Arvamus väljatöötamiskavatsusele (Kohtunike töökoormuse ühtlustamine, asenduskohtunike ametisse nimetamine, kohtunikele lisatasu maksmise võimaldamine jt ettepanekud kohtute töö efektiivsemaks muutmiseks)

Aadress: Veski 32, 50409, Tartu; registrikood: 74001957; telefon: 620 0100; e-post: [email protected].

Lisainfo: www.kohus.ee

Justiits- ja Digiministeerium Teie: 25.04.2025 nr 8-3/3802-1

[email protected] Meie: 29.05.2025 nr 10-3/25/51-2

Arvamus väljatöötamiskavatsusele (Kohtunike töökoormuse ühtlustamine,

asenduskohtunike ametisse nimetamine, kohtunikele lisatasu maksmise võimaldamine jt

ettepanekud kohtute töö efektiivsemaks muutmiseks)

Olete andnud Tartu Halduskohtule võimaluse avaldada arvamust väljatöötamiskavatsusele (VTK),

mis käsiteleb ettepanekuid kohtute töö efektiivsemaks muutmiseks. Kohtunikelt laekunud

arvamuste põhjal esitan järgmised mõtted.

1. Tartu Halduskohtu kohtunike seas puudub ühtne lähenemine samaliigiliste kohtute ühendamise

ettepaneku osas. Samas ei saa välja tuua, et arvamused oleksid ülekaalukalt ettepaneku poolt või

vastu. Laskumata põhjalikumalt selle valiku põhiseaduspärasuse analüüsi toon välja kohtunike

poolt esitatud argumente.

1.1. Kohtute ühendamise vastu on esitatud järgmised seisukohad:

1) Kuna VTK-s esitatu pinnalt ei ole aru saada, kuidas saavutatakse tõhusam, kiirem ning

ressursikasutuselt senisest oluliselt efektiivsem olukord, ei kaalu VTK-s märgitud mõningad

juhtimist efektiivsemaks muutvad asjaolud üle liitmisega kohtusüsteemile tekitatavaid

negatiivseid mõjusid. Praeguseks on leitud mõistlik tasakaal erinevate kohtuasutuste arvu ja nende

paiknemise vahel (regionaalne mõõde), samuti on viimase viie aasta jooksul toimunud kõikides I

astme kohtutes ulatuslik spetsialiseerumine, mida on vajadusel võimalik veelgi detailsemaks

muuta. Samas võib üleliigsel spetsialiseerumisel olla ka kahjulikke mõjusid asjade lahendamisele

ja laiema vaate säilitamisele. Spetsialiseerumise saab saavutada oluliselt vähemkoormavat meedet

kasutades (osade asjade üleriigiline jagamine, kohtualluvuste kaudu asjade jagamine erinevate

kohtute vahel). Kohtute liitmine ei too kokkuvõttes loodetud kasu ning sellega ei kaasne soovitud

viisil rahalist kokkuhoidu ega juhtimise tõhusust.

2) Tsentraalse juhtimissüsteemi rakendamisel on praktika näidanud, et varem või hiljem koondub

juhtimine suurde keskusesse (nii esimehe kui osakondade tasandil) ning suureneb oht ressursside

suuremale jagamisele keskusele lähematele tasanditele. Selle näiteks on juba praegu väiksemate

kohtumajade sulgemine ja inimeste suurematesse keskustesse suunamine.

3) Arusaamatuks jääb, kuidas kohtute liitmine aitab kaasa kohtuniku töö efektiivsemaks

muutumisele ja menetluste kiirendamisele, kui liitmisega samaaegselt kasvab eelduslikult oluliselt

vajadus teha menetlustoiminguid teenistusvälises kohtus. Arusaamatuks jääb kvaliteedi

paranemine seoses kohtute liitmisega.

1.2. Kohtute ühendamist toetuseks tuleb kindlasti nõustuda VTK ideedega, et üle riigi tuleks

kohtupraktikat ja menetlusaegasid ühtlustada ning paremini tagada kohtumenetluses osalejate

võrdne kohtlemine. Samuti sellega, et tuleks ühtlustada kohtunike töökoormus olukorras, kus

kõigile sama astme kohtunikele makstakse võrdset palka.

Selle ettepaneku toetuseks on kõlanud kohtunikelt veel järgmised argumendid.

1) Väikestel kohtutel on riigi kujunenud eelarvesituatsioonis ja kohtute rahastamise dünaamikat

arvestades järjest keerulisem kahaneva eelarve ja hinnatõusu oludes täita isegi hädavajalikke ning

kehtivast õigusest tulenevaid kohustusi (lähetuskulud, töötervishoid, prillihüvitis vms), rääkimata

tervislikku töökeskkonda toetavatest arendus- või koolitustegevustes. Just neid viimaseid saab

suurem kohus paindlikumalt ja ressurssi säästvamalt tagada.

2) Suurema hulga kohtunike ning kohtujuristide ja teiste ametnikega on võimalik tagada

paindlikumalt töö- ja puhkeaja korraldus ja valveaja koormuse jagamine ning reageerida

ootamatule asendamisvajadusele.

3) Samaliigiliste kohtute koormuse võrdsustamiseks ei ole kohtute ühendamine ainus abinõu ning

eelduslikult sama hästi võiks töötada mõne valdkonna asjade üleriigiline jagamine, mis jooksvalt

kohtutevahelist ebavõrdsust tasandaks. Samas tuleb tunnistada, et suuremas kohtus on võimalik

laiendada spetsialiseerumisvõimalusi ning mingis valdkonnas kapseldumise vältimiseks

paindlikumalt ka spetsialiseerumisvaldkondi vahetada. Spetsialiseerumine aitab mõistetavalt

tagada parema valdkondliku teadmise ning seega parandada ka lahendite sisulist kvaliteeti.

Seejuures ei ole aga kindlustunnet kui suurt ajalist mõju see omab, st kui palju kiiremini

spetsialiseerumise süvendamisel kohtunikud asju lahendavad.

4) Halduskohtutes kohtumajade kaotamine ja kohtuülesele asjade jagamisele üleminek on

näidanud, et olukorras, kus halduskohtu tööpiirkonnaks on juba praegu pool Eesti Vabariigi

territooriumist, ei ole geograafiline aspekt kohtu tööd kuigivõrd mõjutanud. Nii kohtunikud,

kohtutöötajad kui valdav osa menetlusosalisi on harjunud nii digitoimiku ja elektroonse

asjaajamisega kui ka videoühenduse kaudu kohtuistungitel osalema. Senise praktika pinnalt ei ole

Tartu Halduskohtus asjade jagunemine kohtuüleselt Tartu ja Jõhvi kohtumajade vahel tekitanud

täiendavat koormust sõitmise näol kohtunikele ega seni teadaolevalt ka mitte menetlusosalistele.

1.3. Kohtute ühendamise ettepaneku juurde toodud selgituste seas ei tundu õigusemõistmise

funktsiooni ja kohtuniku ametiga kokkusobiv VTK eesmärk sõnastuses tagada kohtunikele

huvitavate ja väljakutset pakkuvate asjade lahendamine üle riigi. Avalikkusele (ega ka kohtunikele

endile) ei tohiks kõlama jääda, et kohtuniku töö eesmärk on lahendada huvitavaid asju.

Kohtunikud on ametis, et lahendada inimeste elulisi probleeme ja ühegi kohtusse pöörduja jaoks

(välja arvatud üksikud pahatahtlikud kaebaajd) on nende kohtuasi tähtis ning ta eeldab, et kohtunik

suhtub igasse vaidlusesse samaväärse tõsidusega. Oma suuremat huvi mõne õigusvaldkonna vastu

saab kohtunik realiseerida spetsialiseerumisvaldkondi valides.

2. Vastuväiteid ei ole asenduskohtunike süsteemi loomisele ja rahvakohtunike kaotamisele.

3. Ametisse sobimatu kohtuniku ametist vabastamise küsimus väärib põhjalikumat regulatsiooni.

Õigeks ei peeta eraldi aluse loomist kohtuniku vabastamiseks juhul, kui kohtunik ei järgi mõistliku

menetlusaja põhimõtet. See konkreetne temaatika peaks jääma kitsalt distsiplinaarmenetluse

objektiks, mitte olema sätestatud eraldi vabastamise alusena. Tervisliku seisundi tõttu vabastamise

aluse täiendamist peetakse põhimõtteliselt põhjendatuks, kuid vastav menetluskord peaks olema

täpsemalt sätestatud ning sisaldama üldjuhul eriteadmistega isiku (eksperdi) arvamuse

kohutuslikkust .

4. Kohtunikele määratavate lisatasude aluste lisandumisel on oluline, et sarnaselt seniste alustega

toimuks see läbipaistvalt ja selgelt sätestatud kriteeriumite alusel.

5. Distsiplinaarkaristuse kehtivusasja muutmine ei ole põhjendatud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

Tartu Halduskohtu esimees