Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Keskväljak 5a

92413, Hiiu maakond, Hiiumaa vald,

Kärdla linn

Teie 08.05.2025 e-kiri nr 9-6.1/1308

Meie 29.05.2025 nr 7.2-1/25/7790-2

Seisukohtade väljastamine Hiiumaa valla

110 kV liini teemaplaneeringu KSH

koostamise vajalikkuse kohta

Olete taotlenud seisukohti Hiiumaa valla 110 kV liini teemaplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse kohta. Planeeringut ei ole algatatud.

Planeeringu eesmärgiks on uue 110 kV liinitrassi üldise asukoha ja sellest tekkivate kitsenduste

määramine. Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas kolme eraldiseisvat ala, mis kokku

moodustavad ligikaudu 8251,7 ha (82,5 km²) ala (lisa 2).

Hiiumaa valla üldplaneeringu 110 kV liini teemaplaneeringu KSH vajalikkuse kohta on veebruaris

2025 avaldatud eelhinnang (lisa 3), mille tulemusel võib uue 110 kV liinitrassi rajamine avaldada

keskkonnale ja elanikkonnale olulist mõju, seetõttu tuleb koos teemaplaneeringu koostamisega

algatada teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine koos asjakohaste mõjude

hindamisega (sh majanduslikud, kultuurilised ja sotsiaalsed mõjud).

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS), planeerimisseaduse (PlanS) ja Transpordiameti

põhimääruse esitame Hiiumaa valla 110 kV liini teemaplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH

koostamise vajalikkuse kohta ettepanekud, millega planeeringu edasisel koostamisel tuleb

arvestada.

1. Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha ja liikluskorralduse üldiste põhimõtete

määramine

1.1. Planeeringu detailse lahenduse ülesandeks on muuhulgas liikluskorralduse põhimõtete

määramine ning servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult

kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine. Asukoha eelvaliku tegemisel tuleb

analüüsida olemasoleva teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude tagamisel, määrata

planeeringualal perspektiivsete kohalike teede üldised asukohad ja nende ristumiskohad

riigiteedega ning ümberehitatavad riigitee lõigud või ristmikud (nende olemasolul).

1.2. Uute alajaamade kavandamisel tuleb arvestada, et alajaamad vajavad juurdepääsuteed.

Planeeringus tuleb näidata eeldatav juurdepääsutee avalikelt teedelt. Transpordiamet ei

võta arendustegevuse vajadustest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede

2 (3)

ümberehitamise kohustust kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus

puudub.

1.3. Teeme ettepaneku määrata teemaplaneeringus riigiteede liikluskorralduse ja ümberehituse

vajadus seoses eriveostega ja ehitusaegsete veostega.

2. Tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramine

2.1. Kavandatavaid trassikoridore ja nende nurgapunkte riigiteede vahetusse lähedusse mitte

kavandada. Lähtuvalt Tee projekteerimise normide § 63 lõikest 2 peab masti kaugus teest

olema vähemalt võrdne masti kõrgusega. Seejuures, kui kõrgepingeliini postid kulgevad

teega paralleelselt, peab posti kaugusele teekatte servast lisama veel viis meetrit.

2.2. Vältida õhuliini trassialternatiivide riigiteedega terava nurga all lõikumisi, kuna sellisel

juhul võib samuti eelmises punktis viidatud normist tuleneva nõude täitmine võimatu olla.

2.3. Suure liiklussagedusega ristmike kohale liine mitte kavandada, kuna see võib tulevikus

kitsendada piirete, liiklusmärkide ja teevalgustuse rajamist.

2.4. Trassi kavandamisel tuleb vältida ka riigiteede ületamist sildade asukohas, kuna õhuliini

sarnase paigutuse korral on oluliselt kitsendatud riigiteel asuvate sildade

rekonstrueerimise võimalused ja seejuures muutub ka silla eluiga väiksemaks

(elektromagnetväli võib sillaarmatuuride korrodeerumist oluliselt kiirendada).

2.5. Juhime tähelepanu, et planeeringualale või selle vahetusse lähedusse jäävad

navigatsioonimärgid 691 Emmaste sihi alumine tuletorn ja 692 Emmaste sihi ülemine

tulepaak. Tuletame meelde, et vastavalt meresõiduohutuse seaduse § 48. lg 1 piiratakse

ehitustegevust navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas, kui see

kahjustab meresõiduohutust (ka Heltermaa sadamas). Praeguse õhukaabelliini mast on

meresõiduohutuse seisukohalt problemaatiline (vt joonis 1), mistõttu peame vajalikuks, et

uue õhukaabelliini projekteerimisel võetakse arvesse vajadust tagada Emmaste

sihimärkidele otsenähtavus laevateelt.

Joonis 1. Olemasolev olukord Emmaste sihil

3 (3)

Nõustume KSH eelhinnangu järeldusega, et uue 110 kV liinitrassi rajamisega võib kaasneda

keskkonnale ja elanikkonnale oluline mõju, seetõttu on vajalik koos teemaplaneeringu

koostamisega algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Palume kohalikul omavalitsusel planeeringuala asukoha valikul ettepanekutega arvestada ja teha

planeeringu edasisel koostamise protsessis sisulist koostööd Transpordiametiga. Ettepanekute

mittearvestamist palume sisuliselt põhjendada. Oleme valmis vajadusel selgitama ja täpsustama

käesoleva kirjaga esitatud ettepanekuid ning koostöös välja töötama kohakeskselt sobivaimaid

lahendusi. Küsimuste korral palume pöörduda kirja allosas toodud kontaktidel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

lisa 1 (esialgsed lähteseisukohad)

lisa 2 (planeeringuala)

lisa 3 (eelhinnag)

Andres Aasna

53231631, [email protected]

Tiit Harjak

5188201, [email protected]

Tiit Palgi

5243 875, [email protected]

Hiiumaa Vallavolikogu [kuupäev]

otsuse nr [nr]

Lisa 1

Hiiumaa valla üldplaneeringu

110 kV liini teemaplaneeringu esialgsed lähteseisukohad

1. Teemaplaneeringu koostamise olulisemad alusdokumendid

1.1 Teemaplaneeringu algatamise taotlus (esitatud 01.08.2024)

1.2. Hiiu maakonnaplaneering 2030+

1.3. Emmaste valla üldplaneering (kehtestatud Emmaste Vallavolikogu 30.09.2005 määrusega

nr 39)

1.4. Käina valla üldplaneering (kehtestatud Käina Vallavolikogu 31.05.2006 määrusega nr 13)

1.5. Kõrgessaare valla üldplaneering (kehtestatud Kõrgessaare Vallavolikogu 17.01.2003

määrusega nr 5)

1.6. Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering „Maakasutusreeglite ja

ehitustingimuste määramine" (kehtestatud Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrusega

nr 19)

1.7. Pühalepa valla Hagaste-Heltermaa piirkonna üldplaneering (kehtestatud Pühalepa

Vallavolikogu 20.12.2005 otsusega nr 33)

1.8. Pühalepa valla Heltermaa-Sarve-Salinõmme piirkonna osaüldplaneering (kehtestatud

Pühalepa Vallavolikogu 29.12.2008 otsusega nr 334)

1.9. Pühalepa valla keskosa üldplaneering (kehtestatud Pühalepa Vallavolikogu 27.04.2010

otsusega nr 60)

1.10. Kärdla linna üldplaneering (kehtestatud Kärdla Linnavolikogu 21.06.2012 määrusega nr

35)

1.11. koostamisel olev Hiiumaa valla üldplaneering (algatatud Hiiumaa Vallavolikogu 18.

oktoobri 2018 otsusega nr 90)

2. Planeeringuala

Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas kolme eraldiseisvat ala:

1) Kärdla linnas ja Prählamäe külas ligikaudu 11,7 ha (0,1 km²) suurust ala

2) Vahtrepa, Hilleste, Kerema, Heltermaa, Aruküla, Valipe, Pühalepa, Suuremõisa, Viilupi,

Kaasiku, Villemi ja Ristivälja külades ligikaudu 2956,5 ha (29,5 km²) suurust ala

3) Rannaküla, Emmaste, Tärkma, Tilga, Prassi, Harju, Valgu, Jausa, Utu, Luguse, Kleemu,

Selja, Nõmme, Kolga, Lepiku, Viiri, Riidaküla, Metsalauka, Reheselja, Kabuna, Külama,

Sinima, Emmaste-Kurisu, Ligema, Kuusiku, Lelu, Pärnselja, Männamaa, Nõmmerga, Leigri,

Vanamõisa, Ole, Prähnu, Nurste, Kitsa, Haldreka, Härma, Laartsa, Haldi, Mänspäe,

Õngu,Jõesuu, Mardihansu, Reigi-Nõmme, Puski, Villamaa, Kopa, Paope, Jõeranna, Napi ja

Otste külades ligikaudu 5283,5 ha (52,8 km²) suurust ala.

Kokku on planeeringuala suurus ligikaudu 8251,7 ha (82,5 km²).

planeeringuala

Joonis 1 Planeeringuala paiknemise skeem (kasutatud Maa-ja Ruumiameti halltoonides

aluskaarti)

Planeeringualal asub Emmaste – Käina – Lauka kaks 35 kV õhuliini (paiknevad ühistel

mastidel), Kärdla 35 kV õhuliin, Emmaste – Lauka 10 kV õhuliin.

Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa- ja Ruumiameti andmetel:

 maardlad (Suuremõisa, Sääre, Kleemo, Männamaa, Puski);

 maaparandussüsteemid (Teotoa, Suuremõisa, Kogerma metsakuivendus, Haavamäe,

Soopõllu P, Sarvesoo, Kassarisoo, Kaasiku, Tagakarjamaa, Käina-Kolga, Kakumaa II,

Utuküla, Ranna, Tilu, Viiri, Penderna, Kabuna, Kivikopli, Lepmetsa, Lassi, Kurisoo,

Väljasoo, Lelo, Kuusiku, Leluselja, Lelomets, Kase, Ussikuninga, Kotkasoo, Tihu,

Vanamõisa, Prähnu, Kitsa-Haldi, Õngu, Laasma, Prählamäe I, Prählamäe II) ja nende

eesvoolud;

 looduskaitsega seotud objektid (Väinamere hoiuala, Vahtrepa maastikukaitseala,

Pühalepa hoiuala, Vanapaganakivi, Põlise leppe kivid, Suuremõisa mõisa park, Viilupi

hoiuala, Vanaselja tamm, Tihu looduskaitseala, Paope loo hoiuala, Paope

looduskaitseala);

 ranna (Väinameri) või kalda (Rebasselja jõgi, Armijõgi, Veskilais, Tulimurru jõgi,

Luguse jõgi, Jausa jõgi, Lelu kraav, Külama jõgi, Leetselja peakraav, Liigi jõgi, Õngu

jõgi, Õngu paisjärv, Vanajõgi, Luidja jõgi, Paope jõgi, Jõeranna jõgi, Suuremõisa jõgi,

Vilivalla jõgi, Tammela jõgi, Vaemla jõgi, allikad) piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd,

veekaitsevöönd,;

 muinsuskaitsega seotud objektid (Lõuka tuulik, Kivikalme, Pühalepa kalmistu,

Kummistu kalmistu, Pühalepa kirik ja kirikuaed, Põlise leppe kivid, Suuremõisa

mõisakompleks, Tooma tuulik, Külaküla tuulik, Mänspäe kirik ja kabeliaed, Puski

kalmistu) ja nende kaitsevööndid;

 avalikult kasutatavad teed (80 Heltermaa-Kärdla-Luidja tee, 12101 Heltermaa-Sarve-

Aruküla tee, 12102 Hilleste-Hellamaa tee, 12167 Kerema-Pühalepa tee, 12103

Suuremõisa tee, 83 Suuremõisa-Käina-Emmaste tee, 81 Kärdla-Käina tee, 12126

Käina-Ühtri-Aadma-Kuriste tee, 12157 Luguse-Kakumaa tee, 12128 Luguse-Aadma

tee, 12158 Utuküla tee, 12147 Jausa tee, 12143 Mõisa-Lepiku tee, 12132 Emmaste-

Tohvri tee, 12133 Metsalauka-Viiri tee, 84 Emmaste-Luidja tee, 12134 Haldi sadama

tee, 12129 Valgu-Lelu-Leemeti tee, 12115 Kõrgessaare-Hüti-Puski tee) ja nende

kaitsevööndid;

 sideehitised maismaal;

 vääriselupaigad;

 kaitsealuste liikide esinemisalad ja püsielupaigad.

Hiiumaa valla arheoloogiapärandi uuringu (Muinsuskaitseamet/OÜ Wana Maailm, koostatud

2023) alusel asub planeeringualal mitu arheoloogiatundlikku ala.

Planeeringualal kehtivad teemaplaneeringu algatamise ajal nelja endise valla ja ühe linna

üldplaneeringud ja üldplaneeringu teemaplaneering:

 Emmaste valla üldplaneering (kehtestatud Emmaste Vallavolikogu 30.09.2005

määrusega nr 39);

 Käina valla üldplaneering (kehtestatud Käina Vallavolikogu 31.05.2006 määrusega nr

13);

 Kõrgessaare valla üldplaneering (kehtestatud Kõrgessaare Vallavolikogu 17.01.2003

määrusega nr 5);

 Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering „Maakasutusreeglite ja

ehitustingimuste määramine" (kehtestatud Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010

määrusega nr 19);

 Pühalepa valla Hagaste-Heltermaa piirkonna üldplaneering (kehtestatud Pühalepa

Vallavolikogu 20.12.2005 otsusega nr 33);

 Pühalepa valla Heltermaa-Sarve-Salinõmme piirkonna osaüldplaneering (kehtestatud

Pühalepa Vallavolikogu 29.12.2008 otsusega nr 334);

 Pühalepa valla keskosa üldplaneering (kehtestatud Pühalepa Vallavolikogu 27.04.2010

otsusega nr 60);

 Kärdla linna üldplaneering (kehtestatud Kärdla Linnavolikogu 21.06.2012 määrusega

nr 35).

Planeeringuala jääb koostamisel oleva Hiiumaa valla üldplaneeringu (algatatud Hiiumaa

Vallavolikogu 18. oktoobri 2018 otsusega nr 90) alale ning teemaplaneeringu koostamisel

tuleb arvestada ka koostatava üldplaneeringuga, millesse on kantud palju asjakohaseid

põhimõtteid.

3. Planeeringu eesmärk

110 kV uue liinitrassi üldise asukoha ja sellest tekkivate kitsenduste määramine arvestades

kavandatava tegevusega kaasnevaid sotsiaalseid aspekte ja keskkonnamõju ning majanduslikke

ja tehnilisi võimalusi ning põhjendatud juhul ettepaneku tegemine Hiiu maakonnaplaneeringu

ja kehtiva(te) üldplaneeringu(te) muutmiseks antud küsimuses.

4. Planeeringu ülesanded

4.1. 110 kV uue liinitrassi liinikoridori määramine kaaludes erinevaid asukohti ja nende

rajamise ja edaspidise kasutamisega kaasnevaid mõjusid.

Kaaluda viit erinevat alternatiivi:

1) Emmaste – Lauka, osaliselt uus trass, osaliselt olemasolev 35 kV trass;

2) Kaanisoo randumiskoht – Lauka, osaliselt uus trass, osaliselt olemasolev 35 kV trass;

3) Heltermaa – Lauka, osaliselt uus trass, osaliselt olemasolev 35 kV trass;

4) Emmaste – Lauka, uus trass olemasoleva 10 kV õhuliini kõrval;

5) Emmaste – Käina – Lauka, rekonstrueeritav ja uus 110 kV liin oleksid mõlemad olemasoleva

35 kV trassi koridoris maakaablitena.

Planeeringu käigus võib kaalumiseks lisada täiendavaid alternatiive.

Planeering peab andma ettepaneku, millise alternatiivi alusel jätkatakse projekteerimisega.

Ettepaneku aluseks ei saa olla ainult kõige odavam rajamise maksumus.

4.2. Kõigil alternatiividel liini osaliselt või täielikult maakaablisse rajamise võimaluste

kaalumine ja sellega seonduvate mõjude hindamine. Maakaablisse paneku vajaduse võib

tingida looduskaitselistest nõuetest, muinsuskaitselistest nõuetest, väärtuslikest maastikest ja

elamualadest tulenevad piirangud.

4.3. Kärdla piirkonna alajaama sõltumata toite kavandamine ja alajaamale vajadusel uue

asukoha määramine.

4.4. 110 kV liini rajamisega seotud asjakohaste (sh sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike)

mõjude hindamine.

4.5. Projekteerimistingimuste andmise aluseks tingimuste määramine 110 kV liini

projekteerimiseks.

4.6. Planeeringu elluviimise võimaluste kajastamine.

4.7. Ehitistele kehtivate kujade määramine lähtudes kehtivatest valdkonda reguleerivatest

dokumentidest ja normidest.

4.8. Maaüksuste kasutusse võtmise võimaluste väljaselgitamine ning servituutide seadmise

vajaduse ja nende ulatuse määramine.

4.9. Kinnisasjade avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise või

sundvalduse seadmise vajaduse välja selgitamine ning märkimine.

4.10. Muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse

määramine.

4.11. Rohelise võrgustiku toimimist vajavate tingimuste seadmine.

5. Teemaplaneeringu koostamine

5.1. Teemaplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava

Teemaplaneeringu koostamise korraldajaks on Hiiumaa Vallavalitsus. Teemaplaneeringu

koostajaks võib olla planeerimisseaduse § 4 lg 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi

planeerija), kes on suuteline täitma § 4 lg 6 toodud nõudeid. Keskkonnamõju hindama või

keskkonnamõju hindamist juhtima peab keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud nõuetele vastav juhtekspert.

Ajakava koostamisel on lähtutud planeerimisseaduses üldplaneeringu koostamisele esitatud

nõuetest. Ajakava on esialgne ja selles võib töö käigus tulla muudatusi.

Teemaplaneeringu (TP) esialgsete lähteseisukohtade koostamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu andmine

(sh asjaomaste asutustega konsulteerimine)

Rahastamise eellepingu sõlmimine 1 kuu

TP ja KSH algatamine volikogu otsusega 1 kuu

Konsultandi hankimine nii TP kui KSH koostaja leidmiseks,

töövõtulepingu sõlmimine 3 kuud

TP lähteseisukohtade täiendamine ja KSH programmi koostamine

koos konsultandiga 2 kuud

TP lähteseisukohtadele ja KSH programmile ettepanekute küsimine

(PlanS § 76 lg 1,2; vastamise aeg min 30 päeva) 2 kuud

Ettepanekute läbitöötamine nendega arvestamine 2 kuud

TP lähteseisukohtade ja KSH programmi avalikustamine (leheteade,

koduleht) 1 kuu

Vajalike uuringute tellimine ja TP ja KSH aruande eelnõu koostamine 8 kuud

TP ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek (1 kuu, teavitamine 14 p

enne) 2 kuud

TP ja KSH aruande eelnõu avalik arutelu (1 kuu, teavitamine 14 p

enne) 2 kuud

TP põhilahenduse ja KSH aruande koostamine 4 kuud

TP ja KSH aruande eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse

andmiseks, (vastamise aeg min 30 päeva), vajadusel TP ja KSH

aruande korrigeerimine 2 kuud

TP, mille lisaks on KSH aruanne, esitamine volikogule

vastuvõtmiseks 2 kuud

TP avaliku väljapaneku korraldamine, avaliku väljapaneku käigus

ettepanekute ja arvamuste kogumine, kirjalikele arvamustele

vastamine (kestab min 30 päeva, teavitamine 14 p enne) 2 kuud

TP avalik arutelu (1kuu, teavitamine 14 p enne) vajadusel 2 kuud

TP avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel

muudatuste sisseviimine teemaplaneeringusse 1 kuu

TP esitamine valdkonna ministrile heakskiitmiseks (60-90 p jooksul

kiidab heaks) 3 kuud

TP kehtestamine, kui ei ole tekkinud olulisi huvide konflikte või

arvestatavat avalikust huvist tulenevaid vastuväiteid. 1 kuu

Kehtestamisest teavitamine, kehtestatud TP esitamine (PLANK, valla

koduleht) (14 päeva jooksul kehtestamisest), muudatuste kandmine

varem kehtestatud üldplaneeringusse 30 päeva jooksul kehtestamisest 1 kuu

5.2. Teemaplaneeringu vormistamine

Teemaplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019

määruses nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud

nõuetele ja olema struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud

informatsioonita ning moodustama terviku järgmistest põhiosadest:

 seletuskiri

 joonised (asendiplaan, tugiplaan, põhijoonis, vajadusel teised erijoonised). Jooniste

vormistamisel lähtuda Siseministeeriumi poolt 2013 aastal välja töötatud ruumilise

planeerimise leppemärkidest. Asendiplaan koostada mõõtkavas M 1:50000 või M

1:100000 planeeritava ala tähistamisega. Põhijoonis koostada mõõtkavas M

1:10000…M 1:20000 (valitud mõõtkava peab arusaadavust toetama);

 lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated), KSH aruanne on planeeringu juurde kuuluv lisa.

5.3. Täiendavad uuringud

Uuringute täpsem vajadus vaadatakse üle koostöös konsultandiga.

Kui teemaplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse

väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb

need teha ning planeeringusse lisada.

5.4. Teemaplaneeringu ja KSH koostamisel koostöötegijad ja kaasatavad isikud

Valitsusasutused, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb, valdkonna eest

vastutav minister:

 Kliimaministeerium [email protected];

 Maa- ja Ruumiamet [email protected];

 Keskkonnaamet [email protected];

 Transpordiamet [email protected];

 Muinsuskaitseamet [email protected];

 Päästeamet (Lääne päästekeskus) [email protected];

 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus [email protected];

 Terviseamet [email protected];

 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet [email protected];

 Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected];

Isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud,

samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise

keskkonnamõju või üldplaneeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste

arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid

ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad

mittetulundusühingud ja sihtasutused:

 Telia Eesti OÜ [email protected];

 Elering AS [email protected];

 AS Connecto Eesti [email protected];

 Eesti Lairiba Arenduse SA [email protected];

 Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon [email protected];

 MTÜ Hiiumaa Metsaselts [email protected];

 Hiiumaa Ettevõtjate Liit MTÜ [email protected];

 Eesti Erametsaliit MTÜ [email protected] [email protected].

Planeeringu menetlusse kaasatakse planeeringualal asuvate ja sellega piirnevate kinnistute

omanikud. Samuti kaasatakse planeeringu koostamisse kõik isikud, kes avaldavad selleks

planeeringu koostamise käigus soovi või esitavad sisulisi arvamusi.

5.5. Teemaplaneeringu kooskõlastamine

Teemaplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele valitsusasutustega kooskõlastamiseks

digitaalselt (.pdf, .shp ja .dwg formaadis allkirjastatud failide konteiner ning online

kaardirakendus) e-posti aadressile [email protected].

5.6. Teemaplaneeringu vastuvõtmine

Kooskõlastatud teemaplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele vastuvõtmiseks digitaalselt

(.pdf, .shp ja .dwg formaadis allkirjastatud failide konteiner ning online kaardirakendus) e-posti

aadressile [email protected] ja paberkandjal ühes eksemplaris aadressile Keskväljak 5a,

Kärdla, Hiiumaa vald.

5.7. Teemaplaneeringu kehtestamine

Enne teemaplaneeringu kehtestamist tuleb esitada Hiiumaa Vallavalitsusele paberkandjal

toimik aadressile Keskväljak 5a, Kärdla, Hiiumaa vald , digitaalne planeering (.pdf, .shp ja .dwg

formaadis allkirjastatud failide konteiner ning online kaardirakendus) ja Planeeringute

andmekogule esitamiseks nõuetekohane materjal e-posti aadressile [email protected].

Lähteseisukohad koostas:

Mai Julge

planeeringuspetsialist

[email protected]

Hiiumaa Vallavolikogu [kuupäev]

otsuse nr [nr]

Lisa 2

planeeringuala

Hiiumaa Vallavolikogu [kuupäev]

otsuse nr [nr]

Lisa 3

EELHINNANG

Hiiumaa valla üldplaneeringu 110 kV liini teemaplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta

Tempa ….veebruar 2025

Eelhinnang on koostatud Hiiumaa valla üldplaneeringu 110 kV liini teemaplaneeringuga

kavandatud tegevustele. Eelhinnangu aluseks on Elektrilevi OÜ taotlus teemaplaneeringu

algatamiseks.

Õiguslikud alused

Vastavalt planeerimisseaduse § 74 lg 4 tuleb üldplaneeringu teemaplaneeringu koostamisel anda

eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise

ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud

kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Elektrilevi OÜ esitas 01.08.2024 Hiiumaa Vallavalitsusele taotluse algatada üldplaneeringut

muutev teemaplaneering.

Vastavalt taotlusele on planeeringu koostamise eesmärgiks uue 110 kV õhuliini projekteerimine ja

planeerimine uuel trassil, et tõsta Hiiumaa saare elektrivõrgu töökindlust.

Algatatava teemaplaneeringu ülesanneteks on

 110 kV uue liinitrassi liinikoridori määramine kaaludes erinevaid asukohti ja nende

rajamise ja edaspidise kasutamisega kaasnevaid mõjusid.

Kaaluda viit erinevat alternatiivi:

1) Emmaste – Lauka, osaliselt uus trass, osaliselt olemasolev 35 kV trass;

2) Kaanisoo randumiskoht – Lauka, osaliselt uus trass, osaliselt olemasolev 35 kV trass;

3) Heltermaa – Lauka, osaliselt uus trass, osaliselt olemasolev 35 kV trass;

4) Emmaste – Lauka, uus trass olemasoleva 10 kV õhuliini kõrval;

5) Emmaste – Käina – Lauka, rekonstrueeritav ja uus 110 kV liin oleksid mõlemad

olemasoleva 35 kV trassi koridoris maakaablitena;

Planeeringu käigus võib kaalumiseks lisada täiendavaid alternatiive.

Planeering peab andma ettepaneku, millise alternatiivi alusel jätkatakse projekteerimisega.

Ettepaneku aluseks ei saa olla ainult kõige odavam rajamise maksumus.

 Kõigil alternatiividel liini osaliselt või täielikult maakaablisse rajamise võimaluste

kaalumine ja sellega seonduvate mõjude hindamine. Maakaablisse paneku vajaduse võib

tingida looduskaitselistest nõuetest, muinsuskaitselistest nõuetest, väärtuslikest maastikest

ja elamualadest tulenevad piirangud.

 Kärdla piirkonna alajaama sõltumata toite kavandamine ja alajaamale vajadusel uue

asukoha määramine.

 110 kV liini rajamisega seotud asjakohaste (sh sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike)

mõjude hindamine.

 Projekteerimistingimuste andmise aluseks tingimuste määramine 110 kV liini

projekteerimiseks.

 Planeeringu elluviimise võimaluste kajastamine.

 Ehitistele kehtivate kujade määramine lähtudes kehtivatest valdkonda reguleerivatest

dokumentidest ja normidest.

 Maaüksuste kasutusse võtmise võimaluste välja selgitamine ning servituutide seadmise

vajaduse ja nende ulatuse määramine.

 Kinnisasjade avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise või

sundvalduse seadmise vajaduse välja selgitamine ning märkimine.

 Muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse

määramine.

 Rohelise võrgustiku toimimist vajavate tingimuste seadmine.

Joonis 1 Teemaplaneeringu algatamise taotlust kajastav eskiis

Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas kolme eraldiseisvat ala:

1) Kärdla linnas ja Prählamäe külas ligikaudu 11,7 ha (0,1 km²) suurust ala

2) Vahtrepa, Hilleste, Kerema, Heltermaa, Aruküla, Valipe, Pühalepa, Suuremõisa, Viilupi,

Kaasiku, Villemi ja Ristivälja külades ligikaudu 2956,5 ha (29,5 km²) suurust ala

3) Rannaküla, Emmaste, Tärkma, Tilga, Prassi, Harju, Valgu, Jausa, Utu, Luguse, Kleemu,

Selja, Nõmme, Kolga, Lepiku, Viiri, Riidaküla, Metsalauka, Reheselja, Kabuna, Külama, Sinima,

Emmaste-Kurisu, Ligema, Kuusiku, Lelu, Pärnselja, Männamaa, Nõmmerga, Leigri, Vanamõisa,

Ole, Prähnu, Nurste, Kitsa, Haldreka, Härma, Laartsa, Haldi, Mänspäe, Õngu,Jõesuu, Mardihansu,

Reigi-Nõmme, Puski, Villamaa, Kopa, Paope, Jõeranna, Napi ja Otste külades ligikaudu 5283,5

ha (52,8 km²) suurust ala.

Kokku on planeeringuala suurus ligikaudu 8251,7 ha (82,5 km²).

Joonis 2. Planeeringuala paiknemise skeem (kasutatud Maa-ja Ruumiameti halltoonides

aluskaarti)

2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

2.1. Hiiu maakonnaplaneering 2030+

Hiiu maakonnaplaneeringus 2030+ käsitletakse 35 kV ja kõrgema nimipingega elektriliine ja

alajaamu. Alla 35 kV nimipingega elektriliine ja alajaamu kajastatakse üldplaneeringutes.

Maakonnaplaneeringus antakse põhimõttelised arendussuunised üldplaneeringute koostamiseks.

Hiiumaa elektrivõrgu arendamisel on kolm peamist suunda, mille tulemusel on võimalik rajada

eraldi mastidel sõltumatu 110 kV toitering Leisi – Emmaste – Käina – Kärdla – Lauka – Emmaste

– Leisi (joonis 19):

1. Leisi-Käina-Kärdla (nn idapoolne ühendus) uue 110 kV elektriliini rajamine.

110 kV nimipingega elektriliini rajamisel:

a) Ehitatakse välja uus Pammana - Emmaste 35 (110) kV nimipingega merekaabelliin;

b) Täiendav 110 kV nimipingega elektriliin Käinani, st olemasoleva 35 kV nimipingega

elektriliini kõrvale rajatakse täiendav 110 kV nimipingega elektriõhuliin.

c) olemasolev Käina-Kärdla 35 kV nimipingega elektriliin ehitatakse 110 kV nimipingele ning

Kärdlasse paigaldatakse üks 110 kV trafo võimsusega 16 MVA.

2. Leisi – Emmaste – Lauka - Kärdla vahelise kuni 110 kV nimipingega elektriühenduse rajamine.

Tekib Leisi alajaamast algav ja sulguv sõltumatu ringtoide. Võimalusel kavandatakse elektriliin

olemasolevasse 10 kV nimipingega elektriliini trassikoridori, sellisel juhul trassikoridor laieneb

tulenevalt tehnilistest nõuetest (trassikoridor on elektriliini alune maa-ala koos kaitsevööndiga).

Elektriliini paigutamine olemasolevasse trassikoridori minimeerib keskkonnamõjusid ning

võimaldab maaressursi optimaalsemat kasutust. Alternatiivina on võimalik, et paigaldatakse 110

kV nimipinge valmidusega 35 kV nimipingega elektriliin. Mõlemal juhul on elektriliini

kaitsevööndi laius sama, kuid 110 kV nimipingega elektriliinil on väiksemad kaod ja suurem

läbilaskevõime.

Elektriliinid peavad tagama Emmaste, Käina, Kärdla, Lauka piirkonnaalajaamadele piisava ja

sõltumatu ringtoite.

Uuringu “Hiiumaa elektrivarustuskindluse tõstmise sotsiaalmajanduslik uuring ja tehniline

eeluuring” (tellija Elering AS) käigus viidi esmalt läbi kavandatava tegevusega kaasneva mõju

Natura eelhindamine eesmärgiga selgitada välja, kas esinevad asjaolud, mis välistavad mõne

kavandatud variandi elluviimise. Natura eelhindamise tulemusena jõuti järeldusele, et

Käina-Kärdla ning Hiiumaa ja mandri vahelise trassi kavandamine maismaal on põhimõtteliselt

võimalik, kuid kavandamisel tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine.

Keskkonnaaspekte arvestades on eelistatum lahendus, kus tegevus toimuks olemasoleva 35 kV või

10 kV nimipingega elektriliini trassikoridoris, looduskeskkonna mõjutused oleksid sel juhul

väiksemad. Eelistatud on lahendus, kus uus elektriliin kavandatakse olemasolevasse

trassikoridori. Üldreeglina tuleb vältida looduskaitsealasid.

Maakonnaplaneering on määranud elektrivõrgu arengu põhimõtted ja kasutustingimused:

 Elektriliinide rekonstrueerimisel või uue elektriliini kavandamisel eelistatakse asukohta,

mis kulgeb olemasoleva elektriliini trassikoridoris. Elektriliinide kavandamine toimub

vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

 Uute suurtarbijate lisandumise korral viiakse olemasolevad piirkonna-alajaamad

110/10(20) kV nimipingega toitele või rajatakse uued 110/10(20) kV nimipingega

alajaamad. Alajaamade asukohtade valikul lähtuda sellest, et hajaasustusega piirkonnas ei

rajata uusi 110 kV ülempingega alajaamu olemasolevatele alajaamadele üldjuhul lähemale

kui 15 km ja tiheasustuse puhul lähemale kui 3 km.

 Elektriliinide paiknemise määratlemisel lähtuda elektrienergia varustuskindluse

piirkondade nõuetest võrgukooslusele, kus on arvestatud võimalikke riske

varustuskindlusele ja mõjusid keskkonnale. Elektriliini trassi valikul on määrava

tähtsusega liini ehituse ja hilisema käidu ning võimalike riketega seotud kogukulude

minimeerimine.

 Eelistatult kavandada elektriliinid avaliku kasutusega maadele (nt teemaale).

 Kavandada soovitavalt uued ja rekonstrueeritavad elektriliinid maakaablitena kui see on

majanduslikult otstarbekas ning parandab olulisel määral elukeskkonna kvaliteeti (näiteks

tihedamatel asustusaladel).

 Tihedas ja kesktihedas varustuskindluse piirkonnas kavandada uued 0,4-20 kV

nimipingega elektriliinid eelistatult maakaabelliinidena. Hajavarustuskindluse piirkonnas

on valdavalt elektriõhuliini võrk.

Joonis 3 Väljavõte Hiiu maakonnaplaneeringust 2030+

2.2. Emmaste valla üldplaneering (kehtestatud Emmaste Vallavolikogu 30.09.2005 määrusega

nr 39)

Emmaste valla üldplaneeringus ei ole käsitletud 110 kV elektriliinide rajamist ega sellele asukoha

määramist.

2.3. Käina valla üldplaneering (kehtestatud Käina Vallavolikogu 31.05.2006 määrusega nr 13)

Käina valla üldplaneeringus ei ole käsitletud 110 kV elektriliinide rajamist ega sellele asukoha

määramist.

2.4. Kõrgessaare valla üldplaneering (kehtestatud Kõrgessaare Vallavolikogu 17.01.2003

määrusega nr 5)

Kõrgessaare valla üldplaneeringus ei ole käsitletud 110 kV elektriliinide rajamist ega sellele

asukoha määramist.

2.5. Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering „Maakasutusreeglite ja

ehitustingimuste määramine“ (kehtestatud Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrusega

nr 19)

Teemaplaneeringus ei käsitleta elektrienergiaga varustamise arengut välja arvatud

tuulegeneraatorite paigaldamine.

2.6. Pühalepa valla Hagaste-Heltermaa piirkonna üldplaneering (kehtestatud Pühalepa

Vallavolikogu 20.12.2005 otsusega nr 33)

Pühalepa valla Hagaste-Heltermaa piirkonna üldplaneeringus ei ole käsitletud 110 kV

elektriliinide rajamist ega sellele asukoha määramist.

2.7. Pühalepa valla Heltermaa-Sarve-Salinõmme piirkonna osaüldplaneering (kehtestatud

Pühalepa Vallavolikogu 29.12.2008 otsusega nr 334)

Pühalepa valla Heltermaa- Sarve-Salinõmme piirkonna osaüldplaneeringus ei ole käsitletud 110

kV elektriliinide rajamist ega sellele asukoha määramist.

2.8. Pühalepa valla keskosa üldplaneering (kehtestatud Pühalepa Vallavolikogu 27.04.2010

otsusega nr 60)

Pühalepa valla keskosa üldplaneeringus ei ole käsitletud 110 kV elektriliinide rajamist ega sellele

asukoha määramist.

2.9. Kärdla linna üldplaneering (kehtestatud Kärdla Linnavolikogu 21.06.2012 määrusega nr

35)

Kärdla linna üldplaneeringus ei ole käsitletud 110 kV elektriliinide rajamist ega sellele asukoha

määramist.

2.10. Hiiumaa valla üldplaneering (koostamisel, algatatud Hiiumaa vallavolikogu 18.10.2018

otsusega nr 90)

Koostatavas Hiiumaa valla üldplaneeringus on öeldud, et elektritoide Hiiumaale tagatakse

Saaremaal paikneva Leisi 110/35/10 kV alajaama kaudu. Hiiumaal on neli piirkonnaalajaama:

Emmaste, Käina, Kärdla ja Lauka. Suurema koormusega on Käina ja Kärdla. Hiiumaa 35 kV võrk

on valdavalt õhuliinvõrk, mis ringtoitena läbib Kärdla, Käina, Lauka 35 kV alajaamu. 35 kV võrgu

tehniline seisukord on hea, kuid elektrivarustuse kindluse nõrgaks kohaks on 35 kV õhuliin

Emmaste – Käina – Lauka, kus kaks õhuliini paiknevad ühistel mastidel. Rike Hiiumaad toitval

kaheahelalisel 35 kV liinil võib kaasa tuua kogu saart hõlmava elektrikatkestuse mitmeks päevaks.

Viimastel aastatel on rekonstrueeritud Käina ja Emmaste alajaamad ning Käina – Kärdla õhuliinil

on tagatud 110 kV valmidus. Elektri varustuskindluse suurendamiseks on vaja lisaks Kärdla –

Lauka ja Emmaste - Käina 35 kV liinil tagada 110 kV valmidus, rajada Leisi – Emmaste vahelisel

lõigul 110 kV liin (sh merekaablid, millest ühe vahetus on juba töös) ning rajada eraldiseisev 110

kV liin Emmaste – Lauka alajaamade vahele. Suurimad elektrienergia tarbijad on

plastitööstusettevõtted ja kaubandus. Koormuste kasv sõltub majanduse arengust ja uute

suurtarbijate lisandumisest.

Uue elektriliini rajamise eelduseks on uuele liinile sobiva trassikoridori valik läbi alternatiivide

kaalumise ja asjakohaste mõjude hindamise. Maakonnaplaneeringus on märgitud suunistena

põhimõtted, et uue elektriliini kavandamisel tuleb eelistada asukohta, mis kulgeb olemasoleva

elektriliini trassikoridoris ning tihedamatel asustusaladel kavandada elektriliinid maakaablitena.

Üldplaneeringu eelnõus on märgitud uue elektriliini orienteeruv asukoht, kuid täpse trassi asukoha

valimisel võib uus liin paigutuda täiesti uuele asukohale. Sellest lähtuvalt on üldplaneeringu ptk

26-s esitatud ettepanek maakonnaplaneeringu muutmiseks. Otstarbekaim lahendus töötatakse

välja detailplaneeringu, riigi eriplaneeringu, üldplaneeringu teemaplaneeringu või mõne muu

ajahetkel õiguslikult sobiva planeeringuinstrumendiga.

Üldplaneeringu eelnõus nähakse ette olemasolevate 35 kV õhuliinide järkjärguline

rekonstrueerimine pingele 110 kV. Selleks määratakse projekteerimistingimuste aluseks olevad

tingimused.

Planeerimisseaduse § 75 lg 1 p 3 alusel on üldplaneeringu ülesandeks tehnovõrkude ja -rajatiste

üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Sama § lg 3 kohaselt võib

üldplaneeringuga teha ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks.

Kehtivates üldplaneeringutes ei ole käsitletud 110 kV elektriliinide rajamist ega sellele asukoha

määramist. Maakonnaplaneeringus on leitud, et eelistatud on lahendus, kus uus elektriliin

kavandatakse olemasolevasse trassikoridori. Kui käesoleva teemaplaneering koostamisel selgub,

et parim lahendus on 110 kV liini rajamine uues asukohas, mitte olemasolevates trassikoridorides,

siis tehakse üldplaneeringu teemaplaneeringuga ettepanek maakonnaplaneeringu muutmiseks.

Samuti arvestatakse teemaplaneeringu tulemusega koostatavas Hiiumaa valla üldplaneeringus.

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

Suur osa planeeringualast on metsamaa, vähemal määral on tegemist haritava maa, loodusliku

rohumaa ja muu maaga. Samuti jääb planeeringualale mõningaid õuemaid. Maakasutuse

sihtotstarbe järgi on valdaval osal tegemist maatulundusmaaga.

Planeeringualal levivad suures osas gleimullad, aga ka paepealsed mullad, leedemullad,

turvastunud mullad ja rabamullad.

Põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt asub planeeringuala suures osas suhteliselt kaitstud ja

keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Osaliselt jääb planeeringuala nõrgalt kaitstud ja kaitsmata

põhjaveega alale.

Joonis 4 Maa-ja Ruumiameti põhjavee kaitstuse kaardi väljavõte.

Maa-ameti looduskaitse kaardi kohaselt asuvad planeeringualal Väinamere hoiuala, Vahtrepa

maastikukaitseala, Pühalepa hoiuala, Vanapaganakivi, Põlise leppe kivid, Suuremõisa mõisa park,

Viilupi hoiuala, Vanaselja tamm, Tihu looduskaitseala, Paope loo hoiuala, Paope looduskaitseala,

planeeringualal esineb III kategooria kaitsealuste taimede kasvukohti ja III kategooria kaitsealust

faunat.

Joonis 5 Maa-ja Ruumiameti looduskaitse kaardi väljavõte (kaitsealad, hoiualad, kaitstavad

looduse üksikobjektid)

EELISe andmetel esinevad planeeringualal veel metsa vääriselupaigad, I kaitsekategooria looma-

ja linnuliikide püsielupaikade sihtkaitse- ja piiranguvööndid.

Hiiumaa valla arheoloogiapärandi uuringu (Muinsuskaitseamet/OÜ Wana Maailm, koostatud

2023) alusel asub planeeringualal 9 (Vahtrepa, Veoma, Kerema, Hilleste, Jausa, Viiri, Külama,

Härma ja Haldi) arheoloogiatundlikku ala.

Maardlate kaardirakenduse andmetel jäävad planeeringualasse osaliselt Suuremõisa, Sääre,

Kleemo, Männamaa, Puski maardlad.

Maaparandussüsteemide kaardirakenduse alusel paiknevad planeeringualal

maaparandussüsteemid ja nende eesvoolud: Teotoa, Suuremõisa, Kogerma metsakuivendus,

Haavamäe, Soopõllu P, Sarvesoo, Kassarisoo, Kaasiku, Tagakarjamaa, Käina-Kolga, Kakumaa II,

Utuküla, Ranna, Tilu, Viiri, Penderna, Kabuna, Kivikopli, Lepmetsa, Lassi, Kurisoo, Väljasoo,

Lelo, Kuusiku, Leluselja, Lelomets, Kase, Ussikuninga, Kotkasoo, Tihu, Vanamõisa, Prähnu,

Kitsa-Haldi, Õngu, Laasma, Prählamäe I, Prählamäe II.

Kitsenduste kaardirakenduse alusel ulatuvad planeeringualale veel ranna (Väinameri) või kalda

(Rebasselja jõgi, Armijõgi, Veskilais, Tulimurru jõgi, Luguse jõgi, Jausa jõgi, Lelu kraav,

Külama jõgi, Leetselja peakraav, Liigi jõgi, Õngu jõgi, Õngu paisjärv, Vanajõgi, Luidja jõgi,

Paope jõgi, Jõeranna jõgi, Suuremõisa jõgi, Vilivalla jõgi, Tammela jõgi, Vaemla jõgi, allikad)

piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd, veekaitsevöönd, avalikult kasutatavate teede kaitsevööndid,

sideehitised maismaal.

4. Tegevuse eeldatavalt kaasnev mõju

4.1 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

Planeeringualale ulatuvad osaliselt Suuremõisa, Sääre, Kleemo, Männamaa, Puski maardlad,

seega võib kavandatav tegevus avaldada mõju registrisse võetud loodusvaradele. Seetõttu tuleb

planeeringu koostamise käigus trassi asukoha valikul hinnata mõju registrisse võetud

loodusvaradele, et leida asukoht ja rajamisviis, mille mõju neile oleks võimalikult väike.

Suur osa planeeringualast on kaetud metsaga, mis osaliselt on ka rohevõrgustiku osaks. Õhuliinide

rajamisel metsamaale tuleb senine metsamaa raadata, mis muudab oluliselt senist

looduskeskkonda ja võib avaldada mõju ka planeeringualast väljajäävale alale. Seetõttu tuleb

planeeringu koostamise käigus trassi asukoha valikul hinnata raadamise mõju

looduskeskkonnale, et võimalikult vältida keskkonnale tehtavat kahju ja rohevõrgustiku

toimimisele avaldatavat mõju.

Planeeringuala asub suures osas suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega alal.

Osaliselt jääb planeeringuala nõrgalt kaitstud ja väikeses osas kaitsmata põhjaveega alale, kus

põhjavesi on looduslikult kõrgema reostustundlikkusega. Põhjavee reostustundlikumates

piirkondades tuleks eelistada õhuliini, kuna see põhjustab minimaalseid pinnasehäiringud. Juhul

kui otsustatakse maakaabli kasuks tuleb tagada pinnase kihiline tagasipaigutus ja reostusriskide

(nagu näiteks kütuse või õlilekke) ennetamine.

Ehitusega kaasneb jäätmeteke. Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele ning

Hiiumaa valla jäätmehoolduseeskirjale, sellisel juhul ei teki olulist keskkonnamõju.

Energiakasutus on seotud masinate ja seadmete kütusekasutusega, mõningal määral kasutatakse

ehitusprotsessis elektrienergiat.

Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega jääkreostusobjekte. Planeeringuga ei

kavandata ohtlikke objekte ega tegevusi. Arvestades eeltoodut ei ole oodata kavandatava

tegevusega kaasnevat ohtlike ainete ladestamist ja sellega seotud vee või pinnase reostuse teket.

Ehitustegevuse ajal võib masinate tehnilise rikke korral sattuda õli või kütus pinnasesse. Rikete

vältimiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja tehniliselt korras masinaid. Arvestades tegevuse

iseloomu ja mahtu on olulise mõjuga avariiolukordade tekkimine vähetõenäoline. Kavandatava

tegevusega kaasnev tõenäosus õnnetuste esinemiseks ei erine tavapärasest.

Teemaplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uue rajatise (110 kV elektriliin)

ehitamise ja edaspidise ekspluateerimisega, võimalikud mõjud on nii ehitusaegsed ajutised

häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon), kui ka looduskeskkonna püsivast muutmisest

tulenevad mõjud.

Eelhinnangu koostamise faasis valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostus ette näha ei ole.

4.2 Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus

Mõju on kõige suurem ehitamise ajal (nt ehitamisel oht inimese tervisele), rajatiste valmimisel

täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette näha ei ole. Õnnetuste vältimiseks tuleb järgida

ehitusprojektis esitatud nõudeid.

Planeeringualal ei asu ega ka kavandata olulise keskkonnaohuga rajatisi, projekteerimisel ja

käitamisel tuleb arvestada kehtivate tuleohutuse ja hädaolukorra lahendamise nõuetega.

Õhuliinide rikked on võimalikud seoses ilmastiku mõjutustega (tuuled-tormid, märja ja raske lume

sajud) ja sellega võib kaasneda oht inimestele, kes sellele alale rikke ajal satuvad. Seetõttu tuleb

planeeringu koostamise käigus trassi asukoha valikul hinnata avariide tekkimise

tõenäosust, et leida trassi asukoht ja rajamisviis, kus oht inimeste elule ja tervisele oleks

võimalikult väike.

4.3 Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond

Planeeringuga kavandatava 110 kV elektriõhuliini mastide kõrgus on Elering AS kodulehel oleva

info põhjal üle 30 m, ja selle kaitsevöönd 25 m mõlemal pool liini. Kavandatava liini pikkus sõltub

liini trassi asukoha valikust.

Maakaabli kaitsevööndi ulatus on 1 m äärmistest kaablitest ja maapealse ruumi ilmet ja kasutamist

see oluliselt ei muuda.

Müra, samuti mõningane õhusaate (tolm) tekib eelkõige ehitusaegsel perioodil näiteks materjali

transpordil ja ehitusel kasutatavate mehhanismide kasutusel ning tegemist on mööduvate ning

väheoluliste mõjudega. Väliskeskkonna müratase peab olema vastavuses keskkonnaministri

16.12.2016 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ normidega.

Õhusaaste ja müra suurenevad eeldatavalt ka ehitamise ajal ehitustehnika kasutusest (heitgaasid,

tolm) ja perspektiivselt erasõidukite kasutusest tingituna. Kuigi päevaseks ajaks ei ole

ehitustöödele müra piirväärtust kehtestatud, tuleb tekitatavat müra minimeerida ka päevasel ajal,

kasutades tehniliselt korras masinaid ja vältides asjatut müra ja suuremat õhusaaste teket.

Ehituse ajal toimub ka mõningane vibratsiooni suurenemine näiteks materjalide transpordil,

erinevate masinate kasutamisel vms. Ehitusaegsed vibratsiooni tasemed peavad vastama

sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtustele. Planeeringu

koostamisel tuleb arvestada olemasolevate ja perspektiivsete häiringutega (müra, vibratsioon,

õhusaaste) ja vajadusel käsitleda leevendavaid meetmeid.

Planeeringualal asub üle 240 alalises ja hooajalises kasutuses oleva elamu. Uue 110 kV elektriliini

rajamine õhuliinina elamute naabruses muudab oluliselt senist harjumuspärast elukeskkonda.

Seetõttu tuleb planeeringu koostamise käigus hinnata liini rajamise ja ekspluateerimise

mõju elanikkonnale ja leida elanikkonda vähim mõjutav liini asukoht. Tihedama

hoonestusega aladel kavandada elektriliini rajamine maakaablisse, et mõju elanikkonnale

oleks väiksem.

Joonis 7 Asustus planeeringualal (kasutatud Maa-ja Ruumiameti halltoonides aluskaarti)

4.4 Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus

Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi asub planeeringuala osaliselt Kagu-Hiiumaa (I klass),

Viilupi asundusküla (II klass), Jausa (II klass), Käina põllumajandusmaastik koos

kihelkonnakeskusega (I klass), Viiri-Emmaste-Tilga (I klass), Õngu-Mänspäe-Haldi (II klass),

Leemeti mäed (II klass), Vanajõe org (I klass), Luidja-Paope-Jõeranna (II klass), Kõrgessaare (II

klass) ja Reigi-Lauka (I klass) väärtuslikel maastikel ja osaliselt rohevõrgustiku alal.

Maakonnaplaneeringu kohaselt omavad Kagu-Hiiumaa väärtuslikul maastikul

ajaloolis-kultuurilist väärtust hästisäilinud maastikumuster, Pühalepa kirik ja kalmistud,

kõrtsivare, Suuremõisa ja Soonlepa mõisad, alleed, vaateliselt väärtuslikud on üldiselt väga kaunid

ja vaheldusrikkad maastikud, loodusväärtuseks on palju säilinud unikaalseid poollooduslikke

kooslusi (loopealsed), liigirikkaid loometsi; Kallaste MKA; suur osa alast on Natura eelvaliku ala,

osa rannikust ja Vohilaid ka TLA.

Maakonnaplaneeringu kohaselt omavad Viilupi asundusküla väärtuslikul maastikul

ajaloolis-kultuurilist väärtust hästisäilinud näide 1920-ndate asunduskülast, vaatelist väärtust

pakub küla traditsiooniline ja hooldatud mulje, loodusväärtuseks on puiskarjamaad.

Maakonnaplaneeringu kohaselt omavad Jausa väärtuslikul maastikul ajaloolis-kultuurilist väärtust

säilinud põldudemuster, vanad taluhooned ja kaptenielamud, veskid, vaateline väärtus varieerub,

sõltudes peamiselt talude, nende ümbruse ja teeservade hooldatusest, loodusväärtuseks on

rannaniidud, Jausa jõe õgvendamata lõigud.

Maakonnaplaneeringu kohaselt omavad Käina põllumaastikul koos kihelkonnakeskusega

ajaloolis-kultuurilist väärtust võrdlemisi hästi säilinud põldude- ja asustusmuster ning teedevõrk;

väärtuslikud elemendid on mõisakeskused, Käina kiriku varemed, vallamaja jt ajaloolised

ehitised, vaateliselt väärtuslikud on avarus ja kauged vaated nii põllumaastikul kui rannaniitudel,

loodusväärtuseks on Käina lahe äärsed rannaniidud, Vaemla ja Jausa lahe äärsed hooldatud

rannaniidud.

Maakonnaplaneeringu kohaselt omavad Viiri-Emmaste-Tilga väärtuslikul maastikul

ajaloolis-kultuurilist väärtust teeäärne asustus, ja ohvritamm, vaateliselt väärtuslikud on ilus

hooldatud maanteeäärne maastik, loodusväärtuseks on rannakarjamaad ja Saeniit.

Maakonnaplaneeringu kohaselt omavad Õngu-Mänspäe-Haldi väärtuslikul maastikul

ajaloolis-kultuurilist väärtust Mänspe kabel kalmistu ja kabeliaiaga, Mänspe kool jt vanemad

hästisäilinud ehitised, vaateliselt väärtuslikud on : ilusad külad, ilusad metsad, loodusväärtuseks

on Õngu oja, vanemad metsad, Haldi nina liivased rannaniidud.

Maakonnaplaneeringu kohaselt omavad Leemeti mägede väärtuslikul maastikul vaatelist väärtust

ilusad männikud ja Hiiumaa kohta haruldaselt vaheldusrikas reljeef, loodusväärtusena sisaldab ala

Tihu maastikukaitseala Leemeti sihtkaitsevööndit; luitemetsi.

Maakonnaplaneeringu kohaselt omavad Vanajõe oru väärtuslikul maastikul

ajaloolis-kultuuriliseks väärtuseks ala kohta käibivad mitmed rahvajutud, vaateliselt on Vanajõe

org ja selle ümbrus väga maalilised, loodusväärtuselt on org maastikuliselt ja geoloogiliselt

väärtuslik (Vanajõe skv), väga puhta veega Vanajõe alamjooks on lõheliste kudemispaik, Euroopa

naaritsa taasasustus-ala.

Maakonnaplaneeringu kohaselt omavad Luidja-Paope-Jõeranna väärtuslikul maastikul

ajaloolis-kultuurilist väärtust küllaltki traditsiooniline maastikumuster, kus leidub ajaloolist huvi

pakkuvaid objekte, vaateliselt väärtuslikud on Luidja-Paope külamaastik, mis pakub vaheldust nii

Kõrgessaare kui Kõpu poolt tulles, kaunis on Luidja pikk liivarand, Jõeranna külast põhjas avaneb

maanteelt (veel) vaade Jõeranna lahele, loodusväärtuseks on Luidja skv (Luidja lepik), rand ja

Paope karjatatavad rannaniidud, haruldaste taimede kasvukohad, Jõeranna laht on kalade

kudemisala.

Maakonnaplaneeringu kohaselt omavad Kõrgessaare väärtuslikul maastikul

ajaloolis-kultuuriliselt on tegemist mitmekihilise “ajaloo kontsentraadiga”, kus leidub hulgaliselt

kultuuriajalooliselt ja ajalooliselt väärtuslikke objekte, vaateliselt väärtuslikud on Ninametsa mets

ja mõisapark viinaköögi lähedal, loodusväärtuseks on Kõrgessaare maastikukaitseala (Künaaugu

ja mnt vaheline ala, orhideede kasvukoht), väärtuslikud on Ninametsa mets ja veel säilinud

looduslikud rohumaad, rannik on tähtis linnuala.

Maakonnaplaneeringu kohaselt omavad Reigi-Lauka väärtuslikul maastikul ajaloolis-kultuurilist

väärtust traditsioonilise põllumajanduspiirkonnaga, kus leidub kultuuriajalooliselt ja ajalooliselt

väärtuslikke objekte, vaateliselt väärtuslikud on traditsioonilise ilmega külad, kaunid on

Kootsaare neeme kadastikud, loodusväärtuseks on säilinud looduslikud rohumaad (puisniidud ja

ranna- ja looniidud Kootsaare ps), karstinähtused, Tammelais, Kiriku- ja Reigi lahe äärne rand on

tähtis linnuala.

Teemaplaneeringuga kavandatav uus 110 kV elektriliin õhuliinina muudab oluliselt

väärtuslike maastike ilmet, seetõttu tuleb planeeringu koostamise käigus hinnata

kavandatava ehitise mõju väärtuslikele maastikele ja leida asukoht ja rajamisviis, mille

mõju väärtuslikele maastikele oleks võimalikult väike.

Maakonnaplaneeringu kohaselt on rohevõrgustiku toimimise kõige olulisem eeldus võrgustiku

terviklikkuse ning sidususe tagamine. Ehitustingimuste määramisel tuleb säilitada looduslike

alade sidusus, vajadusel kavandada rohealade hõivamist leevendavad või kompenseerivad

meetmed. Hiiu maakonna planeeringus on põhimõte, et rohelise võrgustikuna määratletud aladel

võib arendada majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või

planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist.

Teemaplaneeringuga kavandatav uus 110 kV elektriliin õhuliinina võib oluliselt mõjutada

rohevõrgustiku toimimist, seepärast tuleb planeeringu koostamisel hinnata kavandatava

ehitise mõju rohevõrgustikule ja leida asukoht ja rajamisviis, mille mõju rohevõrgustikule

oleks võimalikult väike.

Planeeringualal asuvad kultuurimälestised ja nende kaitsevööndid (Lõuka tuulik, Kivikalme,

Pühalepa kalmistu, Kummistu kalmistu, Pühalepa kirik ja kirikuaed, Põlise leppe kivid,

Suuremõisa mõisakompleks, Tooma tuulik, Külaküla tuulik, Mänspäe kirik ja kabeliaed, Puski

kalmistu) ja nende kaitsevööndid. Hiiumaa valla arheoloogiapärandi uuringu

(Muinsuskaitseamet/OÜ Wana Maailm) alusel asub planeeringualal mitu arheoloogiatundlikku

ala. Arheoloogiapärand ei sega üldjuhul inimeste igapäevaelu, sest tavapäraste tegevuste käigus ei

kaevata künnikihist sügavamale, mistõttu ei sattuta ka kohal ladestunud ja tänini säilinud

arheoloogilistele kihtidele. Kui aga mõnes paigas kavandatakse suuremat ehitustööd või

kaevandamist, siis maastik muutub pöördumatult ja aastasadade jooksul ladestunud pinnasekihid

hävivad või pööratakse segamini. Seetõttu tuleb ehitise kavandamisel arheoloogiapärandiga

alal teha koostööd Muinsuskaitseametiga ja selgitada välja arheoloogilise uuringu

läbiviimise vajadus. Samuti on vajalik teha Muinsuskaitseametiga teha koostööd

kultuurimälestiste kaitsevööndis ehitiste kavandamisel ja selgitada välja mõju

kultuuripärandile.

Planeeringualal asuvad põllu- ja metsamajanduslikus kasutuses olevad maad. Osaliselt on

tegemist maaparandusehitiste alaga. Planeeringu koostamisel tuleb hinnata kavandatava

ehitise mõju põllu- ja metsamajandusele, sh rajatud maaparandusobjektidele, ja leida

asukoht ja rajamisviis, mille negatiivne mõju senisele majandustegevusele oleks võimalikult

väike.

4.5 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele

Planeeringuala jääb osaliselt Natura 2000 Väinamere linnualale ja Natura 2000 Väinamere

loodusalale, Väinamere hoiualale, Vahtrepa maastikukaitsealale, Pühalepa hoiualale, Viilupi

hoiualale, Suuremõisa mõisa pargi alale, Tihu looduskaitsealale, Paope loo hoiualale ja Paope

looduskaitsealale ning ranna ja kalda piiranguvööndisse, ehituskeeluvööndisse ja

veekaitsevööndisse. Planeeringuala asuvad Vanapaganakivi, Põlise leppe kivid, Vanaselja tamm,

Maa-ja Ruumiameti looduskaitse kaardirakenduse andmetel on planeeringualal inventeeritud

elupaigatüüpe (rannaniit (1630*), loopealne (6280*), puisniit (6530*), aas-rebasesaba ja

ürt-punanupuga niit (6510), lubjarikas aruniit (6210), lubjavaene aruniit (6270*), kadastik (5130),

puiskarjamaa (9070)), mille kaitse on Väinamere loodusala, Väinamere hoiuala, Pühalepa hoiuala,

Viilupi hoiuala või Paope loo hoiuala kaitse-eesmärgiks.

Maa-ameti looduskaitse kaardi kohaselt esineb planeeringualal III kategooria kaitsealuste taimede

kasvukohti ja III kategooria kaitsealust faunat.

EELISe andmetel esinevad planeeringualal veel metsa vääriselupaigad, I kategooria kaitsealuste

linnu- ja loomaliikide püsielupaiga sihtkaitse- ja piiranguvööndid.

Teemaplaneeringuga kavandatav uus 110 kV elektriliin õhuliinina võib oluliselt mõjutada

kaitsealust floorat ja faunat, seepärast tuleb planeeringu koostamisel hinnata kavandatava

ehitise mõju neile ja leida asukoht ja rajamisviis, mille mõju kaitsealusele floorale ja faunale

oleks võimalikult väike.

Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva

kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja

juurdepääsu tagamine. Teemaplaneeringuga kavandatav uus 110 kV elektriliin võib oluliselt

mõjutada rannal asuvaid looduskooslusi, seepärast tuleb planeeringu koostamisel hinnata

kavandatava ehitise mõju neile ja leida asukoht ja rajamisviis, mille mõju ranna ja kalda

kaitse eesmärkidele oleks võimalikult väike.

Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja

puhketingimuste säilitamine. Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie. Kalda piiranguvööndis

ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui kaks hektarit, välja arvatud maaparandussüsteemi

eesvoolu veekaitsevööndis maaparandushoiutööde tegemisel. Ranna ja kalda piiranguvööndis

valik- ja turberaie tegemisel tuleb arvestada looduskaitseseaduse lisas sätestatud tingimustega.

Teemaplaneeringuga kavandatav uus 110 kV elektriliin õhuliinina eeldab metsamaal

raadamist, mis võib oluliselt mõjutada ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade

kaitse eesmärkide täitmist. Seepärast tuleb planeeringu koostamisel hinnata kavandatava

ehitise mõju ranna ja kalda piiranguvööndis asuvatele metsadele ja leida asukoht ja

rajamisviis, mille mõju neile metsadele oleks võimalikult väike.

4.6 Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene

mõju

Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud võib jagada kaheks: ehitamisaegsed mõjud ja

ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on lühiajalised ja lõppevad enamasti rajatise

valmimisega. Planeeringualale ei rajata keskkonnaohtikke ja keskkonda reostavaid objekte,

millest tulenev keskkonnamõju võiks kanduda üle maaüksuse piiride ja keskkonnaelementide

mõjutamist, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamine, sh vee, pinnase, õhu saastumine,

oluline jäätmeteke või mürataseme suurenemine. Uue 110 kV elektriliini kavandamisel õhuliinina

olemasoleva 10 kV või 35kV liinitrassi kõrvale, tuleb hinnata liinitrasside kumulatiivset mõju.

Olulisi muudatusi võrreldes kehtiva üldplaneeringuga tehnoloogias, loodusvarade kasutamises,

jäätme- ja energiamahukuses ei kavandata. Planeeringu elluviimiseks on vajalikud

ehitusseadustiku kohased ehitus- ja kasutusload. Nõuetekohaselt projekteeritud ehitistega

piiriülest mõju kavandatava tegevusega ei kaasne.

5. Asjaomaste asutuste seisukohad

Lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 tuleb

keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida

seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks otsuse eelnõu.

Otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks esitatakse:

Kliimaministeeriumile

Maa- ja Ruumiametile

Keskkonnaametile

Transpordiametile

Muinsuskaitseamet

Päästeametile

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele

Terviseametile

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile

Riigimetsa Majandamise Keskusele

6. Kokkuvõte

Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel võib uue 110 kV liinitrassi rajamine avaldada

keskkonnale ja elanikkonnale olulist mõju, seetõttu tuleb koos teemaplaneeringu koostamisega

algatada teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine koos asjakohaste mõjude

hindamisega (sh majanduslikud, kultuurilised ja sotsiaalsed mõjud).

Koostaja:

Mai Julge

planeeringuspetsialist