Dokumendiregister | Riigiprokuratuur |
Viit | RP-1-6/25/5370 |
Registreeritud | 29.05.2025 |
Sünkroonitud | 30.05.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | RP-1 Juhtimine ja järelevalve |
Sari | RP-1-6 Seaduseelnõud, arvamused ja seisukohad |
Toimik | RP-1-6/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Justiits- ja Digiministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Justiits- ja Digiministeerium |
Vastutaja | Margaret Makk |
Originaal | Ava uues aknas |
RIIGIPROKURATUUR Wismari 7 / 15188 TALLINN / 694 4400 / [email protected] / www.prokuratuur.ee
Registrikood 70000906
Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja Digiministeerium
Teie: 02.05.2025 nr 8-1/3965-1 Meie: 29.05.2025nr RP-1-6/25/5370
Arvamus karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise
seaduse (ennetähtaegne vabanemine, kriminaalhooldus, oportuniteet) eelnõule
Lugupeetud justiits- ja digiminister
Prokuratuur tänab võimaluse eest anda arvamus karistusseadustiku muutmise ja sellest
tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule, millega muudetakse kinnipeetavate
tingimisi ennetähtaegse vanglast vabanemise võimalusi karistuse kandmise aluseks oleva
kuriteo raskusastme järgi. Kui täisealisena kuriteo sooritanud kinnipeetav on kandnud kaks
kolmandikku või kolm neljandikku karistusest, vabastataks ta ilma kohtu sellekohase
menetluseta. Selliste kinnipeetavate ennetähtaegse vabanemise vältimiseks, kes võivad
vabanedes suure tõenäosusega toime panna uue kuriteo, on vanglal ja prokuratuuril õigus enne
nimetatud tähtaja saabumist esitada kohtule põhjendatud ettepanek kinnipeetava vabastamata
jätmiseks. Eluaegset vanglakaristust kandvate kinnipeetavate tingimisi enne tähtaega
vabastamise korda ei muudeta. Samuti antakse kriminaalhooldussüsteemile võimalus
kujundada kriminaalhooldusaluse katseaega rohkem tema vajaduste ja käitumise järgi,
asendades või lisades käitumiskontrolli kohustusi. Muudatusega vähendatakse kohtu
töökoormust. Kriminaalhooldusele sätestatakse ka laiem kohustus kriminaalmenetluse
lõpetamisel pandud kohustuste täitmise jälgimiseks. Muudatuste tulemusel väheneb vajadus
pöörduda iga kord kinnituse saamiseks kohtu poole, otsused tehakse vanglateenistuses, järgides
kohtu varem määratud tingimusi.
Prokuratuur tervitab eelnõud, mille eesmärk on vähendada kohtute ja prokuratuuri
töökoormust, täiendades vanglast ennetähtaegse vabastamise protseduuri, muutes
kriminaalhoolduse paindlikumaks ning suunates oportuniteediga pandavate kohustuste täitmise
korraldamise ja järelevalve rohkem kriminaalhooldussüsteemi.
Ennetähtaegse vabastamise osas teeb prokuratuur ettepaneku kaaluda, kas õiguspoliitiliselt
oleks põhjendatud sätestada tingimisi ennetähtaegse vabastamise regulatsioonis erisus, mis
välistab nii-öelda automaatse ennetähtaegse vabastamise näiteks karistusseadustiku 8., 15., 16.
ja 22. peatükis sätestatud kuritegudes süüdimõistetute puhul või kitsamalt väljendatud
kuritegude kataloogi puhul, näiteks riigivastaste kuritegude, avaliku rahu- ja inimsusevastaste
kuritegude, samuti kuritegeliku ühendusega seotud kuritegude toimepanemises süüdimõistmise
puhul. Selline erand annab üldpreventiivselt normi adressaatidele selge signaali, et kõnealuseid
kuritegusid peetakse eriti taunitavaks, kuid ei välistaks süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset
vabastamist hetkel kehtiva regulatsiooni pinnalt. Samuti võib süüdimõistetu karistuse kandmise
ajal käituda selliselt, et ennetähtaegne vabanemine pole põhjendatud, mistõttu palub
2 (3)
prokuratuur kaaluda, kas uue kuriteo toimepanemine vanglas ei võiks olla automaatselt
ennetähtaegset vabastamist välistav/edasilükkav asjaolu.
Prokuratuur nõustub ennetähtaegset vabastamist puudutavate muudatustega, kuid on
seisukohal, et reguleerimist vajab veel järgnev praktiline küsimus. Kuigi prokuratuuril on
muudatuste kohaselt õiguse reageerida, siis kuidas prokuratuur õigel ajal sellisest vabanemise
hetkest teada saab. Ei ole mõeldav, et prokuratuur hakkab iseseisvalt arvestust pidama karistuste
üle selleks, et õigel ajal kohtu poole pöörduda. See tekitaks prokuratuurile hoopis lisakohustuse
ja lisa ressursikulu. Praegu ei ole muudetud sätetes seda kuidagi reguleeritud, kuid peaks olema
selgelt sätestatud, et vangla annab sellisest juhtumist prokuratuurile õigel ajal teada. Kui
vanglale teatamise kohustust sätestatud pole, siis on alust kahelda, et asutus hakkab ressursi
säästu tingimustes omaalgatuslikult mingi ülesandega tegelema. Prokuratuurilt ei saa aga
eeldada, et iseenesest teatakse, millal keerulistes juhtumites süüdimõistetud vabanevad,
ammugi pole prokuratuuril iseloomustavaid andmeid karistuse kandmise kulgemise kohta.
Puutuvalt karistusseadustiku muudatusse punktis 9, millega täiendatakse paragrahvi 75 lõikega
31 sõnastuses „(31) Kriminaalhooldusametnik võib muuta või asendada süüdlasele
käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdlasele lisaks käesoleva paragrahvi
lõikes 2 sätestatud kohustusi. Kui süüdlane ei anna käesoleva paragrahvi lõike 2 sissejuhatavas
lauseosas nimetatud nõusolekut, esitab kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande
kohtule.“, märgib prokuratuur, et konkreetse muudatusega esineb oht, et kriminaalhooldus
hakkab muutma kohtu poolt määratud kohustusi enda suva järgi. Näiteks kui ei saada
sotsiaalprogrammi gruppi kokku, avaneb võimalus määratud kohustus iseseisvalt tühistada.
Prokuratuur ei soovi, et kohtu poolt määratud kohustustest lihtsakäeliselt loobutaks pelgalt
sellepärast, et nende täitmine või kontrollimine on kriminaalhooldusele ebamugav. Eeltoodust
tulenevalt võiks prokuratuuri hinnangul paragrahvi 75 täiendada lõikega 31 näiteks järgmises
sõnastuses: „Kriminaalhooldusametnik võib muuta või asendada süüdlasele käitumiskontrolli
ajaks määratud kohustusi, kui nende täitmine on osutunud võimatuks või ebaotstarbekaks.“.
Vastav täpsustus looks kriminaalhooldusele vähemalt mingi põhistamiskohustuse.
Lisaks näeb prokuratuur oportuniteedikohustuste kriminaalhooldusele üleandmise osas
murekohta selles, et seletuskirja järgi võtab kriminaalhooldus üle vaid need
kohustused/programmid, mis on kriminaalhooldusel olemas ning kui kriminaalhoolduses on
juba täidetavad kohustused, ka kõik muu.1 Sellise pooliku lahendusega ei saavutata loodetud
eesmärki „tekitada selgem rollijaotus prokuratuuri ja kriminaalhoolduse vahel ning selle kaudu
vabastada prokuratuur kriminaaltäitevülesannetest, mille täitmiseks prokuratuuril ei ole ei
sobivat struktuuri ega spetsialiste“, kuna suur osa praegusel ajal määratavatest kohustustest ei
sisalda kriminaalhoolduse elemente. Asjakohane näide on roolijoodikute oportuniteet, mille
puhul ei ole rahalist makset ega kriminaalhoolduse korraldatavaid programme/ÜKT-d ja
seletuskirja loogika järgi justkui kriminaalhooldusele neid täitmiseks saata ei saa. Iseenesest on
aga kriminaalhooldusseaduse paragrahvi 2 punkt 3 muudetud sõnastus avaram „(3) isik, kelle
suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud ning kellele on prokurör või kohus määranud
kriminaalmenetluse seadustiku § 201 lõike 2 või § 202 lõike 2 kohaselt kohustused, mille
täitmist korraldatakse kriminaalhooldusosakonnas;“ ning kui sellega on mõeldud, et
1 Karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, lk 12:
„Muudatuse tulemusel ei lähe kõik KrMS § 201 lõikes 2 ja § 202 lõikes 2 sätestatud kohustused automaatselt
täitmiseks kriminaalhooldusele, vaid sinna suunatakse need kohustused, mille täideviimine või täideviimise
järelevalve on otstarbekam korraldada kriminaalhooldusosakonnas. Kui ainus kohustus on näiteks rahasumma
kandmine riigituludesse, mille kontrollimine on prokuratuuril endal väga lihtne (selleks on olemas eraldi link
digitoimikus), ei ole otstarbekas kohustust suunata täitmiseks kriminaalhooldusosakonda. Kui aga pannakse
isikule kohustus osaleda sotsiaalprogrammis ja sobiv programm on kriminaalhooldusosakonnas olemas, on igati
kohane saata määrus täitmiseks kriminaalhooldusele. Kui isikul on mitu kohustust, millest osa täidetakse
kriminaalhooldusosakonnas (näiteks ÜKT ja sotsiaalprogramm) ja mõni mujal (näiteks ravile pöördumine või
alkoholi biomarkeri testi tegemine), siis teeb kriminaalhooldusametnik ka mujal täidetava kohustuse üle
järelevalvet).“.
3 (3)
kriminaalhooldusele antud volitusnormi alusel saavad tulevikus prokuratuur ja
kriminaalhooldus juba täpsemalt kokku leppida, kelle ja milliseid kohustusi täitma/jälgima
hakataks, prokuratuuri hinnangul probleemi ei teki.
Prokuratuur toetab karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõud ning sellega kohtute ja prokuratuuri töökoormuse vähendamist lahendite
täitmisel.
Austusega
(allkirjastatud digitaalselt)
Astrid Asi
riigi peaprokurör
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|