Xxxx xxxxx avaldas 23. mail 2025 Lõuna Ringkonnaprokuratuuris prokuröriga vesteldes, et ta
tunnistab end toime pandud tegudes süüdi ja kahetseb neid tegusid sügavalt. Ta avaldas, et läks n-ö
kergema vastupanu teed ja ei olnud suuteline adekvaatselt hindama oma tegude tagajärgi, sest
kannatanu oli ta „emotsionaalselt väga välja viinud“. Nimelt töötas kannatanu tema firmas
palgatöölisena. Ühel hetkel leppisid nad kokku, et xxxx xxxxxx ostab xxxx xxxxx-lt kõnealuse
sõiduki. Xxxx xxxxx-i sõnul on xxxx xxxxxx temale selle sõiduki eest siiani võlgu. Seetõttu ta
võltsiski viidatud sõiduki ostu-müügilepingu, et auto enda valdusesse tagasi saada.
Kaudselt kinnitab xxxx xxxxx-i poolt öeldut seegi, et xxxxx xxxxxxxxx OÜ (juhatuse liige xxxx
xxxxx) on esitanud 29. jaanuaril 2025 tsiviilasjas nr 2-25-1588 xxxx xxxxxx-e vastu tsiviilhagi. Selle
kohaselt sõlmisid xxxxx xxxxxxxxx OÜ ja xxxx xxxxxx 9. juunil 2024 suulise müügilepingu. Pooled
leppisid kokku, et xxxx xxxxxx tasub xxxxx xxxxxxxxx OÜ-le pärast sõiduki omanikuvahetust 1500
eurot. Xxxx xxxxxx ei ole kokkulepitud summat tasunud. Xxxxx xxxxxxxxx OÜ nõuabki xxxx
xxxxxx-lt ostuhinna tasumist. Kohtumenetlus on käsilolevas asjas pooleli.
Seega polnud xxxx xxxxx-i eesmärgiks tema välist teopilti hinnates kõnealuseid kuritegusid toime
pannes saada varalist kasu. Ta üksnes soovis sõidukit enda valdusesse tagasi saada, sest kannatanu
jättis selle eest ostuhinna tasumata. Ja isegi kui tsiviilkohtumenetluse käigus leiab tõendamist, et xxxx
xxxxx-ri hagi xxxx xxxxxx-e vastu on alusetu, on tema süü käsilolevas asjas ikkagi väike. Nimelt on
vaidlusalune auto xxxx xxxxxx-e valduses. Sõiduk oli tema valdusest väljas võrdlemisi lühiajaliselt.
Sõiduk läks xxxx xxxxxx-e sõnul tema valdusest välja juulis 2025, 17. juuli 2025 toimetati see
Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri valvega parklasse ja sõiduk tagastati xxxx xxxxxxx-le
20. jaanuaril 2025. Nagu eespoolt märgitud, tuleks karistuse kohaldamist vältida olukorras, kus see
pole teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mõõdukas. Praegusel juhul see täpselt nii ongi.
Xxxx xxxxx-i süüd raskendavad asjaolud samuti puuduvad. Teda on küll kriminaalkorras karistatud,
kuid need karistusandmed kantakse Registrite ja Infosüsteemide keskuse andmetel arhiivi 31. augustil
2025 ehk peatselt. Viimati pani xxxx xxxxx kuritegusid toime aastal 2018 ja enne seda ehk ta on
tegelikkuses suutnud ca 7 aasta vältel kuritegudest hoiduda. Kahtlustust rohkemates kuritegudes ei
ole xxxx xxxxxx-le esitatud. Ja nagu öeldud, praegused teod pani ta toime mõtlematult ja tema
eesmärgiks ei olnud kannatanu arvelt rikastuda. Tegemist oli keeruliste ja konfliktsete (isiklike)suhete
pinnalt toime pandud mõtlematute tegudega. Seda kõike silmas pidades puudub asjas ka avalik
menetlushuvi.
Xxxx xxxxx-i mõjutamiseks on võimalik kasutada karistusest leebemaid meetmeid, milleks on
kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 lg-te 1 ja 7 alusel. Prokurör on veendunud, et xxxx
xxxxx-i suhtes kriminaalmenetluse lõpetamine ei too kaasa tema poolt uute kuritegude toime
panemist. Xxxx xxxxxx-ga vesteldes oli aru saada, et ta saab aru oma tegude keelatusest ja
edaspidiselt enam midagi sellist toime ei pane. Ta on juhtunust teinud omad järeldused ja suudab
kuritegudes hoiduda ka ilma, et tema suhtes peaks käsiloleval ajal rakendama karistusõiguslikke
meetmeid.
KrMS § 202 lg 2 kohaselt võib kriminaalmenetluse lõpetamise korral süüdistatava nõusolekul panna
süüdistatavale määratud tähtajaks sama paragrahvi punktides 1-7 loetletud kohustusi, milleks muu
hulgas on kohustus tasuda kriminaalmenetluse kulud ja maksta riigituludesse kindel summa (punktid
1 ja 2). KrMS § 202 lg 3 kohaselt ei tohi punktides 1-3 ja 6 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg olla
pikem kui kuus kuud.
Prokurör selgitas 23. mail 2025 prokuratuuris toimunud kohtumisel xxxx xxxxxx-le
kriminaalmenetluse lõpetamisega seotud kohustusi ja nende mitte täitmisega seotud tagajärgi.
Xxxx xxxxx andis nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks asjas nr 24278051572. Samuti
nõustus ta KrMS § 202 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel tasuma käekirjaekspertiisiga seotud kulu summas 902
eurot ja maksma riigituludesse 600 eurot kuue kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest.