jäänud samaks ning Paides on toimunud 8%-line koormuse kasv. Koormuse vähenemist
(kokku 5%) mõjutavad süü- ja väärteoasjad, ja seda kogu vabariigis sarnaselt,
tsiviilasjades olulisi muutusi ei ole.
Samaliigiliste kohtute ühendamine tähendaks menetlusosalistele kohtu kaugenemist
inimesest, kindlasti suureneks mingil määral videoistungite pidamise arv. Sellega kaoks
ära n-ö kohalik puudutus (mis paljudel juhtudel on väga oluline kohalike olude
tajumiseks ning asja kiiremaks, õigeks ja õiglaseks lahendamiseks) ja siinkohal ei saa
unustada, et nii meie koostööpartnerid politseis ja prokuratuuris on vastupidiselt asunud
rohkem kogukonnapõhisusele rõhuma. Kuna samaliigiliste kohtute ühendamisel
puuduvad vajalikud IT-tugisüsteemid kohtuasjade jagamiseks lähimasse kohtumajja
(mis teatud vaidluste puhul on äärmiselt oluline, kuna vajalik on istungite pidamine ning
inimestega vahetu suhtlemine), siis toob samaliigiliste kohtute liitmine kindlasti kaasa
täiendava aja- ja rahakulu, kasvavad nii menetlusosaliste kui ka kohtu töötajate
transpordi- ja teatud juhtudel ka majutuskulud.
Eeliseid kohtute ühendamisel Pärnu Maakohus ei näe. Ühe maakohtu loomisel tekiks
üks suur asutus, kus juhtimine muutuks kaugeks ja haldamine keerulisemaks. Tekiks
juurde määramata arv vaheastme juhte, kelle töökoormus oleks vähendatud, mistõttu
kasvaks selle võrra teiste kohtunike töökoormus. Spetsialiseerumisvõimaluste
suurenemine ei ole meie hinnangul argumendiks, sest ka Pärnu Maakohtu 21-liikmelise
kohtunikkonna raames oleme suutnud piisavalt hästi spetsialiseeruda ning meie
lahendite kvaliteet on kõrgemas astmes võrreldav teiste, suuremate, kohtute tööga.
Alternatiivsed võimalused/ettepanekud kohtute töö efektiivistamiseks on meie
hinnangul kahes valdkonnas – IT ja menetlusreeglite ülevaatamine. Kohtute
töökoormust (ülekoormust) ei saa reguleerida tsentraliseerimise, rahastamise (kärbete
valguses seda võimalust nagunii pole) ega administreerimise muutmisega. Tuleks
kaardistada, milline on kohtute tehniline töö, mida oleks võimalik ära teha loodavate
tehniliste vahenditega. Tuleks välja töötada ja kasutusele võtta täiendavaid tehnilisi
abivahendeid (nt elatise vaidlustes andmete kogumine või tarbijakrediidi vaidlustes
esitatud andmete võrdlemine hagi lisades märgitud andmetega, tehisaru kasutamine
tarbijakrediidivaidlustes), mis kiirendaksid kohtute tööd. Kohtute töö efektiivsemaks
muutmisele aitaks kaasa ka kohtule esitatavate menetlusdokumentidele mahupiirangute
seadmine (et menetlusosaliste ja esindajate poolt kohtule esitatavad
menetlusdokumendid oleksid kompaktsemad). Samuti tehnilised lahendused, mis
annaksid menetlusosalistele koheselt teada, et kas nt mingi kohtule esitatav lisa on
puudu või tasumata on riigilõiv. Üle tuleb vaadata, kas kõik praegu kohtute menetlustes
olevad asjad peavad saama lahenduse kohtus, sest ei saa olla mõistlik, et bürokraatiat
parandame kohtute ühendamise näol bürokraatia tõhustamisega.
2. Asenduskohtunike süsteemi loomist Pärnu Maakohus toetab, sest juba ülalpool sai
viidatud, et töökoormusele avaldab tühjade kohtunikekohtade hulk olulist mõju. Samas
on tegemist juba aastakümneid arutluse all olnud lahendusega ning kahtlusi tekitab see,
kas nendele kohtadele ka häid kandidaate võtta on.
3. Jääb arusaamatuks, kuidas (osadele) kohtunikele lisatasu maksmine leevendab ning
kompenseerib juba niigi suurt kohtute ülekoormust. Samuti jääb arusaamatuks, kuidas
hinnata, milliste asjade lahendamine nõuab „suurepärast kvalifikatsiooni“. Lisatasu
maksmise subjektiivne otsustamine võib pigem tekitada täiendavaid pingeid.