Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (töövõimetushüvitised ja vabatahtlik ravikindlustus) väljatöötamiskavatsus

„Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastustabel“

Lisa

Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastustabel

EIS-i link: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/60c8eee6-153e-4e92-85f3-d90651174230

Eelnõu kooskõlastasid märkusteta:

 Siseministeerium

 Haridus- ja Teadusministeerium

 Eesti Töötervishoiuarstide Selts

Kooskõlastusringil esitatud arvamused ja ettepanekud:

MKM - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

1. VTK-ga kavandatava muudatuse nr 1 kohaselt antakse Tervisekassale õigus

lõpetada ajutise töövõimetuse hüvitise maksmine kindlustatule, kellel ajutise

töövõimetuse kindlustusjuhtumi kestel tekib kindlustuskaitse Eesti Töötukassa

kaudu töötuskindlustushüvitise või töötutoetuse saajana. Muudatust

põhjendatakse asjaoluga, et ajutise töövõimetuse hüvitise eesmärk on

kompenseerida sissetuleku kaotus töölt eemaloleku ajal (RaKS § 50) ning kui

isik on ajutise töövõimetuse ajal juba pöördunud Töötukassasse ja saab

1. Selgitatud

Oleme põhjenduses arvestanud RaKSist tulenevaid põhimõtteid.

2. Arvestatud

Eelnõu seletuskirjas lk 5 on selgitatud: “Mitte varem kui 30.

päevast võimaluse loomisel on lähtutud perearstide ja

töötervishoiuarstide erialaseltside ettepanekust, et võimaldada

protsessi kaasata töötervishoiuarste, kes annavad hinnangu

töötuskindlustushüvitist või töötutoetust, ei ole ta enam töötav isik, kellele tuleks

hüvitada palgatulu kaotus.

Meie hinnangul jääb ebaselgeks muudatuse põhjendus, et tegemist ei ole enam

töötava isikuga. Hüvitise maksmise lõpetamise põhjendus peaks olema teise

asendussissetuleku (töötushüvitise) saamine, mitte asjaolu, et tegemist ei ole

enam töötava isikuga. Töötava isikuga ei ole tegemist juba hetkest, millal isiku

töö- või teenistussuhe lõppes, ometigi töösuhte ajal alanud töövõimetuslehe ning

järglehed maksab Tervisekassa välja, olenemata sellest, et vahepeal töösuhe

lõpeb. Kõik töötuna registreeritud isikud ei pruugi saada töötushüvitist, mistõttu

nende puhul ei teki ka topelt hüvitise maksmise olukorda. 2. VTK-ga kavandatud muudatusega nr 2 nähakse ette, et pikaajalisel haiguslehel

olevatel inimestel tekib võimalus osalise ajaga või kergemates ülesannetes

töötata juba alates 31. haiguslehe päevast, praeguse 61. päeva asemel. Olete

VTK-s välja toonud, et kehtivas süsteemis ei ole võimalik kõikidel pikal

haiguslehel olevatel inimestel töövõimetuse ennetuse süsteemist tuge saada ehk

osalise ajaga või kergemates ülesannetes töötada, isegi kui tervislik olukord ja

tööandja seda võimaldaks ning inimesed, kes suudaksid juba alates haiguslehe

31. päevast teha kergemat või osalise koormusega tööd, on seetõttu halvemas

olukorras. Samas ei ole VTK-s selgitatud, kuidas on jõutud järelduseni, et

töötamise lubamine alates 31. haiguslehe päevast oleks parem või tõhusam

lahendus võrreldes praegusega. Samuti ei ole VTK-s selgitatud, millistele

andmetele tuginedes on tehtud otsus, et pikaajalisel haiguslehel töötamist lubada

just alates haiguslehe 31. päevast. Usutavasti leidub ka inimesi, kes oleksid

võimelised ka veel varem tegema kergema või osakoormusega tööd ja kes antud

muudatuse korral jääksid ikkagi selle regulatsiooni alt välja. Seega ka VTK-s

väljapakutud lahenduse korral jääks ikkagi inimesi, kes on võrreldes teistega

halvemas olukorras. 3.

töötamiseks vajalike kohanduste tegemiseks sh vajadusel

kohtuvad patsiendi ja tema tööandjaga. Hinnangu andmiseks on

töötervishoiuarstidel 15 tööpäeva. Samuti on siia sisse arvestatud

aeg, kus tööandja ja töötaja saavad omavahel kokku leppida

kohanduste võimalused ja tööandja saab vastavad kohandused ka

sisse viia. Lisaks sobib see olemasoleva protsessiga, kus

pikaajalisi haiguslehti pikendatakse iga 30 päeva järel. Samuti

maandab see tööandjate poolseid pettuste riske, mis võivad

tekkida kui minna üle juba haiguslehe esimestest päevadest

palgavahe hüvitise skeemile”.

3. Selgitatud

Kui arst näeb terviseseisundist lähtuvalt, et inimene vajab

pikaajalist haiguslehte, siis ei ole erinevust selles kas tegemist on

30 – 60 päeva sihtrühmaga või 60 – 90 jne sihtrühmaga. Riskid

töötusele ja töövõimkaole ei erine.

Pikaajalise haiguslehe ajal töötamise võimaldamise eesmärk on

töötuse ennetamine ja kiirem tööturule naasmine. Alati ei saa

eeldada, et peale pikaajalist haiguslehte järgneb inimesel töötuks

olemine. Nõustume, et Tervisekassa kodulehel võiks viidatud

teave olla, samuti võiks see olla ka töötukassa kodulehel.

Pikaajalise haiguslehe ajal töötamine vähendab pigem

tööandjatel tööjõupuuduse teket.

Muudatusega, millega võimaldati töötajal pärast kahekuulist (60 päeva) haiguslehel

olemist töötada, eesmärk oli ennetada töötajal pikaajalisest ajutisest

töövõimetusest püsiva töövõimekao väljakujunemist ja vaesusriski ning toetada

pikaajalise haigusega töötajate tööhõives püsimist. Väljatöötamiskavatsusest ei

nähtu, kui suur on 31‒60 päeva haiguslehel viibivate isikute risk töötusele ja

püsivale töövõimekaole, et ka neile oleks põhjendatud laiendada haiguslehe ajal

töötamist. Näeme ka ohtu, et kui suureneb pikalt osakoormusega töötavate

inimeste arv, võib süveneda tööandjate tööjõu probleem ning kaasneda

negatiivne mõju inimese muudele sotsiaalsetele garantiididele, sest

haigushüvitistelt ei maksta töötuskindlustusmakset ega kogumispensioni makset.

Kui inimene jääb pärast osakoormusega töötamist töötuks, võib tema

osakoormusega töötamine negatiivselt mõjutada töötuskindlustushüvitise

suurust, sest hüvitise arvutamisel võetakse aluseks viimasele 3-le töötamise

kuule eelnenud 9 kuu töötasud, millelt on makstud töötuskindlustusmakset. Kui

inimene haiguselehe ajal ei tööta, siis töötuskindlustusmakseid ei maksta ning

seda perioodi ei võeta ka hüvitise suuruse arvutamisel arvesse.

Töötuskindlustushüvitise arvutamise aluseks olev valem lähtub kõigi

kindlustatute puhul ühtmoodi viimati töötatud perioodil makstud töötasudest ega

võta arvesse põhjusi, miks kindlustatu eelnevatel kuudel tavapärasest rohkem või

vähem teenib. Kui inimene arsti ja tööandja nõusolekul naaseb haiguslehe ajal

osakoormusega tööle, peaks ta oleme teadlik, et osakoormusega töötamine võib

töötuse korral tema hüvitise suurust negatiivselt mõjutada. Tervisekassa

veebilehel sellekohane informatsioon puudub ning tuleks sinna lisada. Eeltoodust tulenevalt palume VTK-s toodud selgitusi täiendada ning punktis 2

kavandatud muudatuse vajadust ja kaasnevaid mõjusid põhjalikumalt ja

andmetega toetatult põhjendada.

Kultuuriministeerium Vabakutseliste loovisikute sihtgruppi arvestades, kes on pikalt rääkinud nn rulluva

sotsiaalmaksu vajadusest, on antud VTK-s toodud leevendustel positiivne mõju

ning tervitame vabatahtliku ravikindlustuse laiendamist. Seetõttu palume lisaks

juba kaasatud esindusorganisatsioonidele kaasata eelnõu väljatöötamisel ka

tunnustatud loomeliite. Oleme hea meelega abiks loomeliitude kontaktide

1. Arvestatud Eelnõu ja seletuskiri saadetakse ka erinevatele loovisikute

esindusorganisatsioonidele tutvumiseks.

jagamisel ja selle sihtgrupi vajaduste selgitamisel.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastab ravikindlustuse seaduse

muutmise seaduse eelnõu (töövõimetushüvitised ja vabatahtlik ravikindlustus)

väljatöötamiskavatsuse (edasi VTK) järgmiste märkustega.

1. Lähtudes kavandatud muudatuste eesmärgist "kõigile Eesti elanikele ennetus- ja

terviseteenuste kättesaadavuse tagamine" (VTK, p. 2, lk 3) juhime läbivalt

tähelepanu regionaalsete mõjude hindamise vajadusele seaduse eelnõu

koostamise etapil. „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“ § 46 lõigetega 1-

4 seotud "Mõjude hindamise kontrollküsimustiku" peatükk 9 „Mõjud

regionaalarengule, sh linna-, maa- ja rannapiirkondadele“ aitab hoida

põhiseaduse põhiõiguste (sh õigus tervise kaitsele) kehtivust kogu Eesti

Vabariigi territooriumil ja liikuda ka strateegia "Eesti 2035" inimesekeskse

riigivalitsemise sihtide suunas, sh "Avalikud teenused on kvaliteetsed ja

kättesaadavad sõltumata elukohast ning suurendavad inimeste heaolu ja

turvalisust". Eelnõu praktilises mõjude eelhindamises tähendab see seaduse

rakendamisega kaasnevate sotsiaalseid, majanduslikke, riigihalduslikke jm

mõjusid näitavate andmete esitamist kohalike omavalitsuste ja/või maakondade

lõikes (võimalusel Eesti kaardil).**

2. Seoses eelnõu edasise väljatöötamisega (VTK, p. 5 lk 11) teeme ettepaneku

teavitada ja konsultatsioonidesse kaasata ka Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskoja ja Eesti Talupidajate Keskliidu esindajad.

**Veidi lisakonteksti seoses Eesti poliitikate/õigusaktide regionaalsete ja sh maaelu

mõjude hindamisega 8.mai töötoast (slaidid), kus osalesid lisaks ReM-ile, JDM-

ile ja KuM-ile ka kohalike omavatsuste liitude esindajad.

1. Mittearvestatud ja selgitatud

Kavandatavad muudatused mõjutavad kogu Eestit, seetõttu ei ole

regionaalseid mõjusid eraldi alapunktina välja toodud, vaid on

kirjeldatud sotsiaalsete mõjude all. Kuna muudatuste sihtrühmad

on kohati väga väikesed, ei ole andmeid ka kõigi maakondade

kohta. Kohalike omavalitsuste tasandil vastavad andmed

puuduvad.

2. Arvestatud

Eelnõu ja seletuskiri saadetakse ka Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskoja ja Eesti Talupidajate Keskliidu esindajatele.

Eesti Haiglate Liit Mittearvestatud ja selgitatud

Valdavalt on tegemist oluliste ja vajalike muudatustega, mis võimaldavad saavutada

soovitud eesmärki: suurendada vabatahtliku ravikindlustuste kättesaadavust ja

ravikindlustuse eelarvevahendite kasutamise tõhusust töövõimetushüvitiste

maksmisel.

Murettekitav on väljatöötamiskavatsuses esitatud lahendusettepanek, mille sisuks on

osalise ajaga või kergemates ülesannetes töötamise võimaldamine alates 31.

haiguslehe päevast. Toome järgnevalt välja murekohad, mis on alates süsteemi

käivitamisest tekkinud:

1. Tööandjatele kaasnev haldus- ja finantskoormus on ebamõistlikult suur.

Hetkel kehtivate põhimõtete kohaselt tuleb pikaajalise haiguslehe ajal kergendatud

tingimustes töötamisel tasuda töötajale vähemalt 50% töötasust, kusjuures tasu

arvutamisel tuleb võtta aluseks töötaja 6 kuu keskmise töötasu, sh ühekordsed

lisatasud ja ka tulemustasu, kui töötaja on seda saanud.

Kuivõrd tervishoiusektoris (ja kindlasti ka teistes sektorites) töötab suur osa

personalist tunnipalga alusel, millele lisanduvad seadusest ja kollektiivlepingust

tulenevad lisatasud, ei ole tööandjal jooksva kalendrikuu kestel võimalik märkida

väljamaksmisele kuuluvat töötasu suurust. Töötasu suurus selgub mitte varem, kui

kalendrikuu lõpus (nt haiguslehe vahemik 15.03 – 14.04, töötasu suurus aprillikuu

14 päeva eest selgub alles maikuu alguses). Kuivõrd tunnipalgalistel töötajatel on

tervishoiusektoris äärmiselt keeruline ennustada täpselt jooksval kalendrikuul

väljateenitavat töötasu, on siin kaks riskikohta:

 võib kaasneda olukord, kus tööandja märgib haiguslehele töötasuna summa,

mis hiljem töötajale lisatasu maksmisel osutub väiksemaks ning seeläbi on

riik töötajale maksnud rohkem palgavahe hüvitist kui oleks pidanud;

1. Varasemalt RaKS-iga kasutusele võetud mõiste “kehtiv

töötasu” ei olnud tööandjatele üheselt mõistetav ja andmete

Tervisekassale esitamine kujunes praktikas komplitseerituks,

kuna tööandja poolt töötajale makstav töötasu võib kujuneda

tööandjate lõikes ja erinevates sektorites väga erinevaks. Seetõttu

tehti eelmisel aastal RaKS-i § 55 lõike 9 muudatus (jõustus

22.12.2024), et tööandjad lähtuksid juba varasemalt igapäevatöös

kasutusel olevast metoodikast – töölepingu seaduse alusel

Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud “Keskmise töötasu

maksmise tingimused ja kord”. Juhime ka tähelepanu, et töötasu

suurust ei ole vaja märkida ega arvutada jooksva kalendrikuu

keskel seisuga, vaid haiguslehele märgitud töö- või

teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud

päeva seisuga. Keskmise töötasu arvutamisel ja igale lehele

märkimisel ei tohiks probleemi esineda. Seda on vaja arvutada

vaid üks kord ja see kehtib kogu kergema töö juhtumi lõpuni ehk

on kõikidel järglehtedel sama.

Soovitame tööandjal eelnevalt töötajaga kokku leppida, et kui ta

asub kohandatud tingimustes tööle, siis tema tasu kuus on

vastavalt kohandamistele mitte vähem kui 50% keskmisest

töötasust.

Kuna haiguslehe ajal töötamise lehti on marginaalne protsent

kõikidest haiguslehtedest, siis me ei näe, et tööandjatele kaasneks

võrreldes täna kehtiva korraga halduskoormuse olulist

suurenemist. Samuti on pikaajaliste haigustega inimestega

juhtumeid iga ettevõtte lõikes, siiski marginaalne arv ja seetõttu

see ei anna suurt halduskoormust ettevõtte siseselt. Ka eelmise

kalendriaasta tulude põhjal hüvitise arvutamisel võib inimene

kaotada või võita käesoleva kalendriaastaga võrreldes hüvitise

arvutamisel.

 võib tekkida olukord, kus tööandja maksab töötasuna suurema summa, kui

töötaja lõpuks välja teenib, ning seeläbi jääb tööandjale kanda rahaline kulu,

mis ei ole võrdväärne vastu saadava tööpanusega.

Tervishoiuvaldkonnas ei oleks abiks ka see, kui tööandja ja töötaja lepivad kirjalikult

töölepingu lisas kokku fikseeritud töötasu kergendatud tingimustes töötamisel, sest

sellisel juhul võib kokkulepe osutuda kollektiivlepingus sätestatust kahjulikumaks

ning seetõttu tühiseks kokkuleppeks.

Pikaajalise haiguslehe ajal kergendatud tingimustes töötamise võimaldamisega juba

alates 31. haiguspäevast kaasnev finants- ja halduskoormus ainult suureneb.

Muudatusega võidakse küll laiendada sihtrühma, kellel oleks süsteemi kasutamise

võimalus, aga muudatusega ei kaasne loodetavat reaalset kasvu meetme kasutamises.

Sellest tulenevalt teeme ettepaneku naasta varasema tõlgenduse juurde, mille

kohaselt pidi tööandja töötasu arvutamisel ja haiguslehele märkimisel võtma arvesse

üksnes töölepingus sätestatud töötasu. Esiteks võimaldas nimetatud tõlgendus

tööandjatel rasedaid ja pikaaegseid haigeid tööle lubada riske võtmata ja üleliigset

halduskoormust kandmata, sest lisatasusid ei pidanud summade arvutamisel ja

haiguslehele märkimisel arvesse võtma. Teiseks ei ole ühekordsete lisatasude,

iseäranis tulemustasu arvesse võtmine õiglane tööandja ega teiste töötajate suhtes,

kui lisatasu eesmärk oli tunnustada töötajat varasema perioodi jooksul tehtud

tulemusliku töö eest. Sel viisil hoiaksime ära olukorra, kus tööandja on sunnitud

kandma teadmata perioodi jooksul kulusid, millega ta ei ole arvestanud, ning samuti

ennetaksime võimalikku töötajate ebavõrdset kohtlemist, kus samal ametikohal

töötav töötaja saab tavatingimustes töötades vähem töötasu võrreldes teise

kergendatud tingimustes töötava töötajaga.

2. Kuna kohandatud tingimustes haiguslehe ajal töötamine on

võimalik vaid kolmepoolsel kokkuleppel, siis ei näe me riski

süsteemi ära kasutamiseks inimeste poolt, kes soovivadki jääda

pikaajalisele haiguslehele, sellest tingituna, et riik kompenseerib

palgavahe. Kui inimese terviseseisund võimaldab asuda

täiskohaga tööle, siis raviarst ei kirjuta välja haiguslehte.

Tööandjal on alati võimalus ka keelduda pakkumast kohandatud

tingimustes töötamist. Teiseks haigusleht ei ole midagi, mida

inimene ise saab võtta ja lõpetada vaid see on arstlik otsus ja mis

lähtub inimese terviseseisundist.

Seetõttu ei ole tõenäoline, et inimesed jäävad pikemaks ajaks

haiguslehele, kui see on põhjendatud. Samuti liiga vara tööle

naasmine ei ole võimalik, sest selle otsuse jällegi teeb arst,

lähtuvalt inimese terviseseisundist.

Töölepingu ülesütlemisel ei saa tugineda § 88 lg 1 punktile 1, kui

töötaja töötab haiguslehe ajal, sest sellisel juhul täidab töötaja

tööülesandeid. Kuivõrd töötaja teeb tööd, siis ei ole alust viidata,

et töötaja ei ole olnud terviseseisundi tõttu võimeline oma

tööülesandeid täitma. Olukorras, kus töötaja terviseseisund ei

parane ja tööandjal puudub võimalus kohandatud tingimusi

pakkuda, on võimalik haiguslehe alusel töötamise kokkulepe

lõpetada ning seejärel on võimalik lähtuda § 88 lg 1 p 1

tingimustest ehk töötaja ei tule pikaajaliselt toime tööülesannete

täitmisega terviseseisundi tõttu. Töötaja terviseseisundi

hindamisel tuleb vaadata, kas töötaja tervislik seisund on

võimaldanud tal tööülesandeid senini täita ja kas ta on tulevikus

võimeline tööülesandeid täitma. Töötaja terviseseisundit hindab

arst. Töötaja töövõime vähenemist tervise seisundi tõttu tõendab

näiteks pikaajaline haigusleht või töötervishoiuarsti otsus.

Seadus eeldab pikaajalisust, st kui tööülesannete täitmine on

takistatud nelja kuu jooksul.

2. Muudatusega kaasnevad töösuhtealased mõjud.

Muudatus võib kaasa tuua olukorra, kus inimene haiguslehelt väljatuleku asemel

kasutab võimalust olla pikemalt haiguslehel, töötada näiteks osakoormusega ja saada

täistöötasu. See omakorda seab tööandjad kehvemasse olukorda ja võib süvendada

tööjõupuudust. Tööandjatel on küll formaalselt õigus kohandatud tingimustes

töötamise lubamisest keelduda, kuid reaalsuses on tervishoiusektori tööandjad siiski

sundolukorras.

Teises äärmuses on suurenev risk, et praeguses majanduslikus olukorras tunnevad

töötajad survet liiga vara tööle naasmiseks, tehes seda enne täielikku tervenemist,

pühendumata tervise parandamisele ja hoidmisele. Nimetatu kasvatab oluliselt riski,

et lõpuks on töötaja veelgi pikemalt haiguslehel või suureneb tööõnnetuste juhtumise

tõenäosus.

Samuti on oluline märkida, et kui tööandja on lubanud töötaja haiguslehe ajal

kergemates tingimustes või osakoormusega tööle, siis ei ole tal võimalik lõpetada

töösuhet TLS § 88 lõike 1 punkti 1 alusel - ei ole pikka aega tulnud toime

tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata

(edaspidi töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu), välja arvatud haiguslehe

alusel töötamise korral. Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui

töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul. See saab

oluliseks, kui töötaja töövõime ei parane ja tööandjal ei ole võimalik edaspidi

pakkuda võimalust töötada pikaajalise haiguslehe tingimustel edasi. Omakorda võib

see kaasa tuua töövaidlusi.

Kokkuvõttes teeme ettepaneku jätkata täna kehtiva võimaluse pakkumisega ja

panustada enam erinevate sihtgruppide teavitustöösse. Kui süsteem on olnud

Enne töölepingu ülesütlemist peab tööandja pakkuma töötajale

võimalusel teist tööd (TLS § 88 lg 2).

Kokkuvõttes on oluline mitte takistada nende inimeste tööle

naasmist, kui arsti hinnangul on see võimalik ja ka tööandajal on

valmisolek luua selleks võimalus.

kasutuses piisavalt pika aja jooksul, mis võimaldaks läbi viia põhjalikke analüüse

süsteemi toimivuse osas, võiks kaaluda vajalike muudatuste tegemist.

Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Tööandjate Keskliit toetab ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsuses (VTK) pakutud lahendust, mille puhul osalise ajaga või

kergemates ülesannetes töötamine on võimalik alates 31. haiguslehe päevast ning

kaotatakse TTOS-is sätestatud tingimus, et töötaja töökohustuste täitmisest vabastus

kehtiks vähemalt 90 kalendripäeva.

Toetudes Soome praktikale, leiame, et ajutiselt terviseseisundile vastava töö

tegemine haiguslehe alusel peaks olema võimaldatud veel varem kui 30

kalendripäeva möödudes. Soomes on võimalik alustada osalise tööajaga tööd juba pärast 10-päevast

ooteperioodi, kui arst, töötaja ja tööandja on selles kokku leppinud. Selline paindlik lähenemine võimaldab töötajatel alustada tööle naasmist juba

varakult, mis võib aidata kaasa kiiremale taastumisele ja vähendada pikaajalise

töövõimetuse riski. Arvestades Soome kogemust ja asjaolu, et haiguslehe ajal töötamine eeldab arsti,

töötaja ja tööandja kokkulepet ning tagab, et töötingimused ei kahjusta töötaja

tervist, teeme ettepaneku lubada haiguslehe ajal töötamist kohandatud tingimustes

juba oluliselt varem kui 31. päevast.

Mittearvestatud ja selgitatud.

Lühemad juhtumid kui 30 päeva on arstide sõnul üldjuhul

akuutsemate ja raskemate haigusseisunditega, mis eeldavad

mittetöötamist ja keskendumist ravile.

Teiseks Eesti süsteemis oleme arvestanud sellega, et protsessi on

kaasatud töötervishoiuarstid, kes annavad hinnangu töötamiseks

vajalike kohanduste tegemiseks sh vajadusel kohtuvad patisendi

ja tema tööandjaga. Hinnangu andmiseks on töötervishoiuarstidel

15 tööpäeva. Küll aga arstide ja tööandjate eeltöö selleks, et

inimene saaks 31. haiguslehe päevast hakata kohandatud

tingimustes töötama, algab juba sellest hetkest kui on ette näha,

et inimene on pikalt haiguslehel, kuid suudab samal ajal tööturule

naasta.

Samuti kaasneb siin suurem pettuste risk tööandjate poolt,

suunates inimest liikuma koheselt haiguslehele, inimene töötab

osalise koormusega ja saab palgavahe kompenseerimist

Tervisekassalt. Samal ajal töötab inimene järgnevad 182 päeva

Tervisekassa palgal. Soome süsteemi eripäraks on, et hüvitise

maksmine toimub palju suurema viitega kui Eestis ja selliseid

riske ei teki. Inimene peab täiendava hüvitise saamiseks esitama

taotluse KELA-le pärast haiguselehe lõppu kahe kuu jooksul.

Eesti Töötukassa Muudatus 1: VTK kohaselt on kavas ajutise töövõimetuse hüvitise maksmine

lõpetada töötuskindlustushüvitise või töötutoetuse perioodil. Märgime, et pika

staažiga tööd otsivatel inimestel võib õigus töötuskindlustusele tekkida alles 30 või

60 päeva möödumisel juhul, kui nad on koondamishüvitise saajad. Üldjuhul tekib

õigus töötuskindlustushüvitisele töötuna arvele võtmise kaheksandast päevast.

Töötukassa juba täna edastab Tervisekassale töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse

1. Teadmiseks võetud

2. Mittearvestatud ja selgitatud

Juba lühike rakendumisperiood on näidanud süsteemi

efektiivsust Tervisekassa eelarve vaatest. Samuti on tagasiside

arstidelt, kes on öelnud, et inimesed, kes tervisest tulenevalt

võiksid kohandatud tingimustes tööle naasta, saaksid seda teha

alusel tekkiva ravikindlustuse andmeid, seega olulist mõju muudatus Töötukassa

töökorraldusele kaasa ei too.

Muudatus 2:VTK kohaselt on kavas võimaldada haiguslehe ajal kohandatud

tingimustes töötamist alates 31. päevast. VTK kohaselt süsteemi kasutamise

kogemus näitab, et arstide kontrolli all on selline risk väga madal ja inimesed

tegelikult ei kipu varem tööle, kui nende tervis seda võimaldab. Samas on süsteemi

rakendatud alles lühikest aega (so alates 15.05.2024) ja VTKs on järeldused tehtud

49 inimese põhjal, mis meie hinnangul ei ole piisav süsteemi toimimise hindamiseks.

Lühike rakendumisperiood ja väheldane praktika ja erinevus prognoositud

kasutuskordadest võivad viidata töötajate ja tööandjate teadlikkuse tõstmise

vajadusele, aga ei ole meie hinnangul piisavad andmaks hinnangut süsteemi

toimimise kohta.

VTKs on muudatuse mõjud ja riskid hinnatud ainult tervisekassa eelarve

seisukohast, puudub hinnang mõjust tööturule ja majandusele. Kuigi üldiselt on

mõistetav eesmärk võimaldada inimestel osaajaliselt töötada haiguslehe ajal, et

inimesed saaksid liikuda kiiremini tagasi tööturule, võib sellel olla ka vastupidine

mõju, inimesed jäävad pikemaks osakoormusega haiguslehele.

VTKs tuleks hinnata, kas muudatuse tulemusel võib ajutise töövõimetuse ajal

osakoormusega töötamise periood pikeneda, kuna osakoormusega tööle naastes on

inimese sissetulek suurem, mis omab mõju tööturu toimimisele.

VTK-st ei nähtu ka seda, milline mõju pikaajalise haiguslehe alusel osaliselt

töötamisele võib olla töötamise lubamisel 31. päevast 61. päeva asemel.

Prognoositud on inimeste arv, kel tekib haigushüvitise perioodil töötamise õigus, aga

puudub hinnang, kui palju neist töötamise jätkamise võimalust kasutada võiksid, mis

ühtlasi mõjutab tööturuteenuste vajadust ja eelarvet.

Palume tuua välja prognoos, kui palju saab olema pikaajalise haiguslehe kasutajaid

sihtgrupi laiendamisel ning kui suur osa hinnanguliselt kasutaks tööturuteenused, et

töötukassal oleks võimalik hinnata mõju töötukassa eelarvele.

Samuti tuleks hinnata, kuidas maandada riski, et arstid ei kirjutaks välja pikaajalise

haiguslehte osakoormusega töötamiseks, kuigi inimene oleks võimeline asuma tööle

täiskoormusega.

juba varasemas haiguse staadiumis, kahjustamata sealjuures oma

tervenemise protsessi.

Kuna kohandatud tingimustes haiguslehe ajal töötamine on

võimalik vaid kolmepoolsel kokkuleppel, siis ei näe me riski

süsteemi ära kasutamiseks inimeste poolt, kes soovivadki jääda

pikaajalisele haiguslehele, sellest tingituna, et riik kompenseerib

palgavahe. Kui inimese terviseseisund võimaldab asuda

täiskohaga tööle, siis raviarst ei kirjuta välja haiguslehte.

Tööandjal on alati võimalus ka keelduda pakkumast kohandatud

tingimustes töötamist. Teiseks haigusleht ei ole midagi, mida

inimene ise saab võtta ja lõpetada vaid see on arstlik otsus ja mis

lähtub inimese terviseseisundist. Seetõttu ei ole tõenäoline, et inimesed jäävad pikemaks ajaks

haiguslehele, kui see on põhjendatud. 31. päevast 61. päeva asemel kohandatud töötamisele lubamine

mõjub kindlasti positiivselt Tervisekassa eelarvele ja inimeste

heaolnule ning majanduslikule olukorrale

Inimeste arvu, kes sooviksid ja oleksid võimelised kohandatud

tingimustes töötama juba 31. haiguspäevast alates on raske

prognoosida ning tõenäoliselt on neid esialgu vähe. Kui tuua

võrdluseks töötamine alates 61. haiguspäevast, siis seda

võimalust kasutas ajavahemikul 2024. a teine poolaasta kuni 16.

mai 2025 ainult 111 inimest, mis moodustab kõigest 0,6%

potentsiaalsest sihtrühmast.

Prognoos, kui palju antud sihtgrupist kasutaks tööturuteenused ei

oska ette näha.

VTKs on muudatus hinnatud tööandjate jaoks positiivseks, kuna aitab vähendada

töötaja pikaajalisest haiguslehest tingitud tööjõupuudust. Samas ei ole hinnatud riski,

kui töötaja on huvitatud pikaajalisest osakoormusega töötamisest täispalga eest ja

tööandja ei saa mõjutada töötajat täiskoormusel tööle naasma.

Palume täiendada VTKd ja hinnata mõju tööhõivele ja majandusele ning hinnata

vastavaid riske.

Samuti palume prognoosida VTKs ka isikute arvu, kes võtavad pikaajalise

haiguslehe ning samuti hinnata isikute arvu, kui paljud neist vajaksid

tööturuteenuseid.

Tööinspektsioon

Toetab VTK-s toodud muudatustega taotletavaid eesmärke, milleks on suurendada

vabatahtliku ravikindlustuse kättesaadavust ja ravikindlustuse eelarvevahendite

kasutamise tõhusust töövõimetushüvitiste maksmisel.

Siiski toome välja järgmised tähelepanekud VTK-s toodud probleemide 1 ja 2

juurde:

Probleem nr 1: ajutise töövõimetuse hüvitise maksmine töötuskindlustushüvitise

või töötutoetuse perioodil Tööinspektsioon mõistab, et võimalust saada samaaegselt

mitut hüvitist kasutatakse tihti ära lisasissetuleku saamiseks, kuid on ka mitmeid

olukordi, kus ajutise töövõimetuse hüvitise saamise ajal on isikule oluline

Töötukassas n-ö arvel olemine. Töötukassa pakub erinevaid teenuseid mh

tervisepiiranguga inimestele, sh töövõime hindamist. Samuti näeme võimalikku

vastuolu kui Töötukassas arvel olev isik peaks olema valmis tööd tegema ja aktiivselt

tööd otsima, kuid tervise tõttu ta ei pruugi seda olla. Töötukassas arvele võtmine on

terviseprobleemiga isikule siiski ainuke võimalus, et saada ravikindlustus ja

kasutada muid teenuseid.

Seetõttu on VTK-le järgnevas eelnõus oluline hinnata, kuidas on nende inimeste

õigused kaitstud, kes vajavad tervise tõttu Töötukassa teenuseid, kuid pole veel

otseselt valmis aktiivselt tööd otsima või tööle asuma. Sihtgruppi kuuluvad ka

kutsehaiged, tööõnnetuses viga saanud inimesed, pikaajalise haiguse tõttu töösuhte

lõpetanud isikud, kes võivad olla majanduslikult eriti raskes olukorras. Eriti

kutsehaiguse puhul, arvestades Eestis toimivat hüvitamise süsteemi, kus isik saab

1. Selgitatud

Topelt hüvitamine katkeb töötuskindlustushüvitise otsusega. Ehk

kui on tehtud Töötukassa poolt otsus töötukindlustushüvitise

saamiseks. Inimene saab töötukassas arvel ikka olla ja kasutada

ka tööturuteenuseid. Töövõime hindamise tulemusel osalise- või

puuduva töövõime korral makstavat töövõimetoetust ei arvestata

asendussissetulekuna, mis piiraks ajutisetöövõimetushüvitise

saamist.

Eelnõuga ei lisandu Teie viidatud sihtrühmale (kutsehaiged,

tööõnnetuses viga saanud inimesed jne) ühtegi erisust. Neid

koheldakse kõikide teistega võrdselt, vaadatakse eelnevat töötasu

hüvitiste arvutamisel. Seega puudub vajadus eraldi mõjude

hindamiseks.

Ka tänases süsteemis on see võimalus, et inimene saab olla

maksimaalselt 182 päeva haiguslehel ja pärast seda liigub

Töötukassasse, kas töövõimehindamiseks või muude toetuste ja

teenuste saamiseks.

hüvitist nõuda ainult kohtus ja kiire hüvitamise süsteem puudub, on ajutise

töövõimetuse hüvitis ainuke riigipoolne hüvitis, mida kutsehaiguse diagnoosiga isik

saab. Eelnõus on vaja analüüsida, kas planeeritud muudatusega on tagatud nimetatud

sihtgruppide võrdne kohtlemine ja mõjud nende toimetulekule.

Leiame, et kokkuvõttes võib ajutise töövõimetuse hüvitise mittemaksmine

töötuskindlustushüvitise või töötutoetuse saajale pikendada inimeste naasmist

tööturule. See võib viia olukorrani, kus isikud on töövõimetuslehel senikaua, kuni

hüvitist makstakse ja alles siis võtavad Töötukassas arvele ning saavad teenuseid,

mis toetavad nende tööle naasmist. Kokkuvõttes ei pruugi see tuua riigile oodatud

kokkuhoidu, sest inimesed on pikemalt tööturult eemal.

Probleem nr 2: töövõimetuse ennetamise süsteemi kasutamise piirang

Tööinspektsioon toetab nimetatud muudatust. Sarnase ettepaneku (s.o kergematel

töötingimustel töötamise õiguse võiks töötajale anda juba varem, kui täna kehtiva

korra kohaselt 61. päevast) tegi Tööinspektsioon juba 2023. a ravikindlustuse

seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule

(08.03.2023 kiri nr 1.1-7/239-3 ning 02.06.2023 kiri nr 1.1-7/1063-1), kui tõime

välja, et raviarst saab inimese haiguslugu vaadates aru, kui pikalt peaks tervenemine

aega võtma. Töötajal on võimalus hinnata ka ise oma terviseseisundit ja valmisolekut

kergematel tingimustel tööle naasta. Piirangu kaotamine omaks majanduslikult

positiivset mõju töötajatele, kes saaksid varem õiguse palgavahe hüvitisele, ja ka

tööandjatele, kui töötaja viibib vähem töölt eemal. Näiteks luumurru korral saaks

tavapäraselt istuvat tööd tegev töötaja ilmselt kaugtööna kodukontoris ülesandeid

täita, kuid sellisel juhul ei olda enamasti haiguslehel pikemalt kui 30-45

kalendripäeva.

2. Mittearvestatud ja selgitatud

Mitte varem kui 30. päevast võimaluse loomisel on lähtutud

perearstide ja töötervishoiuarstide erialaseltside ettepanekust, et

võimaldada protsessi kaasata töötervishoiuarste, kes annavad

hinnangu töötamiseks vajalike kohanduste tegemiseks sh

vajadusel kohtuvad patsiendi ja tema tööandjaga. Hinnangu

andmiseks on töötervishoiuarstidel 15 tööpäeva. Samuti on siia

sisse arvestatud aeg, kus tööandja ja töötaja saavad omavahel

kokku leppida kohanduste võimalused ja tööandja saab vastavad

kohandused ka sisse viia. Lisaks sobib see olemasoleva

protsessiga, kus pikaajalisi haiguslehti pikendatakse iga 30 päeva

järel. Samuti maandab see tööandjate poolseid pettuste riske, mis

võivad tekkida kui minna üle juba haiguslehe esimestest

päevadest palgavahe hüvitise skeemile

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

1. Väljatöötamiskavatsuse ettepaneku nr 2 kohaselt soovitakse, et osalise ajaga

või kergemates ülesannetes töötamine on võimalik alates 31. haiguslehe päevast

(VTK lk 4 p 2). Kehtiva regulatsiooni kohaselt on töötajal ja tööandjal õigus kokku

leppida ajutiselt terviseseisundile vastava töö tegemises haiguslehe alusel, kui

töötaja haiguslehele märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse päevast on möödas

rohkem kui 60 kalendripäeva.

1. Täname toetuse eest.

2. Selgitatud

VTK-s ei olnud toodud eelnõu täpne sõnastus, vaid üksnes selle

mõte. Eelnõus on vastav säte planeeritud RaKS § 60 lõikesse 1,

mille kohaselt „ei ole kindlustatud isikul õigust saada ajutise

töövõimetuse hüvitist, kui….“. Leiame, et siin ei ole jäetud

Tervisekassale kaalutulusruumi. ‘

Kaubanduskoda tegi juba 19.06.2023 ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu arvamuses ettepaneku, et

töötajal tekiks haiguslehe ajal töötamise võimalus pärast 30. haiguslehel viibitud

päeva. Toetame jätkuvalt antud ettepanekut. Leiame, et kui töötajal tekib haiguslehe

ajal töötamise võimalus pärast 30. haiguslehel viibitud päeva, siis on tagatud, et

töötaja keskendub esimesed kuu aega tervise ja töövõime taastamisel ning peale 30.

päeva möödumist saab töötaja asuda tööle haiguselehe alusel kohandatud

tingimustes. Lisaks tagab selline lahendus, et tööandjate seas ei teki pikaajalist

tööjõupuudust ning töötajatel on võimalus säilitada palk ja elukvaliteet pikaajalise

haiguse ajal.

Seega Kaubanduskoda toetab väljatöötamiskavatsuse ettepanekut nr 2, mille

kohaselt soovitakse, et osalise ajaga või kergemates ülesannetes töötamine on

võimalik alates 31. haiguslehe päevast.

2. Väljatöötamiskavatsuse ettepaneku nr 1 kohaselt soovitakse anda

Tervisekassale õigus lõpetada ajutise töövõimetuse hüvitise maksmine kindlustatule,

kes saab samaaegselt töötuskindlustushüvitist või töötutoetust Eesti Töötukassa

kaudu.

Kaubanduskoda peab vajalikuks rõhutada, et kuigi kavandatav muudatus näeb ette

Tervisekassale üksnes õiguse, mitte kohustuse hüvitise maksmine lõpetada, võib

selline sõnastus põhjustada ebavõrdset kohtlemist. Juhul kui otsus jääb Tervisekassa

kaalutlusõiguse alla, tekib risk, et hüvitise maksmine lõpetatakse ühel juhul, kuid

mitte teisel, kuigi olukorrad on sisuliselt samased. Seetõttu leiame, et õiguse asemel

peaks Tervisekassale kehtestama selge kohustuse hüvitise maksmine sellistel

juhtudel lõpetada, et tagada õiguskindlus ja võrdsus kõikide kindlustatute suhtes.

Kaubanduskoda teeb ettepaneku muuta väljatöötamiskavatsuses sätestatud

Tervisekassa "õigus" ajutise töövõimetuse hüvitise maksmine lõpetada

selgesõnaliseks kohustuseks.

3. Väljatöötamiskavatsuse ettepaneku punkti 4 kohaselt soovitakse muuta

vabatahtliku ravikindlustuse lepingu sõlmimise tingimusi, et suurendada

ravikindlustuse kättesaadavust. VTK kohaselt soovitakse tõhustada vabatahtliku

3. Selgitatud

Vabatahtliku ravikindlustuse lepingu lahutamatuks osaks on

tüüptingimused, millega reguleeritakse lepingusse tulemine ja

lepingust väljumine. Kuu kaupa maksete maksmine tähendab

isiku vaates ravikindlustuse paremat kättesaadavust, sest kuu

kaupa on tasumine lihtsam, kui korraga aastamakse tasumine.

Riski maandamiseks jääb inimestele jätkuvalt lepingust

väljumisel kehtima vähemalt jooksva kvartali maksete tasumise

kohustus ja lepingu kohustuslik aeg on 1 aasta ning sealt saab

väljuda ainult rangetel tingimustel (kindlustatu surm,

sundkindlustuse alusel ravikindlustuse tekkimine ja lahkumine

välisriiki).

Kindlustusmaksete regulaarsuse kinnitab Tervisekassa nõukogu

oma otsusega. Seda ei sätesta ravikindlustuse seadus.

Vabatahtliku ravikindlustuse lepingu maksed katavad ainult isiku

ravikindlustuse osa lepingu vältel. St vabatahtliku lepingu

maksed ei lähe hiljem arvesse nt pensioni arvutamisel. Samuti ei

laiene lepingu alusel kindlustatud isikule õigus

töövõimetushüvitistele. Leping on suunatud füüsilistele isikutele,

juriidilised isikud lepingut sõlmida ei saa.

Sellega on süsteemikuritarvitamise riskid maandatud.

kindlustuse lepingu sõlmimist nii, et lepingu sõlmimiseks ja lepingu alusel

kindlustatuga võrdsustamiseks piisab edaspidi asjaolust, et tegemist on inimesega,

kes on Eesti alaline elanik või Eestis tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel

Eestis elav inimene. Lisaks nähakse VTK-s ette, et muudatuste tulemusel tekiks

võimalus maksete tasumiseks kuu kaupa. Kehtiva korra kohaselt saab

kindlustusmakseid tasuda kvartali või aasta kaupa ning täna ühe kuu kaupa makseid

tasuda ei ole võimalik

Oleme seisukohal, et plaanitav igakuise maksmise võimalus võib luua olukorra, kus

kindlustust võidakse hakata kasutama vaid vajaduspõhiselt – näiteks üksikute kuude

kaupa enne planeeritud ravi või tervisemure ilmnemisel. See võib suurendada

motivatsiooni hoiduda sotsiaalmaksu tasumisest ning liituda vabatahtliku

kindlustusega vaid ajutiselt, kui tekib vajadus arstiabi järele. Kuigi VTK viitab, et

leping sõlmitakse vähemalt üheks aastaks ja ennetähtaegne lõpetamine on piiratud,

ei ole VTK-s piisavat selgust selle kohta, kuidas sellist võimalikku süsteemi

kuritarvitamist tegelikkuses välditakse. Leiame, et selles osas on VTK mõjuanalüüs

puudulik ning vajab täiendavat analüüsi. Kindlustussüsteemi usaldusväärsuse ning

ausa konkurensiolukorra tagamiseks oleks vajalik neid riske senisest põhjalikumalt

hinnata ning kavandada ka vastavad maandusmeetmed.

Kaubanduskoda on seisukohal, et vabatahtliku ravikindlustuse lepingu sõlmimise

tingimuste leevendamise muudatuse osas on vaja koostada täiendav mõjuanalüüs, et

mõista plaanitavate muudatustega kaasnevaid võimalikke riske.

Justiits- ja Digiministeerium

1. VTK on koostatud põhjalikult ning see on hea lähtekoht huvirühmadega

aruteluks.

Seaduseelnõu seletuskirjas võiks täiendada teemasid, et tagada, et kavandatav

regulatsioon oleks kaasav, ettenähtav ja teadmuspõhine.

Probleemide, eesmärkide ja mõõdikute sidumine VTK-s on selgelt esitatud olulised probleemid – topelthüvitiste maksmine, piirangud

töövõimetuse ennetamise süsteemi kasutamise piirang, rasedate kergemast tööst

keeldumise juhtumite andmekontrolli puudulikkus ning vabatahtliku ravikindlustuse

piiratud kättesaadavus ja paindlikkuse puudumine. Need mõjutavad Tervisekassa

1. Selgitatud

Probleemide, eesmärkide ja mõõdikute sidumine – eelnõu

sisaldab lahendusi, millele ei ole erinevaid hindamismõõdikuid,

vaid on üks kindel mõõdik, kas süsteem on kasutusele võetud ehk

olukord on saavutatud. Näiteks ajutise töövõimetuse hüvitist ei

maksta töötuskindlustushüvitise saajale. Eelnõuga luuakse uusi

võimalusi, mida inimene saab soovi korral kasutada, aga ei pea

seda tegema. Näiteks võimalus töötada pikaajalise haiguslehe

ajal alates 31. päevast oleneb inimese tervislikust seisundist,

ravikindlustuse eelarvevahendite tõhusat ning jätkusuutliku kasutamist ja inimestel

ravikindlustuse kättesaadavust. Seaduseelnõu seletuskirjas soovitame iga esitatud

probleemi siduda eesmärgiga ning võimalusel lisada eesmärgi saavutamise

mõõdikud. Ülevaatlik tabel, mis toob välja probleemi, eesmärgi (soovitava olukorra)

ja hindamismõõdikud, mis toetaksid regulatsiooni selgust ja aitaks hinnata

eesmärkideni jõudmist ning muudatuste mõju.

Lahendusvariantide võrdlev analüüs ja eelistatud lahenduse

valikukriteeriumid

VTK-s on põhjalikult analüüsitud iga probleemi eelistatud lahenduse mõju, kuid

dokument ei sisalda kaalutud alternatiivsete lahendusvariantide võrdlust ega nende

alternatiivsete lahenduste mõju hindamist. Hea õigusloome praktika kohaselt on

oluline kaaluda erinevaid lahendusvariante. See võimaldab huvirühmadel teha

põhjendatud valikuid. Soovitame lisada seaduseelnõu seletuskirja

lahendusvariantide võrdleva analüüsi ning põhjenduse eelistatud lahenduse kohta.

Mõjuanalüüsi andmepõhisus ja prognooside lisamine

VTK-s esitatud muudatuste olulised mõjud on hästi hinnatud. Seaduseelnõu

seletuskirjas palume muudatuste mõju kohta esitada põhjalikum kvantitatiivne

hinnang (mh täpsustada detailsemalt IT-arenduste kulu, kuluprognoos, sihtrühmade

käitumise võimalik muutus). Seaduseelnõu seletuskirjas soovitame täpsustada

mõjuanalüüsi metoodikat ja andmestikku, mille põhjal hinnatakse regulatsiooni

mõju elanikele, tööandjate käitumisele ja ravikindlustuse eelarvele. Seletuskirja

võiks lisada kokkuvõtlikud järeldused eelnenud analüüsidest (VTK-s lk 10 esitatud

viite link ei ole õige) ja statistikale.

Kaasatud huvirühmade arvamused ja nendega arvestamine

VTK koostamisse on kaasatud mitmed asutused ja organisatsioonid (sh

Tervisekassa, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Haiglate

Liit). Seaduseelnõu seletuskirjas soovitame tuua välja kaasatud osapoolte peamised

seisukohad muudatuste kohta ning selgitada, milliseid ettepanekuid on

seaduseelnõus arvesse võetud. See toetab kavandatava eelnõu menetlemise

läbipaistvust.

2. VTK lk 4 punktis 3 on selgitatud, et muudatust vajab RaKS § 55 kohane

keskmise tulu arvestamise regulatsioon. Kuna on selgitatud, et andmeid hakatakse

tema soovist ja tööandja võimalustest. Mõõdiku seadmine oleks

siin ebamõistlik. Eelnõus olevatele muudatustele ülevaatliku

tabeli tegemine liialt dokumendi mahtu suurendav. Arvestades

muudatuste vähesust, siis on nad hetkel selgesti eristatavad.

Lahendusvariantide võrdlev analüüs ja eelistatud lahenduse

valikukriteeriumid - lahenduste variantide võrdlevat analüüsi,

saaks teha sellisel juhul kui meil oleks välja töötatud erinevad

lahenduste variandid. Meil need puuduvad ja seetõttu ei saa teha

ka võrdlevat analüüsi.

Mõjuanalüüsi andmepõhisus ja prognooside lisamine –

eelnõu seletuskirjas on lisatud põhjalikum mõjuanalüüs, sh

kuluprognoos ja käitumuslikud muudatused. IT arendusi

tellitakse ja hangitakse hiljem. Antud etapis ei ole võimalik IT

arenduste täpsemat kulu lahti selgitada. Mõjuanalüüsis on

kasutatud Tervisekassa ja Töötukassa andmeid ning viidatud

Andres Võrgu ja Magnus Piiritsa poliitikaanalüüsile.

Vastav link on muudetud. Poliitikaanalüüs on leitav

Sotsiaalministeeriumi kodulehelt läbiviidud uuringute alt.

Kaasatud huvirühmade arvamused ja nendega arvestamine

- üldjuhul tehakse seda eelnõuga koos ja antud juhul on need

kooskõlastustabelist leitavad.

2. Selgitatud

Juba täna esitab MTA Tervisekassale andmeid ajutise

töövõimetuse hüvitise maksmiseks (§ 55. Kalendripäeva

keskmise tulu arvutamine) – seega on rasedale tööst keeldumise

korral makstava ajutise töövõimetuse hüvitise arvutamise

muudatuste tegemiseks vajalikud andmed Tervisekassal olemas

ja ka õiguslik alus nende edastamiseks on olemas.

3. Selgitatud

saama Maksu- ja Tolliametist (MTA), tuleb silmas pidada, et vajalik on kehtestada

õiguslik alus andmete saamiseks/töötlemiseks, sh millisesse andmekogusse MTA

andmeid edastama hakatakse ja kas seda regulatsiooni on ka vaja täiendada (ilmselt

muutub andmekooseis jne).

3. VTK-s lk 5 on märgitud: „Samuti on vaja IT arendusi, et lihtsustada ja kiirendada

lepingu sõlmimise protsessi lepingut sõlmida soovivatel inimestel. Tervisekassal on

kavandamisel IT lahendus, millega on inimestel edaspidi võimalik sõlmida

Tervisekassaga kindlustuslepinguid terviseportaali vahendusel.“ Siinkohal tuleb üle

vaadata, kas muutmist vajab ka tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja tervise

infosüsteemi regulatsioon (terviseportaal on juriidiliselt tervise infosüsteemi osa).

Ilmselt täieneb andmekoosseis, mistõttu oleks vaja üle vaadata ka andmete

säilitustähtajad.

Eelnõu seletuskirjast on viide IT arendustele, mis puudutavad

ravikindlustuse saamiseks sõlmitava lepingu sõlmimise protsessi

kergendamist osapooltele, välja jäetud, sest need ei ole otseselt

eelnõuga seotud. Eelnõu muudatuste järgselt on võimalik

sõlmida nimetatud lepinguid edasi nagu praegu. Vajadusel

tehakse vastavad muudatused edaspidi õigusaktides eraldi.

1

EELNÕU

20.05.2025

Ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse

muutmise seadus

§ 1. Ravikindlustuse seaduse muutmine

Ravikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 22 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kindlustatud isikuga võrdsustatakse lepingu alusel Eesti alaline elanik ja Eestis tähtajalise

elamisloa või elamisõiguse alusel elav isik.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu teise isiku kasuks saab sõlmida Eesti

alaline elanik ja Eestis tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel elav isik.“;

2) paragrahvi 22 lõiked 21 ja 22 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 24 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Leping lõpeb käesoleva seaduse alusel sundkindlustuse kindlustuskaitse tekkimisel või

lepingu alusel kindlustatud isikuga võrdsustatud isiku elama asumisel välisriiki.“;

4) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Kui kindlustatud isikul on mitu tööandjat ja tal on vähemalt ühe tööandja juures töötamise

eest õigus haigushüvitisele käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punkti 3 alusel, siis juhul kui

tööandjal ei ole võimalik pakkuda isiku terviseseisundile vastavaid töötingimusi või isik loobub

pakutavast tööst, on hüvitis 70 protsenti tööandja poolt haiguslehele märgitud töö- või

teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud töötasust.“;

5) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktis 4 sätestatud kindlustusjuhtumi puhul võrdub

käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kalendripäeva keskmine tulu töölepingu seaduse § 29

lõike 8 alusel kehtestatud korra kohaselt arvutatud keskmise töötasu ja arvu 30 jagatisega. See

ei tohi olla üle Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuu töötasu alammäära ja arvu 30

jagatise.“;

6) paragrahvi 55 lõikest 9 jäetakse välja tekstiosa „, 4“;

7) paragrahvi 56 lõikes 21 asendatakse arv „61“ arvuga „31“;

8) paragrahvi 60 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) kindlustatud isikul tekib kindlustuskaitse käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punkti 6 alusel.“;

2

9) paragrahvi 72 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

10) seaduse § 89 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:

„(32) Kui rasedale või emapuhkuse õigust omavale isikule kirjutatakse välja tööst keeldumise

tõttu haigusleht enne 2026. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse tema kindlustusjuhtumile käesoleva

seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni.“.

§ 2. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 124 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse

järgmiselt:

„Töötajal ja tööandjal on õigus kirjalikus vormis kokku leppida ajutiselt terviseseisundile

vastava töö tegemises haiguslehe alusel, kui töötaja haiguslehele märgitud töö- või

teenistuskohustuste täitmisest vabastuse päevast on möödas rohkem kui 30 kalendripäeva, kuni

ravikindlustuse seaduse § 57 lõikes 1 sätestatud tähtajani.“.

§ 3. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1–6 ja 10 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 7 ja 8 ning § 2 jõustuvad 2026. aasta 1. aprillil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025

Algatab Vabariigi Valitsus ... . .... 2025. a nr ...

1

Ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu käsitleb sotsiaalkindlustussüsteemi ajakohastamist ja tõhustamist, et paremini toetada

inimeste töövõime säilitamist, soodustada tööellu naasmist ning tagada laiapõhjalisem ja

õiglasem ligipääs ravikindlustusele.

Muudatustega lühendatakse ajavahemikku, mille möödumisel on haiguslehel viibival inimesel

võimalik naasta tööle terviseseisundile vastavalt kohandatud tingimustel – senise 61. päeva

asemel juba alates 31. päevast. See soodustab varasemat tööellu naasmist ja toetab töövõime

taastumist. Samuti muudetakse haigushüvitise arvutamise korda raseda kergemast tööst

keeldumise korral, tuginedes edaspidi Maksu- ja Tolliameti andmetele. Muudatus aitab

vähendada kuritarvitusriske ja leevendab Tervisekassa töökoormust. Lisaks kehtestatakse, et

ajutise töövõimetuse hüvitist ei maksta töötuskindlustushüvitisega samal ajal, et tagada toetuste

sihipärane kasutamine ja vältida mitme asendussissetuleku üheaegset maksmist. Samuti

laiendatakse lepingu alusel ravikindlustuse saamise võimalusi, kaotades senised lepingu

sõlmimise piirangud. See muudatus vähendab nende isikute halduskoormust, kes lepingut

sõlmida soovivad – nad ei pea seaduses nõutud asjaolusid enam tõendama (meretöölepingu

koopia esitamise nõue kaob) või kandma võimalikku lisakulu (meretöölepingu tõlkimise nõue

(isiku kulul) kaob. Samuti tunnistatakse kehtetuks meretöölepingute osas Transpordiametilt

arvamuse küsimise regulatsioon – sellega vähendatakse asutuste vahelist bürokraatiat.

Kavandatavad muudatused tugevdavad sotsiaalset kaitset, vähendavad bürokraatiat ja toetavad

töövõime säilitamist ja tööellu naasmist ning parandavad ravikindlustuse kättesaadavust.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi tervishoiu korraldamise

osakonna tervishoiu rahastamise poliitika ekspert Lii Pärg ([email protected]) ja tervishoiu

korraldamise osakonna projekti nõunik Mari Kalbin ([email protected]). Eelnõu

väljatöötamisel osalesid Tervisekassa ravikindlustuse ja hüvitiste portfellijuht Maris Liitmäe

([email protected]), ravikindlustuse ja hüvitiste portfelli teenusejuhid Lea Kalda

([email protected]) ja Eda Palm ([email protected]), ravikindlustuse ja

hüvitiste portfelli peaspetsialist Tea Matson ([email protected]) ja partnersuhtluse

portfelli teenusejuht Matis Rüütel ([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi

on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Reet Kodu ([email protected]).

Eelnõu mõjuanalüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik

Ülle Marksoo ([email protected]. Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi

ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu pole seotud menetluses oleva muu eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Samuti puudub seos Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga kavandatavad

muudatused on osaliselt seotud riigieelarve revisjoni raames koostatud nullbaasilise eelarve

eesmärgi tõhustamisettepanekute täitmisega.

2

Eelnõuga muudetakse järgmisi seaduste redaktsioone:

1) ravikindlustuse seadus (RaKS), RT I, 12.12.2024, 23;

2) töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS), RT I, 30.01.2025, 11.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning

selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja 6. punktis.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu eesmärk on suurendada inimeste ligipääsu ravikindlustusele ja tõhustada Tervisekassa

ravikindlustuse eelarvevahendite kasutamist, samuti ajakohastada ja korrastada ajutise

töövõimetuse regulatsioone, et parandada sotsiaalkindlustussüsteemi ning toetada inimeste

töövõime säilitamist ja tööellu naasmist.

Kehtiv õigus võimaldab inimesel saada samal ajal ajutise töövõimetuse hüvitist ja

töötuskindlustushüvitist. Tervisekassa maksab praegu inimesele, kellel on avatud viimastel

tööpäevadel enne töösuhte lõppu avatud haigusleht, ajutise töövõimetuse hüvitist

maksimumperioodi (182 päeva ja tuberkuloosi korral kuni 240 päeva). Samal ajal võib inimene

pöörduda Eesti Töötukassasse ja taotleda töötuskindlustushüvitist, kuna tegemist on töölt

lahkumisega. Eesti Töötukassa ja Tervisekassa poolt inimestele samal ajal mitme hüvitise

võimaldamisel on aga tegemist topelt asendussissetuleku maksmisega, mis ei ole riigi

eelarvevahendite tõhus kasutamine. Eelnõuga tehtava muudatusega lõpetatakse ajutise

töövõimetuse hüvitise maksmine töötuskindlustushüvitist saavatele isikutele, mis tagab

ravikindlustusraha otstarbekama kasutamise.

Kehtiv seadus ei toeta piisavalt paindlikke lahendusi nende töötajate puhul, kelle töövõime on

ajutiselt vähenenud, kuid kes on valmis naasma tööle osalise koormusega või töötama

kergendatud tingimustel. Kehtiva korra kohaselt tohib haiguslehel olija liikuda pärast 60 päeva

haiguslehel olemist tööle kohandatud tingimustes osalise tööajaga või kergendatud tingimustel.

Kergemale tööle üleviimist ja palgavahe hüvitise saamist võimaldatakse töötajale

maksimaalselt 122 kalendripäeva. Muudatusega võimaldatakse töötajal pärast ühekuulist

(30 päeva) haiguslehel olemist teha haiguslehe alusel terviseseisundile vastavat tööd. Jätkuvalt

on võimalus saada samal ajal haiguslehe alusel töötamisega saada töövõimet toetavaid

tööturuteenuseid ja Tervisekassalt töötasu vähenemist kompenseerivat hüvitist (edaspidi

palgavahe hüvitis).

Samuti esinevad kehtivas süsteemis mitmed kitsaskohad, k.a need, mis tulenevad

pettuseriskidest. Alates 15.05.2024 kehtib erisus, mille kohaselt raseda tööst keeldumise korral

või kui tööandjal ei ole võimalik rasedat kergemale tööle üle viia, võetakse haigushüvitise

arvutamise aluseks tööandja poolt haiguslehele märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest

vabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud kuue kuu keskmine töötasu. Erisus seisneb

selles, et kõikidel muudel haigushüvitise arvutamise juhtudel võetakse aluseks Maksu- ja

Tolliameti (edaspidi MTA) andmed isiku eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatava

tulu kohta.

Muudatusega viiakse arvestuskäik sarnastele alustele teistega, et vältida süsteemis pettusriski,

mis kaasneb tööandja poolt haiguslehele märgitavate töötasuandmetega. Samuti soovitakse

vähendada ebamõistlikku menetluskoormust, mis kaasneb Tervisekassale andmete

kontrollimisega ja pettuse tõendamisega.

3

Praegu kehtivad tingimused on liiga piiravad ega võimalda kõikidel inimestel soovi ja vajaduse

korral ligipääsu ravikindlustusele lepingu alusel, kuigi inimene on valmis maksma

kindlustusmakseid. Muudatuse tulemusena kaovad ära kitsendavad tingimused lepingu

sõlmimiseks. Edaspidi piisab lepingu sõlmimiseks ja lepingu alusel kindlustatuga

võrdsustamiseks asjaolust, et tegemist on inimesega, kes on Eesti alaline elanik või Eestis

tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel elav inimene.

Eelnõuga tehtavad peamised muudatused põhinevad ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse

eelnõu (töövõimetushüvitised ja vabatahtlik ravikindlustus) väljatöötamiskavatsusel (VTK)1,

mis saadeti kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks 23.04.2025. VTK kohta esitatud

märkuste tabel on seletuskirja lisas 1. VTK-s tehti ettepanek lõpetada ajutise töövõimetuse

hüvitise maksmine seoses töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse maksmisega seoses. Eelnõus

ei ole ajutise töövõimetuse hüvitise maksmise lõpetamist seoses töötutoetuse maksmisega. Seda

põhjusel, et töötutoetuse saamisel rakendub juba sissetulekukontroll (tööturumeetmete seaduse

§ 18 lg 1). Samuti võttis Riigikogu peale VTK kooskõlastamisele saatmist 14.05.2025 vastu

töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

519 SE, millega lõpetatakse alates 01.01.2026 töötutoetuse määramine ja maksmine (jääb küll

üleminekuaeg, mis ei kesta kauem kui 2026. a lõpuni).

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist.

Paragrahviga 1 muudetakse RaKS-i.

Punktiga 1 muudetakse RaKS § 22 lõikeid 1 ja 2.

Lõike 1 muudatusega jäetakse välja kehtivas seaduses sätestatud piiravad tingimused, mis

puudutavad lepingu sõlmimist ravikindlustatud isikuga võrdsustatud isikuga. Kehtiva seaduse

kohaselt peab lepingu alusel ravikindlustust sooviv isik vastama vähemalt ühele järgmistest

tingimustest:

a) ta on lepingu sõlmimise kuule eelneval kahel aastal olnud vähemalt 12 kuud kindlustatud;

b) tema eest on lepingu sõlmimisele eelneval kalendriaastal makstud sotsiaalmaksu vähemalt

kaheteistkümnekordselt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt;

c) ta oli laevapere liige;

d) ta on välisriigi pensionär.

Muudatuse tulemusena saavad ravikindlustusega liituda isikud, kes on Eesti alalised elanikud

või Eestis tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel elavad inimesed, sõltumata varasematest

kindlustusperioodidest või varem makstud sotsiaalmaksust. See muudab ravikindlustuse

kättesaadavamaks inimestele, kellel praegu ei ole kehtiva korra kohaselt võimalik

ravikindlustuslepingut sõlmida, kuna nad ei vasta RaKS-is sätestatud tingimustele.

Lõike 2 muudatusega asendatakse sõnad „oma ülalpeetava“ sõnadega „teise isiku“, millega

laiendatakse nende isikute ringi, kelle kasuks saab ravikindlustuslepingu sõlmida. Eelnõu

kohaselt ei näe seadus enam ette, et isik, kes on sõlmitava lepingu kohaselt kindlustatud isik,

peab olema kindlustusvõtja ülalpeetav. See muudatus võimaldab sõlmida lepingu kolmandate

isikute eest, toetades sotsiaalse kaitse laienemist olukordades, kus inimesel puudub isiklikult

töösuhe või muu ravikindlustuse aluseks olev õigus. Muudatuse eesmärk on laiendada

1 Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (töövõimetushüvitised ja vabatahtlik ravikindlustus)

väljatöötamiskavatsus – EIS.

4

ravikindlustuse kättesaadavust ja tugevdada sotsiaalset kaitset, vähendades olukordi, kus

inimesed jäävad ravikindlustuseta. See omakorda parandab ligipääsu tervishoiuteenustele ning

aitab kaasa rahvastiku tervise paranemisele.

Muudatuse tulemusena on inimestel lepingu alusel võimalus saada ravikindlustust lihtsamalt ja

kiiremini, mis omakorda vähendab isikute halduskoormust, sest nad ei pea enam tõendama, et

vastavad seaduses sätestatud tingimustele. Samuti vähendab see Tervisekassa töökoormust

lepingu sõlmimise õiguste kontrollimisel. Ravikindlustuse kättesaadavuse laiendamine muudab

süsteemi paindlikumaks.

Punktiga 2 tunnistatakse RaKS § 22 lõiked 21 ja 22 kehtetuks. Muudatused on seotud eelnõu

§ 1 punktiga 1 tehtud muudatusega, millega muudetakse RaKS § 22 lõiget 1 ja seadusest jääb

välja lõike 1 punkt 12. Viidatud sätte kohaselt võrdsustatakse kindlustatud isikuga lepingu alusel

isik, kes on varem töötanud laevapere liikmena meretöölepingu või muu lepingu alusel ja

seaduses sätestatud tingimuse täidetuse kohta peab isik esitama meretöölepingu või muu

dokumendi. Samuti on ette nähtud võimalus küsida Transpordiametilt lepingu kohta arvamust.

Nimetatud sätted ei ole enam vajalikud, kuna laevapere liikmel, kes on Eesti alaline elanik või

tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elav isik, ei ole muudatuse jõustumisel enam

vajadust tõendada varasemat laevapere liikmena töötamist. RaKS § 22 lõike 1 punktis 12

sätestatud lepingu sõlmimise alus on kehtiva seaduse kohaselt vajalik, kuna laevapereliikmetel,

kes töötavad välisriigi lipu all sõitvas laevas, ei ole võimalik sõlmida ravikindlustuslepingut,

sest RaKS § 22 lõike 1 punktis 1 või 11 sätestatud tingimus ei pruugi olla täidetud.

Punktiga 3 täpsustakse RaKS § 24 lõike 7 sõnastust, et viia see vastavusse RaKS § 22 lõikega

2. Kehiva sõnastuse kohaselt lõpeb leping võrdustatud isiku või RaKS § 22 lõikes 2 nimetatud

juhul tema ülalpeetava elama asumisel välisriiki. Kehtiv sõnastus, mis sätestab, et leping lõpeb,

kui lepingu alusel võrdsustatud isiku ülalpeetav asub elama välisriiki, on eksitav. Sätte mõte

on, et leping lõpeb siis, kui kindlustatud isik asub elama välisriiki. Sõnastust on vastavalt

parandatud.

Punktiga 4 täiendatakse RaKS § 54 lõikega 31, milles sätestatakse, et kui rasedal on mitu

tööandjat ja ta töötab vähemalt ühe tööandja juures ning Tervisekassa maksab talle palgavahet

juhul, kui teine tööandja / teised tööandjad ei saa talle pakkuda tema terviseseisundile vastavat

tööd või kui rase otsustab sellest tööst loobuda, siis makstakse talle haigushüvitist 70% tema

kehtivast töötasust. Vastavalt RaKS § 55 lõikele 9 on kehtiva töötasu näol tegemist töölepingu

seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korra (Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord–

Riigi Teataja) kohaselt arvutatud keskmise töötasuga. Sarnane regulatsioon kehtib ka teiste

töötajate haiguslehe ajal töötamise korral, kui neil on mitu tööandjat ja nad vähemalt ühe

tööandja juures töötavad ja teise või teiste juures mitte (RaKS § 54 lg 5).

Praktikas mitme tööandja juures töötamise ja mittetöötamise korral hüvitise arvutamise kord ei

muutu, seadust täiendatakse õigusselguse huvides.

Regulatsioon motiveerib töötamist ja kaitseb töötaja sissetulekut olukorras, kus tal on mitu

tööandjat ja ta töötab vähemalt ühe tööandja juures, kuid ta ei saa tervise tõttu mõnes töökohas

enam tööd teha.

Punktidega 5 ja 6 täiendatakse RaKS § 55 lõikega 31 ja muudetakse RaKS § 55 lõiget 9.

Muudatustega viiakse mittetöötava raseda kalendripäeva keskmise tulu arvutuskäik sarnastele

alustele teiste kindlustatud isikutega, kes saavad ajutise töövõimetuse hüvitist ja samal ajal ei

tööta. Tulenevalt muudatustest arvutatakse edaspidi raseda kergemast tööst keeldumise korral

või juhul, kui tööandjal ei ole võimalik anda rasedale tema terviseseisundile vastavat tööd, tema

5

töövõimetushüvitis eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatava tulu andmete alusel. Seetõttu

jäetakse RaKS § 55 lõikest 9 välja viide RaKS § 51 lõike 1 punktis 4 nimetatud

kindlustusjuhtumile. See muudatus ei laiene aga olukorrale, kus rasedal on mitu tööandjat ja ta

vähemalt ühe juures töötab. Sellisel juhul hüvitab Tervisekassa kergendatud tingimustel

töötamisest tingitud palgavahe ning maksab ka haigushüvitist 70% töölepingu seaduse § 29

lõike 8 alusel kehtestatud korra kohaselt arvutatud keskmisest palgast selle konkreetse tööandja

juures, kus rase ei tööta, sest ta ei võtnud vastu terviseseisundile vastavat tööd või talle ei ole

sellist tööd pakkuda. Viidatud juhul kohaldub eelnõukohane RaKS § 54 lõige 31. Sellega

soodustatakse raseda töötamist kasvõi ühel töökohal, kui see on tema terviseseisundist

tulenevalt võimalik ehk soodustatakse töötamist kui sellist.

Eelnõuga RaKS §-i 55 lisatavas lõikes 31 sätestatakse, et juhul kui rasedal MTA andmetel

eelmisel kalendriaastal tulud puuduvad, võetakse haigushüvitise arvutamisel arvesse töölepingu

seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korra kohaselt arvutatud keskmine töötasu. Erinevus

teistest kindlustatud isikutest seisneb selles, et tavalise haiguslehe puhul võtab Tervisekassa

haigushüvitise arvutamise aluseks töötajaga kokku lepitud töötasu (ehk kuupalga), mille

tööandja haiguslehele märgib. Raseda kergendatud tingimusel töötamise haiguslehele märgib

tööandja kuue kuu keskmise töötasu.

Eelnõuga muutub hüvitise arvutamine võrdsemaks ja läbipaistvamaks, sest see põhineb

üldjuhul MTA ametlikel andmetel, mitte ainult tööandja sisestatud palgakirjel, mis omakorda

maandab haigushüvitiste süsteemis pettusteeriski. Praegune pettuserisk on tingitud tööandja

poolt haiguslehele märgitavast töötasust ja Tervisekassa jaoks selle kontrollimise keerukusest

Tervisekassa poolt. Muudatuse tulemusena hakkab Tervisekassa ka raseda kergemale tööle

üleviimisest keeldumise / terviseseisundile vastava töö mittepakkumise korral arvutama

haigushüvitist MTA poolt kontrollitud andmete alusel ja seega toob see kaasa alusandmete

usaldusväärsuse.

Punktiga 7 muudetakse RaKS § 56 lõiget 21. Muudatus on seotud haiguslehe alusel ajutiselt

terviseseisundile vastava töö tegemise õiguse 30 päeva võrra ettepoole toomisega, mistõttu

tekib edaspidi õigus terviseseisundile vastava töö tegemise ajal makstavale haigushüvitisele

haiguslehe 31. päevast.

Muudatusega võimaldatakse inimesel tema terviseseisundiga kohandatud tingimustel tööle

asuda juba pärast 30 päeva haiguslehel viibimist. Selle tulemusena saab inimene, kelle

terviseseisund seda võimaldab ja kelle tööandjal on võimalik kohandusi teha, naasta varem

tööle. Kohandused võivad tähendada võimalust pakkuda osalise koormusega või kergemates

ülesannetes töötamist. Samuti võib see tähendada vajadust teha muudatusi töökohas või

töötamise abivahendite võimaldamist. Seetõttu on inimesel ja tööandjal jätkuvalt võimalik

saada Eesti Töötukassalt samal ajal töövõimet toetavaid tööturuteenuseid. Samuti on inimesel

võimalik samal ajal haiguslehe alusel töötamisega saada Tervisekassalt töötasu palgavahe

hüvitist. Kergemale tööle üleviimist ja palgavahe hüvitise saamist võimaldatakse nüüd kuni 152

kalendripäeva ja tuberkuloosi korral 210 kalendripäeva. See tuleneb sellest, et haigushüvitise

maksmise maksimaalne pikkus tuberkuloosi korral on 240 järjestikust kalendripäeva ja muu

haiguse korral 182 järjestikust kalendripäeva. Teenused ja palgavahe hüvitis toetavad inimese

töötamist ja sissetulekut tervise taastumise ajal. Samuti aitab see ennetada pikaajalist

töövõimetust ja vähendab riski, et inimene jääb püsivalt tööturult kõrvale. See, et inimene pikalt

töölt eemale ei jää, aitab säilitada tema tööalaseid oskusi ja teadmisi ning parandab ka

psühholoogilist heaolu. Muudatuste positiivne mõju seisneb pikaajalise haigusega inimeste

jaoks kiiremas jätkamises tööhõives, mistõttu paraneb nende üldine elukvaliteet, ja tööandjate

jaoks tööjõupuuduse leevendamises.

6

Punktiga 8 täiendatakse RaKS § 60 lõiget 1 punktiga 7 ja sätestatakse, et kindlustatud isikul ei

ole õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitist, kui tal tekib ravikindlustuskaitse

töötuskindlustushüvitist saava isikuna.

Kehtiva korra järgi on haigushüvitise maksmise maksimaalne pikkus üldjuhul 182 järjestikust

kalendripäeva ja hooldushüvitise puhul 60 kalendripäeval. Hüvitist makstakse edasi ka siis, kui

inimene enam ei tööta ning on end Eesti Töötukassas töötuna arvele võtnud ja taotlenud

töötuskindlustushüvitist. Töötukindlustushüvitise saaja ei ole enam töötav isik, kellele tuleks

ajutisest töövabastusest tulenevalt hüvitada palgatulu kaotust. Muudatuse tulemusena

lõpetatakse hüvitise maksmine kuupäevast, kui inimesel tekib kindlustuskaitse

töötuskindlustushüvitise saajana. Tervisekassa saab Eesti Töötukassalt andmed

töötuskindlustushüvitise määramise kohta. Isiku kindlustuskaitse töötuskindlustushüvitise

saajana tekib Tervisekassa andmekogusse vastava kande tegemisel (vt RaKS § 91) ning sellest

hetkest lõpetatakse õigus ajutise töövõimetuse hüvitisele.

Muudatus välistab sissetulekukaotuse topelt hüvitamise – inimene ei saa samal ajal nii

töötuskindlustushüvitist kui ka haigus- või hooldushüvitist. Lisaks, ajutise töövõimetuse hüvitis

on mõeldud töötasust ilmajäämise kompenseerimiseks – töötuskindlushüvitise saajal pole

püsivat töötasu, millest ta ilma jääb. Töötuskindlustushüvitise saaja ei ole enam aktiivses

töösuhtes ega kaota seetõttu töötasu. Muudatus aitab vältida hüvitiste dubleerimist ja tagab

süsteemi õiglasema toimimise.

Ajutise töövõimetuse hüvitise maksmise lõpetamise regulatsiooni vastavus põhiseadusele

Eelnõuga muudetakse RaKSi selliselt, et ajutise töövõimetuse hüvitise maksmine lõpetatakse

juhul, kui isikule hakatakse maksma töötuskindlustushüvitist. Töötuskindlustushüvitise

maksmine on võimalik juhul, kui isik on töötuna arvele võetud ja see tähendab, et isikul ei ole

enam kehtivat töö-, teenistus- või muud lepingulist suhet, mis tagab talle regulaarse sissetuleku.

Ajutise töövõimetuse hüvitis on rahaline kompensatsioon juhuks, kui ravikindlustatud isik ei

saa ajutiselt töö- või teenistuskohustusi täita ning tal jääb seetõttu tulu saamata (RaKS § 50 lg

1).

Põhiseaduse § 28 sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele ning riigi kohustuse tagada abi

sissetuleku kaotuse korral, kui see on põhjustatud terviseseisundist. Tegemist on sotsiaalse

põhiõigusega, mille sisustamisel on seadusandjal lai kaalutlusruum – sealhulgas otsustada,

milliseid toetusi ja millistel tingimustel riik maksab. Eelnõus sisalduv piirang – mitte maksta

isikule samal ajal kahte erinevat asendussissetulekut (ajutise töövõimetuse hüvitist ja

töötuskindlustushüvitist) – ei lähe vastuollu põhiseadusega. Põhiseadus ei nõua mitme

samaaegse toetuse maksmist, kui isikule on juba tagatud alternatiivne asendussissetulek, mis

kompenseerib tulu kaotuse. Selline lahendus toetab ka avalike vahendite säästlikku ja

otstarbekat kasutamist ning sotsiaalse õigluse põhimõtet.

Euroopa sotsiaalharta artikli 12 punktide 2 ja 3 kohaselt peavad riigid tagama

sotsiaalkindlustussüsteemi toimimise vähemalt sellisel tasemel, mis on vajalik Euroopa

sotsiaalkindlustuskoodeksi ratifitseerimiseks ja püüdma järk-järgult tõsta

sotsiaalkindlustussüsteemi taset. Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi artikli 14 kohaselt on

haigushüvitise puhul hõlmatavaks juhuks töövõimetus, mis tuleneb haiguslikust seisundist ja

mille tõttu jääb saamata töine tulu, nagu on määratletud riigisisestes õigusaktides. Euroopa

sotsiaalkindlustuskoodeksi artikli 18 kohaselt tuleb haigushüvitist maksta kogu juhtumi kestel,

aga seda võib piirata 26 nädalaga. Eelnõuga tehtud muudatus tähendab, et juhtum lõpeb ka

juhul, kui isikul ei ole enam töösuhet, kust tal jääb tulu saamata tulu ja talle on määratud hoopis

töötuskindlustushüvitis, sest ta on ennast töötuna arvele võtnud ja vastab

7

töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele. Seega on isikule tagatud teine alternatiivne

asendussissetulek. Samuti on ka üldiselt Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi artikli 68 punkti c

kohaselt võimalik hüvitise maksmine katkestada, kui isik saab mõnda teist rahalist hüvitist.

Eelnõuga kavandatav muudatus, mille kohaselt lõpetatakse ajutise töövõimetuse hüvitise

maksmine juhul, kui isikule hakatakse maksma töötuskindlustushüvitist, on põhiseadusega

kooskõlas. Isiku sissetulekukaotus on sellisel juhul juba kaetud teise asendussissetulekuga ning

puudub kohustus maksta kahte toetust samal ajal.

Punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks RaKS § 72 lõige 5, mis jäi ekslikult 20.11.2024 vastu

võetud perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega kehtetuks tunnistamata.

Viidatud seaduse § 3 punktiga 15 tunnistati alates 01.04.2025 kehtetuks RaKS § 72 lõiked 3 ja

4, milles oli kirjeldatud metoodikat, kuidas tuleb visiiditasu ja voodipäevatasu piirmäära muuta.

RaKS § 72 lõikes 5 on sätestatud volitusnorm ministrile muuta visiiditasu ja voodipäevatasu

piirmäära vastavalt sellele metoodikale (alates 01.04.2025 kehtetu). Selle volitusnormi alusel

ei ole määrusi antud. Kui seaduses kehtestati visiiditasu tõus alates 01.04.2025, planeeriti koos

sellega tunnistada kehtetuks ka sellekohane ministri volitusnorm, kuid ekslikult jäi see

seadusest välja.

Punktiga 10 täiendatakse RaKS § 89 lõikega 32. Muudatusega kehtestatakse üleminekuaeg

haigushüvitise arvutamise uuele korrale rasedate tööst keeldumise puhul. See võimaldab

rakendada uut korda selgelt määratud ajast. Kuna seadus jõustub 1. jaanuaril 2026, on mõistlik,

et muudatust hakatakse rakendama pärast nimetatud kuupäeva algavatele ajutise töövõimetuse

kindlustusjuhtumitele. Seega, kui isik jääb haiguslehele enne 1. jaanuari 2026, siis temale

muudatus ei rakendu – isikule arvutatakse hüvitist seaduse eelmise redaktsiooni alusel ehk

tööandja esitatud andmete järgi. Pärast 1. jaanuari 2026 algavate haiguslehtede puhul lähtutakse

uuest korrast ning hüvitist arvutatakse MTA andmetele tuginedes. See tähendab, et mõnda aega

kehtivad rasedatele paralleelsed süsteemid (sh Tervisekassale infotehnoloogiliselt). Kui

kindlustusjuhtumi alguses on üks hüvitise maksmise alus, siis ei ole mõistlik ega otstarbekas

kindlustusjuhtumi kestel arvutamise alust muuta.

Paragrahviga 2 muudetakse TTOS-i.

Muudetakse TTOS § 124 lõike 1 esimest lauset. Muudatusega sätestatakse, et töötajal ja

tööandjal on õigus kirjalikus vormis kokku leppida ajutiselt terviseseisundile vastava töö

tegemises haiguslehe alusel. Muudatus võimaldab seda teha, kui töötaja haiguslehele märgitud

töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse päevast on möödas rohkem kui

30 kalendripäeva, kuni ravikindlustuse seaduse RaKS § 57 lõikes 1 sätestatud tähtajani.

Varem võis töötaja ajutiselt terviseseisundile vastava töö tegemiseks tööle naasta

61. kalendripäevast, kuid muudatusega tuuakse see tähtaeg 30 päeva võrra ettepoole.

Muudatuse eesmärk on võimaldada pikaajalisel haiguslehel olevatel inimestel, kelle tervis seda

võimaldab ja kelle tööandjal on võimalik kohandusi teha, naasta varem tööle osalise

koormusega või töötada kergendatud tööülesannetega.

Muudatus aitab neid inimesi, kelle terviseseisund võimaldab pikaajalise haiguse korral

kohandatud tingimustes töötada juba haiguse algstaadiumis. Inimene ei jää oma haigusega üksi,

vaid saab veel kiiremini liikuda tagasi tööturule. Muudatus toetab ka neid inimesi, kelle

taastumine on kiirem ja paranemine võimaldab juba teisel kuul liikuda tööturule. Mõlemal juhul

toetab töötajate tööle naasmine varajasemas etapis seda, et tööandja ei jää väärtuslikest

töötajatest ilma.

8

Muudatuse tulemusena saab töötaja varajases pikaajalise haiguslehe etapis liikuda tööle,

mistõttu ei jõua tal tööharjumuse kadu veel tekkida. Tööandjatel on võimalus veel kiiremini

taastada haigestunud töötaja töövoog ja hoida kvalifitseeritud tööjõud kogu aeg pädevana.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uut terminoloogiat.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Muudatus 1: ajutise töövõimetuse hüvitist ei maksta töötuskindlustushüvitise saajale.

Sihtrühm: isikud, kes töösuhte lõppedes saavad samal ajal ajutise töövõime hüvitist ja

töötuskindlustushüvitist

Sotsiaalne mõju

Eelnõu muudatuse kohaselt saab inimene pärast töösuhte lõppu ajutise töövõimetuse hüvitist

ainult seni, kuni tal tekib ravikindlustus töötuskindlustushüvitise saajana. 2024. aasta ajutise

töövõimetuse hüvitise maksmise andmetel puudutab muudatus 824 inimese

1888 töövõimetuslehte. Neile isikutele maksis Tervisekassa ajutise töövõimetuse hüvitisi

kokku 1,2 mln eurot ja Eesti Töötukassa töötuskindlustushüvitist ca 920 000 eurot (tabel 1).

Tabel 1. Ajutise töövõimetuse hüvitist ja töötuskindlustushüvitist samal ajal saanud isikute arv,

töövõimetuslehtede arv ja väljamakstud hüvitiste kulud

Aasta Isikute arv Töövõimetusleht

ede arv

Töövõimetushüvitis

e kulu (eurot)

Töötuskindlustushüvitise kulu

(eurot)

2023 762 1 713 970 606 702 636

2024 824 1 888 1 207 965 919 948

Allikas: Tervisekassa; Eesti Töötukassa

Praegu kehtivad seadused võimaldavad inimesel saada ajutise töövõimetuse hüvitist ja

töötuskindlustushüvitist samal ajal. Tegemist on topelt asendussissetuleku maksmisega, mis ei

ole ravikindlustuse eelarvevahendite kasutamise seisukohalt otstarbekas. Topelt

asendussissetulekusaajate seas on kõige enam Harjumaa (41%) ja Tartumaa (14%) elanikke,

kus on ka elanike arv suurim. Seevastu on maakonna elanike arvuga võrreldes on topelt

asendussissetuleku saajate osatähtsus keskmisest suurem Põlvamaal, Valgamaal ja Võrumaal.

Ca 52% topelt asendussissetuleku saajatest on üle 50 aasta vanused.

Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju avaldumise sagedus on väike. Samas on

kavandatava muudatuse mõju oluline, kuna praegune korraldus ravikindlustushüvitiste

süsteemi ära kasutada ja saada hüvitist korraga mitmest süsteemist. Küll aga on muudatus

inimese vaates negatiivse mõjuga, kuna ajutise töövõimetuse hüvitise mittemaksmine samal

ajal töötuskindlustushüvitisega vähendab inimese sissetulekut. Kuna ajutise töövõimetuse

hüvitis on töötuskindlustushüvitisest kõrgem (haigushüvitise määr on üldjuhul 70% ja

9

hooldushüvitise määr 80% vs töötuskindlustushüvitis esimesel 100 päeval 60%). Muudatuse

tulemusena võib inimene teha valiku olla kodus võimalikult kaua, kuni haiguslehel märgitud

töövõime taastumise päevani/hoolduslehe lõpuni ja alles seejärel pöörduda Eesti

Töötukassasse, et ennast töötuna arvele võtta. Haigus- või hoolduslehel olles on võimalik saada

suuremat asendussissetulekut, kui seda on töötuskindlustus. Eesti keskmise palgaga inimene

kaotaks haigushüvitiselt ainult töötuskindlustusele üle minnes umbes 11,1 eurot päevas ja

hoolduslehelt üle minnes umbes 17,2 eurot päevas. Kuid neid, kes on hoolduslehel ja saavad

lisaks ka töötuskindlustushüvitist, on siiski vähe, 2024. aastal kõigest 25 isikut, mis moodustab

2,8% kõigist topelt asendussissetuleku saajatest.

Täpset hinnangut sissetulekute vähenemise kohta topelt asendussissetulekute mittemaksmisel

on raske anda, kuna töötuskindlustushüvitise arvutamisel võetakse arvesse viimasele kolmele

töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul makstud tasud, millelt on kinni peetud

töötuskindlustusmakse (Eesti keskmine ühe kalendripäeva töötasu 2024. a oli 52,78 eurot).

Haigushüvitist ja hooldushüvitist arvutatakse reeglina eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga

maksustatud tulu alusel (2024. a keskmine tulu kuus 1835,50 eurot, kalendripäevas

61,18 eurot).

Risk, et inimene on haigus- või hoolduslehel kauem kui tervislikel põhjustel vaja oleks, on

väike, kuna haigus- või hoolduslehe väljastamise otsustab arst ikkagi inimese või tema poolt

hooldatava terviseseisundi põhjal.

Mõju riigivalitsemisele

Arvestades, et ajutise töövõimetuse hüvitise maksmine on üks Tervisekassa põhiülesandeid, ei

kaasne muudatusega töökoormuse kasvu. Muudatuse rakendamine võimaldaks kasutada

Tervisekassa raha otstarbekalt ja kokku hoida Tervisekassa kulusid. 2024. aasta andmetel oleks

muudatuse mõjul kulude kokkuhoid Tervisekassa eelarvele ca 1,21 mln eurot. Muudatus ei

avalda mõju ka Töötukassa töökorraldusele, kuna Töötukassa edastab juba praegu

Tervisekassale töötuskindlustushüvitise andmeid, mis on ravikindlustuse tekkimise aluseks.

Muudatus 2: osalise ajaga või kergemates ülesannetes töötamine on võimalik alates

31. haiguslehe päevast.

Mõjutatud sihtrühm: pikaajalisel haiguslehel olevad isikud (31–60 päeva)

Sotsiaalne mõju

Muudatuse peamine eesmärk on võimaldada pikaajalise haiguslehe kehtivuse ajal alates

31. haiguslehe päevast kohandatud töötingimustes töötamist ning ennetada seeläbi paremini

püsiva töövõimetuse väljakujunemist ja inimese tööhõivest väljalangemist. Potentsiaalselt

puudutab muudatus kõiki töölepinguga töötajaid, avalikke teenistujaid ja FIE tegevuses

osalevaid abikaasasid. Neil tekib nüüd õigus kuu aega varem ehk alates 31. haiguslehe päevast

kohandatud töötingimustes töötada, kuid praktikas moodustavad pikaajalised haigusjuhtumid

kõikidest haigusjuhtumitest väikese osa.

Tervisekassa andmetel oli 2024. aastal ühest kuust kuni kahe kuuni kestval haiguslehel

18 527 inimest (moodustab 2,9% kõikidest töötamise alusel ravikindlustatud inimestest). Samas

on lisanduv sihtrühm pisut suurem kui praegu üle 61 päeva pikaajalisel haiguslehel olevate

inimeste arv – Tervisekassa andmetel oli perioodil 2018–2024 kahest kuust pikemaid

haiguslehti aasta jooksul keskmiselt 16 700 isikul, 2024. aastal 16 186 isikul. Kokku moodustab

nüüd haiguslehe ajal kohandatud tingimustes töötamise, toetavate tööturuteenuste ja palgavahe

10

hüvitise saamise õigusega inimeste sihtrühm ca 34 700 inimest ehk 5,5% kõikidest töötamise

alusel ravikindlustatud inimestest.

Nende inimeste arvu, kes sooviksid ja oleksid võimelised kohandatud tingimustes töötama juba

31. haiguspäevast alates, on raske prognoosida ning tõenäoliselt on neid esialgu vähe. Kui tuua

võrdluseks töötamine alates 61. haiguspäevast, siis seda võimalust kasutas ajavahemikul

2024. a teine poolaasta kuni 16. mai 2025 ainult 111 inimest, mis moodustab kõigest 0,6%

potentsiaalsest sihtrühmast. Ligi pooled neist ehk 52 inimest elavad Harjumaal (47%),

järgnevad Tartumaa (22%), Pärnumaa (6%) ja Saaremaa (5%). Ülejäänud maakondades töötas

pikaajalise haiguse ajal alla 5 inimese, v.a Hiiumaa ja Põlvamaa, kus seda võimalust ei

kasutanud keegi. Valdavalt töötati osalise koormusega (62%) ja osalise koormusega kergemates

tööülesannetes (28%). Kergemates tööülesannetes töötas 10%. Väikesearvuline töötamine

pikaajalisel haiguslehel olles võib olla seotud ka vähese teadlikkusega sellest võimalusest, kuna

see süsteem on kasutusel olnud alla aasta. Teisalt oleneb kergema töö pakkumine ka ettevõtte

suurusest ja profiilist. Kõikidel tööandjatel ei ole võimalik kergemat või osaajaga tööd pakkuda,

isegi kui nad seda sooviksid.

Muudatus loob õigusliku aluse pikaajalisel haiguslehel olevale inimesele töötada alates

31. haiguspäevast kohandatud tingimustes töötamiseks, kuid ei kohusta teda selleks, mis ühtlasi

tagab selle, et juhul kui inimese terviseseisund kohandatud tingimustes töötamist ei võimalda,

saab ta jätkuvalt keskenduda enda tervenemise protsessile ning haigushüvitist makstakse

samadel tingimustel nagu seni. Seega eeldab haiguslehe ajal töötamine nii inimese valmisolekut

haiguslehe ajal kohandatud tingimustes töötada kui ka tööandja valmisolekut ja võimekust

töötaja terviseseisundile vastavat tööd pakkuda, sealhulgas vajaduse korral töökeskkonda

kohandada.

Pikaajalise haiguslehe ajal kohandatud tingimustes töötamine aitab säilitada inimese tööalaseid

oskusi ja teadmisi ning ennetab seeläbi pikas perspektiivis tema tööhõivest väljalangemist.

Võrreldes pikaajalise haiguslehe ajal kodus olemisega on kohandatud tingimustes haiguslehe

ajal tööle naasvate inimeste sissetulek suurem ning parandab seeläbi nende majanduslikku

toimetulekut ja elukvaliteeti.

Kokkuvõttes on muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus keskmine ning mõju esinemise

sagedus on samuti keskmine. Muudatusel on sihtrühma jaoks positiivne mõju, sest võimaldab

pikaajalise haiguse ajal vastavalt terviseseisundile töötada ning saada sissetulekut võrdväärselt

varasema töötasuga. Võib tekkida risk, et inimene läheb tööle enne, kui tema tervis on

taastunud. Samas on aga raviarstide ja töötervishoiuarstide pideva kontrolli all selline risk väga

väike. Teisalt lisandub sellega perearstidele ja töötervishoiuarstidele suurem töökoormus ja ka

vastutus, et mitte lubada patsiente tööle varem, kui nende tervis võimaldab. Teine võimalik risk

on see, et inimesele võib olla rahaliselt kasulikum saada palgavahet (kuue kuu keskmise palga

alusel) kui tavalist palka. See võib panna nii töötajat kui tööandjat eelistama osalise koormusega

töötamist ka siis, kui inimene vajaks veel taastumisaega. See võib kaasa tuua olukorra, kus

osalise tööajaga töötamine ja palgavahe maksmine kestavad kunstlikult kauem kui tavapärane

haigusleht. Ka siin peame riski väikeseks, sest arstid hindavad haiguslehe pikendamisel inimese

töövõimet regulaarselt.

Mõju majandusele

Muudatus mõjutab potentsiaalselt kõiki tööandjaid, kuivõrd pikaajalise haigusega inimesi võib

töötada kõikides ettevõtetes. 2024. aastal oli Eestis majanduslikult aktiivseid ettevõtteid

Statistikaameti andmetel 158 400. Tööandjate jaoks on muudatus positiivne, kuna aitab

vähendada töötaja pikaajalisest haiguslehest tingitud tööjõupuudust. Eriti mõjutab see

11

ettevõtteid, kus vajalike oskustega töötajat on keeruline leida. Lisaks säilitab pikaajalise

haiguslehe ajal töötamine töötaja tööalaseid oskusi ja teadmisi ning suurendab tõenäosust, et

kui töötaja töövõime taastub, vastavad tema teadmised ja oskused jätkuvalt tööandja

vajadustele.

Mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus süsteemi kasutavate tööandjate jaoks on keskmine

kuna kohandatud tingimustes töötamise võimaldamine pikaajalisel haiguslehel olevale

inimesele on tööandja võimalus, mitte kohustus. Töökohtade kohandamine ja töötingimuste

muudatustega kaasnev lepingute muutmine on küll tööandjatele lisakoormuseks, kuid on

kokkuvõttes kasulik nii töötajatele kui tööandjale. Seega võib öelda, et majanduslik mõju

tööandjatele on oluline.

Mõju riigivalitsemisele

Pikaajalise haiguslehe ajal töötamise jätkamist võimaldavat süsteemi hakati kasutama

2024. aastal, kui tekkis võimalus töötada alates 61. haiguslehe päevast. 2024. aasta detsembris

tehtud hindamine 49 isiku 89 haiguslehe palgavahe hüvitamise näitel tõi välja, et vaatamata

lühikesele kasutusajale (ca neli kuud) oli selleks ajaks Tervisekassal kulude kokkuhoid ca

60 000 eurot. Arvutused näitasid, et kui inimesed oleksid olnud kodus nn tavalisel haiguslehel,

siis oleks Tervisekassa kulu olnud 2,2 korda suurem ehk ca 131 000 eurot. Riigi vaates on

oluline ka sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu laekumise suurenemine.

Muudatus 3: kergemast tööst keeldumise juhtudel kasutatakse haigushüvitise

määramiseks MTA andmeid.

Sihtrühm: rasedad, keda ei ole võimalik kergemale tööle üle viia või kes keelduvad sellest

Sotsiaalne mõju

Praegu kehtiva seaduse järgi on rasedal õigus saada haigushüvitist alates teisest päevast 70%

kuue kuu keskmisest palgast, kui arst on andnud kergemale tööle üleviimise haiguslehe, aga

tööandjal pole võimalik kergemat tööd pakkuda või rase keeldub pakutavast tööst. 2024. aastal

sai haigushüvitist 70% keskmisest palgast 1325 rasedat. Kergemale tööle üleviimist kasutas

535 rasedat, neist 174 said mingi perioodi jooksul ka haigushüvitist 70% keskmisest palgast

(tabel 2).

Tabel 2. Rasedate haigushüvitise ja kergendatud tingimustel töötamise palgavahe hüvitise

maksmise andmed

Lehtede arv Isikute arv Arvestatud summa

Haigushüvitis 70% 4 317 1 325 3 255 677

Kergendatud tingimustel töötavate

töötajate palgavahe

1 265 476 934 077

Töötasu ei muutunud / palgavahet ei

makstud

122 59 0

Kokku (unikaalsed isikud) 5 704 1 686 4 189 754

Allikas: Tervisekassa

Hüvitise arvutamise aluseks võetakse töölt vabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud

kuue kuu keskmine töötasu. Tegemist on ebavõrdse kohtlemisega võrreldes teiste hüvitise

saajatega, kes haiguslehe ajal ei tööta, kuna neil võetakse aluseks MTA andmed isiku eelmise

kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatava tulu kohta.

12

Kuna hüvitamise aluseks on tööandja poolt haiguslehele märgitav töötasu, on ilmnenud suur

hüvitiste süsteemi pettuserisk. Tervisekassal on tööandjate märgitud andmete kontrollimise

võimalused minimaalsed ja ajakulu ebamõistlikult suur. Kontrollimisega on alati hõivatud

vähemalt kaks töötajat – töövõimetushüvitiste menetleja ja järelevalve jurist, kes kulutavad

menetlustoimingutele kokku keskmiselt ühe juhtumi kohta 2,5 tundi tööaega.

Muudatus on vajalik, et maandada haigushüvitiste süsteemi pettuseriske. Muudatuse

tulemusena hakkab Tervisekassa ka rasedate kergemale tööle üleviimisest keeldumise korral

arvutama haigushüvitist MTA poolt kontrollitud ja seega usaldusväärsetel andmete alusel, mis

aitab tagada hüvitise õiglase suuruse.

Kokkuvõttes on sihtrühma suurus väike ning mõju esinemise sagedus samuti väike. Osadel

inimestel võib kaasneda vähene negatiivne mõju ja osadel positiivne mõju – hüvitist võivad

vähem saada need inimesed, kellel kuue kuu keskmine töötasu on suurem kui eelmise aasta

MTA andmetelt arvutatud tulu. Samas on positiivne mõju neile inimestele, kelle eelmise

kalendriaasta tulud olid suuremad (MTA poolt andmete võtmisel lähevad arvesse kõik inimese

kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulud).

Mõju riigivalitsemisele

Mõju riigivalitsemisele on positiivne. Muudatuse tulemusena võetakse kergemast tööst

keeldumise juhtudel aluseks MTA poolt kontrollitud tulude andmed. 2024. aasta andmete

põhjal puudutaks see aastas ca 1300 isiku haiguslehti. Muudatus vähendab Tervisekassa

töökoormust tööandjate esitatud andmete kontrollimisel. Raseda kergendatud tingimusel

töötamise korral võetakse jätkuvalt aluseks kuue kuu keskmine töötasu ning rasedal on õigus

50% suurusele palgavahe hüvitisele Tervisekassa poolt. Eeldatavalt paraneb muudatusega

hüvitiste määramise kvaliteet ja väheneb pettuserisk.

Muudatuste 1–3 rakendamiseks vajalike IT-arenduste hinnanguline maksumus kokku on ca

50 000 eurot, mis kaetakse Tervisekassa eelarve vahenditest.

Muudatus 4: vabatahtliku ravikindlustuse lepingu sõlmimise tingimuste muutmine

Sihtrühm: ravikindlustuseta inimesed

Sotsiaalne mõju

Ravikindlustamata inimeste osatähtsus moodustab ca 6% Eesti rahvastikust ja on püsinud 5–

6% piires alates 2019. aastast. Seega on ligikaudu 84 000 inimest ilma ravikindlustuseta.

Täiendava rahastuseta ei ole praeguse Tervisekassa eelarve keerulises olukorras võimalik

elanikkonnale laiendatud ravikindlustust rakendada2. Ravikindlustamata inimeste hulgas on

palju ebaregulaarset tulu teenivaid inimesi, loovisikuid, vabakutselisi, hooajatöötajaid. Neile

võimaldatakse tasuta üksnes vältimatut arstiabi. Samas tagaks vabatahtliku ravikindlustuse

lepingu sõlmimise tingimuste leevendamine tagaks parema ligipääsu ravikindlustusele ja aitaks

kaasa süsteemi tõhususe suurendamisele.

Tervisekassa andmetel oli 2025. aasta 30. aprilli seisuga ravikindlustatud inimeste arv

1 282 574, sealhulgas vabatahtliku lepingu alusel ravikindlustatuid 691. Viimati nimetatute seas

2 Võrk, Andres; Piirits, Magnus (2023). Eesti tervishoiu rahastamise senised uuringud ja uuendatud stsenaariumid. Leitav: Läbiviidud uuringud | Sotsiaalministeerium.

13

on kõige enam Harjumaa elanikke (ca 67%). Seal on ka sissetulekud kõrgemad, mistõttu on

suurem võimalus ennast ise kindlustada. 68% vabatahtlikult kindlustatutest kuulub

vanuserühma 30–59-a. Aastatel 2020–2024 oli aasta lõpu seisuga vabatahtliku

ravikindlustusega hõlmatuid 557–673.

Kuigi Tervisekassa pakub vabatahtliku ravikindlustuse sõlmimise võimalust, on tingimused

selleks liialt piiravad. Eelnõu muudatuse kohaselt leevendatakse tingimusi vabatahtliku

ravikindlustuse sõlmimiseks. Edaspidi piisab lepingu sõlmimiseks ja lepingu alusel

kindlustatuga võrdsustamiseks ainult asjaolust, et tegemist on Eesti alalise elaniku või Eestis

tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel elava inimesega. See võimaldaks suurendada

ligipääsu ravikindlustusele nendele inimestele, kes on nõus ise kindlustuse eest maksma, aga

kes seda siiani ei saanud piiravate tingimuste tõttu teha. Samuti väheneb inimeste jaoks

ravikindlustuslepingu sõlmimisega seotud ajakulu.

Kindlustusmakse suuruseks on 13% Eesti keskmisest brutokuupalgast, mille avaldab

Statistikaamet. Kehtiv kvartalimakse on 714,60 eurot, aastamakse on 2858,40 eurot (tasu ühe

kalendrikuu eest on 238,20 eurot). Kindlustusmakseid saab tasuda kvartali või aasta kaupa.

Plaanitakse, et edaspidi on võimalik makseid tasuda ka kuu kaupa. Leping sõlmitakse vähemalt

üheks aastaks.

Kokkuvõttes on muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus keskmine, mõju avaldamise sagedus

vabatahtlike ravikindlustuslepingute sõlmimise näol väike ja mõju ulatus väike. Samas on mõju

sihtrühmale oluline, kuna vabatahtlik ravikindlustus loob võimaluse, et tervishoiuteenuseid

saab suurem hulk inimesi. Vabatahtliku ravikindlustuse lepingu sõlmimise tingimuste

leevendamisega suureneb klientide rahulolu ja väheneb lepingu haldamise kulu. Inimesele

paraneb ravikindlustuse kättesaadavus (sh ülalpeetavad abikaasad, kelle riigi poolt tagatud

kindlustus lõppeb 2025. a lõpus (muudatus, mis tehti perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste

muutmise seadusega) – ka neile luuakse soodsamad tingimused lepingu sõlmimiseks). Lepingu

sõlmijate arv on seotud inimeste majandusliku seisuga. Samas võib üleminekul kvartalimakselt

kuupõhisele maksele juhtuda, et kui on tulemas suurem operatsioon või kulukas protseduur,

soovitakse osta kindlustust kindlaks ajaks. Sel juhul võib tekkida risk, et pärast teenuse

kasutamist püütakse leida põhjus leping lõpetada. Kuna seaduses on nõue, et leping sõlmitakse

aastaks ning varem saab seda lõpetada vaid seaduses/tüüptingimustes sätestatud tingimustel, on

riski tõenäosus väike. Riski maandamiseks on Tervisekassal plaanis lepingu tüüptingimusi

täiendada, et vältida süsteemi ärakasutamist inimeste poolt.

Mõju riigivalitsemisele

Vabatahtliku ravikindlustuslepingu sõlmimise lihtsustamisega vähendatakse bürokraatiat

lepingu sõlmimisel, mis lisaks inimeste ajakulule vähendab ka Tervisekassa töökoormust.

Eelnõu muudatuse tulemusena suureneb ravikindlustatute arv eeldatavalt vähemalt kaks korda,

mis toob kaasa lisaraha suurenemise tervishoius. Paraneb inimeste õigeaegne ravi

kättesaadavus, mis on tunduvalt odavam kui hilisem tüsistuste ravi. Võimalike tulevikus

tehtavate IT-arenduste (toetavad muudatuste järgset seaduse rakendamist) hinnanguline

maksumus on 100 000 eurot (kuna IT-arenduste tegemine või mittetegemine ei sõltu eelnõust,

ei ole nendeks vajalike õigusaktide muudatusi eelnõus käsitletud – need tehakse eraldi, kui uus

lahendusvariant on välja valitud). Viidatud kulud kaetakse Tervisekassa eelarvest.

Andmekaitsealane mõjuhinnang

Eelnõuga ei muutu töövõimetuslehe andmeid vahetavate asutuste ega andmeid töötlevate

isikute ring. Juba praegu esitavad raviasutused, tööandjad ja MTA Tervisekassale andmeid

14

ajutise töövõimetuse hüvitise maksmiseks – seega on rasedale tööst keeldumise korral makstava

ajutise töövõimetuse hüvitise arvutamise muudatuste tegemiseks vajalikud andmed

Tervisekassal olemas. Samuti esitab Eesti Töötukassa juba praegu töötuskindlustushüvitise

saaja andmeid ravikindlustuse tekkimiseks (RaKS § 91), nende andmete alusel lõpetatakse

edaspidi ka ajutise töövõimetuse hüvitise maksmine. Andmevahetus toimub turvalise

krüpteeritud X-tee andmevahetuskanali kaudu, andmete säilitamistähtaegu ei muudeta.

Tööandjale kuvatakse juba praegu RAKS § 52 lõike 4 alusel kehtestatud määruse kohaselt muu

hulgas TTOS-is sätestatud kohustuse täitmiseks (haiguslehe ajal töötamse võimaldamiseks)

tema töötaja kogu töövõimetuslehe info (v.a diagnoos ja arsti andmed) – seega kergema töö

võimaldamine alates 31. haiguslehe päevast 61. haiguslehe päeva asemel siin muudatusi kaasa

ei too. Eelnõuga ei kaasne andmevahetuspartnerite jaoks muutusi ega muutu

andmevahetuskanalid.

7. Seaduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja seaduse rakendamise

eeldatavad tulud

Muudatuste 1–3 rakendamiseks vajalike IT-arenduste hinnanguline maksumus kokku on ca

50 000 eurot, mis kaetakse Tervisekassa eelarve vahenditest.

Haiguslehe ajal kohandatud tingimustes töötamise võimaldamisega 31. päevast võib kaasneda

töötervishoiuarstide e-konsultatsioonide vajaduse mõningane suurenemine. Kulud kokku ca

10 miljonit eurot kaetakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest ja on arvestatud juba varasema

prognoosi sisse.

Osalise ajaga või kergemates ülesannetes töötamise alates 31. haiguslehe päevast

võimaldamisega kaasneb prognoositavalt Tervisekassa eelarvele kulude kokkuhoid.

Tervisekassale on soodsam maksta palgavahehüvitist kui haigushüvitist. Alates 60 päevast

süsteemi kasutanud inimeste juhtumite kohta tehtud arvutused näitasid, et kui inimesed oleksid

olnud kodus nn tavalisel haiguslehel, oleks Tervisekassa kulu olnud 2,2 korda suurem ehk ca

131 000 eurot. Seega, mida rohkem inimesi süsteemi kasutab, seda positiivsem on see

Tervisekassa eelarve vaates. Samas on prognoositavat tulu praegu keeruline hinnata, kuna see

oleneb inimeste palkadest ja sihtrühma suurusest, mille täpset suurust on keeruline hinnata.

Töötuskindlustushüvitise saajale ajutise töövõimetuse hüvitise mittemaksmise prognoositav

tulu Tervisekassa eelarvele on 2024. aasta andmetel ca 1,21 mln eurot.

8. Rakendusaktid

Seaduse rakendamiseks on vaja muuta järgmisi määruseid:

1) sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määruse nr 9 „Tervisekassa poolt tasu maksmise

kohustuse ülevõtmise kord” lisa 65;

2) tervise- ja tööministri 22. juuli 2022. a määrus nr 62 „Töövõimetuslehe vormistamine ja

andmete edastamine“;

3) sotsiaalministri 19. septembri 2002. a määrus nr 109 „Ajutise töövõimetuse hüvitise

määramine ja maksmine“.

Määruse kavandid on esitatud seletuskirja lisas 2.

RaKS § 72 lõike 5 alusel kehtetuks tunnistatava ministri määruse volitusnormi alusel ei ole

määrusi kehtestatud.

9. Seaduse jõustumine

15

Seaduse § 1 punktid 1–6 ja 10 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril.

Seaduse § 1 punktid 7 ja 8 ning § 2 jõustuvad 2026. aasta 1. aprillil, sest Tervisekassa IT-

arendused valmivad selleks ajaks.

Seaduse § 1 punkt 9 jõustub üldise korras, sest tegemist on varem ekslikult kehtetuks

tunnistamata jäänud sätte kehtetuks tunnistamisega

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (töövõimetushüvitised ja vabatahtlik

ravikindlustus) väljatöötamiskavatsus (VTK) esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi

(EIS) kaudu.

VTK esitati ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Riigikogu

sotsiaalkomisjonile, Tervisekassale, Eesti Töötukassale, Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile,

Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Haiglate Liidule, Tööinspektsioonile,

Sotsiaalkindlustusametile, Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametühingute Keskliidule, Eesti

Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale,

õiguskantslerile, Eesti Puuetega Inimeste Kojale ja Eesti Patsientide Liidule. Lisaks

tutvustatakse muudatusi maikuus eraldi teavitusüritusel.

VTK kohta saabunud ettepanekud ja arvamused koos vastustega on kajastatud seletuskirja

lisas 1 (VTK kooskõlastustabel).

Eelnõu saadetakse EISi kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse

avaldamiseks Tervisekassale, Eesti Töötukassale, Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile, Eesti

Perearstide Seltsile, Eesti Haiglate Liidule, Tööinspektsioonile, Sotsiaalkindlustusametile,

Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametühingute Keskliidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate

Assotsiatsioonile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, õiguskantslerile, Eesti Puuetega Inimeste

Kojale, Eesti Patsientide Esindusühingule, Eesti Patsientide Liidule, soolise võrdõiguslikkuse

ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleile, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti

Talupidajate Keskliidule, Eesti Esitajate Liidule, Eesti Kinoliidule, Eesti Kunstnike Liidule,

Eesti Näitlejate Liidule, Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liidule ja Eesti Teatriliidule.

Lisaks tutvustatakse muudatusi maikuus eraldi teavitusüritusel.

Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ ….. a.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Ministeeriumid

Meie 29.05.2025 nr 1.2-2/38-1

Eelnõu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Muudatuste eesmärk on suurendada vabatahtliku ravikindlustuse kättesaadavust ja ravikindlustuse eelarvevahendite kasutamise tõhusust töövõimetushüvitiste maksmisel. Palume kooskõlastust hiljemalt 19.06.2025. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisad: Eelnõu Seletuskiri koos lisadega Lisaadressaadid: Tervisekassa Eesti Töötukassa Tööinspektsioon Sotsiaalkindlustusamet Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Ametiühingute Keskliit Eesti Haiglate Liit Eesti Perearstide Selts

2 Eesti Töötervishoiuarstide Selts Eesti Puuetega Inimeste Koda Eesti Patsientide Esindusühing Eesti Patsientide Liit Õiguskantsler Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Eesti Talupidajate Keskliit Eesti Esitajate Liit Eesti Kinoliit Eesti Kunstnike Liit Eesti Näitlejate Liit Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit Eesti Teatriliidu esimees Gert Raudsep Mari Kalbin [email protected]

Seletuskirja lisa 2

KAVAND

Sotsiaalministri ning tervise- ja tööministri määruste muutmine

Määrus kehtestatakse ravikindlustuse seaduse § 32, § 52 lõike 4 ja § 53 lõike 7 alusel.

§ 1. Sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määruse nr 9 „Tervisekassa poolt tasu maksmise

kohustuse ülevõtmise kord“ muutmine

Sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määruse nr 9 „Tervisekassa poolt tasu maksmise

kohustuse ülevõtmise kord“ lisa 65 „E-saatekirja ja vastuse nõuded arsti poolt patsiendi

suunamisel töötervishoiuarsti e-konsultatsioonile tervise infosüsteemi vahendusel“ osa A

punkti 3 teine lause sõnastatakse järgmiselt:

„Kui töövõimetuslehe väljastanud arst vajab konsultatsiooni töötingimuste ajutise

kergendamise määramisel ning on ette näha, et patsient on töövõimetuslehel kauem kui

30 päeva.“.

§ 2. Tervise- ja tööministri 22. juuli 2022. a määruse nr 62 „Töövõimetuslehe

vormistamine ja andmete edastamine“ muutmine

Tervise- ja tööministri 22. juuli 2022. a määruse nr 62 „Töövõimetuslehe vormistamine ja

andmete edastamine“ § 10 lõike 3 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) töötasu suurus eurodes esmasele töövõimetuslehele märgitud töövabastuse alguspäevale

eelnenud päeval;“.

§ 3. Sotsiaalministri 19. septembri 2002. a määruse nr 109 „Ajutise töövõimetuse hüvitise

määramine ja maksmine“ muutmine

Sotsiaalministri 19. septembri 2002. a määruse nr 109 „Ajutise töövõimetuse hüvitise

määramine ja maksmine“ paragrahvi 71 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) kindlustatud isiku töötasu suurus eurodes esmasele töövõimetuslehele märgitud

töövabastuse alguspäevale eelnenud päeval;“.

§ 4. Määruse jõustumine

(1) Määruse § 2 ja § 3 jõustuvad 1. jaanuaril 2026. a.

(2) Määruse § 1 jõustub 1. aprillil 2026. a.