Majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. juuni 2005. a määruse nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“ muutmine

21.05.2025

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. juuni 2005. a määruse nr 63

„Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. juuni 2005. a määrus nr 63 „Lõhkematerjalitehasele

esitatavad nõuded“ on kehtestatud ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja lõhkematerjaliseaduse

(LMS) § 24 lõike 5 alusel.

Eelnõu koostamise peamiseks ajendiks on vajadus ajakohastada 2005. aastast sisuliselt

muutumatuna kehtinud määrust, võttes arvesse nii kaitsetööstusvaldkonna arengut ja uue

tehnoloogia kasutuselevõttu kui ka muust regulatsioonist ja standarditest tulevaid nõudeid.

Määruse rakendamisel on ilmnenud, et osa nõudeid on ebavajalikud ja osa nõudeid liiga ranged

ning nende kohustuslik rakendamine on koormav, tekitades ettevõtjatele põhjendamatut kulu.

Määruse muutmisega ei vähendata tuleohutuse nõudeid, vaid muudetakse regulatsiooni

paindlikumaks ning lõhkematerjalitehaste ehituslikke eripärasid ja tegevuse spetsiifikat

arvestavaks.

2. Eelnõu ettevalmistajad

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna õigusnõunik Maris Ots ([email protected]) ja

sama osakonna ettevõtluskeskkonna valdkonnajuht Triinu Sillamaa ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse

talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti

kontrollis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar

Kass ([email protected]).

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest punktist.

Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse § 23 lõiget 1 nii, et sättest jäetakse välja kohustuslike

administratiiv- ja olmeruumide loetelu (valvepersonali-, riietus-, puhke- ja duširuumid,

kabinetid ning tualetid).

Administratiiv- ja olmeruumide vajadus sõltub lõhkematerjalitehase suurusest, töökorraldusest

ja tegevusvaldkonnast, mistõttu ei ole otstarbekas kehtestada määruses kohustuslike ruumide

loetelu. See võib viia olukorrani, kus ettevõtjad peavad rajama ruume, mida neil vaja pole.

Vastavalt LMS § 24 lõikele 3 määrab valverežiimi käitlemiskoha omanik kooskõlastatult

Politsei- ja Piirivalveametiga. Seejuures sõltub valverežiim konkreetsetest oludest (kus

hoiukoht asub, milline on hoone jne). Nii ei pruugi mehitatud valve olla iga tehase puhul nõutav

ning sel juhul on tarbetu rajada kohustuslikus korras ruume valvepersonalile. Vajalikud ruumid

on mõistlik jätta ettevõtja enda otsustada. Lisaks peavad administratiiv- ja olmeruumide nõuded

olema vastavuses töötervishoiu ja tööohutuse nõuetega, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse

14. juuni 2007. a määruse nr 176 „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ 1§-s 9. Seetõttu ei ole vaja neid eraldi loetleda määruses nr 63.

Eelnõu punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks määruse § 26 lõiked 2, 4 ja 5.

Tuleohutusnõuded on sätestatud tuleohutuse seaduses, ehitusseadustikus ja nende alusel

kehtestatud määrustes2. Täpsustavad tehnilised nõuded on lisaks sätestatud standardites

(lõhkematerjalitehase puhul on asjakohane standardi EVS 812-4:2018 „Ehitiste tuleohutus“

4. osa „Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus“). Tuleohutuspaigaldiste, sh tuletõrje

veevarustuse nõuded sõltuvad iga konkreetse ehitise riskitegurite (nt suurus, kasutusviis) alusel

määratud tulekaitsetasemest. Vastavalt asjakohasele standardile on tulekaitsetasemeid kokku

neli, alates kõige lihtsamast kuni kõige täiuslikuma varustatuseni. Eelnõuga kehtetuks

tunnistatavad sätted on kehtestatud kolmanda tulekaitsetaseme järgi, mis näeb ette, et rajada

tuleb tuletõrje voolikusüsteem minimaalse veevooluhulgaga 2,5 l/s. Tänapäeval võib suur osa

lõhkematerjalitehase tegevusest olla elektroonika tootmine, mis on oma iseloomult vähem

tuleohtlik, võimaldades rakendada leebemaid tuleohutusnõudeid. Näiteks ehitise puhul, mis

vastab teisele tulekaitsetasemele, ei ole vaja rajada voolikusüsteemi, vaid piisab tulekustutite ja

tulekahjusignalisatsiooni olemasolust. Seega ei võimalda kehtiv määrus arvestada ehitiste

tegelike riskiteguritega. Seetõttu tunnistatakse eelnõuga kehtetuks nõuded, mis dubleerivad

teisi nõudeid või on rangemad kui lõhkematerjalitehase puhul vaja ning mille kohustuslikus

korras rakendamine nõuab ettevõtjatelt tarbetute investeeringute tegemist.

Eelnõu punktiga 3 parandatakse määruse § 28 lõiget 2. Kehtivas samas sättes on ühik oom/m

ebaõigesti kasutatud. Sättes on kasutatud ühikut, mis iseloomustab juhtme eritakistust, kuid

mõeldud on seadme valmistamisel kasutatava materjali eritakistust, mille mõõtmisel

kasutatakse ühikut oom*m (Ω•m).

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

5. Määruse mõjud

Määruse muutmisega leevendatakse lõhkematerjalitehase ruumidele ja tuleohutusele

esitatavaid nõudeid. Muudatus arvestab uue tehnoloogiaga ja tehaste spetsiifikaga, kaotades

ebavajalike investeeringute tegemise vajaduse, vähendamata samal ajal ohutust.

Olemasolevatel lõhkematerjalitehastel on võimalik oma tegevus kohandada leevendatud

nõuetega ja loobuda praegu kehtivatest ebavajalikest piirangutest.

Rajatavatel tehastel on juba projekteerimise järgus võimalik luua individuaalsetest riskidest

lähtuv tuleohutuse süsteem ja ruumide loetelu. Kehtivas määruses sätestatud tuletõrje

veevarustuse nõuete täitmiseks tuleb ettevõtjal teha u 100 000 euro suurune lisainvesteering.

Muudatuse järel ei pea lõhkematerjalitehases, millele tuleohutusnõuete järgi rakenduksid teise

tulekaitsetaseme nõuded ehk leebemad nõuded kui praeguses määruses, tegema ebavajalikke

kulutusi. Ei ole ka mõistlik dubleerida samu nõudeid eri õigusaktides.

1 Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded–Riigi Teataja 2 Lisaks siinse eelnõuga muudetavale määrusele ka siseministri 30. märtsi 2017. a määruses nr 17 „Ehitisele

esitatavad tuleohutusnõuded“.

Kokkuvõttes on ettevõtjatel võimalik ressurssi suunata muu tegevuse arendamisse.

Määruse kehtestamisega ei kaasne riigieelarvele otsest tulu ega kulu.

6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele otseseid tulusid ega kulusid. Määruse

rakendamiseks ei ole vaja teha lisategevusi.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Siseministeeriumile ja

Kaitseministeeriumile ning arvamuse andmiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile,

Päästeametile ning Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidule.

EELNÕU

21.05.2025

MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER

MÄÄRUS

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. juuni 2005. a määruse nr 63

„Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“ muutmine

Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja lõhkematerjaliseaduse § 24 lõike 5 alusel.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. juuni 2005. a määruses nr 63

„Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 23 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Administratiiv- ja olmeruumid ei tohi olla blokeeritud ohtlike tootmisüksustega.“;

2) paragrahvi 26 lõiked 2, 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 28 lõike 2 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „oom/m“ tekstiosaga „oom*m“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister (allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Siseministeerium

Kaitseministeerium

28.05.2025 nr 2-2/2063-1

Majandus- ja kommunikatsiooniministri

1. juuni 2005. a määruse nr 63

„Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“

muutmine

Austatud ministrid

Saadame kooskõlastamiseks majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. juuni 2005. a määruse

nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“ muutmise eelnõu ja seletuskirja. Kuna eelnõu

on kiireloomuline, siis palume kooskõlastust viie tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) määruse muutmise eelnõu;

2) määruse muutmise seletuskiri.

Lisaadressaadid: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Päästeamet

Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit

Maris Ots

+372 5422 0664, [email protected]