Kiri

Saatja: Evelyn Kaasik <[email protected]>

Saadetud: 06.03.2024 14:16

Adressaat: Kirsikka Uusmaa <[email protected]>

Teema: Ed: Ettepanek või mõte seoses üldhoolekandes andmete liikumise õiguspärasuses selguse

saamiseks

Manused: image001.png

Tere, Kirsikka Palun aita, registreeri see meil Deltasse. Tänud ette Evelyn

Saatja: Leila Siiroja <[email protected]> Saatmisaeg: teisipäev, 5. märts 2024 16:37 Adressaat: Evelyn Kaasik <[email protected]> Teema: Vs: Ettepanek või mõte seoses üldhoolekandes andmete liikumise õiguspärasuses selguse saamiseks Hei Palun lase see kiri deltasse registreerida. Tegelikult oleks SOM pidanud selle kirja oma delta kaudu meile saatma. Aga seda ei juhtunud. Leila

Saatja: Evelyn Kaasik <[email protected]> Saatmisaeg: teisipäev, 5. märts 2024 11:56 Adressaat: Meeli Tuubel <[email protected]>; Ketri Kupper <[email protected]> Koopia: Jaanika Luus <[email protected]>; Leila Siiroja <[email protected]>; Kersti Kask <[email protected]>; Mart-Peeter Erss <mart- [email protected]>; Maarika Mändla <[email protected]>; Kätlin Kilp <[email protected]>; Heli Ferschel <[email protected]>; Lilia Raudheiding <[email protected]> Teema: Vs: Ettepanek või mõte seoses üldhoolekandes andmete liikumise õiguspärasuses selguse saamiseks Tere Täname, oleme edastatud info kätte saanud. TOde juhtidelt on tulnud ka teisi üldhooldusteenuse muutmise ettepanekuid. Koos teiste pöördumiste tegeleme sellele lahendusvariantide leidmisega.

Kuna teeme teenuseosutajatele teisel poolaastal ka eraldi kahepäevase seminari, siis antud teema valmistame ette selleks perioodiks, et siis üheskoos läbi arutada erinevad võimalused. Kui sellest kohtumisest saame sisendit õigusloome muudatusteks, esitab SKA need vastavalt korrale ministeeriumile. Head Evelyn

Saatja: Meeli Tuubel <[email protected]> Saatmisaeg: teisipäev, 5. märts 2024 10:56 Adressaat: Evelyn Kaasik <[email protected]>; Mart-Peeter Erss <mart- [email protected]>; Maarika Mändla <[email protected]>; Kätlin Kilp <[email protected]>; Heli Ferschel <[email protected]>; Lilia Raudheiding <[email protected]> Koopia: Ketri Kupper <[email protected]>; Jaanika Luus <[email protected]>; Leila Siiroja <[email protected]> Teema: [SUSPICIOUS URL INSIDE]FW: Ettepanek või mõte seoses üldhoolekandes andmete liikumise õiguspärasuses selguse saamiseks

Tere Saadan Sotsiaalkindlustusametile edasi mõtlemiseks ja tegutsemiseks Jaanika Luusi küsimuse. Küsimus, et hoolekandeasutused ei saa teenusele suunatute kohta piisavalt andmeid. Kui viidatakse siin terviseandmetele nagu neelamine, stoom, naha seisukord, siis need on pigem õendusloo andmed, mis ei pruugi KOVidele olla kättesaadavad, küll aga andmed puude, eestkoste, sissetulekute kohta on KOvidel olemas ja saaks neid üldhooldekodu teenuse otsust tehes kaasa anda. Palun teil analüüsida, kuidas see on õiguspärasem viis. Isikuandmete töötlemiseks on vajalik IKÜM alus, KOVIdel on see seaduse alusel kui avaliku võimu teostamine ja siin inimese nõusolekut ei võeta. Hooldekodu oleks kui avaliku ülesande täitja, samamoodi isikuandmete töötlemine seaduse alusel. Et ka siin ei saaks andmete töötlemine käia nõusoleku alusel, sest nõusolekut peab olema võimalik tagasi võtta, aga ilma isikuandmete töötlemiseta ei saaks ka teenust osutada edasi. Palun teil otsida õiguspärane viis andmete edastamiseks, vajadusel konsulteerige AKIga ja andke KOVidele ja teenuseosutajatele kohased soovitused. Sama teema oli ka üldhooldekodude juhtide ja sotsiaalkaitseministri 19.02 kohtumisel ja minister andis ka SKAle ülesande anda juhiseid omavalitsustele, milliseid andmeid hindamistest teenuseosutajale KOV saab üle anda ja kas andmekaitse on takistuseks, juhendada vajalike lepingute koostamisel KOVe, 3- poolsed lepingud, milles osapool võib ka lähedane olla, teenust saava isiku asemel vältimaks eestkoste seadmist üksnes lepingu allkirjastamiseks.

Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

Palun siis meile tagasisidet ka, millisele lähenemisele jõudsite. Tervitustega Meeli

From: Jaanika Luus <[email protected]> Sent: Friday, February 23, 2024 12:59 PM To: Meeli Tuubel <[email protected]>; Ketri Kupper <[email protected]> Subject: Ettepanek või mõte seoses üldhoolekandes andmete liikumise õiguspärasuses selguse saamiseks Tere Pöördun seoses ettepaneku või mõttega saada õigusselgust väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutaja õigusega saada teavet teenusele saabuva kliendi kohta. Üle-eestiliselt on kasutusel erinevaid praktikaid, kuid probleem tundub eskaleeruvat. Kõnealust küsimust puudutati põgusalt ka 19. veebruaril toimunud sotsiaalkaitseministri Signe Riisalo kohtumisel üldhooldusteenuse osutajatega. Sotsiaalhoolekandes on teoreetiliselt aktsepteeritav töömeetod abivajaja hindamine ja abivajaduse välja selgitamine. Tänases õigusruumis järgneb sellele KOV kaalutlusotsus abi meetodi määramisega. Kui sobiv abi andmise viis on üldhoolekanne siis suundub abivajaja teenusele. Probeemkohana käsitlevad teenuseosutajad vähest või olematut informatsiooni saabuva abivajaja kohta. Teenuseosutajad ei saa piisavalt teavet inimese abivajaduse kohta ning peavad kliendi saabudes hakkama teda uuesti hindama. Siinjuures on probleemiks ka puudulikud terviseandmed, mis on otseselt seotud vajaliku hoolduse korraldamisega. Näiteks liikumisvõime, neelamisvõime, stoomid, naha seisukord jne. Ja oleme aastaid rääkinud, et kui abivajaja siseneb süsteemi siis teda hinnatakse üks kord ja info peab edasi juba liikuma koos abivajajaga. Kõik instantsid ei hinda uuesti. On oluline saada selgust, milliseid andmeid on teenuseosutajal õiguspärane saada. Keegi ei soovi seadust rikkuda. Pidevalt tuleb juurde regulatsioone teenuse kvaliteedi parandamise eesmärgil, mis on õige, kuid see omakorda survestab kliendi kohta vajaliku teabe olemasolu. Sama küsimus on seoses õigusega saada infot inimese sissetulekute ja staatuse kohta, kas tegemist on vanaduspensionäriga, kas inimene on tööealine ja arvel töötukassas? Kas talle on määratud puude raskusaste ja puudega inimese toetus? Toetus on ette nähtud terviseseisundist tulenevate lisakulude hüvitamiseks. Inimesed kasutavad seda abivahendite rentimiseks, personaalsete ortooside soetamiseks ja muude abivahendite eest omaosalustasu maksmiseks jne. Kuna holistilise käsitluse järgi peab sotisaalhoolekanne käsitlema inimest tervikuna, siis on küsimus, kas andmekaitse piirab terviku käsitlemist mingil määral ja millisel? Kuidas tuleb toimida kui kliendil on lähedased, kui tal ei ole lähedasi ja kui ei ole eestkostest. Kuna eestkoste määramine ei ole alati põhjendatud, kuid klient vajab tuge tähtaegade meeles pidamisega, siis kuidas oleks õiguspärane käituda? Nimetatud teemal on teenusesosutajad arutlenud ka SKA referentsgrupi kohtumisetel ja on aru saada, et see mure puudutab enamikke hooldekodusid, siis kas oleks võimalik viia läbi kõnealune analüüs ja tuua selgust sellesse keerulisse küsimusse? Me ei taha ju keegi eksida seaduste ja andmekaitse regulatsioonide vastu. Lugupidamisega

Jaanika Luus

direktor

Iru Hooldekodu

Hooldekodu tee 2 /1, 13914, Tallinn

Tel: 606 2800

Mob: 5158728

e-post: [email protected]

www.iruhk.ee