Dokumendiregister | Eesti Geoloogiateenistus |
Viit | 4-2/25-866 |
Registreeritud | 28.05.2025 |
Sünkroonitud | 29.05.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 4 Finantsplaneerimine ja raamatupidamisarvestuse korraldamine |
Sari | 4-2 Finantsalane kirjavahetus |
Toimik | 4-2/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Kliimaministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
Vastutaja | Sirli Sipp Kulli (Users) |
Originaal | Ava uues aknas |
K Ä S K K I R I
Tallinn 26.05.2025 nr 1-2/25/226
2024. aasta riigieelarve vahendite ülekandmine
2025. eelarveaastasse
Riigieelarve seaduse § 591 ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 9 alusel ning
kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve
eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord
ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ §-ga 11 ja Vabariigi Valitsuse
29.06.2023 määruse nr 71 „Kliimaministeeriumi põhimäärus“ § 9 punktiga 27 kanda 2024.
eelarveaastal kasutamata jäänud vahendid 2025. eelarveaastasse summas 44 971 553 eurot
(nelikümmend neli miljonit üheksasada seitsekümmend üks tuhat viissada viiskümmend kolm
eurot) vastavalt käskkirja lisale 1 (vorm 3) ja lisale 2 (seletuskiri).
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt Kuldar Leis
energeetika- ja keskkonnaminister taristuminister
Seletuskiri Kliimaministeeriumi valitsemisala 2024. aasta riigieelarve vahendite
ülekandmise käskkirja juurde
Kliimaministeeriumi valitsemisala 2024.aasta piirmääraga vahendite eelarve tegevuskuludeks,
investeeringuteks ja finantseerimistegevusteks oli kokku 392 709 271 eurot, millest kasutati
344 367 789 eurot ehk 88%.
2024.aasta riigieelarve piirmääraga vahendite (eelarveliik 20) kasutamata eelarve jääkidest viiakse
üle 2025.aastasse 44 971 553 eurot, sh
• investeeringuid 6 988 468 eurot,
• kulusid 37 983 085 eurot.
Käesoleva käskkirjaga tagastatakse reservi 1 064 703 eurot, sh:
• Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelise reservi vahenditest Eesti Geoloogiateenistusele
eraldatud teadus-arenduse uuringute elluviimiseks 987 437 eurot (objektikood SR050164 –
teadusarengu (edaspidi TA) uuringu elluviimine). Vahendite kasutamine on võimalik vaid
riigihangete seaduses ettenähtud TA erandi kasutamise kaudu. Nimetatud erand näeb
muuhulgas ette otse läbirääkimisi võimalike teenusepakkujatega. Läbirääkimiste käigus
õnnestus saada planeeritud teenused oluliselt madalamate hindadega võrreldes vastavate
vahendite taotlemisel teada olnud indikatiivsete pakkumistega. Samas on tegemist
vahenditega, mida riigieelarve reeglite järgi ei ole võimalik üle kanda üle kahe eelarve
perioodi või mida oleks võimalik olnud kasutada teiste kui projekti „ Fosforiidi ja
kaasnevate ressursside uuring“ kulude katteks.
• Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist Kliimaministeeriumile eraldatud
teaduspartnerluse raamlepinguks 59 037 eurot (objektikood SR050177 - teaduspartnerluse
raamleping). Reservist saadud eelarve jääk tekkis seetõttu, et vahendid avanesid kohustuste
võtmiseks ja kasutamiseks alles 2023.aasta lõpus ning seetõttu leping tööde teostamiseks
sõlmiti 2024.aastal. Reservi arvelt võetud ja aasta lõpuks katmata jäänud kohustused
kaetakse 2025.aastal ülekantavate jääkide arvelt.
• Vabariigi Valitsuse reservist Transpordiametile ja Riigilaevastikule eraldatud
väikeinvesteeringuteks ja jäämurdeteenuseks 13 208 eurot (objektikood VR050240 -
väikeinvesteeringud ja jäämurdeteenus).
• Omandireformi reservist maa korralise hindamise läbiviimiseks eraldatud vahenditest 3 779
eurot (objektikood OR050187 - maa korralise hindamise ettevalmistamine).
• Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist Eesti Raudtee 2023.a kahjumi katmiseks
eraldatud summast 1 243 eurot.
Investeeringud
Riigieelarvelisi vahendeid investeeringuteks viiakse üle 6 988 468 eurot (vt tabel 1).
Investeeringute jäägid on põhiosas kohustustega kaetud ja enamuses on tingitud tarnete
hilinemisest. Tarnete hilinemisest tingitud investeeringute eelarve kasutamata jäägid ei mõjuta
otseselt tulemusvaldkonna programmi tegevuste eesmärkide saavutamist, sest investeeringukulude
ja tegevuste mõõdikute vahel puudub otsene seos. Programmi eesmärgid ja mõõdikud on seatud
eelkõige tegevuste sisu ja tulemuste, mitte investeeringute rahalise täitmise põhjal. Kuigi
investeeringute realiseerimine toetab pikaajaliselt tegevuste kvaliteeti ja tõhusust, ei ole tarnete
ajutine hilinemine takistanud eesmärgipäraste tegevuste elluviimist ega mõõdikute saavutamist
aruandeperioodil.
Tabel 1. Investeeringute eelarve jäägid
Objektikood Investeeringu objekti nimetus
Ülekantav
jääk
IN003000 Transpordivahendid -2 901 407
IN002000 IT investeeringud -1 478 536
IN050098 Rohuküla sadama kai taastamine -470 833
IN050968 Transpordiameti hoonete renoveerimine -432 245
IN050058 Arbavere puursüdamike hoidla -375 000
SR050117 IKT küberturvalisuse projektid KLIM -337 088
IN050194 Veeteede süvendamine -333 333
IN05C001 RIL hooned ja rajatised -160 748
IN050442 Tuletornid -158 288
SR050119 Riigilaevastiku investeeringud ja tegevuskulud -155 917
IN005000 Muud investeeringud -79 178
IN050985 Jalgrattateed ja parklad -37 037
SR050070 2024 jäämurre ja talvine navigatsioon -36 316
IN050969 Maade soetamine -25 310
IN050433 Riigimaanteede remondi koondprojekt -7 232
KOKKU -6 988 468
• 2 901 407 eurot (IN003000) on kavandatud Riigilaevastikule transpordivahendite
(veesõidukite) soetamiseks. Tarne raskuste tõttu lükkusid edasi uute veesõidukite ehitus ja
kättesaamine. 2025. aastasse lükkusid ka hüdrograafialaeva Jakob Prei
hooldusinvesteeringud ning teiste olemasolevate veesõidukite dekarboniseerimine ning
planeeritud hooldusinvesteeringud (dokid, seadmete vahetused jmt ).
• 1 478 536 eurot (IN002000), millest 1 160 931 eurot on vajalikud Transpordiameti
poolelijäänud IT arendusprojektide jätkuarenduste finantseerimiseks, mida 2024.a jõuti
planeeritust vähem realiseerida. Lisaks on vajalik teha ARISes IT arendusi
mootorsõidukimaksu seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks, sest 2024.aastal tehti vaid
miinimumosa arendusvajadustest. 317 607 eurot on vajalikud Keskkonnaministeeriumi
Infotehnoloogiakeskus (edaspidi KeMIT) IT seadmete soetamiseks, sh server HPE ProLiant
DL360 Gen11 8SFF CTO 200 tuhat eurot, milleks on sõlmitud leping ED.1-1757-2024
(minikonkurss riigihanke nr 286799) ja server Fujitsu ETERNUS DX200 S5 HD-DEncl,
s/n: JWXSD22420018, leping 7-1/27/90 summas 70 tuhat eurot. Ülejäänud investeeringu
jääki kasutatakse 2025.aastal jooksvateks IT arendusteks.
• 470 833 eurot (IN050098) on kavandatud Riigilaevastikul Rohuküla sadama kai
taastamiseks. Hanke väljakuulutamine lükkus 2025. aastasse, kuna hanke-eelne
menetlusprotsess osutus keerulisemaks ning mahukamaks võrreldes esialgsete plaanidega.
• 432 245 eurot (IN050968) on Transpordiameti hoonete renoveerimiseks eraldatud
vahendite jääk, mis on tekkinud hangete odavnemisest ning vahendeid kasutatakse 2025.a
hoonete parendamiseks.
• 375 000 eurot (IN050058) kasutab Eesti Geoloogiateenistus Arbavere teaduskeskuse
arendamise teise etapi jätkamisega seotud projekteerimis- ja ehitustööde finantseerimiseks,
hankeleping on sõlmitud ja kohustused on võetud.
• 337 088 eurot (SR050117) on Rahandusministeeriumi 07.11.2024 käskkirjaga nr 117
Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelistest reservist eraldatud vahendid IKT küberturvalisuse
projektideks. Ülekantavast summast 332 000 eurot kasutab KeMIT turbenõrkuste skänneri
litsentsi soetuseks. Skänneri litsentsi eest tasuti 2024. aastal, kuna litsentside kehtivusaeg
on alates 2024. aasta novembrist kuni 2025. aasta oktoobrini, siis kulud periodiseeritakse
ning 2025.aastasse kandub tekkepõhine kulu jaanuarist kuni oktoobrini. 5 088 eurot on
Transpordiametile eraldatud IKT küberturvalisuse vahendid, mida kasutatakse
Transpordiameti võrgusõlme turvalisuse ja toimepidevuse tõstmise arenduseks.
• 333 333 eurot (IN050194) on Transpordiametil planeeritud veeteede süvendamiseks.
Vahendid on eelarves üle-aasta ning 2025.a eelarves vahendeid ei ole, mistõttu 2024.aastast
kasutamata vahendeid on vajalik kasutada 2025.a kevadel Eesti Värava veeteede
süvendamiseks.
• 160 748 eurot (IN05C001) on Riigilaevastikul planeeritud Uudse Läänemerd katva
maapealse asukohamäärangu süsteemi (ORMOBRASS) ning ujuvnavigatsioonimärkide
seadmete hankimiseks, tarne lükkus 2025. aastasse.
• 158 288 eurot (IN050442) on tuletornide investeeringuteks, mis on Transpordiametil
vajalikud lepinguliste kohustuste täitmiseks, 2025.aastal vastuvõetavate tööde eest
tasumiseks.
• 155 917 eurot (SR050119) on Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist eraldatud
vahendid Riigilaevastikule investeeringuteks. Rahaliste vahendite eraldamine toimus alles
2024. aasta novembris (Rahandusministeeriumi 15.11.2024 käskkiri nr 119), mistõttu ei
olnud võimalik 2024. aasta lõpuni järelejäänud ajaga realiseerida veesõidukite
merepäästevõimekuse tõstmiseks planeeritud ehitustöid. Projekt realiseerub 2025. aastal.
• 79 178 eurot (IN005000) muud investeeringud, millest 54 178 eurot on Transpordiameti
muud investeeringud, mille arvelt on liitumisleping sõlmitud 2024.aastal ning vahendid on
vajalikud 2025.aasta I kvartalis sõidukite elektrilaadimise võimekuse väljaehitamiseks.
25 000 eurot on Eesti Geoloogiateenistusel kavandatud geoloogilise kaardistamise taristu
soetamiseks (ajalis-elektromagnetilise mõõtmise seadme ostmine toimub peale testperioodi
lõppu 2025.aastal).
• 37 037 eurot kasutab Transpordiamet 2025.aastal hankelepingu täitmiseks (maanteede
muuseumi parkla asfaltkatte uuendamine), kus tööd jätkuvad 2025.aasta algul.
• 36 316 eurot on Riigilaevastikul kavandatud mitmeotstarbelise laeva EVA-316 akende
paigaldamiseks ning leevendite hankimiseks, mille tarned lükkusid 2025. aastasse.
• 25 310 eurot kasutab Transpordiamet maade soetamiseks, tegemist on pooleliolevate
objektidega seotud investeeringute kohustustega.
• 7 233 eurot on Transpordiametil riigimaanteede remondi koondprojekti jääk, mida on
kasutatakse 2024.a lõpetamata objektide finantseerimiseks 2025. aastal.
Kulud
Riigieelarvelisi vahendeid kuludeks viime üle 37 983 085 eurot (vt tabel 2 ja tabel 3).
Tabel 2. Kulude eelarve jäägid tulemusvaldkondade ja programmi tegevuste lõikes
Tulemus-
valdkond Programm Programmi tegevus
Ülekantav
jääk
Elukeskkond,
liikuvus ja
merendus
Elukeskkond ja
ringmajandus
Eluasemete kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine -4 013 486
Energia-ja ressursitõhustamine -41 210
Kestliku ehituse ja kvaliteetse ruumi arendamine -419 854
Ringmajanduse korraldamine -1 152 034
Meri ja vesi
Merekeskkonna kaitse tagamine -767 240
Meremajanduse konkurentsivõime ja veetaristu
arendamine -5 946 875
Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine -3 863 028
Transport ja
liikuvus
Ohutu ja säästliku transpordisüsteemi arendamine -545 024
Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid -35 738
Teetransporditaristu arendamine ja korrashoid -2 197 698
Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid -27 009
KOKKU -19 009 196
Kliima,
energeetika
ja elurikkus
Elurikkus,
metsandus ja
keskkonnakorraldus
Elurikkuse kaitse tagamine -2 339 106
Keskkonnakorralduse arengu suunamine -217 716
Kesksete IT-teenuste osutamine teistele valitsemisaladele -1 271 703
Kiirgusohutuse tagamine -175 420
Metsanduse ja jahinduse arengu suunamine -1 140 452
Energeetika,
maavarad ja
välisõhk
Energiavarustuse tagamine -8 771 009
Maapõue uurimine, kasutamine ja geoloogia alane
kompetents -879 237
Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne -103 604
Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises -567 088
Õhukvaliteedi parendamine -1 687 177
Rohereform ja
kliimapoliitika
Ilma- ja kliimaandmete, -prognooside ja -hoiatuste
tagamine -236 916
Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega
kohanemine -250 430
Rohereformi, keskkonnateadlikkuse ja –hariduse
edendamine -1 334 031
KOKKU -18 973 889
KOKKU tulemusvaldkonnad -37 983 085
Tabel 3. Kulude eelarve jäägid asutuste ja objektikoodide lõikes
Asutus
Eelarve
objekti kood Objekti nimi
Ülekantav
jääk
Eesti Geoloogiateenistus -813 265
Keskkonnaagentuur -1 016 896
Keskkonnaamet -1 884 256
Keskkonnaministeeriumi
Infotehnoloogiakeskus -835 691
Keskkonnaministeeriumi
Infotehnoloogiakeskus SR050075 IT süsteemide hooldus ja infoturve -145 339
Keskkonnaministeeriumi
Infotehnoloogiakeskus SR050114 Ministeeriumite ümberkorralduse IT projektid -51 083
Keskkonnaministeeriumi
Infotehnoloogiakeskus SR050117 IKT küberturvalisuse projektid KLIM -133 720
Kliimaministeerium -13 068 089
Kliimaministeerium IN004000 Masinad ja seadmed -86 044
Kliimaministeerium IN05A077
Kodutoetus lasterikaste perede eluaseme
parendamiseks -2 580 000
Kliimaministeerium SE000003 Rahvusvahelised liikmemaksud -218 687
Kliimaministeerium SE000060 RRF -343 213
Kliimaministeerium SR050076 Elektri jaotusvõrkude kliimakindlus -8 636 000
Kliimaministeerium SR050117 IKT küberturvalisuse projektid KLIM -105 870
Riigilaevastik -2 259 804
Riigilaevastik SE05A003 Talvine navigatsioon -205 603
Riigilaevastik SR050119 Riigilaevastiku investeeringud ja tegevuskulud -3 223 628
Transpordiamet -2 375 896
KOKKU -37 983 085
Selgitused ülekantavatele jääkidele:
• Eesti Geoloogiateenistuse jääk on 813 265 eurot ja seda kasutatakse 2025.aastal:
➢ Uurimis- ja arendustööde teostamiseks vastavalt taotletavatele üldgeoloogiliste
uurimistööde lubadele ning meretöödeks, mis nihkusid edasi ilmastikuolude ja sobiva
aluse puudumise tõttu. Lisaks kasutatakse jääke Maa-ametist üle toodud töökohtadega
seotud majandamiskuludeks, mis seoses maavarade registri haldamise ja sellega seotud
avalike teenuste osutamisega anti üle alates 01.jaanuarist 2025.
• Keskkonnaagentuuri jääk on 1 016 896 eurot ja seda kasutatakse 2025.aastal:
➢ Merekeskkonna kaitse tagamise programmi tegevuse jääki 266 942 eurot kasutatakse
mereseirega seotud lepingute lõppmakseteks, mis toimuvad 2025. aastal (lepingud 4-
3/24/28, 4-3/24/29, 4-3/24/30, 4-3/24/31).
➢ Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamise programmi tegevuse jääki 190 744 eurot
kasutatakse välisprojekti LifeIPCLEANEST omafinantseeringuks (Võsu jõe paisude
lammutamine ja Püssi paisu silla rekonstrueerimine lükkus 2025. aastasse) ning
reaalajamajanduse (inglise keeles Real-Time Economy, RTE, mille eesmärk on
võimaldada äritehingute, aruandluse ja andmevahetuse toimumist viivitusteta või
minimaalse viivitustega, kasutades digitaalseid, struktureeritud ja masinloetavaid
andmeid) vee projekti ja purgimise lahendusega seotud tegevused, mis lükkusid 2025.
aasta algusesse. 2025.aastasse jäi ka Tarvastu hüdromeetriajaama ümbertõstmine
Tarvastu silla rekonstrueerimise käigus ning Tooma logerite väljavahetamine.
➢ Ringmajanduse korraldamise programmi tegevuses jääk 128 783 eurot tekkis
reaalajamajanduse projekti valdkonnas töötaja pikaajalise haigestumisega, mistõttu
projekti tegevused lükkusid edasi 2025.aastasse. Reaalajamajanduse pakendi
valdkonnas on 3 alusuuringut 2025.aastal, millest 2 on viibinud, sest muutus põhimõte
(pakendi pealt tootjavastutuslahendusele). Kohustused on võetud (leping 4-1/24/116).
➢ Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse suunamise programmi tegevuste jääk 56 787 eurot
sisaldab: mullaseirega seotud lepingu lõppmakseid, mida tasutakse 2025. aastal (Leping
4-1/24/107, 4-1/24/141); projektide SMI (statistiline metsaandmete inventuur) ja
LULUCF (inglise keeles Land Use, Land-Use Change and Forestry, mille eesmärgiks
on jälgida ja juhtida maakasutuse ja metsanduse mõju süsinikuringele, et täita
kliimaeesmärke) andmehõive metoodika arendamise lepingulist kohustust (Lepingud 4-
1/24/108 ja 4-1/24/109); aasta lõpus kajastatud projektide kaudset kulu, mida ei olnud
võimalik 2024.aastal kasutada ja seda kasutatakse 2025. aastal renoveeritud Harku maja
sisustamiseks; e-ITS eelauditi ja põhiauditi kohustuse katmist 2025. aastal.
➢ 181 856 eurot metsanduse ja jahinduse arengu suunamise programmi tegevuste jääk on
ette nähtud reaalajamajanduse projekti RTE-RAIEINFO 2024. aastal sõlmitud lepingute
järgseteks makseteks, mis toimuvad 2025. aastal (leping 4-1/24/131), projektide SMI
ja LULUCF andmehõive metoodika arendamise lepinguline kohustuste katmiseks
(lepingud 4-1/24/108 ja 4-1/24/109) ja metsaseire proovide keemilise analüüsimise
lepinguliseks kohustuseks (leping 4-1/24/1).
➢ Ilma- ja kliimaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamise programmi tegevuste jääki
118 177 eurot kasutatakse 2025.a toimuvate erinevate töögruppide ja nõukogude
kohtumisteks, mida rahvusvahelised partnerid on hakanud füüsiliste kohtumistena
korraldama. Jääki, mis tekkis aasta lõpus kajastatud projektide kaudsest kulust,
kasutatakse 2025. aastal meteoroloogia seirevõrgu uuendamiseks. Investeeringute
eelarve puudumisega on vajalik erinevatelt ressurssidelt tekkinud jääkide arvelt katta
seirevõrgu jooksvaid remondi- ja hoolduskulusid. Lisaks kasutatakse jääke MetCoop
(täisnimega Meteorological Co-operation on Operational Numerical Weather
Prediction), mis on Põhja-Euroopa meteoroloogiateenistuste koostööprojekt, mille
eesmärk on arendada ja kasutada ühist lühiajalise ilmaennustuse süsteemi) tööpäevade
korraldamiseks, sest 2025. aastal on kohustus seda korraldada Eestis vastavalt
korraldamise järjekorrale.
➢ Elurikkuse kaitse tagamise programmi tegevuse jääk 40 152 eurot sisaldab aasta lõpus
kajastatud projektide kaudsete kulude jääki, mida kasutatakse 2025. aastal renoveeritud
Harku maja sisustamiseks.
➢ Õhukvaliteedi parendamise programmi tegevuste jääk 32 732 eurot on kavandatud
reaalajamajanduse projekti õhu valdkonnaga seotud tegevusteks, mis lükkus 2025.
aastasse.
• Keskkonnaameti jääk on 1 884 256 eurot ja seda kasutatakse 2025.aastal:
➢ Elurikkuse kaitse tagamise programmi tegevustes on jääk 1 296 850 eurot ja metsanduse
ja jahinduse arengu suunamise programmi tegevuste jääk summas 163 835 eurot
tulenevad osaliselt poollooduslike koosluste taastamise riigihanke nr 271244 ning
278229 alusel sõlmitud lepingutest. Töödega alustati 2024. aastal, kuid ebasobivatest
ilmastikutingimustest lükkusid tööd osaliselt 2025. aastasse. Tööde valmimine on
planeeritud 2025. aasta esimeses pooles. Osa jäägist tuleneb erinevate püsielupaikade
ekspertiiside ning inventuuride, Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -
liikide administratiivsete kaitsemeetmete rakendamise kava keskkonnamõju
strateegilise hindamise programmi koostamise ja läbiviimise tähtaegadest. Tegemist on
mitmeaastaste lepingutega, millega alustati 2024 ning teine osa tööst tehakse
2025.aastal.
➢ Vee säästliku ja kaitse tagamise programmi tegevuse jääki 120 975 eurot ja
merekeskkonna kaitse suunamise programmi tegevuse jääki 13 499 eurot kasutatakse
veeseireprogrammile. 2022-2027 veemajanduskavade üheks osaks on vesikonna
veeseireprogramm, mille eesmärk on usaldusväärsete andmete kogumine, et hinnata
Eesti pinna- ja põhjavee seisundit. Veeseireprogramm näeb muuhulgas ette
pinnaveekogumite ja territoriaalmere operatiivseire läbi viimist, mille korraldajaks
(tellijaks) on Keskkonnaamet. Samuti korraldab Keskkonnaamet (keskkonnaloa andja)
vastavalt veeseaduse § 236 lg 2 kontrollseiret vee erikasutaja seire üle. Eesti
Keskkonnauuringute Keskuse poolt tellitav seirearuanne valmib eelneva kalendriaasta
jooksul läbi viidud operatiivseire kohta järgneva aasta I kvartali lõpuks, mis tingib
vajaduse maksta 2024. a tellitud tööde eest 2025. a alguses.
➢ Ülejäänud programmide tegevuste jääke kasutatakse järelevalvet läbiviivate
keskkonnakaitseinspektorite tegevuseks vajaliku isikukaitsevarustuse ja vormiriietuse
soetamiseks ning täitmata ametikohtadest vabanenud tööjõukulude jääki kasutatakse
2025.aastal tööjõukulude eelarve puudujäägi katmiseks.
• Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse jääk on 1 165 833 eurot ja seda
kasutatakse 2025.aastal:
➢ 835 691 eurot on kaetud järgmiste kohustustega: E-ehituse platvormi haldusteenuse
lisatöödega perioodil 01.10.2024-31.12.2024, leping nr. 1.9-2122-287-1 (akt nr. 6-
2/23/254-7) ja ehitusregistri hooldustöödega 2024 aasta IV kvartalis, arved esitas
hankija 2025 aasta märtsis, kuid aktidega jäid tööd aasta lõpus vastu võtmata - summas
600 tuhat eurot. E-teenuste hankelepingust nr 6-2/24/165 tulenev kohustus summas 150
tuhat täidetakse 2025.aastal, lisaks lükkus 2025.aastasse riigihanke nr 286457 alusel
nutiseadmete hankimine Keskkonnaametile. Ülejäänud summa sisaldab IKT rakenduste
haldus- ja hoolduskulude jääki, mida kasutatakse 2025.aastal samade tegevuste katteks.
➢ 133 720 eurot (objektikood SR050117) on eraldatud Vabariigi Valitsuse
sihtotstarbelisest reservist IKT küberturvalisuse projektideks, hankeleping sõlmiti
20.12.2024, seadmete tarne (M365E5Security ShrdSvr ALNG SubsVL MVL PerUs)
toimub 2025.aasta alguses.
➢ 145 339 eurot (objektikood SR050075) on eraldatud Vabariigi Valitsuse
sihtotstarbelisest reservist IT süsteemide hoolduseks ja infoturbeks, mida on vaja
kasutada 2025.aastal Elastic On-prem litsentside ettemaksu kuludesse kandmiseks
lähtuvalt tekkepõhisest perioodist.
➢ 51 083 eurot (objektikood SR050114) on eraldatud ministeeriumi ümberkorralduse IT
projektideks ning jääki kasutatakse Confluence ja Jira endise MKM poolse
migratsiooni tööde jätkutegevustes 2025.aastal.
• Kliimaministeeriumil on jääk 25 037 904 eurot ja seda kasutatakse 2025.aastal:
➢ Keskkonnaprogrammi (KP) eelarve jääk on 8 547 254 eurot. Keskkonnatasude seaduse
§ 56 lõige 1 järgi korraldab Kliimaministeerium (KLIM) KP elluviimist talle selleks
otstarbeks riigieelarvest eraldatud vahenditest Keskkonnainvesteeringute Keskuse
(KIK) kaudu. KP elluviimiseks eraldab KLIM aastas summa, mille suurus vastab
vähemalt riigieelarve koostamisele eelnenud aastal vee erikasutusõiguse tasudest
riigieelarvesse laekunud rahalisele mahule. KLIM kinnitab käskkirjaga igal aastal
avatavate toetusprogrammide nimekirja ja rahastamismahud. 2024.aastal avati
taotlusvoorud ning sõlmiti toetuse saajatega rahastamisotsused, kuid projektide
elluviimise pikkus (väljamaksed saajatele) on kuni kolm aastat.
➢ Ettevõtluse Innovatsiooni SA (edaspidi EIS) kaudu antavate toetuste jääk on kokku
4 328 983 eurot, sh kodutoetus lasterikaste perede eluasemetingimuste parandamiseks
2 580 000 eurot ja korterelamute rekonstrueerimiseks 1 748 983 eurot. Toetuste
avamiste määrustega on EIS-le muu hulgas pandud kohustused toetada taotlejaid
erinevate tegevustega, sh korterelamute rekonstrueerimistoetuste puhul taotleja asemel
ehitushangete (ostumenetluste) tegemine. Näiteks korterelamute
rekonstrueerimistoetuse voor algas alles 28.10.2024, mistõttu 2024 ei jõutud veel
tegevusi ellu viia. Seda tehakse olulises mahus 2025. aastal. Toetuste määrustes
kehtestatud kohustuste täitmiseks on vajalik jäägid üle viia. Kohustused on toetuse
saajate ees võetud.
➢ Teadus-arendus (TA) projektide eelarve jäägid on kokku 835 358 eurot. Jäägid tekivad
järgmistel põhjustel: eelarve eraldatakse reservist ühe aasta kaupa; hanked on sisult
keerulised, pakkujaid on raske leida, mistõttu lepingutesse jõudmine võtab tavapärasest
rohkem aega; mahukate lepingute puhul on tegemist mitme aasta peale planeeritud
lepingutega, kuid 1-aastase rahastussüsteemi tõttu tuleb jäägid broneerida terve
lepinguperioodi katmiseks; teaduspartnerluste ühiskonkurssidel osalemine eeldab
eelarve olemasolu, kuid lepingusse jõudmine sõltub tegelikult Eesti teadlaste osalusega
projektide edukusest. Teadus-arendus (TA) projektide 2024.aasta jääke kasutatakse
2025. aastal samaks tegevuseks - teadus-arendusprojektide rahastamiseks.
➢ Avaandmete projekti jääk asutuseüleselt on kokku 84 804 eurot, mis sisaldab
andmehaldustarkvara litsentsi lepingulist kohustust, mille kulu periodiseeritakse neljale
aastale.
➢ Reaalajamajanduse purgimise projekti jääk on 74 000 eurot. Kliimaministeeriumi ja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostöölepingu alusel eraldatud eelarve
reaalajamajandusele ülemineku toetamiseks ja dokumendis "Reaalajamajanduse
visioon 2020-2027" tegevuste elluviimiseks. Koostööleppes nimetatud projektid on
töös. Lepingulised kohustused on võetud. 2025 valmib purgimise digiteenuse prototüüp.
➢ 7.06.2024 nr 76 eraldati rahandusministeeriumi käskkirjaga Vabariigi Valitsuse reservi
sihtotstarbelistest vahenditest elektri jaotusvõrkude kliimakindluse suurendamiseks
15 700 000 eurot. Viru Elektrivõrgud OÜ-ga on sõlmitud leping 2 000 000 eurot ning
Elektrilevi OÜ-ga on sõlmitud leping summas 13 700 000 eurot. 2024.a jäi töid
teostamata 8 636 000 ulatuses, mida kasutatakse 2025.aastal lepinguliste kohustuste
täitmiseks.
➢ Objektikoodil SE000060 on taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) toetuste elluviimise
toetamiseks ette nähtud eelarve (tööjõukulud ja abikõlbmatu käibemaksu katmine) -
jääk on kokku 343 213 eurot, mida on vaja kasutada 2025.aastal RRF välisprojektide
abikõlbmatu käibemaksu katteks. RRF abikõlbmatu käibemaksu katmise kulude
tekkimise periood on sõltuvuses RRF toetuste väljamaksete perioodist. Eelarvejäägid
kasutakse ära 2025. aastal.
➢ Objektikoodil SE000003 – rahvusvaheliste liikmemaksude jääk 218 687 eurot, millest
99 949 eurot on Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioon (EUROCONTROL)
liikmemaksu 2024 eelarve jääk. Sama liikmemaksu osas on 2025 eelarves puudujääk,
mida kaetakse 2024 jäägi arvelt. 118 738 eurot on Euroopa Meteoroloogiliste
Satelliitide Kasutamise Organisatsioon (EUMETSAT) liikmemaksu 2024 eelarve jääk,
millel on samuti 2025.a eelarves puudujääk ja seda kaetakse 2024.a jäägi arvelt.
➢ 07.11.2024 nr 117 eraldati rahandusministeeriumi käskkirjaga Vabariigi Valitsuse
reservi sihtotstarbelistest vahenditest küberturvalisuse projektide teostamiseks 105 870
eurot (sh 50 000 Linux platvormi lööktestimiseks, 42 870 riskianalüüsi võimekuse
loomiseks ja 13 000 Microsoft AD ja Office365 turvaauditiks). Raha eraldati viimases
kvartalis, mistõttu lükkusid tegevused ja tarned 2025. aasta algusesse.
• Riigilaevastikul on jääk 5 689 035 eurot ja seda kasutatakse 2025.aastal:
➢ Baaseelarvest jäi aasta lõpuks kasutamata 2 259 804 eurot, mis on kohustustega kaetud:
ca 200 tuhande euro ulatuses oli aasta lõpuks aktiga kinnitamata ostuarveid, mille
vastuvõtmine jäi tulenevalt tarnete viibimisest 2025 aastasse ning jäägi arvelt kaetakse
baaseelarve puudujääki jäämurdja Botnica lepingulise kohustuse täitmiseks, et tagada
sadamas valmisolek jäämurdmise teenuse osutamiseks.
➢ Talvise navigatsiooniteenuste jääk 205 603 eurot sisaldab ka Transpordiameti talvise
navigatsiooniteenuste jääki, sest alates 01.01.2025 on teenus üle antud
Transpordiametilt Riigilaevastikule ning vastavalt riigieelarve seaduse § 591 lg 2,
millega on lubatud vahendite administratiivset liigendust ülekandmisel muuta, kui ei
muutu kulu otstarve.
➢ 15.11.2024 rahandusministeeriumi käskkirjaga nr 119 Riigilaevastikule VV reservi
sihtotstarbelistest vahenditest eraldatud vahenditest jäi kasutamata 3 223 628 eurot,
millest kaetakse veesõidukite hooldus- ja remondikulud, sh navigatsioonimärkide
uuendamine jm, mis lükkusid 2025.aastasse vahendite hilise eraldamise tõttu.
• Transpordiametil on jääk 2 375 896 eurot ja seda kasutatakse 2025.aastal:
➢ Eelarvesse planeeritud vahendeid jäi kasutamata soodsate ilmastikutingimuste tõttu –
talveperioodil oli lund ja libedust tavapärasest vähem, mistõttu vähenes vajadus teede
korrashoiutöödeks (sh lumetõrje ja libedustõrje), mida kasutatakse 2025.aastal teede
korrashoiuga seotud eelarve puudujäägi katmiseks.