s 1 sätestatud üld- ja eripreventiivseid eesmärke on võimalik

saavutada käesoleval juhul isikut kriminaalvastutusele võtmata. Tulenevalt eeltoodust leiab

prokurör, et kahtlustatava suhtes on võimalik lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 2 p 2 järgi,

määrates talle kohustuseks teha 120 tundi üldkasulikku tööd.

xxx on selgitatud, et kriminaalasja toimik jääb Majandus- ja Korruptsioonikuritegude

Ringkonnaprokuratuurkuni kohustuse täitmiseni. Kui xxx ei täida talle pandud kohustust, uuendab

prokurör KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, ringkonnaprokurör

m ä ä r a s :

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24913000013 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: xxx kohustub tegema ülkasulikku tööd 120 (ükssada

kakskümmend) tundi. Tähtajaks määrata 5 kuud, s.o. kohustuse täitmise tähtpäev 27.10.2025.a

(kaasaarvatud).

3. KrMS 4 peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: ei kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid:

xxx juurest tollikontrollis leitud ja äravõetud järgmised esemed tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2

alusel xxx poolt p.-s 2 märgitud kohustuse täitmisel xxx:

4.1. nutitelefon Iphone 15 Pro Max White Titanium, 1TB (imei kood: xxx) ja nutitelefon Iphone 15

Pro Max Natural Titanium, 256 GB (imei kood:xxx) koos mobiiltelefonide karpidega (kõik

nimetatud esemed pakendatud paberkotti ja suletud turvakleebisega D14-0050885);

4.2. riideesemed (pakendatud pappkarpi ja suletud turvakleebisega D14-0050884).

5. Vahistuse andmed: Vahistamist ei kohaldatud. KrMS § 217 korras kahtlustatavana kinni ei peetud.

6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

7. Riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse kantud andmete loetelu:

andmeid ei kogutud.

5

8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia anda üle

xxx.

9. Kriminaaltoimik jätta hoiule Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuuri kuni

kohustuse täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meelis Sentifoli

ringkonnaprokurör

Olen kriminaalmenetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus, olen määruse kätte saanud ning

määrus on mulle tõlgitud vene keelde:

____________________________________

(nimi, allkiri, kuupäev)

Kriminaalmenetluse lõpetamise kohaldamisest võttis osa tõlk, keda hoiatati oma kohustuste

täitmisest keeldumise ja teadvalt valesti tõlkimise eest KarS § 318 ja § 321 järgi.