Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Tallinna Linnaplaneerimise Amet

[email protected]

Vabaduse väljak 7

15198, Tallinn

Teie 30.04.2025 nr 3-2/1149-1

Meie 28.05.2025 nr 9.3-2/25/3354-2

Paadi tn 4 kinnistu detailplaneering

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) kooskõlastamiseks planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja

Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise

kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ tulenevalt Paadi tn 4 kinnistu detailplaneeringu

(edaspidi detailplaneering).

Planeeritav maa-ala asub Kesklinnas Sadama asumis Ahtri tänava, Paadi tänava ja Nautica

kaubanduskeskuse vahelisel alal. Planeeritava maa-ala suurus on 0,16 ha. Planeeritav ala piirneb

lõunast Püha Siimeoni ja naisprohvet Hannah kirikuga ning läänepiiril asub Paadi tänav ning

Ahtri tn 3 kinnistu, kuhu on planeeritud kuni 7-korruselised äri- ja eluhooned. Ala põhjapiiril

asub Ahtri tn 6a kinnistu ning idast piirneb ala Nautica kaubanduskeskuse autoparklaga.

Planeeritavale alale jääb elamumaa sihtotstarbega Paadi tn 4 kinnistu, mis kinnisturaamatu

andmeil on Navis Invest OÜ omandis. Ehitisregistri andmeil asub kinnistul 2-korruseline elamu,

mis on jagatud kuueks korteriomandiks, ning üks 1-korruseline kuur. Detailplaneeringu

koostamise eesmärk on muuta Paadi tn 4 elamumaa sihtotstarve vähemalt 85% elamu- ja kuni

15% ärimaa sihtotstarbeks, määrata krundile ehitusõigus olemasoleva hoone

rekonstrueerimiseks ning täiendava 4-5 korruselise äriruumidega korterelamu ehitamiseks.

Lisaks antakse detailplaneeringus haljastuse, juurdepääsuteede ja parkimise põhimõtteline

lahendus. Planeeritav maa-ala asub Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54

kehtestatud Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu kohasel alal nr 8 (Kai tn,

Kuunari tn, Laeva tn, Lootsi tn, Ahtri tn ja Mere pst vaheline ala), mille peamised juhtotstarbed

on kesklinna mitmefunktsiooniline maa ja üldkasutatavate hoonete maa. Detailplaneering on

kooskõlas Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringus määratud juhtotstarbega.

Detailplaneeringu materjalid sisaldavad muuhulgas:

 Liiklusmürast põhjustatud müratasemete hindamine detailplaneeringu alal (Akukon

Eesti OÜ, töö nr 250186-1, 28.01.2025). Liiklusmüra taseme hindamisel on kasutatud

Stratum OÜ 2022. a ja 2045. a õhtuse tipptunni liiklusmudeli andmeid. Olemasolevas

olukorras levivad päevasel ajavahemikul detailplaneeringu maa-ala välisõhus kuni

65 dB, öisel ajavahemikul kuni 55 dB liiklusmüra tase. Päeval ulatuvad fassaadil

liiklusmüra tasemed kuni 64 dB, öösel kuni 56 dB.

 Helirõhutasemete mõõtmised Paadi tn 4, Tallinn (Akukon Eesti OÜ, töö nr 250186-

M01-29125, 22.04.2025). Helirõhutasemete mõõtmiste eesmärgiks oli välja selgitada

Paadi tn 4 kinnistul esinev müraolukord. Mõõtmised teostati ühes mõõtmispunktis

15.04.2025 kell 13.00 – 16.04.2025 kell 13.00. Päevasel ajavahemikul ulatus LAeq

müratase kuni 60 dB ja öise ajavahemiku LAeq müratase kuni 56 dB. Müra hinnatud

2(3)

tase päevasel ajavahemikul oli 60 dB ja öisel ajavahemikul 53 dB. Maksimaalsed

registreeritud müratasemed olid päevasel ajal 89 dB ja öisel ajal 74 dB, päevase aja

maksimaalsete müratasemete põhjustajaks olid mürauuringu kohaselt kell 18-19

operatiivsõidukite sireenid ja kell 12 olmehelid (metalli kolinad ja kolksud, mis ei ole

parkla tavapärase tegevusega seotud).

Planeeringu alale rakenduvad keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

(edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 kehtestatud III kategooria liiklusmüra piirväärtused,

mis on päeval 65 dB (teepoolsel küljel 70 dB) ja öösel 55 dB (teepoolsel küljel 60 dB).

Eeltoodust tulenevalt vastavad planeeritavate hooneteni levivad liiklusmüra tasemed

olemasolevas olukorras päevasel ning öisel ajaperioodi KeM määruse nr 71 lisas 1

kehtestatud liiklusmüra normtasemetele.

Detailplaneeringu seletuskirjas on muuhulgas välja toodud järgnev:

 Kavandatud hoone maa-aluste korruste kaevetööd teostada viisil, et see ei oma

negatiivset mõju naaberkinnistutele, kaevetööd peavad olema teostatud Paadi tn 4

kinnistu piires, keelatud on rammvaiade kasutamine.

 Hoone kogu välisperimeetri esimesele korrusele tuleb projekteerida eraldi

sissepääsudega teenindus- ja äripinnad.

 Projekteeritavates ja naaberhoonetes asuvates eluruumides peab olema tagatud

normijärgne insolatsiooni kestus. Naaberhoonete eluruumides ei tohi insolatsiooni

kestus väheneda üle 50% olemasolevast insolatsiooni kestusest. Esitada ehitusprojekti

koosseisus vastavad insolatsiooni kestuse analüüsid.

 Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt standardis EVS 840:2023

„Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“

toodule.

 Lähtuda Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud

III kategooria piirtaseme nõutest.

 Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul rakendada

transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717-

1:2021; sellisel juhul esitatakse välispiirde ühisisolatsiooni nõue kujul R’tr,s,w+Ctr.

 Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra

suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava

heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.

 Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks

ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid

välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase

ruumis oleks ületatud.

 Rõdude korral projekteerida suletud (klaasitud) lahendus, mis vähendab avatäidetele

mõjuvaid liiklusmüratasemeid ca 5 dB võrra.

 Fassaadide projekteerimisel ja ehitamisel tuleb tagada siseruumidele kehtivate

müranormide järgimine vastavalt sotsiaalministri 01.07.2002 määrusele nr 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid“ §-ile 6 lg 1. Nimetatud määruse § 6 lg 4 järgi on nii elamutele,

büroo- ja haldushoonetele kui kaubandus ja teenindusettevõtetele määrusega kehtestatud

helirõhu normtasemete arvsuurused arvestatud kinniste akende ja ustega möbleeritud

ruumidele, samas ruumides, kus on ventilatsiooni sissepuhke- ja väljatõmbeavad, peavad

need olema mõõtmiste teostamisel avatud.

 Hoonete projekteerimisel tuleks arvestada standardi EVS 842:2003 ”Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” liiklusmüra normtasemeid elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes.

 Hoonestuse rajamisel tuleb tagada, et siseruumide müratasemed ei ületaks

sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”

3(3)

normtasemeid, rakendades vastavaid müravastaseid meetmeid (sh EVS 842:2003

„Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“).

 Hoonele tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja

paigutamisel arvestada, et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016.

a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 kehtestatud normtasemeid.

 Ehitustegevusega kaasnevad müra- ja vibratsioonitasemed ei tohi ümbruskonnas ületada

keskkonnaministri määrusega nr 71 Lisa 1 ja sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr

78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

mõõtmise meetodid“ kehtestatud ehitusmüra ja vibratsiooni piirväärtusi.

 Planeeringuala ümbruses ei ole teisi elamuid. Ehitusprojekti koostamisel tagada

insolatsioonitingimused vastavalt normile.

 Keskkonnaministri 30. juuli 2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse

viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud

radooniriskiga töökohtadel“ lisa kohaselt liigitub Tallinn kõrgendatud radooniriskiga

maa-alaks. Detailplaneeringu koostamisel hinnata vajalikke radoonikaitse meetmete

rakendamise vajalikkust juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Radoonikaitse

meetmete mitterakendamiseks viia läbi radooniohutust tõestavad mõõtmised.

 Projekteeritavates ja naaberhoonetes asuvates eluruumides peab olema tagatud vähemalt

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel avaldatud insolatsiooni

kestuse arvutamise juhendi kohane piisav insolatsiooni kestus. Naaberhoonete

eluruumides ei tohi insolatsiooni kestus väheneda üle 50% olemasolevast insolatsiooni

kestusest. Esitada ehitusprojekti koosseisus vastavad insolatsiooni kestuse analüüsid.

Analüüsi koostamisel juhinduda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

kodulehel avaldatud insolatsiooni kestuse arvutamise juhendmaterjalist „Insolatsiooni

kestuse arvutamise juhend“.

Amet on tutvunud Tallinna planeeringute registris asuvate detailplaneeringu

materjalidega ja kooskõlastab detailplaneeringu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Karmen Põld

54840193 [email protected]