Tervise- ja tööministri 6. juuli 2022. a käskkirja nr 97 „Töötervishoidu ja -ohutust väärtustava töökeskkonna arendamine“ muutmine

EELNÕU

23.05.2025

KÄSKKIRI

Töötervishoidu ja -ohutust väärtustava

töökeskkonna arendamine

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

1. Üldsätted

1.1. Käskkirjaga reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 3 lõike 2 alusel

Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a istungil protokollilise otsusega heaks kiidetud

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” (edaspidi rakenduskava)

poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi (d) „Edendada töötajate, ettevõtete ja

ettevõtjate kohanemist muutustega ning aktiivse ja tervena vananemist ning tervislikku ja hästi

kohandatud töökeskkonda, kus ohjatakse terviseriske“ meetme 21.4.3.1 „Kõrge tööhõive taseme

saavutamine ja hoidmine“ ja sellega seotud sekkumise 21.4.3.11 „Töötervishoiu ja -ohutuse

teenuste kujundamine“ elluviimiseks toetuse andmise tingimusi (edaspidi TAT) ja korda.

1.2. Käskkirjas sätestatud tegevusteks antav toetus ei ole riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1

tähenduses ega vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses.

1.3. Käskkirjas sätestatud kulude abikõlblikkusele, toetuse kasutamisele ja maksmisele, toetuse

tagasinõudmisele ja tagasimaksmisele ning elluviija ja partneri kohustuste osas kohaldatakse

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise

üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) käskkirjas toodud erisustega.

1.4. Toetuse andmise ja kasutamisega seotud teavet ja dokumente esitatakse ning toimetatakse

kätte ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna kaudu. Kui selles keskkonnas

ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse digitaalselt allkirjastatud dokument

elektrooniliselt või toimetatakse kätte menetlusosalise elektronposti aadressil.

2. Rakendusasutus, rakendusüksus, elluviija ja partner

2.1. Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

2.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus.

2

2.3. Elluviija on Tööinspektsioon, partner on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus.

3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemused

3.1. Punktis 4.1 nimetatud tegevuste eesmärk on suurendada tööandjate ja töötajate teadlikkust:

3.1.1. tervist hoidvast ja töövõimet edendavast töökeskkonnast ning erinevatest töösuhete

aspektidest, võttes arvesse kohalikku eripära;

3.1.2. osalise või puuduva töövõimega (edaspidi vähenenud töövõime) või ajutise töövõimetusega

inimeste tööhõivest;

3.1.3. tööohutusnõuetest ja töövõimekaotust põhjustavate terviseriskide maandamisest;

3.1.4. töötingimustest ja tervislike töötingimuste kujundamise võimalustest, parandada teabe

edastamist, vahendamist, töötlemist ja kättesaadavust ning tõhustada töökeskkonna ja töösuhete

järelevalvet.

3.2. Punktis 4.1.1 nimetatud tegevuste toetamise tulemusena on tõusnud punktis 5.1.–5.3.

nimetatud sihtrühma teadlikkus töövõime hoidmise ja parandamise võimalustest ning sihtrühm

rakendab neid teadmisi järjepidevalt töötingimuste edendamisel. Tehes koostööd sidusgruppidega,

tööandjatega ja sotsiaalpartneritega ning teavitades avalikkust erinevate

kommunikatsioonikanalite kaudu võimalustest, õigustest, kohustustest ja parimast praktikast, mis

on aidanud vähenenud töövõimega inimesi tööturule tuua ja neid seal hoida, on tööandjate ja

töötajate teadlikkus suurenenud ning suhtumine vähenenud töövõimega inimeste vajadustesse

muutunud toetavamaks.

3.3. Punktis 4.1.2 nimetatud tegevuse toetamise tulemusena on koolitatud ja vajaliku pädevusega

Tööinspektsiooni teenistujad, kes on teadlikud tööõnnetusi ja seeläbi inimeste töövõime

vähenemist põhjustavatest ohuteguritest ning erinevate tegevusvaldkondade töökeskkondadest ja

töövormidest.

3.4. Punktis 4.1.3 nimetatud tegevuse tulemusena on Tööinspektsiooni ülesannete ja eesmärkide

saavutamine toetatud efektiivsemal moel – ressursisäästlikult, vähendades ettevõtjate

halduskoormust ning luues lihtsust ja selgust Tööelu portaali ning Tööinspektsiooni

iseteeninduskeskkonnaga seotud teenuste kasutamisel. Tööelu teenused toetavad tööandjaid hea

töökeskkonna loomisel ning hõlbustavad Tööinspektsiooni ja tööandjate vahelist suhtlust.

3.5. Toetatavate tegevuste puhul arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus-

ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid

(ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid.

3.6. Toetatavad tegevused panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti

riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete

hoidmisesse ning sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ alasihi „Tervist

hoidev inimene“ näitaja „Tervena elada jäänud aastad“ saavutamisse.

3.7. Punktis 3.6 nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist soolist võrdõiguslikkust,

võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel hinnatakse järgmiste „Eesti 2035“ näitajatega:

3.7.1. tervena elada jäänud aastad;

3.7.2. soolise võrdõiguslikkuse indeks;

3.7.3. hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik;

3

3.7.4. tasakaalustatud regionaalne areng;

3.7.5. ligipääsetavuse näitaja.

3.8. Toetuse andmisel lähtutakse majandus- ja tööstusministri 31. jaanuari 2025. a käskkirjaga

nr 12 „ Tööturuprogrammi ja soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programmi kinnitamine

aastateks 2025– 2028“ kinnitatud lisas 1 „Tööturuprogramm 2025–2028“ esitatud meetme „Kõrge

tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ tegevusest „Tööelu kvaliteedi parandamine“.

4. Toetatavad tegevused

4.1. Toetust antakse järgmistele tegevustele, mis panustavad punktis 3.1 nimetatud eesmärki,

punktis 3.2–3.4 nimetatud tulemustesse ning punktis 6 nimetatud näitajatesse:

4.1.1. tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused töökeskkonna edendamiseks:

4.1.1.1. teavitus- ja kaasamistegevus;

4.1.1.2. nõustamis- ja konsulteerimistegevus;

4.1.1.3. koolitustegevus;

4.1.2. Tööinspektsiooni võimekuse suurendamine teenistujate arendamise ja institutsionaalse

suutlikkuse parandamise kaudu;

4.1.3. infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine.

4.2. Punktis 4.1 nimetatud tegevuste planeerimisel ning elluviimisel järgitakse soolise

võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse põhimõtteid. Arvestatakse eri soost ja

rahvusest sihtrühma liikmete ning erivajadustega inimeste vajadustega, tagades neile võrdsed

võimalused tegevustes osaleda. Teavitus- ja koolitustegevuste planeerimisel võetakse arvesse

tööturu soolist segregeeritust ja käsitletakse olulisemaid ohutegureid (sealhulgas ahistamine ja

vägivald) töökeskkondades ja töösuhetes töökohtadel, kus töötavad peamiselt mehed, ning

töökohtadel, kus töötavad peamiselt naised. Kõik teavitus- ning kaasamistegevused, nõustamis-,

konsulteerimis- ja koolitustegevused, teenistujate arendamistegevused ning avalikkusele suunatud

infotehnoloogilised lahendused peavad olema nelja puudeliigi (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja

intellektipuue) suhtes ligipääsetavad füüsiliselt ja digitaalselt. Töötajad ja tööandjad on teadlikud

ligipääsetavuse olemusest ja selle olulisusest. Tööandjad on teadlikud, kuidas ligipääsetavust

töökohas ohutult tagada. Lisaks eeltoodule arvestatakse tasakaalustatud regionaalarengu

kontekstis ka piirkonnaspetsiifilisi vajadusi.

4.3. Toetatavad tegevused vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852

nõuetele, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse

määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), mistõttu ei kahjusta oluliselt

keskkonnaeesmärke nimetatud määruse artikli 17 tähenduses. Samuti ei põhjusta kavandatud

tegevused täiendavaid negatiivseid keskkonnamõjusid.

4.4. Tegevuste elluviimiseks vajalike teenuste ja toodete hankimisel järgitakse keskkonnahoidlike

riigihangete kriteeriume, tagades sellega jätkusuutlikkus ja vastavus keskkonnanõuetele.

Infomaterjalide koostamisel ning väljaandmisel, koolituste, teavitus- ja muude sarnaste ürituste

korraldamisel eelistatakse keskkonnasäästlikke lahendusi, et vähendada ressursikasutust ja

ökoloogilist jalajälge.

5. Sihtrühm

5.1. Punktis 4.1.1.1 nimetatud tegevuse sihtrühm on tööandjad, töötajad, Tööinspektsiooni

teenistujad ja laiem avalikkus.

4

5.2. Punktis 4.1.1.2 nimetatud tegevuse sihtrühm on tööandjad, töötajad, tööealised vähenenud

töövõimega isikud ja ajutise töövõimetusega isikud.

5.3. Punktis 4.1.1.3 nimetatud tegevuse sihtrühm on ettevõtete ja organisatsioonide

töökeskkonnaspetsialistid.

5.4. Punktis 4.1.2 nimetatud tegevuse sihtrühm on Tööinspektsiooni teenistujad.

5.5. Punktis 4.1.3 nimetatud tegevuse sihtrühm on tööandjad, töötajad ja Tööinspektsioon ja

avalikkus.

6. Näitajad

Näitaja nimetus

ja mõõtühik

Algtase Vahe-

sihttase

(2024)

Sihttase

(2029)

Selgitav teave

Rakendus-

kava

väljundi-

näitaja

Töötingimuste,

töötervishoiu ja

ohutuse alaste

arendatud

lahenduste arv

0 5 12 Tegevuse 4.1.3

näitaja.

TAT-

spetsiifilised

näitajad

Tegevus 4.1.1 Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused töökeskkonna

edendamiseks

4.1.1 Tööandjaid

ja töötajaid

toetavate

tegevuste arv

0 19 130 Näitaja sisuks on

ellu viidu

teavitusüritused,

välja antud

teavitusmaterjalid

jms. Allikaks on

elluviija aruanded.

TAT-

spetsiifilised

näitajad

Tegevus 4.1.2 Tööinspektsiooni võimekuse suurendamine teenistujate

arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parandamise kaudu

4.1.2 Teenistujate

kompetentsi

suurendavate

tegevuste arv

0 25 170 Näitaja sisuks on

läbi viidavad

koolitused jms.

Allikaks on

elluviija aruanded.

TAT-

spetsiifilised

näitajad

4.1.3 Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine

4.1.3 Tehtavate

arenduste arv

0 5 12 Panustab otseselt

rakenduskava

väljundinäitajasse.

Allikaks on

elluviija aruanded.

5

7. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Tegevuste abikõlblikkuse periood on 1. jaanuar 2022. a kuni 31. detsember 2029. a.

8. Eelarve

Toetatavate tegevuste eelarve on 23 589 586 eurot, millest ESF+ toetus on 70 protsenti ehk

16 512 710,20 eurot ning riiklik kaasfinantseering 30 protsenti ehk 7 076 875,80 eurot. Eelarve

aastate ja kulukohtade kaupa kehtestatakse käskkirja lisas (lisatud).

9. Kulude abikõlblikkus

9.1. Abikõlblikud on toetatavate tegevuste elluviimisega kaasnevad personali-, transpordi- ja

lähetuskulud ning tegevustest teavitamise kulud.

9.2. Abikõlblikud otsesed kulud on:

9.2.1. väliskoolituse ja -lähetuse kulud Euroopa Liidu liikmesriikides, Norras, Liechtensteinis,

Šveitsis ja Islandil. Väljaspool Euroopa Liitu tekkinud kulud võivad moodustada kuni kolm

protsenti punktis 8 esitatud eelarvest;

9.2.2. tegevuste elluviimise toetamiseks mõeldud meeskonnakoolituste, inspiratsioonipäevade,

konverentside ja sarnaste ürituste kulud (sh ruumide rendikulud ning erisoodustusmaks);

9.2.3. tegevuste, kaasa arvatud infotehnoloogiliste lahenduste levitamiseks ja tutvustamiseks

korraldatavate meedia- ja kommunikatsioonialaste tegevuste ja ürituste kulud;

9.2.4. tegevuste elluviimisega kaasnevad personali- ja transpordikulud;

9.2.5. infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamise käigus tekkiv otseselt arendusega seotud

hoolduskulu;

9.2.6. ligipääsetavuse tagamise kulud kõikides tegevustes, kus võivad osaleda erivajadusega

inimesed, ligipääsetavusealased avalikkusele suunatud info- ja kommunikatsioonitegevused.

9.3. Kaudsed kulud moodustavad 15 protsenti otsestest personalikuludest.

10. Toetuse maksmise tingimused ja kord

Toetust makstakse ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel. Makse aluseks olevaid dokumente

esitatakse vähemalt üks kord kvartalis, kuid kõige sagedamini üks kord kuus. Kaudsete kulude

puhul makstakse toetust ühendmääruse § 28 lõike 4 alusel.

11. Elluviija kohustused

11.1. Elluviija kohustab:

11.1.1. esitama rakendusasutuse nõudmisel käskkirja punktis 8 esitatud eelarvejaotuse aastate ja

eelarveartiklite kaupa;

11.1.2. esitama rakendusasutusele kvartali lõpu seisuga eelarve täitmise aruande hiljemalt

kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks;

11.1.3. esitama rakendusüksusele toetuse maksete prognoosi 15 tööpäeva jooksul arvates käskkirja

jõustumisest;

11.1.4. esitama rakendusüksusele 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul arvates eelarve

kinnitamisest toetuse maksete prognoosi järgmise eelarveaasta kohta;

11.1.5. esitama rakendusüksusele järelejäänud eelarveaasta kohta uue toetuse maksete prognoosi

esimesel võimalusel, kui esitatavates maksetaotlustes toodud toetuse maksete summad erinevad

punktis 11.1.4 nimetatud prognoosis toodust vähemalt 25 protsenti;

6

11.1.6. tagama füüsilise ja digitaalse ligipääsetavuse kõikides tegevustes, millega võivad

puutumust omada erivajadustega inimesed.

11.2. Elluviija ei täida ühendmääruse § 10 punktis 5 sätestatud kohustust.

12. Aruandlus

12.1. Elluviija esitab rakendusüksusele tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise

vahearuande koos lisadega iga aasta 20. jaanuariks ja 31. juuliks vastavalt 31. detsembri ja

30. juuni seisuga. Kui tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem

kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.

12.2. Elluviija esitab rakendusüksusele tegevuste elluviimise, eesmärgi, tulemuste ja näitajate

saavutamise kohta lõpparuande hiljemalt 17. jaanuariks 2030. a.

12.3. Kui vahearuande ja lõpparuande (edaspidi koos aruanne) esitamise vahe on vähem kui kuus

kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. Aruanded esitatakse e-toetuse keskkonnas etteseadistatud

vormil.

12.4. Rakendusüksus kontrollib kümne tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas aruanne on

nõuetekohaselt täidetud.

12.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus vahearuande.

12.6. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab rakendusüksus elluviijale vähemalt kümme

tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Nimetatud tähtaja jooksul uuesti esitatud nõuetekohase

vahearuande kinnitab rakendusüksus viie tööpäeva jooksul.

12.7. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab rakendusüksus elluviijale vähemalt kümme

tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.

12.8. Kui lõpparuandes puudusi ei esine või puudused on kõrvaldatud, teavitab rakendusüksus viie

tööpäeva jooksul rakendusasutust nõuetekohase lõpparuande esitamisest. Kui rakendusasutus

rakendusüksust viie tööpäeva jooksul lõpparuande puudustest ei teavita, kinnitab rakendusüksus

lõpparuande.

12.9. Lõpparuandes esitatakse lisaks vahearuandes nõutavale infole teave tegevuste panustamisest

„Eesti 2035“ näitajatesse, millega hinnatakse horisontaalsete põhimõtete edenemist.

13. Käskkirja muutmine

13.1. Kui ilmneb vajadus toetatavaid tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse

perioodi muuta, esitab elluviija rakendusasutusele põhjendatud taotluse.

13.2. Rakendusasutus edastab taotluse arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele.

Rakendusüksusel on õigus teha ettepanekuid rakendusasutuse näidatud tähtpäevaks.

13.3. Käskkirja muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud

juhul, kui taotluse esitamiseks on rakendusasutuse ja rakendusüksuse nõusolek.

7

13.4. Eelnevalt rakendusasutusega kirjalikult kooskõlastades ei muudeta käskkirja, kui

muudetakse eelarvet nii, et kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul

kumulatiivselt rohkem kui 15 protsenti ja punktis 8. nimetatud toetuse eelarve ei muutu.

14. Finantskorrektsioonid

Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37.

15. Vaide esitamine

Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse vaie enne halduskohtule kaebuse esitamist

ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt. Vaide lahendab rakendusüksus.

16. Rakendussäte

Tervise- ja tööministri 6. juuli 2022. a käskkiri nr 97 „Töötervishoidu ja -ohutust väärtustava töökeskkonna arendamine“ tunnistatakse kehtetuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisa: Toetatavate tegevuste eelarve kulukohtade kaupa

23.05.2025

Majandus- ja tööstusministri käskkirja „Töötervishoidu ja -ohutust väärtustava

töökeskkonna arendamine“ eelnõu seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

Käskkirjaga reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” (edaspidi

rakenduskava) poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi (d) „Edendada töötajate,

ettevõtete ja ettevõtjate kohanemist muutustega ning aktiivse ja tervena vananemist ning

tervislikku ja hästi kohandatud töökeskkonda, kus ohjatakse terviseriske“ meetme 21.4.3.1 „Kõrge

tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ ja sellega seotud sekkumise 21.4.3.11 „Töötervishoiu

ja -ohutuse teenuste kujundamine“ toetuse andmise tingimusi ja korda.

Käskkirjaga toetatakse tegevusi, mille sihiks on töötervishoiu ja tööohutuse ning töösuhete

edendamine. Töövõimekao vähendamiseks tuleb välja arendada uuenduslikud ja tõhusad

töötervishoiu ja - ohutuse teenused, sealhulgas sihipärased teavitus- ja nõustamisteenused ning

töötervishoidu ja -ohutust edendavad infotehnoloogilised lahendused.

Toetatavad tegevused on suunatud järgmiste eesmärkide täitmisele: tööohutuse parandamine Eesti

ettevõtetes; vaimse tervise toetamine töökeskkonnas; tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamine;

teadlikkuse tõstmine töösuhetest ja tööohutusest; töövaidluste kiire ja kvaliteetse lahendamise

tagamine; riikliku nõustamisteenuse ja järelevalve arendamine; püsiva töövõimekao ennetamine

ning infotehnoloogiliste lahenduste nagu andmekogude, elektrooniliste töövahendite või

andmelahendussüsteemide välja töötamine ja arendamine.

Tegevusi viiakse ellu ja kulusid tehakse ajavahemikul 01.01.2022–31.12.2029.

Meetme eelarve on 30 675 357 eurot (Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 21 472 750 eurot ja riiklik

kaasfinantseering 9 202 607 eurot). Käskkirjas sisalduvate toetuse andmise tingimuste (edaspidi

TAT) eelarve on 23 589 586 eurot, sh Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 16 512 710,20 eurot, millele

lisandub riiklik kaasfinantseering 7 076 875,80 eurot.

ESF+ vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 Eestis on aluseks rakenduskava, mis on

koostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 10 nimetatud

partnerluslepet arvestades ja mille on kinnitanud nii Vabariigi Valitsus kui Euroopa Komisjon.

Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punkti

1 alusel. TAT kinnitatakse majandus- ja tööstusministri käskkirjaga ÜSS2021_2027 § 10 lõigete

2 ja 4 alusel.

Vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 2 tuleb rakendusasutusel rakenduskavas ja meetmete

nimekirjas märgitud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks koostada meetme rakendamiseks

toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) ja lõikele 4 määrata toetatavate tegevuste elluviija.

2

TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, toetatavate tegevuste sihtrühma,

tulemusi, seost Eesti pikaajalises arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi Eesti 2035) sihtide ja

arengukava eesmärkidega ning rakendamise tingimusi. Eesti riigi pikaajalises arengustrateegias

„Eesti 2035“ 1 on seatud sihiks, et Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed. Selle

saavutamiseks tuleb viia inimeste teadmised, oskused ja hoiakud kooskõlla tööturu vajaduste ja

majanduse struktuurimuutustega ning luua võrdseid võimalusi hariduses ja tööturul osalemiseks.

Inimeste tervise parandamiseks ja nende tervena elatud eluea pikendamiseks on vaja edaspidigi

kujundada inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja elukeskkonda hoidvamaks. TAT tegevused

panustavad „Eesti 2035“ näitajasse „Tervena elada jäänud aastad“. Püsiva töövõimekao

väljakujunemise1 ennetamiseks ja töövõimekao vähendamiseks tuleb välja arendada uuenduslikud

ja tõhusad töötervishoiu ja -ohutuse teenused, sealhulgas sihipärased teavitus- ja

nõustamisteenused, ning töötervishoidu ja -ohutust edendavaid infotehnoloogilised lahendused.

Samuti rõhutab Eesti 2035 vajadust valmistuda tulevikutööks, mille saavutamiseks tuleb muu

hulgas vajaduspõhiselt ajakohastada tööõiguse ja töökeskkonna reegleid, lähtudes töövormide

muutumisest2.

TAT on kujundatud vastavalt heaolu arengukavale 2020–2030, rahvastiku tervise arengukavale

2020–2030, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammile 2021–2023 ning konkurentsivõime kavale

„Eesti 2035“. TAT ettevalmistamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni poolt Eestile antud

soovitust pakkuda praktilist tuge väikestele ja mikroettevõtetele, mis aitab neil paremini täita

töötervishoiu ja tööohutuse eeskirju3.

TAT-st rahastatavad tegevused on kooskõlas EL-i põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja

puuetega inimeste konventsiooni väärtustega. Samuti peavad toetatavad tegevused silmas Euroopa

sotsiaalõiguste samba põhimõtet 5 (kindel ja paindlik tööhõive), põhimõtet 8 (sotsiaaldialoog ja

töötajate kaasamine) ning põhimõtet 10 (tervislik, ohutu ja hästi kohandatud töökeskkond ning

isikuandmete kaitse)4.

Toetatavad tegevused on vastavuses liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste5 punktiga 7, mis

sätestab järgmist: riigid peavad muu hulgas edendama paindlikke töötingimusi, nt kaugtööd;

selgitama inimestele nende õigusi ja kohustusi ebatüüpiliste töölepingute ja uute töövormide osas

(nt platvormitöö) ning toetama töötingimuste järelevalvet (nt koostama juhendeid või korraldama

koolitusi uute töövormide teemal).

Toetatavad tegevused on kooskõlas ka Euroopa Liidu 2021–2027 töötervishoiu ja tööohutuse

strateegilise raamistikuga, mis keskendub rohepöördele, digiarengule ja demograafilistele

muutustele ning nende mõjuga toimetulekule töömaailmas. Samuti pannakse rõhku tööõnnetuste

ja kutsehaiguste ennetamise tõhustamisele ning valmisoleku suurendamisele võimalike tulevaste

tervisekriiside jaoks6.

Eestis registreeriti 2023. aastal 3296 tööõnnetust, mis tähendab keskmiselt 8 õnnetust päevas.

Kuigi see number on 11% väiksem kui eelmisel aastal, on tööõnnetuste arv endiselt kõrge.

1 https://valitsus.ee/media/6153/download, lk 6 (D. Nüüdisajastame töötervishoiu tervist

toetavaks ja vähendame inimeste töövõimekadu). 2 https://valitsus.ee/media/6153/download, lk 4 (C. Valmistume tulevikutööks). 3 https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030, lk 12-15. 4 https://commission.europa.eu/system/files/2017-12/social-summit-european-pillar-social-rights-booklet_et.pdf. 5 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32022D2296&qid=1693165413575. 6 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52021DC0323&qid=1693659138362.

3

Surmaga lõppenud tööõnnetusi oli 2023. aastal kümme, kusjuures hukkunutest üheksa olid mehed

ja üks naine. Nende õnnetuste tagajärjel kaotati kokku umbes 1 miljon töötundi ning Tervisekassa

kulud ulatusid ligi 5,5 miljoni euroni.

Aastatel 2020-2024 diagnoositi Eestis kokku 95 uut kutsehaigestumist ja 245 tööst põhjustatud

haigestumise juhtumit. Kutsehaigestunutest 29 olid mehed ja 66 naised ning tööst põhjustatud

haigestunutest oli mehi 78 ja naisi 167. Lisaks on 2023. aastal kutsehaiguste loetellu lisatud ka

psühhosotsiaalsetest ohuteguritest põhjustatud haigused, nagu posttraumaatiline stressihäire.

Tööõnnetused ja kutsehaigused ei mõjuta ainult töötajaid ja nende peresid, vaid neil on ka oluline

majanduslik mõju ettevõtetele ja riigile. Töölt puudumiste tõttu väheneb tootlikkus, suureneb

töötajate voolavus ning ettevõtted võivad kannatada mainekahju. Samuti suurenevad

tervishoiukulud, mida riik peab tööõnnetuste ja kutsehaiguste tõttu katma. Uuringud näitavad, et

iga tööohutusse investeeritud euro võib tuua ettevõttele vähemalt kahekordse säästu, aidates

vähendada kulusid ja tõsta töö efektiivsust. Tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamiseks on

oluline, et tööandjad pööraksid tähelepanu nii füüsilistele kui ka psühhosotsiaalsetele ohuteguritele

töökeskkonnas ning rakendaksid meetmeid riskide vähendamiseks7.

Ennetustegevuses muutuvad üha olulisemaks psühhosotsiaalsed ohutegurid, sealhulgas tööstress,

töökiusamine ja läbipõlemine. Samal ajal on jätkuvalt märkimisväärse tervisemõjuga keemilised,

bioloogilised, füüsikalised ja füsioloogilised riskitegurid, mis võivad põhjustada nii lühi- kui ka

pikaajalisi tervisekahjustusi. Töösuhete kujundamisel suureneb sotsiaaldialoogi ja

kollektiivläbirääkimiste tähtsus, mis aitab töötajatel ja tööandjatel leida tasakaalustatud lahendusi

töötingimuste ja tööohutuse parandamiseks. Lisaks levivad kiiresti uued töövormid, nagu kaugtöö,

platvormitöö ja paindlik tööaeg, mis esitavad uusi väljakutseid nii järelevalvele kui ka riskide

ennetamisele ja maandamisele ettevõtete tasandil. Tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamiseks on

oluline, et tööandjad pööraksid senisest enam tähelepanu nii füüsilistele kui ka vaimse tervise

riskidele. Jätkusuutlikkuse tagamiseks on hädavajalik erinevate valdkondade vaheline koostöö,

sihitud ennetusmeetmed ning tõhus teavitustegevus, et suurendada nii tööandjate kui ka töötajate

teadlikkust ja vastutustunnet tööohutuse ja töötervishoiu vallas.

Käskkirja eelnõu ja seletuskirja on välja töötanud Tööinspektsiooni ennetuse ja teabe osakonna

projektijuht Kadri Kivimets-Lohu ([email protected]), Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) strateegiaosakonna struktuurivahendite nõunik

Pille Penk ([email protected]) ja peaspetsialist Tiina Vinkel ([email protected]). Eelnõu

õigusliku ekspertiisi tegi MKMi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus

([email protected]).

II Eelnõu struktuur ja sisu

Eelnõu sisaldab 16 punkti:

1. punkt „Üldsätted“;

2. punkt „Rakendusasutus, rakendusüksus, elluviija ja partner“;

3. punkt „Toetuse andmise eesmärk ja tulemused“;

4. punkt „Toetatavad tegevused“;

5. punkt „Sihtrühm“;

6. punkt „Näitajad“;

7. punkt „Tegevuste abikõlblikkuse periood“;

8. punkt „Eelarve“;

7 https://www.ti.ee/asutus-uudised-ja-kontaktid/statistika.

4

9. punkt „Kulude abikõlblikkus“;

10. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“;

11. punkt „Elluviija kohustused“;

12. punkt „Aruandlus“;

13. punkt „Käskkirja muutmine“;

14. punkt „Finantskorrektsioonid“;

15. punkt „Vaide esitamine“;

16. punkt „Rakendussäte“.

Punkt 1. Reguleerimisala

Punktis 1 määratletakse käskkirja reguleerimisala, sekkumise seosed TERE-programmiga ning

sätestatakse, et antav toetus ei ole riigiabi. Samuti sätestatakse, et lisaks käskkirjas märgitule

kohaldub Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrus nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise

üldised tingimused“, mistõttu ei taasesitata käskkirjas nimetatud määruses sätestatut, vaid

määrusele viidatakse punktis 1.3. Punktis 1.4. sätestatakse teabe ning haldusaktide esitamise ja

kättetoimetamise regulatsioon. Riigiabi reguleerivad Euroopa Liidu õigusaktid ning riigisiseselt

on see sätestatud konkurentsiseaduse 6. peatükis. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107

lõike 1 kohaselt loetakse riigiabiks igasugust liikmesriigi või riigi ressurssidest ettevõtjale antavat

toetust, mis võib kahjustada konkurentsi, andes teatud ettevõtjatele või toodetele eelise ning

seeläbi mõjutades liikmesriikide vahelist kaubandust. Riigiabi määratlemisel on esmalt oluline

kindlaks teha, kas abi saaja kvalifitseerub ettevõtjaks. Euroopa Kohtu praktika kohaselt loetakse

ettevõtjaks iga üksust, mis tegeleb majandustegevusega, olenemata selle juriidilisest staatusest või

rahastamisviisist. Peamine kriteerium on, kas üksus pakub teenuseid või kaupu turumajanduse

tingimustes, sõltumata sellest, kas ta on loodud kasumi teenimise eesmärgil või mitte.

Seetõttu on oluline hinnata, kas TAT-i tegevused kuuluvad majandusliku või mittemajandusliku

tegevuse alla. TAT-i raames rahastatavad tegevused ei kvalifitseeru majandustegevuseks, kuna

nende elluviijateks on Tööinspektsioon ja partnerina Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus

(edaspidi TEHIK), mis täidavad avalikke ülesandeid. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107

lõike 1 mõistes ei käsitleta avalike ülesannete täitmist majandustegevusena.

Kui elluviija ise teenuseid ei paku, kuid tellib vajalikke teenuseid eraettevõtetelt, võib kaudseks

abi saajaks olla teenusepakkuja. Siiski tuleb märkida, et sellistel juhtudel toimub teenusepakkujate

valik riigihankemenetluse kaudu, mis tagab turupõhise hinnakujunduse ning välistab ebaõiglase

eelise andmise või saamise. Seetõttu ei kvalifitseeru sellised tehingud riigiabiks ka

teenuseosutajate tasandil.

Kokkuvõttes ei ole TAT-i raames toetatavad tegevused majandustegevus ning seetõttu ei käsitleta

antavat toetust riigiabina.

Punkt 2. Rakendusasutus, rakendusüksus, elluviija ja partner

Punktis 2 sätestatakse meetme sekkumise eest vastutav rakendusasutus, rakendusüksus, elluviija

ning viimasega tegevusi ellu viiv partner. Toetatavate tegevuste ja elluviija valikul lähtuti

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise

üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 7 sätestatud rakenduskava tegevuste üldistest

valikukriteeriumidest ja -metoodikast.

5

ÜSS2021_2027 § 4 lõikes 3 nimetatud meetmete nimekirja kohaselt on ESF+ raames rahastatava

6. prioriteetse suuna meetme 21.4.3.1 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“

rakendusasutus MKM (eelkõige strateegiaosakond) ja rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus.

Tegevuse elluviijad on Tööinspektsioon ja partner Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus

(edaspidi.TEHIK).

Punkt 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemused

Punktis 3 nimetatakse tegevuste toetamise eesmärgid ning tulemused.

TAT-i raames viiakse ellu tegevusi, mis on suunatud järgmiste eesmärkide täitmisele: tööohutuse

parandamine Eesti ettevõtetes (sh pöörates tähelepanu füsioloogilistele, füüsikalistele,

keemilistele, bioloogilistele ja psühhosotsiaalsetele ohuteguritele ja nendest põhjustatud

tervisemõjude ennetamisele); vaimse tervise toetamine töökeskkonnas; töötervishoiuteenuse

kvaliteedi parandamine; tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamine; töötajate tervise edendamine

töökeskkonnas; teadlikkuse tõstmine töösuhetest ja tööohutusest; töötajate kaasatuse ja

sotsiaaldialoogi toetamine; töövaidluste kiire ja kvaliteetse lahendamise tagamine; riikliku

nõustamisteenuse ja järelevalve arendamine; poliitikakujundamise toetamine; püsiva töövõimekao

ennetamine ning lisaks töötatakse välja või arendatakse infotehnoloogilisi lahendusi

andmekogude, elektrooniliste töövahendite või andmelahendussüsteemidena.

Teavitus- ja kaasamistegevuste tulemusena on tööealised isikud ja tööandjad teadlikumad

töövõime hoidmise ja parandamise võimalustest ning rakendavad neid teadmisi järjepidevalt

töötingimuste edendamisel. Tehes koostööd sidusgruppidega, tööandjatega ja sotsiaalpartneritega

ning teavitades avalikkust erinevate kommunikatsioonikanalite kaudu võimalustest, õigustest,

kohustustest ja parimast praktikast, mis on aidanud vähenenud töövõimega inimesi tööturule tuua

ja neid seal hoida, on tööandjate ja töötajate teadlikkus suurenenud ning suhtumine vähenenud

töövõimega inimeste vajadustesse on muutunud toetavamaks.

Nõustamis- ja konsulteerimistegevuse tulemusel on tagatud professionaalne, kvaliteetne,

kliendisõbralik ning riiklikust järelevalvest sõltumatu nõustamis- ja konsulteerimisteenus

töötervishoiu, tööohutuse, töösuhete ja vaimse tervise teemadel. Nõustajatel ja konsultantidel on

olemas teenuse osutamiseks vajalik kvaliteetne tehniline varustus.

Töökeskkonnaspetsialistide koolitamise tulemusel paraneb tööelus osalejate teadlik käitumine,

suureneb ettevõtete võimekus hinnata töökeskkonna ohuteguritest tulenevaid riske ning ennetada

töötajate terviseriski. Samuti paraneb töökeskkonnaspetsialistide vajalikkuse teadvustamine

tööandjate hulgas.

Tööinspektsiooni võimekuse suurendamine teenistujate arendamise ja institutsionaalse

suutlikkuse parandamise kaudu on koolitatud ja omandanud vajaliku pädevuse Tööinspektsiooni

teenistujad, kes on teadlikud tööõnnetusi ja seeläbi inimeste töövõime vähenemist põhjustavatest

ohuteguritest ning erinevate tegevusvaldkondade töökeskkondadest ja töövormidest.

Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamise ja edasiarendamise tulemusel on Tööinspektsiooni

ülesannete ja eesmärkide saavutamine toetatud efektiivsemal moel – ressursisäästlikult,

vähendades ettevõtjate halduskoormust ning luues lihtsust ja selgust tööeluga seotud teenuste

kasutamisel. Tööelu teenused toetavad tööandjaid hea töökeskkonna loomisel ning hõlbustavad

Tööinspektsiooni ja tööandjate vahelist suhtlust.

6

Toetatavate tegevuste puhul arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus-

ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid

(ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid.

Toetatavad tegevused panustavad Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete

hoidmisesse ning sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ alasihi „Tervist

hoidev inimene“ näitaja „Tervena elada jäänud aastad“ saavutamisse.

Toetuse andmisel lähtutakse riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitatud tööturuprogrammi

meetme „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ tegevusest „Tööelu kvaliteedi

parandamine“. Tööelu kvaliteeti määravad suuresti töötaja töökeskkond ja -tingimused ning

tööturu osapoolte teadlikkus töösuhetest ja ohutu töökeskkonna kujundamise võimalustest.

Töötingimuste parendamiseks ja tööelu kvaliteedi tagamiseks on oluline arvestada töötajate

vajadustega, suurendada nii tööandjate kui ka töötajate teadlikkust nende õigustest ja kohustustest

ning edendada tervislikke ja turvalisi töötingimusi. See aitab kaasa paremale töökeskkonnale,

tõstab töörahulolu ning vähendab tööõnnetuste ja kutsehaiguste riski.

TAT eesmärgid saavutatakse nimetatud toetatavate tegevuste elluviimise tulemusel, mille mõju ja

ulatus on üleriigiline. Meetmest toetatakse tegevusi, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/8528, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) artikli 17 tähenduses.

Punkt 4. Toetatavad tegevused

Punktis 4 kirjeldatakse tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks, kus toetatavateks

tegevusteks on tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused töökeskkonna edendamiseks, sh

teavitus- ja kaasamistegevused, nõustamis- ja konsulteerimistegevus ning koolitustegevus;

Tööinspektsiooni võimekuse suurendamine teenistujate arendamise ja institutsionaalse

suutlikkuse parandamise kaudu ning infotehnoloogiliste arendustegevuste välja töötamine ja ellu

viimine.

4.1.1. Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused töökeskkonna edendamiseks

4.1.1.1. Teavitus- ja kaasamistegevused

Tööinspektsioon korraldab teavitus- ja kaasamistegevusi ning võimaluse korral üritusi eri

piirkondades. Teavitus- ja kaasamisüritusteks on üritused, sh veebi vahendusel, kus tööandjad ja

töötajad saavad informatsiooni töökeskkonna või töösuhete teemadel, lisaks tutvustatakse

töökeskkonnastatistikat, Tööinspektsiooni ennetustegevusi ja iseteeninduskeskkonda,

tööõnnetuste põhjuseid ja nende vältimise võimalusi. Tegevusi planeeritakse, töötatakse välja ja

viiakse ellu koostöös huvigruppidega, et nii levitatav sõnum kui elluviidavad tegevused oleksid

suunatud sihtrühmale ning ligipääsetavad erivajadustega inimestele. Kõikidele tööandjatele ja

töötajatele kasulikku ning ajakohast teavet levitatakse tööelu portaali, Tööinspektsiooni

8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17

tähenduses: https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2020/852/oj?eliuri=eli%3Areg%3A2020%3A852%3Aoj&locale=et

7

sotsiaalmeediakanalite, elektroonse infokirja ning teiste meedia- ja kommunikatsioonikanalite

kaudu, et info jõuaks sihtrühmadeni kergesti kättesaadaval viisil. Teabematerjale antakse välja nii

trükisena kui ka elektrooniliselt. Igal aastal tunnustatakse ettevõtteid hea töökeskkonna

arendamise eest, selleks antakse välja hea töökeskkonna auhind. Tunnustusega soovitakse tõsta

esile ettevõtteid, kus väärtustatakse töötajate tervist säästvat töökeskkonda ja ohutut töötamist.

4.1.1.2. Nõustamis- ja konsulteerimistegevus

Tööinspektsioon osutab nõustamis-ja konsulteerimisteenust sihtrühmale üle Eesti, sealhulgas

infotelefoni ja e-kirjadele vastamise teel tööohutuse, töötervishoiu ja töösuhete küsimustes.

Vajaduse korral koostatakse teavitusmaterjale ning osaletakse erinevatel teavitusüritustel.

4.1.1.3. Koolitustegevus

Tööinspektsioon koolitab töökeskkonnateemadega kokkupuutuvaid spetsialiste ehk ettevõttes

määratud töökeskkonnaspetsialiste.

4.1.2. Tööinspektsiooni võimekuse suurendamine teenistujate arendamise ja

institutsionaalse suutlikkuse parandamise kaudu

Teadmiste täiendamiseks ja kompetentsuse arendamiseks koolitatakse Tööinspektsiooni töötajaid

individuaalselt ja meeskondlikult, et nad oskaksid kontrollida, nõustada ja teavitada nii tööandjaid

kui töötajaid, kuidas töövõimet säilitada ja hoida ning ära hoida tööõnnetusi, tööst põhjustatud

haigestumisi ja kutsehaigestumisi. Teenistujate pädevuse suurendamiseks tutvutakse teiste riikide

praktikaga ning vahetatakse kogemusi (nt juhend- ja teabematerjalide väljatöötamisel või arengu-

ja tegevuskavade koostamisel). Et olla kursis arengusuundadega tööohutuse ja töötervishoiu

valdkonnas, on teenistujatel võimalik osaleda tööohutuse ja töötervishoiu konverentsidel ja

seminaridel.

4.1.3. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine

Töötatakse välja või arendatakse infotehnoloogilisi lahendusi andmekogude, elektrooniliste

töövahendite või andmelahendussüsteemidena. Samuti kaardistatakse, töötatakse välja,

arendatakse ning levitatakse ja tutvustatakse kasutajatele ja laiemale avalikkusele nii uusi kui juba

olemasolevaid infotehnoloogilisi tööelu käsitlevaid lahendusi. Tööelu infosüsteemi (edaspidi

TEIS) tuuakse Tööinspektsiooni ning TEHIK koostöös kokku Tööinspektsioonile, tööandjale ja

töötajale suunatud Tööinspektsiooni e-teenused ning suletakse vananenud infosüsteemid,

sealhulgas jätkatakse olemasolevate e-teenuste edasiarendamise ja täiendamisega ning

uuendatakse ja kaasajastatakse nii TEISi kui ka tööelu portaali teenuseid, protsesse ja disaini.

TEISi eesmärgipäraseks ja terviklikuks toimimiseks jätkatakse läbivalt andmelao teenuse

arendusega ning tehniliste töödega. Valminud lahenduste levitamiseks ja tutvustamiseks

korraldatakse meedia- ja kommunikatsioonialaseid tegevusi ning üritusi, samuti tegevuste

elluviimise toetamiseks meeskonnakoolitusi, inspiratsioonipäevasid jms.

TEHIK tagab vajalikud infotehnoloogilised andmelahendussüsteemide arendused, majutuse ja

halduse ning vastutab, et loodavad tehnoloogilised lahendused on rakendatavad, kaasaegsed,

jätkusuutlikud ja Eesti e-teenuste taristuga kokkusobivad.

Punkt 5. Sihtrühm

8

Punktis 5 nimetatakse tegevuste sihtrühmad.

Teavitus- ja kaasamistegevuste sihtrühmaks on tööandjad, töötajad, Tööinspektsiooni teenistujad

ja laiem avalikkus.

Nõustamistegevuse sihtrühmaks on tööandjad, töötajad, tööealised vähenenud töövõimega isikud

ning ajutise töövõimetusega isikud.

Koolitustegevuse sihtrühmaks on ettevõtetes ja organisatsioonides töökeskkonnateemadega

kokkupuutuvad spetsialistid ehk töökeskkonnaspetsialistid.

Tööinspektsiooni võimekuse suurendamine teenistujate arendamise ja institutsionaalse

suutlikkuse parandamise tegevuse sihtrühmaks on kõik Tööinspektsiooni teenistujad (ametnikud

ja töötajad).

Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamise tegevuse sihtrühmaks on eelkõige

tööandjad, töötajad ja Tööinspektsioon aga ka laiem avalikkus.

Punkt 6. Näitajad

Punktis 6 on nimetatud TAT näitajad, mis aitavad mõõta eesmärkide saavutamist nii

kvantitatiivselt kui ajaliselt. Esitatud on meetmete nimekirja väljundnäitaja ning TAT spetsiifilised

näitajad, mille saavutamist TAT toetab. Samuti on kirjeldatud näitajate sisu.

Meetmete nimekirja väljundnäitajaks on “Töötingimuste, töötervishoiu ja ohutuse alaste arendatud

lahenduste arv“ ja 2029. aasta sihttasemeks on 12 ellu viidud tegevust. Näitajaga mõõdetakse

arendatud interaktiivseid lahendusi. Iga eraldiseisev arendus loetakse üheks arenduseks. Arendus

loendatakse siis, kui see on kasutamiseks valmis. Näitaja saavutamist raporteeritakse jooksvalt

elluviija aruannetes, kui loetav tegevus on lõpetatud ja väljund saavutatud.

TAT spetsiifilised näitajad: tegevus 4.1.1. Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused

töökeskkonna edendamiseks, kus näitaja sisuks on ellu viidud teavitusüritused, välja antud

teavitusmaterjalid jms; tegevus 4.1.2. Tööinspektsiooni võimekuse suurendamine teenistujate

arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parandamise kaudu, kus näitajaks on teenistujate

kompetentsi suurendavate tegevuste arv ning tegevus 4.1.3. Infotehnoloogiliste lahenduste

väljatöötamine ja arendamine, kus näitaja sisuks on tehtud arenduste arv, mis ühtlasi panustab

otseselt rakenduskava väljundinäitajasse.

Nii väljund- kui TAT spetsiifiliste näitajate täitmistesse panustavad punktis 4 kirjeldatud

tegevused.

Punkt 7. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Tegevuste abikõlblikkuse periood on 1. jaanuar 2022. a kuni 31. detsember 2029. a.

Punkt 8. Eelarve

Näitaja nimetus

ja mõõtühik

Algtase Vahe-

sihttase

(2024)

Sihttase

(2029)

Selgitav teave

9

TAT eelarve on 23 589 586 eurot, sh ESF+ toetus 70 protsenti ehk 16 512 710,20 eurot, millele

lisandub riiklik kaasfinantseering 30 protsenti ehk 7 076 875,80 eurot. Tegevuste ja aastate kaupa

on eelarve näidatud TAT lisa finantsplaanis TAT eelarve kulukohtade kaupa.

Punkt 9. Kulude abikõlblikkus

Abikõlblike kulude, sh abikõlbmatute kulude, kindlaksmääramisel tuleb lähtuda ühendmääruse §-

des 15-17 sätestatust.

TAT-s on lubatud tegevuste elluviimisega kaasnevad personali-, transpordi- ja lähetuskulud.

Abikõlblikud on tegevuste väljatöötamise, elluviimise ning tegevustest teavitamise kulud.

Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, muu hulgas:

1. väliskoolituse ja -lähetuse kulud Euroopa Liidu liikmesriikides, Norras, Liechtensteinis,

Šveitsis ja Islandil. Väljaspool Euroopa Liitu tekkinud kulud võivad moodustada kuni 3% TAT

eelarvest;

2. tegevuste elluviimise toetamiseks mõeldud meeskonnakoolituste, inspiratsioonipäevade,

Rakendus-

kava

väljundi-

näitaja

Töötingimuste,

töötervishoiu ja

ohutuse alaste

arendatud

lahenduste arv

0 5 12 Tegevuse 4.1.3.

näitaja.

TAT-

spetsiifilised

näitajad

Tegevus 4.1.1. Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused töökeskkonna

edendamiseks

4.1.1. Tööandjaid

ja töötajaid

toetatavate

tegevuste arv

0 19 130 Näitaja sisuks on

ellu viidu

teavitusüritused,

välja antud

teavitusmaterjalid

jms. Allikaks on

elluviija aruanded.

TAT-

spetsiifilised

näitajad

Tegevus 4.1.2. Tööinspektsiooni võimekuse suurendamine teenistujate

arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parandamise kaudu

4.1.2.

Teenistujate

kompetentsi

suurendavate

tegevuste arv

0 25 170 Näitaja sisuks on

läbi viidavad

koolitused jms.

Allikaks on

elluviija aruanded.

TAT-

spetsiifilised

näitajad

4.1.3. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine

4.1.3. Tehtavate

arenduste arv

0 5 12 Panustab otseselt

rakenduskava

väljundinäitajasse.

Allikaks on

elluviija aruanded.

10

konverentside ja sarnaste ürituste kulud (sh ruumide rendikulud ning erisoodustusmaks);

3. tegevuste, k.a infotehnoloogiliste lahenduste levitamiseks ja tutvustamiseks korraldatavate

meedia- ja kommunikatsioonialaste tegevuste ning ürituste kulud;

4. tegevuste elluviimisega kaasnevad personali- ja transpordikulud;

5. infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamise käigus tekkiv otseselt arendusega seotud

hoolduskulu.

Vastavalt ühendmääruse § 17 punktile 8 on kaudsed kulud abikõlblikud ainult lihtsustatud

hüvitamisviisidest ühtse määra alusel. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada

rakendusüksusele koos maksetaotlusega kaudsete kulude kuludokumente, kulude tasumist

tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka

kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid paikvaatluse ega projektiauditi käigus. Samuti ei pea

osalise tööajaga administreeriva personali üle pidama arvestust ega raamatupidamisarvestuses

eristama ühtse määra alusel hüvitatud kaudseid kulusid.

Kaudsed kulud moodustavad 15 protsenti tegevuste otsestest personalikuludest.

Punkt 10. Toetuse maksmise tingimused ja kord

Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel, v.a kaudsete kulude

hüvitamine. Makse aluseks olevaid dokumente võib esitada vähemalt üks kord kvartalis, kuid

kõige sagedamini üks kord kuus. Kuna riigiasutused saavad kulude tasumiseks enne toetuse

saamist käibevahendeid riigieelarve seaduse alusel, on nende taastamiseks vaja võimalikult kiiresti

esitada rakendusüksusele makseid, et abikõlblikud kulud saaks omakorda lisada Euroopa

Komisjonile esitatavasse maksetaotlusse. Kui kalendrikuus makseid ei tehta, siis null-reaga makset

esitada ei tule.

Punkt 11. Elluviija kohustused

Rakendusasutuse nõudmisel on elluviija kohustatud esitama TAT eelarve jagunemise aastate ja

eelarveartiklite kaupa. Vastav nõue on vajalik sisendina riigieelarve ja tööplaani planeerimise

protsessis. Elluviija on kohustatud rakendusasutusele esitama iga kuu eelarve täitmise aruande.

Rakendusasutus on aruandekohustuslik tema vastutusalas olevate meetmete elluviimises ning

selleks eraldatud toetuse kasutamises, mistõttu on vajalik tihedamini kui kaks korda aastas

(aruannete esitamise tähtajad) seirata vahendite kasutamist ning vajaduse korral sekkuda (ala- või

ülekasutamine) TAT-i elluviimisse.

Peale TAT kinnitamist tuleb rakendusüksusele esitada väljamaksete prognoos 15 tööpäeva

jooksul. Igal aastal tuleb väljamaksete prognoos järgmise eelarveaasta kohta esitada eelneva aasta

10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale eelarve kinnitamist. Kui väljamaksetaotlused

erinevad esitatud prognoosist 25 protsenti, tuleb elluviijal esitada järelejäänud eelarveaasta kohta

uus väljamaksete prognoos.

Oluline on rõhutada, et lisaks TAT-s sätestatule kohalduvad tegevuste elluviijale kõik

ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale sätestatud kohustused, välja arvatud § 10 punktis 5

sätestatud kohustused, mis reguleerivad ESF+’ist rahastatud projektis nõutud osalejate andmete

kogumist vastavalt ÜSS2021_2027 § 19 lõikele 3. Muu hulgas tuleb erilist tähelepanu pöörata

riigihangete seaduse järgimisele.

Punkt 12. Aruandlus

11

Punktis 12 sätestatakse vahearuannete ja lõpparuande esitamise kohustus ja tähtajad ning

aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded

aitavad jälgida TAT tegevuste edenemist ja tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral

juhtida tähelepanu vajakajäämistele ja teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi.

Järelaruande esitamise kohustust elluviijal ei ole.

Punkt 13. Käskkirja muutmine

Punktis 13 sätestatakse TAT muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja

aitama kaasa TAT edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TAT

muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ja sellega kaasnevat

halduskoormust. TAT-i muutmine peab põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel,

välistades sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad vajalikud muudatused olema

põhjendatud ning läbi kaalutud.

Punkt 14. Finantskorrektsioonid

Rakendusüksus teeb finantskorrektsiooni otsuseid vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37.

Punkt 15. Vaide esitamine

Nimetatakse vaide lahendaja ja õiguslik alus.

Punkt 16. Rakendussäte

Tunnistatakse kehtetuks tervise- ja tööministri 6. juuli 2022. a käskkiri nr 97 „Töötervishoidu ja -

ohutust väärtustava töökeskkonna arendamine“. Nimetatud käskkirjas on tehtud mitmeid

muudatusi, mistõttu kehtestatakse toetuse andmise tingimused terviktekstina.

Eelnõuga muudetakse nimetatud käskkirja punkte 3.1–3.4, 5–9 ja 11 ning käskkirja täiendatakse

punktidega 3.7.4 ja 4.2 (mistõttu muutub punkti 4 alapunktide numeratsioon). Muudatused

seonduvad võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkusega, ligipääsetavusega, suurendatakse

toetatavate tegevuste eelarvet ning pikendatakse tegevuste abikõlblikkuse perioodi.

III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele

Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.

Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku

Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-,

Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

suhtes kohaldatavad finantsreeglid;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa

Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013.

IV Käskkirja mõjud

12

Eelnõuga luuakse ja viiakse ellu tegevusi, mis panustavad töötervishoiu, tööohutuse ja töösuhete

edendamisele.

Sotsiaalne mõju, sh sooline võrdõiguslikkus, võrdne kohtlemine ja ligipääsetavus

Teavitustegevuste läbiviimise kaudu tõuseb nii töötegijate kui tööandjate teadlikkus oma õigustest

ja kohustusest, samuti ülejäänud töötervishoiu ja tööohutuse ning töösuhete küsimustega

ametialaselt kokkupuutuva sihtrühma teadlikkus. Samuti aitab teavitustegevuste elluviimine

mõjutada hoiakuid. Tegevused aitavad ennetada töövõime vähenemist ja tervisekao tekkimist

ohutu töökeskkonna ja töötingimuste arendamise kaudu. TAT tegevused aitavad ennetada

tervislikel põhjustel tööhõivest väljalangemist. Tervist hoidva töökeskkonna loomisele suunatud

tegevused aitavad parandada tööohutuskultuuri ning seeläbi vähendada tööõnnetusi ja tööga

seotud haigestumisi. See omakorda aitab vähendada kaasnevaid kulusid nii tööandjale (sh

haigestunud töötaja asemel kulutused uute töötajate otsimisele ja koolitamisele), riigile kui ka

ühiskonnale tervikuna.

Teavitus- ja koolitustegevuste planeerimisel võetakse arvesse tööturu soolist segregeeritust ja

käsitletakse olulisemaid ohutegureid (sh ahistamine ja vägivald) töökeskkondades ja töösuhetes

nii nendel töökohtadel, kus töötavad peamiselt mehed, kui nendel, kus töötavad peamiselt naised.

Teavitus - ja koolitustegevuste elluviimisel järgitakse soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise

ja ligipääsetavuse põhimõtteid, sh välditakse lähtumist soostereotüüpidest ja eelarvamustest.

Tegevuste elluviimisel tagatakse ligipääsetavus nii füüsilises ruumis kui veebikeskkondades nelja

peamise puudeliigi (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue) üleselt. Töötajatele ja

tööandjatele suunatud koolitustel ja nõustamistel räägitakse ka ligipääsetavusest ning selle

olulistest omadustest töökohas. Võimalusel kaasatakse tegevuste protsessi ligipääsetavuse ekspert,

kes annab nii füüsiliste kui ka digitaalsete lahenduste osas nõu, et kõik tegevused oleksid

erivajadusega inimestele sobilikud.

Regionaalareng

Näitajate metoodika meetmete nimekirjas on antud TAT-i osas märgitud puutumus regionaalse

arengu näitajaga „Tervena elada jäänud aastad“. Samas on TAT elluviija hinnanud, et tegevuste

iseloomust tulenevalt on mõju regionaalarengusse vähene ja pigem kaudne. Lisaks on aja jooksul

osaliselt sekkumised antud meetmes ümberkujundatud ning seega on meetmespetsiifilised näitajad

kaetud teiste meetme sekkumistega, millel on hinnatud otsene panus regionaalarengusse.

Tulenevalt asjaolust, et TAT panustab Eesti 2035 näitajasse „Tervena elada jäänud aastad“, mille

osas esinevad regionaalsed erinevused, kavandab elluviija TAT tegevused selliselt, et võimalusel

saaks arvesse võtta regionaalseid aspekte. Elluviija eeldab, et tegevuste tulemusena suureneb

teadlikkus töötingimustest ning tervist hoidva töökeskkonna kujundamisest kõigis piirkondades.

Eraldi ühele kindlale regioonile ei keskenduta, kuid tegevusi võimalusel modifitseeritakse (või

võimendatakse) võttes arvesse vastava piirkonna vajadusi või spetsiifikat. Kuna TAT sihtrühmade

liikmed paiknevad üle Eesti, on tagatud ka TAT tegevusvaldkondade regioonide ülene käsitlemine

(näiteks töösuhete ja töökeskkonna valdkondades tõusetuvad probleemid on regioonide ülesed).

Teavitustegevuste elluviimisel jälgitakse, et kõikide piirkondade inimestel oleksid võrdsed

võimalused tegevustes osalemiseks (vajadusel digilahenduste kasutamise kaudu).

Keskkond/kliima

13

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ingl do

no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüs leidis, et kavaga ette nähtud sekkumistel

hinnanguliselt olulist kahjulikku mõju DNSH printsiibi alusel ei ole.

TAT tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest positiivset muutust ega ka negatiivset mõju

keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile. Ootus on, et rahastatavad tegevused ei suurendaks negatiivset

keskkonnamõju, väärtustaks osapooli, kes tegelevad teadlikult säästliku keskkonnakasutusega,

ning teenuste ja toodete hankimisel lähtutaks keskkonnahoidlike hangete kriteeriumitest.

Keskkonnahoidlik riigihange on protsess, mille käigus ametiasutused püüavad hankida selliseid

kaupu, teenuseid ja ehitustöid, mille keskkonnamõju on kogu nende olelusringi jooksul väiksem,

kui sama põhiülesandega kaupadel, teenustel ja ehitustöödel, mida muul juhul hangitaks.

Andmekaitsealane mõjuhinnang

TAT raames on isikuandmete töötlemine vajalik tegevuse 4.1.1 ja 4.1.2 raames. Osalevate

inimeste kohta tuleb koguda isikuandmeid, mis on vajalikud TAT tegevuste elluviimisel ning

õigusaktides ettenähtud andmekorje ja TAT järelevalve teostamiseks (ÜSS2021-2027 § 19 lg 1).

Isikuandmed kogutakse tegevustes osalemise nõusoleku alusel ning tegemist on väikese riivega

andmetega ainult toetatavatesse tegevustesse registreerumise korral. Kogutavateks andmeteks on

osaleja nimi, asutuse/organisatsiooni nimetus, ametinimetus, vajadusel kontaktandmed ning

tegevuses osalemist kinnitav (digi)allkiri.

Lisaks on tegevuste elluviijal reeglina kohustus koguda osalejate andmeid, mis on nimetatud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1057 artiklis 17 ning I ja II lisas vastavalt

ÜSS2021-2027 § 19 lõikes 3 sätestatule ning ta peab need esitama RÜ-le. Kuna TAT tegevused

on suunatud teadlikkuse tõstmisele ning infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisele, kus

tegevuste elluviimisel ei ületata 32 kontakttundi, kuulub tegevus erandi alla ning osalejatelt ei ole

tarvis koguda isikuandmeid suuremahuliselt ega detailselt, vaid piisab eelmises lõikes toodud

andmekoosseisust.

V Käskkirja kooskõla valikukriteeriumitega

TAT-i tegevused vastavad perioodil 2021–2027 seirekomisjonis kinnitatud üldistele

valikukriteeriumitele.

1. TAT kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele

TAT-i mõju on kirjeldatud seletuskirja IV peatükis ning mõju meetmete nimekirjas nimetatud

näitajasse seletuskirja punktis 6.

14

2. TAT-i põhjendatus

TAT tegevused aitavad kaasa meetme 21.4.3.1 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“

eesmärgi saavutamisele. TAT-i eesmärgi, vajalikkuse ja eesmärgi saavutamiseks tehtavate

tegevuste põhjalik kirjeldus on esitatud seletuskirja I ja II peatükis.

3. Kuluefektiivsus

Eelarve planeerimisel lähtutakse varasematest kogemustest sama tüüpi kulude tegemisel ja seda

korrigeeritakse vajaduse korral tarbijahinnaindeksi prognoositava muutusega. Uut tüüpi kulude

planeerimisel uuritakse hindasid turult või töötatakse need ise välja.

4. Elluviija suutlikkus projekti ellu viia

TAT tegevuste elluviijaks Tööinspektsioon, kelle partneriks infotehnoloogiliste lahenduste

väljatöötamise ja arendamise osas on TEHIK ning mõlemad asutused tegutsevad põhimääruste

kohaselt. Elluviijal on võimekus ja vajalik kompetents TAT-s planeeritud tegevuste elluviimiseks,

sh varasem praktika struktuuritoetuste perioodi 2014-2020(2023) projektide elluviimisega.

5. Kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega

Kooskõla Eesti 2035 aluspõhimõtete ja sihtidega on hinnatud seletuskirja sissejuhatuses ning IV

osas.

VI Käskkirja jõustumine

Käskkiri jõustub üldises korras. Tegevuste abikõlblikkuse perioodi algus on 01.01.2022, st alates

nimetatud kuupäevast tekkinud abikõlblikud kulud on toetusest hüvitatavad.

VII Käskkirja kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja Kliimaministeeriumile

ja e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse

kompetentsikeskusele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Töötukassale. Samuti edastatakse eelnõu

EISi kaudu arvamuse avaldamiseks ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava

seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile.

Seletuskirja lisad:

1. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht;

2. Riskihindamine.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Rahandusministeerium

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Kliimaministeerium

Riigi Tugiteenuste Keskus

29.05.2025 nr 2-2/2071-1

Esitame majandus- ja tööstusministri käskkirja „Töötervishoidu ja -ohutust väärtustava

töökeskkonna arendamine“ eelnõu kooskõlastamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) eelnõu seletuskiri;

3) eelarve.

Lisaadressaadid: Ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 rakenduskava seirekomisjon, Euroopa

Komisjon, Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus, Eesti

Töötukassa

Pille Penk

+372 5918 2214 [email protected]