Arvamus

Kuninga 22, Pärnu 80099 Telefon 620 0100 Registrikood 74001883 e-post [email protected] www.kohus.ee

Pärnu Maakohtu arvamus väljatöötamiskavatsuse osas kohtunike töökoormuse ühtlustamise jt

ettepanekute kohta kohtute töö efektiivsemaks muutmiseks

Pärnu Maakohus tänab võimaluse eest avaldada arvamust kohtunike töökoormuse ühtlustamise,

asenduskohtunike ametisse nimetamise, kohtunikele lisatasu maksmise võimaldamise jt

ettepanekud kohtute töö efektiivsemaks muutmise väljatöötamiskavatsuse kohta.

Järgnevalt anname tagasisidet lähtudes VTK viimasel leheküljel olevatest

küsimustest/teemadest.

1. Samaliigiliste kohtute ühendamine. Pärnu Maakohtu kohtunikud ei toeta samaliigiliste

kohtute liitmist. VTK-s on küll välja toodud, millist eesmärki kohtute ühendamisega

soovitakse saavutada, kuid arusaamatuks jääb, millist probleemi samaliigiliste kohtute

ühendamistega lahendatakse. Mis on see probleem, mida ei ole võimalik lahendada

teiste, vähem koormavate ja kogu kohtusüsteemi mittehalvavate, viisidega? Kui

probleemiks, mida lahendada soovitakse, on kohtute erinev töökoormus, siis on seda

võimalik teha teatud liiki kohtuasjade maakohtuteülese jagamisega (mitte teatud

kohtuasjade jagamisega teise maakohtusse). Lisaks puuduks kohtute vaheline tegelikult

erinev töökoormus olukorras, kus kõik kohtunike kohad oleks täidetud. Käesoleval

hetkel on näha, et suurem töökoormus on just nendes kohtutes, kus osad kohtunike

kohad on kas täitmata või käimas on konkursid uute kohtunike leidmiseks. Kui kõik

maakohtute kohtunikekohad täita, on koormatuim kohus nii asjade arvu kui

koormuspunktide vaates Tartu Maakohus, järgnevad Harju ja Pärnu Maakohus,

kusjuures esimese ja kolmanda vahe on koormuspunktide võrdluses 2024.a andmeil

vaid 5,3%. Selline marginaalne erinevus ei õigusta olemasoleva süsteemi lõhkumist,

mis pigem paistab asendustegevusena ja üksnes näilise uuendamisena, kuid

kohtusüsteemi murekohad ei kao ja ilmselt tuleb neid probleeme juurdegi. Pärnu

Maakohtu siseses vaates ei saa kuidagi nõustuda ka VTK-s esiletoodud väitega (lk 4),

et keskustesse koondumine süveneb ja kohtuasjade arv väiksemates kohtades väheneb

(veelgi). Võrreldes 2021. ja 2024.a Pärnu Maakohtu kohtumajadesse saabunud asjade

statistikat, on koormuspunktides vähenenud Haapsalu koormus 7%, Kärdla koormus

3%, Kuressaare koormus 6% ja Pärnu kohtumajade koormus 5%. Rapla koormus on

Teie 28.05.2025 nr

Meie 28.05.2025 nr 6-3/25-321-5

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

jäänud samaks ning Paides on toimunud 8%-line koormuse kasv. Koormuse vähenemist

(kokku 5%) mõjutavad süü- ja väärteoasjad, ja seda kogu vabariigis sarnaselt,

tsiviilasjades olulisi muutusi ei ole.

Samaliigiliste kohtute ühendamine tähendaks menetlusosalistele kohtu kaugenemist

inimesest, kindlasti suureneks mingil määral videoistungite pidamise arv. Sellega kaoks

ära n-ö kohalik puudutus (mis paljudel juhtudel on väga oluline kohalike olude

tajumiseks ning asja kiiremaks, õigeks ja õiglaseks lahendamiseks) ja siinkohal ei saa

unustada, et nii meie koostööpartnerid politseis ja prokuratuuris on vastupidiselt asunud

rohkem kogukonnapõhisusele rõhuma. Kuna samaliigiliste kohtute ühendamisel

puuduvad vajalikud IT-tugisüsteemid kohtuasjade jagamiseks lähimasse kohtumajja

(mis teatud vaidluste puhul on äärmiselt oluline, kuna vajalik on istungite pidamine ning

inimestega vahetu suhtlemine), siis toob samaliigiliste kohtute liitmine kindlasti kaasa

täiendava aja- ja rahakulu, kasvavad nii menetlusosaliste kui ka kohtu töötajate

transpordi- ja teatud juhtudel ka majutuskulud.

Eeliseid kohtute ühendamisel Pärnu Maakohus ei näe. Ühe maakohtu loomisel tekiks

üks suur asutus, kus juhtimine muutuks kaugeks ja haldamine keerulisemaks. Tekiks

juurde määramata arv vaheastme juhte, kelle töökoormus oleks vähendatud, mistõttu

kasvaks selle võrra teiste kohtunike töökoormus. Spetsialiseerumisvõimaluste

suurenemine ei ole meie hinnangul argumendiks, sest ka Pärnu Maakohtu 21-liikmelise

kohtunikkonna raames oleme suutnud piisavalt hästi spetsialiseeruda ning meie

lahendite kvaliteet on kõrgemas astmes võrreldav teiste, suuremate, kohtute tööga.

Alternatiivsed võimalused/ettepanekud kohtute töö efektiivistamiseks on meie

hinnangul kahes valdkonnas – IT ja menetlusreeglite ülevaatamine. Kohtute

töökoormust (ülekoormust) ei saa reguleerida tsentraliseerimise, rahastamise (kärbete

valguses seda võimalust nagunii pole) ega administreerimise muutmisega. Tuleks

kaardistada, milline on kohtute tehniline töö, mida oleks võimalik ära teha loodavate

tehniliste vahenditega. Tuleks välja töötada ja kasutusele võtta täiendavaid tehnilisi

abivahendeid (nt elatise vaidlustes andmete kogumine või tarbijakrediidi vaidlustes

esitatud andmete võrdlemine hagi lisades märgitud andmetega, tehisaru kasutamine

tarbijakrediidivaidlustes), mis kiirendaksid kohtute tööd. Kohtute töö efektiivsemaks

muutmisele aitaks kaasa ka kohtule esitatavate menetlusdokumentidele mahupiirangute

seadmine (et menetlusosaliste ja esindajate poolt kohtule esitatavad

menetlusdokumendid oleksid kompaktsemad). Samuti tehnilised lahendused, mis

annaksid menetlusosalistele koheselt teada, et kas nt mingi kohtule esitatav lisa on

puudu või tasumata on riigilõiv. Üle tuleb vaadata, kas kõik praegu kohtute menetlustes

olevad asjad peavad saama lahenduse kohtus, sest ei saa olla mõistlik, et bürokraatiat

parandame kohtute ühendamise näol bürokraatia tõhustamisega.

2. Asenduskohtunike süsteemi loomist Pärnu Maakohus toetab, sest juba ülalpool sai

viidatud, et töökoormusele avaldab tühjade kohtunikekohtade hulk olulist mõju. Samas

on tegemist juba aastakümneid arutluse all olnud lahendusega ning kahtlusi tekitab see,

kas nendele kohtadele ka häid kandidaate võtta on.

3. Jääb arusaamatuks, kuidas (osadele) kohtunikele lisatasu maksmine leevendab ning

kompenseerib juba niigi suurt kohtute ülekoormust. Samuti jääb arusaamatuks, kuidas

hinnata, milliste asjade lahendamine nõuab „suurepärast kvalifikatsiooni“. Lisatasu

maksmise subjektiivne otsustamine võib pigem tekitada täiendavaid pingeid.

4. Rahvakohtunike institutsiooni täieliku kaotamisega ei saa nõustuda. Rahvakohtunikud

peaksid jääma kaasatuks kindlasti isikuvastaste esimese astme kuritegude menetlustes.

Näiteks arutatakse alaealiste vastu toimepandud seksuaalkuritegusid ja

vägistamisi reeglina kinnisel istungil. Rahvakohtunike osalemine annab üldsusele ka

sellistes asjades võimaluse õigusemõistmisel osaleda ning tagab õigusemõistmise

läbipaistvuse, suurendades omakorda usaldust kohtusüsteemi vastu. Samuti võiks

kohtunikul olla võimalus kaasata rahvakohtunikke, kui ta seda vajalikuks peab ja leiab,

et see on õigusemõistmise huvides. Näiteks lähisuhtevägivalla asjades, kus õigusvaidlus

puudub, kuid emotsioonid keevad üle, on otsustamisel kasuks pigem elukogemus ja

objektiivse kõrvalseisja pilk. Rahvakohtunikud aitavad kaasa otsuste arusaadavusele,

sest kui rahvakohtunik ikka ei saa aru kohtuniku poolt kirja pandud juriidikast, siis tuleb

otsus lihtsasse keelde ümber panna.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Toomas Talviste

Pärnu Maakohtu esimees

Kuninga 22, Pärnu 80099 Telefon 620 0100 Registrikood 74001883 e-post [email protected] www.kohus.ee

Pärnu Maakohtu arvamus väljatöötamiskavatsuse osas kohtunike töökoormuse ühtlustamise jt

ettepanekute kohta kohtute töö efektiivsemaks muutmiseks

Pärnu Maakohus tänab võimaluse eest avaldada arvamust kohtunike töökoormuse ühtlustamise,

asenduskohtunike ametisse nimetamise, kohtunikele lisatasu maksmise võimaldamise jt

ettepanekud kohtute töö efektiivsemaks muutmise väljatöötamiskavatsuse kohta.

Järgnevalt anname tagasisidet lähtudes VTK viimasel leheküljel olevatest

küsimustest/teemadest.

1. Samaliigiliste kohtute ühendamine. Pärnu Maakohtu kohtunikud ei toeta samaliigiliste

kohtute liitmist. VTK-s on küll välja toodud, millist eesmärki kohtute ühendamisega

soovitakse saavutada, kuid arusaamatuks jääb, millist probleemi samaliigiliste kohtute

ühendamistega lahendatakse. Mis on see probleem, mida ei ole võimalik lahendada

teiste, vähem koormavate ja kogu kohtusüsteemi mittehalvavate, viisidega? Kui

probleemiks, mida lahendada soovitakse, on kohtute erinev töökoormus, siis on seda

võimalik teha teatud liiki kohtuasjade maakohtuteülese jagamisega (mitte teatud

kohtuasjade jagamisega teise maakohtusse). Lisaks puuduks kohtute vaheline tegelikult

erinev töökoormus olukorras, kus kõik kohtunike kohad oleks täidetud. Käesoleval

hetkel on näha, et suurem töökoormus on just nendes kohtutes, kus osad kohtunike

kohad on kas täitmata või käimas on konkursid uute kohtunike leidmiseks. Kui kõik

maakohtute kohtunikekohad täita, on koormatuim kohus nii asjade arvu kui

koormuspunktide vaates Tartu Maakohus, järgnevad Harju ja Pärnu Maakohus,

kusjuures esimese ja kolmanda vahe on koormuspunktide võrdluses 2024.a andmeil

vaid 5,3%. Selline marginaalne erinevus ei õigusta olemasoleva süsteemi lõhkumist,

mis pigem paistab asendustegevusena ja üksnes näilise uuendamisena, kuid

kohtusüsteemi murekohad ei kao ja ilmselt tuleb neid probleeme juurdegi. Pärnu

Maakohtu siseses vaates ei saa kuidagi nõustuda ka VTK-s esiletoodud väitega (lk 4),

et keskustesse koondumine süveneb ja kohtuasjade arv väiksemates kohtades väheneb

(veelgi). Võrreldes 2021. ja 2024.a Pärnu Maakohtu kohtumajadesse saabunud asjade

statistikat, on koormuspunktides vähenenud Haapsalu koormus 7%, Kärdla koormus

3%, Kuressaare koormus 6% ja Pärnu kohtumajade koormus 5%. Rapla koormus on

Teie 28.05.2025 nr

Meie 28.05.2025 nr 6-3/25-321-5

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

jäänud samaks ning Paides on toimunud 8%-line koormuse kasv. Koormuse vähenemist

(kokku 5%) mõjutavad süü- ja väärteoasjad, ja seda kogu vabariigis sarnaselt,

tsiviilasjades olulisi muutusi ei ole.

Samaliigiliste kohtute ühendamine tähendaks menetlusosalistele kohtu kaugenemist

inimesest, kindlasti suureneks mingil määral videoistungite pidamise arv. Sellega kaoks

ära n-ö kohalik puudutus (mis paljudel juhtudel on väga oluline kohalike olude

tajumiseks ning asja kiiremaks, õigeks ja õiglaseks lahendamiseks) ja siinkohal ei saa

unustada, et nii meie koostööpartnerid politseis ja prokuratuuris on vastupidiselt asunud

rohkem kogukonnapõhisusele rõhuma. Kuna samaliigiliste kohtute ühendamisel

puuduvad vajalikud IT-tugisüsteemid kohtuasjade jagamiseks lähimasse kohtumajja

(mis teatud vaidluste puhul on äärmiselt oluline, kuna vajalik on istungite pidamine ning

inimestega vahetu suhtlemine), siis toob samaliigiliste kohtute liitmine kindlasti kaasa

täiendava aja- ja rahakulu, kasvavad nii menetlusosaliste kui ka kohtu töötajate

transpordi- ja teatud juhtudel ka majutuskulud.

Eeliseid kohtute ühendamisel Pärnu Maakohus ei näe. Ühe maakohtu loomisel tekiks

üks suur asutus, kus juhtimine muutuks kaugeks ja haldamine keerulisemaks. Tekiks

juurde määramata arv vaheastme juhte, kelle töökoormus oleks vähendatud, mistõttu

kasvaks selle võrra teiste kohtunike töökoormus. Spetsialiseerumisvõimaluste

suurenemine ei ole meie hinnangul argumendiks, sest ka Pärnu Maakohtu 21-liikmelise

kohtunikkonna raames oleme suutnud piisavalt hästi spetsialiseeruda ning meie

lahendite kvaliteet on kõrgemas astmes võrreldav teiste, suuremate, kohtute tööga.

Alternatiivsed võimalused/ettepanekud kohtute töö efektiivistamiseks on meie

hinnangul kahes valdkonnas – IT ja menetlusreeglite ülevaatamine. Kohtute

töökoormust (ülekoormust) ei saa reguleerida tsentraliseerimise, rahastamise (kärbete

valguses seda võimalust nagunii pole) ega administreerimise muutmisega. Tuleks

kaardistada, milline on kohtute tehniline töö, mida oleks võimalik ära teha loodavate

tehniliste vahenditega. Tuleks välja töötada ja kasutusele võtta täiendavaid tehnilisi

abivahendeid (nt elatise vaidlustes andmete kogumine või tarbijakrediidi vaidlustes

esitatud andmete võrdlemine hagi lisades märgitud andmetega, tehisaru kasutamine

tarbijakrediidivaidlustes), mis kiirendaksid kohtute tööd. Kohtute töö efektiivsemaks

muutmisele aitaks kaasa ka kohtule esitatavate menetlusdokumentidele mahupiirangute

seadmine (et menetlusosaliste ja esindajate poolt kohtule esitatavad

menetlusdokumendid oleksid kompaktsemad). Samuti tehnilised lahendused, mis

annaksid menetlusosalistele koheselt teada, et kas nt mingi kohtule esitatav lisa on

puudu või tasumata on riigilõiv. Üle tuleb vaadata, kas kõik praegu kohtute menetlustes

olevad asjad peavad saama lahenduse kohtus, sest ei saa olla mõistlik, et bürokraatiat

parandame kohtute ühendamise näol bürokraatia tõhustamisega.

2. Asenduskohtunike süsteemi loomist Pärnu Maakohus toetab, sest juba ülalpool sai

viidatud, et töökoormusele avaldab tühjade kohtunikekohtade hulk olulist mõju. Samas

on tegemist juba aastakümneid arutluse all olnud lahendusega ning kahtlusi tekitab see,

kas nendele kohtadele ka häid kandidaate võtta on.

3. Jääb arusaamatuks, kuidas (osadele) kohtunikele lisatasu maksmine leevendab ning

kompenseerib juba niigi suurt kohtute ülekoormust. Samuti jääb arusaamatuks, kuidas

hinnata, milliste asjade lahendamine nõuab „suurepärast kvalifikatsiooni“. Lisatasu

maksmise subjektiivne otsustamine võib pigem tekitada täiendavaid pingeid.

4. Rahvakohtunike institutsiooni täieliku kaotamisega ei saa nõustuda. Rahvakohtunikud

peaksid jääma kaasatuks kindlasti isikuvastaste esimese astme kuritegude menetlustes.

Näiteks arutatakse alaealiste vastu toimepandud seksuaalkuritegusid ja

vägistamisi reeglina kinnisel istungil. Rahvakohtunike osalemine annab üldsusele ka

sellistes asjades võimaluse õigusemõistmisel osaleda ning tagab õigusemõistmise

läbipaistvuse, suurendades omakorda usaldust kohtusüsteemi vastu. Samuti võiks

kohtunikul olla võimalus kaasata rahvakohtunikke, kui ta seda vajalikuks peab ja leiab,

et see on õigusemõistmise huvides. Näiteks lähisuhtevägivalla asjades, kus õigusvaidlus

puudub, kuid emotsioonid keevad üle, on otsustamisel kasuks pigem elukogemus ja

objektiivse kõrvalseisja pilk. Rahvakohtunikud aitavad kaasa otsuste arusaadavusele,

sest kui rahvakohtunik ikka ei saa aru kohtuniku poolt kirja pandud juriidikast, siis tuleb

otsus lihtsasse keelde ümber panna.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Toomas Talviste

Pärnu Maakohtu esimees