Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 7.2-1/25/7598-2 |
Registreeritud | 28.05.2025 |
Sünkroonitud | 29.05.2025 |
Liik | Valjaminev kiri |
Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
Sari | 7.2-1 Kõiki taristuid hõlmavate detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute ja keskkonnamõju strateegiliste hinnangute kooskõlastamine |
Toimik | 7.2-1/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Rapla Vallavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Rapla Vallavalitsus |
Vastutaja | Andres Aasna (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Ruumi Grupp OÜ
Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr 12042771
Töö nr: DP-21/01-2025/3
Iira külas Lennukalda ja Suure-Tooma
maaüksuste detailplaneering
ALGATAMISE ETTEPANEK
Asukoht: Iira küla, Rapla vald, Rapla maakond
Planeeringu koostamise korraldaja: Rapla Vallavalitsus
Huvitatud isik: Mardi Põllumajanduse OÜ
Planeerija: Laura Andla, diplomeeritud maastikuarhitekt, MSc (diplomi nr MD 002413)
Tartu 2025
Iira külas Lennukalda ja Suure-Tooma maaüksuste detailplaneering ALGATAMISE ETTEPANEK
2
SISUKORD
1 Detailplaneeringu koostamise eesmärk ja alused .................................................... 3
2 Olemasolev olukord ning kontaktvöönd ................................................................... 3
3 Planeeringu lahendus ............................................................................................... 4
4 Üldplaneeringu muutmise ettepanek ja põhjendused .............................................. 4
Iira külas Lennukalda ja Suure-Tooma maaüksuste detailplaneering ALGATAMISE ETTEPANEK
3
1 Detailplaneeringu koostamise eesmärk ja alused
Detailplaneeringu algatamise eesmärgiks on planeeringuala elamumaa kruntideks jagamine ning kruntidele ehitusõiguse määramine. Lahendatakse juurdepääsud, tehnovõrkudega varustamine, haljastus ja heakord.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Rapla Vallavolikogu 01.03.2011 otsusega nr kehtestatud Rapla valla üldplaneeringut. Planeeringu koostamise eesmärk ei ole maakasutuse juhtotstarbe osas kooskõlas üldplaneeringuga, mis näeb planeeringuala maakasutuse juhtotstarbena ette kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa. Planeeringuga soovitakse muuta Lennukalda kinnistu ja Suure- Tooma kinnistu jagatava osa juhtotstarve elamumaaks.
Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb planeeringuala maalise piirkonna alale. Planeeringuga moodustatakse linna keskkonnast suuremad elamumaa krundid ning lähtutakse Rapla valla üldplaneeringuga hajaasustusele ette nähtud tingimustest (minimaalne krundi suurus 2000 m2). Planeeringu lahendus on kooskõlas maakonnaplaneeringuga.
2 Olemasolev olukord ning kontaktvöönd
Planeeringuala asub Raplamaal, Rapla vallas, Iira külas. Planeeringuala suurus on ca 4,42 ha. Planeeringualale jäävate kinnistute andmed on toodud tabelis 1.
Tabel 1. Planeeringuala andmed
Katastriüksuse nimi Tunnus Sihtotstarve Pindala
Lennukalda 66902:001:0085 maatulundusmaa 100% 39648 m2
Suure-Tooma (hõlmatud osaliselt)
66901:001:0666 maatulundusmaa 100% 79083 m2
Planeeringuala piirneb kirde-, kagu ja loodepoolsetest külgedest maatulundusmaaga ning edelapoolsest küljest riigiteega 20101 Hageri-Kodila-Kuusku tee, mille kaitsevöönd 30 m ulatub planeeringualale. Teisele poole riigiteed jääb Kuusiku lennuväli.
Juurdepääs planeeringualale on tagatud riigiteelt 20101 Hageri-Kodila-Kuusku tee.
Kontaktvööndis jäävad elamumaa sihtotstarbega katastriüksuste suurused vahemikku 2597 - 18768 m2. Üksikelamutega hoonestatud elamumaa ja maatulundusmaa õuemaade pindalad jäävad vahemikku 2215 – 3974 m2. Olemasolevate üksikelamute omavahelised kaugused jäävad vahemikku 25 – 50 m.
Iira külas Lennukalda ja Suure-Tooma maaüksuste detailplaneering ALGATAMISE ETTEPANEK
4
3 Planeeringu lahendus
Planeeringuala on jagatud 16 krundiks. Moodustatakse 14 üksikelamu maa krunti, üks tee ja tänava maa krunt ning üks vee ja tootmise ja jaotamise maa krunt. Kruntide ehitusõigus on näidatud joonisel 1 toodud tabelis. Ehitusõigusega on määratud krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind ning hoonete suurim lubatud arv.
Juurdepääs planeeringualale on planeeritud riigiteelt 20101 Hageri-Kodila-Kuusku tee olemasoleva mahasõidu kaudu.
Tehnovõrkude lahendus, liikluskorraldus, haljastus ja heakord ning keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks lahendatakse planeeringu koostamise käigus.
4 Üldplaneeringu muutmise ettepanek ja põhjendused
Rapla Vallavolikogu 01.03.2011 otsusega nr kehtestatud Rapla valla üldplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa-alale (vt skeem 1). Planeeringuga soovitakse muuta Lennukalda kinnistu ja Suure-Tooma kinnistu jagatava osa juhtotstarve elamumaaks.
Koostamisel oleva Rapla valla üldplaneeringu (algatatud Rapla Vallavolikogu 20.12.2018 otsusega nr 92) kohaselt jääb planeeringuala hajaasustusalale ning väikses osas kirde nurgas rohelise võrgustiku alale (vt skeem 2). Planeeringu lahenduse elluviimine ei mõjuta planeeritava rohelise võrgustiku ala toimimist.
Skeem 1. Väljavõte kehtivast Rapla valla üldplaneeringust. Planeeringuala on tähistatud
sinise joonega.
Iira külas Lennukalda ja Suure-Tooma maaüksuste detailplaneering ALGATAMISE ETTEPANEK
5
Skeem 2. Väljavõte koostamisel olevast Rapla valla üldplaneeringust. Planeeringuala on
tähistatud sinise joonega.
Järgnevalt on toodud põhjendused ja kaalutlused valitud planeeringu lahenduse ning üldplaneeringu muutmise vajaduse osas:
Planeeringuala jääb hajaasustusalale. Üldplaneeringu kohaselt on hajaasustuses üldjuhul minimaalne ehitusõigust taotleva katastriüksuse suurus 2 hektarit. Kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda detailplaneeringu koostamist maatulundusmaa jagamisel väiksemaks kui 2 ha, kui jagamise tulemusena on tekkimas hoonestusõigusega ja kompaktse hoonestuse tunnustega asum. Maatulundusmaa väiksemateks elamukruntideks jagamisest võib Rapla vald keelduda. Erandjuhtumil võib väiksemaks jagamine toimuda põhjendatud vajadusel detailplaneeringu alusel. Lennukalda kinnistu kuulub põllumajandusettevõttele Mardi Põllumajanduse OÜ. Tegemist on põõsastikuga püsirohumaaga, millel ei ole perspektiivi maatulunduslikul eesmärgil kasutusele võtmiseks, mistõttu on maaomanikul soov võtta kinnistu kasutusele sinna sobivamal eesmärgil. Üldplaneering näeb seal juhtotstarbena ette ärimaad, kuid kuna tegemist on rahu ja rohelust pakkuva piirkonnaga, siis on see sobilikum elamute planeerimiseks. Lisaks paiknevad piirkonnas juba olemasolevad elamud.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta üldplaneeringuga määratud juhtotstavet, kuid siiski järgitakse üldplaneeringus toodud elamualade arendamise tingimusi. Üldplaneeringu kohaselt hajaasustuses paiknevatel kompaktse hoonestusega aladel kavandatud elamumaade krundi suurus peab lähtuma piirkonnas väljakujunenud katastriüksuse struktuurist ning ei saa olla väiksem, kui 2000 m2. Iira külas jäävad elamumaa sihtotstarbega katastriüksuste suurused vahemikku 2597 - 18768 m2. Üksikelamutega hoonestatud elamumaa ja maatulundusmaa õuemaade pindalad jäävad vahemikku 2215 – 3974 m2.
Iira külas Lennukalda ja Suure-Tooma maaüksuste detailplaneering ALGATAMISE ETTEPANEK
6
Planeeritud kruntide suurused jäävad vahemikku 2142 – 3606 m2 sobitudes olemasolevasse olukorda. Olemasolevate üksikelamute omavahelised kaugused jäävad vahemikku 25 – 50 m. Krundid on planeeritud piisavalt suured, et võimaldada sarnast üksikelamute omavahelist kaugust. Joonisel kajastatud illustratiivsete üksikelamute asukohad jääva üksteisest 25 – 45 m kaugusele.
Elamumaal on väiksem keskkonnamõju kui ärimaal – planeeritakse vähem kõvakattega pindu ning elamualadel on üldjuhul rohkem rohelust, kaasnev liiklussagedus on väiksem ning ei teki täiendavat kaubaveoga seonduvat liiklust, elamualadel on tekib vähem jäätmeid jmt.
Kuigi Rapla valla elanike arv on kerges languses, on Rapla linna rahvaarv viimastel aastatel kasvutrendis, mis viitab kasvavale huvile piirkonnas elamise vastu ning vajadusele uute elamukruntide järele. Uute elamukruntide planeerimine aitab kaasa elanike arvu tõusule, mis omakorda aitab soodustada valla majanduslikku arengut.
Tegemist on logistiliselt hea asukohaga. Raplas on olemasolevad koolid, lasteaiad, toidupoed, spordi- ja muid teenuseid pakkuvad asutused. Planeeringuala jääb Rapla linna piirist ca 3,7 km kaugusele ning võimaldab lihtsat ligipääsu linnas pakutavatele teenustele. Lisaks jääb Tallinn ca 50 km kaugusele. Rapla linna ja Tallinna vahel on hea rongi- ja bussiühendus, mis võimaldab Tallinnas tööl käimist ühistransporti kasutades. Samuti on rajatud Rapla linnaga ühendav kergliiklustee, mis loob võimalused ka jalgsi- ja rattaga liiklemist.
© 2025 Microsoft Corporation © 2025 Maxar ©CNES (2025) Distribution Airbus DS © 2025 TMAP MOBILITY Earthstar Geographics SIO
riigitee kaitsevöönd 30 m
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
20101 Hageri - Kodila - Kuusiku tee PK
16
0 402010 60 70 m
Iira külas Lennukalda ja Suure-Tooma maaüksuste detailplaneering
Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr: 12042771
www.ruumi.ee [email protected] tel: 56 609 144
Töö nimetus:
Asukoht: Joonis:
Kuupäev:
Mõõtkava:
Töö number:
Formaat:
Joonise nr:
M 1:1000 A2
1 05.02.2025
Algatamise ettepanekIira küla, Rapla vald, Raplamaa
RUUMI MAASTIKUARHITEKTUUR
Planeerija:
Huvitatud isik:
Laura Andla
Planeeringu koostamise korraldaja:
Rapla Vallavalitsus
Planeeringuala piir
Olemasolev kinnistupiir
Planeeritud krundipiir
Planeeritud krundi positsiooni number
Planeeritud võimalik juurdepääs krundile
Planeeritud hoonestusala
Planeeritud hoone võimalik asukoht
Planeeritud sõidutee
Sõidukite liikumissuunad
Planeeritud puurkaev hooldusalaga 10 m
Riigitee kaitsevöönd
LEPPEMÄRGID
1
Mardi Põllumajanduse OÜ
DP-21/01-2025/3
Krundi pindala
3063 m²
EHITUSÕIGUS
Krundi kasutamise sihtotstarve*
Hoonete suurim lubatud arv krundil (põhihoone/ abihooned)
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind
EP
Krundi nr
POS 1
POS 11
3(1/2)
- -
350 m²
2850 m²POS 2 3(1/2)
2888 m²POS 3 3(1/2)
2553 m²POS 4 3(1/2)
2242 m²POS 5 3(1/2)
2324 m²POS 6 3(1/2)
2038 m²POS 7 3(1/2)
2542 m²POS 8 3(1/2)
2846 m²POS 9 3(1/2)
3142 m²POS 10 3(1/2)
3592 m²
LT
* EP - üksikelamu maa, LT - tee ja tänava maa, OV - vee tootmise ja jaotamise ehitise maa
POS 16
POS 12
POS 13
POS 14
POS 15
EP
EP
EP
EP
EP
EP
EP
EP
EP
EP
EP
EP
EP
3(1/2)
3(1/2)
3(1/2)
3(1/2)
350 m²
350 m²
350 m²
350 m²
350 m²
350 m²
350 m²
350 m²
350 m²
350 m²
350 m²
350 m²
350 m²
3606 m²
2432 m²
2142 m²
5505 m²
437 m² - -OV
PK
MÄRKUSED 1. Planeeringuala suurus on ca 4,42 ha. 2. Katastriüksuste piirid pärinevad Maa- ja Ruumiametist. Andmed on alla laetud
31.01.2025.
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Rapla Vallavalitsus
Viljandi mnt 17
79511, Rapla maakond, Rapla vald,
Rapla linn
Teie 08.05.2025 e-kiri nr 6-2/82-3
Meie 28.05.2025 nr 7.2-1/25/7598-2
Seisukohtade väljastamine Iira külas
Lennukalda ja Suure Tooma
detailplaneeringu koostamiseks
Olete taotlenud seisukohti Lennukalda ja Suure Tooma detailplaneeringu (katastritunnused
vastavalt 66902:001:0085 ja 66901:001:0666, edaspidi planeering) koostamiseks. Planeeringut ei
ole algatatud.
Planeeringu eesmärgiks on kavandada Lennukalda ja Suure Tooma kinnistutele 16 üksikelamust
koosnev asum. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 20101 km 21,04 – 21,36. Riigitee keskmine
ööpäevane liiklussagedus on 187 autot. Planeeringuala asub Rapla lennuvälja naabruses, jäädes
väljapoole lennuvälja kaitsevööndit (piirangupinna kõrgus on ala kohal 45 meetrit). Võttes aluseks
ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr
71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks
järgnevalt.
1. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.
2. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud
ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib
kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Nõustume
eskiislahenduse kohase hoonestusala paigutusega väljapoole teekaitsevööndit (vt lisa 2).
3. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.
Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.
4. Planeeringualale puudub juurdepääs riigiteelt. Planeeringu eskiisilahendusega on juurdepääsu
tagamiseks kavandatud uus riigitee ristmik ligikaudu km 21,355 asukohta (vt lisa 2). Antud
asukoht ei ole sobiv ristmiku rajamiseks, kuna tee geomeetria tõttu ei ole võimalik tagada
normidekohast nähtavust vasakule (3x190 meetrit) nii, et nähtavuskolmnurk ei lõikaks
erakinnistut). Planeeringule näeme võimalust ristmiku kavandamiseks riigitee km 21,165
asukohta (vt joonis 1), kus on võimalik tagada nõutud nähtavus (vajalik eemaldada Lennukalda
kinnistult mõned puud ja võsa). Täiendavaid riigitee ristumiskohti mitte planeerida.
2 (3)
Joonis 1. Uus riigitee ristmiku asukoht km 21,165
5. Jalakäijate ohutuse tagamiseks siduda jalgteed Rapla-Märjamaa tee ääres oleva
kergliiklusteega (tänavavalgustuse valmidusega). Arvestada, et planeering on ehitusprojekti
koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja
asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10)
kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).
6. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.
6.1. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga,
mille minimaalse laiuse valikul lähtuda normide lisa 1 tabelist 41.
6.2. Kergliiklusteele tänavavalgustuse planeerimisel lähtuda Transpordiameti juhendist
„Riigiteede valgustuse kavandamine“.
7. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee
projekteerimise normid“ nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24, lisa 1 tabel 18-21 ning
lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha
ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
8. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning
muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul
võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.
Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel
meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale
kavandamisel“ toodud põhimõtetest.
9. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.
Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud
teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle
korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett
juhtida riigitee alusele maaüksusele.
10. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada
ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)
kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.
11. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud
rajatiste väljaehitamiseks.
3 (3)
12. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas
ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete
ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele
uurimistöödele teede projekteerimisel“ p 2.3, soovitame mõõdistusala laiuseks 50 meetrit tee
teljest või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui 20 meetrit tee teljest.
13. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,
tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.
14. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.
15. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega ning asub Rapla lennuvälja vahetus
läheduses, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest
(ka lennuliiklusest) põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste, visuaalne häiring,
trajektoorist kõrvale kalduda võivad lennuvahendid ja langevarjurid, lennuväljal ja mujal
piirkonnas toimuvad rahvarohked suure liiklussagedusega üritused). Riigitee liiklusest ja
lennuvälja põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016
määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta
esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute
leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud
müra normtasemete tagamiseks. Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel
kavandatud leevendusmeetmed. Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale
kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
16. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile
nõusoleku saamiseks.
Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,
tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu
koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhataja
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisa: LISA_1_Iira_küla_Lennukalda_Suure-Tooma_DP_seletuskiri_13-02-2025
LISA_2_Iira_küla_Lennukalda_Suure-Tooma_DP_joonis-1_Algatamise-ettepanek_05-02-2025
Andres Aasna
53231631, [email protected]
Andres Lainoja
57837109, [email protected]
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|