Otsus

OTSUS

Vaidlustusasja number

108-25/289200

Otsuse kuupäev 29.05.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik

Vaidlustus Goodpoint Chemicals OÜ vaidlustus Aktsiaseltsi Lääne-

Tallinna Keskhaigla riigihankes „Desinfektsiooni-

vahendite ostmine“ (viitenumber 289200) Goodpoint

Chemicals OÜ pakkumuse tagasilükkamise otsustele

riigihanke osades 1, 4, 5, 6, 10, 12, 13, 27, 28, 30 ja 32

ning Aktsiaseltsi CHEMI-PHARM pakkumuse edukaks

tunnistamise otsustele riigihanke osades 1, 4, 5, 6, 10, 12,

13, 28 ja 32

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, Goodpoint Chemicals OÜ, esindaja Triinu

Kallikorm

Hankija, Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla, esindaja

Kaisa Suvi

Kolmas isik, Aktsiaselts CHEMI-PHARM, esindaja

vandeadvokaat Britta Oltjer

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. RHS § 197 lg 1 p 8 ja § 192 lg 3 p 7 alusel:

jätta vaidlustus riigihanke osades 27 ja 30 läbi vaatamata.

2. RHS § 197 lg 1 p 5 alusel:

rahuldada vaidlustus riigihanke osades 10, 12 ja 13 ning tunnistada kehtetuks otsused,

millega Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla lükkas riigihanke osades 10, 12 ja 13 tagasi

Goodpoint Chemicals OÜ pakkumused ja tunnistas edukaks Aktsiaseltsi CHEMI-

PHARM pakkumused. Muus osas jätta vaidlustus rahuldamata.

3. RHS § 198 lg-de 2 ja 8 alusel:

1) mõista Aktsiaseltsilt Lääne-Tallinna Keskhaigla Goodpoint Chemicals OÜ

kasuks välja riigilõiv 512  eurot proportsionaalselt vaidlustuse rahuldamisega;

2) mõista Goodpoint Chemicals OÜ-lt Aktsiaseltsi CHEMI-PHARM kasuks välja

lepingulise esindaja kulud summas 1296 eurot käibemaksuta.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

2 (23)

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

14.01.2025 avaldas Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla (edaspidi ka Hankija) riigihangete

registris avatud hankemenetlusega riigihanke „Desinfektsioonivahendite ostmine“ (viite-

number 289200) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke

alusdokumendid (edaspidi koos nimetatult RHAD), sh VORM 2-Tehniline

kirjeldus_hinnajaotustabel (edaspidi TK).

Riigihange oli jagatud 33 osaks. Sh osad:

Osa 1 - Kätepesuvahend – 1 (edaspidi Osa 1);

Osa 4 - Käte antiseptiline vahend – 1 (edaspidi Osa 4);

Osa 5 - Käte antiseptiline vahend – 2 (edaspidi Osa 5);

Osa 6 - Käte antiseptiline vahend – 3 (edaspidi Osa 6);

Osa 10 - Naha värvitu antiseptikum – 2 (edaspidi Osa 10);

Osa 12 - Naha värviline antiseptikum (edaspidi Osa 12);

Osa 13 - Pinnadesinfektant (edaspidi Osa 13);

Osa 27 - Nõudepesuvahend (edaspidi Osa 27);

Osa 28 - Käte hoolduskreem (edaspidi Osa 28);

Osa 30 - Intiimpesugeel (edaspidi Osa 30);

Osa 32 - Pesuvahend naha üldpesuks (edaspidi Osa 32).

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 05.03.2025, esitasid Osades 1, 4, 5, 6, 10, 12, 13, 27, 28, 30

ja 32 pakkumused Goodpoint Chemicals OÜ ja Aktsiaselts CHEMI-PHARM.

2. 24.04.2025 korraldusega nr 12/184 „Rahvusvahelise avatud hankemenetlusega riigihanke

„Desinfektsioonivahendite ostmine“ (viitenumber 289200) pakkumuste vastavaks

tunnistamine, pakkumuste tagasi lükkamine ja pakkumuste edukaks tunnistamine“ (edaspidi

Korraldus) lükkas Hankija muuhulgas Osades 1, 4, 5, 6, 10, 12, 13, 27, 28, 30 ja 32 tagasi

Goodpoint Chemicals OÜ pakkumuse ja tunnistas edukaks Aktsiaseltsi CHEMI-PHARM

pakkumuse.

3. 29.04.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

Goodpoint Chemicals OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsustele lükata osades

1, 4, 5, 6, 10, 12, 13, 28 ja 32 tagasi Goodpoint Chemicals OÜ pakkumused ja tunnistada

edukaks Aktsiaseltsi CHEMI-PHARM (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumused.

29.04.2025 kõrvaldas Vaidlustaja vaidlustuses vaidlustuskomisjoni osundatud puudused.

07.05.2025 täiendas Vaidlustaja vaidlustust, vaidlustades ka Hankija otsused Vaidlustaja

pakkumuste tagasilükkamiseks Osades 27 ja 30.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 07.05.2025 kirjaga nr 12.2-10/108 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 12.05.2025 ja neile vastamiseks 15.05.2025. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Vaidlustaja ning täiendava

3 (23)

seisukoha ja menetluskulude nimekirja Kolmas isik. Teiseks tähtpäevaks esitasid täiendava

seisukoha Hankija ja Vaidlustaja. Vaidlustuskomisjon jätab tähelepanuta Vaidlustaja

15.05.2025 esitatud seisukohad vastuseks Hankija 15.05.2025 seisukohtadele. Nimetatud

tähtpäev (15.05.2025) oli antud menetlusosalistele 12.05.2025 esitatud seisukohtadele

vastamiseks ja kuna Hankija selleks kuupäevaks midagi ei esitanud, siis polnud Vaidlustajal

15.05.2025 ka millelegi vastata (Kolmanda isiku 12.05.2025 seisukohtadele vastas Vaidlustaja

juba 13.05.2025). 15.05.2025 esitatud seisukohtadele vastamise võimalust menetlusosalistel

enam ei olnud ja Vaidlustaja ei pea saama vaidlustusmenetluses esitada oma seisukohti

viimasena.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, Goodpoint Chemicals OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. Osades 1, 4, 5, 6, 10, 12, 13, 28 ja 32 pakkus Vaidlustaja tooteid, mis vastavad RHAD-is

nõutule. Vaidlustaja pakkumus lükati Osades 1, 4, 5, 6, 10, 12, 13, 28 ja 32 tagasi viidetega

erinevatele hindekriteeriumidega kooskõlas mitteolevatele põhjendustele. Seega on Vaidlustaja

pakkumuste tagasilükkamise otsused on valed ning tuleb kehtetuks tunnistada. Kui Hankija ei

oleks Vaidlustaja pakkumusi õigusvastaselt tagasi lükanud, oleks ta pidanud Vaidlustaja

pakkumused neis osades edukaks tunnistama, mistõttu taotleb Vaidlustaja ka Kolmanda isiku

pakkumuste edukaks tunnistamise otsuste kehtetuks tunnistamist.

5.2. Riigihankes oli hindamiskriteeriumiks 100% hind. Seetõttu ei tohtinud Hankija hindamisel

arvestada muid kvaliteedi- või esteetilisi omadusi kui need, mis olid RHAD-is määratletud.

Spendrite vastavus oli tagatud – Vaidlustaja esitas kinnituskirja, milles kinnitas, et pakutavad

spendrid on sihtotstarbelisel kasutamisel samaväärsed Riigihankes nõutuga. Samad spendrid on

olnud Lääne-Tallinna Keskhaiglas kasutusel varasema 3-aastase lepingu (2019–2022) raames

ilma negatiivse tagasisideta.

5.3. Hankija põhjendused, et „toode on terava lõhnaga“, “toode ei sobi, kuna on liiga vedel”,

“toode valgub kätelt maha, ei vahuta hästi”, “toode ei sobi, kuna on väga ärritava lõhnaga”,

„toode ei sobi, kuna imendub liiga kaua ja lõhn on väga ärritav”, “toode ei sobi, kuna pritsib ja

määrib valades liialt“, “toode ei sobi, kuna on väga ebameeldiva lõhnaga” või „toode vajab

metallist spendrit“ ilma tehnilise täpse vasteta on subjektiivsed hinnangud, mis ei ole RHS §

114 lg-de 2 ja 8 mõttes piisavad objektiivseks tagasilükkamise aluseks.

5.4. Osas 6 viitas Hankija Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise alusena asjaolule, et pakutud

toote näidis ei sisalda isopropanooli. Teistes Riigihanke osades on Hankija aktsepteerinud ainult

etanoolil põhinevaid käteantiseptikume. Seega ei ole isopropanooli puudumine objektiivne

pakkumuse tagasi lükkamise alus ega mõjuta pakutud toote vastavust TK-le. Lisaks vastab

Vaidlustaja pakutud antiseptikum sihtotstarbelisele kasutusele ja desinfitseerimisnõuetele, olles

samaväärne Riigihankes nõutud tootega, nagu on kinnitatud kinnituskirjas.

Otsus Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamiseks Osas 6 rikub pakkujate võrdse kohtlemise ja

läbipaistvuse põhimõtteid (RHS § 3 p 1) ega põhine objektiivsel hindamisel.

5.5. Vaidlustaja vaidlustab oma pakkumuse tagasilükkamise otsused Osades 4, 5, 6, 28 ja 32,

kuna RHAD-is ei olnud nimetatud osades nõutud tootele spendri (dosaatori) olemasolu ega

eraldi spetsifikatsiooni, sh metallist spendri nõuet. Hankija ei saa kontrollida pakkumuste

vastavust tingimustele, mida ei ole RHAD-is kehtestatud.

5.6. 07.05.2025 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti.

4 (23)

5.6.1. Seoses vaidlusega seinaspendrite vastavuse üle Osades 1, 4, 5, 6, 28 ja 32 ei ole

Vaidlustaja väitnud, et tal vajalikud spendrid puuduvad, vastupidi, Vaidlustaja on kinnitanud, et

vajadusel vahetatakse olemasolevad spendrid välja. Vaidlustaja juhtib tähelepanu, et RHAD-is

ei kajastu Osades 4, 5, 6, 28 ja 32 spendrite nõue.

Maailma Terviseorganisatsiooni kätehügieeni juhendis, millele Hankija on viidanud, ei ole

märgitud, et spender peaks olema metallist, vaid spender peab olema metallist või plastist.

Hankija on RHAD-is märkinud, et iga viidet, mille Hankija teeb RHAD-is ostuallikale,

protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule, tootmisviisile, märgisele või

vastavushindamisasutuse väljastatud katsearuandele või tõendile, tuleb lugeda selliselt, et see

on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“ (RHS § 88 lg-d 5-6). Sellest tulenevalt, kui

Vaidlustaja hindab põhjendatult pakutava toote samaväärseks, ei pea Vaidlustaja

hankemenetluses küsima kinnitust pakutava toote sobivuse kohta.

RHS § 88 lg-d 5-6 sätestavad selgelt, et tehnilised viited peavad lubama samaväärsust. Seega

ei saa automaatselt välistada plastmaterjalist seadmeid, mis on sihtotstarbeliselt sobivad ja

meditsiiniliselt tõendatud.

5.6.2. Kolmanda isiku väide nagu kahjustaks samaväärse, kuid mitte täpse toote pakkumine

teisi pakkujaid, ei ole pädev. Vaidlustaja pakutav seinadosaator on sihtotstarbelise kasutamise

korral purunematu, kergesti hooldatav ja desinfitseeritav ning hinnanud selle samaväärseks

Riigihankes soovituga.

5.6.3. Lõhn (Osades 4, 5, 10, 13).

Osad 4 ja 5: Vaidlustaja on pakkunud toodet, mis sisaldab toimeainena ainult etanooli, mistõttu

ei ole isegi teoreetiliselt võimalik, et Vaidlustaja pakutud toode oleks ebameeldivama ja/või

ärritavama iseloomuga kui Kolmanda isiku pakutud toode.

Osa 10: Hankija hinnang põhineb subjektiivsel meeldivusel, mitte objektiivsetel

sensoranalüüsidel või standarditel, mistõttu ei ole see piisav alus pakkumuse tagasilükkamiseks

ja rikub võrdse kohtlemise põhimõtet (RHS § 3 lg 1).

Osa 13: Hankija ja Kolmas isik on viidanud, et Osas 13 pakutav toode peab vastama Euroopa

Liidu meditsiiniseadmete direktiivile. Nimetatud Direktiivi art 3, „Põhinõuded“ kohaselt

peavad meditsiiniseadmed (mille hulka loetakse ka pinnadesinfektandid) vastama I lisas

sätestatud põhinõuetele. Direktiivi I lisa „Olulised nõuded“ jaotise I „Üldnõuded“ p-i 1 kohaselt

peavad meditsiiniseadmed olema kavandatud ja valmistatud nii, et nende sihtotstarbelise

kasutamise korral ei seaks need ohtu isikute (või patsientide) ohutust ja tervist. Vaidlustaja

pakutud toode vastab ülalmainitud nõuetele ja on registreeritud meditsiiniseadmete registris.

5.6.4. Hankija hinnangul on Vaidlustaja poolt Osas 27 pakutud toode ebameeldiva lõhnaga ja

ei sobi, kuna ei pakuta metallist spendrit. Vaidlustaja pakkus TK-le vastavat, neutraalse lõhnaga

toodet.

Hankija hinnangul ei sobi Vaidlustaja poolt Osas 30 pakutud toode, kuna on väga ebameeldiva

lõhnaga, samuti ühe pumbavajutusega ei saa sobivat kogust, kahega tuleb liiga palju. Hankija

hindamine on kallutatud, sest antud toode (intiimpesugeel) on väga meeldiva lõhnaga ja

õrnatoimeline. Pumbavajutusega tulev kogus ja selle sobivus oleneb testiva isiku käe ja

töödeldava pinna suurusest.

5.6.5. Hankija on lükanud Vaidlustaja pakkumuse Osas 5 tagasi põhjendusega, et toode

imendub liiga kaua. TK-s on Hankija Osa 5 (tabelis D21) kohta esitanud ka tingimuse: Käte

hügieeniline antiseptika: kestus mitte üle 30 sekundi. Hankija väitel selgus Vaidlustaja pakutud

toote testimisel, et toote imendumise kestus on 40–45 sekundit, mis ei vasta TK nõudele.

Vaidlustaja sellega ei nõustu ja on veendunud, et kui võrrelda Vaidlustaja ja Kolmanda isiku

pakutud toodete imendumise kestvust, siis need on sarnased.

Kuna Vaidlustaja pakutud toote alkoholi sisaldus on sama või suurem, kui Kolmanda isiku

pakutud toote alkoholi sisaldus, ei ole võimalik, et Vaidlustaja toode imenduks aeglasemalt. On

5 (23)

oluline, et võrreldavad tingimused oleksid sarnased, lisaks on otsene mõju ka sellel, kas testi

läbi viiv inimene on enne testi kasutanud näiteks kätekreemi, mis takistab imendumist jne.

Kui hinnang põhineb subjektiivsel meeldivusel, mitte objektiivsetel sensoranalüüsidel või

standarditel, siis ei ole see piisav alus pakkumuse tagasilükkamiseks ja rikub võrdse kohtlemise

põhimõtet (RHS § 3 p 1).

5.6.6. Osas 28 lükkas Hankija Vaidlustaja pakkumuse tagasi põhjendusel, et toode ei imendu

hästi. Vaidlustaja pakutud toote testimisel selgus, et toote imendumine võttis aega ning see oli

takistuseks järgmiste tegevuste juurde asumisel. Toodet prooviti praktilises töökeskkonnas

igapäevaste tegevuste käigus ning vastavuses kätehügieeni juhendiga.

Vaidlustaja eeltoodud põhjendusega ei nõustu. On oluline, et võrreldavad tingimused oleks

sarnased - testivate inimeste käte suurused ja testitava toote kogus oleks sama.

5.6.7. Osas 6 lükkas Hankija Vaidlustaja pakkumuse tagasi, kuna pakutav toode ei sisalda

nõutud isopropanooli.

RHAD-is on märgitud, et iga viidet, mille Hankija teeb RHAD-is mõnele RHS-i § 88 lg-s 2

nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms),

tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille

Hankija teeb ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule,

tootmisviisile, märgisele või vastavushindamisasutuse väljastatud katsearuandele või tõendile,

tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“ (RHS § 88 lg-d

5-6). Sellest tuleneb, et kui Vaidlustaja hindab põhjendatult pakutava toote samaväärseks, ei

pea Hankija hankemenetluses küsima kinnitust pakutava toote sobivuse kohta.

Antiseptikum, milles on 80% etanooli võrdluses antiseptikumiga milles on etanoli 70% + 10%

isopropanooli või 75% etanooli + 5% isopropanooli jne, on samaväärsed, kui nende

efektiivsustestid vastavad Euroopa Liidu standarditele, nii nagu on Riigihankes küsitud.

Lisaks sätestab RHS § 88 lg 5-6 selgelt, et tehnilised viited peavad lubama samaväärsust. Seega

ei saa automaatselt ei saa välistada tooteid, mis on sihtotstarbeliselt sobivad ja meditsiiniliselt

tõendatud.

5.6.8. Hankija lükkas Vaidlustaja pakkumuse Osas 10 tagasi põhjendusel, et korki on ebamugav

kasutada. Osas 10 pidi pakkuma naha värvitut antiseptikumi pumppudelis 500ml koos

niisutuspumbaga +/- 50 ml. Vaidlustaja pakkus Osas 10 toodet 500ml niisutuspumbaga pudelis.

Toote testimisel selgus, et Vaidlustaja pakutaval tootel on kork, mille tõttu pole võimalik toodet

koheselt kasutamiseks pumbata, vaid toode vajab kasutamiseks lisaliigutust (korgi keeramist).

Toote kasutamiseks peab enne iga kasutust korgi lahti keerama, seejärel korgi alla vajutama, et

toode pudelist väljuks ning peale kasutamist on vaja kork jälle kinni keerata. Arvestades

Hankija patsientide arvu ei ole toodet mugav kasutada ning on aeganõudev. Testimisel selgus,

et korgi liigendid paistsid nõrgemad, pehmemad, mitte vastupidavad ning vaidlustaja ei ole

pakkunud tehnilises kirjelduses nõutud pumppudelit.

Vaidlustaja ei nõustu eeltoodud hinnanguga. Osas 10 soovitud pakend on kirjeldatud, kui

pumppudel koos niisutuspumbaga ehk teisisõnu pump peab olema niisutuspump. Antud toode

on pumbaga pakend, mille pump toimib kui niisutaja. Kui Hankija oleks tahtnud kahte erinevat

pakendit, oleks pidanud ka hanketabeli jaotuses tegema 2 eraldiseisvat rida. Vaidlustaja ei

nõustu ka sellega, et toode vajab lisaliigutust, mis võtab palju aega. See kirjeldus on ebatäpne,

sest korki ei ole vaja kogu aeg transpordilukust kinni-lahti keerata. Pärast kasutusele võtmist

võib toote jätta transpordi lukku keeramata.

5.6.9. Vaidlustaja ei nõustu, et Osas 12 pakutud toote tehnilised lahendused ei võimalda toodet

kasutada. Sellisel kujul kasutavad seda toodet mitme Euroopa Liidu liikmesriigi haiglad ja

juhul, kui toote pakend on senikogetuga teistsugune, selgitatakse seda toote koolitusel.

Tootekoolituse nõue on RHAD-is toodud ja Vaidlustaja on seda valmisolekut kinnitanud.

6 (23)

5.7. 13.05.2025 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti, esitades vastuväited Kolmanda isiku

12.05.2025 vastusele.

5.7.1. Seoses seinaspendri materjaliga (Osad 1,4, 5, 6, 28, 32) märgib Vaidlustaja, et Kolmanda

isiku väide, et TK p-is 6 sätestatud nõue kehtis kõikidele vaidlustatud Osadele, ei ole õige.

Hankija on igas Riigihanke osas TK-s eraldi märkinud,kas antud toote puhul on seinakinnituse

(seinapendri või siinipendri) olemasolu nõutav või mitte. Seetõttu ei saa väita, et metallist

seinaspendri nõue tulenes üldisena TK p-ist 6 ning rakendus automaatselt kõikidele

eelnimetatud osadele.

5.7.2. Vaidlustajal ei olnud pakkumust tehes Riigihanke osade osas küsimusi. Vaidlustaja ei

pidanud RHAD-ist eeldama, et seinaspendrit soovitakse automaatselt iga osa juures. Samuti on

eksitav viide puutevaba süsteemi vajadusele, sest puutevaba süsteem saab olla ainult

automaatdosaatori põhine. Antud juhul on tegemist kehakontakti vajavate

dosaatorsüsteemidega.

5.7.3. Kolmanda isiku väited seoses toodete lõhnaga (Osad 4, 5, 13) on arusaamatud. Kolmas

isik ei tea Vaidlustaja pakutavaid tooteid. Vaidlustaja jääb oma seisukoha juurde, et Osades 4 ja

5 läbi viidud Hankija testimine on kallutatud, sest nende toodete puhul ei ole Vaidlustaja saanud

ühtegi tagasisidet toote ebameeldiva lõhna või ärritavuse kohta ühestki Euroopa Liikmesriigist,

kuhu aastate jooksul on tarnitud enam kui 100 000 liitrit.

5.7.4. Kolmas isik on viidanud nõudele Osas 5 - Käte hügieeniline antiseptika: kestus mitte üle

30 sek, info pakendil. Vastavust sellele nõudele saab tõestada ainult laboranalüüsidega ja

konkreetselt selle standardi alusel: EVS-EN 1500:2013 Keemilised desinfektsioonivahendid ja

antiseptikumid. Hügieeniline desinfitseerimisvahend kätele. Katsemeetod ja nõuded (2. faas/2.

etapp). Vaidlustaja esitas koos pakkumusega kõik efektiivsustestid, seh eelmainitud analüüside

tulemused ja kinnitab, et toode vastab TK-le. Isetegevuslik toote “imendumiskatse” ei ole

asjakohane.

6. Hankija, Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla, vaidleb vaidlustusele vastu.

6.1. Vaidlustaja taotleb Hankija otsuste kehtetuks tunnistamist, millega lükati Vaidlustaja

pakkumus tagasi Osades 1, 4, 5, 6, 10, 12, 13, 28 ja 32 ning tunnistati Osades 1, 4, 5, 6, 10, 12,

13, 28, 32 edukaks Kolmanda isiku pakkumus.

6.2. Hankija lükkas Vaidlustaja pakkumuse Osades 1, 4, 5, 6, 28 ja 32 tagasi põhjendusega, et

pakutud toode vajab spendrit, kuid Vaidlustaja pakutav spender ei vasta Riigihankes esitatud

nõuetele. Hankija soovib metallist spendrit. Vaidlustaja leiab, et spendrite vastavus oli tagatud

ning esitas kinnituskirja, milles kinnitati, et pakutavad spendrid on sihtotstarbelisel kasutamisel

samaväärsed Riigihankes nõutuga. Hankija Vaidlustaja seisukohaga ei nõustu.

6.2.1. Kinnituskirja kohaselt on Vaidlustaja pakutud pudelikandurid valmistatud 50%

klaaskiuga tugevdatud termoplastilisest materjalist, mis põhineb poolkristalse polüamiidi ja

osaliselt aromaatse kopolüamiidi kombinatsioonil. TK p-i 6 (tabelis A67) kohaselt on Hankija

esitanud tingimuse Kui pakutavad tooted ei sobi olemasolevate seinaspendritega, peab Pakkuja

omal kulul vahetama pakutud toodetele sobiva metallist seina ja/või siinispendri vastu

(vajadusel katma vahetusega tekkiva remondi kulu). Lääne Tallinna Keskhaiglas on kasutusel

Eurospender 2000 ja Eurospender 3000, kokku umbes 5000 tk. Hankija on seisukohal, et kuna

Vaidlustaja kinnituskirjas nimetatud materjal ei ole metall vaid komposiitplastik, ei vasta

spender TK-le.

6.2.2. TK-s on Hankija Osa 1 (rida D16) kohta täpsustanud, et toodet peab olema võimalus

7 (23)

asetada lauale ja seinaspendrisse, kuna muudele osadele (4, 5, 6, 28, 32) pakutavaid tooteid

tohib kasutada ainult seina ja/või siinispendris, millele viitab ka TK-s toodud metallist seina

ja/või siinispendri nõue. Spendri kasutamise nõue tuleneb Maailma Terviseorganisatsiooni

kätehügieeni juhendist, mille kohaselt on antiseptikumide kasutamiseks vajalik kerge ja

takistusteta ligipääs, st dosaatorpudeli ümber tuleb jätta piisavalt ruumi ning seda ei tohi asetada

kappide alla ega muude esemete kõrvale, mis takistavad või varjavad kerget ligipääsu

antiseptikumile. Samuti on vajalik puutevaba süsteem (no-touch system), mille kohaselt

puudutatakse dosaatorpudelit ainult puhta kehaosaga (nt küünarnukiga). Puutevaba süsteem on

võimalik seinaspendris dosaatorsüsteemi kasutamisel, laual kasutatavate antiseptikumide puhul

on puutevaba desinfitseerimine keeruline. Osas 1 on Hankija töökorralduse vajadusest lähtuvalt

täpsustatud, et vaja on pakkuda toodet, mida on võimalik kasutada erandkorras ka laual.

6.2.3. Vaidlustaja on kinnituskirjas välja toonud, et Vaidlustaja pakutavad pudelikandurid

(spendrid) on olnud kasutuses mitmetes haiglates, sh on Vaidlustaja pudelikandureid

(spendreid) kasutanud ka Hankija. Hankija poolt eelnevalt läbiviidud riigihanke viitenumbriga

206039 tehnilise kirjelduse kohaselt pidid samuti tooted olema kasutuses seinaspendriga, kuid

spendrid ei pidanud olema metallist (erinevalt TK-st). Seega on Hankija seisukohal, et

Vaidlustajal on pädevus teadmaks, et Osades 4, 5, 6, 28 ja 32 pakutavaid tooteid tuleb kasutada

TK-s nõutud spendriga ning spendrid pidid olema metallist, mitte komposiitplastikust.

6.2.4. Kui Vaidlustaja leidis, et nõue metallist spendrite kohta rikub tema õigusi või kahjustab

tema huvisid, oleks Vaidlustaja pidanud esitama vaidlustuse RHAD-i peale enne pakkumuste

esitamise tähtpäeva.

6.3. Hankija on lükanud Vaidlustaja pakkumuse Osades 4, 5, 10 ja 13 tagasi põhjendusega, et

pakutavad tooted on kas „väga ärritava lõhnaga“, „lõhn on väga ärritav“, „lõhn väga tugev ja

ärritav“ ning „toode on terava lõhnaga“. Hankija jääb oma seisukoha juurde.

Vastavalt TK-s väljatoodule (rida A61) kasutas Hankija esitatud näidiseid oma töös, hindamaks

nende sobivust. Riigihankes pakutavate toodete näidised jagati kasutamiseks Hankija

erinevatesse osakondadesse. Vaidlustaja poolt Osades 4, 5, 10 ja 13 pakutud toodete testimisel

kurtsid töötajad, et vahendil on väga terav ja/või ärritav lõhn. Ruum, kus tooteid kasutati, oli

pikka aega ebameeldiva lõhnaga. Osad töötajad kurtsid korduval kasutamisel, et lõhn mõjus

uimaseks tegevalt ja ajas köhima ka teisi ruumis viibijaid.

Vastavalt TK p-ile 3 (rida A64) peab Osas 13 pakutud toode (pinnadesinfektant) vastama mh

Euroopa Liidu meditsiiniseadme direktiivile MDD 93/42/EMÜ, mille kohaselt peavad

meditsiiniseadmed olema kavandatud ja valmistatud nii, et need sihtotstarbelise ja ettenähtud

tingimustes kasutamisel ei seaks ohtu patsientide kliinilist seisundit või ohutust või kasutajate

ning vajaduse korral muude isikute ohutust või tervist.

6.4. Hankija on lükanud Vaidlustaja pakkumuse Osas 5 tagasi ka põhjendusel, et toode imendub

liiga kaua. TK-s on Osa 5 (rida D21) kohta esitatud mh tingimus Käte hügieeniline antiseptika:

kestus mitte üle 30 sek. Vaidlustaja pakutud toote testimisel selgus, et toote imendumise kestus

on 40-45 sekundit, mis ei vasta TK nõudele.

6.5. Hankija lükkas Vaidlustaja pakkumuse Osas 28 tagasi ka põhjendusel, et toode ei imendu

hästi. Vaidlustaja pakutud toote testimisel selgus, et toote imendumine võttis aega ja oli

takistuseks järgmiste tegevuste juurde asumisel. Toodet prooviti praktilises töökeskkonnas

igapäevaste tegevuste juures ja vastavuses kätehügieeni juhendiga.

6.6. Hankija lükkas Vaidlustaja pakkumuse Osas 6 tagasi ka põhjendusel, et näidis ei sisalda

isopropanooli, mida Hankija on küsinud. Vaidlustaja leiab, et teistes Riigihanke osades on

Hankija aktsepteerinud ainult etanoolil põhinevaid käteantiseptikume ning seetõttu ei ole

isopropanooli puudumine objektiivne tagasi lükkamise alus ega mõjuta toote vastavust

8 (23)

tehnilistele tingimustele. Hankija Vaidlustajaga ei nõustu.

TK-s (rida D22) on Osa 6 kohta esitanud mh tingimus Alkoholibaasiline: isopropanooli ja

etanooli segu, min. 65-70g/100g, seega peab pakutav toode sisaldama isopropanooli.

Vaidlustaja pakutud toode isopropanooli ei sisalda ning seega ei vasta TK-le.

Kui Vaidlustaja leidis, et nõue isopropanooli kohta rikub tema õigusi või kahjustab tema huve,

oleks Vaidlustaja pidanud esitama vaidlustuse TK peale enne pakkumuste esitamise tähtpäeva.

6.7. Hankija lükkas Vaidlustaja pakkumuse Osas 10 tagasi põhjendusel, et korki on ebamugav

kasutada. Osas 10 tuli pakkuda naha värvitut antiseptikumi pumppudelis 500ml koos

niisutuspumbaga +/- 50 ml. Vaidlustaja pakkus Osas 10 toodet 500ml niisutuspumbaga pudelis.

Toote testimisel selgus, et Vaidlustaja pakutaval tootel on kork, mille tõttu pole võimalik toodet

koheselt kasutamiseks pumbata vaid toode vajab kasutamiseks lisaliigutust (korgi keeramist).

Toote kasutamiseks peab enne iga kasutust korgi lahti keerama, seejärel korgi alla vajutama, et

toode pudelist väljuks ning peale kasutamist on vaja kork jälle kinni keerata. Arvestades

Hankija patsientide arvu ei ole toodet mugav kasutada ning see on aeganõudev. Testimisel

selgus samuti, et korgi liigendid paistsid nõrgemad, pehmemad, mitte vastupidavad ning

Vaidlustaja ei ole pakkunud TK-s nõutud pumppudelit.

6.8. Hankija lükkas Vaidlustaja pakkumuse Osas 12 tagasi põhjendusel, et toode pritsib ja

määrib valades liialt. Hankija lisab vastusele video toote kasutamisest (võrdluses Kolmanda

isiku tootega). Hankija ei ole TK-s täpsustanud, et toode ei tohi pritsida ega määrida, aga

ilmselgelt peab olema võimalik toodet kasutada sihipäraselt ja vastavalt ettenähtud eesmärgile.

Osas 12 pidi pakkuma naha värvilist antiseptikumi, mida kasutatakse naha preoperatiivseks

antiseptikaks steriilses keskkonnas. Toode on värvitud ning sellega tähistatakse puhastatud

operatsioonivälja. Kuna toote värv on väga intensiivne, siis värvib vedelik kõik, millele satub.

Vaidlustaja toote testimisel selgus, et toote täpne valamine on keeruline, toode pritsib ja tilgub

ning määrib ümbritsevaid pindasid. Toodet peab olema võimalik kasutada viisil, et see satuks

ainult operatsiooniväljale ning ei rikuks Hankija töövahendeid, ruume ja personali tööriideid.

6.9. Eeltoodust lähtuvalt on Hankija seisukohal, et Vaidlustaja pakkumus on Osades 1, 4, 5, 6,

10, 12, 13, 28 ja 32 tagasi lükatud õigustatult Kuna Vaidlustaja pakkumus on tagasi lükatud

õigustatult ei ole põhjendatud ka otsuste kehtetuks tunnistamine, millega tunnistati Osades 1,

4, 5, 6, 10, 12, 13, 28, 32 edukaks Kolmanda isiku pakkumus.

6.10. 15.05.2025 esitas Hankija täiendavad seisukohad.

6.10.1. Vaidlustaja on oma 07.05.2025 täiendavas vastuses viidanud, et Hankija on RHAD-is

märkinud, et iga viidet, mille Hankija teeb RHAD-is ostuallikale, protsessile, kaubamärgile,

patendile, tüübile, päritolule, tootmisviisile, märgisele või vastavushindamisasutuse väljastatud

katsearuandele või tõendile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega

samaväärne“. Hankija on sellise tingimuse TK-s esitanud, kuna vastav nõue tuleneb RHS § 88

lg-test 5, 6, § 89 lg-st 2 ja § 114 lg-test 5-7. Vaidlustaja leiab, et on hinnanud oma pakkumuses

seinadosaatori tehnilisi näitajaid ning hinnanud selle samaväärseks Riigihankes soovituga.

Hankija sellega ei nõustu. Toote tehniline näitaja (praegusel juhul toote materjal) ei ole ükski

eelpool toodud tingimuses nimetatud asjaolu (ostuallikas, protsess jne), seega on Vaidlustaja

väide asjakohatu.

6.10.2. Hankija on varasemalt Vaidlustaja pudelikandureid (spendreid) kasutanud Osa 1

(Kätepesuvahend-1) ja Osa 4 (Käte antiseptiline vahend - 1) osas. Varasemas riigihankes oli

„kätepesuvahend-1“ (osa 1) ja „käte antiseptiline vahend -1“ (varasema riigihanke osa 3)

tehniline kirjeldus sama, mis Riigihankes, samuti oli sama spendrite arv. Vaidlustaja pidi

varasema riigihanke osade 1 ja 3 (Riigihanke Osa 4) lepingu täitmise raames spendrid välja

vahetama ning pidi teadma, et Riigihanke Osa 4 toote kasutamiseks on vajalik spender.

9 (23)

6.10.3. Kohtupraktikast lähtuvalt omab tehnilise kirjelduse koostamisel tähtsust tingimuste

arusaadavus vastavas valdkonnas tegutsevale keskmisele mõistlikule isikule. Hankijalt ei saa

nõuda detailsuseni täpse tehnilise kirjelduse koostamist vaid tehniline kirjeldus peab olema

piisavalt täpne ja arusaadav vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele, st see eeldab

potentsiaalselt pakkujalt teatud eelteadmisi hankeeseme kohta. Kolmas isik on selgitanud, et

Osades 1, 4, 5, 6, 28 ja 32 pakutavaid tooteid peab kasutama seinaspendriga ning selline nõue

on kõigile desinfektsioonivahendite valdkonnas tegutsevatele pakkujatele selge ja arusaadav,

seega pidi TK-s esitatud tingimus olema arusaadav ka Vaidlustajale.

Vaidlustaja on oma 07.05.2025 täiendavates seisukohtades viidanud, et tal on olemas vajalikud

spendrid ja vajadusel vahetab Vaidlustaja olemasolevad spendrid välja. Eeltoodust lähtuvalt

saab lisanduvalt järeldada, et Vaidlustaja teab, et Osades 4, 5, 6, 28 ja 32 nimetatud tooteid

kasutatakse spendriga.

6.10.4. Vaidlustaja leiab oma 07.05.2025 täiendavas vastuses, et Osades 4 ja 5 pakutavad tooted

sisaldavad toimeainena ainult etanooli ja seetõttu ei ole võimalik, et Vaidlustaja pakutud toode

oleks ebameeldivama ja/või ärritavama iseloomuga kui Kolmanda isiku toode. Osas 10 leiab

Vaidlustaja, et kui hinnang põhineb subjektiivsel meeldivusel, mitte objektiivsetel

sensoranalüüsidel või standarditel, siis see ei ole piisav alus pakkumuse tagasilükkamiseks.

Hankija Vaidlustaja seisukohaga ei nõustu.

Vastavalt TK-le (read D20 ja D21) on Osade 4 ja 5 kohta esitanud tingimus, et mh ei tohi

pakutavad tooted sisaldada lõhnaaineid. Riigihankes pakutavate toodete täpset koostist teab

ainult Vaidlustaja. Hankijale ei ole teada milliseid lisaaineid Vaidlustaja pakutavad tooted

sisaldavad, mistõttu ei ole Hankijale teada milline aine toodete koostises tekitab Korralduses

mainitud teravat ja/või ärritavat lõhna. Samas ei ole Hankijal kohustust välja selgitada, miks

Vaidlustaja tooted taolist lõhna põhjustavad, vaid pakkumuste vastavuse kontrollimise käigus

kontrollida, kas lõhnaained puuduvad. Hankija tuvastas, et Vaidlustaja toodetel on terav ja/või

ärritav lõhn. Hankija ei pea pakkumuste vastavuse kontrollimisel kaasama väliseid eksperte läbi

viimaks Vaidlustaja viidatud n.ö sensoranalüüse. Sellist nõuet ei tulene ühestki õigusaktist ega

RHAD-ist. Kohtupraktika kohaselt ei saa RHS § 114 lg-st 2 teha järeldust, et Hankijal on

pakkumuste hindamisel kohustus viia läbi põhjalik uurimine. Hankemenetluse läbiviimine ei

tohi andmete ja tõendite kogumise tõttu muutuda võimatuks või ebamõistlikult keeruliseks.

6.10.5. Hankija töökeskkonnaspetsialist viis 14.05.2025 Hankija tööruumides läbi

desifitseerimisvahendite lendlevate osakeste TVOC piirnormide kontrollmõõtmise, mille

eesmärgiks oli simuleerida statsionaarse osakonna tööprotsessi. Sisekontrolli protokolli

kohaselt eritasid Vaidlustaja tooted kasutamisel spetsiifilist kanget alkoholilõhna, mis ärritas

hingamisteid ja silmi ning ruum oli simulatsiooni lõpus töökeskkonnaspetsialisti jaoks

spetsiifilise lõhnaga. Vaidlustaja toodete kasutamise järgselt oli TVOC (lenduvad orgaanilised

ühendid) näitaja kaks korda kõrgem kolmanda isiku toodete TVOC näitajast. Lisanduvalt sattus

Vaidlustaja poolt Osas 13 pakutud toode simulatsiooni käigus tooli lakiga töödeldud puidust

istmeplaadile, mille lapiga eemaldamisel kahjustus istme puitosa lakikiht.

6.10.6. Osades 27 ja 30 on Kolmanda isiku pakkumus Vaidlustaja pakkumusest soodsam ning

on arusaamatu, miks Vaidlustaja arvab, et Osades 27 ja 30 tehtud otsused rikuvad Vaidlustaja

õigusi või kahjustavad tema huve. Vaidlustaja pole oma parandatud vaidlustuses taotlenud

Hankija otsuste kehtetuks tunnistamist Osades 27 ja 30.

6.10.7. Hankija ei nõustu Vaidlustaja seisukohaga, et Vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamine

Osades 5 ja 28 ei ole põhjendatud.

Nagu juba märgitud, jagati Riigihankes pakutavate toodete näidised kasutamiseks Hankija

erinevatesse osakondadesse testimaks nende sobivust. Vaidlustaja arvates on ülioluline, et

võrreldavad tingimused oleks täpselt sarnased, ehk siis testitavate inimeste käe suurus ja

testitava toote kogus oleks sama. Hankija selgitab, et näidised jagati Hankija osakondade vahel

10 (23)

laiali nii, et ühele Riigihanke osale (nt Osa 28 käte hoolduskreem) esitatud kõigi pakkujate

(Osas 28 oli kaks konkureerivat pakkumust) toodete näidiste vastavust kontrollisid ühe

osakonna (nt dialüüsiosakonna) ühed ja samad töötajad, et säiliks objektiivne võrdlusmoment.

6.10.8. Hankija ei nõustu Vaidlustaja seisukohaga, et vastavust Osas 5 esitatud nõudele (kestus

mitte üle 30 sek) saab tõestada ainult laborianalüüsidega.

Vastavalt kohtupraktikale ei saa pakkuja nõuda hankijalt üksnes formaalse kontrolli teostamist

ja pakkumuse vastavaks tunnistamist pakkuja esitatud andmete (käesoleval juhul

efektiivsustestid) alusel. Kui hankijal puuduks õigus dokumentide sisu õigsust kontrollida, siis

oleks pakkujal võimalik saavutada hankijaga lepingu sõlmimine ebaõigetele andmetele

tuginedes. Selline olukord ei ole aga tolereeritav ega taga avalike vahendite säästlikku

kasutamist. Kui hankija on tuvastanud, et pakkumus ei vasta riigihanke alusdokumentides

sätestatud tingimustele (esinevad sisulised kõrvalekalded), puudub tal diskretsioon

otsustamaks, kas lükata pakkumus tagasi või mitte. Vastavalt RHS § 114 lg-le 2 tuleb sellisel

juhul pakkumus tagasi lükata.

6.10.9. Seoses isopropanooli puudumisega Osas 6 pakutud tootes leiab Vaidlustaja, et kui

Vaidlustaja hindab põhjendatult pakutava toote samaväärseks, ei pea Vaidlustaja

hankemenetluses küsima kinnitust pakutava toote sobivuse kohta. Hankija Vaidlustaja

seisukohaga ei nõustu. Toote koostis ei ole ükski asjaolu (ostuallikas, protsess jne), mille puhul

võis pakkuda sellega samaväärset.

6.10.10. Vaidlustaja leiab oma täiendavas vastuses, et Osas 10 Hankija soovitud pakend on

kirjeldatud, kui pumppudel koos niisutuspumbaga ehk teisisõnu peab pump olema

niisutuspump. Antud toode ongi pumbaga pakend mille pump toimib, kui niisutaja. Kui Hankija

oleks tahtnud kahte erinevat pakendit, siis oleks pidanud ka hanketabeli jaotuses tegema 2

eraldiseisvat rida. Hankija Vaidlustaja seisukohaga ei nõustu.

Vaidlustaja leiab ebaõigesti, et Hankija soovib ainult niisutuspumpa. Hankija on TK-s (rida

E28) välja toonud, et vaja on nii pumppudelit kui ka niisutuspumpa. Kui Hankija on tuvastanud,

et pakkumus ei vasta RHAD-is kehtestatud tingimustele, puudub tal diskretsioon otsustamaks,

kas lükata pakkumus tagasi või mitte. Vastavalt RHS § 114 lg-le 2 tuleb sellisel juhul pakkumus

tagasi lükata.

7. Kolmas isik, Aktsiaselts CHEMI-PHARM, vaidleb vaidlustusele vastu.

7.1. Vaidlustaja on vaidlustuses viidanud, et kuna hindamiskriteeriumiks on Riigihankes üksnes

hind (mitte toote muud omadused), on Hankija tema pakkumused alusetult tagasi lükanud.

Vaidlustaja ajab segamini pakkumuste vastavuse tingimused ja nende sisulise kontrolli.

Pakkumuse vastavuse tingimused on kriteeriumid, mida hankija peab kontrollima

hankemenetluse kestel pakkumuste vastavuse kontrollimise etapis. Hankija peab seejuures

lähtuma riigihanke alusdokumentides esitatud nõuetest. Pakkumuse vastavustingimused

peavad olema täidetud pakkumuse esitamise hetkel. Pakkumuse sisulise vastavuse kontroll

RHS §-i 114 mõttes hõlmab nõudeid, mille täitmine oli nõutav pakkumuse esitamise hetke

seisuga. Pärast seda, kui hankija on tingimuse täitmist kontrollinud, teeb hankija RHS § 114

lg 1 alusel otsuse, mille tulem saab RHS § 114 lg 2 alusel olla kas pakkumuse vastavaks

tunnistamine või selle tagasilükkamine.

7.2. Nagu Vaidlustuskomisjon oma 29.04.2025 kirjas puuduste kõrvaldamiseks rõhutas, ei ole

Vaidlustaja pakkumust üheski Riigihanke osas vastavaks tunnistatud ega hinnatud, mistõttu see,

millised on hindamiskriteeriumid, ei saa kuidagi sisaldada faktilist põhjendust, miks Hankija

otsus Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise kohta on õigusvastane. Vaidlustaja ei ole seda

viga vaidlustuses korrigeerinud.

11 (23)

7.3. Kuna Vaidlustaja pakutud spender ei vastanud Osades 1, 4, 5, 6, 28 ja 32 TK-s esitatud

nõuetele, on Hankija Vaidlustaja pakkumuse neis osades õiguspäraselt tagasi lükanud

põhjendusega, et toode vajab spendrit, Vaidlustaja pakutud spendrid ei vasta hankes esitatud

nõudmistele, Hankija soovib metallist spendrit.

TK-s on Hankija spendrite (mida nimetatakse ka seinakanduriteks ja siinikanduriteks) osas

TK-s näinud ette tingimuse: Kui pakutavad tooted ei sobi olemasolevate seinaspendritega, peab

Pakkuja omal kulul vahetama pakutud toodetele sobiva metallist seina ja/või siinispendri vastu

(vajadusel katma vahetusega tekkiva remondi kulu). Seejuures on kirjeldus metallist seina ja/või

siinispendri vastu märgitud punasega, rõhutades selle olulisust.

7.4. Kolmandale isikule teadaolevalt puudub vaidlus, et Vaidlustaja pakutavad tooted ei sobi

Hankijal olemasolevate seinaspendritega, mistõttu rakendub Vaidlustajale Riigihankes edukaks

osutumise korral kohustus spendrid välja vahetada. TK-st tulenevalt peavad väljavahetatavad

spendrid olema metallist.

Kolmas isik ei nõustu Vaidlustaja argumentidega, et tema pakutavad plastmassist spendrid tuleb

lugeda vastavaks seetõttu, et need on olnud kasutusel ka varasemate hankelepingute raames

ilma negatiivse tagasisideta. Kohaldamisele kuuluv hanketingimus spendritele esitatud nõuete

osas on selge ja üheselt mõistetav – Hankija on soovinud metallist seina või siinispendrit.

Vaidlustaja subjektiivsed hinnangud selle kohta, et ka tema pakutav plastmassist spender on

„väga hea“, ei oma tähtsust.

RHS-i regulatsioonist ja pikaaegsest praktikast tulenevalt ei ole võimalik nõustuda Vaidlustaja

seisukohaga, et Hankija esitatud vastavustingimust – mis nõudis metallist spendrite olemasolu

– on võimalik tõlgendada kuidagi laiendavalt ja lubada ühel pakkujal (Vaidlustajal) esitada

metallist spendrite asemel hoopis plastikust spendreid. Selline tõlgendus oleks vastuolus

Hankija seatud tingimuse sisuga. Lisaks tooks selline laiendav tõlgendus kaasa ka teiste

pakkujate ebavõrdse kohtlemise. Juhul kui teised pakkujad oleks teadnud, et pakkuda võib

lisaks metallist spendritele ka plastmassist (või mistahes muust materjalist spendreid, mis ei ole

metallist), oleks ka nemad Riigihankes võinud pakkumuse esitada.

7.5. Käesolevas hankemenetluse etapis ei saa RHAD-is ette nähtud nõuete vajalikkust ega

põhjendatust hinnata või küsimuse alla seada.

Kui hanketingimuste vaidlustamise tähtaeg on möödunud, on RHAD-i tingimused muutunud

pakkujatele siduvaks. Asjaolu, et Hankija ise või mõni teine hankija on varasemates hangetes

aktsepteerinud ka plastikust spendreid, ei oma mingit tähtsust.

7.6. Kolmas isik juhib tähelepanu ka asjaolule, et Vaidlustaja väide, et metallist spender on

„samaväärne“ plastikust spendriga ning seetõttu tuleks ka plastikust spendrit aktsepteerida kui

TK-le vastavat, ei ole RHS § 88 lg-de 1 ja 2 kohaselt asjakohane.

TK-s kehtestatud nõude (spendrid peavad olema metallist) näol on tegemist konkreetse ning

selgelt välja toodud nõudega, millele pakkumus pidi vastama.

7.7. Vaidlustaja esitatud argument nõutud toote osas on oma olemuselt nõue toote materjalile –

metall. Tegemist ei ole RHS § 88 lg-s 2 nimetatud alusega, mille asemel võib pakkuda

samaväärset. Asjakohatu on Vaidlustaja väide, et tema pakutud plastikust spendrid olid Hankija

nõutud spendritega samaväärsed. Kuna pakutud spendrite materjaliks ei olnud metall, olid need

TK p-ile 6 mittevastavad. Juhul, kui Hankija oleks aktsepteerinud spendreid, mis ei oleks olnud

metallist, oleks Hankija kohelnud ebavõrdselt kõiki teisi pakkujaid, kes pakkusid RHAD-is

nõutud metallist spendreid.

7.8. Osades 1, 4, 5, 6, 28 ja 32 on Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamist lisaks metallist

spendrite puudumisele põhjendatud ka teiste asjaoludega. Kuna pakkumuse mittevastavuse

tingib selle mittevastavus kasvõi ühele Hankija poolt seatud tingimusele, on üksnes metallist

spendrite puudumine õiguspäraseks põhjuseks kõigis eelnimetatud Riigihanke osades

12 (23)

Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamiseks.

7.9. Hankija on lükanud Vaidlustaja pakkumuse Osas 6 tagasi põhjendades seda alljärgnevalt:

Pakutud toode ei sobi kuna näidis ei sisalda isopropanooli, mida hankija on küsinud. Osa 6

TK-s on Hankija seadnud soovitavale käte antiseptilisele vahendile väga selge nõude:

Alkoholibaasiline: isopropanooli ja etanooli segu, min. 65-70g/100g. Lisaks on TK-s (tabeli

p-is 61 selgelt rõhutatud: Pakkumusele lisaks peavad pakkujad esitama nõutud (tulp P) näidised

(originaalpakendis, varustatud toote koodi/ref nr.-ga, toote nimetusega, vastava pakkumuse

osa numbriga). Hankija kasutab esitatud näidiseid oma töös, hindamaks nende sobivust.

Vaidlustaja väidab vaidlustuses: Hankija viitas tagasi lükkamise aluseks asjaolule, et pakutud

näidis ei sisalda isopropanooli. Teistes hankepositsioonides on hankija aktsepteerinud ainult

etanoolil põhinevaid käteantiseptikume. Seega ei ole isopropanooli puudumine objektiivne

tagasi lükkamise alus, ega mõjuta pakutud toote vastavust tehnilistele tingimustele. Lisaks

vastab Goodpoint Chemicals OÜ pakutud antiseptikum täielikult sihtotstarbelisele kasutusele

ja desinfitseerimisnõuetele, olles samaväärne hankes nõutud tootega, nagu kinnitatud

ametlikus kinnituskirjas. Selliselt on OSA 6 tagasi lükkamise alus õigusvastane, kuna see rikub

pakkumuste võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtteid (RHS § 3 lg 1) ning ei põhine

objektiivsel ega võrdsel tehnilisel hindamisel.

Ei saa olla vaidlust, et TK nõude täitmiseks tuli pakkujal Osas 6 pakkuda toodet, mis sisaldab

isopropanooli. Tegemist oli üheselt mõistetava ja kehtiva TK tingimusega. Vaidlustaja sellist

toodet ei pakkunud, mistõttu on Hankija tema pakkumuse (lisaks spendrinõude täitmata

jätmisele) Osas 6 põhjendatult tagasi lükanud.

7.10. Asjakohatu on Vaidlustaja väide, et tema pakutud etanoolibaasiline toode on samaväärne

ispopropanooli sisaldava tootega. Kuna Vaidlustaja ei pakkunud toodet, mida RHAD-is nõuti

(toode ei sisaldanud isopropanooli), oli Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine põhjendatud.

2.4. Vaidlustaja etteheited Hankija pakkumuste vastavuse kontrolli osas osades 1, 4, 5, 10, 12,

13 ja 28 ei ole õiged. Pakkumises esinesid sisulised puudused ja kõrvalekalded RHAD-ist,

mistõttu on pakkumus õigesti tagasi lükatud

7.11. Hankija lükkas Vaidlustaja pakkumuse Osades 1, 4, 5, 10, 12, 13 ja 28 tagasi ka toote

näidise mittevastavuse tõttu Riigihankes kehtestatud nõuetega (toode on ärritava lõhnaga,

imendub kaua, pritsib ja määrib ning korki on ebamugav kasutada).

Hanke alusdokumentide p-i 7.3 ja vastavustingimuse p-i 1 kohaselt tuli pakkujatel esitada

Hankijale oma pakutavate toodete näidised, et Hankija saaks kontrollida, kas pakkujate

pakutavad tooted (desinfektsioonivahendid) vastavad Hankija nõudmistele. Lisaks on Hankija

TK-s (tabeli p-is 60) rõhutanud: Pakkumusele lisaks peavad pakkujad esitama nõutud (tulp P)

näidised (originaalpakendis, varustatud toote koodi/ref nr.-ga, toote nimetusega, vastava

pakkumuse osa numbriga). Hankija kasutab esitatud näidiseid oma töös, hindamaks nende

sobivust.

Desinfektsioonivahenditele esitatavad tehnilised nõuded on täpsemalt toodud välja veerus D

„Kirjeldus/sihtotstarve/omadused“. Vaidlust ei saa olla selles, et need tingimused on Hankija

poolt kehtestatud, need pidid olema kõigile pakkujatele arusaadavad ning keegi pakkujatest

neid vaidlustanud ei ole.

Osades 4, 5, 10 ja 13 on Hankija toonud Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise põhjendusena

välja, et pakutav toode on kas terava, ebameeldiva või ärritava lõhnaga.

Osade 4 ja 5 kohta sisaldus TK-s nõuet, et toode ei sisalda värvi ja lõhnaaineid. Osa 10 (naha

värvitu antiseptikum) nägi ette, et toode peab olema nahka mitteärritav kuid ilmselgelt on

Hankija nimetatud osas testimisel leidnud, et see osutus siiski ärritavaks ning Osas 13 pakutud

toode on samuti kasutatud tooraine tõttu ärritav.

7.12. Osa 13 puhul juhib Kolmas isik tähelepanu asjaolule, et TK p-i 3 kohaselt pidi

pinnadesinfektant (Osa 13) muuhulgas vastama EL direktiivi MDD 93/42 EEC (edaspidi ka

13 (23)

Direktiiv) nõuetele. Eeltoodust lähtuvalt on Hankija pakkumuste vastavuse kontrolli

teostamisel põhjendatult hinnanud, kas pakkumuste koosseisus esitatud näidised vastavad

muuhulgas Direktiivi nõuetele. Direktiivi art 3, „Põhinõuded“ kohaselt peavad

meditsiiniseadmed (mille hulka loetakse ka pinnadesinfektandid vastama I lisas sätestatud

põhinõuetele. Direktiivi I lisa „Olulised nõuded“ jaotise I „Üldnõuded“ p 1 kohaselt peavad

meditsiiniseadmed olema kavandatud ja valmistatud nii, et need sihtotstarbelise kasutamise

korral ei seaks ohtu isikute (või patsientide) ohutust ja tervist.

Hankija on Osas 13 jõudnud järeldusele, et pakkumuse tagasilükkamise põhjendusena viidatud

terav lõhn on piisavalt tõsine probleem, et pakutavat toodet ei saa selle jaoks Hankija

kavandatud eesmärkidel (sõltuvalt ruumide ventilatsioonist, desinfitseeritavate pindade

asukohast, ruumide suurusest jne) kasutada, kuna selle kasutamine võib tuua võimalikud

negatiivsed tagajärjed. Hankija poolt selliselt väljendatud põhjendus (ärritav lõhn) on järelikult

Direktiivi vastavale nõudele tuginedes piisavaks aluseks pakkumuse tagasilükkamiseks

Hankija poolt.

7.13. Eeltoodust lähtuvalt olukorras, kus Hankija tuvastas Osades 1, 4, 5, 10, 12, 13 ja 28, et

pakutav toode ei olnud lõhna osas kooskõlas TK lõhnatingimusega, oli Hankija vastavasisuline

otsus pakkumuse kõrvaldamise kohta igal juhul õiguspärane.

7.14. Osas 10 on Hankija toonud Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise põhjendusena

täiendavalt asjaolu, et toode ei sobi, kuna korki on ebamugav kasutada. Pakkujal oli kohustus

esitada pumppudel 500ml koos niisutuspumbaga +/- 50 ml. Kuna Vaidlustaja esitas pumppudeli

asemel korgiga pudeli, tuli toode tunnistada RHAD-le mittevastavaks.

7.15. Osas 12 on Hankija toonud Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise põhjendusena

täiendavalt asjaolu, et toode ei sobi, kuna pritsib ja määrib valades liialt. Selles Riigihanke osas

hangitakse värvilist naha antiseptikumi, mida kasutatakse operatsioonieelseks naha

antiseptikaks, seetõttu on tegemist väga intensiivset värvi tootega, mis valades pritsib ja rikub

ümbritsevad esemed. Toodet on keeruline antud olukorras rikutud pindadelt eemaldada,

mistõttu ei ole toode sihipäraselt kasutatav.

7.16. Osas 5 on Hankija märkinud, et pakutud toode ei sobi, kuna imendub liiga kaua ning

muudab tavapärase protseduuri seetõttu liialt pikaks ning samuti raskendades kummikinnaste

kätte tõmbamist. Osa 5 kohta on TK-s märgitud: Käte hügieeniline antiseptika: kestus mitte üle

30 sek. Hankija on toote näidist hinnates ilmselt leidnud, et kestus ületab 30 sekundit, sest toode

ei kuiva selle aja jooksul kätel.

7.17. Osas 28 on TK-s märgitud: kreem või emulsioon normaalsele, kuivale või kahjustatud

nahale; lõhna- ja värvaineteta või minimaalselt lõhnastatud; nahka mitteärritav; nahka niisutav

ja hooldav toime (sisaldab niisutavaid aineid) ei sisalda parabeene, metüülisotiasolinooni,

formaldehüüdi vabastajaid nahasõbralik pH. Vaidlustaja poolt Osas 28 pakutud kreem ei

imendu ilmselt hästi, tõenäoliselt kõrge rasvasisalduse tõttu, pidurdades selleläbi normaalset

töörütmi. Haiglatöötaja saab alustada tööprotseduure alles peale kreemi täielikku imendumist.

Kreemi, mis ei imendu, ei ole võimalik haiglas kasutada.

7.18. Kolmas isik esitas 12.05.2025 vastuväited Vaidlustaja 07.05.2025 seisukohale.

7.18.1. Kolmas isik ei nõustu Vaidlustaja väitega, et RHAD-is ei kajastu, et Osades 4, 5, 6, 28

ja 32 oleks spendrite nõue. Viidatud tingimus (metallist seinaspendri nõue) tulenes TK p-ist 6

ning rakendus kõigile nendele pumppudeliga/dosaatorpumbaga toodetele ja kreemidele, mida

pidi olema võimalik seinale paigaldada (s.o vaidlustatud Osad 1, 4, 5, 6, 28 ja 32). Selline nõue

on kõigile desinfektsioonivahendite valdkonnas tegutsevatele pakkujatele selge ja arusaadav.

14 (23)

7.18.1.1. TK p-s 6 välja toodud seina ja/või siinispendri nõue kohaldus Riigihanke osadele 12

(kätepesuvahend dosaatorpumbaga, võimalus asetada lauale ja seinaspendrisse), 4 (käte

antiseptiline vahend, dosaatorpumbaga), 5 (käte antiseptiline vahend, dosaatorpumbaga), 6

(käte antiseptiline vahend, dosaatorpumbaga), 27 (nõudepesuvahend – dosaatorpumbaga, osa

27 ei ole vaidlustuse esemeks), 28 (käte hoolduskreem) ja 32 (pesuvahend naha üldpesuks,

pumppudelis). Kõik nimetatud tootegrupid on raviasutustes sellised, mille doseerimiseks

kasutatakse seina- ja/või siinispendrid.

7.18.1.2. Hankija on oma 05.05.2025 vastuses arusaadavalt ka selgitanud, et hankes osas 1 (s.o

kätepesuvahend) oli erandlikult toodud toote kirjelduse lahtris välja, et tootel peab olema

„võimalus asetada lauale ja seinaspendrisse“ seetõttu, kuna muudele osadele (s.o osad 4, 5, 6,

28 ja 32) pakutavaid tooteid tohib kasutada ainult seina ja/või siinispendris. Lisaks on Hankija

toonud õigesti välja, et seina- ja siinispendrite nõue on kehtestatud lähtudes haigla taotletavast

desinfektsioonivahendite kasutamise tehnikast (nn WHO juhis). Haiglates on vajalik tagada

puutevaba süsteem, mille kohaselt puudutatakse dosaatorpudelit ainult puhta kehaosaga (nt

küünarnukiga). Puutevaba süsteem on võimalik seinaspendris dosaatorsüsteemi kasutamisel.

Hanke osa 1 osas on hankija oma töökorralduse vajadusest lähtuvalt täpsustanud, et vaja on

pakkuda lisaks toodet, mida on võimalik lisaks seinaspendris kasutamisele kasutada

erandkorras ka laual.

7.18.2. Vaidlustaja pakkus Osades 1, 4, 5, 6, 28, 32 tooteid, mis pidid olema seinale

paigaldatavad. Seinale saab tooteid paigaldada ainult spendritega. Vaidlustaja on väitnud, et tal

on spendrid olemas ja ta on neid vastavalt p-ile 6 ka pakkunud. Vaidluse all on küsimus sellest,

kas Vaidlustaja pakutud plastmassist spendrid on samaväärsed metallist spendritega. Kolmas

isik leiab, et see nii ei ole.

Vaidlustajal ei ole võimalik väita, et Hankija pole spendri nõuet vastavates osades üldse

kehtestanud. Selline väide on ka vastuoluline, kuna vastasel korral ei oleks Vaidlustaja

Hankijale ka plastikust spendrit pakkunud. Asjaolu, et Vaidlustaja on esitanud TK p-i 6 alusel

plastikust spendri, kinnitab, et Vaidlustaja sai aru, et tema pakutavad pudelid ei ühildu Hankija

olemasolevate spendritega, mis tuleb seetõttu TK-le vastavate spendrite vastu välja vahetada.

7.18.3. Praktikas on leitud, et hanketingimusi tuleb tõlgendada viisil, mis on kõige lähem

hankija soovitud ja arusaadavale eesmärgile sellise tingimuse kehtestamisel. Antud juhul viib

kõnealuse vastavustingimuse eesmärgist ja kontekstist lähtuv tõlgendamine järelduseni:

Hankija eesmärk oli kehtestada spendrite nõue osades, kus toodet pidi olema võimalik seinale

paigutada, ehk vaidlustatud osadest Osades 1, 4, 5, 6, 28 ja 32.

Vaidlustajal ei ole võimalik väita, et ta ei ole pakkumuse esitamisel kaalunud, kas tema toodete

pakendid sobivad olemasolevate spendritega või mitte. Vaidlustaja on pakkunud plastikust

spendreid ja sellest nähtub, et tal ei olnud olla ebaselgust, millistes hanke osades ta

potentsiaalselt edukaks osutumise korral oleks pidanud spendreid välja vahetama.

7.18.4. Kolmas isik ei nõustu Vaidlustaja seisukohaga, et juhul kui Vaidlustaja hindab oma

toodet põhjendatult pakutava tootega samaväärseks, ei pea ta hankeprotsessi käigus küsima

Hankijalt kinnitust selle sobivuse kohta.

7.18.4.1. RHS-ist tulenevalt on hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse koostamine hankija

ainupädevuses. Seetõttu ei ole Vaidlustajal Hankija asemel võimalik hinnata oma toodet

samaväärseks Riigihankes nõutuga. Hankija saab ja peab koostama hankelepingu eseme

tehnilise kirjelduse lähtuvalt enda vajadustest. Hankija on TK p-is 6 kehtestanud väga

konkreetne nõue spendri materjalile: Kui pakutavad tooted ei sobi olemasolevate

seinaspendritega, peab pakkuja omal kulul vahetama pakutud toodetele sobiva metallist seina

ja/või siinispendri vastu. See tingimus oli Hankijale siduv ja Hankijal on kohustus sellest

pakkumuste vastavuse väljaselgitamisel juhinduda.

15 (23)

7.18.4.2. Hankija on TK koostanud RHS § 88 lg 1 alusel, st hankelepingu eseme

kasutusomaduste ja funktsionaalsete nõuete kirjeldusena.

RHS § 88 lg 1 alusel koostatud TK puhul, kus on sõnaselgelt ja üheselt mõistetavalt esitatud

nõuded desinfektsioonivahendite ja nende kasutamiseks vajaminevate seadmete (spendrite)

kasutusomadustele ja funktsionaalsete nõuetele, peab pakkumus selle esitamisel pakutavate

toodete osas vastama TK-le (vt ka RHS § 110 lg 2, mis näeb ette, et pakkumus peab vastama

riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele).

7.18.4.3. Käesoleval juhul ei ole RHAD-i ega RHS-i mõttes tootel ja selle kasutamiseks

vajamineval seadmel (spendrid) olemas veel mingeid täiendavaid kasutusomadusi või

funktsionaalseid nõudeid, mis saaksid olla tehnilises kirjelduses kirjeldatud nõuetega

samaväärsed. RHS § 88 lg 1 alusel koostatud tehnilise kirjelduse puhul on hankelepingu ese

piisavalt täpselt ja mõistetavalt kirjeldatud ning pakkumuse esitamisel peab pakkumus

pakutavate seadmete osas vastama tehnilisele kirjeldusele (RHS § 110 lg 2).

Vaidlustuse kontekstis ei saa nõustuda Vaidlustaja arvamusega, et RHS § 88 lg 5-6 näeb ette, et

tehnilised viited peavad lubama samaväärsust.

RHS § 88 lg 6 keelab üldreeglina tehnilises kirjelduses kindla ostuallika, protsessi, kaubamärgi,

patendi, tüübi, päritolu ja tootmisviisi nimetamise ja nimetatud keelust võib hankija mööda

minna, st nimetada tehnilises kirjelduses kindlat ostuallikat, protsessi, kaubamärki, patenti,

tüüpi, päritolu ja tootmisviisi, kui see on hankelepingu esemest tulenevalt vältimatult vajalik

põhjusel, et tehnilise kirjelduse koostamine RHS § 88 lg-des 1 ja 2 sätestatud alustel ei võimalda

hankelepingu eset piisavalt täpselt ja mõistetavalt kirjeldada. Sellisele viitele lisatakse märge

„või sellega samaväärne“. Hankijal ei olnud Riigihankes vajalik kindla ostuallika, protsessi,

kaubamärgi, patendi, tüübi, päritolu ja tootmisviis väljatoomine, kuna hankija on vastavalt RHS

§ 88 lg-le 1 toonud välja kõikide toodete ning nende kasutamist võimaldavate seadmete

(spendrite) üksikasjalikud kasutusomadused ja funktsionaalsete nõuete kirjeldused, sh

seinaspendrite osas ettenähtud selge nõude, et need peavad olema metallist. Seega ei ole

vaidlusaluste TK tingimuste puhul alust rääkida RHS § 88 lg-s 5 või 6 sätestatud olukorrast või

selle sätte alusel pakkujatele antud õigusest/võimalusest esitada pakkumuses tehnilises

kirjelduses nõutuga samaväärseid seadmeid (spendreid).

7.18.4.4. Kuna Vaidlustaja ei ole pakkunud metallist spendreid, on Hankija Vaidlustaja

pakkumuse spendrite mittevastavuse tõttu õiguspäraselt Osades 1, 4, 5, 6, 27, 28 ja 32 tagasi

lükanud. Metallist spendrid ei ole samaväärsed plastikust spendritega. RHS § 88 lg 5-6 ei ole

võimalik antud asjas kohaldada, kuna hankija on koostanud tehnilise kirjelduse RHS § 88 lg 1

alusel, st hankelepingu eseme kasutusomaduste ja funktsionaalsete nõuete kirjeldusena.

7.18.5. Hankija lükkas Vaidlustaja pakkumuse Osas 6 tagasi põhjendusel, et näidis ei sisalda

isopropanooli. Kuna Vaidlustaja pakutud toode ei sisaldanud isopropanooli ja etanooli segu min

65-70 g/100g kohta, nagu TKs-s nõutud, on toode mittevastav ja Hankija on pakkumuse õigesti

tagasi lükanud.

Vaidlustaja on oma täiendavas vastuses märkinud: Antiseptikum milles on 80% etanooli

võrdluses antiseptikumiga milles on etanooli 70% + 10% isopropanooli või 75% etanooli +

5% isopropanooli jne, on samaväärsed, kui nende efektiivsustestid vastavad Euroopa Liidu

standarditele, nii nagu on hankes küsitud. Lisaks sätestab RHS § 88 lg 5-6 selgelt, et tehnilised

viited peavad lubama samaväärsust.

Kuna Hankija koostas TK vastavalt RHS § 88 lg-le 1 üksikasjalike kasutusomaduste ja

funktsionaalsete nõuete kirjeldusena, ei ole võimalik täiendavalt hinnata toote samaväärsust

muudel RHS §-s 88 välja toodud alustel. Oluline ei ole Vaidlustaja väide, et tootel oli Osas 6

nõutav toime olemas. Kuna Vaidlustaja pakkumuses olid sisulised kõrvalekalded RHAD-is

esitatud tingimustest, tuli Hankijal pakkumus tagasi lükata.

7.18.6. Hankija on Vaidlustaja pakkumuse Osades 4, 5, 10 ja 13 õigesti tagasi lükanud, kuna

16 (23)

pakutud tooted ei sobi kasutamiseks ja ohustavad patsientide ja personali tervist

Osades 4, 5, 10 ja 13 toob Hankija Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise põhjendusena välja,

et pakutavad tooted ei sobi, kuna on kas terava, ebameeldiva või ärritava lõhnaga.

Oma täiendavas vastuses on Vaidlustaja Osade 4 ja 5 puhul märkinud: Vaidlustaja on pakkunud

toodet, mis sisaldab toimeainena ainult etanooli ja seetõttu ei ole isegi puhtalt teoreetiliselt

võimalik, et Vaidlustaja poolt pakutud toode oleks ebameeldivama ja/või ärritavama

iseloomuga kui kolmanda isiku toode.

Kolmas isik peab väidet etanooli osas arusaamatuks. Osade 4 ja 5 tingimuse kohaselt ei tohtinud

pakutav toode sisaldada värvi ja lõhnaaineid. Kolmandale isikule on teadmata Vaidlustaja

pakutud toote täpne koostis. Samas juhul, kui Vaidlustaja poolt pakutaval tootel oli ärritav lõhn,

siis mittevastavuse tuvastamiseks ei olnud Hankijal kohustust teostada eraldi analüüsi, milline

täpne koostisosa pakutavast tootest seda lõhna tekitab. Lõhna ja värviaine puudumise nõue oli

kehtestatud tootele tervikuna, mitte ainult teatud toimeainele. Etanooli kasutamisel sõltub toote

lõhn või selle puudumine suuresti ka etanooli kvaliteedist ja etanooli denatureerimiseks

kasutatavast denaturaadist (juhul, kui tootes on kasutatud denatureeritud etanooli). Ebasobiva

kvaliteediga või tervishoius sobimatu ainega denatureeritud etanool on ärritav. Sellise etanooli

kasutamine desinfektsioonivahendites muudab toote kasutamise kasutaja (aga ka patsiendi)

jaoks tervist kahjustavaks, kui sellega pikkade töövahetuste raames kokku puutuda.

Madalakvaliteetset või denatureeritud etanooli kasutatakse tavaliselt klaasipesu- ja

grillisüütevedelikes.

7.18.7. Vaidlustaja täiendavad seisukohad pakkumuse mittevastavuse kohta Osades 10 ja 13,

milles Vaidlustaja rõhutab, et pakkumuse näidise hindamisel leitud hinnang „lõhn väga tugev

ja ärritav“ ja „toode on terava lõhnaga“ baseerub subjektiivsel meeldivusel, ei ole õiged.

Kolmas isik selgitab, et pakkumuse vastavusele hinnangu andmine subjektiivse tajumise kaudu

ei ole iseenesest õigusvastane. Vaidlustuskomisjoni ja kohtute ülesandeks vaidlustus- ja

kohtumenetluses ei ole mitte subjektiivsete hinnangute analüüs, vaid kontroll selle üle, kas

hankija on selliste hinnangute rakendamisel järginud seaduses ette nähtud või enda poolt

kehtestatud hindamiskorda.

Hankija on oma 06.05.2025 vastuses arusaadavalt selgitanud, et vastavate toodete testimisel

kurtsid töötajad, et vahendil on väga terav ja/või ärritav lõhn. Ruum, kus tooteid kasutati, oli

pikka aega ebameeldiva lõhnaga. Osad töötajad kurtsid korduval kasutamisel, et see mõjus

uimaseks tegevalt ja ajas köhima ka ruumis viibijaid, kes olid kõrvalseisjad. Eeltoodust

tulenevalt tuvastas Hankija õigesti, et neid tooteid ei ole võimalik sihipäraselt kasutada. Hankija

on korrektselt viidanud, et vastavalt TK p-ile 3 peab osale 13 pakutud toode (pinnadesinfektant)

vastama ka Euroopa Liidu meditsiiniseadme direktiivile MDD 93/42/EMÜ, mille kohaselt

peavad meditsiiniseadmed olema kavandatud ja valmistatud nii, et need sihtotstarbelise ja

ettenähtud tingimustes kasutamisel ei seaks ohtu patsientide kliinilist seisundit või ohutust või

kasutajate ning muude isikute ohutust või tervist.

7.18.8. Kuna Osades 27 ja 30 oli Kolmanda isiku pakkumus Vaidlustaja pakkumusest soodsam

(aisaks hindamiskriteeriumiks oli hind), ei saa Osades 27 ja 30 tehtud otsused rikkuda

Vaidlustaja õigusi või kahjustada tema huve. Eeltoodust tulenevalt ei saanud Vaidlustaja neid

otsuseid vaidlustada.

7.18.9. Hankija on õigesti tuvastanud, et Vaidlustaja poolt Osades 5 ja 28 pakutud tooted ei

imendunud nõuetekohaselt.

Osas 5 on kehtestatud nõue: Käte hügieeniline antiseptika: kestus mitte üle 30 sek, info

pakendil. Hankija vastusest vaidlustusele nähtub, et Vaidlustaja toote imendumine võttis 30

sekundi asemel aega 40-45 sekundit. Seega on Hankija kontrollinud pakutava toote vastavust

TK nõudele ja tuvastanud mittevastavuse - imendumise aeg ületas Hankija nõutud

maksimaalset aega. Vaidlustaja paljasõnalised oletused, miks mittevastavus tekkis, ei ole

vaidlustuse läbivaatamise seisukohast olulised ega asjakohased.

17 (23)

Vaidlustaja väide, et: pakutud toote alkoholi sisaldus on sama või suurem, kui Kolmanda isiku

pakutud toote alkoholi sisaldus, siis ei ole isegi teoreetiliselt võimalik, et Vaidlustaja toode

imenduks aeglasemalt ei ole asjakohane. Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine antud osas

baseerus objektiivsel mõõtmistulemusel. Hankija hindas pakkumusi TK nõuete alusel. Hankija

ei saa võrrelda erinevate pakkujate pakkumusi omavahel. Vaidlustaja ei ole Kolmanda isiku

pakkumuse vastavaks tunnistamist vaidlustanud.

Oluline on, et imendumise kiirus ei sõltu niivõrd alkoholi kangusest, vaid käte niisutus- ja

pehmenduskomponendi kvaliteedist ja kogusest. Kreemide puhul sõltub imendumiskiirus palju

tooraine kvaliteedist (mis toetab imendumist) ja kreemi rasvasisaldusest.

7.18.10. Osas 10 TK näeb ette: pumppudel 500ml koos niisutuspumbaga +/- 50 ml. Hankija on

oma Vaidlustaja pakkumuse tagasi lükanud, kuna Vaidlustaja pakutava toote (esitatud näidise)

korki oli ebamugav kasutada.

Hankija selgitas , et toote testimisel selgus, et Vaidlustaja pakutaval tootel on kork, mille tõttu

pole võimalik toodet koheselt kasutamiseks pumbata – toode vajab kasutamiseks lisaliigutusena

korgi keeramist. Toote kasutamiseks peab enne iga kasutust korgi lahti keerama, seejärel korgi

alla vajutama, et toode pudelist väljuks ning peale kasutamist on vaja kork jälle kinni keerata.

Hankija põhjendus on õiguspärane. Hankija kehtestas pumppudeli nõude, mille eesmärgiks oli

pudeli võimalikult lihtne kasutamine tööprotsessis (st ilma korgi keeramiseta). On arusaadav,

et korgi olemasolu nn lisatakistusena (ehk siis pudeli kattena) ei vasta pumppudeli osas

kehtestatud tingimuse sisule.

7.18.11. Vaidlustaja väide, et tema toote kirjeldus on „pumppudel“, on asjasse puutumatu.

Olukorras, kus TK kohaselt tuli esitada pumppudel, aga Vaidlustaja on esitanud korgiga pudeli,

on tegemist sisulise mittevastavusega. Oluline on pakutud toote tegelik sisu ja kasutusmugavus,

mitte asjaolu, kuidas pakkuja ise seda toodet oma etiketil on nimetanud. Asjaolu, et pakkuja on

nimetanud toodet etiketil pumppudeliks, ei tähenda, et tegemist oleks TK-le vastava

pumppudeliga ja seda olukorras, kus see oli korgiga kaetud.

7.18.12. Hankija on õigesti tuvastanud, et Vaidlustaja poolt Osas 12 pakutud naha värviline

antiseptikum on mittevastav, kuna seda ei ole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada

Hankija lükkas Vaidlustaja pakkumuse Osas 12 tagasi põhjusel, et toode, mis on äärmiselt

intensiivse värviga ja määrib seetõttu kõik esemed, millega kokku puutub, pritsib ja määrib

valades liialt. Hankija on vastuses vaidlustusele selgitanud, et on testinud toodet seoses

vaidlustuse esitamisega uuesti. Hankija lisas toote testimise kohta oma vastusele ka illustreeriva

video, mis kinnitas hankija järeldusi ja põhjendusi toote mittevastavuse kohta.

Hangitav toode peab olema kvaliteetne, kasutuskõlbulik ja sihtotstarbeliselt Hankija poolt

kavandatud valdkonnas kasutatav. Samuti ei tohi toote kasutamine Hankijale kahju tekitada.

Toode, mis võib vastata küll nominaalselt kõigile TK nõuetele, kuid mida ei ole võimalik

kasutada Hankija poolt soovitud eesmärkidel või mille kasutamine tekitab Hankijale kahju on

oma olemuselt kasutuskõlbmatu ehk mittevastav.

Hankijal on õigus lükata toode selle mittevastavuse tõttu tagasi olukorras, kus selle toote

testimisel selgub, et toodet ei ole võimalik preoperatiivse ettevalmistuse käigus selle pakendi,

viskoossuse või konsistentsi tõttu kasutada.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

Vaidlustuse läbivaatamata jätmine Osades 27 ja 30

8. 07.05.2025 täiendas Vaidlustaja oma vaidlustust taotlusega tunnistada kehtetuks Hankija

otsused, millega Vaidlustaja pakkumus lükati tagasi Osades 27 ja 30.

Vaidlustuskomisjon jätab vaidlustuse Osades 27 ja 30 läbivaatamata.

18 (23)

8.1. RHS § 192 lg 3 p-i 7 kohaselt jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata ja

tagastab selle oma otsusega vaidlustajale, kui vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus.

Riigihanke vaidlustusmenetlus lähtub isiku subjektiivsete õiguste kaitse põhimõttest.

RHS § 185 lg 1 sätestab, et pakkuja võib vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et RHS-i

rikkumine hankija poolt rikub pakkuja õigusi või kahjustab tema huvisid, esitades

vaidlustuskomisjonile sellekohase vaidlustuse. Seega peab hankija otsuste peale vaidlustuse

esitamiseks iga konkreetse taotluse osas olema täidetud kaks tingimust: vaidlustatav hankija

otsus peab olema õigusvastane ja rikkuma samaaegselt ka vaidlustaja õigusi.

Vaidlustuskomisjon ei pea kontrollima hankija otsuse seaduslikkust ja jätab vaidlustuse läbi

vaatamata, kui ta jõuab järeldusele, et see ei puuduta vaidlustaja õigusi.

8.2. Kohtupraktika kohaselt on isikute hankemenetluses osalemise ainus seaduslik eesmärk

majanduslik huvi sõlmida hankeleping. Seega tulenevalt RHS § 185 lg-st 1 on riigihanke

vaidlustusmenetluses kaitstav õigushüve õiguspärane hankelepingu sõlmimise võimalus.

Vaidlustuse rahuldamine peab aitama kaasa vaidlustaja õiguste kaitsele või rikutud õiguste

taastamisele, mis tähendab seda, et vaidlustajal peab olema võimalus sõlmida hankijaga

hankeleping. Kui vaidlustajal selline võimalus puudub, tuleb vaidlustus jätta RHS § 192 lg 3

p-i 7 alusel läbi vaatamata vaidlustuse esitamise õiguse puudumise tõttu.

Käesoleval juhul saaksid vaidlustatud Hankija otsused rikkuda Vaidlustaja õigusi üksnes juhul,

kui vaidlustuse rahuldamisel oleks Vaidlustajal võimalik jõuda hankelepingu sõlmimiseni

Hankijaga. Osades 27 ja 30 see nii ei ole.

8.3. Hankija on RHAD-is kehtestanud kõikides Riigihanke osades ainult ühe hindamise

kriteeriumi – madalaim hind.

Osas 27 esitasid pakkumused ainult 2 pakkujat – Vaidlustaja ning Kolmas isik. Puudub vaidlus,

et Kolmanda isiku pakkumus oli Osas 27 madalama maksumusega ning see tunnistati vastavaks

ja edukaks.

Osas 30 esitasid pakkumused ainult 2 pakkujat – Vaidlustaja ning Kolmas isik. Puudub vaidlus,

et Kolmanda isiku pakkumus oli Osas 30 madalama maksumusega ning see tunnistati vastavaks

ja edukaks.

Vaidlustaja ei ole vaidlustanud otsuseid, millega Hankija tunnistas Kolmanda isiku pakkumused

Osades 27 ja 30 vastavaks ja edukaks ning vaidlustamise tähtaja möödumise tõttu ei saa seda

enam ka teha. Seega ei ole Vaidlustajal võimalik saavutada Osades 27 ja 30 enda pakkumuse

edukaks tunnistamist ning hankelepingu sõlmimist isegi juhul, kui tunnistataks kehtetuks

Hankija otsused, millega Vaidlustaja pakkumus Osades 27 ja 30 tagasi lükati.

Eeltoodust tulenevalt puudub Vaidlustajal subjektiivne õigus vaidlustada Hankija otsuseid,

millega Vaidlustaja pakkumus Osades 27 ja 30 tagasi lükati ning Osades 27 ja 30 tuleb

vaidlustus jätta läbivaatamata.

Vaidlustaja pakkumuse vastavuse kontrollimine Osades 1, 4, 5, 6, 10, 12, 13, 28 ja 32

9. Eelkõige juhib vaidlustuskomisjon tähelepanu sellele, et tuleb eristada pakkumuse

vastavustingimusi, mille hulka kuuluvad ka tehnilise kirjelduse nõuded, ning millele vastavust

kontrollitakse hankemenetluses pakkumuste vastavuse kontrollimise raames, ning pakkumuste

hindamiskriteeriume, mille alusel selgitatakse vastavaks tunnistatud pakkumuste hulgast välja

edukas pakkumus.

Praeguses vaidlustusmenetluses on eelkõige vaidluse all Hankija otsused Vaidlustaja

pakkumuste tagasilükkamiseks Osades 1, 4, 5, 6, 10, 12, 13, 28 ja 321, seega nende pakkumuste

vastavus TK-s kehtestatud vastavustingimustele, ning alles sekundaarselt, hankemenetluse

etapiviisilisuse põhimõttest tulenevalt, Hankija otsused Kolmanda isiku pakkumuse edukaks

tunnistamiseks (kuna neis Osades olid Kolmanda isiku pakkumused suurema maksumusega kui

1 Hankija otsuste põhjendused on toodud Korralduses.

19 (23)

Vaidlustaja pakkumuste maksumused). Seega ei ole asjakohased Vaidlustaja etteheited, et

Hankija lükkas Vaidlustaja pakkumused tagasi viidetega erinevatele hindamiskriteeriumidega

kooskõlas mitteolevatele põhjendustele (vt käesoleva otsuse p 5.1).

10. Vaidlustuskomisjon märgib, et pakkumuse mittevastavuse konkreetses Riigihanke osas ning

sellega kaasnevalt ka pakkumuse tagasilükkamise, tingib selle mittevastavus kasvõi ühele

Hankija poolt RHAD-is kehtestatud vastavustingimusele, mis on sisuline ja mille kõrvaldamine

selgitustega ei ole võimalik.

11. Osades 1, 4, 5, 6, 28 ja 32 on Hankija ühe põhjusena (Osas 32 ka ainsa põhjusena), miks

Vaidlustaja pakkumused ei ole nendes osades vastavad, toonud välja, et Vaidlustaja pakutud

spendrid ei vasta Riigihankes esitatud nõuetele – Toode vajab spendrit, mis ei vasta hankes

esitatud nõudmistele, hankija soovib metallist spendrit (Korralduse p-id 13.1 (Osa 1), 13.2 (Osa

4), 13.3 (Osa 5), 13.4 (Osa 6), 13.11 (Osa 28)) ja Pakutud toode ei sobi kuna spendrid ei vasta

hankes esitatud nõudmistele. Hankija soovib metallist dosaatoreid (Korralduse p 13.13 (Osa

32)).

11.1. TK p-is 6 (rida A67) on Hankija kehtestanud nõude: 6. Kui pakutavad tooted ei sobi

olemasolevate seinaspendritega, peab Pakkuja omal kulul vahetama pakutud toodetele sobiva

metallist seina ja/või siinispendri vastu (vajadusel katma vahetusega tekkiva remondi kulu). AS

LTKHs on kasutusel Eurospender 2000 ja Eurospender 3000 kokku umbes 5000 tk.

Sõnad metallist seina ja/või siinispendri on tekstis välja toodud punasega, seega rõhutatult.

Vaidlustuskomisjon mõistab eeltoodud nõuet nii, et see tingimus laieneb kõikidele Riigihanke

osadele, kui pakkuja poolt vastavas osas pakutavad tooted ei sobi praegu Lääne-Tallinna

Keskhaiglas olemasolevate seinaspendritega.

TK-s Riigihanke osade kohta konkreetseid tingimusi kehtestava tabeli all toodud p-id 1-8 (read

A62-A69), sh eeltoodud spendrite nõude kehtestav TK p 6 (rida A67), on oma sisult ja olemuselt

sellised, et käivad kõikide Riigihanke osade kohta, millele nad olemuslikult laienevad, ning

neid pole võimalik siduda Riigihanke konkreetse osaga (ega lahutada konkreetsest osast).

Hankemenetluses ei ole küsitud Hankijalt ühtsegi küsimust real A67 kehtestatud nõude kohta,

mistõttu olid tingimused hankemenetluses osalemisest huvitatud isikutele ilmselt arusaavad.

11.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et seina ja/või siinispendrid, millega pakkuja peab

vajadusel asendama olemasolevad, pakutud toodetele mittesobivad spendrid, peavad olema

metallist. Vastava nõude on Hankija TK-s ühemõtteliselt esitanud.

Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustaja arvamusega, et selle tingimuse puhul saab ja tuleb

lähtuda real A12 kehtestanud tingimusest: iga viidet, mille hankija teeb riigihanke

alusdokumentides mõnele RHS-i § 88 lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele

tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms), tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud

märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides

ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule, tootmisviisile, märgisele

või vastavushindamisasutuse väljastatud katsearuandele või tõendile, tuleb lugeda selliselt, et

see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“ (RHS § 88 lg-d 5-6, § 89 lg 2, 114 lg-d

5-7) (edaspidi Samaväärsuse tingimus). Samaväärsuse tingimuse kehtestamisel on Hankija

lähtunud RHS § 88 lg-de 2 ja 6 sõnastustest, korrates seda valikuliselt üle.

Nõue, et seina ja/või siinispendrid peavad olema metallist, on üheselt mõistetavalt nõue toote

materjalile. Selle nõude puhul ei ole tegemist tehnilise kirjelduse koostamisel aluseks võetava

dokumentatsiooniga (standardid ja muu projektdokumentatsioon), mis on loetletud RHS § 88

lg-s 2 ega lg-s 6 sätestatud alustega (ostuallikas, protsess, kaubamärk jms), mille esinemise

puhul tuleb RHS-i või Samaväärsuse tingimuse kohaselt lisada märge või sellega samaväärne.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Samaväärsuse tingimus toote materjali suhtes ei kehti,

samuti ei hõlma toote materjali RHS § 88 lg-des 2 ja 6 esitatud loetelud sellest, millisel juhul

on hankija kohustatud lisama tehnilisse kirjeldusse sõnad või sellega samaväärne.

20 (23)

11.3. Vaidlust ei saa olla selles, et Vaidlustaja ega ükski teine pakkuja ei vaidlustanud RHAD-i

nõuet, et seina ja/või siinispendrid peavad olema metallist, RHS-iga ettenähtud korras ega

tähtajal ning seega pidid nii Hankija kui ka pakkujad juhinduma tingimusest selliselt nagu see

TK-s oli kehtestatud. RHAD-i vaidlustamine ei ole hankemenetluse praeguses etapis enam

võimalik.

Hankija peab rangelt kinni pidama enda poolt kindlaks määratud tingimustest (vt nt Riigikohtu

halduskolleegiumi otsus 3-19-1501, p 22 ja EKo C-336/12, p-d 36–37, 39–40). Riigikohus on

muuhulgas märkinud, et kuna RHAD on olemuselt eelhaldusakt, siis puuduks hankijal võimalus

jätta vaidlustatud RHAD-i punktid hiljem kohaldamata isegi juhul, kui halduskohus peaks

tuvastama nende õigusvastasuse (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus 3-3-1-45-12, p 29).

11.4. Kuna eeltoodud põhjusel polnud lubatud pakkuda metallist seina ja/või siinispendriga

samaväärseid tooteid, pidid pakutavad tooted vastama TK p-is 6 (rida A67) üheselt mõistetavalt

kehtestatud nõudele, et spendrid peavad olema metallist.

Puudub vaidlus, et Vaidlustaja pakutavad spendrid ei ole valmistatud metallist vaid 50%

klaaskiuga tugevdatud polüamiidmaterjalist. Seega ei vasta need TK p-is 6 (rida A67)

kehtestatud nõudele, et spendrid peavad olema metallist ning Hankija on õiguspäraselt

tuvastanud, et Vaidlustaja pakkumused Osades 1, 4, 5, 6, 28 ja 32 ei vasta eeltoodud

vastavustingimusele. Kuna „samaväärse“ toote pakkumine polnud spendrite materjali puhul

lubatud, ei saanud ega pidanud Hankija kontrollima, kas Vaidlustaja pakutud spendrid võivad

olla samaväärsed metallist spendritega, rääkimata sellest, et Vaidlustaja oleks võinud ise

otsustada pakkumuse esitamisel selle üle, millist materjali Hankija peab lugema samaväärseks.

11.5. Kuna pakkumuse mittevastavuse tingib selle mittevastavus kasvõi ühele Hankija poolt

seatud tingimusele (vt käesoleva otsuse p 10), on üksnes metallist spendrite puudumine

õiguspäraseks põhjuseks Vaidlustaja pakkumuste tagasilükkamiseks Osades 1, 4, 5, 6, 28 ja 32.

Sellel põhjusel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija otsused Vaidlustaja pakkumuse

tagasilükkamiseks Osades 1, 4, 5, 6, 28 ja 32 on kooskõlas RHS § 114 lg-tega 1 ja 2 ning

RHAD-iga ja alused nende otsuste kehtetuks tunnistamiseks puuduvad.

12. Osas 10 (Naha värvitu antiseptikum – 2) on Vaidlustaja pakkumus lükatud tagasi

põhjendusega Pakutud toode ei sobi kuna korki on ebamugav kasutada, lõhn väga tugev ja

ärritav (Korralduse p 13.6).

Seega on Vaidlustaja pakkumus tagasi lükatud kahel põhjusel:

1) pakutud toode ei sobi, kuna korki on ebamugav kasutada;

2) toote lõhn on väga tugev ja ärritav.

12.1. TK-s (rida D28) on Hankija kehtestanud Osas 12 pakutava toote kohta järgmised nõuded:

Alkoholibaasiline valmislahus: etanool või etanooli ja propanooli segu, mahuprotsent min

70%;

Nahka mitteärritav vahendi toimeaeg rasuse naha puhul mitte üle 10 minutit kõikide tekitajate

suhtes;

vahendi toimeaeg väherasuse naha puhul mitte üle 5 minutit kõikide tekitajate suhtes;

vahendi remanentne toimeaeg mitte vähem kui 3 tundi;

vahend peab toimima gramnegatiivsetesse- ja grampositiivsetesse bakteritesse,

tuberkuloositekitajasse, seentesse, viirustesse (sh HBV, HIV, rota- ja adeno-viirusesse).

Pakendi suuruse kohta on järgmine nõue (rida E28): pumppudel 500ml koos niisutuspumbaga

+/-50 ml.

12.2. Hankija ei ole viidanud ühelegi TK tingimusele, millega oleks vastuolus see, et pakutava

toote pakendil (pumppudel) on kork. Samuti ei ole Hankija kehtestanud ühtegi tingimust toote

pakendi kasutusmugavusele.

Seega ei saa asjaolu, et Vaidlustaja pakutud toote pudelil (pakend) on kork ning Hankija

21 (23)

hinnangul on korgiga toodet ebamugav kasutada (isegi kui viimane hinnanguline väide oleks

tõene), tuua kaasa Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamist Osas 10, kuna TK-s puudub tingimus

või tingimused, millega see vastuolus oleks. RHS § 114 lg 2 ls 1 kohaselt Hankija lükkab

pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele [---].

Järelikult, kui tingimust, millele vastavust saaks Hankija pakkumuse puhul kontrollida,

RHAD-is ei ole, ei saa pakkumust ka tagasi lükata.

12.3. Seoses Hankija teise põhjendusega Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamiseks, et

Vaidlustaja pakutud toote lõhn on väga tugev ja ärritav, ei ole Hankija esitanud

vaidlustusmenetluses ühtegi selgitust. TK-s ei ole Hankija Osa 10 kohta kehtestanud ühtegi

tingimust, mille mittevastavuse tõttu võiks Hankija Vaidlustaja pakkumuse Osas 10 tagasi

lükata, isegi kui Hankija hinnang, et toote lõhn on väga tugev ja ärritav, oleks õige (vt käesoleva

otsuse p 12.1). Vaidlustuskomisjon märgib taas, et kui tingimust, millele vastavust saaks

Hankija pakkumuse puhul kontrollida, RHAD-is ei ole, ei saa pakkumust ka tagasi lükata.

12.4 Vaidlustusmenetluses on Hankija täiendavalt väitnud, et Vaidlustaja ei ole pakkunud

TK-s nõutud pumppudelit koos niisutuspumbaga (vt käesoleva otsuse p-id 6.7 ja 6.10.10).

On fakt, et Vaidlustaja pakkumuse Osas 10 tagasilükkamise põhjendust, et Vaidlustaja pakutud

toote pakend ei vasta nõudele pumppudel 500ml koos niisutuspumbaga +/-50 ml, ei ole Hankija

Korralduses välja toonud ning on asunud seda väitma alles vaidlustusmenetluses, piirdudes

samas väga üldsõnaliste põhjendustega, millest ei nähtu, milles Vaidlustaja pakutud pakendi

(vaidlustuskomisjon rõhutab, et TK kohaselt ei ole tegemist nõudega tootele, milleks Osas 10

on naha värvitu antiseptikum, vaid pakendile) mittevastavus konkreetselt seisneb.

Juhul, kui Hankija hinnangul tuli Osas 10 pakkuda kahte pakendit - nii pumppudelit kui ka

niisutuspumpa, kuid Vaidlustaja pakkus ühe, s.o pakendi, mille puhul pump toimib ka

niisutuspumbada, nagu vaidlustuskomisjon saab aru Hankija 15.05.2025 vastusest vaidlustusele

(vt käesoleva otsuse p 6.10.10), pidi oletatav puudus Vaidlustaja pakkumuses olema nii suur, et

ei saanud jääda Hankijale juba pakkumuse vastavuse kontrollimisel tähelepanuta. Kui Hankija

seda oma otsuse põhjendustes välja ei toonud, pidas Hankija seda järelikult TK-ga kooskõlas

olevaks või jättis tähelepanuta muul põhjusel.

Kohtupraktika kohaselt on hankijal võimalik täiendada oma hankemenetluses tehtud otsuste

põhjendusi vaidlustusmenetluses, kui puudub kahtlus, et hankija on nendest lähtunud ka otsuse

tegemisel. Käesoleval juhul puudub vaidlustuskomisjonil veendumus, et Hankija lähtus

Vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamisel Osas 10 ka vaidlustusmenetluses esitatud

põhjendusest, et Vaidlustaja pakkumus ei vasta pakendi suurusele kehtestatud nõudele

pumppudel 500ml koos niisutuspumbaga +/- 50 ml, mistõttu vaidlustuskomisjon jätab selle

otsuse põhjendusena arvestamata.

12.5. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija otsus lükata Vaidlustaja

pakkumus Osas 10 tagasi on vastuolus RHS § 114 lg-tega 1 ja 2 ning RHAD-iga ja tuleb

tunnistada kehtetuks.

13. Osas 12 (Naha värviline antiseptikum) on Hankija lükanud Vaidlustaja pakkumuse tagasi

põhjendusega: Pakutud toode ei sobi kuna pritsib ja määrib valades liialt.

Hankija möönab vastuses vaidlustusele, et TK-s pole Osa 12 kohta nõuet, et toode ei tohi

pritsida ega määrida, kuid leiab, et toodet peab olema võimalik kasutada sihipäraselt ja vastavalt

ettenähtud eesmärgile. Tõendina on Hankija lisanud vastusele video toote kasutamisest

võrdluses Kolmanda isiku pakutud tootega.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kuna Hankija ka ise tunnistab, et TK-s puudub tingimus,

millele mittevastavuse tõttu Vaidlustaja pakkumus Osas 12 tagasi lükati, pole käesoleval juhul

vajadust TK-s Osas 12 pakutavale tootele kehtestatud tingimusi välja tuua (vt rida D30) ega

samuti analüüsida Hankija esitatud videol nähtavat.

RHS § 114 lg 2 ls 1 kohaselt Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke

22 (23)

alusdokumentides esitatud tingimustele [---]. Järelikult, kui tingimust, millele vastavust saaks

Hankija pakkumuse puhul kontrollida, RHAD-is ei ole (Hankija on seda Osa 12 puhul ka ise

kinnitanud), ei saa pakkumust mittevastavuse tõttu vastavustingimusele ka tagasi lükata. Sellest

tulenevalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija otsus Vaidlustaja pakkumuse tagasi

lükkamiseks Osas 12 on vastuolus RHS § 114 lg-tega 1 ja 2 ning tuleb tunnistada kehtetuks.

14. Osas 13 (Pinnadesinfektant) on Hankija lükanud Vaidlustaja pakkumuse tagasi

põhjendusega – Pakutud toode ei sobi kuna on terava lõhnaga (Korralduse p 13.8).

14.1. TK-s (rida D31) on Hankija kehtestanud Osas 13 pakutava toote kohta järgmised nõuded:

Põhitoimeaine: etanool, etanooli/propanooli segu

Ei sisalda kloori, aldehüüde

Kvaternaarseid ammooniumühendeid tohib olla kuni 0,5%

Bakteritsiidne, fungitsiidne, mükobakteritsiidne, virutsiidne

Toimeaeg kõikidesse tekitajatesse mitte rohkem kui 5 min

Ei tohi vajada mahapesemist

Ei tohi muuta pinna visuaalset väljanägemis

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et ükski eeltoodud tingimustest ei võimalda pakkumust

tagasi lükata põhjendusega, et toode on terava lõhnaga.

14.2. Vaidlustusmenetluses põhjendab Hankija Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamist Osas 13

terava lõhna tõttu, viitega TK p-ile 3 (rida A64), mille kohaselt peab Osas 13 pakutud toode

vastama mh Euroopa Liidu meditsiiniseadme direktiivile MDD 93/42/EMÜ, mille kohaselt

peavad meditsiiniseadmed olema kavandatud ja valmistatud nii, et need sihtotstarbelise ja

ettenähtud tingimustes kasutamisel ei seaks ohtu patsientide kliinilist seisundit või ohutust või

kasutajate ning vajaduse korral muude isikute ohutust või tervist.

14.3. Vaidlustuskomisjoni hinnangul sisustab Hankija TK p-is 3 (rida A64) enda poolt

kehtestatud tingimust ekslikult:

TK p 3 (rida A64) on sõnastatud järgmiselt: Esitada akrediteeritud asutuse poolt väljastatud

sertifikaat, mis kinnitab, et pindade desinfektsioonivahend peab vastama EN 13727, EN 13624,

EN 14348, EN 14476, EN 16615 standarditele, sporitsiidse toimega vahendi korral EN 17126

ja meditsiiniseadme direktiivile MDD 93/42 EEC, lubatud on viidata teise samaväärse

standardiga kirjeldatud testmeetodile, mis on nimetatud tingimustega samaväärne.

Seega on eeltoodud nõue kehtestatud üheselt akrediteeritud asutuse poolt väljastatud

sertifikaadi (s.o dokumendi) esitamiseks, mis kinnitab mh pindade desinfektsioonivahendi

vastavust meditsiiniseadme direktiivile MDD 93/42 EEC. Selle nõude alusel saab

mittevastavuse tõttu tagasi lükata pakkumuse, milles pole esitatud sertifikaati pakutava pindade

desinfektsioonivahendi vastavuse kohta viidatud normdokumentidele. Hankija ei ole väitnud,

rääkimata selle kajastamisest oma otsuse põhjenduses (Korralduse p-is 13.8), et Vaidlustaja ei

oleks oma pakkumuses Osas 13 pakutud toote kohta nõutud sertifikaati esitanud.

Vaidlustuskomisjon kordab, et tema hinnangul ei tulene TK p-is 3 (rida A64) kehtestatud

nõudest, et Hankija võiks kontrollida mingil muul viisi, kui esitatud sertifikaadi alusel,

pakkumuse vastavust meditsiiniseadme direktiivile MDD 93/42 EEC (Direktiiv) ning lükata

tagasi pakkumuse, mis Hankija arvates Direktiivile ei vasta.

14.4. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija otsus lükata Vaidlustaja

pakkumus Osas 13 tagasi on vastuolus RHS § 114 lg-tega 1 ja 2 ning RHAD-iga ning tuleb

tunnistada kehtetuks.

Kolmanda isiku pakkumuste edukaks tunnistamise otsuste õiguspärasuse kontrollimine

15. Vaidlustaja taotleb Hankija otsuste kehtetuks tunnistamist, millega tunnistati Osades 1, 4,

23 (23)

5, 6, 10, 12, 13, 28 ja 32 edukaks Kolmanda isiku pakkumused.

Vaidlustaja ole ei esitanud eraldi põhjendusi Kolmanda isiku pakkumuste edukaks tunnistamise

otsuste kehtetuks tunnistamiseks Osades 1, 4, 5, 6, 10, 12, 13, 28 ja 32, vaid lähtub eeldusest,

et õigusvastased on Hankija otsused Vaidlustaja pakkumuste tagasilükkamiseks ning

hankemenetluse etapiviisilisuse põhimõttest.

Kuna vaidlustuskomisjon tunnistab kehtetuks Hankija otsused, millega lükati Vaidlustaja

pakkumused tagasi Osades 10, 12 ja 13, tunnistab vaidlustuskomisjon hankemenetluse

etapiviisilisuse põhimõttest lähtudes kehtetuks ka Hankija otsused, millega Kolmanda isiku

pakkumused tunnistati Osades 10, 12 ja 13 edukaks.

16. Vaidlustusmenetluse kulud

Kuna vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse osalise rahuldamisega,

kuuluvad vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 2 ja 8.

16.1. Riigikohus on 11.12.2020 otsuses kohtuasjas 3-20-1198 (p 28) asunud seisukohale, et

vaidlustuse rahuldamise proportsiooni ei tule mõõta mitte nõudeid mehaaniliselt loendades vaid

hinnanguliselt nende sisulist kaalu arvestades.

Arvestades Vaidlustaja erinevate nõuete (kokku 20) läbivaatamise sisulist osakaalu, mahtu ja

raskusastet, hindab vaidlustuskomisjon vaidlustuse rahuldamise proportsiooniks 40%. Seega

RHS § 198 lg 2 alusel kuulub Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõistmisele 40% tasutud

riigilõivust (1280 eurot), so 512 eurot.

16.2. Vaidlustaja ja Hankija ei ole taotlenud lepingulise esindaja kulude väljamõistmist.

16.3. Kolmas isik osales vaidlustusmenetluses Hankija poolel, mistõttu on tal õigus kulude

hüvitamisele Hankijaga samade reeglite alusel. Kolmas isik on esitanud tähtaegselt taotluse

oma lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks Vaidlustajalt summas 3051 eurot, 16,57 tunni

ulatuses õigusabi osutamise eest (tunnitasuga 180 eurot ilma käibemaksuta).

Vaidlustuskomisjon möönab, et vaidlustusasi on tavapärasest mahukam, kuid mitte keerukam,

mistõttu Kolmanda isiku lepingulise esindaja kulud on üle paisutatud. Vaidlustuskomisjoni

hinnangul olid vajalikud ja põhjendatud kulud 12 tunni ulatuses, summas 2160 eurot

(käibemaksuta), millest RHS § 198 lg 2 alusel mõistab vaidlustuskomisjon Vaidlustajalt

Kolmanda isiku kasuks välja 60% (proportsioon, milles vaidlustus jäetakse rahuldamata), s.o

1296 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Taivo Kivistik