| Dokumendiregister | Sotsiaalkindlustusamet |
| Viit | 1-14/14987 |
| Registreeritud | 29.05.2025 |
| Sünkroonitud | 30.05.2025 |
| Liik | Kiri VÄLJA |
| Funktsioon | 1 Juhtimine |
| Sari | 1-14 Teenuspõhine juhtimine |
| Toimik | 1-14/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | S. R., H. B. |
| Saabumis/saatmisviis | S. R., H. B. |
| Vastutaja | Lagle Kalberg (SKA, Erivajadusega inimeste heaolu osakond, Erihoolekande ja rehabilitatsiooni talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
EHK järjekorra analüüs aprill 2025, Sotsiaalkindlustusamet
Erihoolekandeteenuse järjekorra analüüs aprill 2025
Sissejuhatus
Viimaste aastate jooksul on erihoolekandeteenusele pääsemine muutunud aina keerulisemaks, mille üheks ilmekaks näiteks on kasvavad ootejärjekorrad. Alates 2017 aastast on riigi poolt täiendavalt rahastatud üle 730 täiendava erihoolekandeteenuse koha, kuid psüühikahäire või intellektipuude tõttu erihoolekandeteenust vajavate inimeste arv on suurenenud enam. Seega ei ole lisakohtade loomine vähendanud teenuste järjekorras olijate arvu. Teenuse ootel olemine mõjutab nii perede igapäevast toimetulekut, tööturul osalemist kui ka kohalike omavalitsuste suutlikkust pakkuda vajalikku tuge. Erihoolekandeteenuse kättesaadavuse probleem ei seisne ainult kodulähedaste kohtade nappuses, vaid ka teenuse sisulises sobivuses (ootused teenuse sisule) ja süsteemi paindlikkuse puudumises.
Käesolev analüüs annab ülevaate nii järjekorras olevatest teenuskohtadest kui inimestest, kes ootavad erihoolekandeteenusele pääsemist. Andmete põhjal tuuakse esile need inimesed, kelle teenusevajadus on kõige kiireloomulisem, et toetada paremat uute teenuskohtade planeerimist ja otsustamist.
Erilist tähelepanu vajab kasvav sihtrühm — autismispektrihäirega inimesed, kelle teenusevajadus on olnud kiirelt tõusutrendis. Kehtiv erihoolekandesüsteem pakub praegu teenust peamiselt vaid äärmuslikult kahjustava käitumisega autistidele samas kui suur osa autistidest vajaks toetust oluliselt varasemas faasis. Selle sihtrühma jaoks on vajalik eraldi teenuseliigi loomine sotsiaalhoolekande seaduses ning tegevusjuhendajate süsteemne ja sihipärane koolitamine.
1. Erihoolekandeteenuse eesmärk ja sisu
Erihoolekandeteenused on sotsiaalteenused, mis on mõeldud täisealistele inimestele, kes vajavad oma vaimse tervise tõttu igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet ning kellele ei ole võimalik pakkuda vajalikku abi teiste sotsiaalhoolekande abimeetmetega.
Erihoolekandeteenuste eesmärk on, et kõikidel teenustel toimub inimese iseseisva toimetuleku arendamine ning tegevuste juhendamine. Inimene peaks maksimaalselt ise panustama oma igapäevaelu tegevustesse ning teda juhendatakse ja aidatakse erihoolekande tegevusjuhendaja poolt vastavalt inimese vajadustele.
Erihoolekandeteenust on õigus saada alates 18 eluaastast. Teenuse järjekorda saab lisada inimese alates 16 eluaastast, kui abi- ja toetusvajaduse hindamise tulemusena on välja selgitatud erihoolekandeteenuse vajadus ja teenuse liik.
Kokku on 12 teenuse liiki: toetavad- ja ööpäevaringsed erihoolekandeteenused (vabatahtlikkuse alusel) ning kohtumäärusega ööpäevaringne erihooldusteenus (nõusolekuta hooldamise teenus)
01.04.2025 seisuga oli teenusel 6209 inimest (7734 teenuskohal). Ja teenuse järjekorras 2093 unikaalset inimest 2407 teenuskohale (teenuskohtade arv on suurem, kuna üks inimene võib samaaegselt olla mitmel toetaval teenusel korraga).
Teenuse järjekordade põhimõtted tuginevad Sotsiaalkaitseministri määrusele nr 70 "Erihoolekandeteenuse järjekorra pidamise kord ja nõuded". Kui Sotsiaalkindlustusametil ei ole võimalik EHK teenust saama õigustatud isikule suunamisotsust väljastada (eelarves ei ole raha või kõik riigi poolt rahastatavad teenuskohad on juba täidetud või soovitud teenuseosutaja juurde ei ole vaba kohta), siis väljastatakse inimesele erihoolekandeteenuse osutamise otsus ja järjekorrateade. Lisaks
EHK järjekorra analüüs aprill 2025, Sotsiaalkindlustusamet
uutele teenuse vajajatele saab teenuse järjekorda lisada ka juba erihoolekandeteenust saava isiku, seda juhul, kui ta soovib vahetada teenuseosutajat (sobiva teenuseosutaja juures vaba koht puudub) või on muutunud abi- ja toetusvajadus ning inimene vajab teist teenust, kus aga vaba rahalise kattega teenuskoht puudub. Inimene ootab seni järjekorras vajalikku teenust ja kasutab varasemat erihoolekandeteenust edasi.
SKA peab EHK teenuste järjekorda iga teenuse kaupa eraldi maakonna põhiselt ning eristatakse tava- ja eelisjärjekorda. Kommunikatsiooni sõnumitena on seni teenuse statistilistes andmetes presenteeritud kõiki EHK täidetud ja järjekorras olevaid teenuskohti teenuste liikide alusel maakondade ja KOVde lõikes ning unikaalseid isikuid maakondade ja KOVde lõikes. Ja seetõttu ongi koguaeg räägitud (lapsevanemad, meedia jt) 2000 järjekorras olevast inimesest. Kui ühest KOVst on teenusel vähem kui kuus inimest, siis andmekaitse reeglitega kooskõlas kuvatakse teenusel olevate inimeste vahemik 1-5.
Analüüsi jaoks on kasutatud andmeid 14.04.2025 seisuga SKAIS_AE andmebaasist.
Analüüsis kasutatud lühendid
• SKA – Sotsiaalkindlustusamet
• KOV – kohalik omavalitsus
• EHK – erihoolekanne
• ÖE – Ööpäevaringne erihooldusteenus
• IET – Igapäevaelu toetamise teenus
• TE – toetatud elamise teenus
• IET PNH – igapäevaelu toetamise päeva- ja nädalahoiuteenus
• PNH – päeva- ja nädalahoiuteenus
• ÖT – äärmusliku abi- ja toetusvajadusega erihoolekandeteenus
• EK – eestkostja
• TO – (erihoolekande) teenuse osutaja
• ÜH – üldhooldusteenus
• AA – EHK teenuse aktiivsed teenuskoha ootajad järjekorras, inimesed, kes vajavad koheselt teenust
• MA – EHK teenuse mitte aktiivsed teenuskoha ootajad järjekorras, inimesed, kes ei vaja koheselt teenust (need inimesed on öelnud teenuse vajaduse kuupäeva, mis saabub tulevikus, seni on nad kas veel koolis, ISTE projektis vms).
2. Lühikokkuvõte
Erihoolekandeteenuse (EHK) järjekorras oli 14.04.2025 seisuga 1130 unikaalset inimest, kes teenuskohta oodates ei ole ühegi teise EHK teenusega toetatud ega viibi samal ajal üldhooldusteenusel. kokku 1322 teenuskohale. Neid, kes vajavad EHK teenuskohta esimesel võimaluse (nn aktiivsed ootajad, AA), on järjekorras ootel 767, kokku 892 teenuskohale (ilma samal ajal üldhooldusteenusel viibijateta).
Olulised tähelepanekud:
• 126 järjekorras oleva teenuskoha puhul on isik korraga nii EHK järjekorras kui ka üldhooldusteenusel, mis viitab teenuskohtade puudumisele eelkõige hooldusteenust ja
EHK järjekorra analüüs aprill 2025, Sotsiaalkindlustusamet
pidevat järelevalvet vajavatele täisealiste teenustele. Ning nende inimeste suurele hooldusvajdusele, mis juhtudel pered ei jaksa enam ise lähedast hooldada.
• Aktiivse staatusega on 66% järjekorras olevatest teenuskohtadest, neist kõige suurem vajadus on:
o Ööpäevaringse erihooldusteenuse järele (245 kohta) o Igapäevaelutoetamise teenuse järele (217 kohta, sh päeva- ja nädalahoiuteenus) o Toetatud elamise teenuse järele (174 kohta, peamiselt teenuse osutaja poolt
pakutava eluruumi eelistusega) • Kõige enam on järjekorras ootel inimesi vanuses 20–29 aastat, kuid ÖE puhul domineerib 40–
49-aastaste vanuserühm.• Maakondlikult on suurim teenuskohtade vajadus Harjumaal (Tallinna linn, eeskätt ÖE teenus)
ja Tartumaal (Tartu linn, IET ja ÖE teenus).• Alates 2025. a jaanuarist on kehtiv õigusakt (määrus), mille järgi teenuskoha pakkumisele
mittereageerimisel 5 tööpäeva jooksul pakutakse kohta järgmisele isikule.
Probleemid ja ettepanekud:
• Vajadus erihoolekandeliste teenuste järgi on suurem, kui riigi võimekus eraldatud eelarveliste vahenditega teenust pakkuda. Olemasolevate eelarveliste vahenditega ~ 51 milj eurot ei ole võimalik lahendada teenuse kättesaadavuse probleeme.
• Järjekorra suurust kasvatab teenuse varajane taotlemine, mis ei tähenda alati kohest teenusevajadust – see võib moonutada tegelikku teenuskohtade vajadust. EHK teenuse järjekorra pidamine annab mõningase ülevaate tuleviku teenuse vajadusest, kuid vaadates psüühikahäirete diagnoosimise kasvutrende viimastel aastatel, ei ole oodata teenuse nõudluse vähenemist
• Tuleb täpsemalt defineerida, kes on erihoolekandeteenuse ja kes üldhooldusteenuse sihtrühm. Üldhooldus on mõeldud kõikidele täisealistele hooldust vajavatele inimestele, kuid enamasti käsitletakse üldhooldust kui eakatele mõeldud teenust. Võimalik, et mõistlik on arutelda piirkondlike üldhooldusteenuste osutajate üle, kuhu koonduvad nooremad suure hooldusvajadusega inimesed.
• Teenuskohtade pakkumisel loobutakse sageli koha sobimatuse (asukoht, hoonestuse seisukord, kõrge omaosalus) tõttu inimese/ eestkostja valikul või puudub valmisolek teenusele asumiseks.
• SKA kavandab sisest töökorralduse muudatust: teenuskohtade pakkumine koondatakse kahe peaspetsialisti ülesandeks, tagamaks ülevaade ja sujuvam teenusele suunamine.
• Vajalik on teha sotsiaalhoolekande seaduse muudatused (eelnõu esimese kahe muudatuse osas on ettevalmistamisel koos tõlketeenuse eelnõuga):
o Teenuse soovijal või tema eestkostjal on kohustus vastata SKA poolt tehtud teenuskoha pakkumisele loetud päevade jooksul:
▪ 7 päeva (toetavad teenused) ▪ 14 päeva (ööpäevaringsed teenused)
o Kodulähedaste teenuskohtade loomine: ▪ KOVid soovivad investeerida ja on valmis rajama uusi erihoolekandeteenuse
asutusi, kui saavad eelistatult võtta teenusele oma piirkonna inimesi. o Aktiivsusstaatuse haldamise kohustus:
▪ Inimesed on kohustatud teavitama SKA-d, kui nende valmidus teenust vastu võtta on muutunud.
EHK järjekorra analüüs aprill 2025, Sotsiaalkindlustusamet
3. Analüüs
Analüüsi esimestes punktides on ülevaade EHK teenuse järjekorras olevatele inimestele vajaminevatest teenuskohtadest, mitte unikaalsetest inimestest. Seda põhjusel, et üks ja sama inimene võib olla samal ajal mitme EHK teenuse järjekorras (nt toetavate teenuste puhul või „raskema“ teenuse ootel on hindamisel tehtud kokkulepe inimese või tema esindajaga, et „raskema“ teenuskoha ootamise ajal ollakse valmis kasutama ka kergemat teenust – näiteks ÖT puhul ka PNH teenus) või olla ühel EHK teenusel ja teise teenuse järjekorras või teenusel ja samal ajal teenuse osutaja vahetuse vaatest teenuse järjekorras. Või näiteks on inimesel või tema eestkostjal kindel soov, et teenust osutab inimese/ tema eestkostja poolt väljavalitud TO ja seega on inimene järjekorras ootel, kuni soovitud asutuses vabaneb teenuskoht. Analüüsi ülevaate punkt 3 annab ülevaate järjekorras olevate inimeste osas.
3.1. EHK teenuse järjekord ja samal ajal üldhooldusteenusel viibimine
Kokku on 126 teenuskohta EHK järjekorras, mille puhul samal ajal kasutatakse ÜH teenust. Kõige enam
ollakse sama ajal ÖE teenuskoha ootel (Joonis 1).
Joonis 1. EHK järjekorras ja samal ajal üldhooldusteenusel, EHK teenuse liigid ja vanuseline jaotus
EHK järjekorra analüüs aprill 2025, Sotsiaalkindlustusamet
Joonis 1 annab ülevaate nii EHK teenuse järjekorras olevate teenuskohtade liikide vaatest kui ka ÜH
teenusel olijate ja EHK teenuskoha ootel olevate isikute vanuselisest kuuluvusest 01.04.2025 seisuga.
Üldhooldusteenus on pikaajaline hooldusteenus suure hooldusvajadusega täisealistele inimestele, kes
enam igapäevaeluga üksi oma kodus toime ei tule. EHK teenuskohtade puudumise tõttu on käesoleval
hetkel ÜH teenust vajamas enim nooremapoolsed ja keskealised inimesed, kes on EHK järjekorras.
Kindlasti on ÜH teenuseosutajatele väljakutse, et tulla toime EHK teenusevajadusega inimesega, kuna
hooldustöötajate väljaõpe ei paku kõiki neid aspekte, mida tegevusjuhendaja erihoolekandeteenusel
teenuse saajale pakub.
3.2 EHK järjekorras olevate teenuskohtade aktiivsusnäitaja
Abi- ja toetusvajaduse hindamise järgselt tuvastatud teenuse liigi alusel suunatakse inimene antud
teenuse järjekorda. Inimesel/ tema eestkostjal on võimalik määrata, kas inimene on aktiivne (AA)
teenuskoha ootaja või on tema staatus mitte aktiivne (tuvastatud on erihoolekandelise teenuse
vajadus, aga koheselt teenuskohta ei vaja, MA).
MA teenuskohtade sagedasemad põhjendused:
• Lähedaste toel saab veel kodus hakkama
• Teenuse kasutamise õigustatus algab 18.eluaastast (isik on järjekorda suunamise hetkel alla
18.a)
• Inimene õpib, ei vaja teenust
• Inimene kasutab hetkel mõnda teist pakutavat teenust (nt ESF rahastusel ISTE)
Tabel 1. Teenuskoha ootamise aktiivsusnäitaja
Järjekorra märkuste lahtris märgitud seisund (aktiivsus), teenuskohtade
arv
Järjekorra märkuste lahtris märgitud seisund (aktiivsus),
teenuskohtade jaotus (%)
AA MA KOKKU teenuskohad AA MA KOKKU teenuskohad
ei ole erihoolekande- teenusel 01.04.2025 seisuga 892 430 1324 67% 32% 100%
on erihoolekande- teenusel 01.04.2025 seisuga 603 332 935 64% 36% 100%
KOKKU teenuskohad 1495 762 2259 66% 34% 100%
*kahe isiku puhul ei olnud andmebaasis aktiivsuse näitajat märgitud
Aktiivsusnäitajate analüüsis on Tabel 1-s aluseks võetud ainult need teenuskohad, mis ei ole samal ajal
ÜH teenusel, kui oodatakse EHK teenuskohta. Kokku on neid teenuskohti 2259. Nendest 1324
teenuskoha puhul ei ole isik samal ajal mõne teise EHK teenuskohal – sellest 67 % (892 kohta, 767
isikut) on AA staatusega, kes on SKA hinnangul hetkel kõige kriitilisem sihtrühm – kuna nendel juhtudel
ei ole samal ajal mõne teise EHK teenusega inimese toetamist ning nad vajaksid kohe teenust, kui
isikule sobiv teenuskoht oleks kättesaadav. Sobiva teenuskoha valikul lähtutakse: asukohast (enamasti
EHK järjekorra analüüs aprill 2025, Sotsiaalkindlustusamet
soovitakse elukohalähedast teenuskohta, keele keskkonnast, 1-või 2-kohaline tuba, M/N,
intellektipuue või psüühikahaigus jne).
892 AA teenuskohast on kõige suurem vajadus ÖE teenuskohtade järele – 245 teenuskohta. Järgneb
IET – 217 kohta (tabelis 2 on IET puhul järjekorras 250 teenuskohta, sh 33 PNH teenuskohta, kuna
SKAI_AEs ei ole võimalik PNH teenust eraldi alamteenusena märkida) ja TE. TE puhul saab tänase
praktika põhjal järeldada, et teenuse vajaja ootab teenuseosutajalt TE teenust koos eluruumiga, mitte
teenust enda isiklikus eluruumis. Kuid EHK teenuse eesmärk ei ole pakkuda inimesele eluruumi, vaid
osutada teenust isiku eluruumis. Seega on antud sihtrühma puhul tegemist mitte ainult EHK teenust,
vaid ka eluruumi vajavate inimestega.
Tabel 2. Aktiivsusnäitaja teenuseliikide kaupa, teenuskohtade arv
Järjekorra märkuste lahtris märgitud seisund (aktiivsus), teenuskohtade arv
Millise teenuse järjekorras? AA MA KOKKU
teenuskohad
ei ole teenusel 01.04.2025 seisuga
IET 250 122 372
TT 87 33 120
TE 174 62 236
KE 99 92 192
ÖE 245 85 331
ÖR 12 6 18
ÖT 25 30 55
Kokku 892 430 1324
Järgmine joonis (joonis 2) annab ülevaate, et kõige enam on 14.04.2025 seisuga järjekorras olevatest
teenuskohtadest teenuse ootel vanuserühmas 20-29.a (seda ka eraldi vaadates, kas teenuskoha
ootaja on samal ajal juba EH teenusel või mitte).
EHK järjekorra analüüs aprill 2025, Sotsiaalkindlustusamet
Joonis 2. Vanuseline jaotus ja aktiivsusnäitaja
Joonis 3 võtab kokku Tabel 2 ja joonis 1 andmed. Aktiivseid teenuskohtade ootamisi on kõige enam
20-29 vanuserühmas (IET ja TE teenused). Ja ÖE teenusel kohti vajatakse kõige enam, selle teenuse
liigi puhul on kõige rohkem ootajaid vanuses 40-49a.
Joonis 3. AA teenuskohad, vanuseline jaotus ja teenuse liik (IET hulgas on ka 33 PNH teenuskohta)
EHK järjekorra analüüs aprill 2025, Sotsiaalkindlustusamet
3.3 EHK teenuse järjekorras olevad isikud aktiivsusnäitaja alusel
Joonis 4. Järjekorras olevate isikute jaotus vanusegruppide kaupa, kes ei kasuta samal ajal teist EHK
teenust ega üldhooldusteenust.
EHK järjekorra analüüs aprill 2025, Sotsiaalkindlustusamet
3.4 EHK järjekorras olevate teenuskohtade vajadus järjekorras olevate isikute RRi alusel maakonna lõikes
Joonis 5. järjekorras olevad teenuskohad isikute RRi järgse maakonna lõikes
Kõige suurem vajadus järjekorras olevate inimeste puhul on teenuskohtade vajadus Harjumaal ja Tartumaal. Ja seda nii AA kui ka MA teenuskohtade
vaatest. Harjumaal elavatest inimestest kõige rohkem vajavad ÖE teenuskohta, Tartumaal IET (sh PNH ja IETaut), järgneb ÖE teenuskohtade vajadus.
EHK järjekorra analüüs aprill 2025, Sotsiaalkindlustusamet
4. Järjekordade ülevaade 2017-2025
Erihoolekande teenuskohtade puudus on kestnud juba aastaid ja on kasvavas trendis.
Joonis 6. Erihoolekandeteenuse järjekorrad 2017-2025 (isikud, teenuskohad)
Saab väita, et järjekorrad on tekkinud põhjusel, et riigil pole piisavalt eelarvelisi vahendeid teenuse
eest tasumiseks ega uute teenuskohtade loomiseks. Ning see on omakorda kaasa toonud olukorra, kus
sihtrühm teeb teadlikult valiku ja otsuse varakult esitada taotlus erihoolekandeteenuse vajaduse
tuvastamiseks. Sel juhul reeglina hindamise järgselt suunatakse inimene teenuse järjekorda, sest antud
hetkel ei ole akuutset teenuse vajadust. See kasvatab arvuliselt järjekorra suurust ning jätab üldsusele
vale mulje olukorrast, justkui kõikidele järjekorras viibivatele inimestele tuleks kohe teenuskoht
tagada, kuigi nad seda koheselt ei vaja ega ole nõus pakutavat teenuskohta vastu võtma.
Teenuse järjekorras olles ei ole kõik teenuse vajajad valmis määrama enda aktiivsuse staatust – see
toob kaasa olukorra, kus järjekorras on aktiivsed teenuskohad/ isikud, SKA teeb teenuskoha pakkumisi,
aga teenuskoht/ teenuseosutaja ei ole kas isikule/ tema eestkostjale sobiv (asukoht, keskkond vms)
või ei ole siiski akuutset teenuse vajadust ja loobutakse teenuskohast. Alates 01.01.2025 on SKA-l õigus
oodata 5 tööpäeva, kui isikuga ühendust ei saada teenuskoha pakkumiseks, siis liigutakse järjekorras
edasi järgmisele isikule kohta pakkuma. Eesmärk on võimalikult kiiresti vaba rahalise kattega
teenuskoht täita.
SKA on analüüsinud ametisiseselt tööprotsessi teenuskoha pakkumiseks - plaanis on teostada
ümberkorraldus, et teenuskohti pakub ainult kaks kindlat peaspetsialisti (teenusvajaduse hindajat), kes
omavad tervikvaadet vakantsetest teenuskohtadest, järjekorra andmetest ning teenusekohtade
EHK järjekorra analüüs aprill 2025, Sotsiaalkindlustusamet
täitmisest. Täna tegelevad oma teiste tööülesannete kõrvalt teenuskohtade pakkumistega kõik 26
peaspetsialisti, kelle ülesandeks on kogu erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuse menetlusprotsess
alates taotluse vastuvõtmisest kuni teenusele suunamiseni.
5. Teenuseosutajate valmisolek uute teenuskohtade loomiseks
Märts 2025 saatis SKA tänastele erihoolekandeteenuse lepingupartneritele infokorje küsimustiku,
mille eesmärgiks oli saada esmane ülevaade teenuseosutajate valmisolekust üldse uusi teenuskohti
juurde luua, kui lisarahastus peaks tekkima.
147 lepingupartnerist vastas küsitlusele 78 teenuseosutajat, neist 51 asutust on valmis looma juurde
888 teenuskohta ning enamus seda juba käesoleval aastal. Kõige enam on valmisolekut luua juurde
teenuskohti Harjumaale.
Joonis 7 annab ülevaate, millistele sihtrühmadele on teenuseosutajad valmisolekus teenuskohti juurde
looma.
Joonis 7. Teenuseosutajate valmidus teenuskohti juurde luua sihtrühmade valikus
Teenuseosutajad vastasid, et kõige enam oleks valmis juurde looma toetatud elamise teenuskohti, 31
asutust (joonis 8). Vajab täpsustamist, kas toetatud elamise kohtade juurde loomisel on valmisolek
teenuseosutaja poolt pakkuma ka elamispinnaga teenuskohta. Selle järele on täna teenuse järjekorras
olijatel suurem eelistus, kui teenust kasutada enda isiklikus eluruumis .
34
40
28
2
5
1
1
1
4
0 5 10 15 20 25 30 35 40 45
IP-ga isikutele
PShaigusega isikutele
IP ja PShaigus koos
sõltlastele
autistidele
noortele
eakatele
dementsetele
kõigile täisealistele
Teenuseosutajate valmidus osutada teenust sihtrühma järgi, asutuste arv
EHK järjekorra analüüs aprill 2025, Sotsiaalkindlustusamet
Joonis 8. Teenuseosutajate valmidus osutada teenust teenuse liigi järgi
29 31
18 12
5 12
4 3
2 2
1 1
0 5 10 15 20 25 30 35
IET TE TT KE
PNH ÖE ÖT
ÖEaut autistide teenus
päevahoid päevakeskus
tugikoduteenus PSHäirega sõltlastele
Teenuseosutajate valmidus osutada teenust teenuse liigi järgi, asutuste arv
From: Leila Lahtvee <[email protected]>
Sent: Thu, 29 May 2025 09:46:50 +0000
To: Lagle Kalberg <[email protected]>
Subject: Ed: Erihoolekande järjekorra analüüs
Infoks, sellisena saatsin välja
Saatja: Leila Lahtvee
Saatmisaeg: neljapäev, 29. mai 2025 12:46
Adressaat: '[email protected]' <[email protected]>
Koopia: Heidi Barot <[email protected]>
Teema: Erihoolekande järjekorra analüüs
Tere
Edastan teile lubatud erihoolekande teenuse järjekorras olijate analüüsi (SKA koostatud) dokumendi.
Naga ma ütlesin, siis paraku on järjekorra ülevaade ja analüüs mahukas töö meie tänase kasutusel oleva infosüsteemi iseärasuste tõttu ning sisuliselt tuleb iga infokild rida-realt pärast andmebaasi päringut käsitsi Excelis üle vaadata ja info välja korjata.
Aga pildi hetkeseisust saime ette ja püüame vähemalt korra aastas täna tehtud tööle tuginedes hoida info asjakohasena – viia sisse muutuseid järjekorras olijate puhul aktiivse ja mitteaktiivse staatuse osas ning vaadata sisse võimalustele inimesed järjekorrast välja arvata, kui nad aastaid pakutud erihoolekande teenuskohti vastu ei võta.
Selge on aga see, et erihoolekandeteenuseid vajavaid inimesi on rohkem (seda näitab ka erikoolide ja tavakoolides mõnevõrra suurenenud lihtsustatud-, toimetuleku, ja hooldusõppekavadel olevate laste/noorukite hulk. Paljud neist paraku täiesti iseseisvasse ellu ei astu ja vajavad täiendavat tuge ja juhendmaist kas siis oma pere ja lähedaste, KOVi või riigi toel.
Vajaduse kasvu EHK teenuste järgi näitab ka see, et kuigi teenuskohti on viimase 7 aastaga juurde tulnud umbes 700 – enamasti küll toetavad teenused, ööpäevaringseid palju vähem, siis hoolimata täiendavatest teenuskohtadest järjekord teenusele ei ole vähenenud vaid suurenenud.
Kindlasti üks arutelukohti laiemalt on suure hooldusvajadusega inimesed ja millisel juhul peavad nad olema toetatud erihoolekande, millal üldhooldusteenusega. Sest vaadates erihoolekande sisulist poolt ja korraldust, siis eelkõige peaks erihoolekandeteenustele jõudma need, kes on tegevusjuhendaja poolt pakutava toe ja juhendamisega võimelised võimalikult palju igapäevategevusi ise tegema/toimetama (jah, loomulikult on inimeste võimemus erinev). Kuid suure hooldusvajadusega inimesed, sõltumata vanusest ja kaasnevast psüühikahäirest ehk on mõistlikum suunata üldhooldusele ja seda on SKA ka teinud ning kui inimese seisundist lähtuvalt on vajalik hooldusteenus, ta üldhooldusele suunatakse (reeglina 6 kuulise ülemineku ajaga, et leida sobiv teenuskoht ja korraldada sujuv üleminek teenuste vahel).
Mis puudutab infosüsteemi (SKAIS2) toetamise ja arendamise vajadusse – siis jah läbi SKAIS2 teeme me praktiliselt kõik eraisikutele mõeldud sotsiaalkaitse hüvitiste maksed (pension, puudega inimeste sotsiaaltoetus, peretoetus, vanemahüvitis jne).
Seega vaadates mõjutatud isikuid, on loomulikult SKAIS2 toimepidevus oluline. Kuid EHK täiendava lisaraha suunamiseta ohustame erihoolekandeteenuse jätkusuutlikkust ja toimepidevust ning võtame ära võimaluse inimestel panustada tööellu ja ühiskonda (kui pereliikmed on sunnitud jääma omastehooldajateks, kuna riigi poolne teenus pole kättesaadav).
Häid lahendusi ei ole, eriti arvestades riigi poolseid ressursse.
Kuid miks erihoolekandeteenus lisarahastus vajab on kokku võtvalt toodud allpool :
Rahastuse mõju osapooltele:
Peamised kitsaskohad rahastuses:
Tagajärjed, kui lisarahastust ei tule:
Parimate soovidega
Leila
Leila Lahtvee
osakonna juhataja
erivajadustega inimeste heaolu osakond
Sotsiaalkindlustusamet
___________________________
55512915
See kiri ja manused võivad olla konfidentsiaalsed. Kui olete saanud kirja eksikombel, ei tohi te selle alusel midagi ette võtta ega seda levitada. Palun teavitage kirja saatjat eksitusest ning kustutage kiri.
EHK järjekorra analüüs aprill 2025, Sotsiaalkindlustusamet
Erihoolekandeteenuse järjekorra analüüs aprill 2025
Sissejuhatus
Viimaste aastate jooksul on erihoolekandeteenusele pääsemine muutunud aina keerulisemaks, mille üheks ilmekaks näiteks on kasvavad ootejärjekorrad. Alates 2017 aastast on riigi poolt täiendavalt rahastatud üle 730 täiendava erihoolekandeteenuse koha, kuid psüühikahäire või intellektipuude tõttu erihoolekandeteenust vajavate inimeste arv on suurenenud enam. Seega ei ole lisakohtade loomine vähendanud teenuste järjekorras olijate arvu. Teenuse ootel olemine mõjutab nii perede igapäevast toimetulekut, tööturul osalemist kui ka kohalike omavalitsuste suutlikkust pakkuda vajalikku tuge. Erihoolekandeteenuse kättesaadavuse probleem ei seisne ainult kodulähedaste kohtade nappuses, vaid ka teenuse sisulises sobivuses (ootused teenuse sisule) ja süsteemi paindlikkuse puudumises.
Käesolev analüüs annab ülevaate nii järjekorras olevatest teenuskohtadest kui inimestest, kes ootavad erihoolekandeteenusele pääsemist. Andmete põhjal tuuakse esile need inimesed, kelle teenusevajadus on kõige kiireloomulisem, et toetada paremat uute teenuskohtade planeerimist ja otsustamist.
Erilist tähelepanu vajab kasvav sihtrühm — autismispektrihäirega inimesed, kelle teenusevajadus on olnud kiirelt tõusutrendis. Kehtiv erihoolekandesüsteem pakub praegu teenust peamiselt vaid äärmuslikult kahjustava käitumisega autistidele samas kui suur osa autistidest vajaks toetust oluliselt varasemas faasis. Selle sihtrühma jaoks on vajalik eraldi teenuseliigi loomine sotsiaalhoolekande seaduses ning tegevusjuhendajate süsteemne ja sihipärane koolitamine.
1. Erihoolekandeteenuse eesmärk ja sisu
Erihoolekandeteenused on sotsiaalteenused, mis on mõeldud täisealistele inimestele, kes vajavad oma vaimse tervise tõttu igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet ning kellele ei ole võimalik pakkuda vajalikku abi teiste sotsiaalhoolekande abimeetmetega.
Erihoolekandeteenuste eesmärk on, et kõikidel teenustel toimub inimese iseseisva toimetuleku arendamine ning tegevuste juhendamine. Inimene peaks maksimaalselt ise panustama oma igapäevaelu tegevustesse ning teda juhendatakse ja aidatakse erihoolekande tegevusjuhendaja poolt vastavalt inimese vajadustele.
Erihoolekandeteenust on õigus saada alates 18 eluaastast. Teenuse järjekorda saab lisada inimese alates 16 eluaastast, kui abi- ja toetusvajaduse hindamise tulemusena on välja selgitatud erihoolekandeteenuse vajadus ja teenuse liik.
Kokku on 12 teenuse liiki: toetavad- ja ööpäevaringsed erihoolekandeteenused (vabatahtlikkuse alusel) ning kohtumäärusega ööpäevaringne erihooldusteenus (nõusolekuta hooldamise teenus)
01.04.2025 seisuga oli teenusel 6209 inimest (7734 teenuskohal). Ja teenuse järjekorras 2093 unikaalset inimest 2407 teenuskohale (teenuskohtade arv on suurem, kuna üks inimene võib samaaegselt olla mitmel toetaval teenusel korraga).
Teenuse järjekordade põhimõtted tuginevad Sotsiaalkaitseministri määrusele nr 70 "Erihoolekandeteenuse järjekorra pidamise kord ja nõuded". Kui Sotsiaalkindlustusametil ei ole võimalik EHK teenust saama õigustatud isikule suunamisotsust väljastada (eelarves ei ole raha või kõik riigi poolt rahastatavad teenuskohad on juba täidetud või soovitud teenuseosutaja juurde ei ole vaba kohta), siis väljastatakse inimesele erihoolekandeteenuse osutamise otsus ja järjekorrateade. Lisaks
EHK järjekorra analüüs aprill 2025, Sotsiaalkindlustusamet
uutele teenuse vajajatele saab teenuse järjekorda lisada ka juba erihoolekandeteenust saava isiku, seda juhul, kui ta soovib vahetada teenuseosutajat (sobiva teenuseosutaja juures vaba koht puudub) või on muutunud abi- ja toetusvajadus ning inimene vajab teist teenust, kus aga vaba rahalise kattega teenuskoht puudub. Inimene ootab seni järjekorras vajalikku teenust ja kasutab varasemat erihoolekandeteenust edasi.
SKA peab EHK teenuste järjekorda iga teenuse kaupa eraldi maakonna põhiselt ning eristatakse tava- ja eelisjärjekorda. Kommunikatsiooni sõnumitena on seni teenuse statistilistes andmetes presenteeritud kõiki EHK täidetud ja järjekorras olevaid teenuskohti teenuste liikide alusel maakondade ja KOVde lõikes ning unikaalseid isikuid maakondade ja KOVde lõikes. Ja seetõttu ongi koguaeg räägitud (lapsevanemad, meedia jt) 2000 järjekorras olevast inimesest. Kui ühest KOVst on teenusel vähem kui kuus inimest, siis andmekaitse reeglitega kooskõlas kuvatakse teenusel olevate inimeste vahemik 1-5.
Analüüsi jaoks on kasutatud andmeid 14.04.2025 seisuga SKAIS_AE andmebaasist.
Analüüsis kasutatud lühendid
• SKA – Sotsiaalkindlustusamet
• KOV – kohalik omavalitsus
• EHK – erihoolekanne
• ÖE – Ööpäevaringne erihooldusteenus
• IET – Igapäevaelu toetamise teenus
• TE – toetatud elamise teenus
• IET PNH – igapäevaelu toetamise päeva- ja nädalahoiuteenus
• PNH – päeva- ja nädalahoiuteenus
• ÖT – äärmusliku abi- ja toetusvajadusega erihoolekandeteenus
• EK – eestkostja
• TO – (erihoolekande) teenuse osutaja
• ÜH – üldhooldusteenus
• AA – EHK teenuse aktiivsed teenuskoha ootajad järjekorras, inimesed, kes vajavad koheselt teenust
• MA – EHK teenuse mitte aktiivsed teenuskoha ootajad järjekorras, inimesed, kes ei vaja koheselt teenust (need inimesed on öelnud teenuse vajaduse kuupäeva, mis saabub tulevikus, seni on nad kas veel koolis, ISTE projektis vms).
2. Lühikokkuvõte
Erihoolekandeteenuse (EHK) järjekorras oli 14.04.2025 seisuga 1130 unikaalset inimest, kes teenuskohta oodates ei ole ühegi teise EHK teenusega toetatud ega viibi samal ajal üldhooldusteenusel. kokku 1322 teenuskohale. Neid, kes vajavad EHK teenuskohta esimesel võimaluse (nn aktiivsed ootajad, AA), on järjekorras ootel 767, kokku 892 teenuskohale (ilma samal ajal üldhooldusteenusel viibijateta).
Olulised tähelepanekud:
• 126 järjekorras oleva teenuskoha puhul on isik korraga nii EHK järjekorras kui ka üldhooldusteenusel, mis viitab teenuskohtade puudumisele eelkõige hooldusteenust ja
EHK järjekorra analüüs aprill 2025, Sotsiaalkindlustusamet
pidevat järelevalvet vajavatele täisealiste teenustele. Ning nende inimeste suurele hooldusvajdusele, mis juhtudel pered ei jaksa enam ise lähedast hooldada.
• Aktiivse staatusega on 66% järjekorras olevatest teenuskohtadest, neist kõige suurem vajadus on:
o Ööpäevaringse erihooldusteenuse järele (245 kohta) o Igapäevaelutoetamise teenuse järele (217 kohta, sh päeva- ja nädalahoiuteenus) o Toetatud elamise teenuse järele (174 kohta, peamiselt teenuse osutaja poolt
pakutava eluruumi eelistusega) • Kõige enam on järjekorras ootel inimesi vanuses 20–29 aastat, kuid ÖE puhul domineerib 40–
49-aastaste vanuserühm.• Maakondlikult on suurim teenuskohtade vajadus Harjumaal (Tallinna linn, eeskätt ÖE teenus)
ja Tartumaal (Tartu linn, IET ja ÖE teenus).• Alates 2025. a jaanuarist on kehtiv õigusakt (määrus), mille järgi teenuskoha pakkumisele
mittereageerimisel 5 tööpäeva jooksul pakutakse kohta järgmisele isikule.
Probleemid ja ettepanekud:
• Vajadus erihoolekandeliste teenuste järgi on suurem, kui riigi võimekus eraldatud eelarveliste vahenditega teenust pakkuda. Olemasolevate eelarveliste vahenditega ~ 51 milj eurot ei ole võimalik lahendada teenuse kättesaadavuse probleeme.
• Järjekorra suurust kasvatab teenuse varajane taotlemine, mis ei tähenda alati kohest teenusevajadust – see võib moonutada tegelikku teenuskohtade vajadust. EHK teenuse järjekorra pidamine annab mõningase ülevaate tuleviku teenuse vajadusest, kuid vaadates psüühikahäirete diagnoosimise kasvutrende viimastel aastatel, ei ole oodata teenuse nõudluse vähenemist
• Tuleb täpsemalt defineerida, kes on erihoolekandeteenuse ja kes üldhooldusteenuse sihtrühm. Üldhooldus on mõeldud kõikidele täisealistele hooldust vajavatele inimestele, kuid enamasti käsitletakse üldhooldust kui eakatele mõeldud teenust. Võimalik, et mõistlik on arutelda piirkondlike üldhooldusteenuste osutajate üle, kuhu koonduvad nooremad suure hooldusvajadusega inimesed.
• Teenuskohtade pakkumisel loobutakse sageli koha sobimatuse (asukoht, hoonestuse seisukord, kõrge omaosalus) tõttu inimese/ eestkostja valikul või puudub valmisolek teenusele asumiseks.
• SKA kavandab sisest töökorralduse muudatust: teenuskohtade pakkumine koondatakse kahe peaspetsialisti ülesandeks, tagamaks ülevaade ja sujuvam teenusele suunamine.
• Vajalik on teha sotsiaalhoolekande seaduse muudatused (eelnõu esimese kahe muudatuse osas on ettevalmistamisel koos tõlketeenuse eelnõuga):
o Teenuse soovijal või tema eestkostjal on kohustus vastata SKA poolt tehtud teenuskoha pakkumisele loetud päevade jooksul:
▪ 7 päeva (toetavad teenused) ▪ 14 päeva (ööpäevaringsed teenused)
o Kodulähedaste teenuskohtade loomine: ▪ KOVid soovivad investeerida ja on valmis rajama uusi erihoolekandeteenuse
asutusi, kui saavad eelistatult võtta teenusele oma piirkonna inimesi. o Aktiivsusstaatuse haldamise kohustus:
▪ Inimesed on kohustatud teavitama SKA-d, kui nende valmidus teenust vastu võtta on muutunud.
EHK järjekorra analüüs aprill 2025, Sotsiaalkindlustusamet
3. Analüüs
Analüüsi esimestes punktides on ülevaade EHK teenuse järjekorras olevatele inimestele vajaminevatest teenuskohtadest, mitte unikaalsetest inimestest. Seda põhjusel, et üks ja sama inimene võib olla samal ajal mitme EHK teenuse järjekorras (nt toetavate teenuste puhul või „raskema“ teenuse ootel on hindamisel tehtud kokkulepe inimese või tema esindajaga, et „raskema“ teenuskoha ootamise ajal ollakse valmis kasutama ka kergemat teenust – näiteks ÖT puhul ka PNH teenus) või olla ühel EHK teenusel ja teise teenuse järjekorras või teenusel ja samal ajal teenuse osutaja vahetuse vaatest teenuse järjekorras. Või näiteks on inimesel või tema eestkostjal kindel soov, et teenust osutab inimese/ tema eestkostja poolt väljavalitud TO ja seega on inimene järjekorras ootel, kuni soovitud asutuses vabaneb teenuskoht. Analüüsi ülevaate punkt 3 annab ülevaate järjekorras olevate inimeste osas.
3.1. EHK teenuse järjekord ja samal ajal üldhooldusteenusel viibimine
Kokku on 126 teenuskohta EHK järjekorras, mille puhul samal ajal kasutatakse ÜH teenust. Kõige enam
ollakse sama ajal ÖE teenuskoha ootel (Joonis 1).
Joonis 1. EHK järjekorras ja samal ajal üldhooldusteenusel, EHK teenuse liigid ja vanuseline jaotus
EHK järjekorra analüüs aprill 2025, Sotsiaalkindlustusamet
Joonis 1 annab ülevaate nii EHK teenuse järjekorras olevate teenuskohtade liikide vaatest kui ka ÜH
teenusel olijate ja EHK teenuskoha ootel olevate isikute vanuselisest kuuluvusest 01.04.2025 seisuga.
Üldhooldusteenus on pikaajaline hooldusteenus suure hooldusvajadusega täisealistele inimestele, kes
enam igapäevaeluga üksi oma kodus toime ei tule. EHK teenuskohtade puudumise tõttu on käesoleval
hetkel ÜH teenust vajamas enim nooremapoolsed ja keskealised inimesed, kes on EHK järjekorras.
Kindlasti on ÜH teenuseosutajatele väljakutse, et tulla toime EHK teenusevajadusega inimesega, kuna
hooldustöötajate väljaõpe ei paku kõiki neid aspekte, mida tegevusjuhendaja erihoolekandeteenusel
teenuse saajale pakub.
3.2 EHK järjekorras olevate teenuskohtade aktiivsusnäitaja
Abi- ja toetusvajaduse hindamise järgselt tuvastatud teenuse liigi alusel suunatakse inimene antud
teenuse järjekorda. Inimesel/ tema eestkostjal on võimalik määrata, kas inimene on aktiivne (AA)
teenuskoha ootaja või on tema staatus mitte aktiivne (tuvastatud on erihoolekandelise teenuse
vajadus, aga koheselt teenuskohta ei vaja, MA).
MA teenuskohtade sagedasemad põhjendused:
• Lähedaste toel saab veel kodus hakkama
• Teenuse kasutamise õigustatus algab 18.eluaastast (isik on järjekorda suunamise hetkel alla
18.a)
• Inimene õpib, ei vaja teenust
• Inimene kasutab hetkel mõnda teist pakutavat teenust (nt ESF rahastusel ISTE)
Tabel 1. Teenuskoha ootamise aktiivsusnäitaja
Järjekorra märkuste lahtris märgitud seisund (aktiivsus), teenuskohtade
arv
Järjekorra märkuste lahtris märgitud seisund (aktiivsus),
teenuskohtade jaotus (%)
AA MA KOKKU teenuskohad AA MA KOKKU teenuskohad
ei ole erihoolekande- teenusel 01.04.2025 seisuga 892 430 1324 67% 32% 100%
on erihoolekande- teenusel 01.04.2025 seisuga 603 332 935 64% 36% 100%
KOKKU teenuskohad 1495 762 2259 66% 34% 100%
*kahe isiku puhul ei olnud andmebaasis aktiivsuse näitajat märgitud
Aktiivsusnäitajate analüüsis on Tabel 1-s aluseks võetud ainult need teenuskohad, mis ei ole samal ajal
ÜH teenusel, kui oodatakse EHK teenuskohta. Kokku on neid teenuskohti 2259. Nendest 1324
teenuskoha puhul ei ole isik samal ajal mõne teise EHK teenuskohal – sellest 67 % (892 kohta, 767
isikut) on AA staatusega, kes on SKA hinnangul hetkel kõige kriitilisem sihtrühm – kuna nendel juhtudel
ei ole samal ajal mõne teise EHK teenusega inimese toetamist ning nad vajaksid kohe teenust, kui
isikule sobiv teenuskoht oleks kättesaadav. Sobiva teenuskoha valikul lähtutakse: asukohast (enamasti
EHK järjekorra analüüs aprill 2025, Sotsiaalkindlustusamet
soovitakse elukohalähedast teenuskohta, keele keskkonnast, 1-või 2-kohaline tuba, M/N,
intellektipuue või psüühikahaigus jne).
892 AA teenuskohast on kõige suurem vajadus ÖE teenuskohtade järele – 245 teenuskohta. Järgneb
IET – 217 kohta (tabelis 2 on IET puhul järjekorras 250 teenuskohta, sh 33 PNH teenuskohta, kuna
SKAI_AEs ei ole võimalik PNH teenust eraldi alamteenusena märkida) ja TE. TE puhul saab tänase
praktika põhjal järeldada, et teenuse vajaja ootab teenuseosutajalt TE teenust koos eluruumiga, mitte
teenust enda isiklikus eluruumis. Kuid EHK teenuse eesmärk ei ole pakkuda inimesele eluruumi, vaid
osutada teenust isiku eluruumis. Seega on antud sihtrühma puhul tegemist mitte ainult EHK teenust,
vaid ka eluruumi vajavate inimestega.
Tabel 2. Aktiivsusnäitaja teenuseliikide kaupa, teenuskohtade arv
Järjekorra märkuste lahtris märgitud seisund (aktiivsus), teenuskohtade arv
Millise teenuse järjekorras? AA MA KOKKU
teenuskohad
ei ole teenusel 01.04.2025 seisuga
IET 250 122 372
TT 87 33 120
TE 174 62 236
KE 99 92 192
ÖE 245 85 331
ÖR 12 6 18
ÖT 25 30 55
Kokku 892 430 1324
Järgmine joonis (joonis 2) annab ülevaate, et kõige enam on 14.04.2025 seisuga järjekorras olevatest
teenuskohtadest teenuse ootel vanuserühmas 20-29.a (seda ka eraldi vaadates, kas teenuskoha
ootaja on samal ajal juba EH teenusel või mitte).
EHK järjekorra analüüs aprill 2025, Sotsiaalkindlustusamet
Joonis 2. Vanuseline jaotus ja aktiivsusnäitaja
Joonis 3 võtab kokku Tabel 2 ja joonis 1 andmed. Aktiivseid teenuskohtade ootamisi on kõige enam
20-29 vanuserühmas (IET ja TE teenused). Ja ÖE teenusel kohti vajatakse kõige enam, selle teenuse
liigi puhul on kõige rohkem ootajaid vanuses 40-49a.
Joonis 3. AA teenuskohad, vanuseline jaotus ja teenuse liik (IET hulgas on ka 33 PNH teenuskohta)
EHK järjekorra analüüs aprill 2025, Sotsiaalkindlustusamet
3.3 EHK teenuse järjekorras olevad isikud aktiivsusnäitaja alusel
Joonis 4. Järjekorras olevate isikute jaotus vanusegruppide kaupa, kes ei kasuta samal ajal teist EHK
teenust ega üldhooldusteenust.
EHK järjekorra analüüs aprill 2025, Sotsiaalkindlustusamet
3.4 EHK järjekorras olevate teenuskohtade vajadus järjekorras olevate isikute RRi alusel maakonna lõikes
Joonis 5. järjekorras olevad teenuskohad isikute RRi järgse maakonna lõikes
Kõige suurem vajadus järjekorras olevate inimeste puhul on teenuskohtade vajadus Harjumaal ja Tartumaal. Ja seda nii AA kui ka MA teenuskohtade
vaatest. Harjumaal elavatest inimestest kõige rohkem vajavad ÖE teenuskohta, Tartumaal IET (sh PNH ja IETaut), järgneb ÖE teenuskohtade vajadus.
EHK järjekorra analüüs aprill 2025, Sotsiaalkindlustusamet
4. Järjekordade ülevaade 2017-2025
Erihoolekande teenuskohtade puudus on kestnud juba aastaid ja on kasvavas trendis.
Joonis 6. Erihoolekandeteenuse järjekorrad 2017-2025 (isikud, teenuskohad)
Saab väita, et järjekorrad on tekkinud põhjusel, et riigil pole piisavalt eelarvelisi vahendeid teenuse
eest tasumiseks ega uute teenuskohtade loomiseks. Ning see on omakorda kaasa toonud olukorra, kus
sihtrühm teeb teadlikult valiku ja otsuse varakult esitada taotlus erihoolekandeteenuse vajaduse
tuvastamiseks. Sel juhul reeglina hindamise järgselt suunatakse inimene teenuse järjekorda, sest antud
hetkel ei ole akuutset teenuse vajadust. See kasvatab arvuliselt järjekorra suurust ning jätab üldsusele
vale mulje olukorrast, justkui kõikidele järjekorras viibivatele inimestele tuleks kohe teenuskoht
tagada, kuigi nad seda koheselt ei vaja ega ole nõus pakutavat teenuskohta vastu võtma.
Teenuse järjekorras olles ei ole kõik teenuse vajajad valmis määrama enda aktiivsuse staatust – see
toob kaasa olukorra, kus järjekorras on aktiivsed teenuskohad/ isikud, SKA teeb teenuskoha pakkumisi,
aga teenuskoht/ teenuseosutaja ei ole kas isikule/ tema eestkostjale sobiv (asukoht, keskkond vms)
või ei ole siiski akuutset teenuse vajadust ja loobutakse teenuskohast. Alates 01.01.2025 on SKA-l õigus
oodata 5 tööpäeva, kui isikuga ühendust ei saada teenuskoha pakkumiseks, siis liigutakse järjekorras
edasi järgmisele isikule kohta pakkuma. Eesmärk on võimalikult kiiresti vaba rahalise kattega
teenuskoht täita.
SKA on analüüsinud ametisiseselt tööprotsessi teenuskoha pakkumiseks - plaanis on teostada
ümberkorraldus, et teenuskohti pakub ainult kaks kindlat peaspetsialisti (teenusvajaduse hindajat), kes
omavad tervikvaadet vakantsetest teenuskohtadest, järjekorra andmetest ning teenusekohtade
EHK järjekorra analüüs aprill 2025, Sotsiaalkindlustusamet
täitmisest. Täna tegelevad oma teiste tööülesannete kõrvalt teenuskohtade pakkumistega kõik 26
peaspetsialisti, kelle ülesandeks on kogu erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuse menetlusprotsess
alates taotluse vastuvõtmisest kuni teenusele suunamiseni.
5. Teenuseosutajate valmisolek uute teenuskohtade loomiseks
Märts 2025 saatis SKA tänastele erihoolekandeteenuse lepingupartneritele infokorje küsimustiku,
mille eesmärgiks oli saada esmane ülevaade teenuseosutajate valmisolekust üldse uusi teenuskohti
juurde luua, kui lisarahastus peaks tekkima.
147 lepingupartnerist vastas küsitlusele 78 teenuseosutajat, neist 51 asutust on valmis looma juurde
888 teenuskohta ning enamus seda juba käesoleval aastal. Kõige enam on valmisolekut luua juurde
teenuskohti Harjumaale.
Joonis 7 annab ülevaate, millistele sihtrühmadele on teenuseosutajad valmisolekus teenuskohti juurde
looma.
Joonis 7. Teenuseosutajate valmidus teenuskohti juurde luua sihtrühmade valikus
Teenuseosutajad vastasid, et kõige enam oleks valmis juurde looma toetatud elamise teenuskohti, 31
asutust (joonis 8). Vajab täpsustamist, kas toetatud elamise kohtade juurde loomisel on valmisolek
teenuseosutaja poolt pakkuma ka elamispinnaga teenuskohta. Selle järele on täna teenuse järjekorras
olijatel suurem eelistus, kui teenust kasutada enda isiklikus eluruumis .
34
40
28
2
5
1
1
1
4
0 5 10 15 20 25 30 35 40 45
IP-ga isikutele
PShaigusega isikutele
IP ja PShaigus koos
sõltlastele
autistidele
noortele
eakatele
dementsetele
kõigile täisealistele
Teenuseosutajate valmidus osutada teenust sihtrühma järgi, asutuste arv
EHK järjekorra analüüs aprill 2025, Sotsiaalkindlustusamet
Joonis 8. Teenuseosutajate valmidus osutada teenust teenuse liigi järgi
29 31
18 12
5 12
4 3
2 2
1 1
0 5 10 15 20 25 30 35
IET TE TT KE
PNH ÖE ÖT
ÖEaut autistide teenus
päevahoid päevakeskus
tugikoduteenus PSHäirega sõltlastele
Teenuseosutajate valmidus osutada teenust teenuse liigi järgi, asutuste arv