Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 24278051572

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 28. mai 2025, Tartu

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Evelin Ets

Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 24278051572

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXXX XXXXX

Prokuratuuri seisukoht

Kriminaalasjas nr 24278051572 alustati menetlust karistusseadustiku (KarS) § 344 lg 1 ja § 345

tunnustel selle kohta, et xxxx xxxxx võltsis sõiduki ostu-müügilepingu ja esitas selle Transpordiameti

Tartu teenindusbüroole.

Kohtueelse menetluse käigus kuulati mh 23. juulil 2024 kannatanuna üle xxxx xxxxxx (viimane

tsiviilhagi esitanud ei ole), vaadeldi Transpordiameti poolt Lõuna Prefektuurile edastatud

videosalvestist ja teostati käekirjaekspertiis.

Xxxx xxxxx kuulati kahtlustatavana üle 21. augustil 2024. Teda kahtlustatakse KarS § 344 lg 1 järgi

selles, et ta koostas juulikuu alguses 2024. aastal xxxx xxxxxx-e nimel ja viimase nõusolekuta sõiduki

Nissan x-trail (XXX XXX) ostu-müügilepingu. Selle kohaselt müüs xxxx xxxxxx viidatud sõiduki

xxxx xxxxxx-le. KarS § 345 lg 1 järgi kahtlustatakse teda selles, et 8. juulil 2024 kella 16:41 ajal

esitas xxxx xxxxx eelnevalt xxxx xxxxxx-e nimel võltsitud sõiduki ostu-müügilepingu

Transpordiameti Tartu teenindusbüroo klienditeenindajale, millega vormistati sõiduki

omanikuvahetus ja Nissan x-trail (XXX XXX) uueks omanikuks sai xxxx xxxxx.

Prokurör leiab, et käsiloleva kriminaalmenetluse saab otstarbekuse kaalutlustel lõpetada. Ka

Riigikohus on jaatanud proportsionaalsuse põhimõttest tulenevat võimalust välistada karistuse

kohaldamine juhtudel, kui see poleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mõõdukas (vt RKKKo

nr 3-1-1-65-16, p 23).

Nimelt võib prokuratuur kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 lg 7 kohaselt teise astme

kuriteo puhul, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või

näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel

kriminaalmenetluse lõpetada ja määrata isikule kohustused.

Esmalt eeldab KrMS § 202 kohaldamine teo karistatavuse üldiste eelduste – süüteokoosseisu,

õigusvastasuse ja süü – tuvastamist. Ühtlasi on KrMS § 202 kohaldatav, kui tõendikogum võimaldab

põhjendatud kahtlustust selles, et isik on toime pannud teise astme kuriteo, tema süü ei saa tõenäoliselt

osutuda suureks, menetluse jätkamiseks ei ole avalikku huvi, isik on menetluse lõpetamisega nõus

ning vähemalt on asunud heastama tekitatud kahju ja võtnud kohustuse menetluskulude tasumiseks

(vt RKKKm nr 1-17-3615/13, p 21).

Tuvastamist on leidnud, et xxxx xxxxx on toime pannud KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi

kvalifitseeritavad teod, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning ta on neis süüdi. Xxxx

xxxxxx-le ette heidetavad teod on teise astme kuriteod.

Xxxx xxxxx avaldas 23. mail 2025 Lõuna Ringkonnaprokuratuuris prokuröriga vesteldes, et ta

tunnistab end toime pandud tegudes süüdi ja kahetseb neid tegusid sügavalt. Ta avaldas, et läks n-ö

kergema vastupanu teed ja ei olnud suuteline adekvaatselt hindama oma tegude tagajärgi, sest

kannatanu oli ta „emotsionaalselt väga välja viinud“. Nimelt töötas kannatanu tema firmas

palgatöölisena. Ühel hetkel leppisid nad kokku, et xxxx xxxxxx ostab xxxx xxxxx-lt kõnealuse

sõiduki. Xxxx xxxxx-i sõnul on xxxx xxxxxx temale selle sõiduki eest siiani võlgu. Seetõttu ta

võltsiski viidatud sõiduki ostu-müügilepingu, et auto enda valdusesse tagasi saada.

Kaudselt kinnitab xxxx xxxxx-i poolt öeldut seegi, et xxxxx xxxxxxxxx OÜ (juhatuse liige xxxx

xxxxx) on esitanud 29. jaanuaril 2025 tsiviilasjas nr 2-25-1588 xxxx xxxxxx-e vastu tsiviilhagi. Selle

kohaselt sõlmisid xxxxx xxxxxxxxx OÜ ja xxxx xxxxxx 9. juunil 2024 suulise müügilepingu. Pooled

leppisid kokku, et xxxx xxxxxx tasub xxxxx xxxxxxxxx OÜ-le pärast sõiduki omanikuvahetust 1500

eurot. Xxxx xxxxxx ei ole kokkulepitud summat tasunud. Xxxxx xxxxxxxxx OÜ nõuabki xxxx

xxxxxx-lt ostuhinna tasumist. Kohtumenetlus on käsilolevas asjas pooleli.

Seega polnud xxxx xxxxx-i eesmärgiks tema välist teopilti hinnates kõnealuseid kuritegusid toime

pannes saada varalist kasu. Ta üksnes soovis sõidukit enda valdusesse tagasi saada, sest kannatanu

jättis selle eest ostuhinna tasumata. Ja isegi kui tsiviilkohtumenetluse käigus leiab tõendamist, et xxxx

xxxxx-ri hagi xxxx xxxxxx-e vastu on alusetu, on tema süü käsilolevas asjas ikkagi väike. Nimelt on

vaidlusalune auto xxxx xxxxxx-e valduses. Sõiduk oli tema valdusest väljas võrdlemisi lühiajaliselt.

Sõiduk läks xxxx xxxxxx-e sõnul tema valdusest välja juulis 2025, 17. juuli 2025 toimetati see

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri valvega parklasse ja sõiduk tagastati xxxx xxxxxxx-le

20. jaanuaril 2025. Nagu eespoolt märgitud, tuleks karistuse kohaldamist vältida olukorras, kus see

pole teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mõõdukas. Praegusel juhul see täpselt nii ongi.

Xxxx xxxxx-i süüd raskendavad asjaolud samuti puuduvad. Teda on küll kriminaalkorras karistatud,

kuid need karistusandmed kantakse Registrite ja Infosüsteemide keskuse andmetel arhiivi 31. augustil

2025 ehk peatselt. Viimati pani xxxx xxxxx kuritegusid toime aastal 2018 ja enne seda ehk ta on

tegelikkuses suutnud ca 7 aasta vältel kuritegudest hoiduda. Kahtlustust rohkemates kuritegudes ei

ole xxxx xxxxxx-le esitatud. Ja nagu öeldud, praegused teod pani ta toime mõtlematult ja tema

eesmärgiks ei olnud kannatanu arvelt rikastuda. Tegemist oli keeruliste ja konfliktsete (isiklike)suhete

pinnalt toime pandud mõtlematute tegudega. Seda kõike silmas pidades puudub asjas ka avalik

menetlushuvi.

Xxxx xxxxx-i mõjutamiseks on võimalik kasutada karistusest leebemaid meetmeid, milleks on

kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 lg-te 1 ja 7 alusel. Prokurör on veendunud, et xxxx

xxxxx-i suhtes kriminaalmenetluse lõpetamine ei too kaasa tema poolt uute kuritegude toime

panemist. Xxxx xxxxxx-ga vesteldes oli aru saada, et ta saab aru oma tegude keelatusest ja

edaspidiselt enam midagi sellist toime ei pane. Ta on juhtunust teinud omad järeldused ja suudab

kuritegudes hoiduda ka ilma, et tema suhtes peaks käsiloleval ajal rakendama karistusõiguslikke

meetmeid.

KrMS § 202 lg 2 kohaselt võib kriminaalmenetluse lõpetamise korral süüdistatava nõusolekul panna

süüdistatavale määratud tähtajaks sama paragrahvi punktides 1-7 loetletud kohustusi, milleks muu

hulgas on kohustus tasuda kriminaalmenetluse kulud ja maksta riigituludesse kindel summa (punktid

1 ja 2). KrMS § 202 lg 3 kohaselt ei tohi punktides 1-3 ja 6 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg olla

pikem kui kuus kuud.

Prokurör selgitas 23. mail 2025 prokuratuuris toimunud kohtumisel xxxx xxxxxx-le

kriminaalmenetluse lõpetamisega seotud kohustusi ja nende mitte täitmisega seotud tagajärgi.

Xxxx xxxxx andis nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks asjas nr 24278051572. Samuti

nõustus ta KrMS § 202 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel tasuma käekirjaekspertiisiga seotud kulu summas 902

eurot ja maksma riigituludesse 600 eurot kuue kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest.

Samuti selgitas prokurör xxxx xxxxxx-le, et kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 alusel pole

lõplik, vaid tingimuslik ja on seotud määratud kohustuste korrakohase täitmisega.

KrMS §-de 202 ja 206 alusel abiprokurör määras:

lõpetada kriminaalasjas nr 24278051572 menetlus.

Määrata kahtlustatavale järgmised kohustused:

1.1. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustub kahtlustatav tasuma käekirjaekspertiisi kulu summas

902 eurot. Kohustuse täitmise tähtaeg on 28. november 2025.

1.2. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel on xxxx xxxxx kohustatud maksma riigituludesse 600 eurot.

Kohustuse täitmise tähtaeg on 28. november 2025.

2. Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustust, võib prokuratuur

kriminaalmenetluse määrusega uuendada;

3. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata

saata: xxxx xxxxxx-le ja xxxx xxxxxxx-le;

4. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse

lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne

päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti

tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Evelin Ets

Abiprokurör

(allkirjastatud digitaalselt)

Olen saanud kätte kriminaalmenetluse lõpetamise määruse. Olen kriminaalmenetluse lõpetamise ja

mulle määratud kohustustega nõus. Mulle on selgitatud, et kriminaalasja toimik jääb prokuratuuri

kuni kohustuste täitmiseni. Saan aru, et kui ma ei täida määratud tähtaja jooksul mulle pandud

kohustusi, uuendatakse kriminaalmenetlus.

Xxxx xxxxx

(allkirjastatud digitaalselt)