| Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
| Viit | 8-3/3802-13 |
| Registreeritud | 29.05.2025 |
| Sünkroonitud | 30.05.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
| Sari | 8-3 Õigusaktide kontseptsioonid, mõjude analüüsid ja väljatöötamiskavatsused |
| Toimik | 8-3/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Tartu Halduskohtu Tartu kohtumaja |
| Saabumis/saatmisviis | Tartu Halduskohtu Tartu kohtumaja |
| Vastutaja | Marilin Reintamm (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Justiitshalduspoliitika valdkond, Justiitshalduspoliitika osakond, Kohtute talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Aadress: Veski 32, 50409, Tartu; registrikood: 74001957; telefon: 620 0100; e-post: [email protected].
Lisainfo: www.kohus.ee
Justiits- ja Digiministeerium Teie: 25.04.2025 nr 8-3/3802-1
[email protected] Meie: 29.05.2025 nr 10-3/25/51-2
Arvamus väljatöötamiskavatsusele (Kohtunike töökoormuse ühtlustamine,
asenduskohtunike ametisse nimetamine, kohtunikele lisatasu maksmise võimaldamine jt
ettepanekud kohtute töö efektiivsemaks muutmiseks)
Olete andnud Tartu Halduskohtule võimaluse avaldada arvamust väljatöötamiskavatsusele (VTK),
mis käsiteleb ettepanekuid kohtute töö efektiivsemaks muutmiseks. Kohtunikelt laekunud
arvamuste põhjal esitan järgmised mõtted.
1. Tartu Halduskohtu kohtunike seas puudub ühtne lähenemine samaliigiliste kohtute ühendamise
ettepaneku osas. Samas ei saa välja tuua, et arvamused oleksid ülekaalukalt ettepaneku poolt või
vastu. Laskumata põhjalikumalt selle valiku põhiseaduspärasuse analüüsi toon välja kohtunike
poolt esitatud argumente.
1.1. Kohtute ühendamise vastu on esitatud järgmised seisukohad:
1) Kuna VTK-s esitatu pinnalt ei ole aru saada, kuidas saavutatakse tõhusam, kiirem ning
ressursikasutuselt senisest oluliselt efektiivsem olukord, ei kaalu VTK-s märgitud mõningad
juhtimist efektiivsemaks muutvad asjaolud üle liitmisega kohtusüsteemile tekitatavaid
negatiivseid mõjusid. Praeguseks on leitud mõistlik tasakaal erinevate kohtuasutuste arvu ja nende
paiknemise vahel (regionaalne mõõde), samuti on viimase viie aasta jooksul toimunud kõikides I
astme kohtutes ulatuslik spetsialiseerumine, mida on vajadusel võimalik veelgi detailsemaks
muuta. Samas võib üleliigsel spetsialiseerumisel olla ka kahjulikke mõjusid asjade lahendamisele
ja laiema vaate säilitamisele. Spetsialiseerumise saab saavutada oluliselt vähemkoormavat meedet
kasutades (osade asjade üleriigiline jagamine, kohtualluvuste kaudu asjade jagamine erinevate
kohtute vahel). Kohtute liitmine ei too kokkuvõttes loodetud kasu ning sellega ei kaasne soovitud
viisil rahalist kokkuhoidu ega juhtimise tõhusust.
2) Tsentraalse juhtimissüsteemi rakendamisel on praktika näidanud, et varem või hiljem koondub
juhtimine suurde keskusesse (nii esimehe kui osakondade tasandil) ning suureneb oht ressursside
suuremale jagamisele keskusele lähematele tasanditele. Selle näiteks on juba praegu väiksemate
kohtumajade sulgemine ja inimeste suurematesse keskustesse suunamine.
3) Arusaamatuks jääb, kuidas kohtute liitmine aitab kaasa kohtuniku töö efektiivsemaks
muutumisele ja menetluste kiirendamisele, kui liitmisega samaaegselt kasvab eelduslikult oluliselt
vajadus teha menetlustoiminguid teenistusvälises kohtus. Arusaamatuks jääb kvaliteedi
paranemine seoses kohtute liitmisega.
1.2. Kohtute ühendamist toetuseks tuleb kindlasti nõustuda VTK ideedega, et üle riigi tuleks
kohtupraktikat ja menetlusaegasid ühtlustada ning paremini tagada kohtumenetluses osalejate
võrdne kohtlemine. Samuti sellega, et tuleks ühtlustada kohtunike töökoormus olukorras, kus
kõigile sama astme kohtunikele makstakse võrdset palka.
Selle ettepaneku toetuseks on kõlanud kohtunikelt veel järgmised argumendid.
1) Väikestel kohtutel on riigi kujunenud eelarvesituatsioonis ja kohtute rahastamise dünaamikat
arvestades järjest keerulisem kahaneva eelarve ja hinnatõusu oludes täita isegi hädavajalikke ning
kehtivast õigusest tulenevaid kohustusi (lähetuskulud, töötervishoid, prillihüvitis vms), rääkimata
tervislikku töökeskkonda toetavatest arendus- või koolitustegevustes. Just neid viimaseid saab
suurem kohus paindlikumalt ja ressurssi säästvamalt tagada.
2) Suurema hulga kohtunike ning kohtujuristide ja teiste ametnikega on võimalik tagada
paindlikumalt töö- ja puhkeaja korraldus ja valveaja koormuse jagamine ning reageerida
ootamatule asendamisvajadusele.
3) Samaliigiliste kohtute koormuse võrdsustamiseks ei ole kohtute ühendamine ainus abinõu ning
eelduslikult sama hästi võiks töötada mõne valdkonna asjade üleriigiline jagamine, mis jooksvalt
kohtutevahelist ebavõrdsust tasandaks. Samas tuleb tunnistada, et suuremas kohtus on võimalik
laiendada spetsialiseerumisvõimalusi ning mingis valdkonnas kapseldumise vältimiseks
paindlikumalt ka spetsialiseerumisvaldkondi vahetada. Spetsialiseerumine aitab mõistetavalt
tagada parema valdkondliku teadmise ning seega parandada ka lahendite sisulist kvaliteeti.
Seejuures ei ole aga kindlustunnet kui suurt ajalist mõju see omab, st kui palju kiiremini
spetsialiseerumise süvendamisel kohtunikud asju lahendavad.
4) Halduskohtutes kohtumajade kaotamine ja kohtuülesele asjade jagamisele üleminek on
näidanud, et olukorras, kus halduskohtu tööpiirkonnaks on juba praegu pool Eesti Vabariigi
territooriumist, ei ole geograafiline aspekt kohtu tööd kuigivõrd mõjutanud. Nii kohtunikud,
kohtutöötajad kui valdav osa menetlusosalisi on harjunud nii digitoimiku ja elektroonse
asjaajamisega kui ka videoühenduse kaudu kohtuistungitel osalema. Senise praktika pinnalt ei ole
Tartu Halduskohtus asjade jagunemine kohtuüleselt Tartu ja Jõhvi kohtumajade vahel tekitanud
täiendavat koormust sõitmise näol kohtunikele ega seni teadaolevalt ka mitte menetlusosalistele.
1.3. Kohtute ühendamise ettepaneku juurde toodud selgituste seas ei tundu õigusemõistmise
funktsiooni ja kohtuniku ametiga kokkusobiv VTK eesmärk sõnastuses tagada kohtunikele
huvitavate ja väljakutset pakkuvate asjade lahendamine üle riigi. Avalikkusele (ega ka kohtunikele
endile) ei tohiks kõlama jääda, et kohtuniku töö eesmärk on lahendada huvitavaid asju.
Kohtunikud on ametis, et lahendada inimeste elulisi probleeme ja ühegi kohtusse pöörduja jaoks
(välja arvatud üksikud pahatahtlikud kaebaajd) on nende kohtuasi tähtis ning ta eeldab, et kohtunik
suhtub igasse vaidlusesse samaväärse tõsidusega. Oma suuremat huvi mõne õigusvaldkonna vastu
saab kohtunik realiseerida spetsialiseerumisvaldkondi valides.
2. Vastuväiteid ei ole asenduskohtunike süsteemi loomisele ja rahvakohtunike kaotamisele.
3. Ametisse sobimatu kohtuniku ametist vabastamise küsimus väärib põhjalikumat regulatsiooni.
Õigeks ei peeta eraldi aluse loomist kohtuniku vabastamiseks juhul, kui kohtunik ei järgi mõistliku
menetlusaja põhimõtet. See konkreetne temaatika peaks jääma kitsalt distsiplinaarmenetluse
objektiks, mitte olema sätestatud eraldi vabastamise alusena. Tervisliku seisundi tõttu vabastamise
aluse täiendamist peetakse põhimõtteliselt põhjendatuks, kuid vastav menetluskord peaks olema
täpsemalt sätestatud ning sisaldama üldjuhul eriteadmistega isiku (eksperdi) arvamuse
kohutuslikkust .
4. Kohtunikele määratavate lisatasude aluste lisandumisel on oluline, et sarnaselt seniste alustega
toimuks see läbipaistvalt ja selgelt sätestatud kriteeriumite alusel.
5. Distsiplinaarkaristuse kehtivusasja muutmine ei ole põhjendatud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sirje Kaljumäe
Tartu Halduskohtu esimees
|
Aadress: Veski 32, 50409, Tartu; registrikood: 74001957; telefon: 620 0100; e-post: [email protected].
Lisainfo: www.kohus.ee
Justiits- ja Digiministeerium Teie: 25.04.2025 nr 8-3/3802-1
[email protected] Meie: 29.05.2025 nr 10-3/25/51-2
Arvamus väljatöötamiskavatsusele (Kohtunike töökoormuse ühtlustamine,
asenduskohtunike ametisse nimetamine, kohtunikele lisatasu maksmise võimaldamine jt
ettepanekud kohtute töö efektiivsemaks muutmiseks)
Olete andnud Tartu Halduskohtule võimaluse avaldada arvamust väljatöötamiskavatsusele (VTK),
mis käsiteleb ettepanekuid kohtute töö efektiivsemaks muutmiseks. Kohtunikelt laekunud
arvamuste põhjal esitan järgmised mõtted.
1. Tartu Halduskohtu kohtunike seas puudub ühtne lähenemine samaliigiliste kohtute ühendamise
ettepaneku osas. Samas ei saa välja tuua, et arvamused oleksid ülekaalukalt ettepaneku poolt või
vastu. Laskumata põhjalikumalt selle valiku põhiseaduspärasuse analüüsi toon välja kohtunike
poolt esitatud argumente.
1.1. Kohtute ühendamise vastu on esitatud järgmised seisukohad:
1) Kuna VTK-s esitatu pinnalt ei ole aru saada, kuidas saavutatakse tõhusam, kiirem ning
ressursikasutuselt senisest oluliselt efektiivsem olukord, ei kaalu VTK-s märgitud mõningad
juhtimist efektiivsemaks muutvad asjaolud üle liitmisega kohtusüsteemile tekitatavaid
negatiivseid mõjusid. Praeguseks on leitud mõistlik tasakaal erinevate kohtuasutuste arvu ja nende
paiknemise vahel (regionaalne mõõde), samuti on viimase viie aasta jooksul toimunud kõikides I
astme kohtutes ulatuslik spetsialiseerumine, mida on vajadusel võimalik veelgi detailsemaks
muuta. Samas võib üleliigsel spetsialiseerumisel olla ka kahjulikke mõjusid asjade lahendamisele
ja laiema vaate säilitamisele. Spetsialiseerumise saab saavutada oluliselt vähemkoormavat meedet
kasutades (osade asjade üleriigiline jagamine, kohtualluvuste kaudu asjade jagamine erinevate
kohtute vahel). Kohtute liitmine ei too kokkuvõttes loodetud kasu ning sellega ei kaasne soovitud
viisil rahalist kokkuhoidu ega juhtimise tõhusust.
2) Tsentraalse juhtimissüsteemi rakendamisel on praktika näidanud, et varem või hiljem koondub
juhtimine suurde keskusesse (nii esimehe kui osakondade tasandil) ning suureneb oht ressursside
suuremale jagamisele keskusele lähematele tasanditele. Selle näiteks on juba praegu väiksemate
kohtumajade sulgemine ja inimeste suurematesse keskustesse suunamine.
3) Arusaamatuks jääb, kuidas kohtute liitmine aitab kaasa kohtuniku töö efektiivsemaks
muutumisele ja menetluste kiirendamisele, kui liitmisega samaaegselt kasvab eelduslikult oluliselt
vajadus teha menetlustoiminguid teenistusvälises kohtus. Arusaamatuks jääb kvaliteedi
paranemine seoses kohtute liitmisega.
1.2. Kohtute ühendamist toetuseks tuleb kindlasti nõustuda VTK ideedega, et üle riigi tuleks
kohtupraktikat ja menetlusaegasid ühtlustada ning paremini tagada kohtumenetluses osalejate
võrdne kohtlemine. Samuti sellega, et tuleks ühtlustada kohtunike töökoormus olukorras, kus
kõigile sama astme kohtunikele makstakse võrdset palka.
Selle ettepaneku toetuseks on kõlanud kohtunikelt veel järgmised argumendid.
1) Väikestel kohtutel on riigi kujunenud eelarvesituatsioonis ja kohtute rahastamise dünaamikat
arvestades järjest keerulisem kahaneva eelarve ja hinnatõusu oludes täita isegi hädavajalikke ning
kehtivast õigusest tulenevaid kohustusi (lähetuskulud, töötervishoid, prillihüvitis vms), rääkimata
tervislikku töökeskkonda toetavatest arendus- või koolitustegevustes. Just neid viimaseid saab
suurem kohus paindlikumalt ja ressurssi säästvamalt tagada.
2) Suurema hulga kohtunike ning kohtujuristide ja teiste ametnikega on võimalik tagada
paindlikumalt töö- ja puhkeaja korraldus ja valveaja koormuse jagamine ning reageerida
ootamatule asendamisvajadusele.
3) Samaliigiliste kohtute koormuse võrdsustamiseks ei ole kohtute ühendamine ainus abinõu ning
eelduslikult sama hästi võiks töötada mõne valdkonna asjade üleriigiline jagamine, mis jooksvalt
kohtutevahelist ebavõrdsust tasandaks. Samas tuleb tunnistada, et suuremas kohtus on võimalik
laiendada spetsialiseerumisvõimalusi ning mingis valdkonnas kapseldumise vältimiseks
paindlikumalt ka spetsialiseerumisvaldkondi vahetada. Spetsialiseerumine aitab mõistetavalt
tagada parema valdkondliku teadmise ning seega parandada ka lahendite sisulist kvaliteeti.
Seejuures ei ole aga kindlustunnet kui suurt ajalist mõju see omab, st kui palju kiiremini
spetsialiseerumise süvendamisel kohtunikud asju lahendavad.
4) Halduskohtutes kohtumajade kaotamine ja kohtuülesele asjade jagamisele üleminek on
näidanud, et olukorras, kus halduskohtu tööpiirkonnaks on juba praegu pool Eesti Vabariigi
territooriumist, ei ole geograafiline aspekt kohtu tööd kuigivõrd mõjutanud. Nii kohtunikud,
kohtutöötajad kui valdav osa menetlusosalisi on harjunud nii digitoimiku ja elektroonse
asjaajamisega kui ka videoühenduse kaudu kohtuistungitel osalema. Senise praktika pinnalt ei ole
Tartu Halduskohtus asjade jagunemine kohtuüleselt Tartu ja Jõhvi kohtumajade vahel tekitanud
täiendavat koormust sõitmise näol kohtunikele ega seni teadaolevalt ka mitte menetlusosalistele.
1.3. Kohtute ühendamise ettepaneku juurde toodud selgituste seas ei tundu õigusemõistmise
funktsiooni ja kohtuniku ametiga kokkusobiv VTK eesmärk sõnastuses tagada kohtunikele
huvitavate ja väljakutset pakkuvate asjade lahendamine üle riigi. Avalikkusele (ega ka kohtunikele
endile) ei tohiks kõlama jääda, et kohtuniku töö eesmärk on lahendada huvitavaid asju.
Kohtunikud on ametis, et lahendada inimeste elulisi probleeme ja ühegi kohtusse pöörduja jaoks
(välja arvatud üksikud pahatahtlikud kaebaajd) on nende kohtuasi tähtis ning ta eeldab, et kohtunik
suhtub igasse vaidlusesse samaväärse tõsidusega. Oma suuremat huvi mõne õigusvaldkonna vastu
saab kohtunik realiseerida spetsialiseerumisvaldkondi valides.
2. Vastuväiteid ei ole asenduskohtunike süsteemi loomisele ja rahvakohtunike kaotamisele.
3. Ametisse sobimatu kohtuniku ametist vabastamise küsimus väärib põhjalikumat regulatsiooni.
Õigeks ei peeta eraldi aluse loomist kohtuniku vabastamiseks juhul, kui kohtunik ei järgi mõistliku
menetlusaja põhimõtet. See konkreetne temaatika peaks jääma kitsalt distsiplinaarmenetluse
objektiks, mitte olema sätestatud eraldi vabastamise alusena. Tervisliku seisundi tõttu vabastamise
aluse täiendamist peetakse põhimõtteliselt põhjendatuks, kuid vastav menetluskord peaks olema
täpsemalt sätestatud ning sisaldama üldjuhul eriteadmistega isiku (eksperdi) arvamuse
kohutuslikkust .
4. Kohtunikele määratavate lisatasude aluste lisandumisel on oluline, et sarnaselt seniste alustega
toimuks see läbipaistvalt ja selgelt sätestatud kriteeriumite alusel.
5. Distsiplinaarkaristuse kehtivusasja muutmine ei ole põhjendatud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sirje Kaljumäe
Tartu Halduskohtu esimees