Laanemetsa liivakarjääri keskkonnaloa muutmis taotlusele koostatud keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu ning korralduse ja loa eelnõude edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks

EELNÕU (29.05.2025)

KORRALDUS

Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu

1. OTSUS

Arvestades alljärgnevat, võttes aluseks maapõueseaduse § 48, § 66, § 68, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lõike 1 punkti 4, haldusmenetluse seaduse § 61 lõike 1 ning tuginedes KIVIKANDUR OÜ 04.10.2023 taotlusele, Valga Vallavolikogu 29.01.2023 otsusele nr 87, otsustab Keskkonnaamet:

1.1. muuta KIVIKANDUR OÜ (registrikood 11200972) Laanemetsa Liivakarjääri mäeeraldisel maavara kaevandamise keskkonnaluba nr L.MK/300832 vastavalt taotlusele kehtivusajaga 15 aastat;

1.2. seada keskkonnaloale nr MK/300832 kõrvaltingimused järgmiselt: 1.2.1. kivisisaliku elupaiganõudlust tundva eksperdiga tuleb kooskõlastada karjääri eri osade kasutusplaan ning kaasata ekspert ka korrastamisprojekti koostamisse; 1.2.2. soovitatav on jätta osa (vajaliku ala suurust hindab liigiekspert) karjääri pindalast liivaga kaetuks. Ala tuleb säilitada päikesele avatuna, mosaiiksena, reljeefsena, hõlmates endas ka varjepaiku kivi- või oksahunniku näol. Taastatud alal peab olema lõunanõlvu; 1.2.3. karjääri võib majandada ja sellest liiva võtta, kuid üks osa karjäärist peaks alati olema aktiivsest kasutusest väljas ja peaks olema säilitatud maismaana; 1.2.4. raadata mets etappide viisi ja ainult mäetöödeks vahetult vajalikus ulatuses. Metsa raadamise plaan siduda mäetööde projektiga; 1.2.5. alal, kus maavara on väljatud, tuleb alustada korrastamistöödega niipea, kui mäetööd seda võimaldavad; 1.2.6. karjääri lubatud tööaeg on esmaspäevast reedeni ajavahemikus 07.00-23.00. Nädalavahetustel ja riigipühadel on töö keelatud; 1.2.7. karjääri sisesed teed ja liiva ladestusalad tuleb paigutada selliselt, et karjääri tegevuse tulemusena eralduv tolm jääks karjääri territooriumile ja et tegevus ei põhjustaks saastatuse taseme piirväärtuste ületamist maapinnalähedases õhukihis tootmisterritooriumi piiril ning kuivadel ilmastikutingimustel kasutada liivaveoks koormakatteid või valida sobiv sõidukiirus, et koormast ei lenduks peeneid liivaosakesi; 1.2.8. kasutatavad teed hoida tolmuvabad, vajadusel teed katta tolmuvaba materjaliga või niisutada; sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välitemperatuur on üle +5 ℃ ning toimub kaevandamistegevus, on keskkonnaloa omanikul kohustus kasta karjääris kaevise transportimisel kasutatavaid karjäärisiseseid teid ja platse. Kui kaevandamist (maapõueseaduse § 6 alusel) ei toimu, ei ole kohustust teid kasta

1.2.9. kaevandamisprojektis näha ette seadmetele ja masinatele spetsiaalselt ettevalmistatud masinate hooldusplatsid, kus vajadusel on võimalik kütuse ja õlilekked kiiresti kokku koguda ja nii vältida pinnase ja põhjavee reostust. Koostada ka reostuse likvideerimise kava; 1.2.10 rajada vähemalt 3 m kõrgused katendivallid mäeeraldise teenindusmaa lääne poole Saare kinnistu (katastritunnus 77901:003:0014) suunal ning säilitada neid võimalikult kaua keskkonnaloa kehtivusaja jooksul; 1.2.11. kaevandamistegevusest põhjustatud müra osas kaebuste esinemise korral on keskkonnaloa omanikul kohustus mõõta mürataset aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo tingimustes kaebuse esitaja katastriüksusel. Müra piirtasemete ületamisel rakendada koheselt leevendusmeetmeid ja korraldada karjääri töö selliselt, et ületamisi ei esineks; 1.2.12. kui on plaanis karjääri põhja kogunevat vett ojja juhtida, on vajalik teha loa muutmise taotlus ja lisada loale vee-erikasutuse osa; 1.2.13. korrastada ka katastriüksuse „Liivakarjääri“ (tunnus 77901:003:0013) mäeeraldisest ja mäeeraldise teenindusmaast välja jääv osa, mis oli kaevandatud maa juba olemasoleva loa väljastamisel; 1.2.14 jäätmete ladustamine, masinate remont ja tankimine karjääris on keelatud; 1.2.15 tagada karjääri läbival teel piiranguteta läbipääs RMK transpordile (k.a. metsaveokid); 1.2.16 sõlmida maavara veoks kokkulepe RMK hallataval maal (Karula metskond 37) paikneva teede osas, avaldus esitada aadressile [email protected]; 1.2.17 maavara väljaveotee mahasõiduga riigitee 23210 km 2,909 tuleb rekonstrueerida, sest ristmiku gabariidid ei vasta raskeveokitega liiklemisele. Mahasõidu rekonstrueerimiseks väljastab tingimused Transpordiamet vastavalt EhS § 99 lg 3; 1.2.18. võtta kasutusele meetmed tolmu vähendamiseks riigiteel 23210.

1.3. Avalikustada KIVIKANDUR OÜ-le kuuluva keskkonnaloa nr L.MK/300832 muutmine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Käesolev korraldus on keskkonnaloa nr L.MK/300832 lahutamatu osa. Keskkonnaluba nr L.MK/300832 on kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis https://kotkas.envir.ee/.

2. ASJAOLUD

2.1. Keskkonnaloa muutmise taotluse läbivaatamine

KIVIKANDUR OÜ (registrikood 11200972, aadress Järvekalda tee 1, Harkujärve küla, Harku vald, Harju maakond) esitas Keskkonnaametile 26.09.2023 Laanemetsa liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/300832 muutmise taotluse (nõuetekohane taotlus nr T-KL/1020614-2 registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS) 04.10.2023 dokumendina nr DM- 125938-3). Laanemetsa liivakarjäär asub Valga maakonnas Valga vallas Laanemetsa külas riigile kuuluvatel kinnistutel Liivakarjääri (katastritunnus 77901:003:0013) ja Laanemetsa liivakarjääri

(katastritunnus 77901:003:0004), mille riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet. KIVIKANDUR OÜ kaevandab Laanemetsa liivkarjääris keskkonnaloa L.MK/300832 alusel. Mäeeraldise pindala on 5,23 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 5,68 ha. Laanemetsa liivakarjääri mäeeraldis asub Laanemetsa maardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokil 1. Taotletav ehitusliiva aktiivse tarbevaru kogus seisuga 30.06.2023 plokis 1 on 604.50 tuh m3, millest kaevandatav on 460,50 tuh m3. Kaevandatud materjali kasutatakse üld- ja teedeehitustel. Kaevandatud maa korrastatakse maismaaks ja taastaimestatakse metsamaaks. Laanemetsa liivakarjääri keskkonnaloa muutmisega soovitakse vähendada senise karjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piire ning pikendada keskkonnaluba 15 aasta võrra. Olemasoleva Laanemetsa liivakarjääri mäeeraldise pindala on 5,45 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 5,90 ha. Taotletava mäeeraldise pindala on 5,23 ha ja teenindusmaa pindala 5,68 ha. Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa lõunaosas jääb välja riigitee Laanemetsa - Koobassaare nr 23210 teekaitsevööndiga kattuv ala. Laanemetsa liivakarjäär hõlmab Laanemetsa maardla (registrikaart nr 531) plokki 1. Karjäärist põhja pool asuvad kinnistud Palu (katastritunnus 77901:003:0410), lääne, lõuna ja ida pool Karula metskond 37 (katastritunnus 85501:001:1055). Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseaduses (MaaPS), keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (KeÜS), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS) ja määruses nr 56 sätestatud nõuetele ning pidas andmeid piisavaks taotluse menetlemiseks. Riigilõiv 500 eurot on tasutud 26.09.2023 riigilõivuseaduse § 136² lõike 2 kohaselt. Keskkonnaloa taotlust on kontrollinud maavarade registri vastutav töötleja (Maa-amet, alates 01.01.2025 Maa-ja Ruumiamet, 10.10.2023 kiri nr 9-3/23/14460-2, KOTKAS 10.10.2023 nr DM-125938-4). Mäeeraldisel on II kaitsekategooria liigi kivisisaliku elupaik. Mäeeraldisest 10 km raadiusesse jääb 4 I kaitsekategooria liigi must-toonekure elupaika, 0,5 km raadiusesse kanakulli elupaik ja 1 km raadiusesse Natura 2000 elupaigatüüp.

2.2. Keskkonnaloa muutmise taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine

KeÜS § 47 lõike 2 kohaselt avaldatakse keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmise kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus või maakondlikus ajalehes. Teate võib jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. Keskkonnaamet jättis keskkonnaloa muutmise taotluse menetlusse võtmise teate avalikustamata kohalikus või maakondlikus ajalehes, kuna kavandatav tegevus on väikese mõjuga ja sellega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on väike ning kavandatud tegevuse vastu puudub

piisav avalik huvi. Keskkonnaloa taotlus on 11.10.2023 avalikustatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 11.10.2023 kirjaga nr DM-125938-5 keskkonnaloa taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest KeÜS § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid. Kuni loa muutmise või muutmisest keeldumise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Riigimetsa Majandamise Keskus tegi 12.10.2023 kirjaga nr 3-1.1/2023/6320 (KOTKAS 12.10.2023 nr DM-125938-7) kõrvaltingimuse ettepaneku, millega Keskkonnaamet arvestab loa andmisel. Transpordiamet 20.10.2023 kirjaga nr 7.1-7/23/21476-2 (KOTKAS 23.10.2023 nr DM-125938- 8) edastas märkused, mis Keskkonnaamet kannab loale kõrvaltingimustena. KeÜS § 47 lõige 6 sätestab, et kui sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse menetlusse võtmise teates ei avaldatud keskkonnaloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu väljapaneku aega ja kohta või seisukoha ning küsimuste esitamise tähtaega ja adressaati, avaldatakse nende andmetega teade vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 2¹ sätestatud nõuetele viivitamata pärast haldusakti eelnõu valmimist. KeÜS § 47 lõige 2 sätestab, et teate võib jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. Keskkonnaamet jättis keskkonnaloa muutmise taotluse kohta antava haldusakti eelnõu teate kohalikus või maakondlikus ajalehes avalikustamata, kuna kavandatav tegevus on väikese mõjuga ja sellega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on väike ning antud tegevuse vastu puudub piisav avalik huvi. KeÜS § 47 lõike 2, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 48 ja § 49 lõigete 1 ja 2 alusel pani Keskkonnaamet XX.XX.2025 haldusakti eelnõu koos seletuskirja ja taotlusele lisatud ning menetluse käigus haldusorganile esitatud või tema poolt koostatud muude asjasse puutuvate oluliste dokumentidega avalikkusele tutvumiseks välja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, määrates ettepanekute ja vastuväidete esitamise võimaluse teates märgitud tähtaja jooksul. Lisaks teavitati asjast huvitatud isikuid sh kohaliku omavalitsuse üksuseid eelnõude valmimisest XX.XX.2025 kirjaga nr XXX. Eelnõude avalikustamise käigus ettepanekuid ja vastuväiteid edastati/ ei edastatud. Vastavalt HMS § 40 lõikele 1 peab loa andja andma enne haldusakti väljastamist menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet küsis KIVIKANDUR OÜ XX.XX.2025 kirjaga nr XXX arvamust või vastuväiteid keskkonnaloa muutmise otsuse ja loa eelnõule kahe nädala jooksul kirja saamisest.

KIVIKANDUR OÜ määratud tähtaja jooksul arvamust esitas/ei esitanud.

2.3. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine

KeHJS § 3 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lõigete 3 ja 4 kohaselt on keskkonnamõju hindamine (KMH) kohustuslik KeHJS § 6 lõike 1 tegevuste korral, KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuste korral tuleb kaaluda KMH algatamist või algatamata jätmist, lisades otsusele KeHJS § 6 lõike 3 kohase eelhindamise tulemused. KeHJS § 6 lõike 1 kohaselt ei kuulu ettevõtte poolt taotletav tegevus olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelusse. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevusvaldkonda, mille täpsustatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” (KMH määrus).

KMH määruse § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle.

Keskkonnaamet otsustas XX.XX.2025 kirjaga nr XXX „Laanemetsa maardla Laanemetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ jätta algatamata KMH Laanemetsa liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele. Kavandatava tegevuse keskkonnameetmed ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks tuuakse välja keskkonnaloa kõrvaltingimustena (vt p 3.3.).

3. KAALUTLUSED

3.1. Kaalutlused keskkonnaloa muutmisel

Korralduse otsustava osa punktiga 1.1 muudetakse keskkonnaluba nr L.MK/300832 vastavalt KIVIKANDUR OÜ 04.10.2023 esitatud taotlusele nr T-KL/1020614-2.

3.2. Täiendavad kaalutlused keskkonnaloa muutmisel

3.2.1. MaaPS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele HMS avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa andmise ja muutmise menetlusele KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS-i erisusi.

Lähtuvalt MaaPS § 67 lg 1 kui kaevandamisloa kehtivusaja jooksul ei ole kaevandatavat maavara mäeeraldise piires täielikult ammendatud või kaevandatud maa ei ole korrastatud, pikendab kaevandamisloa andja loa omaja taotluse alusel loa kehtivust aja võrra, mis on vajalik maavara ammendamiseks, kuid mitte rohkem kui käesoleva seaduse § 60 lg 1 ja 2 sätestatud tähtaja võrra. Loa kehtivusaega pikendatakse 15 aasta võrra.

MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamise keskkonnaloa Keskkonnaamet. MaaPS § 49 lõike 6 kohaselt saadab keskkonnaloa andja kaevandamise keskkonnaloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Laanemetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse 11.10.2023 kirjaga nr DM-125938-6 DM-125938-6 Valga Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. Valga Vallavolikogu nõustus 29.11.2023 otsusega nr 87 (KOTKAS 11.12.2023 nr DM-125938- 9) keskkonnaloa muutmisega.

3.2.2. MaaPS § 50 lõike 6 kohaselt tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35² tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Taotluse kohaselt kogu kasulik materjal turustataks ning mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal aunades ning turustatakse või võõrandatakse vastavalt kehtivale seadusele. Taotleja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamisjäätmekava. Eelnevale tuginedes ei ole antavale keskkonnaloale jäätmete eriosa lisamine vajalik. Juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamise jäätmekava esitada ning taotleda keskkonnaloale juurde jäätmete eriosa. KeÜS § 42 lõike 1 punkti 5 kohaselt peab keskkonnaloa taotluses märkima kavandatava tegevuse eesmärgi ja põhjenduse. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Laanemetsa liivakarjääri mäeeraldisel ehitusliiva kaevandamine. 3.2.3. Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb hetkel kehtiva MaaPS §-s 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. MaaPS § 55 lõike 2 punktides 1-9 ja lõike 3 punktides 2-3 toodud asjaolusid Laanemetsa liivakarjääri mäeeraldise, mäeeraldise teenindusmaa või nende asukohaga seoses ei esine, seega ei ole nimetatud punkte keeldumise alusena asjakohane käsitleda. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 10 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui kaevandamine on vastuolus riigi huviga. Riigi huvi on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. Laanemetsa liivakarjääri mäeeraldis asub riigile kuuluval kinnistul ning kaevandada soovitav maavara kuulub riigile. Vastavalt strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud

eesmärkidele ja põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Kaevandamise jätkamine juba avatud ja kaevandamisega rikutud maa-alal on keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele võtmine. Keskkonnaamet on hinnanud esitatud taotluse materjale ja menetluse käigus kogutud andmeid ning leidnud, et teadaolevalt käesoleva loa andmisega ei minda vastuollu riigi huviga. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 10 kohast keeldumise alust. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 11 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus keskkonnaloa andmisega. Valga Vallavolikogu nõustus 29.11.2023 otsusega nr 87 (KOTKAS 11.12.2023 nr DM-125938-9) keskkonnaloa muutmisega. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 11 kohast keeldumise alust. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 12 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui taotletava keskkonnaloa alusel tehtavad tööd võivad oluliselt ebasoodsalt mõjutada kaitstavat loodusobjekti ja seda ebasoodsat mõju ei saa muul viisil vältida kui loa andmisest keeldumisega. Keskkonnaameti XX.XX.2025 kirjaga nr XXX kinnitatud KMH eelhinnangu järeldus oli, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 12 kohast keeldumise alust. MaaPS § 55 lõike 3 punkt 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest võib keelduda, kui taotlejale on määratud rohkem kui üks karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus. KIVIKANDUR OÜ ei ole seisuga XX.XX.XXXX karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 3 punkti 1 kohast keeldumise alust. Maavara kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatava maa katastriüksuse sihtotstarve määramise ja muutmise nõuded on sätestatud maakatastriseaduses.

3.3. Kõrvaltingimuste seadmine

HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). MaaPS § 56 lõike 1 punkti 9 kohaselt märgitakse kaevandamisloale meetmed, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest tuleneva keskkonnahäiringu vähendamiseks. Keskkonnaloaga reguleeritakse mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmed otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Kõrvaltingimused ja seirevajadused sätestatakse keskkonnaloa eriosades vastavalt asjakohasusele.

3.3.1. Eelhinnangus esitatud keskkonnameetmed

Keskkonnaamet on muutmise kohta andnud keskkonnamõjude eelhinnangu ning otsustanud XX.XX.2025 kirjaga nr XX Laanemetsa liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele jätta KMH algatamata. Eelhinnangus analüüsiti karjääri tööga kaasnevate keskkonnahäiringute võimalikku teket ja levimist ning intensiivsust. Eelhinnangu lõppjäreldusena leiti, et kavandataval tegevusel puudub oluline negatiivne keskkonnamõju. Kavandatava tegevuse mõjualana käsitleti Laanemetsa liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaad ning ca 250 m ümber selle. Keskkonnahäiringute vältimiseks ja leevendamiseks esitati eelhinnangus järgmised keskkonnameetmed:

1. kivisisaliku elupaiganõudlust tundva eksperdiga tuleb kooskõlastada karjääri eri osade kasutusplaan ning kaasata ekspert ka korrastamisprojekti koostamisse;

2. soovitatav on jätta osa (vajaliku ala suurust hindab liigiekspert) karjääri pindalast liivaga kaetuks. Ala tuleb säilitada päikesele avatuna, mosaiiksena, reljeefsena, hõlmates endas ka varjepaiku kivi- või oksahunniku näol. Taastatud alal peab olema lõunanõlvu;

3. karjääri võib majandada ja sellest liiva võtta, kuid üks osa karjäärist peaks alati olema aktiivsest kasutusest väljas ja peaks olema säilitatud maismaana;

4. raadata mets etappide viisi ja ainult mäetöödeks vahetult vajalikus ulatuses. Metsa raadamise plaan siduda mäetööde projektiga;

5. alal, kus maavara on väljatud, tuleb alustada korrastamistöödega niipea, kui mäetööd seda võimaldavad;

6. karjääri lubatud tööaeg on esmaspäevast reedeni ajavahemikus 07.00-23.00. Nädalavahetustel ja riigipühadel on töö keelatud;

7. karjääri sisesed teed ja liiva ladestusalad tuleb paigutada selliselt, et karjääri tegevuse tulemusena eralduv tolm jääks karjääri territooriumile ja et tegevus ei põhjustaks saastatuse taseme piirväärtuste ületamist maapinnalähedases õhukihis tootmisterritooriumi piiril ning kuivadel ilmastikutingimustel kasutada liivaveoks koormakatteid või valida sobiv sõidukiirus, et koormast ei lenduks peeneid liivaosakesi;

8. kasutatavad teed hoida tolmuvabad, vajadusel teed katta tolmuvaba materjaliga või niisutada;

9. kaevandamisprojektis näha ette seadmetele ja masinatele spetsiaalselt ettevalmistatud masinate hooldusplatsid, kus vajadusel on võimalik kütuse ja õlilekked kiiresti kokku koguda ja nii vältida pinnase ja põhjavee reostust. Koostada ka reostuse likvideerimise kava;

10. rajada vähemalt 3 m kõrgused katendivallid mäeeraldise teenindusmaa lääne poole Saare kinnistu (katastritunnus 77901:003:0014) suunal ning säilitada neid võimalikult kaua keskkonnaloa kehtivusaja jooksul;

11. kaevandamistegevusest põhjustatud müra osas kaebuste esinemise korral on keskkonnaloa omanikul kohustus mõõta mürataset aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo tingimustes kaebuse esitaja katastriüksusel. Müra piirtasemete ületamisel rakendada koheselt leevendusmeetmeid ja korraldada karjääri töö selliselt, et ületamisi ei esineks;

12. kui on plaanis karjääri põhja kogunevat vett ojja juhtida, on vajalik teha loa muutmise taotlus ja lisada loale vee-erikasutuse osa;

13. sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välitemperatuur on üle +5 ℃ ning toimub kaevandamistegevus, on keskkonnaloa omanikul kohustus kasta karjääris kaevise transportimisel kasutatavaid karjäärisiseseid teid ja platse. Kui kaevandamist (maapõueseaduse § 6 alusel) ei toimu, ei ole kohustust teid kasta;

14. korrastada ka katastriüksuse „Liivakarjääri“ (tunnus 77901:003:0013) mäeeraldisest ja mäeeraldise teenindusmaast välja jääv osa, mis oli kaevandatud maa juba olemasoleva loa väljastamisel.

3.3.2. Kehtival keskkonnaloal nr L.MK/300832 olevad kõrvaltingimused

Keskkonnaloal nr L.MK/300832 on järgmised kõrvaltingimused:

1. Jäätmete ladustamine, masinate remont ja tankimine karjääris keelatud 2. Tagada karjääri läbival teel piiranguteta läbipääs RMK transpordile (k.a. metsaveokid)

3.3.3. Keskkonnaloale kantavad kõrvaltingimused

Võttes arvesse kehtival keskkonnaloal olevaid kõrvaltingimusi, Riigimetsa Majandamise Keskuse ettepanekut, Transpordiameti märkuseid ning eelhinnangus esitatud keskkonnameetmeid kantakse loale järgmised kõrvaltingimused:

1. kivisisaliku elupaiganõudlust tundva eksperdiga tuleb kooskõlastada karjääri eri osade kasutusplaan ning kaasata ekspert ka korrastamisprojekti koostamisse;

2. soovitatav on jätta osa (vajaliku ala suurust hindab liigiekspert) karjääri pindalast liivaga kaetuks. Ala tuleb säilitada päikesele avatuna, mosaiiksena, reljeefsena, hõlmates endas ka varjepaiku kivi- või oksahunniku näol. Taastatud alal peab olema lõunanõlvu;

3. karjääri võib majandada ja sellest liiva võtta, kuid üks osa karjäärist peaks alati olema aktiivsest kasutusest väljas ja peaks olema säilitatud maismaana;

4. raadata mets etappide viisi ja ainult mäetöödeks vahetult vajalikus ulatuses. Metsa raadamise plaan siduda mäetööde projektiga;

5. alal, kus maavara on väljatud, tuleb alustada korrastamistöödega niipea, kui mäetööd seda võimaldavad;

6. karjääri lubatud tööaeg on esmaspäevast reedeni ajavahemikus 07.00-23.00. Nädalavahetustel ja riigipühadel on töö keelatud;

7. karjääri sisesed teed ja liiva ladestusalad tuleb paigutada selliselt, et karjääri tegevuse tulemusena eralduv tolm jääks karjääri territooriumile ja et tegevus ei põhjustaks saastatuse taseme piirväärtuste ületamist maapinnalähedases õhukihis tootmisterritooriumi piiril ning kuivadel ilmastikutingimustel kasutada liivaveoks koormakatteid või valida sobiv sõidukiirus, et koormast ei lenduks peeneid liivaosakesi;

8. kasutatavad teed hoida tolmuvabad, vajadusel teed katta tolmuvaba materjaliga või niisutada. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välitemperatuur on üle +5 ℃ ning toimub kaevandamistegevus, on keskkonnaloa omanikul kohustus kasta karjääris kaevise transportimisel kasutatavaid karjäärisiseseid teid ja platse. Kui kaevandamist (maapõueseaduse § 6 alusel) ei toimu, ei ole kohustust teid kasta;

9. kaevandamisprojektis näha ette seadmetele ja masinatele spetsiaalselt ettevalmistatud masinate hooldusplatsid, kus vajadusel on võimalik kütuse ja õlilekked kiiresti kokku koguda ja nii vältida pinnase ja põhjavee reostust. Koostada ka reostuse likvideerimise kava;

10. rajada vähemalt 3 m kõrgused katendivallid mäeeraldise teenindusmaa lääne poole Saare kinnistu (katastritunnus 77901:003:0014) suunal ning säilitada neid võimalikult kaua keskkonnaloa kehtivusaja jooksul;

11. kaevandamistegevusest põhjustatud müra osas kaebuste esinemise korral on keskkonnaloa omanikul kohustus mõõta mürataset aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo tingimustes kaebuse esitaja katastriüksusel. Müra piirtasemete ületamisel rakendada koheselt leevendusmeetmeid ja korraldada karjääri töö selliselt, et ületamisi ei esineks;

12. kui on plaanis karjääri põhja kogunevat vett ojja juhtida, on vajalik teha loa muutmise taotlus ja lisada loale vee-erikasutuse osa;

13. korrastada ka katastriüksuse „Liivakarjääri“ (tunnus 77901:003:0013) mäeeraldisest ja mäeeraldise teenindusmaast välja jääv osa, mis oli kaevandatud maa juba olemasoleva loa väljastamisel;

14. jäätmete ladustamine, masinate remont ja tankimine karjääris on keelatud 15. tagada karjääri läbival teel piiranguteta läbipääs RMK transpordile (k.a. metsaveokid) 16. sõlmida maavara veoks kokkulepe RMK hallataval maal (Karula metskond 37) paikneva

teede osas, avaldus esitada aadressile [email protected]; 17. maavara väljaveotee mahasõiduga riigitee 23210 km 2,909 tuleb rekonstrueerida, sest

ristmiku gabariidid ei vasta raskeveokitega liiklemisele. Mahasõidu rekonstrueerimiseks väljastab tingimused Transpordiamet vastavalt EhS § 99 lg 3;

18. võtta kasutusele meetmed tolmu vähendamiseks riigiteel 23210.

3.4. Avalikustamise käigus esitatud ettepanekute ja vastuväidete kaalumine

Loa andmise otsuse ja loa eelnõu kohta avaldati/ ei avaldatud arvamust.

3.5. Otsekohalduvad nõuded

Keskkonnaloaga kaasnevad käitajal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima AÕKS, JäätS, VeeS, MaaPS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid otsekohalduvaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“. Kohustused on leitavad Keskkonnaameti kodulehe aadressilt: https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/keskkonnakaitseloa-omaja-meelespea.

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti

andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

EELNÕU 29.05.2025

Keskkonnaluba

Loa registrinumber L.MK/300832

Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi KIVIKANDUR OÜ

Registrikood / Isikukood 11200972

Tegevuskoha andmed

Nimetus Laanemetsa liivakarjäär

Aadress Liivakarjääri, Laanemetsa küla, Valga vald, Valga maakond

Katastritunnus(ed) 77901:003:0013; 77901:003:0004

Territoriaalkood EHAK 4024

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Liivakarjääri (77901:003:0013).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Maavara kaevandamine;

Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

Lõppemise kuupäev

Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Maapõu M1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Mäeeraldise liik kehtivusaja pikendamine

Registrikaardi nr 531

Maardla nimetus Laanemetsa

Maardla osa nimetus

Maardla põhimaavara liiv

Mäeeraldise nimetus Laanemetsa liivakarjäär

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Mäeeraldise pindala (ha) 5.23

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 5.68

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 11

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 11

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve ehitus ja teedeehitus

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas

Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³)

Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

1 plokk ehitusliiv Liiv, ehitusliiv Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 604.50 tuh m³ 30.06.2023

Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu

2/3

Geoloogilised uuringud

Geoloogilise uuringu aruande nimetus „Ida-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne“

Geoloogiafondi number 4286

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number EMK protokolliline otsus nr 99-47

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 19.11.1999

1. kivisisaliku elupaiganõudlust tundva eksperdiga tuleb kooskõlastada karjääri eri osade kasutusplaan ning kaasata ekspert ka korrastamisprojekti koostamisse; 2. soovitatav on jätta osa (vajaliku ala suurust hindab liigiekspert) karjääri pindalast liivaga kaetuks. Ala tuleb säilitada päikesele avatuna, mosaiiksena, reljeefsena, hõlmates endas ka varjepaiku kivi- või oksahunniku näol.

Taastatud alal peab olema lõunanõlvu; 3. karjääri võib majandada ja sellest liiva võtta, kuid üks osa karjäärist peaks alati olema aktiivsest kasutusest väljas ja peaks olema säilitatud maismaana; 4. raadata mets etappide viisi ja ainult mäetöödeks vahetult vajalikus ulatuses. Metsa raadamise plaan siduda mäetööde projektiga; 5. alal, kus maavara on väljatud, tuleb alustada korrastamistöödega niipea, kui mäetööd seda võimaldavad; 6. karjääri lubatud tööaeg on esmaspäevast reedeni ajavahemikus 07.00-23.00. Nädalavahetustel ja riigipühadel on töö keelatud; 7. karjääri sisesed teed ja liiva ladestusalad tuleb paigutada selliselt, et karjääri tegevuse tulemusena eralduv tolm jääks karjääri territooriumile ja et tegevus ei põhjustaks saastatuse taseme piirväärtuste ületamist

maapinnalähedases õhukihis tootmisterritooriumi piiril ning kuivadel ilmastikutingimustel kasutada liivaveoks koormakatteid või valida sobiv sõidukiirus, et koormast ei lenduks peeneid liivaosakesi; 8. kasutatavad teed hoida tolmuvabad, vajadusel teed katta tolmuvaba materjaliga või niisutada. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välitemperatuur on üle +5 ℃ ning toimub kaevandamistegevus, on

keskkonnaloa omanikul kohustus kasta karjääris kaevise transportimisel kasutatavaid karjäärisiseseid teid ja platse. Kui kaevandamist (maapõueseaduse § 6 alusel) ei toimu, ei ole kohustust teid kasta; 9. kaevandamisprojektis näha ette seadmetele ja masinatele spetsiaalselt ettevalmistatud masinate hooldusplatsid, kus vajadusel on võimalik kütuse ja õlilekked kiiresti kokku koguda ja nii vältida pinnase ja põhjavee reostust.

Koostada ka reostuse likvideerimise kava; 10. rajada vähemalt 3 m kõrgused katendivallid mäeeraldise teenindusmaa lääne poole Saare kinnistu (katastritunnus 77901:003:0014) suunal ning säilitada neid võimalikult kaua keskkonnaloa kehtivusaja jooksul; 11. kaevandamistegevusest põhjustatud müra osas kaebuste esinemise korral on keskkonnaloa omanikul kohustus mõõta mürataset aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo tingimustes kaebuse esitaja

katastriüksusel. Müra piirtasemete ületamisel rakendada koheselt leevendusmeetmeid ja korraldada karjääri töö selliselt, et ületamisi ei esineks; 12. kui on plaanis karjääri põhja kogunevat vett ojja juhtida, on vajalik teha loa muutmise taotlus ja lisada loale vee-erikasutuse osa; 13. korrastada ka katastriüksuse „Liivakarjääri“ (tunnus 77901:003:0013) mäeeraldisest ja mäeeraldise teenindusmaast välja jääv osa, mis oli kaevandatud maa juba olemasoleva loa väljastamisel; 14. jäätmete ladustamine, masinate remont ja tankimine karjääris on keelatud 15. tagada karjääri läbival teel piiranguteta läbipääs RMK transpordile (k.a. metsaveokid) 16. sõlmida maavara veoks kokkulepe RMK hallataval maal (Karula metskond 37) paikneva teede osas, avaldus esitada aadressile [email protected]; 17. maavara väljaveotee mahasõiduga riigitee 23210 km 2,909 tuleb rekonstrueerida, sest ristmiku gabariidid ei vasta raskeveokitega liiklemisele. Mahasõidu rekonstrueerimiseks väljastab tingimused Transpordiamet vastavalt

EhS § 99 lg 3; 18. võtta kasutusele meetmed tolmu vähendamiseks riigiteel 23210.

Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Liiv, ehitusliiv 2009 2039 tuh m³ 460.50 tuh m³

Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id

KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Liiv, ehitusliiv 2009 2039 0855 Valga vald

Kõrvaltingimused

Kaevandatud maa kasutamise otstarve Maatulundusmaa

3/3

EELNÕU (28.05.2025)

Laanemetsa liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/300832 keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine

1. OTSUS

Lähtudes KIVIKANDUR OÜ 04.10.2023 esitatud keskkonnakaitseloa nr L.MK/300832

muutmise taotlusest, võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 2 ja lõike 4, § 9 lõike 1 § 11 lõiked 2, 8 ja 8¹,

maapõueseaduse § 48 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4, otsustab Keskkonnaamet:

1.1. Jätta algatamata Laanemetsa liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/300832 muutmise

taotlusele keskkonnamõju hindamine.

1.2 Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud.

1.3. Kavandatava tegevuse leevendamiseks Laanemetsa liivakarjääri keskkonnaloas on

järgmised tingimused:

1.3.1. kivisisaliku elupaiganõudlust tundva eksperdiga tuleb kooskõlastada karjääri eri osade

kasutusplaan ning kaasata ekspert ka korrastamisprojekti koostamisse;

1.3.2. soovitatav on jätta osa (vajaliku ala suurust hindab liigiekspert) karjääri pindalast liivaga

kaetuks. Ala tuleb säilitada päikesele avatuna, mosaiiksena, reljeefsena, hõlmates endas ka

varjepaiku kivi- või oksahunniku näol. Taastatud alal peab olema lõunanõlvu;

1.3.3. karjääri võib majandada ja sellest liiva võtta, kuid üks osa karjäärist peaks alati olema

aktiivsest kasutusest väljas ja peaks olema säilitatud maismaana;

1.3.4. raadata mets etappide viisi ja ainult mäetöödeks vahetult vajalikus ulatuses. Metsa

raadamise plaan siduda mäetööde projektiga;

1.3.5. alal, kus maavara on väljatud, tuleb alustada korrastamistöödega niipea, kui mäetööd

seda võimaldavad;

1.3.6. karjääri lubatud tööaeg on esmaspäevast reedeni ajavahemikus 07.00-23.00.

Nädalavahetustel ja riigipühadel on töö keelatud;

1.3.7. karjääri sisesed teed ja liiva ladestusalad tuleb paigutada selliselt, et karjääri tegevuse

tulemusena eralduv tolm jääks karjääri territooriumile ja et tegevus ei põhjustaks saastatuse

taseme piirväärtuste ületamist maapinnalähedases õhukihis tootmisterritooriumi piiril ning

kuivadel ilmastikutingimustel kasutada liivaveoks koormakatteid või valida sobiv sõidukiirus,

et koormast ei lenduks peeneid liivaosakesi;

1.3.8. kasutatavad teed hoida tolmuvabad, vajadusel teed katta tolmuvaba materjaliga või

niisutada; sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välitemperatuur on üle +5 ℃ ning

toimub kaevandamistegevus, on keskkonnaloa omanikul kohustus kasta karjääris kaevise

transportimisel kasutatavaid karjäärisiseseid teid ja platse. Kui kaevandamist (maapõueseaduse

§ 6 alusel) ei toimu, ei ole kohustust teid kasta;

1.3.9. kaevandamisprojektis näha ette seadmetele ja masinatele spetsiaalselt ettevalmistatud

masinate hooldusplatsid, kus vajadusel on võimalik kütuse ja õlilekked kiiresti kokku koguda

ja nii vältida pinnase ja põhjavee reostust. Koostada ka reostuse likvideerimise kava;

1.3.10. rajada vähemalt 3 m kõrgused katendivallid mäeeraldise teenindusmaa lääne

poole Saare kinnistu (katastritunnus 77901:003:0014) suunal ning säilitada neid võimalikult

kaua keskkonnaloa kehtivusaja jooksul;

1.3.11. kaevandamistegevusest põhjustatud müra osas kaebuste esinemise korral on

keskkonnaloa omanikul kohustus mõõta mürataset aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara

väljaveo tingimustes kaebuse esitaja katastriüksusel. Müra piirtasemete ületamisel rakendada

koheselt leevendusmeetmeid ja korraldada karjääri töö selliselt, et ületamisi ei esineks;

1.3.12. kui on plaanis karjääri põhja kogunevat vett ojja juhtida, on vajalik teha loa muutmise

taotlus ja lisada loale vee-erikasutuse osa;

1.3.13. Korrastada ka katastriüksuse „Liivakarjääri“ (tunnus 77901:003:0013) mäeeraldisest ja

mäeeraldise teenindusmaast välja jääv osa, mis oli kaevandatud maa juba olemasoleva loa

väljastamisel.

Keskkonnaamet teavitab KMH algatamata jätmise otsusest 14 päeva jooksul väljaandes

Ametlikud Teadeanded ning eraldi kirja teel puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi KeHJS

§ 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt.

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED

KIVIKANDUR OÜ (registrikood 11200972, Järvekalda tee 1, Harkujärve küla, Harku vald,

Harju maakond; edaspidi ka ettevõte) esitas 26.09.2023 Keskkonnaametile Laanemetsa

liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/300832 muutmise taotluse (registreeritud

keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 26.09.2023 numbriga DM-125938-1, parandatud

taotlus 04.10.2023 numbriga DM-125938-3), mille kohaselt soovib ettevõte keskkonnaloa

kehtivusaega pikendada 15 aasta võrra, kuna maavaravaru on mäeeraldisel väljamata ning

kaevandatud maa korrastamata. Taotlus sisaldas KeHJS § 61 lõikes 1 nimetatud teavet.

Keskkonnaamet võttis 04.10.2023 taotluse menetlusse.

Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseadusele

(MaaPS), keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad

täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ ning

kas koos taotlusega oli esitatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (KeHJS) § 6¹ lõike 1 kohane teave. Esitatud taotlus vastas nõuetele, sisaldades muu

hulgas KeHJS § 6¹ lõikes 1 nimetatud teavet.

Keskkonnaloa muutmise taotlus on 11.10.2023 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 11.10.2023 kirjaga nr DM-125938-5 keskkonnaloa

muutmise taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest keskkonnaseadustiku üldosa

seaduse (KeÜS) § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid. Avalikustamise käigus

ettepanekuid ja vastuväiteid ei laekunud.

Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Laanemetsa liivakarjääri

keskkonnaloa muutmise taotluse 11.10.2023 kirjaga nr DM-125938-6 Valga Vallavalitsusele

arvamuse avaldamiseks, arvamuse andmise tähtajaga hiljemalt 11.12.2023. Valga vallavalitsus

esitas 29.11.2023 dokumendiga nr 87 oma arvamuse taotluse kohta (registreeritud

keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 11.12.2023 dokumendina nr DM-125938-9). Valga

Vallavalitsus otsustas nõustuda kaevandamise keskkonnaloa L.MK/300832 muutmisega.

KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba

või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus

toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse

keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes

2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral õigusaktis

sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS

§ 6¹ lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja,

MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet

otsustajaks KeHJS tähenduses.

KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 6¹ lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1

ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas

pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga

tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle.

KeHJS § 11 lõike 2³ järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk I) ja

asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või

arvestamata jätmise kohta, vt ptk II). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse

KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 2¹ alusel, lisatakse

otsusele eelhinnang.

3. EELHINNANG

Keskkonnaamet annab KMH eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning

lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust (KeHJS

§ 61 lõige 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri

16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (KeHJS § 61 lõige 5).

Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:

1. Laanemetsa liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/300832 muutmise taotlus, sh KeHJS § 6¹

lõike 1 kohane teave;

2. Maa-ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendused;

3. Metsaregister;

4. Valga maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Valga maavanema 15.12.2017 korraldusega

nr 1-1/17-417);

3.1 Kavandatav tegevus

3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht

Taotletav Laanemetsa liivakarjäär asub Valga maakonnas Valga vallas Laanemetsa külas riigile

kuuluvatel kinnistutel Liivakarjääri (katastritunnus 77901:003:0013) ja Laanemetsa

liivakarjääri (katastritunnus 77901:003:0004), mille riigivara valitseja on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium ja volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet. Tegemist on töötava

karjääriga, mille varud ei ole lõplikult ammendatud ja seega taotletakse keskkonnaloa

kehtivusaja pikendamist 15 aasta võrra.

Olemasoleva Laanemetsa liivakarjääri mäeeraldise pindala on 5,45 ha ja mäeeraldise

teenindusmaa pindala on 5,90 ha. Taotletava mäeeraldise pindala on 5,23 ha ja teenindusmaa

pindala 5,68 ha. Taotletav Laanemetsa liivakarjäär hõlmab Laanemetsa maardla (registrikaart

nr 531) plokki (1 plokk). Olemasolev mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattub

teekaitsevööndiga. Taotletav mäeeraldis ega selle teenindusmaa ei kattu teekaitsevööndiga.

Muuhulgas soovib taotleja vähendada mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala

teekaitsevööndiga kattuvas ulatuses. Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa lõunaosas

jääb välja riigitee Laanemetsa - Koobassaare nr 23210 teekaitsevööndiga kattuv ala.

Mäeeraldisest jääb sellel alal välja varu koguses 22 tuh m³.

Mäeeraldisega hõlmatav varu kogus 1. plokis seisuga (loa üldandmetes: 30.06.2023) on

järgmine:

ehitusliiv: 604,50 tuh m³.

Kaevandatava varu suurus 1. plokis seisuga 04.10.2023 on järgmine:

ehitusliiv: 460,50 tuh m³.

Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks on 33 tuh m³. Katendi maht maavara lasumis

on uuringu andmetel 11 tuh m³, millest kasvukiht on 11 tuh m³. Selle mahu juures

ammendatakse karjäär 14 aastaga. Kaevandatud maa korrastamist kavandatakse paralleelselt

kaevandamisega ja korrastamise lõpule viimiseks on kavandatud täiendavalt 1 aasta. Maavara

kasutusalaks on ehituses ja teedeehitus. Keskkonnaloa kehtivusaja pikendamist taotletakse 15

aasta võrra ehk kuni 18.06.2039.

Kaevandamise mäenduslikud tingimused taotletaval Laanemetsa liivakarjääri mäeeraldisel on

head. Kavandatava tegevusega ei pumbata ega juhita ära isevoolu teel mäeeraldiselt põhja- ega

pinnavett ning ei alandata karjääri veetaset. Kaevandamine toimub pealpool põhjavee taset,

seega on hinnanguliselt välistatud kaevandamistegevuse mõju veerežiimile sealhulgas

piirkonna lähimatele puurkaevudele ning salvkaevudele.

Karjäärile on rajatud juurdepääs lõunast Laanemetsa – Koobassaare teelt nr 23210 kruuskattega

kõrvalmaanteelt.

Tavapäraselt on kaevandamise ettevalmistustöödeks metsa raadamine, kändude juurimine ning

kokkulüke ja kattepinnase koorimine. Raadamise vastavust õigusaktide nõuetele kontrollitakse

metsateatise menetluses.

Taotletava mäeeraldise alal on katendi paksus 0,3 m (keskmise paksusega 0,2 m). Mäeeraldise

lõuna- ja keskosas on katend varasemalt kooritud.

Kasvukiht kooritakse ja ladustatakse selle olemasolul paljandamisel eraldi vastavalt

esitatavatele nõuetele. Katendi koorimine tehakse ekskavaatoriga. Kaevandamisel

eemaldatakse katendit koguses 11 tuh m³. Katend on kaevandamisel vajaduse tekkimisel

ajutiselt kasutatav näiteks müra ja tolmu levikut tõkestavate müra- ja tolmutõkkevallide

rajamiseks. Kogu kaevandamisel eemaldatav katend, kokku koguses 11 tuh m³, on kasutatav

korrastamistöödeks. Katendist 11 tuh m³ on kasutatav mäeeraldise ala katmiseks ~0,2 m

paksuse viljaka kihiga.

Maavara kaevandamine toimub pöördkoppekskavaatoriga. Kasuliku kihi moodustab

Laanemetsa liivakarjääris peeneteraline liiv, keskmise paksusega 12 m. Taotletava Laanemetsa

liivakarjääri mäeeraldise kogu kaevandatav varu paikneb pealpool veetaset. Võttes arvesse

hüdrogeoloogilisi tingimusi, et mäeeraldise lamam on vähemalt 0,7 m oodatavast veetasemest

kõrgemal, ei ole vaja korrastamisel eraldi teha töid veerežiimi kujundamiseks. Kaevandamine

karjääris toimub mitme astanguga. Kaevandamisel kasutatakse ekskavaatorit kuni 3 m kõrguse

astangu puhul selliselt, et ekskavaator seisab astangu lael ja ammutab liiva looduslikust

astangust. Astangu puhul, mis on kõrgem, kui 3 m seisab ekskavaator astangu põhjal või

kaevandamise ja laadimise lihtsustamiseks põhjast kõrgemaks kujundatud „padjal“ (1,0 kuni

1,5 m). Sõeluda kavandatakse 30% kogu kaevisest ehk 15 788 t. Väljavedu toimub kalluritega.

Kaevevälja korrastamistöödega alustatakse kaevandamise ajal jättes mäeeraldise nõlvadele

kaevandamise käigus ohutud kalded liiva puhul 1:2.

Mäetööde läbiviimisel tuleb kogu karjääri ulatuses selle külgedele jätta lauged nõlvad ehk

nõlvatervikud arvestades kaevandatava materjali loomuliku varisemise nurka (püsinõlvust).

Sellest tulenevalt väheneb kaevandatava varu kogus nõlvaterviku võrra. Nõlvade kujundamisel

jääb nõlvatervikutesse 144 tuh m3 kaevandatavat materjali. Laanemetsa liivakarjääri

kaevandatud maa on korrastatav maatulundusmaaks. Korrastada kavandatakse ka

katastriüksuse „Liivakarjääri“ (tunnus 77901:003:0013) mäeeraldisest ja mäeeraldise

teenindusmaast välja jääv osa, mis oli kaevandatud maa juba olemasoleva loa väljastamisel.

Enne kaevandamise alustamist tuleb koostada kaevandamisprojekt, milles määratakse täpsem

kaevandamise tehnoloogia ja mäetööde ajaline ning ruumiline areng. Pärast varu ammendamist

tuleb kaevandatud maa korrastamiseks koostada korrastamisprojekt. Kaevandatud maa

korrastatakse maismaaks ja taastaimestatakse metsamaaks.

3.1.2. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Valga valla uut üldplaneeringut ei ole veel kehtestatud. Valga maakonnaplaneering 2030+

Ruumiliste väärtuste joonisel on taotletava karjääri ala märgitud maardla ja rohelise

võrgustikuga kattuvaks.

Valga maakonna rohevõrgustiku uuring toob välja ruumiplaneerimisel olulised nüansid, millele

tähelepanu pöörata:

• Rohetaristu ja maavarade kaevandamise koos toimimisele;

• Madalamat järku rohetaristu säilitamisele ja parendamisele;

• Ökosüsteemi hüvede kontseptsiooni arvestamisele planeeringutes;

• Rohevõrgustiku paiknemise ja maakasutuse ning maa kasutamisele seatud tingimuste

omavaheliste seoste täpsustamisele.

Sama uuringu eritingimused näevad ette, et kaevandamistegevuse korraldamisel tuleb arvestada

rohelise võrgustiku eesmärke. „Maavarade kaevandamisel rohevõrgustiku alal on eesmärk

negatiivse keskkonnamõju minimeerimine. Kaevandamise lõppedes tuleb kaevandatud ala

korrastada nii, et maastikul oleks eeldused kujuneda vähemalt samaväärseks kaevandamiseelse

seisuga.“

Lisaks tuuakse Valga maakonnaplaneeringu 2030+ seletuskirjas eraldi välja tingimused

maardlate kasutamiseks:

1. Maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel

põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ja rohelises võrgustikus. Juhul, kui nimetatud

aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid

mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele.

2. Väärtusliku põllumajandusmaa, väärtusliku maastiku, rohelise võrgustiku ja linnade

rohevööndi toimimise tagamisega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel,

korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel

tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks.

3. Kasutuselevõetud maardlates tuleb varud ammendada ning alad majandustegevuse

lõppemisel korrastamisprojekti abil korrastada, et võimaldada maade edasist kasutust kas põllu-

või metsamaana, puhkeala või ehitusalana.

4. Turba kaevandamiseks tuleb eelistada juba kuivendusest rikutud alasid.

5. Linnalise asustuse alal peab säilima kvaliteetne elukeskkond ka siis, kui toimub

kaevandustegevus.

6. Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada arvelevõetud

maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule. Püsiva iseloomuga

tegevus on põhimõtteliselt lubatav, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavaravaru

kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule juurdepääsu osas olemasolevat olukorda.

7. Aladel, mis kattuvad maardlatega, kuid mida ei ole maavara väljamise (mäetööstusmaa)

eesmärgil seni kasutusse võetud ning mida ei ole käesolevas planeeringus käsitletud

kaevandamiseks perspektiivsena, määratlemine mäetööstusmaana on võimalik pärast maavara

kaevandamise loa taotlemist ja selle saamist õigusaktidega sätestatud korras.

Maavarade kasutamise kohta on Valga maakonnaplaneeringus 2030+ märgitud, et juba

kasutuselevõetud maardlates tuleb varud ammendada. Seega on juba avatud karjääris töö

jätkamine põhjendatud, et maavara maksimaalses mahus väljataks.

Ümbruskonna maad on kasutuses maatulundusmaana – valdavalt metsamaana. Taotletavast

Laanemetsa liivakarjäärist 1 km raadiuses paiknevad sama maardla piires veel viis karjääri.

Laanemetsa liivakarjääris töö jätkamine ei piira ümbruskonnas metsa hooldamist ja kasvatamist

ega teistes karjäärides kaevandamist.

Teadaolevalt ei ole kavandatav tegevus vastuolus strateegiliste planeerimisdokumentidega.

Laanemetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotlus on saadetud Valga Vallavalitsusele arvamuse

andmiseks (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 11.10.2023 dokumendina

M-125938-6.) Valga Vallavolikogu nõustus kaevandamise keskkonnaloa L.MK/300832

muutmisega ( Valga Vallavolikogu 29.11.2023 otsus nr 87, registreeritud keskkonnaotsuste

infosüsteemis KOTKAS 11.12.2023 dokumendina M-125938-9). Täiendavaid tingimusi Valga

Vallavolikogu poolt ei seatud. Pärast kaevandamistegevuse lõppemist tuleb karjäär korrastada

selliselt, et see saab uuesti osaks rohelisest võrgustikust. Eelnevast lähtuvalt ei ole kavandatav

tegevus vastuolus strateegiliste planeerimisdokumentidega ega kehtivate õigusaktidega.

3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Kaevandamise ettevalmistamiseks tuleb mäeeraldisel esmalt raadata seal kasvav mets, juurida

ja kokku lükata kännud ning kattepinnas koorida. Katendi maht on 11 tuh m3. Katend on

vajadusel ajutiselt kasutatav müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks. Sellega on välistatud

kattepinnase muutumine jäätmeteks jäätmeseaduse mõistes. Teadaolevalt on eemaldatav

katend saastumata pinnas, seega on eeldatavalt välistatud õhu ja vee kaudu eralduvate

saasteainete teke ja levik. Samuti ei tekita need mürast või lõhnast põhjustatud

keskkonnahäiringuid ega kahjusta maastikku ega loomastikku.

Karjäär asub hõreda inimasustusega piirkonnas ja ei ole oodata tolmust lähtuvat negatiivset

mõju ümbritsevale elukeskkonnale ja elukvaliteedile. Katend ladustatakse ajutiselt mäeeraldise

teenindusmaale ning kasutatakse hiljem karjääri korrastamiseks. Täpsed katendi ladustamise

tingimused ja asukohad määratakse kaevandamise projektis. Ala planeeritakse korrastada

metsamaaks ning laotada karjääri nõlvadele ja pealispinnale varem kooritud kattepinnas

minimaalselt paksusega ca 20 cm. Soovitatav on ala mitte 100% taasmetsastada alal elava

kivisisaliku heaolu arvestades.

Kasulikuks kihiks on hinnatud 11,7-24,8 m (keskmiselt 17,5 m) paksune eriteraline liiv, milles

esinevad peenkruusa vahekihid. Liiva lamamiks on punakaspruun liivsavimoreen.

Vettkandvaks kihiks on liiv, vettpidavaks kihiks tema lamamis olev liivsavimoreen. Lokaalselt

esineb vettkandva kihina savikamaid vahekihte. Pinnasevee tase jälgib maapinna langust ja

alaneb põhja suunas. Ligikaudu 20% maardla varudest on allpool pinnasevee taset.

Kaevandamine Laanemetsa liivakarjääris toimub pealpool põhjavee taset.

Mäeeraldise pinnasevee taset dreenib ca 200m põhja poole jääv oja, mis suubub ca 1 km kirde

pool Aheru järve. Oja veetase on abs 75 -76 m, Aheru järve veetase on abs ~69 m. Taotletava

mäeeraldise ehitusliiva aktiivse tarbevaru lamam on abs kõrgusvahemikus 78,95-84,65 m,

lamam tõuseb põhja suunas. Kaeveala saab peale kaevandatava maavara väljamist korrastada

metsamaaks. Vee kogunemisel karjääri süvendisse on võimalik veetaset korrastatud maa-alal

isevooluliselt alandada, rajades karjääri süvendi ja oja ühendav kraav. Vee juhtimisel ojja on

tarvis eelnevalt esitada loa muutmise taotlus ning see Keskkonnaametiga kooskõlastada.

Karjääride rajamisel ja nende töötamise jooksul maastikupilt muutub ja looduslik mitmekesisus

paratamatult väheneb. Mäeeraldisel veel alles olev taimekooslus hävib, kuid hiljem

korrastamise käigus alale rajatav mets loob võimaluse uute taimekoosluste tekkimiseks.

Kaevandusala kattub II kategooria kaitsealusel liigi - kivisisaliku elupaigaga. Karjääri eri osade

kasutusplaan tuleb kivisisaliku elupaiganõudlust tundva eksperdiga kooskõlastada. Ekspert

tuleb kaasata ka korrastamisprojekti koostamisse.

Karjääris töö jätkamisel planeeritakse raadata seal veel kasvav mets, mis võib olla elupaigaks

mitmetele linnuliikidele. Raadamisel ja katendi koorimisel tuleb muu hulgas arvestada

looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lõikes 6¹ sätestatuga, kuna pesade ja munade tahtlik hävitamine

ja kahjustamine, pesade kõrvaldamine, samuti lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja

poegade üleskasvatamise ajal, on keelatud aastaringselt. Viidatud säte kehtib keskkonnaloa

omajale sõltumata sellekohase tingimuse kandmisest loale. LKS ega MaaPS ei kohusta

kõrvaltingimusi seadma ning keskkonnaloa andmist ei välista vastava kõrvaltingimuse

puudumine.

Elupaigamuutustele tundliku kivisisaliku paiknemine alal seab piirangud liivakarjääri

kasutamiseks täismahuna kaevandamiseks. Liivase pinnase avamine munemise ja munade

arengu ajal maist augustini põhjustab loodete ja noorloomade hukkumist. Liivase pinnase

avamine novembrist maini võib viia talvituvate isendite hukkumiseni. Karjääre võib majandada

ja neist liiva võtta, kuid üks osa karjäärist peaks alati olema aktiivsest kasutusest väljas ja peaks

olema säilitatud maismaana (kaevandada ei tohi veepiirist sügavamal).

Kaevandatud ala planeeritakse korrastada metsamaaks. Kuna ala kattub kivisisaliku elupaigaga,

ei ole täielikult metsastamine soovitatav. Ala korrastamisel tuleb säilitada karjääriala avatuna ja

mosaiiksena. Liiva ei tohi katta pinnasega ega taasmetsastada. Seetõttu tuleks ammendatud

karjääri rekultiveerimisel näha ette võimalus ala metsastamata jätta ja avatuna säilitada. See

tähendab, et osa liivasest avatud alast jäetakse kivisisalikule elupaigana alles. Munemiseks

vajab see liik lahtise liivaga piirkondi. Lahtine, taimestumata liiv, päikesele avatus ja mosaiikne

taimestik ning elupaiga reljeefsus ongi kõige olulisemad elupaigaomadused. Lisaks mosaiiksele

taimestikule on kivisisalikule positiivne mõju ka varjepaikade olemasolul (näiteks kivi- ja

oksahunnikud). Alal peaks olema lõunanõlvu (tuleb luua valle ja nõgusid). Maapinna

tasandamine vähendab elupaiga struktuursust ja reljeefsust – kaovad vallid, lohud,

liivahunnikud jt pinnavormid – millega kaasneb varjepaikade ja päikesele avatud nõlvade

kadumine. Lisaks tasandub looduslik mikroreljeef erodeerumise tagajärjel.

Korrastamisel tuleb karjääri küljed kujundada nii, et oleks tagatud maa ohutu ja otstarbekas

taaskasutamine ning maastiku üldilme oleks esteetiliselt vastuvõetav. Karjääri nõlvad on

soovitatav korrastada looduslikuks rohumaaks, et vähendada erodeerumist. On nõutav, et

karjääris oleks reljeefne pinnas. Korrastamisel tuleb jätta minimaalselt 10% karjääri pindalast

liivaga kaetuks ja haljastamata. Kaevevälja korrastamistöödega alustatakse kaevandamise ajal

jättes mäeeraldise nõlvadele kaevandamise käigus ohutud kalded liiva puhul 1:2 (26°).

3.1.4. Tegevuse energiakasutus

Peamised energiatarbijad on karjääris töötavad seadmed ja masinad. Energiat kulub

ettevalmistustöödeks (piiride märkimine, vajadusel kõrghaljastuse eemaldamine, katendi

eemaldamine), maavara kaevandamiseks, kaevise laadimiseks transpordivahenditele ja veoks

mobiilsesse purustus- ja sorteerimissõlme. Kaevandatakse pealpool põhjavee taset, seega

puudub vajadus karjäärist vee väljapumpamiseks ja põhjaveetaseme alandamiseks ning selleks

energiat ei kulutata.

Kaevandamise ning kaevandatud maa korrastamisega ei muudeta maavaravaru

kaevandamisväärsust ega selle olemasolevat juurdepääsu olukorda.

3.1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 7 lõike 1 on mõiste heide defineeritud kui õhku, vette

või pinnasesse otseselt või kaudselt väljutatav aine, organism, energia, kiirgus, vibratsioon,

soojus, valgus, lõhn või müra.

Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda.

Laanemetsa liivakarjääris kaevandamise jätkamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks

teguriteks maastikupildi visuaalne muutumine, kaevandamisel ja veol kasutatavate masinate

tekitatav müra, õhusaaste ja võimalik mõju põhjaveele.

Pinna- ja põhjavesi

1986-88. aastal TK "Eesti Geoloogia" poolt teostatud uuringu andmetel oli veetase mäeeraldise

alal maapinnast 4,5-16,0 m sügavusel ehk abs vahemikus 75-89 m. Mõõdistuste põhjal on

olemasoleva karjääri põhi selle madalamas osas (abs 82 m) kuiv. 1999. a EMK istungi

protokollilise otsusega nr. 99-47 soovitati Laanemetsa liivamaardla arvele võtta riiklikus

maavarade registris järgmiselt: ehitusliiva aT 654 tuh m3 (5,45 ha) ja ehitusliiva aR 691 tuh m3

(3,95 ha). Maardla varudest oli ca 20% allpool pinnasevee taset.

Pinnasevee tase alaneb põhja suunas, jälgides maapinna langust. Mäeeraldise pinnasevee taset

reguleerib ca 200m põhja poole jääv oja, mis suundub ca 1km kirde poole Aheru järve. Oja

veetase on abs 75 -76 m, Aheru järve veetase on abs ~69 m. Taotletava mäeeraldise ehitusliiva

aktiivse tarbevaru lamam on abs kõrgusvahemikus 78,95-84,65 m, lamam tõuseb põhja suunas.

Katendi koorimise tõttu suureneb kogu alal otse põhjavette infiltreeruva vihmavee osatähtsus.

Alalt eemaldatakse mullakiht, mis täidab olulist osa sademevee sidumisel. Kui enne katendi

eemaldamist osa sademeveest omastavad taimed ja osa mullas seotud veest aurustub, siis

kasvukihi eemaldamisel on karjäärialal infiltratsioon kiirendatud ja suurem kogus sademeveest

jõuab põhjavette.

Laanemetsa liivakarjääris kavandatava tegevusega ei pumbata ega juhita ära isevoolu teel

mäeeraldiselt põhja- ega pinnavett ning ei alandata karjääri veetaset. Kaevandamine toimub

pealpool põhjavee taset, seega on hinnanguliselt välistatud kaevandamistegevuse mõju

veerežiimile sh piirkonna lähimatele puurkaevudele ning salvkaevudele. Vee kogunemise korral

karjääri süvendisse on veetaset võimalik korrastatud maal isevooluliselt alandada rajades

karjääri süvendit ja oja ühendav kraav. Samas karjääri koguneda võiva vee suunamine eesvoolu

muudab suublaks oleva vooluveekogu veerežiimi, suurendades selle vooluhulka. Kui on tarvis

karjääri põhja tekkiva vee juhtimine ojja, tuleb Keskkonnaametile esitada loa muutmise taotlus

ja lisada loale vee-erikasutuse osa.

Keskkonnaamet palus oma 03.04.2025 kirjaga nr DM-125938-13 täiendavaid andmeid. Kirjas

märkisime, et taotlusele lisatud geoloogiliste läbilõigete kohaselt ulatub pinnase põhjaveetase

mäeeraldisele. Ka Maa- ja Ruumiameti 21.05.2024 ortofotol paistab katastriüksusel

77901:003:0013 karjääri põhjas vett. Põhjavesi on kogu vesi, mis asub maapinna all

küllastumusvööndis ning on otseses kokkupuutes pinnase või aluspõhjaga (veeseadus § 7).

Seega ei ole seletuskirjas toodud väide, et „kaevandamine toimub pealpool põhjavee taset"

korrektne. Palusime esitada täpsustused ja tuua välja tegevuse mõjud põhjaveele.

Loa omanik esitas täpsustused (KOTKAS 16.04.2025 nr DM-125938-14), milles märkis, et

reljeefi madalaim punkt 21.01.2020 markšeiderimõõdistuse andmetel on kuiv ning sealse

ajutise veeseisu põhjuseks on sademe- ja lumesulamisvesi.

Veekvaliteedile võib võimalik mõju avalduda kaevandamiseks kasutatavate seadmete

avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja

kütust on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kaevandamisel, kaevise laadimisel või masinate

hooldamisel ja tankimisel tuleb naftasaaduste ja õli pinnasesse või põhjavette sattumise

võimalus minimeerida.

Taotletavale Laanemetsa liivakarjäärile lähim hoone on läänesuunas ~720 m kaugusel

katastriüksusel Saare kinnistul (katastritunnus 77901:003:0014). Maa- ja Ruumiameti

geoportaali kitsenduste kaardi andmetel paikneb lähim puurkaev Kõrtsi kinnistul

(katastritunnus 77901:003:0021) u 2,2 km kaugusel Laanemetsa liivakarjäärist. Saare kinnistule

ei ole puurkaevu märgitud, mistõttu võib eeldada veevõttu salvkaevust või registrisse kandmata

puurkaevust. Käesoleval juhul kaevandamise käigus vett ära välja ei pumbata ega ära ei juhita,

seega eeldatavalt puudub oluline mõju väljakujunenud veerežiimile. Keskkonnaloa omanikul

on kohustus hüvitada kaevandamisega tekitatud kahju sõltumata oma süüst (MaaPS § 93 lõige

1), seega juhul, kui kaevandamise tõttu peaks Saare kinnistu (salv)kaev jääma tühjaks või selle

veekvaliteet rikutud, tuleb keskkonnaloa omajal tagada kinnistule varasemaga vähemalt

samaväärne veevarustus.

Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakenduse andmetel asub taotletav karjäär suhteliselt

kaitstud põhjaveega alal, mille reostusohtlikkuse tase on hinnatud väga madalaks. Hinnang on

antud maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi looduslikule kaitstusele maapinnalt

lähtuva potentsiaalse reostuse eest. Taotletava karjääri võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on

seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega. Kõige tõenäolisem

mäeeraldisel toimuda võiv õnnetusjuhtum on seotud õli või kütuse lekkega. Võimalike rikete

ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab karjääris olemas

olema vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või sünteetilised absorbendid),

millega saab tekkinud reostuse kokku korjata. Avariide likvideerimise viisid planeeritakse

põhjalikumalt kaevandamise projektis.

Kaevandamisel tuleb kasutada vaid korrasolevat kaevandamistehnikat ning tehnika hooldamist

ja remonti tuleb teha vaid selleks kohandatud alal.

Karjäärist umbes 2 km ida suunas on must-toonekurele sobivad toitumisalad. Taotluse

seletuskirjas on öeldud, et kogu kaevandatav varu paikneb pealpool veetaset. Seega eeldatavalt

must-toonekure toitumisveekogudele negatiivset mõju ei ole.

Tahked peenosakesed

Kruusa ja liiva kaevandamisel on võimalikeks tahkete osakeste ehk tolmu allikateks maavara

ammutamis- ja laadimisprotsessid ning toodangu väljaveoga seotud transport. Tahkete osakeste

eraldumine mäeeraldisel toimuvatest tööprotsessidest sõltub kaevandamise tehnoloogiast,

kaevise kohapealsest töötlemisest kui ka ilmastikutingimustest (tuul, sademed jne). Transpordil

kaasneb tahkete osakeste eraldumine kruuskattega teedel liiklemisel transpordivahendite (eriti

raskeveokite) ratastelt ning lahtistelt koormatelt. Veose katmise nõuded on toodud

liiklusseadustikus ja selle alamaktides.

Sõeluda kavandatakse 30% kogu kaevisest ehk 15788 t. Kuiva kaevise sõelumisel tekkiva

heitme kogus on, rakendamata meetmeid tolmu tekke vähendamiseks, 197,36 (kg). Praktikas

on sõelumisel heitme teke lihtsasti vähendatav selleks meetmeid rakendades. Näiteks katete

kasutamisega sõelumisel on heide 50% väiksem ja täiendavalt kaevise pihustamisel veega 75%

väiksem. Heidet tekib ka toodangu sõelast väljumisel ja toodangu laadimisel kallurile.

Arvestades sõelutava kuiva kaevise osakaalu 30% on toodangu sõelast väljumisel ja laadimisel

tekkiva heitme kogus 47,37 kg. Maavara kaevandamisel ja laadimisel loodusliku niiskuse

juures ei eraldu märkimisväärselt tolmu ning see langeb kiiresti maha masinate töötsooni

läheduses.

Looduslikult on kaevandatav liiv niiske ega põhjusta õhusaaste tekkimist. Keskkonnaministri

14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused,

millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ (määrus nr 67) ja selle lisa 1

kohaselt on õhusaasteluba vaja, kui tegevuse käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri

tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn. Taotluse seletuskirjas toodud hinnangu kohaselt

õhusaasteluba vaja ei ole, kuna hinnanguliselt ning arvestades teadaolevaid andmeid

tööprotsesside ja kasutatavate tehnoloogiate kohta oleks Laanemetsa liivakarjääris aastane

peenosakeste heite kogus kaevandamisel, töötlusel, laadimisel ja veol kokku kuni 0,42 t/a , mis

ei ületa määruses nr 67 sätestatud künniskogust.

Tolmu võib tekkida mäeeraldise teenindusmaa piires kuival aastaajal katendita teedel maavara

transportivate veoautode liikumisest. Tolm koosneb erineva suurusega tahketest osakestest ning

jämedamad osakesed langevad maha kiiremini ja peenemad osakesed aeglasemalt. Tolmu

leviku ulatus ja hajumine sõltub peamiselt tuule suunast ja kiirusest ning õhu niiskusest.

Mäeeraldiselt tolmu levikut külgnevatele aladele vähendavad alal paiknevad puistangud, töö

toimumine süvendis ja ümbritsev taimestik. Maavara veol tekkida võivat tolmu on vajadusel

võimalik vähendada karjäärisiseste teede niisutamisega. Mürataseme ja tolmu tekke- ja leviku

vähendamiseks saab vajadusel karjäärisisestel teedel transpordivahendite liikumise kiirust

piirata.

Tahkeid peenosakesi tekib laadimisprotsessi käigus materjali kukkumisel kallurisse, purustisse

või puistangusse. Tahkeid osakesi tekib ka karjäärialal töötavate masinate ümbruses, kuid nende

levik on lokaalse iseloomuga. Kaevandamismasinate poolt tekitatava õhusaaste (tolmu) hulk on

väike, sadestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm

toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii

karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib

hinnata, et transpordi tõttu tekkiv õhusaaste võib levida lagedal maastikul keskmise tuulega 200

– 250 m kaugusele. Veokite kiirus karjääris ei tohi olla selline, mis põhjustab ülenormatiivseid

tahkete peenosakeste heitkoguseid.

Transpordil tekkivad tolmu heitkogused sõltuvad liiklusintensiivsusest, kasutatavate masinate

massist ja sõidukiirusest, teede peente osakeste sisaldusest, tee laiusest ja tööajast. Kaevise

transpordist tekkiva tolmu leviku tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival perioodil on teede

niisutamine ning erinevate kemikaalide kasutamine. Asjakohane leevendusmeede kavandatakse

seada antava loa kõrvaltingimuseks järgmises sõnastuses: sademetevaesel perioodil, kui

ööpäeva keskmine välitemperatuur on üle +5 ℃ ning toimub kaevandamistegevus, on

keskkonnaloa omanikul kohustus kasta karjääris kaevise transportimisel kasutatavaid

karjäärisiseseid teid ja platse. Kui kaevandamist (maapõueseaduse § 6 alusel) ei toimu, ei ole

kohustust teid kasta.

Seega ei ole eeldatavalt ette näha ülenormatiivsete tahkete peenosakeste kontsentratsiooni teket

ja levikut väljapoole mäeeraldise teenindusmaa piire. Ülenormatiivse tolmu kontsentratsiooni

levimine mäeeraldise piiridest välja võib juhtuda ekstreemumitel ehk halbade tingimuste

kokkulangemisel (suur tuulekiirus, kuivad tingimused, töö on vahetult mäeeraldise piiril).

Müra

Tegevusega kaasneva müra levik ümbruskonda sõltub kasutatavast tehnikast, tööprotsessidest

ja ümbritsevatest keskkonnatingimustest. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piiridest

välja poole leviv peamine müra võib tavapäraselt olla tekitatud kaevandamisel ja veol

kasutatavate masinate poolt. Välisõhus leviva müraga seonduvat reguleerib atmosfääriõhu

kaitse seaduse §-d 55-66, keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ja sotsiaalministri

04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning üldkasutusega

hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (määrus nr 42).

Punktallikatel (karjääris töötavad masinad nt transpordimasinad, pöördkoppekskavaator, laadur

ning mobiilne purustus- ja sorteerimissõlm) on olulisimaks parameetriks nende tekitatav

helivõimsustase. Helivõimsustase on akustiline energia, mida allikas kiirgab. Müratase ehk

helirõhutase on helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, mis tähendab, et müratase mingis

punktis sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest kaugusest ning allika helivõimsustasemest.

Seadmetest lähtuv müra levib vahetult seadme töötsoonis ja selle lähiümbruses. Iga seade on

käsitletav eraldi punkt-müraallikana, millest levib müra ühtlaselt igas suunas. Ekskavaatorite,

buldooserite ja kopplaadurite müratase jääb tootja andmetel vahemikku 105–122 dB.

Laanemetsa liivakarjääri mäeeraldise lähiala tuleb käsitleda kui II kategooria ala, kus kehtivad

tööstusmüra piirväärtused: päevasel ajal 60 dB ja öisel ajal 45 dB. Liiklusmüra (nt

maanteeliiklus) piirväärtused II kategooria alal on vastavalt: päevasel ajal 60 dB (65 dB on

lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel) ja öisel ajal 55 dB (60 dB on lubatud

müratundliku hoone teepoolsel küljel).

Transpordi (joonallikate) puhul on olulisimaks parameetriks liiklussagedus, millest sõltub

transpordivahendite müraemissioon keskkonda. Mida suurem on liiklussagedus, seda

suuremaksja ühtlasemaks kujuneb müratase teede lähiümbruses. Lisaks liiklussagedusele

mõjutab transpordi puhul müra teket ka teekate (asfalt, kruuskate), liikumiskiirus ja raskete

sõidukite osakaal. Transpordivahendite kiirust võib alandada mäeeraldisel 30 km/h ning

vajadusel läbi viia laadurijuhtide täiendav instruktaaž, mis tagab, et laadimisel satuks

keskkonda vähem tolmu ja müratase oleks minimaalne.

Ümbruskonnale kõige häirivamat müra tekitab pinnase edasine koorimine. Juhul kui

looduslikku materjali kavatsetakse töödelda, tuuakse karjääri mobiilne purustus-

sorteerimissõlm. Karjääris on müra summutavateks täiendavateks teguriteks karjääri seinad ja

pinnase vallid. Vähesel määral takistab müra levikut ümbruskonnas kasvav mets. Karjäärimüra

modelleerimised erinevates keskkonnamõju hindamiste töödes on näidanud, et

müratõkkevallide ehk pinnasevallide (3-5 m kõrgused) rajamine karjääriala serva on piisav

selleks, et tõkestada ja vähendada müra levikut ümbritsevatele aladele selliselt, et

kaevandamistegevusega seotud müratasemed jäävad lubatud piirväärtuse piiridesse peamiselt

juba mäeeraldiste alal või selle vahetus läheduses.

Karjääris töötamisel paiknevad tavapäraselt töö iseloomust tulenevalt karjääris töötavad

masinad mäeeraldise süvendis karjääri külgede ja/või puistangute varjus. Hea müratõkke

tingitud mürataseme vähenemine võib olla kuni 20 dB.

Kaevandamiseks on plaanis kasutada peamiselt pöördkoppekskavaatorit. Kaevetöödeks

kasutatavate masinate töötamisel tekkiv müratase peab vastavalt majandus- ja

kommunikatsiooniministri 8. juuni 2015. a määrusele nr 59 vastama Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivile 2000/14/EÜ. Lisaks karjääris töötavatele masinatele tekib müra karjääri

teenindavate transpordivahendite liikumisel. Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri

13.06.2011 määrusele nr 42 peab transpordimasinate seisu- ja sõidumüratase vastama

direktiivis 70/157/EMÜ või E-reeglis nr 51 toodud nõuetele. Karjääri territooriumil

kasutatavate transpordimasinate poolt tekitatav müra on samaväärne avalikel teedel liiklevate

masinate müraga. Maavara väljaveoks karjäärist kasutatakse tehniliselt korras ja kehtivatele

normidele vastavaid kallureid. Seetõttu saab järeldada, et tavapärasel ekskavaatori ja

rataslaaduri kasutamisel karjääris ning töötluse teostamisel ülenormatiivne müratase

karjäärialalt väljapoole ei levi ja lähima müratundliku objekti juures päevaseid müra piirväärtusi

ei ületata.

Vastavalt määrusega nr 42 kehtestatud piirväärtustele tohib elamutega piirkonnas (II kategooria

elamuala) olla müra piirtase päevasel 60 dB ja öösel 45 dB. Piirtase on näitaja, mis üldjuhul

iseloomustab rahuldavaid akustilisi tingimusi ja mida kasutatakse olemasoleva olukorra

hindamisel, kusjuures olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset. Lähim

müratundlikeim objekt on karjääri teenindusmaast läänes ~720 m kaugusel paiknev hoone

katastriüksusel Saare (77901:003:0014). Antud valemit kasutades oleks mäeeraldise

teenindusmaa piiril tundlikule objektile lähimasse punkti paigutatud pöördkoppekskavaatori

või rataslaaduri tekitatav müratase lähima müratundliku objekti juures 39 dB. Müratasemete

liitumisel võiks müratase lähima müra suhtes tundliku objekti juures ulatuda laaduri,

ekskavaatori ja sõela koos töötamisel tasemeni 42,9 dB.

Kanakulli elupaiga KLO9126808 teadaolev pesa jääb kaevandusalast ~ 800 m kaugusele.

Elupaiga lahustükid jäävad rohkem kui 300 m kaugusele. Kanakulli kaitse tegevuskava

(Kanakulli (Accipiter gentilis) kaitse tegevuskava kinnitatud Keskkonnaameti 02.03.2022

korraldusega nr 1-3/22/70) järgi ohustavad kanakulli pesitsust eeskätt lähemal kui 300 m

kaugusel toimuvad mürarikkad tegevused. Taotluse seletuskirjas on toodud arvutus, et ~ 720 m

kaugusele leviv masinate tekitatud müratase on 39-56 dB. Seega eeldatavalt ei jõua teadaoleva

pesapuuni nii kõrge müratase, mis mõjuks pesitsemisele negatiivselt.

Keskkonnaloa omajal tuleb tagada seadusega kehtestatud piirnormidest kinnipidamine ning

võtta kasutusele kõik võimalikud meetmed mürahäiringu tekke ja leviku vähendamiseks.

Vibratsioon

Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevatest õigusaktidest on karjääris töötavale tehnikale kehtestatud

vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Karjääris töötav tehnika peab vastama

kehtestatud normidele. Laanemetsa liivakarjääris ei viida läbi lõhkamisi, seega vibratsiooni

tekkimist kavandatava tegevuse elluviimisel ette näha ei ole.

Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Valgus-, soojus-, kiirgus- ega lõhnareostust tegevusega ümbruskonnale eeldatavalt ei kaasne.

3.1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Jäätmeseaduse § 71 lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud

maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise

töö tulemusena. Selle kohaselt võib mäeeraldisel kirjeldatud tegevuse tulemusel

kaevandamisjäätmeteks kvalifitseerida kooritud katendit (kokku 11 tuh m³).

Taotluse kohaselt soovitakse korrastada karjäär metsamaaks ning eemaldatud katendit

kasutatakse ala korrastamisel. Katendiga kaetakse kaevandatud maa minimaalselt 20 cm

paksuse kihiga. Taasmetsastamine ei ole alal paikneva kivisisaliku heaolu arvestades

soovituslik. Karjääri eri osade kasutusplaani ja korrastusprojekti tuleb kaasata liigi

elupaiganõudlust tundev ekspert.

Kaevandamisel Laanemetsa liivakarjääri mäeeraldisel ei teki kaevandamisjäätmeid ja puudub

kaevandamisjäätmekava vajadus ning keskkonnaloa jäätmete eriosa täitmise vajadus. Samuti ei

toimu karjääris jäätmeseaduse mõistes katendi äraviskamist ning tegemist on looduslikul kujul

oleva materjaliga, millel on olemas kindel kasutus ning otstarve.

Karjäärialale on keelatud prügi ladustada. Keskkonnale ohtlikud jäätmed tuleb koguda teistest

jäätmetest eraldi (määrdeõlid, pliiakud, patareid, õlised kaltsud jms) ja käidelda nõuetekohaselt

(viia jäätmejaama vms).

3.1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on

potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle tulemusel võib

pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse saastada nii pinnast kui

ka vett. Selle vältimiseks tuleb pidevalt jälgida masinate tehnilist seisundit ning planeerida

karjääri projektis avariide likvideerimise viisid. Tuleb tagada kütte- ja määrdeainete pinnasesse

sattumise vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid. Remontimine peab

toimuma selleks ettenähtud kohtades. Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab

olema karjääris töötajatel teada kindel tegevusplaan.

3.1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete

alusel

Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu.

Teadaolevalt puuduvad mäeeraldise mõjupiirkonnas alad, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada.

3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Taotletav Laanemetsa liivakarjääri mäeeraldis asub Valga maakonnas, Valga vallas, Laanemetsa

külas, Karula kõrgustiku lõunaosas, Laanemetsa - Koobassaare tee nr 23210 ääres.

Laanemetsa liivakarjääri teenindusmaa kattub katastriüksustega „Laanemetsa liivakarjäär“

(katastriüksuse tunnus 77901:003:0004, pindala 0,38 ha, sihtotstarve mäetööstusmaa 100%),

„Liivakarjääri“ (katastriüksuse tunnus 77901:003:0013, pindala 5,52 ha, sihtotstarve

Mäetööstusmaa 100%), millele on maavara kaevandamiseks antud keskkonnaluba nr

L.MK/300832. Kuna alal on maavara veel ammendamata ning kaevandatud maa korrastamata,

taotletakse keskkonnaloa nr L.MK/300832 kehtivusaja pikendamist 15 aasta võrra.

Karjäärist põhja pool asuvad kinnistud Palu (katastritunnus 77901:003:0410), lääne, lõuna ja

ida pool Karula metskond 37 (katastritunnus 85501:001:1055).

Mäeeraldis asub piirkonnas, kus maapinna kõrgus ulatub kaevandamata osas abs tasemeni 107

m. Taotletava mäeeraldise ehitusliiva aktiivse tarbevaru lamam on abs kõrgusvahemikus 78,95-

84,65 m, lamam tõuseb põhja suunas. Ala katab okaspuumets.

Lähim majapidamine asub karjääri teenindusmaast läänes ~720 m kaugusel paiknev hoone

katastriüksusel Saare (77901:003:0014).

Mäeeraldise teenindusmaal on II kaitsekategooria aluse liigi kivisisaliku elupaik.

Kaevandusalast ~ 2 km ida suunas on must-toonekurele sobivad toitumisalad. Kanakulli

elupaiga teadaolev pesa jääb karjäärist umbes 800 m kaugusele. Elupaiga lahustükid jäävad

rohkem kui 300 m kaugusele.

Mäeeraldise teenindusmaal ei asu kommunikatsioone ja ehitisi.

Taotletavat mäeeraldist ja selle teenindusmaad ümbritsevate kinnistute sihtotstarve on valdavalt

maatulundusmaa (mets). Tegemist on hajaasustusega.

Liivakarjäär hõlmab Laanemetsa maardla (registrikaart nr 531) 1 plokki.

Laanemetsa maardlast 4 km kaugusel paikneb veel Kantsi turbatootmisala (keskkonnaluba nr

VALM 003, loa omaja AS Valmap Grupp, kehtib kuni 28.12.2049).

3.2.2. Alal esinevad loodusvarad sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime

Mäeeraldise ala asub Karula kõrgustiku lõunaosas, Aheru-Laanemetsa servamoodustisel, kus

maapinna kõrgus ulatub kaevandamata osas abs tasemeni 107 m.

Taotletava mäeeraldise alal on katendi paksus kuni 0,3 m, keskmise paksusega 0,2 m.

Mäeeraldise lõuna- ja keskosas on katend varasemalt kooritud. Katendi maht maavara lasumis

on uuringu andmetel 11 tuh m3, millest kasvukiht on 11 tuh m3. Mäenduslikud

kaevandamistingimused on suhteliselt lihtsad, 80% maardla varust asub põhjaveetasemest

kõrgemal ning juurdepääs karjäärile on hea.

Maardla varudest on ca 20% allpool pinnaseveetaset. Laanemetsa liivakarjääris toimub

kaevandamine vaid pealpool põhjaveetaset.

Taotletava mäeeraldise ehitusliiva aktiivse tarbevaru lamam on abs kõrgusvahemikus 78,95-

84,65 m, lamam tõuseb põhja suunas. Kaeveala saab peale kaevandatava maavara väljamist

korrastada metsamaaks.

Taotletav Laanemetsa liivakarjäär hõlmab Laanemetsa maardla (registrikaart nr 531) plokki (1

plokk). Laanemetsa liivakarjääri piires paikneva ehitusliiva kogus seisuga 30.06.2023 on:

604,50 tuh m3 , kaevandatava maavaravaru kogus on sellest 460,50 tuh m3.

Kaevandamise jätkamisel eemaldatakse alal veel kasvavad puud ning kooritakse katend.

Keskkonnamuutustele tundliku kivisisaliku elupaigaga kattuva Laanemetsa liivamaardla eri

osade kasutusplaan ja korrastamisprojekt tuleb kooskõlastada liigi elupaiganõudlust tundva

eksperdiga.

Metsaregistri andmetel on Liivakarjääri kinnistul peapuuliikideks kuusk, kask ja mänd.

Liivakarjääri kinnistu piirides on esindatud jänesekapsa, jänesekapsa-pohla, pohla, mustika-

kõdusoo ja siirdesoo kasvukohatüübid.

Liiv looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga ning puudub

looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise käigus muutub kaevandatava ala maastik ja

looduslik mitmekesisus täielikult. Taotletav karjääriala on soovitatav jätta vähemalt osaliselt

taasmetsastamata, jättes osa karjääri alast kaetuks liivaga, luues reljeefne ja päikesele avatud

maastik, kust ei puudu kivisisalikule vajalikud varjekohad.

3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete

alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasustusega alade

ning kultuuri või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Maavara kaevandamisega kaasneb mäeeraldise piires mäetööde käigus maastiku muutus ja

olemasoleva taimkatte hävimine. Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt

ehitustegevusega. Nagu iga ehitustegevusega, võib ka maavara kaevandamisega kaasneda

keskkonnahäiringuid. KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev

vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda

võivateks olulisemateks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessi ja

transpordiga kaasnev müra ja peenosakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja

maakasutusele.

Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse andmetel Laanemetsa liivakarjääri mäeeraldisel,

teenindusmaal ega karjääri mõjupiirkonnas, milleks on eeldatavalt ca 250 m, ei ole Natura 2000

võrgustiku alasid ega muid kaitsealasid.

Mäeeraldisel on II kaitsekategooria liigi kivisisaliku elupaik. Mäeeraldisest 10 km raadiusesse

jääb 4 I kaitsekategooria liigi must-toonekure elupaika, 0,5 km raadiusesse kanakulli elupaik ja

1 km raadiusesse Natura 2000 elupaigatüüp.

LKS § 48 lg 4 kohaselt rakendub piiritlemata (kaitseala, hoiuala või püsielupaiga koosseisu

arvamata) II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades isendi kaitse. LKS § 55 lg 8 alusel

on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest

korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Kaitsealuse loomaliigi isendi

püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal

ning looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade

üleskasvatamise ajal on keelatud (LKS § 55 lg 6 ja lg 61 p 2). Vastavalt LKS § 55 lg 6 on

kaitsealuse loomaliigi (kaasa arvatud linnuliigi) isendi tahtlik häirimine keelatud muuhulgas

talvitumise ajal.

Taotletaval mäeeraldisel ning selle mõjupiirkonnas puuduvad märgalad, jõeäärsed alad,

jõesuudmed, rannad, kaldad, ja merekeskkond.

Kaevandamistegevusega kaasneda võiva peenosakeste heitme (PM) või müra häiringu mõju ei

ulatu kaevandamistegevuseks kasutatavale tehnoloogiale õigusaktidega seatud tehnilistest

piirangutest ja väljatava maavara looduslikust niiskusest tulenevalt eeldatavalt kaugemale kui

250 m. Kuivema ilma korral, avamaal võib toodangu transportimisel välisõhku paiskuv

peenosakeste (PM) heitme kogus tugevama tuule korral kanduda ka mainitust kaugemale.

Selliste olukordade vältimiseks seatakse keskkonnaloale kõrvaltingimused asjakohaste

leevendusmeetmete rakendamiseks.

Kaevandamistegevus toob endaga kaasa maastiku pikaajalise või püsiva muutumise. Karjääri

edasise töötamise jooksul looduslik mitmekesisus paratamatult vaesub. See saab hakata

taastuma peale karjääri korrastamist. Samas on näiteks majanduslikust aspektist oluline ka

taastumatute maavarade jätkusuutliku kasutamise tagamine. Olukorras, kus juba avatud ja

töötava karjääri piires olevad maavarad ei ole veel ammendatud on põhjendatud pikendada

keskkonnaloa kehtivusaega, et vältida uute karjääride avamise vajadust.

Samas tuleb arvestada, et karjääri ala kattub kivisisaliku elupaigaga, mis seab karjääri tööle ja

korrastamisele looduskaitselisi piiranguid.

Paljandustöödega on karjääri territooriumil alustatud, kuid osa karjäärialast katab veel mets.

Seega tuleb enne kavandatavat tegevust see raadata. Keskkonnaluba on küll metsa raadamise

alusdokument, kuid raadamise vastavust õigusaktide nõuetele kontrollitakse metsateatise, mitte

keskkonnaloa menetluses. Metsateatise esitamise järgselt kontrollitakse kavandatava raie

vastavust õigusaktide nõuetele (sh looduskaitselised piirangud). Kaevandamisluba ei anna

reservatsioonideta õigust kaevandamiseks ega asenda muid kaevandamiseks vajalikke

haldusakte.

Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine taotletava karjääri mõjupiirkonnas alasid, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse ületada. Mäeeraldis ei asu

tiheasustusalal ning selle mõjupiirkonnas puuduvad kultuurimälestiste registrisse

kantudkultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad.

Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluvad ala jäävad 1 km kaugusele. Kavandatav tegevus ei

vähenda Natura ala kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide ja liikide elupaikade pindala, ei

mõjuta struktuuri ega funktsioonide toimimist, kuna need alad jäävad taotletavast

kaevandamisalast piisavale kaugusele. Natura eelhindamise läbiviimine ei ole antud juhul

vajalik, kuna objektiivsele ning ajakohasele infole tuginedes on selgunud, et kavandatava

tegevuse mõjualale ja/või mõjupiirkonda ei jää Natura alasid. Samas tuleb tähele panna, et

kavandatav tegevus on planeeritud pikaajalisemana, loodusliku arengu käigus on suur

tõenäosus, et lähitulevikus suureneb rangelt kaitstavate linnuliikide pesapaikade arv kaitseala

metsades. See toob endaga kaasa ka täiendavad piirangud majandustegevusele sh

kaevandamisele lähipiirkonnas.

Riiklikul tasandil puuduvad taotletaval mäeeraldisel ning selle mõjupiirkonnas

tähelepanuväärsed pinnavormid.

Kaevandamise lubamine taotletud ulatuses eeldatavalt ei halvenda väljakujunenud põhjavee

režiimi oluliselt, kuna kaevandamine toimub pealpool pinnaveetaset.

Kumulatiivset mõju on oluline hinnata, kui kavandatavast tegevusest lähtuv mõju

kombineerituna teiste tegevuste mõjudega ajas ja ruumis võib muutuda märkimisväärselt

oluliseks. Teisisõnu tuleb kahe tegevuse kumulatiivset mõju hinnata, kui planeeritava tegevuse

mõju keskkonnale on väheoluline, kuid kumulatiivne mõju teise tegevusega võib olla

paljutähendav. Kaevandamine ja metsa raadamine mäeeraldise ning selle teenindusmaa piires

on piisavalt erineva mõjuga ja erineval ajal toimuvad tegevused selleks, et nende kahe tegevuse

eraldiseisev kumulatiivse mõju hindamise läbiviimine oleks keskkonnaloa taotluse menetluse

raames põhjendatud või otstarbekas. Taotletav Laanemetsa liivakarjäär külgneb metsamaadega,

kus võimaliku raadamise aeg ja ulatus ei ole käesoleval hetkel teada, mistõttu ei ole võimalik

ennustada, kas ja mil määral võivad erinevatest allikatest tekkivad keskkonnahäiringud

kumuleeruda. Samuti ei ole eeldada kumulatiivse mõju tekkimist teiste Laanemetsa maardlas

asuvate karjääride samaaegsel töötamisel, kuna Laanemetsa liivakarjäärile lähim, Kantsi

turbatootmisala, jääb ca 4 km kaugusele.

3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale

keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes

viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul

põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring

ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga

reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning

kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed.

Laanemetsa liivakarjääris kaevandamise jätkamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks

teguriteks maastikupildi visuaalne muutumine, müra, õhusaaste ja võimalik mõju põhjaveele.

Taotletavale Laanemetsa liivakarjäärile lähim hoone paikneb ca 720 m kaugusel läänesuunas

Saare kinnistul (katastritunnus 77901:003:0014). Tegemist on hajaasustusega.

Masinatest lähtuvat mürataset vähendab lisaks loomulikule heli neeldumisele kaevandamise

käigus tekkiv süvend, kus masinad asuvad. Karjääris on müra summutavateks täiendavateks

teguriteks karjääri seinad ja katendist vallid. Laanemetsa liivakarjääri mäeeraldise ja Saare

kinnistu hoonete vahele jääb ortofotolt nähtuvalt kõrghaljastus.

Lähim müratundlikeim objekt on karjääri teenindusmaast läänes ~720 m kaugusel paiknev

hoone katastriüksusel Saare (77901:003:0014). Arvutuste kohaselt on mäeeraldise

teenindusmaa piiril tundlikule objektile lähimasse punkti paigutatud pöördkoppekskavaatori

või rataslaaduri tekitatav müratase lähima müratundliku objekti juures 39 dB. Vabalt levides

oleks samadel tingimustel sõela tekitatav müratase müratundlikeima objekti juures 56 dB.

Karjääris töötamisel paiknevad tavapäraselt töö iseloomust tulenevalt karjääris töötavad

masinad mäeeraldise süvendis karjääri külgede ja/või puistangute varjus. Hea müratõkke

tingitud mürataseme vähenemine võib olla kuni 20 dB. Müraallikate koostöötamisel

müratasemete liitumisel tekkiv müratase on 42,9 dB.

Seetõttu saab järeldada, et tavapärasel ekskavaatori ja rataslaaduri kasutamisel karjääris ning

töötluse teostamisel ülenormatiivne müratase karjäärialalt väljapoole ei levi ja lähima

müratundliku objekti juures päevaseid müra piirväärtusi ei ületata.

Maavara kaevandamisel tekkiv peenosakeste (PM) kogus on minimaalne tulenevalt kruusa ja

liiva looduslikust niiskusest. Transpordil tekkiva õhusaaste vältimiseks tuleb karjäärisiseseid

teid regulaarselt niisutada või töödelda vastavate vahenditega. Väljaspool mäeeraldist ja selle

teenindusmaad asuvate avalikus kasutuses olevate teede korrashoiu eest vastutab tee omanik.

Õhusaaste tekkimise ja leviku vähendamise eesmärgil kantakse keskkonnaloale asjakohased

kõrvaltingimused:

 Karjääri sisesed teed ja liiva ladestusalad tuleb paigutada selliselt, et karjääri tegevuse

tulemusena eralduv tolm jääks karjääri territooriumile ja et tegevus ei põhjustaks

saastatuse taseme piirväärtuste ületamist maapinnalähedases õhukihis

tootmisterritooriumi piiril ning kuivadel ilmastikutingimustel kasutada liivaveoks

koormakatteid või valida sobiv sõidukiirus, et koormast ei lenduks peeneid liivaosakesi.

 Kasutatavad teed hoida tolmuvabad, vajadusel teed katta tolmuvaba materjaliga või

niisutada.

• Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välitemperatuur on üle +5 ℃ ning

toimub kaevandamistegevus, on keskkonnaloa omanikul kohustus kasta karjääris kaevise

transportimisel kasutatavaid karjäärisiseseid teid ja platse. Kui kaevandamist

(maapõueseaduse § 6 alusel) ei toimu, ei ole kohustust teid kasta;

Kaevandamise lubamine taotletud ulatuses eeldatavalt ei halvenda väljakujunenud põhjavee

režiimi, kuna kaevandamine toimub pealpool põhjaveetaset. Loale lisatakse kõrvaltingimus:

 Kui on plaanis karjääri põhja kogunevat vett ojja juhtida, on vajalik teha loa muutmise

taotlus ja lisada loale vee-erikasutuse osa.

Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline. Mõistetavalt

võib tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla maavarade kaevandamisel ebasoodne

mõju vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud normeeritud piiridesse jäämisel.

Keskkonnaloale kõrvaltingimuste seadmise eesmärk on leevendada kaevandamisest tulenevaid

häiringuid eluhoonete ümbruses ja õuealal ajal, mil väljakujunenud, valdavaks saanud tööaega

silmas pidades viibivad elanikud kõige tõenäolisemalt kodus. Kuivõrd keskkonnaloa

muutmisest keeldumiseks pole alust, on otstarbekas kaaluda keskkonnaloale kõrvaltingimuste

lisamist tekkida võivate keskkonnahäiringute vähendamiseks:

 Karjääri lubatud tööaeg on esmaspäevast reedeni ajavahemikus 07.00-23.00.

Nädalavahetustel ja riigipühadel on töö keelatud.

 Rajada vähemalt 3 m kõrgused katendivallid mäeeraldise teenindusmaa lääne poole

Saare kinnistu (katastritunnus 77901:003:0014) suunal ning säilitada neid võimalikult

kaua keskkonnaloa kehtivusaja jooksul.

 Kaevandamistegevusest põhjustatud müra osas kaebuste esinemise korral on

keskkonnaloa omanikul kohustus mõõta mürataset aktiivse kaevandamistegevuse ja

maavara väljaveo tingimustes kaebuse esitaja katastriüksusel. Müra piirtasemete

ületamisel rakendada koheselt leevendusmeetmeid ja korraldada karjääri töö selliselt, et

ületamisi ei esineks.

3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Alljärgnevalt on toodud kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisuse hinnang koos

põhjenduste ja selgitustega.

3.3.1. Mõju suurus

Kaevandusala kattub kivisisaliku elupaigaga KLO9134022. Taotluse seletuskirjas on öeldud, et

pärast varu ammendumist on soovitatud/saab kaeveala korrastada metsamaaks. Kivisisaliku

(Lacerta agilis) kaitse tegevuskava järgi:

* karjääride taasmetsastamine on üheks ohuteguriks. Juhul kui kivisisalik on karjääri

asustanud, tuleb ala säilitada avatuna ja mosaiiksena, kindlasti ei tohi liiva katta

pinnasega ning ala metsastada. Liivakarjääride metsastamisega hävitatakse avatud

elupaigad, okaspuuistandused muudavad alad varjuliseks, kaovad päikesele avatud

taimestumata liivaalad – mis on kivisisalikule sigimiseks hädavajalikud. Lisaks muudab

okaspuude varis pinnase happeliseks. Seetõttu tuleks ammendatud karjääride

rekultiveerimisel näha ette võimalus ala metsastamata jätta ja avatuna säilitada. See

tähendab, et osa liivasest avatud alast jäetakse kivisisalikule elupaigana alles.

Munemiseks vajab see liik lahtise liivaga piirkondi. Lahtine, taimestumata liiv,

päikesele avatus ja mosaiikne taimestik ning elupaiga reljeefsus ongi kõige olulisemad

elupaigaomadused. Lisaks mosaiiksele taimestikule on kivisisalikule positiivne mõju ka

varjepaikade olemasolul (näiteks kivi- ja oksahunnikud). Alal peaks olema lõunanõlvu

(tuleb luua valle ja nõgusid). Maapinna tasandamine vähendab elupaiga struktuursust ja

reljeefsust – kaovad vallid, lohud, liivahunnikud jt pinnavormid – millega kaasneb

varjepaikade ja päikesele avatud nõlvade kadumine. Lisaks tasandub looduslik

mikroreljeef erodeerumise tagajärjel.

* kivisisaliku elupaigas asuvate liivakarjääride kasutamine täismahuna kaevandamiseks

on tähtis ohutegur. Liivase pinnase avamine munemise ja munade arengu ajal maist

augustini põhjustab loodete ja noorloomade hukkumist. Liivase pinnase avamine

novembrist maini võib viia talvituvate isendite hukkumiseni. Karjääre võib majandada

ja neist liiva võtta, kuid üks osa karjäärist peaks alati olema aktiivsest kasutusest väljas

ja peaks olema säilitatud maismaana (kaevandada ei tohi veepiirist sügavamal).

Seega tuleb kivisisaliku elupaiganõudlust tundva eksperdiga kooskõlastada karjääri eri osade

kasutusplaan ning kaasata ekspert ka korrastamisprojekti koostamisse.

Kui on tarvis karjääri põhja tekkiva vee juhtimine ojja, tuleb Keskkonnaametile esitada loa

muutmise taotlus ja lisada loale vee-erikasutuse osa.

3.3.2. Mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna

suurus

Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana Laanemetsa liivakarjääri

mäeeraldise teenindusmaad ning ca 250 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt

ulatuda müra või tahkete peenosakeste häiring.

Lähim majapidamine asub Laanemetsa karjääri teenindusmaast läänes ~720 m kaugusel

paiknev hoone katastriüksusel Saare (katastritunnus 77901:003:0014). Teised majapidamised

jäävad juba enam kui 1 km kaugusele kagusse. Tegemist on hajaasustusega, mistõttu

kaevandamisest tulenevad võimalikud häiringud puudutavad väheseid inimesi.

3.3.3. Mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg

Kaevandamistegevusega kaasnevad mõjud avalduvad kaevandamise käigus keskkonnaloa

kehtivusaja (15 aastat) jooksul. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu, kavandataval tegevusel

mõjusid ei ole välja arvatud visuaalne häiring.

Pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse

otsene mõju. Eelhinnangu järelduste kohaselt ei teki kavandatava tegevuse elluviimisel olulist

negatiivset keskkonnamõju, samas jätkuvad lähimatele elanikele juba 15 aastat kestnud

häiringud (müra, õhusaaste). Otsene mõju kaevandamisel on ka alal paiknevale kivisisalikule.

Siiski võib eeldada, et häiringute esinemine on leevendatav ja võimalik.

Teadaolevalt ei ole Laanemetsa liivakarjääri töö kohta kaebuseid laekunud. Asjaõigusseaduse

§ 143 lõige 1 sätestab, et kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna,

tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste

levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole

vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on

keelatud.

3.3.4. Mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus

Kaevandamisega kaasnev mõju Laanemetsa liivakarjääris avaldub juba kaevandamise ajal, ning

kestab kaevandamise lõpuni. Kaudne mõju kestus on arvatavasti pikaajalisem, kuna karjääri

korrastamise järgselt kulub keskkonnal aega ka korrastatud karjääri loodusilmeliseks

muutumiseks.

Kuna karjääri alal pesitseb ka kivisisalik, ei saa kindlalt väita kas liik võtab korrastatud karjääri

omaks, või saab kivisisaliku arvukus sellest mõjutatud.

3.3.5. Mõju piiriülesus

Riigipiiri ülest mõju ette näha ei ole, riigipiir jääb karjäärialast ca 6,5 km kaugusele edelasse.

3.3.6. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse andmetel Laanemetsa liivakarjääri mäeeraldisel,

teenindusmaal ega karjääri mõjupiirkonnas, milleks on eeldatavalt ca 250 m, ei ole Natura 2000

võrgustiku alasid ega muid kaitsealasid. Natura eelhindamise läbiviimine ei ole vajalik , sest

kavandatava tegevuse mõjupiirkonda ei jää Natura ala(sid).

3.3.7. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Taotletava Laanemetsa liivakarjääri asukoht on Valga maakond Valga vald Laanemetsa küla.

Laanemetsa mäeeraldisest lõuna poole jääb riigitee Laanemetsa - Koobassaare nr 23210.

Mäeeraldis asub piirkonnale iseloomulikul liigestatud künkliku reljeefiga alal – Karula

kõrgustiku lõunaosas. Ala katab okaspuumets.

Lähim majapidamine asub Laanemetsa karjääri teenindusmaast läänes ~720 m kaugusel

paiknev hoone katastriüksusel Saare (katastritunnus 77901:003:0014). Teised majapidamised

jäävad juba enam kui 1 km kaugusele kagusse. Tegemist on hajaasustusega.

Mäeeraldise teenindusmaal ei ole kommunikatsioone ja ehitisi. Mäeeraldise 250 m laiusel

puhvril on registreeritud II kaitsekategooria kaitsealuse liigi - kivisisaliku elupaik.

Taotletavat mäeeraldist ja selle teenindusmaad ümbritsevate kinnistute sihtotstarve on valdavalt

maatulundusmaa (mets). Suurtööstusi lähipiirkonnas ei ole.

Eeltoodu kokkuvõtteks võib järeldada, et koosmõju teiste tegevustega puudub.

3.3.8. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalused

Käesolevas eelhinnangus esitatud kaalutluste kohaselt (vt p 1.1.5, siinkohal ei korrata)

kavandab Keskkonnaamet lisada muudetavale keskkonnaloale nr L.MK/300832 asjakohased

kõrvaltingimused järgmises sõnastuses:

1. kivisisaliku elupaiganõudlust tundva eksperdiga tuleb kooskõlastada karjääri eri osade

kasutusplaan ning kaasata ekspert ka korrastamisprojekti koostamisse;

2. soovitatav on jätta osa (vajaliku ala suurust hindab liigiekspert) karjääri pindalast liivaga

kaetuks. Ala tuleb säilitada päikesele avatuna, mosaiiksena, reljeefsena, hõlmates endas ka

varjepaiku kivi- või oksahunniku näol. Taastatud alal peab olema lõunanõlvu;

3. karjääri võib majandada ja sellest liiva võtta, kuid üks osa karjäärist peaks alati olema

aktiivsest kasutusest väljas ja peaks olema säilitatud maismaana;

4. raadata mets etappide viisi ja ainult mäetöödeks vahetult vajalikus ulatuses. Metsa raadamise

plaan siduda mäetööde projektiga;

5. alal, kus maavara on väljatud, tuleb alustada korrastamistöödega niipea, kui mäetööd seda

võimaldavad;

6. karjääri lubatud tööaeg on esmaspäevast reedeni ajavahemikus 07.00-23.00.

Nädalavahetustel ja riigipühadel on töö keelatud;

7. karjääri sisesed teed ja liiva ladestusalad tuleb paigutada selliselt, et karjääri tegevuse

tulemusena eralduv tolm jääks karjääri territooriumile ja et tegevus ei põhjustaks saastatuse

taseme piirväärtuste ületamist maapinnalähedases õhukihis tootmisterritooriumi piiril ning

kuivadel ilmastikutingimustel kasutada liivaveoks koormakatteid või valida sobiv sõidukiirus,

et koormast ei lenduks peeneid liivaosakesi;

8. kasutatavad teed hoida tolmuvabad, vajadusel teed katta tolmuvaba materjaliga või niisutada;

sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välitemperatuur on üle +5 ℃ ning toimub

kaevandamistegevus, on keskkonnaloa omanikul kohustus kasta karjääris kaevise

transportimisel kasutatavaid karjäärisiseseid teid ja platse. Kui kaevandamist (maapõueseaduse

§ 6 alusel) ei toimu, ei ole kohustust teid kasta;

9. karjääri projektis näha ette seadmetele ja masinatele spetsiaalselt ettevalmistatud masinate

hooldusplatsid, kus vajadusel on võimalik kütuse ja õlilekked kiiresti kokku koguda ja nii

vältida pinnase ja põhjavee reostust. Koostada ka reostuse likvideerimise kava;

10. rajada vähemalt 3 m kõrgused katendivallid mäeeraldise teenindusmaa lääne poole Saare

kinnistu (katastritunnus 77901:003:0014) suunal ning säilitada neid võimalikult kaua

keskkonnaloa kehtivusaja jooksul;

11. kaevandamistegevusest põhjustatud müra osas kaebuste esinemise korral on keskkonnaloa

omanikul kohustus mõõta mürataset aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo

tingimustes kaebuse esitaja katastriüksusel. Müra piirtasemete ületamisel rakendada koheselt

leevendusmeetmeid ja korraldada karjääri töö selliselt, et ületamisi ei esineks;

12. kui on plaanis karjääri põhja kogunevat vett ojja juhtida, on vajalik teha loa muutmise

taotlus ja lisada loale vee-erikasutuse osa;

13. korrastada ka katastriüksuse „Liivakarjääri“ (tunnus 77901:003:0013) mäeeraldisest ja

mäeeraldise teenindusmaast välja jääv osa, mis oli kaevandatud maa juba olemasoleva loa

väljastamisel.

3.4. Eelhinnangu järeldus

Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline

keskkonnamõju, kuna:

1. kavandatav tegevuskoht ei asu kaitstaval loodusobjektil ega Natura 2000 võrgustiku alal,

kuid kavandatava kaevandamisega tuleb arvestada kivisisaliku elupaiganõudlust;

2. eelhindamise tulemusena selgus, et leevendusmeetmete kasutamisel eeldatavalt ei ületata

kaevandamisel piirmäärasid müra ja õhusaaste osas;

3. eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud põhjavee

režiimi, kuna kaevandamine toimub pealpool põhjaveetaset ja reostuse teket tuleb hoolega

vältida;

4. mäeeraldisel looduslik maastik kaevandamistööde käigus hävib, kuid see on kvalitatiivselt

hiljem taastatav maa-ala korrastamisega.

Oluline on aga välja tuua, et:

1. Kaevandusala kattub kivisisaliku elupaigaga KLO9134022. Taotluse seletuskirjas on öeldud,

et pärast varu ammendumist on soovitatud/ saab kaeveala korrastada metsamaaks. Kivisisaliku

(Lacerta agilis) kaitse tegevuskava järgi:

 Karjääride taasmetsastamine on üheks ohuteguriks. Juhul kui kivisisalik on karjääri

asustanud, tuleb ala säilitada avatuna ja mosaiiksena, kindlasti ei tohi liiva katta

pinnasega ning ala metsastada. Liivakarjääride metsastamisega hävitatakse avatud

elupaigad, okaspuuistandused muudavad alad varjuliseks, kaovad päikesele avatud

taimestumata liivaalad – mis on kivisisalikule sigimiseks hädavajalikud. Lisaks

muudab okaspuude varis pinnase happeliseks. Seetõttu tuleks ammendatud

karjääride korrastamisel näha ette võimalus ala metsastamata jätta ja avatuna

säilitada. See tähendab, et osa liivasest avatud alast jäetakse kivisisalikule

elupaigana alles. Munemiseks vajab see liik lahtise liivaga piirkondi. Lahtine,

taimestumata liiv, päikesele avatus ja mosaiikne taimestik ning elupaiga reljeefsus

ongi kõige olulisemad elupaigaomadused. Lisaks mosaiiksele taimestikule on

kivisisalikule positiivne mõju ka varjepaikade olemasolul (näiteks kivi- ja

oksahunnikud). Alal peaks olema lõunanõlvu (tuleb luua valle ja nõgusid).

Maapinna tasandamine vähendab elupaiga struktuursust ja reljeefsust –

kaovad vallid, lohud, liivahunnikud jt pinnavormid – millega kaasneb varjepaikade

ja päikesele avatud nõlvade kadumine. Lisaks tasandub looduslik mikroreljeef

erodeerumise tagajärjel.

 Kivisisaliku elupaigas asuvate liivakarjääride kasutamine täismahuna

kaevandamiseks on tähtis ohutegur. Liivase pinnase avamine munemise ja

munade arengu ajal maist augustini põhjustab loodete ja noorloomade

hukkumist. Liivase pinnase avamine novembrist maini võib viia talvituvate

isendite hukkumiseni. Karjääre võib majandada ja neist liiva võtta, kuid üks osa

karjäärist peaks alati olema aktiivsest kasutusest väljas ja peaks olema

säilitatud maismaana (kaevandada ei tohi veepiirist sügavamal).

Seega tuleb kivisisaliku elupaiganõudlust tundva eksperdiga kooskõlastada karjääri eri

osade kasutusplaan ning kaasata ekspert ka korrastamisprojekti koostamisse.

2. Kui on tarvis karjääri põhja tekkiva vee juhtimine lähedalasuvasse ojja, tuleb

Keskkonnaametile esitada loa muutmise taotlus ja lisada loale vee-erikasutuse osa.

KeHJS § 11 lõike 8¹ kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama

asjakohaseid KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või

keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või

ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava

tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud

vajalikeks keskkonnameetmeteks.

KeHJS § 3³ lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva

ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning

põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka

keskkonnaseire. KeHJS § 3³ lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas

keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava

tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga.

Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega.

Loa taotleja on KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitanud Keskkonnaametile teabe

kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega loa taotleja

kavandab vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

4. ÄRAKUULAMINE

Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 2² alusel xx.xx.202x kirjaga nr DM-xxxx Laanemetsa

liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/300832 muutmise taotlusele koostatud keskkonnamõjude

eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Valga

Vallavalitsusele.

KMH eelhinnangu eelnõu koostamise jooksul laekus/ei laekunud arvamusi.

Lugupidamisega

Hanna-Loore Ney, 5824 9120 (maapõuebüroo)

[email protected]

Janne Breidaks, 5855 3986 (loodushoiubüroo)

[email protected]