Kohtunike töökoormuse ühtlustamine, asenduskohtunike ametisse nimetamine, kohtunikele lisatasu maksmise võimaldamine jt ettepanekud kohtute töö efektiivsemaks muutmiseks väljatöötamiskavatsus
Lugupeetud justiits- ja digiminister
Tänan võimaluse eest avaldada arvamust kohtunike töökoormuse ühtlustamise, asenduskohtunike ametisse nimetamise, kohtunikele lisatasu maksmise võimaldamise jt ettepanekute kohtute töö efektiivsemaks muutmise väljatöötamiskavatsuse osas (edaspidi VTK).
Väljatöötamiskavatsusega tutvumise järgselt laekus kohtu esimehele arvamusi mitmetelt Harju maakohtu kohtunikelt. Olen arvamused koondanud, kuid siiski olen lähtunud individuaalsetest arvamustest ja nende nüanssidest. Eraldi olen kajastanud kohtunik Martin Tuuliku seisukohta, mis oli mulle esitatud terviklikult eraldi. Tähelepanekud on järgmised:
1. Üldised märkused
VTK lähtub kohtute arengukavas märgitud väärtustest sh inimkesksus ja soovist olla atraktiivne tööandja. Tuleks meeles pidada, et inimkesksus ei ole ainult kohtusüsteemi nn tarbija ehk menetlusosalise vaatenurgast oluline. See on oluline ka süsteemi sees töötavale inimesele.
Ühe kolleegi hinnangul võiks VTKs võiks teha selge valiku, et moodustatakse üks maakohus, mis aitaks kaasa kohtupraktika vabatahtlikule ühtlustamisele, spetsialiseerumisele ja selle kaudu töökoormuse vähendamisele. Ühtse maakohtu moodustamine ei peaks küll andma kokkuhoidu kohtute tänaste eelarvetega võrreldes, kuid see kokkuhoid saab seisneda väiksemas vajaduses kasvatada kohtu ressursse tulevikus. Ühe maakohtu loomisel tuleb fikseerida see, mis juhtudel on menetlusosalisel õigus menetlustoimingutele oma elu- või asukoha läheduses. Praegu ei ole see kohtute suurte tööpiirkondade tõttu tagatud. Ka kohtunike töötamise vajadus enda kohtumajast kaugemal tuleb praeguse olukorraga võrreldes täpsemalt reguleerida ning see koormuse arvestuses õiglasemalt arvesse võtta. Pole põhjust arvata, et üks maakohus looks suurema riski, et kohtujuhid hakkavad oma võimu kuritarvitama. Üldjuhul saab professionaalsesse juhtimisse mõistliku kuluga panustada pigem suures organisatsioonis. Juhtide seaduserikkumised ja kuritarvitused tulevad suures organisatsioonis vilepuhujate ja töötajate parema organiseerituse tõttu üldjuhul kiiremini välja.
Ühe maakohtu idee osas on nii pooldajaid kui ka vastaseid, puudub ühine seisukoht.
1.1. VTK-s esitatud probleemid
VTK probleemipüstitus on üldjoontes õige, kuid liiga abstraktne. Kohtuasjade arv kasvab, vaidluste jaotus üle riigi on ebaühtlane, ka menetluse kiirus ning kvaliteet on ebaühtlane. Siiski peaks vaatama kohtuvaidluste arvu ja jaotuse sisse sügavamalt. Keskustesse koonduvad üldjuhul vaidlused, mis on seotud majandustegevusega, seda nii tsiviil kui ka süüteoasjades. Vaidlused on oma olemuselt keerukamad ja seetõttu ka mahukamad ja võtavad rohkem aega. Väiksemates kohtupiirkondades on nn kohaliku iseloomuga vaidlused (perekonnavaidlused, liiklusrikkumised) proportsioonis elanikkonna arvuga, kohtuvaidlused on sisuliselt sama raskusastmega ning menetluskiiruses erinevusi väga suuri ei ole.
Probleemi lahendamiseks tuleks probleem sisulisemalt lahti kirjutada, ei piisa üksnes üldistest statistilistest näitajatest ja keskmisest koormusest. VTKs tuleks ju esitada probleem ja sellel vastavad lahendused ning näidata ära, millised konkreetsed meetmed muudatusi toovad ja neid ka prognoosida (näiteks kohtuasjade menetluse kiirus muutub x arvu päevade võrra kiiremaks,).
Tuleb ka rõhutada, et VTK ei tegele üldse süüteo, halduse ja tsiviilvaidluste lahendamise ebavõrdse koormusega. Ka sellel tuleb tähelepanu pöörata. Kas kohtunike võrdne töökoormus võiks olla tagatud lihtsamate meetmetega, kui kohtute liitmine, kogu juhtimisstruktuuri ja haldusmudeli muutmisega.
Õiguslike muudatuste tegemisel peab väga täpselt aru saama, kas esinevad probleemid on lahendatavad esitatud lahendustega. VTK puhul seda kahjuks öelda ei saa.
Kitsamalt saaks välja tuua probleemidena:
• Kohtunike töökoormuse ebavõrdne jaotus kohtupiirkondades ja süüteo ja tsiviilvaldkonna vahel.
• Kohtunike vähene võimalus spetsialiseeruda.
• Kohtumenetluse keskmise aja kõikumine.
• Kohtumenetluse kvaliteedi kõikumine.
VTKs ei ole välja toodud, et kohtute juhtimises on suuremaid probleeme. Võib küsida, kas struktuuri muudatused toovad kaasa sisulise töö kvaliteedi muutuse.
Rõhutati seda, et puuduvad analüüsid, mis kinnitaks kohtute ühendamise vajalikkust ja eesmärgipärasust. Samuti jääb selgusetuks, kuidas saab sellega raha kokku hoida ning töökoormust vähendada (võrdsustada). Kui eesmärgiks on kokkuhoid, siis liitmine kokkuhoidu ei too (vajalik rohkem vahejuhte). Samuti ei ole ka selgelt arusaadav, kuidas toimuks kohtute ühendamise puhul asjade menetlemine (millises kohtus, kes tasub (kohtuniku) kulud jms). Samas kehtiv seadus võimaldab teatud liiki kohtuasjade jagamist teisele kohtule, kuid on praktikas olnud ajakulukas. Kohtute ühendamise eeliseid keegi välja tuua ei osanud.
1.2. VTK kirjeldab olemasolevat olukorda.
Esmalt mõned täpsustused faktiväidetes. Täpsustusena võiks märkida, et Harju maakohtus on küll tsiviilvaldkonnas võimalus spetsialiseeruda 22 erinevas valdkonnas, kuid tegelikult on kohtunikud spetsialiseerunud reeglina 3-4 valdkonnale. Tuleks küsida, kas niivõrd kitsas spetsialiseerumine siiski on vajalik, eelkõige VÕS asjades erinevate lepingu liikide osas. Kui soovitakse saavutada kohtunike suuremat spetsialiseerumist, siis ei peaks see olema Harju maakohtu eeskujul väga kitsaste valdkondade vahel, vaid pigem laiemalt (lepinguõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, majandus ja korruptsioonikuriteod). Eestis ei ole kohtunikul võimalik väga kitsalt spetsialiseeruda, arvestades meie praegust selgituskohustuse ulatust tsiviilasjades ning üldmenetluse asjade vähesust, siis peab kohtunikul olema laiem profiil. See aitab kaasa ka paindlikumale töökorraldusele, sest kriisiolukorras saab laiema profiiliga kohtunik kergemini ümberkorraldada oma tööd. VTK ei adresseeri, kas süüteosasjades on probleeme nt väärteoasjade või kokkuleppemenetluse asjade lahendamise kiirusega.
Etteruttavalt ei ole VTKs kirjeldatud, kuidas muutub kohtute juhtimine paremaks. Ka on VTK väga kohtuniku keskne ega näe mingit võimalust spetsialiseerumise osas ametnikele.
VTK on mainitud põgusalt valdkondlik võrgustamine Harju maakohtus maksejõuetuse, tarbijakrediidi ja perekonna vaidluste lahendamisel. Tegelikult on see võrgustamine üleriigiline, lisaks on veel ühinguõiguse ja eestkoste võrgustik, täitemenetluse võrgustik, Kersti Kerstna Vaksi töölähetus Harjusse saneerimisasju lahendama, ringkonnas kasutatud võimalus kaasata asja lahendmaisel spetsialiseerunud maakohtunik, ringkonna praktika kaasata kriminaalasjades tsiviilkohtunik. Kõik need juba olemasolevad head näited on välja toomata ja maalitakse kohtutest üks kole ja tagurlik pilt.
Ettepanek: sõnastada täpsemalt kohtumenetlusega seotud probleemid ja välja tuua menetlusliikide põhine statistika.
Kohtute pakutud lahendusvariant: kohtute töö ühtlustumisele aitab tsiviilasjades tarbijakrediidi vaidluste üleriigiline jagamine. Mitte läbi olemasoleva keerulise ringkonnakohtute esimeeste kokkuleppe, vaid andes seadusega kõik tarbijakrediidi vaidlused üleriigilisse jagamisse. Tarbijakrediidi vaidlused on umbes 20% kohtuasjadest ning need lahendatakse 95% kirjalikus menetluses.
Võiks välja selekteerida ka hagita asjad, mida saab üle Eesti jagamine. Teha TsMS muudatus. Kõik isiklikku ärakuulamist mitte nõutavad hagita asjad võiks panna üldisesse jagamisse vähemalt osaliselt- nt täituri vaidlused, pärandihooldus, üleskutsemenetlus,. Süüteovaldkonnas ennetähtaegne vabastamine, jälitus.
1.3. Põhiseaduse analüüs
PS analüüs on väga põgus ja ühekülgne, piirdudes vaid positiivsega ega too välja riskikohti.
PS § 24 lg 1 tõlgendus on pealiskaudne. Kohtualluvusel on ju ometi sisu. Anda kostjale/kannatanule nn koduvälja eelis. Koduvälja eelis ei ole mõeldav üleriigilise kohtu puhul.
Avaldati arvamust, et kohtute liitmine on vastuolus PS §-ga 149.
1.4. Juhtimise küsimused
Kohtute juhtimise paindlikkuse puhul ei ole VTKs adresseeritud seda, et muutub ka füüsiline distants kolleegide ja juhtide vahel. Kahjuks ei ole süvenetud ka alternatiivsete lahenduste, mis juba osalt ju toimivad, võimalustesse. Puudub juhtimise probleem.
Juba praegu toimub eestkosteasjades ja registriasjades ühe kohtu juhi alluvuses üleriigiline menetlus. Kui selles on ebakõlad, tuleks neid eraldi uurida.
Ettepanek: sõnastada praegu olemasolevad juhtimisprobleemid ja kuidas kohtute ühendamine seda lahendamb.
Kohtute pakutud lahendusvariant: võtta luubi alla hoopis olemasolevate võrgustike tugevdamine, andes võrgustiku vedajatele juurde aega või personali, et teemadega tegeleda.
1.5. Kohtunike töökoormuse ühtlustumine
VTK rõhutab, et kohtuasjade jagamisel tuleb siiski arvestada seda, et istungite pidamine toimuks menetlusosalisele ja ka kohtunikule lähimas kohtus, et ei oleks survet kohtuistungitest loobumisele. Seetõttu on kahetsusväärne, et arvandmetena kasutatakse üksnes üldiseid kohtuasjade arve. Tegelik olukord tuleks palju täpsemalt välja selgitada st kui palju oli istungimenetlusega asju, kui palju oli hagita asju, kus on kohustuslik ärakuulamine või vaatlus vajalik jne.
Pole arvestatud, et igal juhul lisandub kohtuniku tööajale sõitmine kohtumajade või ärakuulamise asukohtade vahel. Kas töökoormusmetoodika hakkab arvestama kohtuasja arutamiseks kulunud aega, kui kohtuistung peetkase kohtumajas, mille lähedal kohtunik alaliselt ei ela. Sama küsimus tõusetub ka süüteoasjade arutamisel.
Kui eeldada, et kohtuasjade puhul säilib lähimus menetlusosalistele, siis ju tegelikult midagi ei muutu, sest inimesed elavad ikka seal, kus nad praegu elavad. Kohtuasjad koonduvad Tartusse ja Tallinnasse.
Statistikast tuleb teravalt välja tsiviilkohtunike ja süüteokohtunike töökoormuse erinevus. Laskumata diskussiooni, kas töökoormuspunktid kajastavad õigesti töökoormust, siis mingi pildi need annavad ja lahendust koormuse võrdsustamisele VTK ei anna.
Ringkonnakohtute puhul ei adresseeri VTK üldse seda, kuidas oleks korraldatud kollegiaalne arutamine, kui kohtunikud elavad erinevates linnades.
1.6. Kohtu eestseisus ja juhtimistasandite lisandumine
Praegu on kohtu juhtimisstruktuur kahetasandiline- kohtu esimees ja osakonnajuhataja- ja kaheharuline – kohtu üldkogu ja kohtu esimees. VTK järgi lisandub tasandina menetlusgrupi juht ja haruna kohtu eestseisus. Tuleb silmas pidada, et kui me tahame kvaliteetset juhtimist, siis tuleb kõik need kohtunikud teatud määral vabastada õigusemõistmise kohustusest ja jätta neile aega juhtimiseks. VTK-s ei ole välja toodud eeskujusid sellisele struktuurile, aga need on olemas nt Rootsis (osakonnajuhataja ja eestseisus); Hollandis (menetlusgrupi koordinaator); Saksamaal (eestseisus ja eesistuja kohtunik). Tulen märkida, et kõikides nn eeskujuriikides on kohtud siiski üsna piiratud geograafilise asukohaga ega hõlma 45 000 ruutkilomeetrit.
Eestseisuse loomisel muutub üldkogu ja kohtu juhtorganite pädevus. Strateegilised otsused jäävad üldkogu tasandile ja juhtkonna tasandile tuleb juurde operatiivse juhtimise võimekust.
Mööname, et tööjaotusplaani praegusel kujul läbirääkimine ja kinnitamine ei ole mõistlik. Kohtunik on oma spetsialiseerumises üsna vaba ja praktikas on mitmeid näiteid, kus kohtunikud ei arvesta kohtu vajadustega. Näiteks on Harju Maakohtus võõrandamislepingutele spetsialiseerunud liiga palju kohtunikke ja maksejõuetusele liiga vähe. Näiteid on olnud aastate jooksul veelgi.
VTKs on välja toodud lahendus, kus üldkogu pädevus väheneb ja esimehe pädevus suureneb ning seda tasakaalustab eestseisus.
Kohtu eestseisus peaks tooma kohtu tööd laiemalt mõjutatavasse juhtimisotsustesse nn tavakohtuniku vaadet. Kui meil on üks maakohus, siis peaksid olema ju eestseisuse liikmed erinevatest piirkondadest. VTK ei kirjelda, kuidas eestseisuse töö oleks korraldatud.
1.7. Tööjaotusplaan ja spetsialiseerumine
Täiesti vastuvõetamatu on regulatsioon, kus kohtunik peab valdkonna vahetusel valima, kas lahkuda töölt või asuda tegelema võõra valdkonnaga. See on vastuolus VTK ja ka arengukava suunisega süvendada kohtunike spetsialiseerumist. Pole ka selgitatud, kas kohtu esimehe otsustus on vaidlustatav.
Tööjaotusplaani koostamise ettepanekutes juures ei ole selgitatud, kuidas hakkab toimuma kohtuasjade ja menetluslähetuste prognoosimine. Kui tööjaotusplaani järgi hakatakse jaotama kohtuasju vastavalt istungi asukoha järgi seal asuvatele kohtunikele, siis ei ole sel ju võrreldes praegu kohtualluvuse regulatsiooniga mingit vahet. Kohtades, kus kohtunikud ei ela, peavad nad ikka sõitma hakkama. Või siis peavad sõitma hakkama menetlusosalised, sest kohtunik ei ole seotud istungi koha määramisel menetlusosaliste asukohaga.
VTKs välja pakutud lahendust ei toeta ka olemasolevad tehnoloogilised lahendused.
VTKs ei ole kordagi tehtud arvestusi, kui palju hakkab kohtunike lähetamine aega ja raha nõudma. Ei saa eeldada, et kohtunik sõidab töölähetusse omal kulul. Tallinnast Võrru või Saaremalt Jõhvi sõitmiseks on vajalik kohtunikul minna kohale eelmisel tööpäeval. See eeldab töölähetust, ööbimise ja sõidukulude hüvitamist, samuti ei ole sõidu ajal üldjuhul võimalik teha mõtestatult tööd.
Kolleegid tõid välja, et kohtute ühendamine annab võimaluse määrata kohtunik teise valdkonna peale (kriminaalist tsiviili), mida süüteoosakonna kohtunikud kindlasti ei toeta. Välja toodi ka mõte, et kui selline vajadus on, siis tuleb jagada kõikidele kohtunikele võrdselt nii tsiviilasju, kuid ka kriminaalasju. Ehk kõik teevad kõike. Lisaks tõstatab kohtuniku kohustuslik määramine teise valdkonna peale küsimuse kohtuniku sõltumatusest. Üldine seisukoht oli see, et kohtuniku valdkonna muutmine on meelevaldne. Samuti toon välja selle, et kohtunikule antud võimalus lahkuda (ja saada kuue kuu palk) võib omakorda lõppeda sellega, et kohtusüsteemist hakkavad kohtunikud lahkuma. Seega ei ole enam inimesi, kes asju menetleks ning igasugune töökoormuse ühtlustamine ja asjade menetlemise tõhustamine ei ole saavutatav.
Samuti ei ole kohtunikud nõus sellega, et videoistungite rohke kasutamine on tegelikkuses läbi mõeldud. Esiteks tehniline pool ja teiseks tuleb arvestada kinnipeetavate arvu, sest kohus ei saa pidada video teel istungit vabalt valitud ajal, vaid siis kui vanglal on see võimekus (teiste istungitega hõivatus).
Oluline on siinjuures märkida, et meie videoseadmete korrashoid ja arendamine ei ole planeeritud ja pidevad rikked häirivad juba täna väga oluliselt meie tööd. Ilma konkreetse pikaajalise arenguplaanita IKT valdkonnas ei ole võimalik isegi minimaalsel määral videolahenduste kasutamine, rääkimata selle valdkonna kasutamise suurendamisest.
1.8. Kohtuasjade üleriigiline jagamine vs teise kohtusse arutada saatmine
Alternatiivselt on välja pakutud kohtuasjade saatmine teise kohtusse lahendamiseks. Ettepanek on küll kohmakalt sõnastatud, mis viitab kiirustamisele ega ole ka põhjalikumalt lahti kirjutatud, kuid sel on jumet. Kui sätestada nt tarbijakrediidilepingutele üleriigiline kohtualluvus, siis ei pea neid kuidagi esimehe käskkirjaga ümber jagama. See on näitena VTKs ka välja toodud.
Seda tasuks ju proovida, sest muudatuse tegemine ei nõuaks erilist poliitilist kapitali ministrilt, meil on olemas ühtne praktika, mallid, mis aitavad ühtlustada õigusemõistmist ses vallas.
Kohatu on näide, et keskmise koormuse vahe 200 ajapunkti ei ole suur. See on kohtuniku kahe kuu töö hulk.
1.9. Asenduskohtunike süsteemi loomine
Põhimõtteliselt võib seda toetada, et luuakse võimalus asenduskohtunike kasutamiseks. Kunagi on sellinelahendus olnud, kuigi praktikas seda ei rakendatud. Oluline on selle juures võimaldada asenduskohtunikel töötada ka osalise tööajaga. Pensioneerunud kolleegid on mitmel korral väljendanud seda, et täiskoormusega töötada enam ei soovi.
Kas selle ettepaneku osas on olemas rahandusministeeriumi nõusolek. Kuidas oleks lahendatud pensioneeerunud kohtunike pensioni maksmise küsimus? Kui ettepaneku järgi pensioneerunud asenduskohtunikule hakatakse maksma vaid palka, siis nad ilmselt ei ole huvitatud.
Ettepanek: Asenduskohtuniku asemel laiendada kohtuametnike pädevust (sarnaselt Saksamaa, Rootsis või Taaniga anda mõned kergemad kohtuasjad nn juunior kohtunikele lahendada).
Ühe kolleegi arvamuse kohaselt, et saa asenduskohtunike ideed toetada, kuna töökoormuse kasv ei ole ajutine, aga on püsiv. Tsiviilis ja halduses on see tõusturendis juba viimased 10 a ja vaibumist pole märgata. Miks siis jätta kohad täitmata ja samal ajal määrata ajutised kohtunikud? Vaata lõpus tasuanalüüsi – lähtub eeldusest, et ühtegi vabanevat kohta (praegused 10 ja veel 33 kohta) ei täideta. Ajutine asenduskohtunik rohkem probleeme tuua, kui lahendusi pakkuda, kuna lahkudes jäävad asjad teiste lahendada. Asenduskohtuniku teenistus lõpeb tähtaja möödumisega. Maandamaks riski, et asenduskohtunike kaudu moonutatakse kohtuniku kui põhiseaduse järgi eluaegse ameti olemust ning kohtunikukohtade täitmine muutuks ettearvamatuks, on ette nähtud, et asenduskohtunikke ei või teenistusse nimetada rohkem kui kümme protsendi täiskohaga töötavate kohtuniku kohtade koguarvust. Asenduskohtuniku võib nimetada teenistusse ka osakoormusega. Kuidas? Kes üldse tahaks tulla sellele tööle, kui meil ka eluaegsete kohtade konkursid nurjuvad või on väga nõrgad? - Tasu määramisel arvestatakse pensionit ja osakoormust. Pensionil olevale kohtunikule makstakse tasuna riikliku pensioni ja kohtuniku töötasu vahe. Osakoormusega töötamisel vähendatakse proportsionaalselt töökoormusega asenduskohtunikule makstavat palka.
1.10. Kohtuniku ametist vabastamine
Kui tervise tõttu vabastamisel on ette nähtud mingigi vaidlustusvõimalus, siis ametikohustuste täitmata jätmise osas seda ei ole. Ametikohustuste täitmata jätmise alusel ametist vabastamine on võimalik ka praegu distsiplinaarmenetluse raames. Puudub selgitus, miks on vajalik veel uue võimaluse loomine. Eeldab täpset hindamissüsteemi, mida ei ole siiani suudetud välja töötada. Praeguse kirjelduse järgi on tegemist ju distsiplinaarküsimusega. Mis on erinevus distsiplinaarmenetluse ja ametist vabastamise vahel?
Tõsi, tervise tõttu ametist vabastamine, kui kohtunik näiteks 10 aastat igal aastal on 4 kuud haiguslehel, on kaalumist väärt, kuid sellisel juhul tuleb seaduses väga täpselt määratleda kriteeriumid. Meie oma maja näitel, kui mõni kolleeg on paar aastat tulemuslikult vähiga võidelnud, ei ole tema töövõime hiljem vähenenud ega ajumaht kahanenud.
Ühe kolleegi hinnangul on töövõime hindamiseks SKA. Nt peale insulti. Saab taotleda töövõime vähendamist. Mis alusel esimees hakkab saatma ekspertiisi? Distsiplinaarasi – selle raames saab vabastada. Milleks on vaja eraldi menetlust? Depressioon ja unehäired, kuulmisvõimekuse langus, nägemisvõimekuse langus – kas need oleksid piisavad, et kohtunik ametist vabastada? Kui ma olen ratastoolis kohtunik. Siis peab tööandja tagama mulle tööle ligipääsu. Kui mul on raske depressioon, siis sama. Erivajadustega inimeste diskrimineerimine. Isegi skisofreeniaga ei saa lahti lasta. EIK lahendid – haigel inimesel on õigus oma lapsi kasvatada, tööd teha. Ka skisofreenikul nt. Sobimatuse tõttu ametist vabastamine. EI - selleks on distsiplinaarmenetlus. Liiga subjektiivne -nt selgus 15ndal aastal, et isikuomadused ei sobi. Kust tulevad ajalised või kvaliteedi etalonid? Milline lahend on hea lahend? Miks mitte siis ikkagi juba distsiplinaar?
Üks kolleeg on viidanud asjaolule, et tervist puudutavad andmed on eriandmed ning nende käitlemiseks on seadusest tulenev kord. Ei saa olla lubatav kohtuniku nõusolekuta välja nõuda tema terviseandmeid. Kohtunik ei saa isegi süüdistatava terviseandmeid kätte tema nõusolekuta.
1.11. Lisatasu maksmine
Kas on olemas rahandusministeeriumi nõusolek? Lisatasu maksmisel on vajalik seadusega sätestada väga täpsed kriteeriumid. Iseenesest on see muidugi tervitatav.
Ühe kolleegi hinnangul tekib küsimus keda (motiveerida enam panustavaid kohtunikke – osakonnajuhatajatel on juba töökoormus vähendatud + lisatasu), aga mis rahast praegustes eelarvetingimustes? Kui paljudel ja mis summas nt eelmise 3 a näitajate põhjal oleks seda õigus saada? Kuluanalüüs tegemata!
Lisatasude osas leiti, et asendamiste ja täiendavate ülesannete täimisel (nt delegatsioonidega tegelemine) on lisatasud põhjendatud. Miinuseks peeti sellistel puhkudel seda, et tihtilugu pakutakse lisaülesandeid vaid samadele kohtunikele. Samas peeti vajalikuks palga diferentseerimist piirkonna eripärast tulenevalt võrreldes teiste piirkondadega. Seda eriti olukorras, kus suurem osa vahialustest on koondatud Tallinnasse, mis survestab kohtunikku kiiremini asju lahendama. Aastaid tagasi tuvastati analüüsiga, et Harju Maakohus teeb teiste piirkondadega 3 kuu võrra rohkem tööd.
1.12. Distsiplinaarvastutuse kustumise tähtaja pikendamine
Ei ole vastuväiteid, samas me võiks ikkagi oma regulatsioonide puhul liikuda kaasaegse organisatsioonikultuuri poole, kus eelkõige toetatakse inimest saavutama organisatsiooni eesmärke, mitte ei tegeleta tema järelevalve ja karistamisega.
Üks kolleeg ei nõustu ja selgitab, et kohtuniku üle järelevalve tõhustamine on sobiv, aga meede peaks olema toetada kohtunikke, mitte karistuse ähvardusel surnuks töötama sundida. See on nagu kehvade likvideerijate trahvimine – peksad rohkem, aga ega ta targemaks ei lähe. Töötad võimete piiril niigi - ega sa siis rohkem tööle ei hakka. Sedasi peaks suurenema kohtunike garantiide ja sõltumatuse kõrval ka tema vastutus toimepandud rikkumiste eest, mis võib viia ametist tagandamiseni. Milliste garantiide ja sõltumatuse? Kas meile on midagi hiljuti juurde antud?
1.13. Kohtunikukandidaadi julgeoleku kontroll
Ei ole vastuväiteid. Samas mingi kontroll peaks ikkagi jääma. Praegu on vist põhjenduseks see, et raiskab KAPo ressurssi. Teisipidi, kui selgub väljavalitud kandidaadi puhu, et ta on vaenuliku riigi agent, siis on kogu konkurss jälle hukas. Ühe kolleegi hinnangul tuleks selline kontroll kaotada, kuna pärsib meile kandideerimise huvi ja Euroopas sellist süsteemi ei ole.
1.14. Rahvakohtunike kaotamine
Võiks siiski isikuvastaste raskete kuritegude puhul seda võimaldada. Kui kehtestada ranged tingimused, siis on küsitav, kas keegi üldse tahaks seda tööd teha.
Alternatiivselt tuleks rahvakohtunikele määrata ka seaduse alusel kohustused ja vastutuse (näide, kus järjest rahvakohtunikud unustasid istungeid, hilinesid jne).
Rahvakohtunike osas võiks teha ettepaneku, et nad osalevad ainult sisulise lõpplahendi hääletusel- st kas menetlus lõpetada (kui taoline taotlus), süüdi või õigeks. Nad ei peaks osalema menetluslikes küsimustes otsuste tegemisel- JT kontroll, vahistamine, ekspertiisid jms- sealt võiks nad igal juhul välja jääda.
Rahvakohtunikud peaksid välja jääma JT kontrolli osas. See on seotud ka TS009 tulevaste piirangutega ning jälitustoimikute elektrooniliseks muutumisega, mis tekitab praktilisi probleeme, nt kuidas rahvakohtunikele tagada JT tutvumise juurdepääs.
Ettepanek: Lisaks võiks anda võimaluse muudes asjades teha kolmene koosseis sh tsiviili kohtunik kaasata, kui on tegemist nt majandusasjadega või korruptsiooniasjadega.
1.15. Mõjud
VTK mõjud on täiesti hindamata.
Mõjuhinnang kordab probleemikirjeldust. Puudub mõjuhinnang inimeste motivatsioonile ja töökorraldusele organisatsiooni siseselt. VTK ei hinda üldse kohtu personali vaatenurka. Igasugune arvuline prognoos puudub. Kui palju kiiremaks läheb kohtuasjade menetlemine, kui palju väheneb koormus, milline in IT võimekuse suurendamise vajadus, kui palju hakkab kuluma aega menetluslähetustele, kui palju aega hakkab kuluma kohtunikul oma töö logistika korraldamisele.
Kui suur oleks asenduskohtunike vajadus, kui paju neile kulub koolitusele aega ja ressursse,
Eelarve prognoos puudub täielikult.
Puudub VTK-s välja toodud riskide maandamise meetmed.
1.16. Sõltumatuse garantii
Täiendavalt toon välja, et ühe kolleegi hinnangul on ilmne, et selline kohtu juhtimise struktuur, samuti suvaliselt määratletavate lisatasude süsteem ning kohtuniku töölt vabastamise lihtsustamine kahjustavad kohtuniku sõltumatust ja annavad võimaluse teda mõjutada erineval moel kellelegi sobivas suunas kas siis lisatasuga motiveerides või töölt tagandamise hirmuga.
1.17. Süüteoosakonna juhataja Martin Tuulik on koostanud oma seisukoha, mille ma lisan muutmata kujul.
„Toetan samaliigiliste kohtute ühendamise ideed, sest näen selles mitmeid positiivseid arengusuundi. Keskendun oma arvamuses ainult spetsialiseerumise aspektile, mis on minu hinnangul Eesti kohtusüsteemi arengus aga ülimalt kriitilise tähtsusega. Ühest küljest muutub materiaalõigus järjest spetsiifilisemaks ja keerukamaks, teisalt on ühiskonna ning menetlusosaliste ootus kiirete ja kvaliteetsete lahenduste suhtes jätkuvalt kõrge. Suurt avalikkuse tähelepanu omavad kohtuasjad (reeglina problemaatilises kontekstis just majandus- ja korruptsiooniasjad) mõjutavad aga kohtusüsteemi usaldusväärsust ja lõppkokkuvõttes ka majanduse käekäiku kõige rohkem. Seega kohtusüsteem ei saa neid ootusi eirata ega jääda arengutest maha vaid peab käima käsikäes ka õiguskaitseasutuste arengutega, mis on viimastel aastatel selgelt keskendunud just keerukamate majandus- ja korruptsiooniasjade avastamisele ning menetlemisele. Kohus ei tohi muutuda menetluslikuks „pudelikaelaks“, mis takistab oluliste juhtumite sisulist lahendamist. See oht on aga senise süsteemi jätkudes selgelt olemas.
Leian, et eelkõige Harju Maakohtu vaates oleks maakohtute ühendamisel suurim potentsiaal spetsialiseerumise edendamiseks. Harju Maakohus menetleb valdava osa keerukamatest majandus- ja korruptsiooniasjadest Eestis, ent nende juhtumitega süvitsi tegelevate kohtunike arv on piiratud ja hetkel on vabatahtlikult spetsialiseerunuid vaid 3,5-4. Tegemist on aga valdkonnaga, kus üks mahukas ja avalikkuse tähelepanu all olev kriminaalasi (nt Tallinna Sadama juhtum) võib hõivata ühe kohtuniku kogu tööressursi kuudeks, mõnikord ka aastateks. Ja seetõttu on praeguse süsteemi suurim väljakutse spetsialistide nappus, eeskätt just Harju Maakohtu tööpiirkonnas. Minu hinnangul oleks aga ühe, üleriigilise maakohtu kontekstis piisav, kui keerukate majandus- ja korruptsiooniasjadega tegeleks spetsialiseerunult 6-8 kohtunikku. Need kohtunikud võiksid moodustada ühtse, koordineeritud töötiimi, keda toetab spetsialiseerunud tugipersonal. Sellises töökorralduses ei ole enam vajadust jääda kinni traditsioonilisse 1+1+1 menetlusmudelisse – selle asemel võiks osade sekretäride ja juristide asemel kaasata näiteks finantsarvestuse taustaga konsultante, kes suudaksid toetada kohtunikke menetluse sisulises ja tehnilises ettevalmistuses. Samuti saaks koolitusi suunata täpselt kohtunike vajaduste järgi: finantsõiguse, majandusanalüüsi, kriminaalmenetluse juhtimise ja mahukate kohtuasjade haldamise valdkondades.
Oluline on märkida, et erinevalt üldkuritegudest, kus kohtupidamise kohalik mõõde ja näiteks kannatanu või süüdistatava seotus kogukonnaga on sageli oluline, ei ole see majandus- ja korruptsiooniasjade puhul nii oluline. Nendes juhtumites on määravaim tegur hoopis kohtuniku kompetents, mitte istungi toimumise asukoht. Tänapäevased digilahendused võimaldavad menetlusi pidada hübriidvormis või ka geograafiliselt paindlikult ja nii näiteks võib Tartus või Pärnus töötav kohtunik osaleda istungil Tallinnas ning vastupidi. Lisaks tuleb arvesse võtta, et KrMS-i muudatusettepanekute kohaselt on seadusandja juba teinud samme muutmaks kohtumenetlust tõhusamaks (hetkel SE on Riigikogus teisel lugemisel) ning kokkuvõttes peaks see tõstma kohtuniku pädevust ja võimalusi kohtumenetlusi efektiivsemalt juhtida, mis samuti peaks välistama nn „mammutmenetluste“ tekkimist ja kohtuistungite venimist.
Lõpptulemusena võimaldaks kohtute ühendamine ja sellest tulenev spetsialiseerumine jagada kogu Eesti keerukate majandus- ja korruptsiooniasjade koormuse väikese, kuid kõrge kompetentsiga kohtunike grupi vahel tagades ka grupisiseselt võrdse tööjaotuse. See tähendaks õigusemõistmise kvaliteedi olulist kasvu ning vastaks ühiskondlikule ootusele, et just keerulised ja tundlikud kriminaalasjad lahendataks professionaalselt ja usaldusväärselt.
Sarnaseid spetsialiseerunud kohtunike gruppe võiks tulevikus kaaluda ka teistes valdkondades- näiteks alaealistega seotud süütegude menetlemisel, kus on samuti vajalik eriteadmistega kohtunikud ja läbimõeldud töökorraldus. Samuti saaks ühtse grupina tegutseda üle-Eestiliselt eeluurimiskohtunike/täitmiskohtunike grupp, kus väga palju asju lahendatakse kirjalikus menetluses või videokonverentsi vahendusel.
Kõik ülejäänud kohtunikud (kes ei kuuluks ühtegi ülalnimetatud gruppi) tegutseksid aga üldkuritegude (kogukonnakuriteod) valdkonnas ning lahendaksid oma kohtuasju alalistes töökohtades (kohtumajades) kohapeal ning sisuliselt ei muutuks nende jaoks kohtute liitmisel mitte midagi.
Alternatiivset- isegi juhul kui samaliigiliste kohtute ühendamine ei leia lõppkokkuvõttes poliitilist toetust või jääb muul põhjendusel ellu viimata, siis seadusandja võiks igal juhul süüteomenetlustes kaaluda majandus- ja korruptsiooniasjade üleriigilist jagamist ja samuti ka eeluurimisasjade/täitmisasjade üleriigilist jagamist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Naaber-Kivisoo
kohtu esimees